Lääne - Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö - teemaliste üliõpilasuurimuste kogumik III 2013

LÄÄNE – VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

Sotsiaaltöö õppetool

SOTSIAALTÖÖ – TEEMALISTE ÜLIÕPILASUURIMUSTE

KOGUMIK III

Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

Koostajad: Anu Varep, Meeli Männamäe

Kujundus: Heli Freienthal

Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli toimetised

Mõdriku 2013

ISBN 978-9949-9426-1-9 (pdf)

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 5

ERIALA VALIK JA SELLE SEOS ELUKOGEMUSEGA SOTSIAALTÖÖ

ÜLIÕPILASTE HULGAS Anu Leuska .................................................................................... 6

I VÄÄRIKAS VANANEMINE .................................................................................................. 13

EAKATE NAISTE VÄÄRTUSHINNANGUD JA MOTIVATSIOON ELUKAAREL

Marina Kuntro .......................................................................................................................... 13

EDUKA VANANEMISE TÕLGENDUSED LÄÄNE-VIRU MAAKONNA NAISTE

NÄITEL Marianne Umborg .................................................................................................... 19

II SOTSIAALTÖÖ KOOLIS ..................................................................................................... 25

TEISMELISTE KIRJELDUSED EAKAASLASTE GRUPI MÕJUST NENDE

KÄITUMISE KUJUNEMISELE Annely Ausma..................................................................... 25

KOOLIKESKKONNAGA SEOTUD STRESS MURDEEALISTEL NOORTEL

Helene Lagle ............................................................................................................................. 31

KONFLIKTID KUI ÜHED VÕIMALIKUD KOOLIVAHETUSE PÕHJUSED

Maida Michelson ...................................................................................................................... 37

SOTSIAALTÖÖ ERIALA ÜLIÕPILASTE TAGASIVAADE VAIMSE

KOOLIKIUSAMISE KOGEMUSELE Elin Kütt .................................................................... 42

MAAKOOLI ÕPETAJA ROLLID JA VÄÄRTUSHINNANGUD Tiia Lepp ........................ 49

III SOTSIAALTÖÖ PEREGA .................................................................................................. 55

TÖÖTU ÜKSIKEMA TOIMETULEK TÄNASES EESTIS Karin Orel ................................ 55

VANEMATE LAHUTUS JA SELLE VÕIMALIKUD MÕJUTUSED LAPSE

TOIMETULEKULE TÄISKASVANUNA Merit Rohtla ........................................................ 61

LAPSE HOOLETUSSEJÄTMINE JA SELLE VÕIMALIK MÕJU TEMA EDASISELE

ELULE Gerly Tamm ................................................................................................................ 67


IV SOTSIAALTÖÖ JA KAITSEVÄGI .................................................................................... 73

EESTI RAHUVALVESÕDURITE ABIKAASADE/ELUKAASLASTE TOIMETULEK

MEESTE AFGANISTANI MISSIOONIL VIIBIMISE AJAL Anneli Seepter ....................... 73

KAITSEVÄELASTE TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA MISSIOONI AJAL JA

PÄRAST SEDA Ilona Säde ..................................................................................................... 79

SISSEJUHATUS

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppetooli üliõpilasuurimuste kogumik III annab

ülevaate aastal 2012 kaitstud lõputöödest. Kogumiku koostamise põhimõtteks on läbilõike

andmine erinevatest teemavaldkondadest, milles teeme üliõpilasuuringuid.

Rakendusuuringu teostamine oma töö uurimisel või mõnel sotsiaalvaldkonna probleemsel

teemal annab üliõpilasele hea kogemuse süvenemiseks ja koostööks õppejõuga.

Kogumiku eripäraks on ka õppejõudude H. Kooli ja A. Leuska läbiviidud uuringu põhjal

kirjutatud artikkel. Uuring puudutab sotsiaaltöö üliõpilaste eriala valikut ja selle seost

elukogemusega.

Kogumiku eesmärk on:

tutvustada sotsiaaltöö õppetoolis tehtud lõputöid ja rakendusuuringuid;

tunnustada uurimuste autoreid ja üliõpilaste juhendajaid;

anda praegustele ja tulevastele sotsiaaltöö eriala üliõpilastele mõtteid ja innustust

uurimistöö tegemiseks.

Tööd on koondatud nelja teema alla:

1. Väärikas vananemine

2. Sotsiaaltöö koolis

3. Sotsiaaltöö peres

4. Sotsiaaltöö ja kaitsevägi

Viimane teemaplokk räägib ka tegelikult pereprobleemidest, mis tulenevad nii sõjalisel

missioonil viibijate kui nende pereliikmete kohanemisest ning toimetulekust.

Tänan kogumiku valmimisele kaasaaitajaid- õppejõude: koostajat Anu Varepit, uurimistööde

juhendajaid, võõrkeelekorrektoreid Sirje Jakobsoni, Epp Kiike ja Merje Vaidet, tehnilist

teostajat Heli Freienthali.

Tunnustame üliõpilasi-vilistlasi, kes on uurinud erinevaid teemasid.

Head lugemist!

Meeli Männamäe

Sotsiaaltöö õppetooli juhataja

6


ERIALA VALIK JA SELLE SEOS ELUKOGEMUSEGA SOTSIAALTÖÖ

ÜLIÕPILASTE HULGAS

Autor: Anu Leuska MSc

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Psühholoogiaainete lektor

Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis läbi viidud rakendusuuring. Autoriteks õppejõud Helen Kool

ja Anu Leuska

Sissejuhatus

Keskkonnatingimuste mõju indiviidi arengule on olnud oluline uurimis- ja arutlusteema

mitmetes teadusdistsipliinides (sotsioloogia, psühholoogia, sotsiaaltöö jm). Osa koolkondi ja

teooriaid peab ümbritseva keskkonna mõju ülekaalukalt kõige olulisemaks indiviidi käitumise

kujundajaks (nt biheiviorism). Teised teooriad ja mudelid vaatlevad indiviidi arengut nii

keskkonnatingimuste kui ka sisemiste, psüühiliste omaduste poolt determineeritavat keerulist

protsessi. Osa uurijaid peab indiviidi oma keskkonna aktiivseks kujundajaks, mõjutades nii ka

oma arengut (Scarr 1992). Keskkonnatingimused ja olulised teised (vanemad, sõbrad,

õpetajad jm) võivad otsesemalt või kaudsemalt mõjutada inimese arengut ja käitumist, aga ka

elus tehtavaid valikuid (nt koolivalik, karjäärivalikud jm). Uurimistöö keskendus küsimustele,

kuivõrd sotsiaaltööd õppima asunud üliõpilased on oma varasemas elus sotsiaaltööga ja

sotsiaalprobleemidega kokku puutunud, kuivõrd on see mõjutanud nende erialavalikut ja

kuidas näevad nad end sotsiaaltöö tegijana tulevikus. Võib oletada, et sotsiaalprobleemidega

kokku puutunud inimesed võivad olla rohkem motiveeritud sotsiaaltööd õppima, kuna

tunnetavad ja näevad selle vajalikkust ühiskonnas. Samuti võib oletada, et inimesed, kes on

ise kogenud mõnda sotsiaalprobleemi, on tulevikus paremad aitajad, sest omavad antud

valdkonnas isiklikku kogemust ning on tulevikus oma klientide suhtes empaatilisemad. Samas

ei saa välistada, et sotsiaalprobleemidega isiklikult kokku puutunud inimesel on kohati raske

teisi (kliente) erapooletult aidata, kuna teema puudutab spetsialisti isiklikult ja tekitab seeläbi

liigset stressi. Töö teoreetiliseks lähtekohaks oli sotsio-ökoloogiline teooria, mis on üks osa

üldisest süsteemiteooriast. Payne´i (1995) järgi on süsteemiteooria eeliseks see, et lähenemine

7


tähtsustab keskkonda ja selle mõju indiviididele ning keskendub ka indiviidide vastastikusele

mõjule, samas väldib süsteemiteoreetiline lähenemine käitumise otseseid põhjus-tagajärg

seletusi ja juhib tähelepanu sama- ja multitulemuslikkusele (nt samad sündmused võivad

mõjutada süsteeme erineval moel ning erinevate mõjutustega võib saavutada sarnase

tulemuslikkuse). Uurimuse teoreetilises osas anti ülevaade ka indiviidi ja keskkonna

vahelisest interaktsiooni iseärasustest ning võimalustest. Kuna uurimuse eesmärk on seotud

erialavaliku motiividega, toodi teoreetilises osas välja ka ülevaade erinevatest karjäärivaliku

mudelitest.

Uuringu eesmärgid

Uuringu eesmärk oli selgitada, kui palju on sotsiaaltöö eriala üliõpilastel oma varasemas elus

olnud kokkupuuteid sotsiaalprobleemidega (isiklikud kogemused, lähedaste kogemused jm)

ning millisel määral on see neid mõjutanud sotsiaaltööd õppima. Samuti huvitas uurijaid, kui

iseseisvalt tehti erialavaliku otsus, mis põhjustel valisid vastajad sotsiaaltöö õppimiseks just

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, kui rahul ollakse õpingute ajal oma erialavalikuga ning

milline on üliõpilaste tulevikunägemus õpitava erialaga seoses. Töö lähtus oletusest, et

inimene, kes on ise kannatanud mõne sotsiaalprobleemi (tõrjutus, vaesus vm) all on tulevikus

parem aitaja, sest omab antud valdkonnas isiklikku kogemust ning seeläbi on oma klientide

suhtes empaatilisem. Uuringus lähtuti järgmistest küsimustest:

1. Milles seisneb sotsiaaltöö üliõpilaste arvates sotsiaaltöö?

2. Kui palju on sotsiaaltöö üliõpilased varem kokku puutunud sotsiaalprobleemidega ja

sotsiaaltööga?

3. Kui palju on vastajatel tuttavaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja kuivõrd on nad

vastajatele eeskujuks?

4. Kui palju mõjutasid varasemad elukogemused otsust tulla sotsiaaltööd õppima?

5. Kui iseseisvalt tegid vastajad otsuse sotsiaaltööd õppima asuda?

6. Millistel kaalutlustel valisid vastajad sotsiaaltöö õppimiseks LVRKK?

7. Kui õigeks peavad sotsiaaltöö üliõpilased oma erialavalikut?

8. Kas ja millistel põhjustel soovivad vastajad tulevikus teha erialast tööd?

9. Millise sotsiaaltöö sihtgrupiga soovivad vastajad tulevikus töötada?

8


Uuringu metoodika, protseduur ja valim

Uuringu metoodika oli kombineeritud, sest see sisaldas elemente nii kvalitatiivsest kui ka

kvantitatiivsest uurimismetoodikast. Andmete kogumiseks kasutati avatud küsimustega

ankeeti ja respondendid vastasid uurijate poolt koostatud küsimustele oma sõnadega.

Andmete analüüsimisel kasutati nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset metoodikat. Ankeedid

loendati. Üldandmeid analüüsiti kvantitatiivselt, tuues välja vastajate arvulise ja

protsentuaalse jaotuse. Sisulisi küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Laheranna (2008: 24) järgi

on kvalitatiivne uurimisviis suunatud inimeste kogemuste, arusaamade ja tõlgenduste

mõistmisele. Kvalitatiivne uurimisviis lähtub tegeliku elu kirjeldamisest. Sündmused

kujundavad üheaegselt üksteist ja seetõttu on võimalik käsitleda mitmesuunalisi suhteid

(Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2007: 152). Avatud küsimuste vastuste analüüsimisel kasutati

diskursuseanalüüsi. Küsimustikest saadud andmed sisestati tekstidokumendina küsimuste

kaupa. Seejärel jaotati vastused kolme suurde diskursiivsesse repertuaari, mis kõik sisaldavad

rohkem kui ühe küsimuse vastuseid:

- Elu enne praeguseid õpinguid (kokkupuuted sotsiaaltöö ja sotsiaalprobleemidega)

- Erialavaliku põhjused ja protsess

- Tulevikuvisioon ning rahulolu erialaga

Need repertuaarid annavad ülevaate kolmest olulisimast aspektist ning võimaldavad teha

järeldusi. Andmete esitluse osas põimuvad omavahel diskursuseanalüüsile omased jooned

ning kvantitatiivne statistika, et anda algmaterjalist võimalikult parim ülevaade.

Uuringu valimi moodustasid 139 sotsiaaltöö erialal õppivat üliõpilast, neist 54 (39%)

päevaõppes ja 80 (58%) kaugõppes, 5 vastajat (3%) polnud oma õppevormi märkinud.

Valimisse pääsemise aluseks oli kindlal ajal loengus viibimine ning ankeedile vastamine

toimus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Uuringu läbiviimise ajavahemik oli veebruarist 2009

kuni oktoobrini 2009. Teoreetiliselt moodustas valimi kogu populatsioon ning seal eelistusi ei

tehtud. 139-st vastajast oli naisi 136 ja mehi 3. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-54 eluaastat,

keskmise vanusega 29,4 aastat. Päevaõppe üliõpilaste keskmine vanus oli oluliselt madalam

(20,4) kui kaugõppe üliõpilaste keskmine vanus (35,3). 3 vastajat oma vanust ei märkinud.

Keskharidus oli 107 vastajal (77%), keskeriharidus 28 vastajal (20%). 4 vastajat ei olnud oma

haridustaset märkinud. Uuringus osalenud isikute konfidentsiaalsus oli tagatud, ankeedid olid

9


anonüümsed ja saadud andmeid kasutati ainult üldistatud kujul käesoleva uuringu jaoks.

Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja keeldumist või ankeedi mittetagastamist aktsepteeriti.

TULEMUSED

Kokkupuuted sotsiaaltöö ja sotsiaalprobleemidega

Tulemustest selgus, et vastajad on puutunud kokku väga paljude sotsiaalprobleemidega,

enamik tõi välja mitu probleemi. Toodi välja nii isiklikke kogemusi kui neid, mida on kogetud

kõrvaltvaatajana ja/või abistajana. Kõige rohkem olid üliõpilased kokku puutunud

alkoholiprobleemidega. Selline tulemus on ootuspärane, kuna on teada, et Eestis on

alkoholiprobleemid üsna levinud. Tihti esines alkoholiprobleeme üliõpilaste vanematel

(eelkõige isal), vennal, samuti abikaasal ja kaugematel sugulastel. Mitmed vastajad

tunnistasid, et probleem alkoholiga jätkub nende lähedastel ka praegu. Alkoholiprobleem oli

mitmetel juhtudel seotud teiste probleemidega (perevägivald, töötus, terviseprobleemid). Üks

vastaja tunnistas, et ka endal on varasemalt olnud probleeme alkoholiga. Sageduselt

järgmisena nimetati peaaegu võrdselt kokkupuuteid puuetega inimestega, eakate hooldamise

vajadusega, perevägivallaga, töötusega ja majanduslike raskustega (vaesusega). Isiklikult

kogetud sotsiaalprobleemidena nimetati rohkem veel koolikiusamist ja üksikvanema

probleeme, tööalaselt või kõrvalseisjana/abistajana asenduskodu laste probleeme, laste

hooletussejätmist ja kodutust. Mõnel korral nimetati kas ise kogetud või pealt nähtud

sotsiaalprobleemidena suurte perede probleeme, õigusrikkumisi ja vanglast vabanenute

probleeme, vägivalda üldiselt, lahutust, kaassõltuvust, tõrjutust, narkosõltuvust, seksuaalset

ahistamist, vägistamist, koolikohustuse mittetäitmist, käitumis- ja õpiraskusi, küberkiusamist,

vanematelt vanemlike õiguste äravõtmist ning vanemate välismaal töötamist, kui alaealised

lapsed jäävad omapead. Sotsiaaltööga on kokku puutunud valdav enamik vastanud üliõpilasi.

Eelkõige toodi siin välja oma praegune või endine töötamine sotsiaalvaldkonnas –

(eri)hooldekodus, asenduskodus, õpilaskodus, noortekeskuses, kohalikus omavalitsuses,

töötukassas, pensioniametis, rehabilitatsioonikeskuses, avahoolduses jm. Osa vastajaid on

teinud vabatahtlikku sotsiaaltööd või lihtsalt aidanud tähelepaneliku kodanikuna abivajajaid.

Mõned vastajad on sotsiaaltööga kokku puutunud pereliikmete ja tuttavate töö kaudu.

Enamikul vastajatest on ka tuttavaid, kes töötavad sotsiaalvaldkonnas ning nad on vastajatele

eeskujuks.

10


Erialavaliku põhjused ja protsess

Uurimuses selgunud sotsiaaltöö eriala valiku põhjused jagati põhiliselt 3 gruppi. Esimese

põhjuste grupi moodustasid isiklikud elukogemused või teiste inimeste probleemide

nägemine, mis tekitas soovi abivajajaid aidata ja teha paremini kui nende endiga on käitutud.

Siia gruppi paigutati ka motiivid, kus sotsiaalvaldkonnas töötades oli vajadus ennast erialaselt

täiendada. Teise gruppi võeti kokku motiivid, mis olid seotud altruistlike soovidega aidata

teisi ja sooviga muuta ühiskonda paremaks. Paljude vastajate jaoks on raske näha raskustes

inimesi ning see tekitas soovi õppida neid aitama ja toetama. Rõhutati, et sotsiaaltöö on

võimalus anda oma panus ühiskonna jaoks ja see valdkond on ühiskonnas oluline ja

tähendusrikas. Samuti tõid vastajad välja selle, et teiste aitamine annab endale hea enesetunde

ja võimaluse tunda ennast kasulikuna ja väärtusliku ühiskonnaliikmena. Kolmandasse gruppi

paigutati põhjused, mis olid seotud vastajate isiksuse- jm omaduste sobivusega sotsiaaltöö

iseloomuga, st isiku ja töö omavahelise sobivusega. Toodi välja huvi nende teadmiste ja

oskuste vastu, mida sotsiaaltööd tehes saab rakendada (sh suhtlemisoskused), samuti huvi

mõne konkreetse sotsiaaltöö sihtgrupi vastu. Kokkuvõtlikult võib erialavaliku põhjuste kohta

öelda, et kõige rohkem on vastajaid mõjutanud sotsiaaltöö eriala valima enda või teiste

isiklikud elukogemused ja abivajaduse tunnetamine, lisaks on erialavalikut motiveerinud huvi

eriala vastu, soov teisi aidata ja toetada, anda oma panus ühiskonna paremaksmuutmiseks,

soov ja võimalus rakendada suhtlemis- ja koostööoskusi ning isikuomaduste sobivus

sotsiaaltöö iseloomuga. Valdav enamik uurimuses osalenud üliõpilastest tõdes, et eelneva elu

kogemused on mõjutanud nende otsust sotsiaaltööd õppima tulla. Ka need mõjud jagati kolme

alagruppi – 1) vastajad on ise kogenud sotsiaalprobleeme ja abi vajalikkust, 2) vastajad on

näinud kõrvalt teiste inimeste sotsiaalprobleeme ja abivajadust, 3) vastajad on sotsiaaltööga ja

–probleemidega kokku puutunud töö käigus. Kogetud probleemid olid seotud kas lapsepõlve

või täiskasvanueluga. Sotsiaaltöö eriala valikut mõjutanud kogemustena nimetati:

alkoholiprobleemid vanematel või abikaasal, vanematelt vanemlike õiguste äravõtmine,

koolikiusamine, erivajadustega laps peres, abikaasa on kasvanud asenduskodus, peres kasvab

endine asenduskodulaps, vanemate lahutus, oma lapse käitumisprobleemid, perevägivald

lapsepõlvekodus, vaesus jm. Mitmed vastajad ei olnud kogetud probleeme täpsustanud, aga

rõhutasid, et erialavalik oli tugevalt neist kogemustest mõjutatud. Paljud vastajad tõid välja, et

just probleemide kogemine pani aluse soovile sotsiaaltööd õppida ja saada sellest valdkonnast

rohkem teadmisi, et aidata teisi ja ka iseend. Näited uurimuses osalejate vastustest:

11


„Kindlasti. Kuna on läbi elatud mitte häid aegu, on soov teisi aidata, kuna tean ja võib-olla

mõistan teatud olukordi paremini.“

„/…/ probleemidega varasemalt kokku puutumine on eeldus nende paremaks mõistmiseks ja

lahenduste väljapakkumiseks.“

Enamik üliõpilasi tegi oma valiku sotsiaaltöö kasuks iseseisvalt, aga kohati arvestati ka

vanemate, sõprade, töökaaslaste ja tööandjate soovitusi. Konkreetse kooli, Lääne-Viru

Rakenduskõrgkooli kasuks otsustamisel olid olulisemad mõjutajad varasem positiivne info

kooli kohta läbi isiklike kontaktide, kodulähedus, sobiv ja huvitav õppekava ning

praktikavõimalused, samuti soodsad vastuvõtutingimused ja õppevormi valiku võimalus.

Tulevikuvisioon ning rahulolu erialaga

Valdav enamik vastajatest olid kindlad, et tegid sotsiaaltöö eriala valides õige otsuse. Need

üliõpilased, kes täiesti kindlad ei olnud, tõid reeglina välja selle, et lõpliku selguse saamiseks

on nad seda eriala veel liiga vähe õppinud, avaldasid aga siiski lootust, et erialavalik on õige.

Valdav enamik küsitletud üliõpilastest näeb end tulevikus ka sotsiaalvaldkonnas töötamas,

sest nad on selleks teadmisi omandama tulnud, peavad seda tööd oluliseks ja usuvad, et

suudavad selles valdkonnas oma olulise panuse anda. Paljud vastajad töötavad õpitaval erialal

ka õppimise ajal. Kõige rohkem soovisid sotsiaaltöö üliõpilased tulevikus töötada laste ja

noortega, neile järgnesid eelistatud sihtgruppidena kriminaalkorras karistatud isikud ja

puuetega inimesed. Vähem soovivad praegused sotsiaaltöö üliõpilased töötada eakatega,

töötutega ja kodututega. Soovi kindla sihtgrupiga töötada põhjendati enamasti sellega, et

ollakse selle sihtgrupiga varasemalt kokku puutunud kas tööalaselt või isiklikus elus. Seega

võib öelda, et varasemal kogemusel ja isiklikul kokkupuutel võib olla oluline tähtsus edasiste

tööalaste valikute tegemisel. Vastajad rõhutasid ka, et soovivad sihtgruppi kuuluvad inimesi

aidata ja/või mõjutada ning peavad nendega tegelemist huvitavaks ja südamelähedaseks. Osa

vastajaid leidis enda isiksuseomadused sobivat just konkreetse kliendirühmaga tegelemiseks.

Oletus, et sotsiaaltöö eriala õppivad üliõpilased on suuresti oma varasemas elus kas isiklikult

või tööalaselt sotsiaalprobleemidega kokku puutunud, osutus tõeks. Ka võib

uurimistulemustele toetudes öelda, et varasemal elukogemusel on olnud suur mõju üliõpilaste

erialavalikule.

12


Olulisemad rakendusuuringus kasutatud kirjandusallikad

Klefbeck, J., Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk.

Payne, M. 1995. Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn, Spinn Press.

Scarr, S. 1992. Developmental theories for the 1990s: Development and the individual

differences. Child Development.

Scarr, S. 1993. Biological and cultural diversity: The legacy of Darwin for development.

Child Development.

13


I VÄÄRIKAS VANANEMINE

EAKATE NAISTE VÄÄRTUSHINNANGUD JA MOTIVATSIOON ELUKAAREL

Autor: Marina Kuntro

Juhendaja: Kaja Altermann

Summary

Marina Kuntro (2012). Lääne-Viru College. The title of the final paper is “Value Judgements

and Motivation of Elderly Women in the Life Cycle”. The paper consists of 66 pages,

including one figure and one annex. 58 sources have been used in the paper. 11 of the sources

are the Internet based and 11 sources are in foreign languages. The social problem of the

subject lies in the fact that in Estonian society there is predominantly a negative attitude

towards the elderly. Public discussions about the elderly mainly focus on the concerns

regarding care problems and coping with difficulties. In the author’s opinion, the experience

and wisdom which the elderly have gained throughout their lives and the value judgements

characteristic of them are not appreciated and valued sufficiently. However, on the other

hand, it would be necessary to talk about and emphasize the positive life experience and

motivation of the elderly. The objective of the final paper is to examine the progress of value

judgements and motivation of women from the age of 68 to 86 in their life cycle, starting

from their childhood to the old age. Accordingly, the following research objectives have been

set:

to examine the stages of women’s course of life from the childhood to the old age on

the basis of the life cycle theory by Erik H. Erikson;

to examine the values characteristic of gender roles and the formation of value

judgements during the life cycle;

to understand what has motivated them to be active and cope with difficulties

throughout the life.

The final paper consists of the theoretical and empirical part. The theoretical basis of the

paper is the development theory by Erik H. Erikson which claims that human development

takes place through psychosocial crises to be solved in different stages of development. The

theory offered an opportunity for the study and analysis of the life cycle of elderly women

through the development crises and associating those primarily with value judgements and

14


motivation characteristic of them. The sample comprised seven women of public interest in

the town of Rakvere from the age of 68 to 86. The author communicated with the respondents

by means of a thematic interview which was based on the qualitative method. The outcomes

were as follows:

the values of the women under research developed in their early childhood under the

influence of the surrounding environment where the most important role was taken by

family, relations in the family and upbringing;

it appeared that values characteristic of female gender roles were related to human

relationships and safety;

motivation in the life cycle was generated by values acquired during their childhood.

Probleemiseade ja uurimuse eesmärk

Elukaar on inimese kogu elukäik sünnist kuni surmani. Inimene läbib eluteel mitmeid

erinevaid perioode, kus iga perioodi iseloomustab selle eripära, põhiprobleemid ja lahendust

ootavad ülesanded ning iga inimene läbib need elutsüklid omamoodi. Eesti ühiskonnas on

sotsiaalseks probleemiks saanud enamjaolt negatiivne hoiak eakatesse, puudutades avalikes

aruteludes valdavalt muret seoses vanurite hooldamisprobleemide ja toimetulekuraskustega.

Vastukaaluks oleks vaja rääkida ja rõhutada ka eakate positiivseid elukogemusi ning

enesemotivatsiooniga seonduvast. Põlvkondadevahelist lõhet on ajast aega tekitanud inimeste

erinevad vaated elule – enamasti ei mõista noor inimene vana ja vana jällegi noort. Lõputöö

autori arvates ei osata meie ühiskonnas piisavalt hinnata ega väärtustada eakate elu jooksul

kogetud ja kogutud tarkusi ning neile omaseid väärtushinnanguid. Me kõik unistame

aktiivsest ja tervest vanaduspõlvest. On täheldatud, et naine on sageli see, kes rasketel

eluperioodidel on hakkama saanud tänu oma väärtushinnangutele ja enesemotivatsioonile

ning suutnud toetada ka teisi lähedasi. Naine elukaare viimases etapis on sageli lesk ja üksi

jäänud oma elutarkuse ja elukogemusega. Seda näitavad väga selgelt ka Statistikaameti

andmed 01.01.2012.a. seisuga – Eestis elab 1 339 662 inimest, kellest naisi on 721 800. Üle

70 aastaseid eakaid kokku on 172 999, nendest naisi on 119 898 ning mehi poole vähem – 53

101 (Statistikaamet 2012).

Lõputöö eesmärgiks oli uurida naiste väärtushinnangute kujunemist ja motivatsiooni

elukaarel. Eesmärgist tulenevad ülesanded olid:

15


uurida elukaare etappe ja kriisiperioode lapsepõlvest kuni vanaduseni Erik H. Eriksoni

käsitluse põhjal;

selgitada välja naiste väärtusi ja väärtushinnangute kujunemist elukaarel ning naise

soorollile omaseid väärtushinnanguid;

tuua esile naiste motivatsioon elukaarel ja seostada uuritavat teoreetiliste käsitlustega.

Teoreetiline alus

Lõputöö teoreetiline lähtekoht baseerus Erik H. Eriksoni arenguteoorial, mis väidab, et

inimese areng toimub läbi erinevatel arenguastmetel lahendatavate psühhosotsiaalsete

kriiside. Eriksoni teooria kohaselt on isiksuse arengus kindlad etapid, mille kõik oma elu

jooksul läbivad ning millest igaühega kaasneb psühhosotsiaalne kriis või pöördepunkt –

oluline periood, kus otsustav pööre ühel või teisel moel on vältimatu (Ryckman 2008: 178).

Igas kriisis võib inimene valida kahe tee vahel: positiivne lahendus annab edasiliikumise

võimaluse, negatiivne lahendus tekitab stressi ja ängistust ning ainult positiivse lahenduse

puhul saame rääkida inimese normaalsest arengust (Tuulik 2006a: 114). Iga kriisi positiivse

lahenduse järel saab inimene elu jooksul tugevamaks uue väärtuse näol, nendeks väärtusteks

on: * lootus, kui põhiusaldus maailma vastu; * tahe, kui põhiusaldus maailma vastu; *

sihikindlus, mis kasvab initsiatiivist; * kompetentsus, kui töötegemise osavus; * truudus, mis

on kohustuse ja lojaalsuse alus; * armastus, kui elu suurim jõud; * hoolitsus, mis laseb

märgata teisi enda ümber; * tarkus, kui pärandus (Tuulik 2006a: 115). Antud teooria andis

võimaluse uurida ja analüüsida eakate naiste elukaart läbi arengukriiside ning seostada seda

eelkõige neile omaste väärtushinnangute ja motivatsiooniga.

Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine

Andmekogumismeetod

Andmekogumismeetodina kasutati teemaintervjuud, milles alateemad lähtusid

uurimisülesannetest ning vaba vestlust intervjuu alguses ja lõpuosas. Teemaintervjuu sobib

tundlike valdkondade uurimiseks ja võimaldab tuvastada uusi fakte uuritavate isikute kohta.

Teemaintervjuude käigus püüdis autor välja selgitada, millised väärtused on omased naistele,

kuidas on uuritavate väärtushinnangud kujunenud ning mis on uuritavaid motiveerinud olema

aktiivne ja toimetulev elu jooksul. Uurimuse eesmärgist tulenevalt jagas autor teemaintervjuu

16


neljaks plokiks: respondentide üld- ja taustaandmed, väärtushinnangute kujunemine,

väärtushinnangud täiskasvanueas ning väärtushinnangud ja motivatsioon vanaduspõlves.

Intervjuu kolme eaka naisega viis autor läbi detsembris 2010. aastal ja neljaga jaanuaris 2012.

aastal. Kokku viis autor läbi seitse teemaintervjuud, mille kestvused olid erinevad, kõikudes

tunnist ajast kolme tunnini. Respondentide nõusolekul kasutati intervjuu salvestamiseks

diktofoni.

Andmete analüüsi metoodika

Uurimistöö kolm esimest intervjuud viis autor läbi 2010. aasta detsembris, seejärel litereeris

need ja tegi esialgse sisualüüsi, et enne järgmiste intervjuude läbiviimist oleks vajadusel

võimalik ülejäänute käiku muuta. Uurimuse neli järgmist intervjuud viis autor läbi jaanuaris

2012. Analüüs kulges etapiviisiliselt. Peale salvestatud intervjuu tegemist uurija transkribeeris

nimetatud salvestise tekstiks. Seejärel luges uurija saadud tulemused mitmekordselt läbi ja

märkis ära ka mitteverbaalsed väljendused ning võrdles helisalvestistega. Teistkordsel

kohtumisel said intervjueeritavad vajadusel oma väiteid ümber sõnastada, neist loobuda või

asendada sobivamatega. Järgnevalt tegi uurija sisuanalüüsi ja pani kirja tekkinud mõtted ja

seosed. Lõpuks muutis uurija uurimistulemused anonüümseks e kodeeris intervjueeritavad.

Järgnes andmete liigitamine ja seostamine ning lõpuks jõuti tulemuste analüüsini.

Valim ja uuringu eetiline aspekt

Uurimistöö valimi moodustas seitse avaliku elu huviorbiidis olevat naist Rakvere linnas

vanuses 68–86 eluaastat. Valim on moodustatud sihipäraselt ja valitud vastavalt sellele, kui

olulised nad uuritava teema seisukohast tunduvad. Eelnevalt sõlmis autor eakate naistega

suusõnalised kokkulepped läbiviidava uuringu kohta ning kõik nad olid suurima heameelega

nõus osalema. Respondentidel oli õigus valida intervjuu toimumise aeg ja koht. Antud

uurimuse läbiviimisel ei tekkinud eetilisi tõkkeid, kuna autor teavitas kõiki respondente,

milles uuring seisneb, mis on uuringu eesmärk ning selgitas uurimistulemuste säilitamise aega

ja kohta. Uuringus osalevatele naistele oli tagatud konfidentsiaalsus.Töös ei ole kasutatud

respondentide nimesid. Töö autor kasutas koode, mis koosneb sulgudes olevast tähisest R ja

naise numbrist. Numbriline järjekord saadi intervjuude läbiviimise aja järgi.

17


Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte

Uuringu tulemustest selgus, et uuritavate naiste lapsepõlv oli turvaline ja õnnelik eluperiood,

kus nende väärtushinnanguid kujundas ümbritsev keskkond, põhiliselt perekond, kus

pereliikmete omavahelised suhted olid ühtehoidvad ja võrdsusel põhinevad. Väärtused

kujunesid kindlapiirilise koduse kasvatuse tagajärjel, kus uuritavatel oli piisavalt iseseisvust ja

otsustusvabadust. Noorukieas omaks võetud vanema generatsiooni väärtused, pereliikmete ja

lähedaste toetus ning praktiline mõtteviis on mõjutanud olulisi otsuseid uuritavate elus ning

ühtlasi kogu järgnevat elu. Naisena väärtustati perekonda, pereliikmeid ja teisi lähedasi

inimesi, samuti turvalist ja harmoonilist kodu ning seega võib öelda, et naise soorollile

omased väärtused on seotud eelkõige inimsuhete ja turvalisusega. Kõikidele uuritavatele on

omane nõukogude perioodil kõrgharidusega omandatud teadmised – enamusel Tartu Ülikooli

haridus, huvitav ja vastutustnõudev elukutse ja ühiskonnas esiletõstetud saavutused ning

jätkuvalt aktiivne eluhoiak. Tööalase arengu ja saavutuste taga on olnud perekonna ja

töökaaslaste toetus ning abi. Raskeimad olukorrad elus on uuritavatel seotud lähedaste

inimeste surmaga ning nendest ülesaamiseks on naised esmalt saanud loota iseenda

tugevusele, seejärel pereliikmetele ning samuti on osatud vastu võtta lähedaste inimeste abi.

Uuritavate naiste arvates võiks noorem põlvkond materiaalsete hüvede asemel enam

väärtustada häid inimsuhteid, loodushoidlikkust, kodumaad ja haridust. Mainitud väärtused on

aidanud uuritavatel naistel olla kõrge eani elutervete väärtushinnangutega tegusad ja aktiivsed

nii töö, pere kui ka ühiskondlikus elus. Siit võiksid nooremad põlvkonnad eeskuju võtta, luues

seeläbi endale väärtuslikud hoiakud ja paremad võimalused eneseteostuseks, et oma eluga ja

seal saavutatuga rahule jääda. On oluline väärtustada eakuseni jõudnud naiste

väärtushinnanguid, nende elutarkust ja elukogemusi, mis on võimaldanud palju ja olulist

saavutada. Nad on arukalt ja vastutustvõtvalt üle elanud oma elu rõõmurohked ja murelikud

ajad. See teadmine on toeks ja eeskujuks noorematele põlvkondadele, et samuti tegusalt ja

aktiivselt vanadusperioodi jõuda. Parim toimetulekuõpetus ongi eluliselt toimiv ja

austustäratav eeskuju.

18


Olulisemad kirjandusallikad

Arvist, M., Heinla, E. 2001. Kultuur, elukvaliteet ja väärtushinnangud – artiklite kogumik:

Eesti elanikkonna väärtushinnangud 1993. ja 1998. aastal. Tallinn. Tallinna

Pedagoogikaülikooli kirjastus.

Bachmann, T., Maruste, R. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn. Ilo.

Chamorro-Premuzic, T. 2007. Personality and individual differences. Malden. MA

Blackwell.

Kalmus, V. 2010. Eesti Inimarengu aruanne 2009: Eesti elanike väärtusmustrid. Tallinn.

Eesti Ajalehed.

Kalmus, V., Vihalemm, T. 2004. Eesti elavik 21. sajandi algul – ülevaade uurimuse "Mina.

Maailm. Meedia tulemustest": Eesti siirdekultuuri väärtused. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lauristin, M. 2008. Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides – esseekogumik: demokraatia

kui põhiseadusliku väärtuse tähendusest. Tartu. Eesti Keele Sihtasutus.

Lauristin, M., Terk, E. 2009. Eesti Inimarengu aruanne 2008: Eesti inimarengust ja

sotsiaalsetest riskidest majanduskriisi kontekstis. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.

Rämmer, A. 2009. Väärtused ja väärtuskasvatus – valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja

Soome koolis: Eesti koolinoorte väärtused. Tartu. Eesti Keele Sihtasutus.

Ryckman, Richard M. 2008. Theories of personality. 8th ed. Belmont (Calif).

Thomson/Wadsworth.

19


EDUKA VANANEMISE TÕLGENDUSED LÄÄNE-VIRU MAAKONNA NAISTE

NÄITEL

Autor: Marianne Umborg


Yhteenveto

Marianne Umborg 2012 vuoden lopputyön otsikko on: Onnistuneen ikääntymisen tulkinnat

Lääne-Viru Maakunnan ikääntyneiden naisten esimerkkinä. Lopputyö koostuu 58 sivusta ja

yhdestä liitteestä. Lopputyön kirjoittamisen on käytetty 72 kirjallista lähdettä. Vuosi 2012 on

julistettu Euroopan aktiivisen vanhentumisen vuodeksi ja siksi on tärkeää tehdä positiivisia

tutkimuksia ja levittää saatuja tietoja, että tukea ja suunnata ihmisiä suunnitteleman omaa

ikääntymistä arvokkaasti. Lopputyön tavoitteena on tutkia miten ihmisen kokemukset, tieto ja

sosiaaliset taidot tukevat sen onnistunutta ikääntymistä. Tavoitteesta johtuvat tehtävät on:

tutkia, miten vaikuttavat eri elämän ympäristöt yksilön valintoihin ja mahdollisuuksiin

ikääntymisen aikana;

tutkia oppimiskokemuksen ja muodostuvan iäkkään pääoman täytäntöönpanon

mahdollisuuksia ikääntymisen aikana;

tutkia, itsetunnon ja itsensä ajankohtaisia yhteyksiä ikääntymisen liittyvissä

elämänvaiheissa.

Lopputyön teoreettisen taustan muodosti sosiaali-kognitiivinen teoria, mikä keskittyy siihen,

miten käsitys ja ympäristön analysointi johtaa ihmisen käyttäytymistä. Tärkeitä on ihmisen

oman tehokkuuteen uskomukset, mitkä vaikuttavat tunteen, motivaation, tunteiden ja

valintojen mukaan. Lopputyön tekijä käytti tutkimuksen suorittamisen puolirakenteista aihe

haastattelua, perustuen laadullisiin tutkimusmenetelmiin. Lopputyön otos koostui viidestä

Lääne-Viru maakunnassa asuvasta yli 70 vuotiasta iäkkäästä naisesta. Lopputyö koostu

kahdesta osasta – teoreettinen ja empiirinen. Ensimmäinen luku tarkastelee yhteiskunnan,

ihmisen ja ympäristön suhteista. Toinen luku tarkastele, miten persoonallisuus kehittyy,

sosiaalinen oppiminen ja motivaatio käytä kykyjään, lahjoja ja mahdollisuuksia tukevat

ihmisen mahdollisuutta suunnitella elämäänsä. Kolmas luku esittele tutkimuksen tarkoitusta,

menetelmiä ja otosta. Neljäs luku antaa yleiskuvan tutkimustuloksista sekä päätelmistä.

Tutkimustuloksista voidaan päätellä, että onnistuneesti, sekä arvokkaasti ikääntyvä auttaa jos:

20


jokaiselle naiselle on tärkeä elämänympäristön tuki – niin perheeltä, kuin paikalliseen

kunnan puolelta;

iäkkäille on tärkeä saata informaatiota palveluista ja tuista;

tärkeät ovat hyvät välit perheeseen;

eläke antaa naisille turvalliseen olon;

ikääntyessä muutu asenne ikääntymiseen myönteisemmäksi;

arvokana ikääntymiseen tunteen antaa ensisijaisesti positiivinen itsetunto, pärjääminen

jokapäiväisessä elämässä sekä että ollaan valmiita oppimaan ja uusissa tilanteissä

uusia kokemuksia ja tietoja hankkimaan;

onnistunutta ikääntymistä tukee, että iäkäs voi itse suunnata toimeentuloa elämän

loppu vuosina. Elämän aikana kerätyt tiedot, kokemukset ja sosiaaliset taidot

heijastuvat ikään pääomasta, minkä tukena on arvokasta siirtyä oman elämän

loppuvaiheeseen.


Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu kuulutasid 2012. aasta Euroopa aktiivse vananemise

aastaks. Aasta eesmärkideks on suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise

tähtsusest, edendada aktiivsena vananemist ühiskonnas, toetades seda tervena ja iseseisvalt

vananemise kaudu. Oluliseks peetakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasanditel eakate elu

kajastavate positiivsete uuringute läbiviimist ja saadud tulemuste levitamist liikmesriikide

vahel (Euroopa Parlament 2010). Euroopa komisjon tõdeb, et Euroopa Liidu riikidel on eduka

vananemisega seotud tegevuskavade ette valmistamiseks ja ellu viimiseks aega umbes kümme

aastat, enne kui jõuab kätte pensioniiga praegustele 50 aastastele. Eakad, luues nn

eakakapitali on oluline ressurss mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumi

loomisel ühiskonnas (Velberg 2008: 102). Seega tuleb eakate oskusi ja pädevusi kasutada

parimal võimalikul viisil. Samuti tuleb inimesi ergutada eluaegsele õppimisele, et nad

suudaksid ise rahuldust pakkuvalt tegutsedes leida endale ühiskonnas sobiv koht (ELT 2010).

Uuringu „Väärtused Eestis ja Euroopas 2006“ tulemustest võib järeldada, et just üle

50aastased peavad oluliseks pidevat uute kogemuste omandamist ja enda edasiarendamist.

See, Eesti ühiskonnas suurt osakaalu omav vanemale elanikkonnale iseloomulik väärtustrend

mõjutab oluliselt üldise väärtuspildi kujunemist (Eesti Inimarengu Aruanne 2007: 61-62). Siit

21


tulenebki vajadus uurida ja jagada infot vanaduse väärikuse kohta. Igal elukäigu etapil on

võimalik ja vajalik eneseteostus, mis omakorda on tihedalt seotud positiivse enesehinnanguga.

Lõputöö eesmärgiks oli uurida, kuidas inimese kogemused, teadmised ja sotsiaalsed oskused

toetavad tema edukat vananemist. Eesmärgini viivad ülesanded olid:

teada saada, millist mõju avaldavad erinevad elukeskkonnad indiviidi valikutele ja

võimalustele vananemise perioodil;

uurida õppimiskogemuste ja moodustuva eakakapitali rakendamise võimalusi

eakaperioodil;

leida enesehinnangu ja eneseaktualiseerimise seoseid vananemisega seotud

eluetappidel

Teoreetiline alus

Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustas sotsiaal-kognitiivne teooria, mis keskendub sellele,

kuidas taju ja ümbruse analüüsimine inimese käitumist juhib. A. Bandura sotsiaalse õppimise

teooria järgi õpetavad kogemused, kuidas üks käitumisviis tõotab edu, aga teine osutub

ebatõhusaks. Olulised on inimese enesetõhususe uskumused, mis avaldavad oma mõju

tunnetuse, motivatsiooni, emotsioonide ja valikute kaudu. Inimene sünnib ja kasvab

ühiskonnas ning oma osa selles kasvamises on eelnevate põlvkondade poolt kogutud

teadmiste e traditsioonide tundma õppimisel, sest neile toetudes on üksikisikul võimalik

omandada mitmete sugupõlvede jooksul testitud probleemide lahendusi ja nende

tulemuslikkust (Aimre 2001: 63). Ühiskondlikus elus ja argistes suhetes domineerivad

vanemate naiste arvamused, sest neile kuulub teadja ja vahendaja positsioon. Vanematel

naistel on aega, teadmisi, oskusi ja elukogemusi, mida noorematega jagada (Velberg 2008:

93). Eakad ongi rahvuspärandi kandjad, sest vanas inimeses on koos tema elu jooksul kogutud

tarkus ja kogemused, temperament, rahvus ja sellega kaasnev kultuuriline taust. Läbi

vanemate põlvkondade austamise ja aktsepteerimise saame rääkida hästitoimivast

ühiskonnast, harmoonilisest elukeskkonnast ja edukast vananemisest (Eesti sotsiaalsed.. 2006:

166).

22



Andmekogumismeetod

Vananemisega seonduvate elukogemuste uurimiseks kasutas autor kvalitatiivset

poolstruktureeritud teemaintervjuud. Autor jagas uurimuse eesmärgist lähtuvalt

poolstruktureeritud intervjuu teemad nelja plokki. Esimene plokk: üldandmed ja taust. Teine

plokk: ühiskonna ja keskkonna poolse toetuse seos vananemisega. Kolmas plokk:

vananemisega seonduvad positiivsed ja negatiivsed nähtused. Neljas plokk: positiivse

enesehinnangu mõju eluga rahulolule eakana. Intervjuud eakate naistega toimusid 2011. aasta

detsembris ja 2012. aasta jaanuaris. Autor teostas viis teemaintervjuud, mille kestvused olid

ühest kuni pooleteise tunnini.


Intervjuud transkribeeriti ning teksti kategoriseerimisel koondati sarnase tähendusega

tekstiosad alakategooriateks. Töö autor määras kindlaks kategooriate ja alakategooriate

omavahelised suhted. Kvalitatiivset sisuanalüüsi tehes esitati teooriad või muud

uurimistulemused uurimistöö arutelu osas (Laherand 2008: 290-292). Üle 70 aastaste naiste

vananemisega seonduvate elukogemuste uurimiseks ja analüüsimiseks käis autor läbi

järgmised etapid: 1. Autor kuulas intervjuusid mitmeid kordi enne, kui asus liteerimise juurde.

2. Järgmisena liteeris autor intervjuud, tehes tähendusi pauside, emotsioonide, intonatsiooni ja

mittetähenduslike sõnade kohta. 3. Peale liteerimist trükkis autor intervjuud välja ja luges neid

mitmeid kordi. 4. Saamaks ülevaadet respondentide sarnasustest ja erinevustest

süstematiseeris autor vajalikud lõigud arvutis küsimuste kaupa. 5. Järgmiseks analüüsis autor

uuritavate üldandmeid: vanust, perekondlikku seisu, haridust, elukutse valikut, ametit, maale

elama asumise aega, pensionile jäämise aega, kodust keskkonda ja majandusliku olukorda. 6.

Seejärel asus autor analüüsi juurde, tuues välja alateemad, kujundades need peateemadeks –

erinevate elukeskkondade toetus vananemisele, vananemisega seonduvad positiivsed ja

negatiivsed kogemused ja positiivse enesehinnangu mõju eluga rahulolule eakana. 7.

Alateemadele pealkirjade leidmiseks otsis autor respondentide jutust seoseid ja mustreid,

valides välja need, mis tema arvates tõid kõige paremini välja ja iseloomustasid alateema

mõtet.

23



Uurimistöö autor moodustas valimi viiest üle 70-aastasest naisest, kes omavad võimalikku

positiivset eakakapitali. Valimisse olid haaratud Lääne-Viru maakonna X valla X piirkonna

eakad naised. Kõik viis naist olid pensionärid, neli neist olid kodused, üks naine töötas

kohaliku päevakeskuse juhatajana. Respondentidega oli teostatud juba eelnev miniuuring ja

neid oli informeeritud eelseisvast uuringust ning neilt oli saadud osalemiseks suuline

nõusolek. Respondentide vanus, üle 70aastased, lähtub põhimõttest, et need isikud on

nüüdseks olnud pensionil üle viieteistkümne aasta. Vananemiskogemust ja eneseteostust oli

just selles vanuses oluline uurida, sest naistele oli kogunenud piisav kogemustepagas elust

eakana ja lisaks sellele oskasid nad hinnata oma valikute ja käitumisviiside tulemuslikkust

vananemisprotsessis. Uuritavate intervjuud jäid anonüümseteks ja nende nimed kodeeriti.


Eaka perioodil toetavad edukat sh ka väärikana vananemist nii ümbritsevad elukeskkonnad,

isiklikud kogemused kui ka positiivne enesehinnang. Uurimistöö empiirilises osas puudutati

elukeskkondadest kahte: perekonda ja ühiskonda, mõeldes selle all Eesti riiki ja kohalikku

omavalitsust (KOV). Erinevad elukeskkonnad mõjutavad inimesi erinevalt. Neis peituvad

võimalused, kas toetavad inimesi nende valikute tegemisel ja potentsiaali välja arendamisel

või raskendavad puudujäägid neil oma eesmärke ja huvisid realiseerida. Eakate oskused ja

teadmised aitavad isiklikele kogemustele tähendusi ja hinnanguid anda ning nende

kasutamisel on oluline indiviidi enesehinnangust tulenev oma elu väärtustamine. Positiivne

enesehinnang, loovus, enesetõhususe uskumused ja isiklikud kogemused toetavad endasse

ning oma võimetesse uskuvat inimest endale püstitatud eesmärkide täitmisel ja oma elu

nautimisel. Vananemiseprotsessi tajusid eakad valdavalt positiivselt. Selgus, et keskealistena

ei muretsenud eakad oma eelseisva vanaduse pärast. Pensionile jäämine tõi kaasa kergenduse

ja vabadusetunde ning võimaluse lapsi aidata. Kogemused olid õpetanud naisi rahalisi

väljaminekuid kontrollima ning pigem vähesega toime tulema, kui liigselt kulutama. Naised

olid kohanenud oma uue välimuse ja võimekusega ning arvestasid sellega oma töödes ja

tegemistes. Vananemine oli suurendanud eakates leplikkust, tolerantsi ning mõistvamat

suhtumist vanematesse inimestesse. Seega saab väärikana vananeda, kui on olemas oskus

kasutada elu jooksul kogutud kogemusi, et kujundada oma uskumised, hoiakud ja

24


käitumismudelid eduka vananemise toetuseks. Uurimistulemustest võis järeldada, et edukalt,

sh väärikana vananeda aitab see, et:

eakatele naistele on oluline elukeskkondade poolne tugi – nii perekonna kui ka KOV

näol;

eakale on oluline kättesaadav info teenuste ja toetuste kohta;

olulised on head suhted perekonnaga;

pension annab naistele turvatunde;

vanemaks saades muutub suhtumine eakusesse positiivsemaks;

edukat vananemist toetab teadmine, et eakas võib ise oma elu lõpuaastate toimetulekut

suunata;

väärikana vananemise tunde annab eelkõige: positiivne enesehinnang; igapäevaelus

hakkamasaamine; see, et ollakse võimeline õppima ning sobivates olukordades uusi

kogemusi ja teadmisi omandama.

Elu jooksul kogutud teadmised, kogemused ja sotsiaalsed oskused peegelduvad eakakapitalis,

mille toel on väärikas suunduda oma elu lõpuetappi.


Aaviksoo, J. 2007. Inimene, ühiskond, leping. - Mõtestatud Eesti - ühiseid väärtusi hoides.

2008. Tartu. AS Pakett.

Allik, J. 2009. Psühholoogia keerukusest. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Bandura, A., Bussey, K. 2008. Sotsiaalse soo kujunemise ja toimimise sotsiaal-kognitiivne

teooria. - Soopsühholoogia. Tallinn. Külim.

Gothoni, R. 2008. Vana ja väärikana - Eakate vananemise kogemused Eestis ja Soomes. TLÜ

Kirjastus.

Kamenskaja, E.N. 2008. Cоциальная психология. Rostov na Donu. Feniks.

Kiis, A. 2002. Sotsiaaltöötajate hinnang eakate asendile Eesti ühiskonnas - Usaldus.

Vastutus. Sidusus. Tallinn. TTÜ Kirjastus.

Linno, T. 2010. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2009. - Sotsiaaltöö nr 4.

Paju, I. 2008. Eesti eakate arusaamad elukestvast õppimisest - Eakate vananemise

kogemused Eestis ja Soomes. Tallinn. OÜ Vali Press.

Tulva, T., Viiralt, I. 2003. Väärikas vananemine: müüdid ja tegelikkus. Tallinn. AS Spinn

Press.

25


II SOTSIAALTÖÖ KOOLIS

TEISMELISTE KIRJELDUSED EAKAASLASTE GRUPI MÕJUST NENDE

KÄITUMISE KUJUNEMISELE

Autor: Annely Ausma

Juhendaja: Airi Mitendorf

Summary

„Teenagers’ Descriptions of Peer Influence on Their Behaviour.“ Lääne-Viru College,

Department of Social Work, Social Work Program. The thesis consists of 50 pages. Key

words: social constructionism, socialisation, behaviour, adolescence, teenager, peer group.

The aim of the thesis is to study the theoretical foundations of the formation of teenage

behaviour and groups and to analyse teenagers’ descriptions of peer influence on their

behaviour. The theoretical basis of the thesis is in social constructionist theory, which views

social phenomena as constructed in interaction between people (Burr 1995). This subject is

topical, as studying teenage interpretation of the effect of their peer group on the formation of

their behaviour helps to understand the substance of their search for identity and the values

their choices are based on. The relevance of this study is underlined by the fact that there has

been little research in Estonia on peer group effect on the formation of teenage behaviour that

is based on the youths’ own description. The first chapter of the thesis deals with social

constructionist theory (Burr 1995, 2003; Payne 1995), gives an overview of the evolvement

and socialisation of people into members of society, and explains the concept, features,

developmental stages and tasks of the adolescence group. The second chapter describes the

concept of a group in relation to teenagers’ developmental need to belong and peer group

effect on the development of teenagers. The third chapter describes the methodology of the

study, the sample, and the methods of data collection and analysis. The fourth chapter

comprises a description and analysis of the empirical results of the study. Qualitative

phenomenological semi-structured in-depth interviews were used to collect data for studying

teenage descriptions of peer group effect on the formation of their behaviour. All interviews

were videotaped and transcribed. Interviews with the adolescents were carried out in the

period from February to March 2012. The sample included six adolescents: three boys and

26


three girls. At the time of the study, all respondents had at least two years of experience of

belonging to a peer group. Interviews lasted from 45 minutes to 2 hours. Thematic analysis

was used as the method of analysis of the data. In describing the results, accurate quotes of

respondents were used to preserve the authenticity of the statements and sensitivity to content.

Teenagers regard friends of their age as the most important socialisation agent of teenage

years and describe belonging to a peer group as the main influence in shaping their self-

esteem, identity and behaviour. The adolescents describe their peers as major shapers of

ethical value judgements, affecting their decisions, values and actions through group

interactions.


Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne, kuna läbi aegade on murdeeas noorukid teinud

ennast märgatavaks ja põhjustanud probleeme oma pereliikmetele, koolikollektiivile ja ka

ühiskonnale laiemalt. Teismelised oma ajuti mõistetamatu ja probleeme esile kutsuva

käitumisega on vaatluse all ka tänases ühiskonnapildis (Justiitsministeerium -

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018, Sotsiaalministeerium - Laste ja perede

arengukava 2011-2020, Haridus- ja Teadusministeerium - Euroopa noortevaldkonna

koostööraamistik 2010-2018, Eesti noorsootöö strateegia 2006-2013). Töö autor võib

isiklikust kogemusest lähtuvalt ja sotsiaalpsühholoogia alustele tuginedes väita, et teismeliste

grupis toimuvad dünaamikad ja grupi käitumine mõjutavad üksikindiviidi käitumist.

Gruppidesse, kus hälbiv käitumine on normatiiviks, koonduvad eelkõige teatud tüüpi noored,

kelle isikuomadused ja elukogemus saavad grupi normatiividest toetatud. Isiksuse kujunemise

murdepunktides on sellised gruppidesse sattumised väga olulise kaaluga inimese edasisele

elule. Kui noor satub gruppi, kus on positiivsed normatiivid, siis see toetab ka positiivset

käitumist ning teismelisest kujuneb suure tõenäosusega selline ühiskonna liige, kes ei vaja

ühiskonnas tegutsemiseks liigselt tuge, sotsiaaltoetusi ja muud ühiskondlikku abi.

Destruktiivse mõtlemisega gruppides on enim probleeme, millega ühiskond silmitsi seisab.

Alkoholi tarvitamine, suitsetamine, narkomaania, hulkurlus, koolikohustuse mittetäitmine ja

isikuvastased kuriteod kuuluvad destruktiivse mõttelaadiga inimeste gruppide igapäevaellu.

Lõputöö eesmärk oli uurida teismeliste käitumise kujunemise ja gruppide tekkimise

teoreetilisi aluseid ning analüüsida teismeliste kirjeldusi eakaaslaste grupi mõjust nende

27


käitumise kujunemisele. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist püstitati empiirilise uuringu

uurimisküsimused, mis aitavad leida teismeea grupikuuluvuse põhjuseid ja mõista eakaaslaste

grupi mõju teismeliste käitumise kujunemisele:

1. Kuidas teismelised kirjeldavad eakaaslaste gruppi ja sellesse kuulumist?

2. Millised on teismeliste arvates põhjused, miks nad hakkavad gruppi vajama?

3. Milliste tunnuste alusel valib teismeline endale sobiva grupi?

4. Millised on teismeliste interpretatsioonid eakaaslaste grupi mõjust nende

käitumisele?

Teoreetiline alus

Lõputöö teoreetiliseks lähtekohaks oli sotsiaalkonstruktsionistlik teooria, mille kohaselt

sotsiaalsed nähtused on konstrueeritud inimestevahelise suhtlemisprotsessi tulemusena (Burr

1995) - interaktsioonide käigus konstrueeritakse sotsiaalne maailm. Seega pole olemas

„objektiivset” reaalsust, vaid sotsiaalne reaalsus on inimestevahelise suhtlemise tulemus ja

eksisteerib vaid suhtlemisprotsessis. Kuna lapsed osalevad sotsiaalsete nähtuste

konstrueerimise protsessis sarnaselt täiskasvanutega: neil on isiklikud kogemused seoses

sotsiaalsete protsessidega ning nende arusaamad ja arvamused sellest mõjutavad

grupikuuluvuse kui nähtuse omadusi ja tähendust, on oluline uurida noorte tähendusi ja

tõlgendusi seoses grupikuuluvussuhetega. Teismeliste interpretatsioonide tundmaõppimine

grupi mõjust nende käitumise kujunemisele aitab mõista noorte identiteediotsingute sisu ja

väärtushinnangutel põhinevaid valikuid. Lisaks antakse teoreetilises lähenemises ülevaade

inimese arengust ja sotsialiseerumisest ühiskonna liikmeks, selgitatakse teismeea mõistet ja

tunnusjooni, arengustaadiume ja arenguülesandeid. Samuti kirjeldab autor grupi mõistet

seoses teismeea arengupärase kuulumisvajadusega ja eakaaslaste mõju teismelise arengule.

Selgitatakse teismeliste grupikuuluvuse vajadust tuginedes teismeea emotsioonisotsioloogiale

ja subkultuuriteooriale (Cohen 1955).


Andmekogumismeetod

Teismeliste kirjelduste uurimiseks eakaaslaste grupi mõjust nende käitumise kujunemisele

kasutati andmete kogumiseks kvalitatiivset fenomenoloogilist metoloogilist lähenemist.

28


Uurimuses kasutati kvalitatiivset fenomenoloogilist poolstruktureeritud süvaintervjuud, mille

eelis ankeetküsitluse ees teismeliste arvamuste uurimisel oli paindlikkus ning võimalus

vestlust juhtida ja vastuseid täpsustada, kuna eesmärk oli mõista, kuidas teismelised

interpreteerivad eakaaslaste grupi mõju nende käitumise kujunemisele. Huviobjektiks olid

noorukite teadmised ja arusaamad eakaaslaste grupi mõjust teismeliste käitumisele.

Intervjuud noorukitega viidi läbi ajavahemikul veebruar kuni märts 2012. Kokku osales

intervjuudes kuus teismelist. Intervjuude kestvused olid ajavahemikus 45 minutit kuni 2 tundi.

Respondendid viibisid intervjuu ajal oma igapäevases keskkonnas, mis võimaldas luua

turvalise õhkkonna ja rahuliku vastamise meeleolu.


Kõik intervjuud salvestati videolindile, transkribeeriti ja anti respondentidele ülevaatamiseks.

Iga läbiviidud intervjuu oli omanäoline, kordumatu teemaarenduse ja protsessiga, samas

jäädes etteantud intervjuu teemaküsimuste raamistiku piiresse. Analüüsimeetodina kasutati

andmete temaatilist analüüsi ning lähtuti fenomenoloogilisest lähenemisest, mis võimaldab

leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte

tõlgendavad. Andmeid analüüsiti videosalvestiste korduva kuulamise ja seejärel transkriptide

mitmekordse lugemise kaudu. Erilist tähelepanu pöörati respondendi hääletoonile,

mõttepausidele ja jutustuse käigus toimunud näoilme muutustele, seostades need antava

informatsiooniga, mille kaudu on võimalik saada infot inimese varjatud hoiakute kohta.


Uuringu valimi moodustasid põhikooli keskastme noored vanuses 13-16 eluaastat, et selgitada

välja teismeliste endi arvamuse põhjal, millised on nende käitumisele enim mõju omavad

tegurid, mis grupisuhte kaudu teismeliste käitumist mõjutavad. Valimi suuruseks oli kuus

noorukit, kolm poissi ja kolm tüdrukut. Kõigil respondentidel oli uuringu teostamise hetkel

vähemalt kaheaastane eelnev kogemus eakaaslaste gruppi kuulumisest. Eelnevalt sõlmiti

intervjueeritavate ja nende vanematega kirjalik kokkulepe, mille alusel lubasid lapsevanemad

oma alaealistel lastel uuringus osaleda ning respondendid nõustusid intervjuus osalema,

andsid loa saadud andmeid analüüsida ja tulemused esitada käesolevas lõputöös. Kokkuleppe

sõlmimise käigus informeeriti respondente ja nende vanemaid põhjalikult uurimuse

eesmärkidest ja andmete kasutamise viisist. Konfidentsiaalsust silmas pidades on uuringus

29


osalevate intervjueeritavate nimed muudetud. Nimesid on kasutatud valimi kirjeldamiseks,

analüüsiosas on välja toodud respondentide ütlused ilma nimele viitamiseta.


Teismeea üks tähtsamaid arenguülesandeid on kujundada positiivne enesehinnang ja

rolliootused nii enda kui teiste silmis. Teismeea peamisi ülesandeid on identiteedi leidmine

ning terviklikuks ja produktiivseks täiskasvanuks kujunemine. Uuringust selgus, et

teismeliseea sotsiaalne areng sõltub nooruki suhtlusvõrgustikust, peamiselt aga tugineb

suhtlemisele eakaaslaste ja perekonnaga, toimub sotsiaalsete rollide õppimine. Respondentide

kirjeldustest selgus, et noorukid pidasid oluliseks heade omavaheliste suhete olemasolu

kodus, mõlema vanema kohalolu ja avatud suhtlemisvõimalust pereliikmete vahel, seostades

nende puudumise omaealiste gruppi kuulumise vajaduse suurenemisega. Selgus, et

teismelised tunnetavad oma kodus toimivaid suhteid teravdatult ning võrdlevad oma kodu ja

vanemaid eakaaslaste omadega. Uuringust selgus veel, et teismelised kirjeldavad eakaaslaste

gruppi, kui neile väga olulist sotsiaalset kooslust, mille abil loovad noorukid oma identiteeti ja

rahuldavad arengupärast kuulumisvajadust. Teismelised kirjeldasid, et suhtlemisprotsessis on

eakaaslaste grupi mõju nende käitumise kujunemisele olulisim eeskujude ja väärtuste

kujundaja. Emotsioonisotsioloogia seisukohalt on teismeliste grupisuhtlemise üks tähtsamaid

tegevust suunavaid tegureid eakaaslaste grupi tagasiside. Uuringus selgus, et noorukile on

oluline, kuidas eakaaslased tema tegevusele reageerivad, milliseid emotsioone ta suudab esile

kutsuda omasuguste seas ning milliseid emotsioone suudab nooruk tekitada eakaaslastele.

Noorukid kirjeldasid, et tagasisidet oma isikule saavad teismelised eelkõige läbi

grupikuuluvuse ja eakaaslastega vahetult suheldes. Subkultuuriteooria kohaselt annab

kuulumine gruppi teismelisele identiteedi, mille najal on võimalik saavutada sisemise

rahulolu tunnet ning leida rakendust ühiskonnas. Uuringust selgus, et noorte eneseotsingud on

enim mõjutatud teda ümbritseva keskkonna poolt interpreteeritud suhetest ja ka sotsiaalsetest

pingetest, mille leevenduseks liitub noor subkultuuriga, kus ta kogeb end väärtuslikuna ning

saab tunnustust oma kujunevale isiksusele. Selgus, et noor, kes julgeb end identifitseerida

üldnormist teisiti, on keskmisest loovam ja otsivam, kuid võib sageli olla ka sotsiaalselt

häirunud positsioonis. Noorukid kirjeldasid, et nad soovivad, jäljendades grupiliikmete

käitumist, astuda välja vanemate mõju alt ja kujundada eakaaslaste abil oma isiklikud

käitumisnormatiivid. Lisaväärtusena selgus, et teismelised on oluliselt eneseteadlikumad ja

30


analüüsivõimelisemad, kui uurija eeldas, olles suutelised seostama eakaaslaste grupi mõju

nende käitumise kujunemisele mitmete oluliste psühholoogiliste ja keskkondlike aspektidega.


Araste, L. 2009. Noorte subkultuurid. Sotsiaalpedagoogika kursuse materjal. Tallinna

Ülikooli Avatud Ülikooli Täiendõppekeskus.

Berns, R. 1989. Child, Family, Community. USA: Dryden Press.

Blumer, H. 1986. Symbolic Interactionism. Perspective and Method. Berkley, Los Angeles,

London.

Burr, V. 1995. An Introduction to Social Constructionism. Routledge. London and New Jork.

Butterworth, G. 2002. Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus.

Downes, D. & Rock, P. 1992. Understanding Deviance: A Guide to the Sociology of Crime

ang Rule-Breaking. Oxford.

Ennet, H. L. 2008. Noor ema. Abivahend tööks teismelise emaga. Caritas.

Kera, S. 2004. Üheskoos teel. Tallinn. Ilo.

Murray, M. E. 2002. Moral Development and Moral Education: An Overview. Department of

Psychology, University if Illinois at Chicago.

.

31


KOOLIKESKKONNAGA SEOTUD STRESS MURDEEALISTEL NOORTEL

Autor: Helene Lagle

Juhendaja: Anu Leuska

Summary

The title of the paper is: „Stress in Teenagers Caused by School Environment“. The paper

includes six different figures to illustrate the outcomes. The size of the paper is fifty five

pages. The aim of the paper was to examine the stress factors caused by the school

environment in students in grades 7-9. According to the purpose of the paper the main goal is

to find the factors that cause stress in the school environment; find out how much and what

kind of stress indication teenagers experience; consider study load as a reason for stress; find

out how many different after the school activities the school offers and to what extent the

children are aware of those possibilities; how much support the school could offer to children

who experience stress. The paper is based on the Childhood Development Theory introduced

by Maria Montessori, who has divided it into 4 different paths of development, each period

having its own certain characteristics. It is necessary to have a favourable environment and

support in order to use the development potential. The present study deals with the

development of boys and girls during their adolescence period, the nature and factors of

stress. Additionally, stress caused by loaded curriculum, the features of teaching techniques

and having hobbies as one way of coping with stress was examined in more detail. A theory

based survey was carried out among the students in grades 7-9 in Viljandi Maagümnaasium.

The analysis of the questionnaire resulted in the fact that teens deal with serious stress

symptoms, such as nervousness, sleep disorders, constant weariness, and concentration

problems, they often get ill, have stomach aches and diarrhoea. Students’ answers showed that

the biggest cause of stress was the study load. The analysis also showed that the use of

teachers’ teaching methods was one-sided and did not meet with students’ wishes.

Furthermore, it became evident that the school children were aware of the possibilities of

finding help and support in school in case of any problems. The teenagers mostly turned to

their class teacher, a subject teacher or the head teacher when they needed help. The school

offers a wide variety of after school activities and the analysis of the survey showed that the

students were aware of those possibilities. The surveyed teenagers’ answers did not give any

evidence of the fact that the stress was the reason of not continuing their studies. However,

32


stress proved to be influential in terms of their further choices. For instance, several students

planned to continue their studies in vocational schools, because it seemed easier for them to

succeed there. In order to reduce the tensions in the school environment, it is recommendable

for teachers to use balanced teaching methods to make studying more interesting and develop

various skills in students. Furthermore, it would be good to let students more actively join the

decision making process related to school and studies, so that the co-operation between the

school and the students would be stress free and suitable for each party. Lessons should be

carried out in a way that the main focus of the studies remains on the classroom and the

homework is not emphasized that much. It is advisable to organise more events at school so

that the students would not only connect school with hard work and studying. Teenagers

should gain more positive emotions and experience from school so that they would enjoy

going there every day. The present paper stated that further research is required in the matter

of teaching methods.


Keskkond esitab inimestele, sh koolilastele palju nõudmisi ja üha uued nõudmised tekitavad

stressi. Ühiskonnas on aktuaalne teema, et üha rohkem noori kooliõpilasi kannatab stressi

mõju all. Neid põhjusi, mis õpilastele nii koolis kui ka koolivälises keskkonnas mõju võivad

avaldada, on palju. Eestis on palju noori, kes pärast 9. klassi ei jätka õpinguid, mistõttu on

hulk noorukeid, kellel puudub keskharidus või amet. Selline olukord on ühiskonna harituse

seisukohalt probleem. Koolipingist välja astuvad õpilased on osa ühiskonnast ning

haridussüsteem see, mis vormib meie noorukeid ja laiemalt ühiskonda tervikuna. Stress meie

ühiskonnas on probleemne küsimus ning veel halvem, et see on hakanud mõjutama noori

koolilapsi. Kui õppekava ning koolikeskkond sisaldavad palju stressi tekitavaid tegureid, võib

olla see üks põhjus, mis ei soodusta noori õpinguid jätkama.

Uurimistöö eesmärgiks oli uurida 7. - 9. klassi õpilaste koolikeskkonnaga seotud stressi

faktoreid. Eesmärgist tulenevalt olid töö ülesandeks järgmised ajaolud:

1. Millised tegurid põhjustavad koolikeskkonnas stressi?

2. Kui palju ja milliseid stressi ilminguid noortel esineb?

3. Kas õppekoormus võib olla stressiallikas?

4. Kas õppemeetodid võivad olla võimalikud stressi soodustavad tegurid?

33


5. Kui palju pakub kool erinevaid huvitegevuse võimalusi ja kuivõrd on õpilased

sellest teadlikud?

6. Uurida koolipoolseid toetusvõimalusi stressi all kannatavatele õpilastele.

Teoreetiline alus

Töö teoreetiliseks aluseks oli Maria Montessori lapse arengu teooria, mis käsitleb lapse

arengu väljakujunemist erinevas vanuses, sooduskeskkonna ja toetuse tähtsust erinevatel

arenguastmetel ning arengust tuleneva potentsiaali teostumist. Maria Montessori töötas välja

lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimiste sari. Montessori

väitis, et igal lapsel on sees individuaalne arenguetappide mehhanism ning iga arenguetapi

tulemuseks on uus indiviid. Igal staadiumil on oma kindlad kvaliteedid ja tunnused ning nii

keskkond kui täiskasvanud, kes lastega tegelevad, peaksid nende omaduste ja iseärasustega

arvestama. Igas etapis on potentsiaal teatud muutuste läbiviimiseks ja on oluline, et ümbrus,

kus laps kasvab, soodustaks teda oma potentsiaali realiseerima (Isaacs 2007: 9–12).

Montessori tõi ka välja lapse kõrval oluliste teguritena lapse keskkonna ja õpetaja, antud töös

on uuritud, kuidas õppekava ja õppemeetodid on tekitanud võimalikke kõrvalekaldeid sobiva

keskkonna ja õpetaja aspektist. Õppekava ja õppemeetodite käsitluse rõhuasetus ei ole

suunatud füüsilisele aspektile, vaid vaimsele keskkonnale. Pikemalt on autor teooria peatükis

käsitlenud puberteediiga poistel ja tüdrukutel ning teinud ülevaate stressi olemusest ning selle

mõjust organismile.


Andmekogumismeetod

Õpilaste arvamuste ja kogemuste kogumiseks koostati suletud ja avatud küsimustega

küsimustik. Suletud küsimuste eesmärgiks oli saada õpilastelt informatsiooni, mida saab

analüüsida, võrrelda ja esitada statistiliste näitajatena. Avatud küsimuste eesmärgiks oli saada

põhjalikumat ja sisukamat õpilase arvamust. Avatud küsimused nõudsid pikemaid arutlusi,

seletusi või kirjeldusi. Need olid vajalikud, et õpilastes huvi, uudishimu ja tähelepanu äratada,

et soodustada mõtete ja ideede tekkimist ning oma arvamuse väljendamist. Küsimustike

täitmine viidi läbi ajavahemikul märts 2012 – aprill 2012 a. Viljandi Maagümnaasiumi

õppeklassides klassijuhatajate juuresolekul. Kokku viidi küsitlus läbi 73 õpilase hulgas.

34


Küsimustik koosnes 24 küsimusest ning on jaotatud nelja erineva teema alla: huvitegevus,

õppekoormus, hinnang stressile, koolipoolne toetuse võimalus. Küsimustike täitmine võttis

õpilastel aega 15 – 20 minutit.


Küsimustike andmete analüüsimiseks kasutati kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmete

analüüsimise meetodeid. Küsimustiku avatud lõpuga küsimuste analüüsimisel rakendati sisu

analüüsi kvalitatiivseid meetodeid. Valikvastustega küsimuste korral kvantitatiivseid

meetodeid esinemissageduste ja protsentjaotuste väljatoomiseks koos vajalike kirjeldavate

karakteristikutega. Saadud andmed esitati tabelite ja joonistena. Analüüs viidi läbi teemade

kaupa vastavalt küsimustikus esinenud teemadele. Kõik küsimustikus käsitletud küsimused on

analüüsi kaasatud.


Valimi moodustasid Viljandi Maagümnaasiumi 7.–9. klassi õpilased vanuses 13–16. Kokku

osales uuringus 73 õpilast, kellest 31 olid tüdrukud ja 42 poisid. Uuringusse kaasatud klassid

valiti juhuslikkuse teel. Selleks, et õpilane saaks uuringus osaleda, oli vajalik saada õpilase

vanema või eestkostja luba. Kõikides valitud klassides said kõik õpilased loa uuringus

osaleda. Uuringus ei osalenud kõik valitud klasside õpilased, sest küsitluse läbiviimise hetkel

oli klassides erinevatel põhjustel puudujaid. Ankeetküsitlus oli vabatahtlik ja anonüümne,

täidetud küsimustikke ei edastatud kolmandatele isikutele, selle alusel on uurimuses osalenute

isikute konfidentsiaalsus tagatud. Ankeedi vajalikeks andmeteks oli vanus, sugu ja klass,

mille alusel oli võimalik teha kokkuvõtteid ning koostada statistilised näitajad.


Lõputöös käsitletavaks vanuserühmaks oli 13–16-aastased noored. Tuginedes Maria

Montessori väljatöötatud teooriale, võib öelda, et just see periood on loomingulise arenemise

ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel etapil vajab inimene erilist hoolt, tähelepanu

ja mõistmist, selle põhjuseks on inimese arengus toimuvad suured muudatused. Uuringus

selgus, et 13–16-aastaste noorte hulgas esineb palju stressi. Õpilastel on esinenud kahe

viimase kuu jooksul tõsiseid stressi tunnuseid: närvilisust, unehäireid, pidevat väsimust,

35


keskendumisraskusi, sageli haigestumist ning kõhuvalu, kõhulahtisust. Koolikeskkond on

üheks stressoriks, seda kinnitab fakt, et õpilastel esineb enne tundi erinevaid negatiivseid

kehalisi sümptomeid nagu peavalu, kõhuvalu, higistamist (peopesade niiskus), palavik ning

tekib isegi kõhulahtisus. Sellised tunded soodustavad stressi süvenemist, kui probleemi

allikaga ei tegeleta. Õpilastele tekitab kõige enam stressi suur õppekoormus, sest koolipäevad

on pikad ning koduseid töid on palju. Õpetajate poolt kasutatavad õppemeetodid tundide

läbiviimiseks on ühekülgsed ning õpilaste eelistustega vastuolus. Teismelised ise eelistavad

mitmekülgseid meetodideid, mille kasutamine oleks tasakaalus, et tunnid oleksid sisukamad,

huvitavamad ning mitmekülgsemad. Noored on teadlikud, et probleemide olemasolu korral on

neil võimalus koolitöötajatelt abi saada. Kõige enam kasutavad õpilased probleemide

lahendamiseks kaasõpilase abi, klassijuhataja abi või proovitakse oma probleemiga kõigepealt

ise toime tulla. Kaks kolmandikku õpilastest tegeleb vabal ajal huvitegevusega. Noored on

teadlikud, et kool pakub suurel hulgal erinevaid huvitegevusi. Suurem osa noortest ei võta

kooli poolt pakutavatest huvitegevustest osa. Õpilased väärtustavad haridust, sellest tulenevalt

tahab enamik õpilasi oma haridusteed jätkata gümnaasiumis või kutsekoolis, vaid väike hulk

õpilasi pole oma valikutes veel kindel ning vaid üks õpilane tahab minna tööle. Autor tegi

ettepanekuid koolikeskkonnas stressi vähendamiseks: *õpetajad peaksid kasutama

mitmekülgseid õppemeetodeid, et arvestada laste erinevust, kuna kõik õppemeetodid ei sobi

kõigile õpilastele. Noortes on vaja arendada mitmekülgseid oskusi.* õpilastele tuleks anda

rohkem sõnaõigust, et õpilaste ja kooli vaheline koostöö oleks efektiivsem ja stressivabam.

*tundide mahtu nädalas tuleks vähendada. *tundides tehtav õppetöö peaks olema efektiivne,

põhirõhk peaks olema koolis tehtaval, et kodus oleks vähem ülesandeid. *koolis võiks olla

rohkem üritusi, et noored saaksid vabal ajal kaasõpilastega rohkem suhelda. Üritused võiksid

toimuda õpilaste ja kooli vahelise koostöö tulemusel. Lisaks võiks toimuda rohkem sellised

üritusi/võistkondlikke tegevusi, kus osalevad nii õpilased kui ka õpetajad, et kogetaks

teistsugust rolli, mitte ainult õpilase ja õpetaja rolli.

36



Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron, A., Rüütel, E., Teiverlaur, M., Traat, U. 1997. Stressi

teejuht. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda.

Isaacs, B. 2007. Bringing the Montessori Approach to your Early Years Practice. New York.

Routledge.

Leppik, P. 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Liivamägi, J. 2011. Laste ja noorukite rasked stressihäired. Tallinn. AS Medicana.

Montonen, R. 2005. Lapse areng. Tallinn. AS Ajakirjade Kirjastus.

Niitra, S. 2004. STRESS: räägivad juhid ja hingetohtrid. Tallinna Raamatu trükikoda.

Äripäeva Kirjastus.

Salumaa, T.; Talvik, M. 2004. Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn. Merlecons ja Ko OÜ.

37


KONFLIKTID KUI ÜHED VÕIMALIKUD KOOLIVAHETUSE PÕHJUSED

Autor: Maida Michelson

Juhendaja: Triin Kirss

Summary

Conflicts as Possible Reasons for Changing Schools. This paper consists of 46 pages and

there are 38 sources used. The topic is significant as conflicts between students are thought to

have caused a significant increase in the number of students changing schools in a primary

school in Harju County. The aim of the paper was to analyse how conflict situations have

impact on students’ transfer from school to school using the example of one primary school in

Harju County. Based on the aim of the paper several goals are set: to analyse the nature of the

conflict based on theory; to analyse the role of the teachers and the school in the development

of a conflict and their impact on transfer during primary school period; to analyse the role of

the parents in school-based conflicts. Conflict Theory is the basis of the research, while it

explains scientifically the nature of a conflict. Narrative research method and the qualitative

data collection are used. The respondents of the study are teachers and parents of one of the

primary schools in Harju County. The paper starts with an introduction and it includes four

main chapters. In the first chapter there is a review of the nature of the Conflict Theory and

the reasons for rise and escalation of the conflict. The second chapter reviews conflicts within

the school environment, the reasons for that, the participants and solution possibilities. The

third chapter describes the methods used to collect and analyse the data, and the selection.

The fourth chapter introduces the analysis as well conclusions. The summary gives a brief

overview of the study done. The results of the analysis clearly show that conflicts in school

play a major role in a student`s decision to change schools during primary school. The most

important factors include the internal climate and the development of the school, the impact

of the teachers’ work, relationships between students, different viewpoints and different

understanding about solving a conflict of the parents and teachers. The findings of the paper

will further help to understand conflicts as possible reasons for changing schools.

38



Ühest Harjumaa põhikoolist lahkus üksnes 2009/2010 õppeaastal 17 õpilast ehk 14% õpilaste

üldarvust, seda just põhikooli teisest- ja kolmandast kooliastmest (Toomse 2011). Selline

tulemus on mõtlemapanev ja näitab tõsist probleemi nii kooli maine kui ka püsimajäämise

osas. Põhihariduse eesmärk on kujundada iseseisev õppija, kes suudab oma edasise õpitee

kohta teadlikke valikuid teha, on otsustus- ja vastutusvõimeline, koostööaldis ja väärikas

isiksus ning kodanik. Põhikoolis omandab õppur pädevused, mis aitavad tal kasvada

täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks (Haridus- ja Teadusministeerium 2011). Koolivahetuseks

võivad olla erinevad põhjused. Näiteks vanemate töö- ja elukoha muutus; koolikiusamine;

õpiraskused; kooli halb maine; kaasaegse õpikeskkonna puudumine; vähene huvitegevuste

võimalus; lahendamata jäänud konfliktid. Lõputöö keskendub kirjeldatud nimistust

konfliktidele kui võimalikele koolivahetuse põhjustajatele. Lõputöö eesmärgiks oli uurida

konflikte kui võimalikke koolivahetuse põhjuseid põhikooli perioodil läbi lapsevanemate ja

õpetajate vaatenurga, toetudes ühe Harjumaa põhikooli näitele. Eesmärgist tulenevad

uurimisülesanded:

selgitada konflikti olemust, toetudes teoreetilistele seisukohtadele;

uurida õpetajate ja kooli osa konflikti kujunemisel koolikeskkonnas ning nende seost

koolivahetusel põhikooli perioodil;

uurida lastevanemate osatähtsust konfliktides koolikeskkonnas ja nende seost

koolivahetusega põhikooli perioodil.

Teoreetiline alus

Uurimuse teoreetiliseks aluseks oli konfliktiteooria, kuna nimetatud teooria seletab

teaduslikult konfliktide sisulist poolt. Konfliktiteooria on sotsioloogilise uurimise vaatenurk,

põhinedes eeldusel, et ühiskond on keeruline süsteem, mida iseloomustab ebavõrdsus ja

konflikt, mis põhjustab ühiskondlikku muutust (Krips 2010: 11). Kuuldes sõna „konflikt“,

mõtleme instinktiivselt sõnadele: * tüli; * pahandus; * arusaamatus. Enamasti ilmnevad

indiviididevahelised vastuolud nende käitumisest ning üldistatult on tegemist vastuoluga selle

vahel, mida indiviid teeb, ning selle vahel, kas see tegevus teisele indiviidile sobib. Cross,

Names ja Beck (1979) väidavad, et konflikt on kui paratamatus, sest inimesed on erisugused.

Ehk teisisõnu arusaamade, väärtuste, temperamendi, suhtlusstiilide, käitumisviiside, hoiakute,

39


keelekasutuse jne erinevused muudavad konfliktid vältimatuks. Siinkohal muutub oluliseks

konfliktis õigesti ja kohaselt käituda – konstruktiivselt juhtida ( Lehtsaar 2008: 17). Pikemalt

on teoreetilises lähenemises toodud välja veel konfliktid koolikeskkonnas.


Andmekogumismeetod

Andmete kogumise põhimõtteks on essee kirjutamise võte etteantud teesil, mille sõnastus on

välja töötatud autori enda poolt antud lõputöö raames ning pole varem kasutatud. Õpetajatele

viis autor isiklikult paberile trükituna uurimuses osalemise palve essee teesiga, saades nõnda

igaühega eraldi kontakti ning võimaluse lühidalt selgitada, milles nende ülesanne seisneb.

Samuti võimaldas selline lähenemine näha reaktsiooni sellisele ettepanekule ja saada esimene

tagasiside võimaliku nõustumise kohta osaleda uurimuses. Vahetu kontakt oli positiivne ja

õpetajad olid huvitatud. Kaheksale lapsevanemale saadeti uurimuses osalemise palve koos

teesiga elektroonilise kirja teel, kahele edastati paberil.


Analüüs on etapiline tegevus. Kõigepealt toimub materjali mitmekordne läbilugemine, et

mõista saadud infot tervikuna. Järgneb olemasolevate andmete liigitamine, kirjeldamine ja

seostamine ning kõige lõpus leiab aset tulemuste seletus (Hirsjärvi, Remes, Sarjavaara 2010:

210). Uurimistöö käigus analüüsiti tekste neis sisalduvate tähendust omavate sõnumite

tõlgendamise ja korrastamise kaudu tekstide korduval läbilugemisel ning autorile oluliste

mõtete välja toomisel. Selline lähenemine on inimolemise analüüs tema keelesõnade kaudu.


Uurimistöö valimi koostamise põhimõtete juures lähtus autor uurimistöö eesmärkidest.

Valimi moodustasid ühe Harjumaa põhikooli õpetajad ja lapsevanemad, kelle laps on viimase

kolme aasta jooksul põhikooli vahetanud. Valimi leidmine sai teoks läbi isikliku kogemuse

lapsevanemana, kuna autor oli tuttav kohaliku põhikooli probleemidega õpilaste koolist

lahkumise osas võimalike konfliktide tõttu. Uuringus osalemise kutse said 18 respondenti - 10

lapsevanemat ja 8 õpetajat, kellest vastasid 15 - kaheksa lapsevanemat ja seitse õpetajat.

Uuring oli anonüümne ning respondendid kodeeriti numbritega, eristades nõnda õpetajate ja

lapsevanemate vastused.

40



Konflikt kuulub lahutamatult suhete juurde ja õpetab meile midagi, mida me muidu poleks

õppinud. Empaatiavõime, suutlikkus andestada, lugupidav suhtumine teise inimesse,

vastutusvõimelisus – need on isiksuseomadused, mis määravad omalt poolt, kas ja kuidas

konfliktides käitutakse. Uurimusest selgus, et konfliktidel on seos koolivahetusega põhikooli

perioodil, seda läbi erinevate vaatenurkade nii õpetajate, lastevanemate kui kooli seisukohalt

tervikuna. Analüüsi põhjal võib väita, et määravaks teguriks saavad kooli areng ja sisekliima,

klassijuhataja töö osatähtsus, laste omavahelised suhted, õpetajate ja lastevanemate erinevad

vaatenurgad ning arusaamad konfliktide lahendamise kohta. Lahkhelide tekkimisel on tähtsal

kohal oskus lahendada situatsioone, kuna inimesed on erisugused oma arusaamade, väärtuste,

temperamendi, suhtlusstiilide, käitumisviiside, hoiakute ja keelekasutuse poolest. See muudab

paratamatult konflikti vältimatuks. Valeks või ebaadekvaatseks saab vaid pidada konflikti

lahendamise moodust, mitte konflikti ennast. Oluline on, et kõik osapooled soovivad jõuda

konstruktiivsete lahendusteni. Ilma selleta jääb pingeolukord alles ning väljapääsu otsitakse

äärmuslikest võimalustest, millest tulenevalt vanemate poolt näiteks lapse teise kooli viimine.

Mõistes sügavamalt konflikti olemust, saab oskuslikumalt leida lahendusi erinevatele

olukordadele, seda ka koolikeskkonnas. Koostatud uurimistöö tulemused annavad tulevikus

võimaluse suuremat tähelepanu pöörata konfliktidele kui võimalikele koolivahetuse

põhjustele põhikooli perioodil, nende ennetamisele ja lahendamisele. Autor leiab, et tõstatatud

teema ja probleemilahenduste leidmisega tuleks kindlasti edasi tegeleda, kuna see aitab kaasa

meie sotsiaal- ja hariduselu parendamisele ja edendamisele.


Burch, N., Gordon, T. 2006. Õpetajate kool. OÜ Väike Vanker.

Cleary, M., Sullivan, G., Sullivan, K. 2004. Kiusamine koolis. AS Atlex

Kadajane, T. 2001. Koolisotsiaaltöö käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus

Krips, H. 2010. Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel. Tartu. AS

Atlex.

Krull, E. 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Leino, M. 2004. Kas lapsi tuleb kaitsta kooli eest? Tallinn. Eesti Lastekaitse Liit.

Leino, M. 2009. Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus.

41


Leino, M. 2002. Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetajate toimetulek. Tallinn. TPÜ

Kirjastus.

Leppik, P. 2000. Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis. Tartu Ülikooli Kirjastus

Sarv, E-S. 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn. Tallinna Ülikooli

kirjastus.

Бородкин, Ф., Коряк, Н., И. 1983. Внимание – конфликт. Новосибирск. Сибирское

отделение

Веснин, В.Р. 2005. Менеджмент. ТК Велби

Иванова, Е., Н. 2003. Иду на конфликт. Санкт-Петербург. Издательство ДНК.

Райзберг, Б. А. 2005. Психология в экономике и управлении. Москва. Московский

психолого-социальный институт.

42


SOTSIAALTÖÖ ERIALA ÜLIÕPILASTE TAGASIVAADE VAIMSE

KOOLIKIUSAMISE KOGEMUSELE

Autor: Elin Kütt

Juhendaja: Pille Kriisa

Summary

Social work students' experiences of mental bullying in retrospect. Topic of choice to bring

more attention to the growing problem of bullying. This topic is very actual at the moment,

and gathers the importance of each incident of bullying becomes evident. The aim of this

study is to investigate retrospectively the Lääne-Viru College Social Work students’

experience of mental bullying and the impact of the current experience of life and social

relationships between bullying incidents and specialty options. The study is based on

ecological systems theory, which suggests that the environment is complete whereat all the

events and situations are associated and factors influence a person’s behaviour. The study is

quantitative and the data was collected using questionnaire, which had open and closed

questions. The survey was carried out among I, II and III course Social Work students of the

Lääne-Viru College. The questionnaire was answered by 121 students, of whom 98 had

experienced mental bullying at school, which makes 81% out of all respondents. The survey

showed that the respondents’ attitude towards going to school was quite positive in spite of

being bullied. One can mentally be bullied in many ways: respondents experienced the most

having nicknames, being lied to and told rumours about them; less was experienced being

excluded from the group and being threatened. Mental bullying occurs the most often in

grades V – IX and also during the first years of school – grades I – IV. It was experienced less

in grades X - XII. Considerable part of bullying victims noted that bullying happened

frequently or constantly; they considered it quite or highly serious and the bullying usually

lasted months or a year or more. Surprisingly, there were more bullies among boys than girls.

In the point of view of the victims the reasons for being bullied can be divided into five

different categories: character and behaviour, looks, family or residence of the victim,

jealously, other. The survey also showed that bullying has affected respondents life years after

being bullied. They have vivid memories of the bullying event(s), which keep coming back

43


and cause sadness; they have dreams or nightmares about the bullying event(s) and also they

feel hopelessness in situations, which remind them the bullying event(s). But the effects may

be positive as well: now they know how to stand up for themselves and others; they are

stronger and more independent; they know how to recognise a bully and a victim, and

hereafter they will intervene in bullying. The survey showed that a wish to help other victims

may be or was definitely a motive in choosing social work as a speciality. Social Work also

gives former victims an opportunity to analyse and think about the experience. Studying

social work has helped them to understand where does the bullying comes from and how to

intervene, who are the bullies and why do they bully.


Koolikiusamine on tänapäeval üha märgatavam probleem. Paljudele seostuvad tänase kooli

põhiprobleemid õppimise, ülekoormuse ja ülepaisutatud õppekavaga. Ent uurimused näitavad,

et õpilaste endi arvates on kõige tõsisemaks probleemiks hoopis koolivägivald (Kõiv 2002b).

Teema valik tulenes üha kasvavast probleemist seoses koolikiusamisega. Antud teema on

hetkel äärmiselt aktuaalne ning kogub tähtsust iga koolikiusamisjuhtumi ilmsiks tulekul.

Samas on teema ka uudne, kuna soovitakse keskenduda mitte ainult koolikiusamisele ja selle

mõjule ohvri edaspidises elus, vaid lisaks lähenetakse teema uurimisele ka tagasivaatavalt.

Kusjuures valimiks on sotsiaaltöö eriala õppivad endised kiusatavad ehk isikud, kes õpivad

nüüd eriala, mis on olemuselt abistav käitumine (Oko 2008: 2) ning mille käigus tegeletakse

sotsiaalsete muutuste, inimsuhete probleemide lahendamisega ja inimeste jõustamisega,

suurendamaks nende heaolu (IASSW 2000). Eestis on koolikiusamist ennetavaid,

leevendavaid, tõrjuvaid ja likvideerivaid programme ja projekte läbi viidud nii

Sotsiaalministeeriumi kui ka Lastekaitse Liidu poolt. Eestis on koolikiusamist ja

kiusamiskäitumist uurinud ning selles vallas suuri läbimurdeid teinud Kristi Kõiv, kelle

uuring "Koolikiusamine" näitab, et tavakooli õpilaste seas on regulaarselt 7% kiusajad ning

8% ohvrid (Mängel 2005). Sellest saab järeldada, et koolikiusamisega tuleb tegeleda ning

seda järjepidevalt. Töös on palju toetutud ka Holmberg-Kalenius´le, kes väga suurel määral

on kirjeldanud kiusatu elu pärast koolikiusamist (Holmberg-Kalenius 2009).

Lõputöö eesmärgiks oli uurida tagasivaatavalt Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli (edaspidi

LVRKK) sotsiaaltöö eriala üliõpilaste vaimse koolikiusamise kogemusi ja kogemuse mõju

praegusele elule ning seoseid kiusamiskogemuse ja sotsiaaltöö eriala valiku vahel.

44


Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised ülesanded:

anda ülevaade vaimse koolikiusamise olemusest ning uurida, kuidas on ohvritel

võimalik kiusamisest toibuda ja millist mõju vaimne koolikiusamine ohvri

edaspidisele elule omab;

uurida ja analüüsida endiste kiusatute vaimse koolikiusamise kogemust;

uurida ja analüüsida kiusamiskogemuse mõju endiste kiusatute praegusele elule;

uurida ja analüüsida kiusamiskogemusest tulenevat soovi aidata teisi kiusatuid kui

võimalikku ajendit sotsiaaltöö eriala valikul;

uurida ja analüüsida sotsiaaltöö eriala õppimist kui võimalust kiusamiskogemust lahti

mõtestada.

Teoreetiline alus

Töö teoreetilist lähtekohaks oli ökoloogiline süsteemiteooria. Teoreetilises osas määratleti ka

mõiste sotsiaaltöö. Samuti uuriti ja analüüsiti lähemalt koolivägivalla ja koolikiusamise

olemust, mille jaoks selgitati lähemalt selliseid mõisteid, nagu agressioon, afektiivne ja mitte-

afektiivne agressioon, suguluslik agressioon, vägivald, koolivägivald, kiusamine,

koolikiusamine ja vaimne koolikiusamine. Lisaks käsitleti lähemalt ka klassikollektiivi, kus

kiusati, räägiti lähemalt kiusaja, ohvri ehk kiusatava ja kõrvaltvaataja rollist

kiusamisprotsessis. Lisaks uuriti ja selgitati kiusamisest toibumist ja kiusamise mõju ohvri

edaspidisele elule. Ökoloogilises süsteemiteoorias on olulisel kohal interaktsioonid nii

keskkondade sees kui ka erinevate keskkondade vahel. Bronfenbrenner´i (1989) teooria järgi

koosneb keskkonna struktuur järgmistest järjestikulistest süsteemidest: mikrosüsteem,

mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem (Alfaro, Umaña-Taylor 2010). Mikrosüsteem on

vahetult kogetud kontekst, see on indiviidi kõige lähemalt ümbritsev füüsilistest ja

psühholoogilistest asjaoludest koosnev keskkond, millega indiviidil on otsene kontakt. See on

esmane keskkond, nagu kodu, kool, lasteaed, huviring, lähikeskkond, milles laps või noor

areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse (Klefbeck, Ogden 2001: 28). Õpilase jaoks

on mikrosüsteemid näiteks kodu, kool ja eakaaslaste grupp (Odom, Peck, jt 2010.). Vähemalt

kaks omavahel seotud mikrosüsteemi moodustavad mesosüsteemi. Mesosüsteem tekib kui

indiviid liigub ühest mikrosüsteemist teise. Koolilapse mesosüsteem koosneb kodu-, kooli- ja

vaba aja veetmise keskkonna vahelistest seostest (Klefbeck, Ogden 2001: 30). Eksosüsteemi

45


moodustavad seosed erinevate kontekstide/süsteemide vahel. Eksosüsteemi osadeks või

elementideks on näiteks õe või venna kooliklass, ema ja isa töö ja tööga rahulolu, vanemate

sotsiaalsed suhted väljaspool kodu, aga ka kõik sotsiaalsed teenused, mida on võimalik perele

kogukonnas pakkuda (Odom, Peck, jt 2010). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja

subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid (Klefbeck, Ogden 2001: 32). See on

indiviidist kõige kaugemal paiknev kontekst, kuid avaldab indiviidile siiski mõju erinevate

alasüsteemide kaudu.


Andmekogumismeetod

Andmekogumismeetodina kasutati ankeetküsimustikku. Küsimustikus kasutati suletud

küsimuste ja avatud küsimuste vahevormi: lisaks valikvastustele esitatakse avatud küsimusi.

Avatud küsimuste abil püütakse jõuda vastusteni, mida uurija ei ole osanud ette näha

(Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 186). Uuringu läbiviimiseks kasutati küsimustikku, kuna

uurimistöö eesmärgi täitmiseks oli vajalik koguda suur andmestik: haarata palju inimesi ja

esitada neile rohkelt küsimusi. Uurija kogus andmeid kahel erineval viisil: postiküsitluse ja

kontrollitud küsitluse abil. Postiküsitluses osales valimi see osa, kellele ei olnud võimalik

ankeete isiklikult üle anda. Suuremat osa valimist kohtas uurija isiklikult, mis võimaldas

uurijal rääkida ja selgitada uurimuse eesmärki, täpsustada ankeedi täitmise nõudeid ja vastata

küsimustele (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 182-183). Küsitlus viidi läbi LVRKK

sotsiaaltöö eriala üliõpilaste seas 2012. aasta märtsikuus. Küsimustik oli tagasivaatav, s.t et

uuriti valimi mälestusi kiusamiskogemusest ning nende arvamust kogemuse mõjust nende

praegusele elule.


Uurimistulemuste analüüsimisel kasutati kvantitatiivset uurimismetoodikat, mis andis

võimaluse saadud tulemusi võrrelda sarnaste arvnäitajatega ning võimaldas saada probleemist

ülevaade ning saadud tulemusi esitada nii arvuliselt, protsentuaalselt kui ka jooniste ja

tabelitena. Avatud küsimuste vastused olid küllaltki sarnased ning neid sai kategoriseerida

temaatilistesse gruppidesse ning seejärel analüüsida sarnaselt suletud küsimustega.

Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, vaatleb ja mõõdab

informatsiooni numbriliselt (Creswell 2003). Sellise analüüsimeetodi eesmärgiks on

46


keskenduda teadaoleva teabe kontrollimisele (Rikamann 2007). Uurimuse tulemuste

statistiliseks esitamiseks diagrammidena kasutas töö autor arvutiprogrammi Microsoft Office

Excel 2007 ning tabelitena Microsoft Office Word 2007.


Valimiks oli LVRKK sotsiaaltöö eriala I – III kursuse nii päevase õppevormi kui kaugõppe

üliõpilased. Autor koostas küsimustiku ning viis selle alusel valimi seas läbi uuringu leidmaks

endised vaimse koolikiusamise ohvrid, kelle vastuste analüüsimisel täidetakse uurimistöö

eesmärk. Küsitlus viidi läbi 121 sotsiaaltöö eriala üliõpilase seas, kellest 98 määratleti kui

endist kiusatavat. 98 kiusatu ankeetküsimustiku alusel uuriti nende koolikiusamiskogemusi ja

kogemuste mõju nende praegusele elule ning soovi teisi kiusatuid aidata kui võimalikku

ajendit sotsiaaltöö eriala valikul ja sotsiaaltöö eriala õppimist kui võimalust

kiusamiskogemust lahti mõtestada. Uurimuses osalemine oli vabatahtlik ning vastajatele

selgitati eelnevalt küsitluse eesmärki ja põhjust. Vastata paluti ausalt ja avameelselt, tuginedes

küsimustiku anonüümsusele ja asjaolule, et tulemusi kasutatakse üldistatud kujul ainult

käesolevas uurimuses.


Uurimistulemustest selgus, et vaimset koolikiusamist oli kogenud 81% küsitlusele vastanud

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala üliõpilasest. Olenemata

kiusamiskogemusest kaldus kiusatute suhtumine koolis käimisesse pigem positiivsele. Suur

osa vastajatest suhtus koolis käimisesse neutraalselt või neile meeldis see natuke või väga.

Vaimne koolikiusamine väljendub mitmeti. Kõige enam kogeti vaimset kiusamist

hüüdnimede andmise ning valetamise ja kuulujuttude levitamisega. Kiusamine esineb

kõikides kooliastmetes. Kõige rohkem kogeti vaimset kiusamist põhikooli astmes ning

arvuliselt samuti palju kiusati vaimselt esimestel kooliaastatel. Uurija märkas ka, et kiusatuks

osutunute seas oli suur hulk üliõpilasi, kes olid kiusatavad mitte ainult ühes vaid lausa mitmes

erinevas kooliastmes. Vaimse koolikiusamise olemus on läbi kooliastmete küllaltki sarnane.

Suurem osa iga kooliastme kiusatutest vastas, et kiusamine toimus harva või mõnikord, nad

pidasid neid juhtumeid üldsegi mitte või natuke tõsisteks ning et kiusamine kestis tavaliselt

mõni päev või nädalaid. Teooria järgi kasutavad vaimset koolikiusamist tavaliselt tüdrukud,

47


kuna selle taustal on kadedus ja see kuulub sageli tüdrukute käitumise juurde (Holmberg-

Kalenius 2009: 45), oli üllatavaks tulemus, mille järgi olid kiusajateks erinevates

kooliastmetes suuremas osas poisid. Kiusamise põhjusi on palju, kuid need on kooliastmetes

sarnased. Kiusatute väljendatud põhjused, miks neid võidi kiusama hakata oli võimalik

liigitada viite erinevasse kategooriasse – iseloom või käitumine; välimus; perekond või

elukoht; kadedus ja muu. Tulemustest selgus veel, et kiusamiskogemus mõjutab endiste

kiusatute praegust elu. Kiusamise juhtumitest kerkivad esile elavad mälestused, mis

põhjustavad kurbust ning juhtumitest nähakse unenägusid või õudusunenägusid ja tuntakse ka

lootusetust olukordades, mis meenutavad kiusamisjuhtumeid. Kiusamise negatiivsete

mõjudena toodi enim esile: võimetust oma arvamuse avaldamisel või vestluse alustamisel;

väiksemat enesekindlust; madalamat enesehinnangut ja alaväärsustunnet ning ebakindlust nt

otsuste vastuvõtmisel ja esinemisel ning palju muud. Kiusamise positiivseks mõjuks nimetati,

et pärast kiusamiskogemust osatakse nii enda kui ka teiste eest paremini seista ning

mõeldakse teiste peale. Soov teisi kiusatuid aidata võib olla üheks ajendiks sotsiaaltöö eriala

valikul. Sotsiaaltöö annab endistele kiusatutele võimaluse oma kiusamiskogemust mõtestada.

Õppeainetes kiusamiskogemuse mõtestamine ja analüüsimine aitas aru saada, mis kiusamine

üldse on – millest see tuleneb, kuidas see toimub ja kuidas sellesse sekkuda. Lisaks aitas

mõista, kes on kiusajad ja miks nad kiusavad ning miks neid kiusati. Oluliseks tulemuseks oli

asjaolu, et kiusamist peeti väga aktuaalseks ning väga tähtsaks peeti, et kiusamisest räägitaks

juba enne selle esinemist, et sellega tegeletaks ning, et kiusatavaid märgataks ja aidataks.

Koolikiusamise vastu on püütud võidelda erinevate programmide ja projektide läbiviimisega

terves maailmas ning see on tänapäeval üha märgatavam probleem. See on kasvav, aktuaalne

ja tähtis probleem, mida tuleks ennetada või millega tuleks tegeleda juba eos.

Koolikiusamisega tuleks tegeleda järjepidevalt ning tähelepanu tuleks pöörata ka selle

edasistele mõjudele.

Töö autori tegi ettepanekud koolidele, kiusatutele ja sotsiaaltöö eriala üliõpilastele:

- pöörake tähelepanu koolikiusamisest toibumisele ja selle edasistele mõjudele;

- rääkige oma kogemustest ja otsige abi;

- sekkuge koolikiusamisse – märgake seda ning aidake kiusatut ja kiusajat.

48



Berk, L., E. 2000. Child Development. 5th Edition. Boston: Allyn & Bacon.

Brennan, P., Foster, S., Holder, H. 2004. Helping Adolescents at Risk. New York. Guilford

Press.

Clarke, D. 2003. Pro-Social and Anti-Social Behaviour. New York. Routledge.

Deptula, P. D., Cohen, R. 2004. Aggressive, rejected, and delinquent children and

adolescents: a comparison of their friendships: Aggression and Violent Behavior. s.l.

Eslea, M., Rees, J. 2001. At what age are children most likely to be bullied at school?

Aggressive Behavior. s.l.

Holmberg-Kalenius, T. 2009. Elu pärast koolikiusamist. Kas koolikiusamisest on võimalik

toibuda?. Tallinn. Kirjastus Pegasus.

Kõiv, K. 2002a. Õpilaste suhtumine kiusamisse ja kiusamiskäitumise iseloomustus.

Konverents “Ei vägivallale”. Konverentsi materjalid. Tallinn. AS Rebellis

Kõiv, K. 2006. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine

õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine koolipersonali ja

lapsevanemate poolt. Tartu. OÜ Vali Press trükikoda.

Roth, D.A., Coles, M.E., Heimberg, R.G. 2002. The relationship between memories for

childhood teasing and anxiety and depression in adulthood. - Journal of Anxiety Disorders.

Vol 16.

49


MAAKOOLI ÕPETAJA ROLLID JA VÄÄRTUSHINNANGUD

Autor: Tiia Lepp


Summary

Tiia Lepp 2012. The title of the paper is „ Roles and Value Judgment of a Rural School

Teacher “. The paper consists of 65 pages and 1 appendix. The topic of the paper is important

because the author sees the emerging problems while working as a leisure activity instructor

in a rural school. For the reasons named earlier, the author’s objective is to study different

roles of teachers in rural schools, their values and whether the values have changed over time.

The author has left the teacher’s role as a subject teacher on the second place and primarily

focuses on a teacher as a social person. The objective of the paper is to analyse the values and

roles of a rural teacher who has worked in a rural school for over twenty years. The tasks

derived from the objectives of the study are as follows:

1. To study the different roles related to pedagogic work.

2. To study the personal values and values related to the work of a rural school teacher.

3. To describe the differences between the values and roles of teachers who ended their

active career in 1980s and teachers who are currently active.

The sample of the study consisted of seven rural school teachers of the age from 55 to 88 who

have worked for at least 20 years. The author used focused semi structured interview, based

on the qualitative research method. The study is divided into two parts – theoretical and

empirical. In the first chapter the author looks at the theoretical aspects that give a good

overview of the Role Theory and the different work related roles of the teacher. Motivation is

also being examined in this chapter. In the second chapter, the author gives a deeper view of

what are the values, value education, value judgment and how they are related to teacher’s

everyday work. In the third chapter, the research problem and methodology are described.

The fourth chapter consists of the conclusions and results of the study. The study concluded

that the roles of a rural school teacher have changed significantly over time. In 1950s and 60s

the teachers were highly valued. In addition, the teacher was also a promoter of culture in the

community. Parents and villagers actively supported teachers and took part in cultural

activities and parties. In 1970s and 80s, teachers were mostly valued as mediators and

50


resources of knowledge. The views of the political party and cooperation were especially

important. Motivational and disciplinary systems were highly developed and well-

functioning. Teachers nowadays, in addition to being a teacher, are carriers of many social

roles including some of parental roles: upbringing, reconciling, motivating etc. In addition,

the teacher has to meet high ethical requirements, to be a role model and helper, as well as the

starter of changes. Teacher’s roles have changed during years but the main values have

remained the same – quality, will to learn, cooperation, honesty, considerateness etc.

Teacher’s work nowadays has many sides. Rural school teachers find it important to have a

psychologist and a social pedagogue in their school. Teachers themselves value their work

and wish that the society would too.


Tänapäeva Eesti ühiskondlik elu ei soosi kahjuks elu maal: suur tööpuudus ja madal töötasu

on põhjuseks, mis paljusid edumeelseid perekondi maalt ära kolima sunnivad. Selleks, et pere

majanduslikult toime tuleks, on paljud lapsevanemad sunnitud kodust kaugemal tööl käima.

Sotsiaalsetele probleemidele lahenduste otsimise asemel neile käega löömine on teema,

millega mitmed maapiirkondade elanikud igapäevaselt kokku puutuvad. Lohutust ja abi

otsitakse sageli alkoholist ning kasutatakse ära ka võimalus emapalga toel sündivatele lastele

makstavast valla- ja riigipoolsest peretoetustest. Osad lapsevanemad on aga kas raskete

sotsiaalsete, majanduslike tingimuste või siis oskamatuse ja tahtmatuse tõttu nö loobunud

laste kasvatamisest ja kogu vastutuse lapse arendamisel koolile pannud (Leppik 2008: 203).

Et maakoolide klassides on sageli vähe lapsi, peaks see õpetajatöö ju lihtsamaks tegema, kuid

sageli on sellistel juhtudel klassikomplektid liidetud, mis teadmiste edasiandmise hoopiski

keerulisemaks teeb. Maakooli õpetaja ei saa olla ainult professionaalne pedagoog, kes seisab

klassi ees ja õpetab oma ainet - tal tuleb sageli olla ka lohutaja, psühholoog,

nõuandja/nõustaja vms.

Lõputöö eesmärgiks oli uurida maakooliõpetaja rolle ja väärtushinnanguid töötades

maapiirkonnas. Eesmärgist lähtuvalt olid uurimisülesanneteks:

uurida pedagoogi töö olemust sotsiaalsest aspektist lähtudes;

välja tuua, milliseid rolle täidavad maakooliõpetajad oma igapäevatööd tehes;

teada saada õpetajate väärtushinnanguid.

51


Teoreetiline alus

Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustas rolli- ja väärtusteteooria. Rolliteooria järgi on igal

inimesel korraga täita erinevaid rolle ning igapäevaelu rollid muutuvad ajapikku osaks meist

endist. Roll on ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida

oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt, kellelt oodatakse ka tema

positsioonile vastavat käitumist. Seega annab roll teatud tegutsemisvõimalusi, kuid osad rollid

seavad ka piiranguid, sest nad on üheks normide avaldumise vormiks (Virovere, Alas,

Liigand 2008: 43; Vadi 1995: 112). Ühel inimesel on korraga täita mitmeid erinevaid rolle.

Ühes isikus võivad korraga eksisteerida nii alluva kui ka juhi roll, õpilase ja ka õpetaja roll.

Vadi (1995: 109) järgi eeldab iga rolli täitmine erinevat käitumist, mis omakorda loob

suhtluskeskkonna. Rolli komplementaarsus esineb, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad

kokku ümbritsevate inimeste ootustega, rolli ebaselguseks nimetatakse olukorda, kui pole

täpselt selge, mida konkreetne roll endas peidab (Payne 1995: 128). Rollikonflikt tekib aga

juhul, kui ühel isikul on täita mitmeid erinevaid rolle, mida on raske ühitada. Rollisisene

pinge tekib, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rollikindlus põhineb

usul, et ollakse valmis täitma rolliga kooskõlastatud nõudeid ja ootusi ning esitatakse ka

teistele rollist tulenevaid nõudeid ja ootusi (Virovere, Alas, Liigand 2008: 44). Õpetaja roll on

läbi ajaloo olnud eriline ja teadmiste edasiandmine on ainult osa sellest. Õpetaja tegelik roll

on seotud õpilaste moraalse ja eetilise suunamise, nende inimeseks ja väärikateks

riigikodanikeks kasvatamisega, väärtushinnangute ja vastutuse kujundamisega. Sellest, kuidas

õpetajad oma tööd teevad, kuivõrd motiveeritud, professionaalsed ja pühendunud nad on,

sõltub meie riigi kvaliteet (Tampere 2011: 4). Lisaks antakse teoreetilises osas ülevaade

väärtuste olemusest, väärtuskasvatusest ning motivatsioonist.


Andmekogumismeetod

Maakooliõpetajate väärtushinnangute ning töörollide teadasaamiseks kasutas uurimuse autor

kvalitatiivset poolstruktureeritud teemaintervjuud ning ka vaba vestlust enne intervjuu algust

ja ka pärast intervjuu lõppu. Üheks lähtekohaks on teadmine, et inimene on teadvusega olend,

kelle tegevus on eesmärgistatud. Uuritava arusaamad ja kogemused esitatakse puhtana, jättes

kõrvale uurija esialgsed oletused ja eelarvamused (Laherand 2008: 87-88). Uurimise

eesmärgist lähtudes jagas töö autor intervjuu teemad kolmeks plokiks: üldandmed vastaja

52


kohta, töörollid ja väärtustega seotud plokk . Intervjuud toimusid 2011 a detsembris ja 2012 a

jaanuarikuus. Kokku viis uurija läbi seitse intervjuud, mille kestvused olid 75 - 150 minutit.

Kuus intervjuud toimusid kokkuleppel vastajatega nende kodudes, üks intervjueeritav soovis

intervjuu anda töökohas.


Taylor-Powell, Renner (2003) põhjal analüüsiti kvalitatiivset materjali tematiseerimise-

kodeerimise teel e tekstidest kirjutati välja sisu kandvad tekstiühikud ning jälgiti nende

korduvust-varieeruvust. Maakooliõpetajate rollide ja väärtushinnangute välja selgitamiseks ja

analüüsimiseks toimiti käesolevat tööd tehes järgmiselt: *enne transkribeerima asumist kuulas

töö autor lindistatud materjali mitu korda, et intervjuus räägitut paremini mõista; *järgmisena

litereeris ta intervjuud, lisades kirjalikule materjalile pausid, hääletooni tõusud ja langused

jms; *parema ülevaate saamiseks koostati arvutisse uus kaust, kuhu paigutati saadud

uurimisandmed teemade kaupa, trükkides vastajate ütlused erinevate värvidega; *järgmisena

koostas uurija ülevaated analüüsitavate õpetajate üldandmetest (haridus, millise aine õpetaja,

pedagoogiline staaž, hetkeolukord jne), *lõpuks asus töö autor analüüsi juurde.


Intervjuudes osales seitse 55 – 88aastast pedagoogi Lääne- Virumaa X-koolist. Vastanutest

viis on hetkel pensionärid, nendest kolm töötasid X-koolis aastatel 1955 -1986, kaks 1982 –

2011 a ja kaks respondenti töötavad hetkel nimetatud koolis. Neli intervjueeritavat oli/on

erialalt algklasside õpetajad, üks kehalise kasvatuse, üks matemaatika-füüsika ja üks

loodusainete õpetaja. Uuringu puhul eetilisi tõkkeid esile ei kerkinud, sest enne intervjuu

alustamist selgitati intervjueeritavatele, mille jaoks intervjuud tehakse ja kus ning mis

tingimustel need avaldatakse. Töös ei kasutatud isikuandmeid, tekstinäidete juures on autor

kasutanud respondentide nimede asemel kodeerimist. Et tegemist oli uuritavate isiklike

arusaamade teadasaamisega, mis puudutas inimese mõtteid ja tundeid, siis oli väga oluline

rõhutada konfidentsiaalsust. Kõikidele respondentidele oli uurimuses osalemine vabatahtlik.

53



Kuuldes sõna õpetaja, mõeldakse enamasti selle all inimest, kes seisab klassi ees ja

õpetab/selgitab õpilastele oma ainet. Tänapäeval on maakooli õpetajal kanda sootuks suurem

ja vastutusrikkam roll kui ühiskonnast tulenevatest arusaamadest järeldada võib. Iga inimene

vajab õpetajat, seega puudutab õpetaja roll iga inimest. Rolliteooria järgi on ühel inimesel

korraga täita mitmeid erinevaid rolle. Uuringust selgus, et õpetajad tunnetavad oma töörollide

paljusust ja nende muutumist, mis on enamasti tingitud ühiskonnas aset leidvatest muutustest.

Õpetaja sotsiaalses käitumises peegelduvad nii tema mina-tunnetus kui ka maailmakäsitlus.

Eelnimetatust kujuneb välja õpetaja oskus märgata, otsuseid langetada ja lahendusi otsida -

tema väärtusorientatsioon. Maakooli õpetajad väärtustavad kõrgelt elukeskkonda maal,

võimalust iga õpilaseni jõuda ja tema eripäraga arvestada. Lugedes kolme pensionil oleva

respondendi arvamusi selgus, et 50-60-ndatel oli maakooli õpetaja amet kõrgelt väärtustatud.

Lisaks õpilaste õpetamisele oli õpetaja enamasti ka küla kultuuriedendaja, toonased

lapsevanemad ja külaelanikud võtsid aktiivselt osa kooli juures töötavatest laulu-, tantsu-,

näiteringidest ja abistasid pidude, väljasõitude jms korraldamisel. Respondentide juttude

põhjal leidis kinnitust tõdemus, et läbi aegade on õpetaja tundnud, et tema tegemisi, ütlemisi

jms jälgitakse ning jäljendatakse nii laste, lapsevanemate kui ka kogukonna poolt. Ka

erinevate sündmuste korraldamise ja kultuuri alalhoidmisega on õpetajad alati tegelenud. Läbi

aegade on olnud üheks õpetaja töörolliks olla motiveerija, lapse enesehinnangu kujundaja,

kaitsja, lohutaja, kuulaja. Maakooli õpetajal on võimalus õpilasi väga hästi tundma õppida,

sest ta näeb last erinevates situatsioonides: koolipingis, koduhoovis mängimas/töötamas kui

ka lavalaudadel esinemas. Õpetajal on maakoolis väga suur roll väärtuskasvatuses, sest viibib

ju laps suure osa oma päevast koolis. Et maapiirkonnas on õpetajal ja lapsevanematel

kommunikatsioon isiklikum ja vahetum, olgu õpetaja oodatud või kardetud tagasiside andja,

lasub tal suur vastutus maalapse sotsialiseerimisel ühiskonda. Iga inimene vajab õpetajat,

tema rollid puudutavad igaühte meist.

54



Abroi, A. 2009. Mis motiveerib Eesti, Soome ja Tšehhi õpetajaid? – Õpetajate Leht.

(20.03.2009)

Brühlmeier, A. 2009. Kujundada inimest. School for Children.

Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013. 2009. Haridus-ja Teadusministeerium. Tartu

Kadajane, T. 2001. Koolisotsiaaltöö käsiraamat. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kagadze, M., Kullasepp, K. 2005. Suhtlemine lahedaks! Õpetajaraamat. Tallinn. Koolibri.

Kajak, M. 2011. Mis motiveerib noort õpetajana töötama? - Õpetajate Leht( 01.04.2011)

Kasesalu, A. 2004. Õpilaste käitumine tunnis – õpilase või õpetaja probleem? – uuriv

üliõpilane uurivaks õpetajaks. Tallinn. TPÜ Kirjastus

Kraav, I. 2008. Uue põlvkonna väärtushinnangud Eestis, Soomes ja Venemaal - Uued ajad-

uued lapsed. Tallinn. TLÜ Kirjastus.

Leino, M. 2002. Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek. Tallinn. TPÜ Kirjastus

Leppik, P. 2008. Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Sutrop, M. 2006. Väärtuskasvatus koolis. - Õpetajate Leht (17.02.2006)

Sutrop, M., Valk, P., Velbaum, K. 2009 Väärtused ja väärtuskasvatus. Tartu. Tartu Ülikooli

eetikakeskus.

Tuulik, M. 2008. Õpetaja eetika. Tallinn.

Tõnumaa, Ü. 2007.Õpetaja enesehinnang, rahulolu ja loovus. - Õpetaja õppivas koolis ja

ühiskonnas. Tallinn. Eesti Haridusfoorum.

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1239

55


III SOTSIAALTÖÖ PEREGA

TÖÖTU ÜKSIKEMA TOIMETULEK TÄNASES EESTIS

Autor: Karin Orel

Juhendaja: Airi Mitendorf

Zusammenfassung

Karin Orel (2012). Über Arbeitslose alleinerziehende Mütter in heutigen Estland.

Abschlussarbeit. Fachhochschule von Kreis Lääne-Viru, 63 Seiten, 61 Literaturhinweise, 2

Zeichnungen, 2 Anhänge. Das Ziel dieser Abschlussarbeit ist zu analysieren, wie kommen

arbeitslose alleinerziehende Mütter in heutigen Estland mit ihrem Leben zurecht und wie hoch

ist ihre innere Motivation für das Arbeiten. Folgende Fragestellungen wurden gestellt: Was

erzählen die Alleinerziehende selber über ihr alltägliches Leben? Wie beschreiben sie ihre

Zukunftsträume und –bemühungen? Wie schätzen sie ihre Chancen eine Arbeit zu finden ein?

Wie lautet ihre Interpretation von ihrer eigenen Motivation? Es ist eine qualitative empirische

Untersuchung, als Datenbeschaffungsmaßnahme wurden Tiefeninterviews verwendet. Als

Datengrundlage wurden 7 Familien aus Landgemeinde Jõhvi verwendet, mit

alleinerziehenden Müttern zwischen 26 und 51 Jahren, die mindestens seit 2 Jahren

bedarfsorientierte Sozialleistungen in Anspruch genommen haben. Als theoretische

Grundlage bildete die Maslowsche Selbstverwirklichungstheorie, wonach jeder Mensch eine

innere Motivation besitzt, um ihre Begabungen und Talente zu realisieren. Die

Problemstellung der Abschlussarbeit bilden die Familien mit einem alleinerziehenden

Elternteil, die über mehrere Jahre von staatlichen Sozialleistungen abhängig sind. Es wird

untersucht, wie könnte man diese Zielgruppe dem Arbeitsmarkt wieder zur Verfügung stellen,

um einerseits das Arbeitskräftemängel in Estland zu lindern und andererseits die

wirtschaftliche Situation dieser Familien zu verbessern. Die Ergebnisse machen deutlich, dass

es ohne ein unterstützendes Umfeld schwierig ist langjährige arbeitslose Alleinerziehende

wieder in den Arbeitsmarkt zu integrieren. Es sollte eine Aufgabe des Staates sein, die

Sozialleistungen so zu verteilen, dass sie eine erneute Arbeitsaufnahme motivieren würden.

Die Qualifikation der Alleinerziehenden entspricht häufig nicht den Anforderungen des

Arbeitsmarktes. Als zusätzlich motivierende Faktoren wurden die Höhe des Gehalts und eine

unterstützende Einstellung des Arbeitgebers genannt. Ein Mindestlohn motiviert

56


Alleinerziehende noch kaum, da er oft sogar kleiner als die Sozialleistungen des Staates

ausfällt. Häufige Rückschläge bei der Arbeitssuche erhöhen die Gefahr, dass man sich als

arbeitslose Alleinerziehende mit diesem Zustand abfindet und keine weiteren aktiven

Bemühungen bei der Arbeitssuche unternommen werden. Dieses ungünstige Umfeld

beeinflusst wiederum den Lebenslauf der in diesen Familien aufwachsenden Kinder. Der

soziale Status von diesen Familien hängt zunehmend von der Arbeitslosigkeit der auf die

Sozialhilfe angewiesenen Alleinerziehenden ab. Als Ausweg aus dieser Situation werden von

den Betroffenen eine Arbeitsvergütung über der Mindestlohngrenze, umfassende

Umschulungs- und Weiterbildungsmaßnahmen und dauerhafte nicht-prekäre

Beschäftigungsverhältnisse genannt.


2008. aasta lõpust alates hakkasid Eesti tööturul ilmnema globaalse majanduskriisi mõjud,

mis avaldusid kiires hõive languses ning töötute arvu kasvus. Perede halveneva majandusliku

toimetuleku tingimustes on suurenenud vajadus parema sotsiaalse kaitse järele. Hapraks

muutunud peresuhted ja kasvanud perestruktuuride mitmekesisus panevad proovile ühiskonna

suutlikkuse ennast füüsiliselt ja vaimselt taastoota (Kutsar, Trumm 2010: 15-18). Töötusel on

suur mõju vaesuse süvenemisel. Paljud pered on juba vaesuses, vaesusrisk ohustab eelkõige

üksikvanemaga peresid. Pikka aega tööta olnud perede seas viivad tagasilöögid aktiivsetele

tööotsingutele lõpuks olukorraga leppimiseni ja isiklike heaolustandardite kahanemisele.

Selleks, et taastada sisemine vaimne tasakaal, õpitakse leppima vähemaga. Süveneb

passiivsus ja huvipuudus. Riskigrupiks on üksikemad ning nende pere madal sissetulek.

Probleem vajab lahendamist, et rahuldada riigi tööturu nõudmisi ja seeläbi parandada

üksikemade majanduslikku olukorda. Tööturg vajab töökäsi ning üksikemad, kes on reeglina

noored inimesed, võiksid seda tühimikku täita.

Lõputöö eesmärk oli tuua välja töötute toimetulekutoetust saavate üksikemade kirjeldused

enda toimetulekust ning analüüsida nende sisemist motivatsiooni töötamiseks. Eesmärgist

tulenevad uurimisküsimused olid:

1. Kuidas üksi lapsi kasvatavad emad jutustavad enda igpäevasest toimetulekust?

2. Kuidas üksikemad kirjeldavad enda püüdlusi ja unistusi tulevikuks?

3. Kuidas üksikemad näevad enda võimalusi leida sobiv töö?

57


4. Milline on üksikemade tõlgendus enda motivatsioonile?

Teoreetiline alus

Lõputöö teoreetiliseks lähtekohaks on Maslow’ eneseaktualisatsiooni teooria, mis väidab, et

igas inimeses on seesmine motivatsioon realiseerida enda potentsiaali kasutades selleks oma

andeid ja võimeid (Maslow 2007: 76-87). Maslow lähtus teooria loomisel sellest, et inimese

aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta

asub. Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama

taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste

täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks

muutub sellest kõrgemal seisev vajadus (Virovere, jt 2005: 60-61). Rahuldatud vajadus ei ole

enam stiimul. Kas see ka nii on ja kui palju mõjutab juba rahuldatud vajadus inimese

motivatsiooni, see sõltub inimese oma minapildist. Minapilt saadakse kaasa lapsepõlvekodust

või koolist ja seda antakse edasi ka oma lastele. Perede toimetulekut mõjutavad ka regiooni

arengutase ja eripära. Piirkonna mahajäämust võib lugeda põhjuseks, miks perede probleemid

ei leia lahendust ja mõnes regioonis pigem süvenevad ( Tamm 2006: 15-20). Lisaks Maslow´i

eneseaktualisatsiooni teooriale tehakse teoorias pikem ülevaade üksikvanemaga perest ning

selliste perede toimetulekust ühiskonnas.


Andmekogumismeetod

Andmekogumismeetodina kasutati uurimistöös kvalitatiivset süvaintervjuud, mille puhul on

suhtlemise aktiivsus kliendil. Seda liiki intervjuud kasutatakse sotsiaalvaldkonna uuringutes,

kus on vaja koguda infot kliendi kohta. Süvaintervjuu viidi läbi individuaalintervjuuna, mis

on kõige tavalisem intervjuu vorm (Hirsjärvi, jt 2007: 196-197).Teoreetilise taustmaterjali

kogumine algas oktoobris 2010 ja kestis märtsini aastal 2012. Intervjuude läbiviimine toimus

osaliselt Jõhvi valla sotsiaalhoolekande osakonnas ning osaliselt respondendiga kokkulepitud

kohas. Eesmärgiks oli intervjueeritavate elulugude ärakuulamine. Intervjuude läbiviimiseks ja

diktofoni kasutamiseks oli respondentide nõusolek, mida nad kinnitasid omapoolse allkirjaga.

Intervjuu raamistik koosnes järgmistest teemadest: ankeetandmed ja üksikvanema

päritolupere; kogemus/või mittekogemus paarisuhetes (üksikvanemaks jäämine);

58


üksikvanema suhtumine õppimisse, töösse, tööturuametisse; üksikvanema visioon,

motivatsioon edasi areneda.


Andmete analüüsina kasutati andmete avatud kodeerimist ja temaatilist sisuanalüüsi.

Temaatiline sisuanalüüs on induktiivne analüüsimeetod, milles teemad liigitatakse

kategooriatesse, mitte ei määrata eelnevalt enne andmete kodeerimist. Neid kategooriaid

mõjutavad saadud uurimuse andmed. See uurimisvorm viib uurija teemade juurde, mis on

varjatud andmestikus. Teemade esmane määramine ehk avatud kodeerimine on avastuslik.

(Ezzy 2002: 88-89). Analüüs kulges etapiviisiliselt. Kogutud materjal valmistati ette

analüüsimiseks ning intervjuude transkribeerimiseks tekstiks. Eelnevalt tuli kõik intervjuud

tõlkida vene keelest eesti keelde. Seejärel tulenevalt intervjuu eesmärgist analüüsiti ja hinnati

kogutud materjali. Korduval materjali kuulamisel pandi kirja kõik tekkinud mõtted ja seosed,

et keskenduda detailsemale analüüsile, saades niimoodi tervikliku pildi igast respondendist.


Valimi moodustasid Jõhvi vallas elavad mitte-eestlastest töötud üksikemad, kes pikka aega

olid saanud riiklikku toimetulekutoetust. Antud uurimuse valimi moodustas seitse töötu

üksikemaga peret, kes olid vormistanud toimetuleku toetust rohkem kui kaks aastat. Kõik

respondendid olid naised vanuses 26 – 51 aastat. Kõikidel respondentidel oli üks kuni kolm

last. Viiel respondendil oli olemas lähivõrgustiku abi ja toetus, kahel respondendil puudus

lähivõrgustikuga läbisaamine. Antud uurimistöö valim oli mittejuhuvalim, kus üldkogumi

elemendi valimisse sattumise tõenäosus olenes kriteeriumitest, mille uurija oli paika pannud

(Kuusik, jt 2010: 323). Arvestades autori, kui sotsiaaltöötaja, ja respondentide, kui

toimetulekutoetuse saajatega seotud suhet, kardeti intervjuude läbiviimisel rollikonflikti

tekkimist. Rollikonflikti ennetamiseks tehti respondentide hulgas eeltööd, tutvustades ja

põhjendades oma teguviisi neid intervjueerida. Kavandatav uurimus oli antud teada

osalejatele, et autor kasutab saadud andmeid ainult lõputöös ega kuritarvita ega ohusta

millegagi osalejate huve. Uurimuse juures, kus uurija puutus vahetult kokku uuritavatega, olid

eetikaküsimused eriti olulised (Patton 2002: 245-246). Vastajate anonüümsus tagati sellega, et

saadud andmeid ei seostatud konkreetsete isikutega ega nende elukohaga. Tagati täielik

konfidentsiaalsus. Andmeid ei väljastatud kolmandatele isikutele.

59



Üksikvanemate toimetulematus, töötus, vaesus, sõltuvus sotsiaaltoetustest on jäänud meie

ühiskonnas jätkuvalt aktuaalseks probleemiks, mis vajab lahenduste otsimist. Lõputöö

probleemiks oli üksikvanemaga pere, kus laste kasvatamise ja pere ülalpidamisega tegeles

ainult ema ning kelle pere madal sissetulek oli viinud olukorrani, kus oldi juba pikki aastaid

toimetulekutoetuse saajate hulgas. Üksikemade jutustuste ning uurimusest toimetulemise

tausta kohta, võib järeldada, et süvenemas on tendents, kus päritolu määrab üksikvanema

tulevase sotsiaalse staatuse. Korduvad samad mustrid, mis on juba olnud nende endi

päritoluperedes. Toimetulekuvõime oleneb eelkõige võimalustest, siis tahtest ja oskustest neid

realiseerida. Rohke alkoholi tarbimine ja vägivald oli viinud pered lahutusteni.

Lähivõrgustiku puudumine või vähene toetus soodustas ebakindlust ka tööturule naasmisel.

Turvatunde puudumine üksikemaga peres oli viinud selleni, et hoitakse kinni vähesest, mis

kindlustas igakuise minimaalse sissetuleku so toimetulekutoetuse. Üksikemad ise nägid

väljapääsu olukorrast leida töö, mis on miinimumpalgast suurem või tööturuameti poolset

pikemat koolitust/ümberõpet koos pikemaajalise praktikaga, mis tagaks hiljem ka püsiva

töökoha. Uuritavatel oli omandatud kutsekoolis saadud amet, osadel isegi neli-viis ametit.

Püsiv töökoht aga puudus kõikidel uuritavatel, kuna puudus eelnev töökogemus, mida

tööandjad nõudsid. Ettepanekud riigile/ministeeriumile: *tõhustada kutsenõustamisteenust, et

inimene ja õpitud amet oleksid kooskõlas *õpetatavad ametid viia kooskõlla tööturu

vajadustega *vaadata üle riigi poolt makstavad sotsiaaltoetuste süsteemid, mis soodustaksid

ning motiveeriksid inimest tööturule naasma. Ettepanek tööandjatele: *tööandjatel suhtuda

mõistvalt töökogemusteta töötajatesse kuni õpitud ameti kinnistumiseni. Riik peab arvestama

kõigi oma liikmetega ning tagama ka parema/toetavama tugisüsteemi. Nii loome tugevama

riigi ja tervema ühiskonna. Ei tohi kustutada ainult „tulekahjusid“, kuna majanduslangused ja

tõusud on olnud ning tulevad ka tulevikus. Tark riik on see, kes suudab miinimumkahjudega

need üle elada ja oma rahvast kaitsta.

60



Demuth, S. & Brown, S. L. 1995. Family structure, family processes, and adolescent

delinquency: The significance of parental absence versus parental gender. Journal of

Research in Crime and Delinquency.

Derman, N. 2006. Lastega perede elamistingimused ja majanduslik toimetulek. Tallinn. TLÜ

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.

Kasearu, K., Rootalu, K. 2011. Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted. Uuringu

lühiraport. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Tartu Ülikool. Tartu.

Kutsar, D. 2000. Poverty in the life of a child, Children in Estonia. Tallinn. UNDP.

Kutsar, D., Trumm, A. 2004. Vaesuse mõjud ja toimetulek vaesusega. Tallinn.

Sotsiaalministeerium.

Kutsar, D., Trumm, A. 2010. Perede elujärg riskiühiskonna tuultes. – Sotsiaaltöö nr 5.

Reinomägi, A. 2007. Lasterikaste perede toimetulek ja vajadused. Poliitikaanalüüs.

Sinisaar, H., Tammepuu, P 2009. Ühe vanemaga pere leibkonna uuring.

Sotsiaalministeeriumi toimetised.

Sinisaar, H., Tammepuu, P. 2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja

poliitikameetmed. Poliitikaanalüüs. Sotsiaalministeeriumi toimetised 4/2009.

Sinisaar, H., Tammepuu, P. 2010. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja

poliitikameetmed. – Sotsiaaltöö nr 2/2010.

Tööturuteenuste- ja toetuste seadus 2011. Riigi Teataja I, 2,. 22.04.2010, RT I 2010, 22, 108,

01.01.2011.

61


VANEMATE LAHUTUS JA SELLE VÕIMALIKUD MÕJUTUSED LAPSE

TOIMETULEKULE TÄISKASVANUNA

Autor: Merit Rohtla

Juhendaja: Nelly Randver

Summary

Merit Rohtla, 2012 ”Separation of Parents and its Possible Impact on Relations in

Adulthood“. Lääne-Viru College, Mõdriku. Final paper consisting of 51 pages, 53 sources,

seven of them are in a foreign language. Separation is very common phenomenon among

families nowdays and marriage is not popular anymore. Separation of parents affects lots of

children. The author of the final paper decided to examine this subject to understand, how

separation of parents affects children and which consequences it has on children´s

relationships in their adulthood.

When parents separate, the causes of separation are not explained to children. If parents do

not explain the causes, it might happen, that children will never understand, why parents

separated. They might blame themselves in the breakup. The author believes, that it is

important to examine, how the children from broken families cope with their own

relationships with a partner. Lots of children have been growing up in broken families, so it is

important to examine the effects of the separation of parents to children´s future life. The

objective of the final paper was to examine how children, whose parents are separated, cope

with their own families. The assignments are as follows:

To examine possible effects of the separation of parents on children;

To examine, how the separation of parents affects the relationships of the interviewees

in their future life;

To examine, how the interviewees cope with their own family life.

The final paper is composed of theoretical and empirical elements. The theoretical subject is

General Systems Theory by Bertalanffys (1971) Bronfenbenner’s (1979) Ecological Theory

and Golans (1978) treatment in crisis situations. In the theoretical part there is an overview of

the matter of separation, its effects on children and their future life. In the empirical part there

is analysis of ten interviews carried out with adults in the age between 21 and 32. The results

demonstrate, that none of the interviewees has not got any extra help to cope with the crisis

62


caused by the separation of parents and if affects them to this day. The effect of parents’

separation on girls was direct, they had early relationships and they had babies in the early

age. Children, who experienced violence during the separation of parents, have also

experienced it in their own relationships in adulthood. It occurs that the interviewees have

lack of knowledge and skills on how to behave effectively in conflict situations. The pattern

of behaviour that they saw in their childhood is recurring in their relationships with partners.

Male interviewees have rapport with their partner and they have no conflicts, they trust each

other and have deep conversations. The most important effects of separation are the emotional

condition of parents and their communication with the other parent and with their children.

Effects of separation to children´s coping in their adulthood are significantly smaller, if they

find a partner who has strong personality and who does not ignore their problems.


Tänasel perekonnamaastikul on kujunenud olukord, kus abielu populaarsus hakkab kaduma ja

lahkuminek üha sagedamini aset leidma. Vanemate lahutus puudutab väga paljusid lapsi.

Mõistmaks, kuidas vanemate lahutus mõjutab lapsi ning milliseid tagajärgi võib see kaasa

tuua nende suhetele täiskasvanuna, viidi läbi selleteemaline uuring. Martti Paloheimo on

öelnud, et meie ühiskond elab parajasti tõsises kriisis, palju tõsisemas ja keerukamas, kui

avalikult soovitakse tunnistada. Üha enam on varajasi abielulahutusi koos sellega kaasnevate

raskete kriisidega. Abielulahutuse tagajärjel jäävad lapsed teisest vanemast ilma just sel ajal,

kui neil teda kõige rohkem vaja oleks (Paloheimo 2008: 16-17). Teema on praeguses

ühiskonnas väga aktuaalne. Lahutuste määr on Eestis aastate lõikes olnud suhteliselt kõrge:

kui abielusid sõlmiti 2008. aastal 6127, siis lahutusi oli samal aastal 3501. Enamikul

lahutavatest paaridest on ühiseid alaealisi lapsi. Vanemate abielulahutus puudutas 2008. aastal

Eestis hinnanguliselt 2500 last. Vabade kooselude lõppemise kohta puudub statistika (Sinisaar

jt 2009: 7). Paljud lapsed on pidanud üles kasvama purunenud perekonnas, seetõttu on vajalik

uurida, millist mõju avaldab vanemate lahutus nende edasisele elule. Perenõustaja ja -terapeut

Aita Keerbergi sõnul on tal kokkupuuteid paljude küpses eas inimestega, kelle käitumine ja

irratsionaalsed uskumused abielu ning lähisuhetega seoses on ilmselt mõjutatud nende

vanemate lahkuminekust, seega ühe vanema lahkumisest senisest perest. Enamasti on see

sündmus aset leidnud paljude aastate eest (Keerberg 2001). Lõputöö eesmärk oli uurida,

63


kuidas lapsed, kelle vanemad on lahutatud, täiskasvanuna oma pereeluga toime tulevad.

Eesmärgist tulenevad ülesanded:

selgitada välja vanemate lahutuse võimalikke mõjutusi lapsele;

tuua välja, kuidas vanemate lahutus võib mõjutada intervjueeritavate suhete valikuid;

uurida intervjueeritavate toimetulekut pereeluga täiskasvanuna.

Teoreetiline alus

Töö teoreetiliseks aluseks on Bertalaffi (1971) üldine süsteemiteooria, Bronfenbrenneri

(1979) ökoloogiline süsteemiteooria ja Golani (1978) kriisisekkumise teooria.

Süsteemiteooriad sotsiaaltöös pärinevad von Bertalaffi üldisest süsteemiteooriast, mille järgi

on kõik organismid süsteemid, mis koosnevad all-süsteemidest ja need on omakorda

suprasüsteemide osad (Payne 1995: 110). Sotsiaalse süsteemi mõiste aitab aru saada, millest

koosneb sotsiaalsete suhete struktuur ja kuidas see toimib. Iga süsteem koosneb üksteisest

sõltuvatest elementidest, mis on aja jooksul omavahel liidetud enam-vähem stabiilseks

tervikuks. Muutus või liikumine süsteemi ühes osas mõjutab süsteemi tervikut.

Süsteemiteooria on üheks võimaluseks uurida, kuidas süsteemid toimivad ja millest nad

koosnevad. Süsteemi teoreetilisi lähenemisi kasutatakse paljudes teadusharudes (Hess jt.

2000: 48). Süsteemne arusaam inimesest rõhutab keskkonna mõju tähtsust igapäevasele

käitumisele. Keskkond mõjutab inimest kahel viisil: esiteks pakub ümbritsev keskkond

võimalusi tegevuseks, teiseks avaldab keskkond survet mingit laadi käitumisviiside

kujunemisele. Seega võib keskkonda vaadelda kolmemõõtmelisena, kuna see hõlmab nii

füüsilisi (loodus ja arhitektuur), sotsiaalseid ja selle võrgustikke (inimsuhted, rollid),

kultuurilisi (sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kalduvus (Tulva jt. 2002: 33).

Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi, mis katkestavad inimese normaalset

funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ja püüab parandada inimeste suutlikkust

eluliste probleemidega toime tulla. Kriisisekkumise teooria eeldab, et me elame kindlas

süsteemis ning inimesel on võime tulla toime muutustega enda elus. Golan (1978) esitab ühe

kõige selgema ülevaate kriisisekkumise teooriast. Golani arvates võivad ohtlikud sündmused

olla kas ettearvamatud (nt noorukiiga, abielu, kolimine) või ootamatud (näiteks surm,

lahutus). Kaitsmatuse seisund tekib siis, kui ohtlikud sündmused põhjustavad inimestele

kaotusi (Payne 1995: 82- 84). Neil Frude (1991) sõnul võib lahutuse negatiivsete järelmõjude

osas rääkida väga suurtest individuaalsetest erinevustest, seda nii lahutanute endi kui nende

64


laste puhul (Keerberg 2001). Pikem ülevaade tehakse ka perekonna ning abielu olemusest ja

mõistest, samuti lahutusest.


Andmekogumismeetod

Andmekogumiseks viis autor läbi kvalitatiivse poolstruktureeritud intervjuu. Intervjuu on

ainulaadne andmekogumismeetod, sest siin ollakse uuritavaga vahetus kõnelises

interaktsioonis (Hirsjärvi jt 2007: 191). Poolstruktureeritud intervjuud on kvalitatiivsetes

uuringutes levinud andmekogumisviisid (Laherand 2008: 181). Poolstruktureeritud intervjuu

on kombineeritud vabast vestlusest ja kindlatest küsimustest. Poolstruktureeritud intervjuudes

on küsimused küll ette valmistatud ja teemavaldkonnad paika pandud, ent intervjueerijal on

vabadus nende järjekorda ja sõnastust varieerida vastavalt vajadusele (Klaster Uuringukeskus

2004). Intervjueerides oli uurijal uuritavaga silmside, mis andis võimaluse näha inimese

kehakeelt ning millised teemad toovad esile tugevaid emotsioone.


Andmete analüüsi kergendamiseks oli intervjuus kolm plokki, mis kajastavad järgmisi

teemasid:

vanemate lahutuse mõjutused lapsena;

vanemate lahutuse mõjutused partneri valikul;

vanemate lahutuse mõjutused paarisuhtele täiskasvanuna.

Kõigepealt transkribeeriti intervjuud, see tähendab kirjutati välja ja märgiti tekstis ära

sümbolitega pausid, ohked, hääle kõikumised jne. Teisena loeti korduvalt intervjuusid, et

leida sarnasusi ja korduvusi kõikidest intervjuudest. Uurimistulemused ilmestas autor valitud

tsitaatitega uuritavatelt, tuues välja erilisemad teemad, mis arenesid vestluse käigus.

Väljajäetud teksti osad tähistati märkidega //..//. Tsiteerimisel kasutas autor koode, mis

koosnevad sulgudes olevast tähest ja numbritest. Sümbol (R) tähendab sõna respondent ja

numbrid (1-10) tähendavad isikuid. Uuritavate tsitaadid on välja toodud kaldkirjas.

Kodeerimine oli vajalik uuritavate konfidentsiaalsuse tagamiseks.

65



Kvalitatiivse uurimuse läbiviimiseks kasutas autor mugavusvalimit – see on valim, mis on

lähedal uurija elu- või töökohale või moodustatakse sõprade abiga. Intervjueeritavateks oli

kümme 21-32aastast lahutatud vanemate last, kes on hetkel täiskasvanud ning kelle

minevikust on autor teadlik. Nende vanemad lahutasid ajal, kui kaheksa nais- ning kaks

meessoost uuritavat olid alaealised. Eetilisest aspektist lähtudes teavitati uuritavaid eelnevalt

intervjuust, arvestati sellega, et mõni intervjueeritav võib kohale mitte ilmuda ning sellises

olukorras tuleb leida nende isikute asemele uued intervjueeritavad. Konfidentsiaalsuse

põhimõtet arvestades ei pidanud autor vajalikuks avalikustada intervjueeritavate täpset

elukohta, nime ega muid isikuandmeid


Uuringu tulemustest selgus, et lastel, kes olid vanemate lahutuse ajal 12-17aastased, väljendus

lahutuse negatiivne mõju käitumises. Uuritavad, kes lahutusperioodil olid eelkooliealised, ei

osanud lahutuse mõjust rääkides konkreetseid näiteid tuua, sest kõike täpselt ei mäletata.

Ühest vanemast eemal elamine on jätnud jälje just usaldussuhte tekkimisel vanematega.

Vanemate lahutuse hetkel on lapsele abi osutamine väga suure tähendusega. Mitte ükski

uuritav ei olnud mingit kõrvalist abi saanud, et vanemate lahutusega kaasnenud kriisiga toime

tulla. Abist saamatajäämine mõjutab intervjueeritavate suhetega toimetulekut tänaseni ja

suhted vanematega pole täielikult taastunud, sest peres olevad probleemid ei leidnud

lahendust.Vanemate lahutuse mõju suhetele oli tüdrukutel otsene, sest suures kriisis leidsid

nad uusi sõpru, kellega pidutseda ning astusid varakult paarisuhtesse. Selle tulemusena said

mitmed uuritavad alaealisena emaks. Vanemate lahutus mõjutas enamiku intervjueeritavate

suhteid täiskasvanueas. Lapsed, kes kogesid vanemate lahutuse perioodil vägivalda, on seda

samuti täiskasvanuna paarisuhtes kogenud. Nad lepivad probleemse suhtega lahutuse

kogemise hirmu tõttu. Selgus, et intervjueeritavatel puuduvad teadmised ja oskused, kuidas

konfliktsetes olukordades efektiivselt käituda. Nende suhtes on hakanud korduma sama

muster, mida nad nägid oma lapsepõlve perekonnas. Lapsepõlves omandatud käitumismustrid

tulevad inimestega kaasa, sest perekond on süsteem, mis õpetab lapsele juba varases eas,

kuidas peab elama. Meesintervjueeritavate suhe partneriga on hetkel usaldusväärne ja

konfliktivaba, nad usaldavad oma partneriga teineteist ning saavad omavahel kõigest rääkida.

66


Ettepanekud lapsevanematele:

selgitada lastele lahutuse põhjuseid, et lapsed ei tunneks ennast süüdi;

otsida pereprobleemide korral abi professionaalselt perenõustajalt või pereterapeudilt;

lahutamisel arvestada partneriga ja vältida lapse mõjutamist teist vanemat halvustades.

Uuringu tulemusena selgus, et vanemate lahutus mõjutab kõiki pereliikmeid, eriti lapsi. Kui

puudub abi ja tugi vanemate poolt, mõjutab see tulevikus laste paarisuhteid, läbisaamist

vanematega ning üldist toimetulekut.


Anderson, K. 1997. Divorce. http://www.leaderu.com/orgs/probe/docs/divorce.html

(23.03.2011).

Clapp, G. 2000. Divorce and newbeginnings. New York.

Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. 2003. An Introduction to Family Social Work. Tartu.

F.E.Peacock Publishers, Inc.

Hansson, L. 2006. Perekond kui kasvukeskkond. Hansson, L.(toim.). Perekond ja uued

sotsiaalsed riskid. Tallinn. TÜ.

Hansson, L. 2007. Lahutusjärgsed pered tänasel perekonnamaastikul. -[WWW] URL

http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/5_62007/37-40.pdf (06.04.2012).

Keerberg, A. 2001. Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele.- Psühholoogia alused artiklid.

[WWW] URL http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html#mil (02.02.2011).

Kuslap, K. 2003. Lahutusperes lastele osaks saav emotsionaalne vägivald. Sotsiaaltöö nr 1.

Lahutus. 2011. Divorce And How It Affects A Child. - [WWW] URL

http://www.essortment.com/divorce-affects-child-36459.html (12.05.2011).

Liivamägi, A., Niit, H., Hallimäe, M., Leopard, M., Ratnik, M. 2007. Abiks peredele

lahutuse ja lahkumineku puhul. Tallinn. Lastekaitse Liit.

Selg, M. 2000. Sotsiaaltöö perekonnaga – pigem mõtteviis kui meetodite kogum. Sotsiaaltöö

nr 2.

Tulva, T., Viiralt, I. 2001. Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel.

T.Tulva (Toim.), Laps ja pere tänases Eestis Teadusartiklite kogumik.

Vaher, A. 2008. Lapsed vanemate lahutusprotsessis. S-A. Villo (Toimetanud). Tagasivaade

tulevikku. Tallinn. Artiklite kogumik.

67


LAPSE HOOLETUSSEJÄTMINE JA SELLE VÕIMALIK MÕJU TEMA

EDASISELE ELULE

Autor: Gerly Tamm

Juhendaja: Anu Leuska

Summary

The neglect of a child and its possible influence on their further life. Gerli Tamm (2012). The

thesis consists of 42 pages, to which references and appendices are added. There are 40

references altogether, three of which are in a foreign language. Seven drawings have been

used as illustration in the thesis. The topic of this thesis is vital because the abuse of children

is such a sensitive subject that it should concern every adult who has come into contact with

it. Regardless of that fact, adults, sometimes unconsciously, still abuse children. Parents are

often unaware of the fact that they are neglecting their child’s needs, which leads to the child

being in a very uncomfortable position. There is absolutely no way to justify the reasons of an

adult being reckless with a human being that is weaker and smaller than they are and also

emotionally and financially dependent on them. A child depends greatly on their parents and,

in order for them to fully develop as a person and a member of society, they need care,

acceptance, understanding and a sense of security. The goal of this thesis is to research the

possible reasons and consequences of child neglect. The objectives according to the purpose

of the thesis are as follows:

research the amount of neglect in childhood in the random sampling;

to get an overview of the dynamics of relationships and the emotional atmosphere in

the family of origin;

to study the amount of interest parents have in their child’s education;

to research possible consequences of childhood neglect in adults.

Combined methodology has been used in this thesis. The author analyzed open questions

quantitatively. The results of multiple choice questions were analyzed quantitatively and are

presented in percentages in the thesis. Through this choice of methodology the author of the

thesis aimed to gain a general picture of the subject and not to study single instances

thoroughly. The results of the research show that in the random sampling of adults, 12 percent

of the respondents have experienced neglect in their childhood, 34 percent experienced it

68


sometimes and 54 percent said they have never experienced it. This concludes that almost half

of the respondents have experienced some form of neglect in their childhood in their family of

origin. For adults, the consequences of childhood neglect usually show in the lack of trust for

other people and the ability to create relationships. The results of this thesis can be used in

social work through a number of different lectures and reports of specialists in order to further

educate people in the various forms of neglect, how to identify it and how to successfully

intervene in these kinds of situations.


Viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud lapse ja noore toimetuleku

soodustamisele ühiskonnas rõhuasetusega täisväärtusliku elu tagamisele ning võrdsete

võimaluste loomisele. Inimõiguste Ülddeklaratsiooni artikli 25 punkt 1 sätestab kõigi

inimeste, sealhulgas laste õiguse sellisele elustandardile, mis on vajalik tema heaolu

hoidmiseks (Inimõiguste Instituut 2011). ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega Eesti

ühines 1991, eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et igale lapsele oleks tagatud võimalus

igakülgseks arenguks, hoolitsuseks, kaitseks ja heaoluks. Eesti Vabariigi Lastekaitse Seaduse

§ 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule (Lai;

Tiko, 2010). Laps sõltub suuresti oma vanematest ning selleks, et temast areneks

täisväärtuslik inimene ja ühiskonnaliige, vajab ta vanematelt kvaliteetset hoolitsust,

aktsepteerimist, mõistmist ja turvatunnet. Juhul, kui laps ei leia oma kodust soojust ja

kindlustunnet, vaid kohtab ükskõiksust, hoolimatust ja vaenulikkust, kujuneb temast suure

tõenäosusega vastuoluline ning endasse ning teistesse negatiivselt suhtuv inimene, kellel võib

esineda raskusi suhete loomisel kui ka eluprobleemidega toimetulemise. Need indiviidid

võtavad lapsepõlvekodust kaasa ebasoodsad interaktsioonimustrid, mida nad rakendavad oma

tulevases kodus. Nii kandub ka edasi väärkohtlemine (Soo, K., Soo, I. 2002). Igal lapsel on

õigus olla kaitstud ja areneda vastavalt oma võimetele ning vajadustele. Pere on peamine

lapse toetaja ja heaolu edendaja, kuid riigil on siin samuti oma roll: arendada ja edendada

teenuseid lastega perede toetamiseks ning võimaldada abi ja toetust nendele lastele ja

noortele, kes on jäänud vanemliku hoolitsuse ja kaitseta (Lai; Tiko 2010).

Töö eesmärk oli uurida hooletussejätmise võimalikke põhjuseid ning tagajärgi, mis ilmnevad

seoses hooletussejätmisega. Uurimisülesanded lähtuvalt eesmärgist on:

69


selgitada välja, kui palju esines täiskasvanute juhuvalimis hooletussejätmist lapseeas;

saada ülevaade suhetest ja emotsionaalsest õhkkonnast päritoluperekonnas;

uurida vanemate huvi lapse haridustee vastu;

tuua välja hooletussejätmise võimalikke tagajärgi täiskasvanueas.

Teoreetiline alus

Töö aluseks oli psühhoanalüütiline käsitlus üldiselt ning keskenduti Erik Eriksoni

psühhosotsiaalse arengu teooriale. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus aitab mõista lapse ja

noore inimese arengu iseärasusi. Eriksoni käsitluses on inimesel igale eale vastav staadium,

milles kogetakse kriitilisi konflikte ja saavutatavaid arengusamme. Kindlasti on plussiks see,

et Eriksoni teooria põhineb praktikal. Psühhoanalüüsi arenguteooria järgi läbivad lapsed rea

arengustaadiume, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Need ilmnevad tungidena, mis

kujutavad endast psüühilist survet mingi kehalise vajaduse, näiteks janu või nälg,

rahuldamiseks (Payne 1995). Areng toimub sujuvalt, kuna arengufaasid on omavahel läbi

põimunud: üks arengufaas ei asendu teisega, vaid liitub selle külge. See arengupotentsiaal,

mis avaldas end juba eelnevatel vanuseastmetel, ei kao, vaid jätkab veelgi intensiivsemalt

kasvu, mis saabki määravaks uuele vanuseastmele (Kera 2004: 21). Psühhoanalüütilisest

vaatenurgast reageerib ja käitub laps – lisaks omaenda fantaasiatele ja kogemustele –

enamasti nii, nagu on vanemad ja kuidas nad teevad, mitte nii, nagu nad lubavad teha. Isegi,

kui täiskasvanud vastutavad suuresti kasvutingimuste eest, mida nad oma lapsele

võimaldavad, ei suuda nad ületada välistingimusi ega enda mitteteadvust ning veel vähem ei

suuda vanemad ületada laste mitteteadvust (Mangs; Martell 2000: 28). Lapse arengus on

tähtsal kohal kasvukeskkond, ennekõike perekond, kes on tema isiksuse kujundaja.

Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja

väärtusorientatsioonidest vanematelt. Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on

kolm mõõdet: 1) füüsiline - ainult füüsilise mõõtmega kodu on lihtsalt maja või korter, kus

käiakse magamas; 2) psüühiline, mille mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised

suhted ning kodune mikrokliima; 3) vaimne ehk sotsiaalne - vaimsuse määravad need

teadmised ja oskused, mille saab laps tee laia maailma kaasa kodust, et osata olla

täisväärtuslik täiskasvanu (Niiberg 2010: 26). Pikemalt kirjeldatakse ka lapse

hooletussejätmist, selle olemust ning tagajärgi. Läänesaar (2008) toob välja, et

hooletussejätmine on kõige laiemalt levinud väärkohtlemise liike kogu maailmas, kuigi pälvib

70


võrreldes teiste väärkohtlemise liikidega kõige vähem tähelepanu. Töö autor andis ülevaate

passiivse väärkohtlemise liikidest ja kuidas neid ära tunda. Keskenduti süviti põhjustele, mis

kutsuvad esile lapse väärkohtlemise vanema poolt ning tagajärgedest, mis võivad lapsele

ilmneda.


Andmekogumismeetod

Lõputöös kasutati kombineeritud uuringut – kvalitatiivselt analüüsis avatud küsimustega ning

kvantitatiivselt valikvastustega saadud tulemusi, mis olid avaldatud protsentides. Selline

lähenemine aitas uurimisprobleemile kõige paremini vastuseid leida. Uurimistöö meetodiks

oli küsitlus. Andmeid koguti küsitluse ehk informeeritud küsitluse kaudu. See on viis, kus

uurija annab ankeedid uuritavatele käest-kätte ja räägib uurimuse eesmärgist, täpsustab

ankeedi täitmise nõudeid ja vastab küsimustele (Hirsjärvi 2010: 183). Kvantitatiivsest

metoodikast tulenevalt kasutas töö autor küsimustikku. Küsimustiku kaudu oli suurem

võimalus saada adekvaatset informatsiooni, sest sellele vastamisel on vastanutel suurem

kindlus, et nad jäävad anonüümseteks.


Töö autor analüüsis andmeid seletamist taotlevas lähenemisviisis, milles kasutatakse

statistilist analüüsi ja järelduste tegemist. Selline analüüs annab võimaluse andmeid selgelt

kirjeldada, vastavalt vajadusele liigitada ning seostada, peale mida saab teha järeldusi ja anda

seletusi. Andmete analüüsi süstematiseerimiseks olid küsimused jagatud neljaks plokiks ning

tulemusi analüüsiti teemaplokkide kaupa. Analüüsimisel kasutati programmi Microsoft Excel,

millega tehti joonised ning arvestati protsendid.


Uurimuse valim koostati juhuslikkuse põhjal täiskasvanutest tagasivaatega oma lapsepõlvele

päritoluperekonnas. Töö autor uuris, kui paljud juhuslikust valimist on lapsena

hooletussejätmist kogenud. Lõplikuks valimiks jäi 35 uuritavat, sest osa vastajakandidaate

keeldus küsimustele vastamast. See võimalus oli kõikidel olemas, sest täitmine oli vabatahtlik

ning kõiki täidetud ankeete ei tagastatud töö autorile. Ankeete jagas autor kokku 45

71


uuritavale. Töö autor kaitses uurimuses osalenute konfidentsiaalsust sellega, et ankeedid olid

anonüümsed. Uurimistulemusi kasutati üksnes uurimuse koostamisel, mitte teistel juhtudel.

Töös arvestati ka sellega, et kõik vastajad ei tagasta ankeete ning keeldumist aktsepteeriti.


Kodu ja pere on lapse arengus tähtsal kohal, sest ilma selleta ei suudaks inimene efektiivselt

areneda. Kodu on tähtis isiksuse kujunemise jaoks, sest just perekonnas omandatakse paljud

käitumismallid, hoiakud ning väärtusorientatsioonid. Kodust peaks leidma laps armastust,

mõistmist ja toetust, mille kaudu areneb temas välja turvalisus- ja kindlustunne. Nii nagu Erik

Erikson rõhutab, tuleb välja ka uurimistööst, et lapse isiksuse kujunemisel on suur tähtsus

kodul. Inimene läbib küll rea arengustaadiume, ent teistel inimestel, sotsiaalsel keskkonnal on

samuti suur osa. Erikson leidis, et tähtsat rolli omab imikuea läbimine, kus lapsel kujuneb

usaldus. Tööst selgus, et täiskasvanute juhuvalimis koges hooletussejätmist lapseeas 12%

vastanutest, mõnikord koges seda 34% ning mitte kunagi ei kogenud hooletussejätmist 54%

kõikidest vastajatest. Tuleb välja, et ligi pooled vastajatest on lapsepõlves oma

päritoluperekonnas mingil moel hooletussejätmist kogenud. Suhted olid lastel perekonnas

paremad emaga kui isaga. 40% ehk 14 vastajat leidis, et vanematel ei olnud nende jaoks alati

aega. Peamiseks põhjuseks toodi välja vanemate hõivatus tööga, mille tõttu lapsed ei saanud

alati nii palju tähelepanu kui vajasid. Emotsionaalse õhkkonna poolelt oleksid vastajad

tahtnud saada kodunt rohkem vaimset tuge. Kodus valitsesid respondentidel igapäevaselt

siiski positiivsed tunded. Kõige rohkem kogeti rahulolu ja turvatunnet. Ligi pooltel vastajatel

oli lapsena emaga kujunenud kindel usaldussuhe, sest kõige suuremas osas pöördutakse

murega esmalt ema juurde. Vanemate huvi lapse haridustee vastu oli igati olemas. Selgus, et

lapsepõlves on kodunt ära jooksnud 14% vastanutest. Hooletussejätmise võimalikud

tagajärjed täiskasvanueas on peamiselt seotud teiste inimeste usaldamisega ja suhete

loomisega. Selgus, et üldiselt ei taha enamik vastanutest kasvatada oma lapsi samu

kasvatusmeetodeid järgides nagu vanemad nende puhul kasutasid. Arvestades

uurimistulemusi tegi autor järgmised ettepanekud: * Elanikkonda tuleb rohkem harida ja

teavitada hooletussejätmise erinevatest vormidest ning sellest, kuidas hooletussejätmist ära

tunda ja kuidas sekkuda, olles ise kolmas osapool. *Töö autor leiab, et võrreldes teiste

väärkohtlemise liikidega on hooletussejätmine tahaplaanile jäänud, sest sellest ei räägita

avalikult nii palju, mistõttu võiks ka sel teemal korraldada erinevaid loenguid, ettekandeid

72


vms. Siin saavad oma panuse anda ka sotsiaaltöötajad. *Vanematele tuleb rohkem jagada

teadmisi ja oskusi laste kasvatamisest ning sellest, kui palju oleneb nende

kasvatusmeetoditest, et lapsest kujuneks täisväärtuslik ühiskonna liige.


Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus. RT 1992, 28, 370.

Eesti Vabariigi Sotsiaalhoolekande seadus. RT III 2004, 5, 45.

Hansson, J., Oscarsson, C. 2006. Õnnelikud lapsed: raamat lapsevanemaks olemisest.

Tallinn. Varrak.

Kaev, M., Soova, K. 2009. Laste olukord Eestis - Laste õigustel põhinev ilma vanemliku

hoolitsuseta laste või vanemliku hoolitsuseta jäämise ohus olevate laste olukorra analüüs.

Tallinn.

Leppiman, A., Korp, E., Meres, T., Vaher, A. 2002. Laps: elu, probleemid ja lahendused.

Tallinn.

Linde, S. 2001. Laps ja pere tänases Eestis. Teadusartiklite kogumik. Laste väärkohtlemine:

vägivalla ilmingud eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas. /toimetaja Taimi Tulva/ Kirjastus

Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduskond.

Lori Legano, MD, Margaret T. McHugh, MD, MPH, and Vincent J. Palusci, MD, MS. Child Abuse and Neglect. 2009 – [WWW] URL

http://www.brown.uk.com/childabuse/legano.pdf (30.05.2011).

Pärna, H., Lai, K. ja Tulva, T. 2008. Vanemate töötamine välismaal - kuidas see mõjutab

lapse elu. Laste ja spetsialistide tõlgendused. Sotsiaaltöö, 6.

Rogge, J.-U. 2002. Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire. Tallinn. Kirjastus Kunst.

73


IV SOTSIAALTÖÖ JA KAITSEVÄGI

EESTI RAHUVALVESÕDURITE ABIKAASADE/ELUKAASLASTE TOIMETULEK

MEESTE AFGANISTANI MISSIOONIL VIIBIMISE AJAL

Autor: Anneli Seepter


Summary

Anneli Seepter (2012), the title of the final paper is “Subsistence of Estonian Peacekeepers´

Wives and Partners during Their Husbands’ Mission in Afghanistan “. The paper consists of

68 pages and eight diagrams. The author has used 55 sources, six of them in a foreign

language and twenty one pages from the Internet. It is a stressful and strenuous situation for

the women whose husbands or partners agree to go on a mission to Afghanistan, because it is

a war zone. A wife or a partner who stays behind must now handle the everyday life alone. In

addition, the family must come to terms with the fear of losing a family member during the

mission or the possibility that this family member returns with a severe injury. The aim of this

paper is to examine how Estonian peacekeepers´ wives cope with the stress during the period

of their husbands´ mission in Afghanistan. The following questions are asked: How do the

wives/partners of service members view their relationships with family members during the

period between missions? How do the family relationships before, during, and after the

mission differ? How do the family members of the peacekeepers handle the tension of the

mission after the Afghan mission? In the theoretical part Social Exchange Theory, family

relationships, and the stress caused by the tensions relating to the mission and the helpful

ways to cope with these tensions are discussed. The sample respondents were 60

women/partners of peacekeepers, who had served in Afghanistan, aged 21-40. The research

was carried out in January 2011. The questionnaire was sent to 60 respondents, out of which

48 were returned. To carry out the empirical study a combined method was used, which was

based on a semi-structured questionnaire including 31 questions. In the questionnaire

structured, semi-structured, and open questions were used. Multiple-choice questions were

used when the focus was more on the general answers of respondents and open questions

were asked in cases where the opinions of respondents were important. To analyse the data, a

combined method was deployed, because structured, semi-structured, and open questions

74


were used. To illustrate the results of the quantitative method, a diagram was made. In the

diagram the results are presented in numbers and percentages. In order to show the results of

the qualitative method, the respondents´ answers to open questions are presented. The fact

that peacekeepers join the mission has not significantly caused changes in family

relationships. Women cope with the problems facing the family during their husbands’

mission in Afghanistan. MPT does not work as well as it should to help the peacekeepers´

wives or partners. The author of the paper proposes the MPT specialists some ways to support

the families of peacekeepers better during the period of the mission.


Iseseisvusest tulenevate hüvede nautimise kõrval on ühel demokraatlikul riigil

enesestmõistetavalt ka kohustused rahvusvahelisel areenil. Kuulumine Euroopa Liitu ja

NATOsse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see,

et me võiksime rahulikult, käed rüpes, omapoolse panuseta nende organisatsioonide

liikmestaatust nautida. Võrdväärse liikmena rahvusvahelisse kogukonda kuulumine nõuab ka

omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside ohjamises ja rahutagamises (Missioonid 2012).

Rahutagamismissioon kujutab endast pikaajalist (ca 6 kuud) isoleeritust perekonnast ja

lähedastest. Missioonipiirkonnas valitsev range režiim kehtestab kindla korra ja reeglid, elu

kulgeb sõjaväelistes laagrites kindlal territooriumil (Kivilo 2004: 6). Välismissioonidel

osalemine võib perekonna kokkukuuluvustunnet suurendada näidates, kui olulised

pereliikmed üksteisele on, ja rõhutada ühiseid väärtusi. Samas võivad missioonid olla suureks

stressoriks. Lisaks igapäevasele stressile, mis tuleneb lahusolekust, peab perekond toime

tulema hirmuga missioonil osaleva pereliikme kaotamise või võimaluse pärast, et ta naaseb

missioonilt tõsiste vigastustega (Parmak 2010). Stressi all kannatajate hulk suureneb päev-

päevalt, kuid arvestada tuleb ka sellega, et iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt

oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja

sõprade toetusest. Sõjaväelaste pered näivad jõuline ja terve inimgrupp, aga samas ei saa

väita, et nad ei ole mõjutatavad pingetest, mida sõda või trauma võib kaasa tuua.

Lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti rahuvalvesõdurite naiste toimetulekut pingetega meeste

Afganistani missiooniga seotud perioodi vältel. Eesmärgist tulenevalt olid uurimisküsimused

järgmised:

75


1. Mida arvavad kaitseväelaste abikaasad/elukaaslased oma suhetest pereliikmetega

missioonivälisel ajal?

2. Milliseid muudatusi peresuhetesse toob missioonieelne, -aegne ja -järgne periood?

3. Kuidas rahuvalvesõduri perekond tuleb pingetega toime pärast Afganistani missiooni?

Teoreetiline alus

Lõputöö teoreetiliseks aluseks oli sotsiaalse vahetuse teooria, mille kohaselt ühe isiku võime

mõjutada teist sõltub esimese kontrollist ressursside üle, mida teine isik ihaldab (Lips 1991).

Ressursid võivad olla nii konkreetsed - sissetulek, haridus, ametialane staatus - kui ka

abstraktsed - füüsiline atraktiivsus, armastus, emotsionaalne sõltuvus (Nurk 2004). Sotsiaalse

vahetuse teooria eeldab, et inimesed otsivad seda, mis on neile kasulik ja väldivad nö. kulusid.

Sellest seisukohast vaadelduna on igapäevane sotsiaalne elu justkui „turuplats“, kus inimesed

vahetavad armastust, tunnustust, turvalisust, heakskiitu ja teisi mittemateriaalseid hüvesid

(Becoming a Social Being, lk 86-87 viidatud Nurk 2004). Kagadze jt (2007) kirjutab oma

raamatus, et sotsiaalse vahetuse teooriale toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme.

Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub indiviid

negatiivset, mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad

kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid (Kagadze jt 2007: 170).

Armastussuhtele on omane, et me saame teineteise kaudu midagi head. See kogemus paneb

meid algusest peale suhtesse kinnituma. Hea saamine tekitab soovi anda ka omalt poolt

midagi head teisele (Kinnunen 2009: 35). Olukord, kus mõlemal abikaasal/elukaaslasel ja

lapsevanemal tuleb olla erinevates rollides nii töö- kui pererollides, hoida tasakaalus töö- ja

pereelule esitatavaid ning sageli ka vastuolulisi nõudeid, võib viia kahe olulise

valdkonnavahelise konfliktini. Tihti hoiavad keerulised ja aeganõudvad teenistuse eripärast

tingitud ülesanded kaitseväelasi kauem tööl, mistõttu ei ole alati võimalik koju pere juurde

tulla siis, kui seda ise soovitakse või kui pere seda vajab (Aas 2008: 6-7). Sotsiaalse vahetuse

teooriale toetudes sai uuringus välja tuua Afganistani missioonil osalenud rahuvalvesõdurite

naiste ootused ja rahulolu peresuhetega.

76



Andmekogumismeetod

Andmete kogumismeetodina kasutati uuringus ankeetküsitlust, kus kasutati nii

struktrueeritud, poolstruktrueeritud kui ka avatud küsimusi. Avatud küsimusi kasutati lisainfo

saamise eesmärgil. Ankeedi küsimustik töötati välja töö autori poolt ning seda pole varem

kasutatud. Ankeetküsitlus koosnes 31 küsimusest, mis olid jaotatud plokkidesse. I plokk –

rahuvalvesõdurite abikaasade/elukaaslaste üldandmed – sisaldas kuut küsimust vastaja

vanuse, soo, hariduse, perekonnaseisu, laste arvu ja töösuhte kohta. II plokk –

rahuvalvesõdurite ning nende abikaasade/elukaaslaste suhted perekonnas missioonivälisel ajal

– koosnes neljast küsimusest igapäevasuhete kohta. III plokk – rahuvalvesõdurite

abikaasade/elukaaslaste üldteadmised stressist – sisaldas nelja küsimust, mis hõlmasid

stressiga toimetulekut ning perekonna teadmisi stressi kohta. IV plokk - rahuvalvesõdurite

suhted abikaasa/elukaaslasega missioonieelsel, -aegsel ja -järgsel perioodil – koosnes

kuueteistkümnest küsimusest, mis sisaldasid missioonile mineku motiive, küsimusi suhete

muutumise, tunnete, pingete ja stressi esinemise kohta perekonnas kogu missioonitsükli

jooksul.V plokk – kaitseväe pakutav abi missiooniga seotud pingetega toimetulekuks –

sisaldas kuut küsimust, mis puudutasid abisaamist ning vajakajäämisi abisaamisel.


Andmete analüüsimiseks kasutati kombineeritud meetodit, kuna ankeedis kasutati nii

struktrueeritud, poolstruktrueeritud kui ka avatud küsimusi. Kvantitatiivse meetodi tulemuste

ilmestamiseks kasutati diagramme, kus on andmed välja toodud nii arvuliselt kui ka

protsentuaalselt. Kvalitatiivse meetodina toodi tulemuste ilmestamiseks välja respondentide

vastused avatud küsimustele. Saadud ankeetide tulemused on töödeldud ja vormistatud

arvutisüsteemis Microsoft Word. Kvantitatiivsel meetodil on andmete analüüsimiseks

kasutatud jooniseid ja diagramme, mis on töödeldud Microsoft Exceli töökeskkonnas.


Üldvalimi moodustas kuuskümmend Afganistani rahutagamismissioonil osalevat

kaitseväelaste abikaasat/elukaaslast, kes on vanuses 21 - 40 eluaastat. Uuring viidi läbi 2011.

aasta jaanuaris. Valimi leidmisel lähtus töö autor sellest, et kaitseväelased, kes saadetakse

77


Afganistani rahutagamismissioonile, satuvad otse lahinguväljale. Mida arvavad

rahuvalvesõdurite abikaasad/elukaaslased sellisest situatsioonist, kui mees on nn sõjatandril,

ja kuidas see mõjutab pereliikmeid? Ankeetide jagamisel kasutati lumepallimeetodit,

isiklikult jagas autor välja 30 ankeeti ning paluti Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse

sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna psühholoogilt Anu Kivilolt ja sama asutuse

sotsiaaltöötajalt Liilia Kivinukilt abi edastada ankeete posti teel.


Inimestevahelised suhted on meie igapäevaelu üks olulisemaid tahke. Kuid tähtsad ei ole

mitte ainult suhted, vaid ka suhtlemine. Suhtlemisel ilmnevad inimese mitmed sotsiaalsed

oskused: eneseavamine, inimestevahelise usalduse arendamine ja säilitamine,

suhtlemisoskuse arendamine, emotsioonide verbaalne ja mitteverbaalne väljendamine, toetav

kuulamine ja vastamine, inimestevaheliste konfliktide lahendamine, viha, stressi ja

emotsioonidega toimetulek. Antud uurimistöö tulemustest selgus, et rahuvalvesõdurite naised

peavad kooselus kõige olulisemaks teineteise mõistmist, seejärel usaldust ja austust ning

armastust. Väga tähtsaks märgiti ka teineteisega palju koosolemist, kuna kaitseväelased on

oma töö eripärast tingituna sageli kodust eemal. Suhteid abikaasa/elukaaslasega

missioonivälisel ajal hinnati peamiselt väga headeks. Vastustest tuli välja, et kaitseväelaste

abikaasad/elukaaslased oskavad väga hästi ära tunda stressi tunnuseid, kuna enamik neist on

oma elus kokku puutunud stressialase kirjandusega ning kasutavad oma teadmisi pingeliste

olukordadega toimetulekuks. Enamik kaitseväelaste naistest on ennast ette valmistanud

pingetega toimetulekuks, neil on oma meetodid stressi vähendamiseks ja igapäevasest elust

rõõmutundmiseks. Oma pingetega toimetulemise viisiks märgiti peamiselt abikaasaga ning

seejärel sõbrannaga rääkimist. Uurimuse tulemustest selgus veel, et igapäevased kohustused

mehe missioonil oleku ajal ei tekita naistele lisapingeid. Tööst selgus, et kui mees naaseb

missioonilt, siis enamasti jagavad kaitseväelaste naised oma probleeme

abikaasa/elukaaslasega ning mõned ka oma sõbrannadega. Uurimuse tulemustest selgus, et

kaitsevägi on loonud Missiooni Perede Toetusprogrammi (MPT) rahuvalvesõdurite

perekondade toetuseks kaitseväelaste missioonil viibimise ajaks. Uuritavate vastustest selgus,

et MPT ei õigusta ennast sellisel moel, kuna väga vähe naisi on kasutanud nende abi. MPT

kodulehel missioonisõdurite perekondadele välja pandud psühholoogi soovituslike nõuannete

kohta vastas üle poolte küsitletutest, et nad ei ole neid nõuandeid lugenud. Nende sõnul on

78


nad teinud ettepanekuid MPT tõhusamaks toimimiseks, aga paraku pole neid kuulda võetud.

Sellega seoses tegi töö autor ettepanekud MPT spetsialistidele: * rahuvalvesõdurite missiooni

perioodi jooksul tuleb nende peredega rohkem suhelda, anda reaalset infot missiooni kohta ja

lähedaste küsimustele konkreetsemalt vastata *missiooniperedega tegelevad psühholoogid

või kaitseväe sotsiaaltöötajad teeksid oma vastuvõtud ühel korral nädalas üle Eesti (ühel

päeval Jõhvis, teisel Võrus, kolmandal Kuressaares jne) *missiooniperedele luua

abistamiskeskus, kust nad saaksid vajadusel probleemide ilmnemisel abi küsida – laste

hoidmisel, remondimehe tellimisel, arsti vastuvõtul käimiseks (mitmikud peres), erinevate

juriidiliste paberite täitmisel jms *kaitseväel tuleb teostada erinevaid üle eestilisi uuringuid

kaitseväelaste perekondade toimetulekute kohta erinevatel missiooniga seotud etappidel.


Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. 2007. An Jntroduction to Family Social Work.

Eesti Riigikaitse 2010. Kaitseministeerium avalike suhete osakond. Kruul.

Kutsar, G. 2008. Missiooni varjud. Tartu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Lesk, G .2009. Keeruline Afganistani-aasta. Kaitseministeeriumi aastaraamat 2009

Parmak, M. 2010. Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel: Juhtnöörid

sõjaväelistele juhtidele. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tartu.

Segal, D. R., Burk, J. 2012. Military Sociology Volume 3. Sage Library of Military and

Strategic Studies. Sage.

Soots, A. 2002. Kriis ja kriisisolija abistamine. Avahoolduse Arenduskeskus. Tallinn. Dm

Marketing.

Avaldamata allikad

Aas, Marek. 2008. Töö– ja pere konflikt Eesti Kaitseväe näitel. Tallinna Ülikooli

Psühholoogia Instituut, psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond Tallinn.

(Magistritöö).

Kivilo, Anu. 2004. Stress ja selle ilmnemine rahutagamismissioonil Rahuoperatsioonide

Keskuse ja Scoutspataljoni näitel. Akadeemia Nord. Tallinn. (Uurimistöö).

Sillaste, M., Naarits, T. 2010. Missiooniks valmistumine – meelespea missiooniks

valmistuvale kaitseväelasele ja tema pereliikmetele. Kaitseväe Logistikakeskuse

tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond.

Sillaste, M., Naarits, T. 2010. Missioonilt koju. Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse

sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond.

79


KAITSEVÄELASTE TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA MISSIOONI AJAL JA

PÄRAST SEDA

Autor: Ilona Säde


Summary

„Coping with Everyday Life during and after a Military Deployment“. This Final paper

consists of four chapters and is 70 pages long in total. It includes two illustrations (diagrams).

The author has used 36 different literary and internet sources - 23 literary sources in Estonian,

four in English, and 12 internet sources. The Subject of this research proves its actuality by

being actively included in the Estonian media, but it is yet a very little studied subject in

Estonia. The main goal of this Final paper is to find out how Estonian deployed soldiers are

coping and to find out what kind of difficulties have they encountered during and after

military deployments. The purpose of this research is set in the following research questions:

1. What is motivating the soldiers to participate in military deployments?

2. What are the main deployment-related difficulties, in soldiers’ opinion?

3. How are the soldiers adapting when they are deployed and after they return back

home?

4. Whether and how the deployment is affecting family relations?

The objects of this study were 38 former and present soldiers of Estonian Defence Forces,

who have participated at least once in international military deployments. This research was

carried out with a combined (qualitative and quantitative) method, in which a qualitative

individual problem-centred interview and a survey-questionnaire were used. The data was

analyzed with the Amadeo Giorgi method (qualitative data analysis) and a statistical data

analysis (quantitative data analysis) using the Microsoft Office Excel program. In the fourth

chapter of this Final paper the results of the analysis are discussed. The results of this research

showed that the Estonian deployed soldiers are physically and psychologically trained before

the deployment and are quite well prepared for what is expecting them in the combat zone.

Most of the respondents adapted to the local conditions within a few weeks. Also, after

returning home from the deployment, the reintegration for most of the respondents was not

causing any major difficulties. The ability to adapt is related to stable and warm relationships

80


with the loved ones. The research revealed that the soldiers had enough opportunities to

communicate with their families and experienced support from their families throughout the

entire deployment period. After the reunion, many respondents noticed some changes in

family relations, mainly in family roles. The partner at home has become more self-reliant and

has taken over the responsibilities from the absent service member. In conclusion the results

of the research show that although there were some respondents who experienced difficulties

in adapting during the deployment period, most of the respondents still adapted successfully

and had no major difficulties. The families of these soldiers remained supportive throughout

the entire deployment period and no major conflicts occurred.


Eesti sõdurid on teeninud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel juba üle viieteistkümne

aasta. Selle aja jooksul oleme kaotanud nii mõnedki Eestimaa mehed ning paljud on saanud

lahingus vigastada. Teema on pakkunud avalikkusele huvi – Eesti sõdurite tegemisi

missioonipiirkondades on kajastatud nii ajakirjanduses kui ka telesaadetes ja

dokumentaalfilmides. Vaatamata sellele on missioonikaitseväelaste toimetulekut Eestis vähe

uuritud ning raske on leida andmeid missioonil käinud sõdurite tegeliku psühholoogilise

seisundi kohta.

Lõputöö eesmärk oli uurida, kuidas tulevad toime missioonil ja sealt naastes Eesti

kaitseväelased ning milliseid läbielamisi on neil seoses missiooniga ette tulnud. Uurimistöö

eesmärgist lähtuvalt olid püstitatud järgnevad uurimisküsimused:

1. Mis on sõduritele missioonile siirdumise ajendiks?

2. Millised on peamised missiooniga seotud läbielamised sõdurite endi arvates?

3. Kuidas kohanevad sõdurid missioonile siirdudes ning sealt tagasi koju naastes?

4. Kas ja kuidas mõjutab pereliikme missioonil viibimine peresuhteid?

Teoreetiline alus

Teoreetiliseks aluseks oli kolm teooriat - sotsiaalkonstruktivistlik, kriisisekkumise ning

ökoloogiline süsteemiteooria. Töö aluseks valitud teooriad aitavad selgitada inimese

muutumist ja adapteerumist sõltuvuses ümbruse (keskkonna) muutumisega ning kirjeldavad

81


kriisidega toimetuleku viise. Sotsiaalkonstruktivistlik teooria (Berger, Luckmann 1971)

väidab, et inimese „reaalsus“ juhib tema käitumist ning igaühel on reaalsusest erinev arusaam.

Ühisele arusaamisele reaalsusest jõuame me oma teadmiste vahetamise kaudu erinevates

sotsiaalsetes protsessides, mis objektiveerivad reaalsuse (Payne 1995: 6-7). Kriisisekkumise

teooria (Golan 1978) järgi esineb iga inimese elus kriise ning nendega toimetulek sõltub

varasematest probleemide lahendamise kogemustest (Payne 1995: 85). Nii pikale

välismissioonile siirdumist kui sealt taas koju naasmist võib käsitleda kui kriisi. Kodune

olukord on missioonipiirkonnas toimuvast väga erinev, seetõttu võib kujuneda tõsiseks

väljakutseks järsult muutunud keskkonnaga kohanemine. Tekkinud kriisiga toimetulek sõltub

suures osas indiviidist ning tema eelnevatest kogemustest seoses probleemide lahendamisega.

Ökoloogilise süsteemiteooria järgi on inimene pidevalt adapteeruv olend – ta muudab

keskkonda ja muutub selle mõjul (Payne 1995: 114). Ökoloogilise süsteemiteooria kohaselt

võib kaitseväelase missioonile siirdumist käsitleda kui liikumist ühest mikrosüsteemist teise

(perekonnasüsteemi vahetab välja missioonipiirkonnas toimiv süsteem). Kuna ühes

mikrosüsteemis toimuv mõjutab ka teisi süsteeme, siis järelikult mõjutab koduses süsteemis

toimuv sõduri käitumist missioonipiirkonnas ja vastupidi. Süsteemiteooria järgi muutub

inimene keskkonna mõjul. Missioonilt koju naastes tuleb siseneda endisesse süsteemi ning

uuesti adapteeruda. Kuna süsteemide vahetus koju naastes toimub väga järsku, võib

tsiviileluga kohanemine võtta aega.


Andmekogumismeetod

Andmete kogumiseks kasutati uuringus probleemikeskset intervjuud ja ankeetküsitlust.

Ankeedid saadeti uuritavatele e-posti teel ning täidetud ankeedid tagastati samal viisil.

Ankeedid saadeti autori poolt ainult selleks otstarbeks loodud elektronposti aadressile

([email protected]). Probleemikeskse intervjuu eesmärgiks on nii objektiivsete

andmete kogumine inimese käitumise kohta kui ka nende subjektiivsete tajuviiside

väljaselgitamine, mille abil inimene käsitleb sotsiaalset reaalsust (Laherand 2008: 195).

Uuringu käigus tehtud intervjuude puhul on kasutatud helisalvestust, transkribeerimist, avatud

kodeerimist ja andmete analüüsi Amadeo Giorgi meetodil.

82



Kvalitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutas autor Amadeo Giorgi meetodit, kus analüüs

läbib viis etappi. Esimeses etapis tutvutakse kogutud andmetega hoolikalt, et saada sellest

ülevaadet. Teises etapis jagatakse andmestik tähendusüksusteks, mis väljendavad uuritava

nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Kolmandas etapis tõlgitakse uuritav keelekasutus

teaduskeelde. Neljas etapp kätkeb endas individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamist, mis

peab arvesse võtma kogemuse kogu variatiivsust. Viiendas etapis toimub üldise

tähendusvõrgustiku loomine. Siin käsitletakse nähtuse tähendusi üldisel tasandil (Laherand

2008: 89-92). Ankeetküsitluse abil saadud kvantitatiivsed andmed (valikvastustega küsimuste

vastused) analüüsiti statistiliselt, Microsoft Office Excel (2007) programmi abil. Andmete

analüüsiks koostati andmetabel, kuhu sisestati kõikide vastajate üldandmed ning

valikvastustega küsimuste vastused. Andmetabeli abil arvutati välja töös esitatud statistilised

andmed, nagu vastajate keskmine vanus, vastuste summad jms.


Valimi moodustasid sõjalistel välismissioonidel osalenud endised ja praegused

kaitseväelased. Intervjuu viidi läbi kolme respondendiga, lisaks saadeti välja 50

ankeetküsitlust, millele vastamine toimus elektronposti teel. Tegemist on mittetõenäosusliku,

täpsemalt sobivusvalimiga, mida tihti nimetatakse ka juhuslikuks valimiks. Sobivusvalimis

valitakse välja need ühikud (uuritavad), mis leitakse olevat mingil põhjusel sobivad: näiteks

isikud, kes on seotud uuritava probleemiga ning keda uurija juhuslikult isiklikult tunneb

(Ghauri, Grønhaug 2004: 125). Uurimistulemuste esitamisel ei ole indiviidid ega sündmuste

toimumiskohad äratuntavad, uuritavate tegelikke isikuandmeid ei avaldata, vastajate

märgistamiseks kasutatakse numbritega koode (intervjueeritavate puhul I+number;

ankeetküsitluse vastajatel V+number, nt V1, I2). Uurimistulemused esitatakse objektiivselt ja

ausalt ning viisil, mis ei tekita kahju ühelegi osapoolele.


Uurimistöö tulemusena selgus, et välismissioonil osalemine on enamasti läbimõeldud ja

teadlik otsus. Missioonile motiveerib minema kõrgem töötasu võrreldes teenistusega Eestis,

samuti soov end täiendada ja proovile panna, saada uusi kogemusi ning tuua vaheldust ja

83


põnevust rutiinsesse tööellu. Järelikult tunnevad sõdurid eelkõige vajadust parandada

majanduslikku toimetulekut ning ennast täiendada. Missioonile minek tekitab stressi nii

sõdurites kui pereliikmetes. Kõige enam muretsetakse võimaluse pärast missioonipiirkonnas

viga saada või hukkuda. Sõdurid tunnevad muret ka koduste toimetuleku pärast pika

lahusoleku ajal. Missioonipiirkonda saabudes on valdav osa sõduritest ees ootavaks valmis,

mis näitab, et sõdurid on missioonieelselt saanud hea ettevalmistuse. Samas erineb üsna

paljude jaoks olukord missioonipiirkonnas kujutletust, seda eriti siis, kui missioonil ollakse

esimest korda. Enim üllatusi pakub kohalik kliima, elutingimused ja reaalselt eluohtlikud

olukorrad. Uurimistöö tulemustest selgub, et enamik sõdureid kohaneb missioonipiirkonnas

mõne nädala jooksul, seega on stressoritega toimetulek olnud hea. Enne kojusõitu valdab

sõdureid ootusärevus, igatsus, soov näha lähedasi ja sõpru ning hakata teostama missiooni

jooksul tehtud plaane. Kodus võetakse missioonilt naasnud sõdurid pereliikmete poolt vastu

soojalt, mis annab head eeldused kiireks kohanemiseks. Missioonijärgselt kogetakse

mõningast väsimust ja unetust, ollakse emotsionaalselt veidi tundlikumad ning ärevamad.

Suurem osa vastajaid kohanes koduse igapäevaeluga paari esimese nädala jooksul. Missioonil

viibides oli enamikul vastanutest piisavalt võimalusi kodustega suhtlemiseks ning suhted

lähedastega püsisid missiooniperioodi jooksul stabiilsed. Sõdurid tunnetasid missioonil olles

koduste toetust, konflikte esines vähestel. Mitmetes peredes oli missiooniperioodil toimunud

muutusi. Peamiselt on need seotud rollide muutumisega perekonnas. Missioonil viibinud

mehed märkasid, et naised olid muutunud tunduvalt iseseisvamaks ning üle võtnud mehe

ülesanded. Vastajad toonitasid, et peale missiooni oli keeruline taas igapäevarutiiniga harjuda

ning rollide uuesti ümber jaotamine võttis veidi aega. Siin näeb autor ühe võimaliku

lahendusvariandina sõduritele ja peredele aklimatiseerumise võimaluse pakkumist vahetult

peale missioonilt naasmist, et vältida liiga järsult kodusesse rutiini naasmist . See aitaks perel

taas lähedust saavutada ning võiks kaasa aidata missioonijärgsele kohanemisele. Oli ka

suhteid, mis missiooni ajal purunesid. Raske on hinnata, kas üheks põhjustest oli missioon,

kuid kahtlemata on pikaaegne lahusolek lähisuhtele tõsiseks proovikiviks. Missiooni ajal

purunenud suhe raskendas kohanemist koju naasmisel. Uurimistöö tulemuste põhjal võib

järeldada, et Eesti kaitseväelased on missioonile siirdudes saanud hea väljaõppe ning

psühholoogilise ettevalmistuse, sest kohanemisega tekkis raskusi vaid üksikutel. Kuna valdav

osa vastanutest ei välista ka tulevikus missioonidel osalemist, võib järeldada, et

missioonikogemused on olnud kokkuvõttes positiivsed.

84



Britt, T. W, Adler, A. B. 2003. The Psychology of the Peacekeeper: Lessons from the Field.

Praeger Publishers.

Castro, C.A, Adler, A. B, Britt, T. W. 2006. Military Life: The Psychology of serving in Peace

and Combat. Volume 3: The Military Family. Praeger Security International.

Eesti Kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005: Kümme aastat rahuvalvekogemust.

2005. Tallinn. Kaitseministeerium. K-Print. (Infomaterjal).

Hansson, L. 2009. Sissejuhatus perekonnasotsioloogiasse. Tallinn. TLÜ Rahvusvaheliste ja

Sotsiaaluuringute Instituut.

Kennedy, C.H, Zillmer, E.A. 2006. Military Psychology: Clinical and Operational

Applications. The Guilford Press. New York.

Kidron, A . 1997. Stressi teejuht: kuidas saada lahti liigsest pingest? Eesti Tervisekasvatuse

Keskus. Tallinna Raamatutrükikoda.

Missioonilt koju. 2009. Eesti kaitsevägi. (Infovoldik).

Parmak, M. 2010. Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel: Juhtnöörid

sõjaväelistele juhtidele. /Toimetaja Parmak, M/ Tartu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

Lääne - Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö - teemaliste üliõpilasuurimuste kogumik III 2013

Documents

Transcript of Lääne - Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö - teemaliste üliõpilasuurimuste kogumik III 2013