Kvantorid kõik, palju, mõni, iga ja ükski eesti lapsekeeles

Reeli Torn-Leesik ja Sirli ParmTartu Ülikool

Eesmärk

• Kvantorid kõik, palju, mõni, iga ja ükski lapse ja täiskasvanu suhtluses- kas need kvantorid esinevad varajases lapsekeeles?- missugune on seos sisendkeelega?- mis tähenduses need kvantorid esinevad lapsekeeles?

• Kvantorite valiku kriteeriumid:- kvantorid kõik, palju, mõni ja iga kuuluvad tuumsõnade hulka (Pajusalu jt 2004)- kvantorid kõik ja palju on sagedased sõnad suulises argisuhtluses (Hennoste jt 2000)- kvantori ükski omandamist uurime ka teise projekti raames

Projektid

• „3—7-aastaste laste keelelise arengu leksikaalsed ja grammatilised seaduspärad“ (ETF7492)

• “Crosslinguistically Robust Stages of Children's Linguistic Performance” (COST A33)

Kvantorite uurimused

• Varasemad uurimused: nt Inhelder ja Piaget 1958, 1964; Donaldson 1978, Freeman 1985; Philip 1995, Philip ja Takashi 1991, Lidz ja Musolino 2002, Geurts 2003 jne.- eksperimendid, millega uuriti kvantorite interpretatsioone lastel- 3- kuni 7-aastased eksivad kvantorite kasutamisele universaalsetes lausetes (nt kõik, iga)

Eesti kvantorite keeleteaduslikud uurimused

• Paldre (1996, 1997) – eesti kvantorite analüüs formaalse semantika vaatenurgast

• Pajusalu (2004a, 2004b) – tuumsõnavarasse kuuluvate kvantorite pragmaatilised funktsioonid argivestluses

• Kallas (2007) – 3-10-aastaste laste poolt kvantoritele kõik ja iga antavate interpreteeringute uuring

Andmestik

• eesti laste lindistused CHILDESi andmebaasis- peamiselt Andrease lindistused (1;7-3;1)- teiste eesti laste lindistused (1;2-2;8)

• 5-aastase Pauli ja ta ema vaheline vestlus

Kvantorite esinemine vaadeldud materjalis

Andreas Annabel Hendrik Carlos Mariliis Taimo Paul

KÕIK 263 0 0 0 0 0 10

PALJU 104 1 6 4 3 0 11

MÕNIMÕNED

6 0 0 0 0 0 3

IGAIGAKS

28 0 0 0 0 0 0

ÜKSKIÜHTEGI

8 0 0 0 0 0 1

KÕIK

• tuumsõna• sage argivestluses• demonstratiivpronoomen; viitab

substantiivile, mida tahetakse esile tuua või mille terviklikkust soovitakse rõhutada (EKG 1995: 30-31)

• Pajusalu jt 2004: 71-72, 89- kõikNP näitab kirjeldatava protsessi või olukorra üldsust - loob referendi, mis tavaliselt koosneb rühmana tegutsevatest inimestest- esineb üldisikulises tähenduses, viidates ebaspetsiifilisele hulgale- liialdus

1. (mitmuslikus vormis). a. (substantiivselt:) igaüks, viimane kui üks. Kõik olid kohal. Kõik koos asuti teele. Rääkis seda kõigi kuuldes. b. (adjektiivselt). Kõik õpilased. Kõigi mugavustega korter. Kõik uksed ei olnudki lukus. 2. (ainsuslikus vormis). a. (substantiivselt:) kogu kõne all olev, küsimusse tulev tervikuna. Kõik on korras. Väljas on kõik rahulik. Kõik oli tühi töö ja vaimunärimine. Ma taipasin kõik. Tegi kõik, mida suutis. · kõnek. rõhutab millegi rohkust. Mida sa kõike ei taha! Mida sa kõik ära ei näe! Sa oled mulle kõik 'tähendad mulle väga palju, oled rohkem kui keegi v. miski muu'. · kõnek. esineb lause lõpul kokkuvõtva v. rõhutava sõnana. Mis nad teha saavad, ma ei lähe – ja kõik! b. (adjektiivselt:) kogu, terve (nominatiivis need harilikumad kui kõik). Laps värises kõigest kehast. Ta jäi kõige ümbritseva suhtes ükskõikseks. Ma ei jõua kõike tööd ära teha.

Kvantori kõik esinemine Andreasel

1;7—2;0 2;0—2;1 2;3—3;1 Kokku

Andreas 0 96 167 263

Ema 25 76 78 179

Kvantor kõik tähendused

• ‘viimane kui üks’- *MOT: need on kõik tähed . (1;7)- *MOT: mahuvad küll, kõik mahuvad ilusasti .

(1;10)• ‘terviklikkus/kogus’- *MOT: joovad piima kõik otsa, jaa . (1;10)• ‘üldisikulises tähenduses/liialdus’-*MOT: pimedas lähevad kõik tuttu [= magama] õhtul.

(1;8)-*MOT: aga öösel on pime, siis kõik magavad. (1;11)

• ‘viimane kui üks’ *MOT: kuu ei ole ju taevas .*CHI: ainult päike .*MOT: päikest ka ei ole.*CHI: kõik läksid tut +... *CHI: tuttu [= magama] läksid .

*CHI: piim ka: otsas .*CHI: <piim ka otsas> [+ SR] .*CHI: kefiir ka otsas .*CHI: <keik [: kõik] saivad [*] otsas> [= kõik said otsa] .

• ‘terviklikkus/kogus’*CHI: nemad sõid ära, võtame mulda kõik ära,

võtame kiiresti .*CHI: korstna võtame ära .*CHI: võtame kõik mulla ära, võtame kühvliga .

(3;0)

*CHI: ma sõin keik [: kõik] kohukese ära .*MOT: nüüd on käed väga mustad või, peseme

natukene, jah ? (3;1)

• ‘lõpp’ (lause lõpus kokkuvõttev sõna)*MOT: ei need ei tule ära, ära neid kisu, need ei

tule ära, nüüd on kõik . (2;1)

*CHI: ühe korra mängime ja siis on kõik . (3;0)

*CHI: siia ka veel, siis on kõik. (3;0)

Pauli lindistus

• Paul 5;2 ( u 2 h lindistus): 10 esinemist– tähendustes: ‘viimane kui üks’,

‘terviklikkus/kogus’Nt

• PAUL: Siis toote raamatu ja kõik tagasi, on ju?• EMA: Jah, et ma pean tulema ja andma sulle need…• PAUL: Jah, need kõik asjad…• EMA: Mängu käigus jah…• PAUL: Jah, kõik asjad tagasi.

PALJU

• tuumsõna• sage argivestluses• Pajusalu jt 2004: 87-88

- hinnang rohkusele- koos sõnadega nii ja kui (intensiivistajad)

Kvantori palju esinemine CHILDESi eesti laste materjalis

1;7—2;0 2;0—2;1 2;3—3;1 Kokku

Andreas 1 36 67 104

ema 6 65 55 126

1;2—2;8

Mariliis 3

(ema) 6

Hendrik 6 (sh pallu)

(ema) 0

Carlos 4

(ema ja lindistaja) 7

Annabel 1

(lindistaja) 5

Kvantor palju tähendused‘rohkus’*EMA: aga minuarust oli nii, et emme andis sulle õunakorvi

kätte ja sina korjasid selle punne täis .*CHI: jaa, oli .*CHI: pallu [:=X palju] .*EMA: palju palju korjasid .*EMA: kustkohast sa korjasid ? (Henrik)

*KAJ: nüüd auto sõidab ja elevant sõidab .*CAR: palju autusid [: autosid] sõidavad .*MOT: kus nad kõik sõidavad ?*CAR: emme juulde [: juurde] . (Carlos)

*CHI: kas kaks või kolm tahad ?*MOT: too üks purgi+täis .*CHI: kas palju on üks purgi ? *MOT: ühe purgi sees on vist kolm # kakskümmend

või kolmkümmend tabletti . Andreas(3;0)

‘intensiivistatud palju’

• *CHI:selle koeral # punase rihmaga koeral on sünnipäev, # a(ga) temal on: vist # a(ga) temal on nii palju haiguseid . (3;0)

• *CHI:ma tahan ikka süles nii palju olla (3;0)• *CHI:temaga [= muumiga] ei tohi mängida

hästi palju, temaga [= muumiga] tohib natukene mängida . (tegevuse kestuse kohta) (3;0)

*CHI: [% räägib hästi kiiresti] kõht tühi, nii palju on kõht tühi, et sina et sina tahtsid ka, sina natuke maitsesid sibulasalatit ja mina sõin kõik sibulasalati niimoodi ära . (3;1)

*MOT: sul oli kõht tühi siis ?

*CHI: vaata, ma hakkan ise otsast peale .*CHI: sa ei oska seda torni ehitada +/.*MOT: +< ehitame siiapoole .*CHI: +, natukene küll oskad, aga päris palju ei oska

seda .*MOT: ahah, sa pead õpetama .

MÕNI1. substantiivselt märgib lähemalt määratlemata isikut v. eset. a. keegi, ükskõik kes. Ära räägi nii kõvasti, mõni võib kuulda. Kui mõni kaebab, saad karistada. b. mingi suvaline isik v. ese samalaadsete hulgast. Mis sa valid, võta mõni ära! c. kõnek. (irooniliselt vihjates:) teada olev, kuid nimeliselt välja ütlemata isik. Mõni pidas sünnipäeva, aga mind ei kutsunud. Mõni on nii uhkeks läinud, et ei tee vanu tuttavaid enam tundmagi.

• 2. adjektiivselt osutab, et isik, ese v. olukord (samalaadsete seast), kellest v. millest juttu, on lähemalt määratlemata. a. keegi, mingi. Küllap oodatakse mõnda tähtsat meest. Mõni teine tema asemel oleks sellega kohe nõus. b. kõnek. (iroonilise vihje puhul:) isik on teada, kuid jääb nimeliselt välja ütlemata. Mida mõni mees sööb, et ta nii tark on? Mõne preiliga ei saa üldse enam jutule.

• II. märgib umbmäärast arvu v. hulka. a. (adjektiivselt väikese, hrl. loendatava hulga kohta). Mõne minuti jooksul, kestel. Mõneks päevaks, kuuks. b. (substantiivselt suurest hulgast v. tervikust esile tõstetavate üksikute isikute v. esemete kohta). Kõigil olid uued riided, mõnel ka uued kingad. c. (adjektiivselt täiesti umbmäärase, hrl. vähese hulga v. määra kohta). Mõni aeg hiljem, tagasi. Mõne aja eest. Mõne aja jooksul, vältel. Mõne aja pärast, järel

Kvantori mõni (mõned) esinemine

• Andreasel (2;0—3;1): 6 korral, ema kõnes 10 korral;

• Paulil (5;2): 3 korral.

Kvantori mõni tähendusfunktsioon

• umbmäärane hulk*MOT: muidu kaob jälle mõni ära .*CHI: <mõni ala [: ära]> [+ I]. (Andreas 2;0)

*CHI: vanamad [: vanaemad] koovad ka .*MOT: koovad .*CHI: mäni [: mõni] issi # mäni [: mõni] issi koob sokke . (Andreas

3;1)*MOT: mõni issi või ?*CHI: jah.

LAPS: Mõned ütlevad hhh..a, mõned meie lasteaias ütlevad aug, meil läks korraks, kui ma Johannaga sinna läksime, siis tead, kuidas mina haug ütlesin, (h-d rõhutades) haug. (Paul 5;2)

IGA

• tuumsõna• distributiivne determinatiivpronoomen;

rõhutab, et öeldu käib iga üksiku viitealuse asja kohta eraldi (EKG 1995: 30-31)

• Pajusalu jt 2004- liialdus- sage ajaväljendites

1. ükskõik milline üksik paljude omataoliste hulgast. Iga inimene, tantsupaar. Igas peres on omad kombed. Buss väljub iga täistund, igal täistunnil. Iga päev sajab.2. igasugune, ükskõik missugune paljude erinevate hulgast. Igat sorti kalapüügiriistad, jalavarjud. Igat liiki kompvekke, igat laadi ülesandeid. Igas vanuses lapsi. 3. (substantiivselt:) igaüks. Igal oli oma ase. Sport on kättesaadav igale. Astusime edasi, igal omad mõtted peas.

Kvantori iga esinemine Andreasel

1;7—2;0 2;0—2;1 2;3—3;1 Kokku

Andreas 0 1 (iga)7 (igaks juhuks

12 (iga)1 (igad)3 (igaks)3 (igal)

28

Ema 0 10 15 25

Kvantor iga tähendused

‘kõik’*CHI: jaa, koer on mu sõber .*CHI: Johanna on ka mu sõber .*MOT: jaa .*CHI: igad [= kõik] lapsed on enda enda loomade sõberad [:

sõbrad] ja loomad on teiste laste sõberad [: sõbrad] . (3;1)*MOT: sõbrad .*CHI: mhmh, sõbrad .

• ajaväljendid*MOT: a(ga) kes sõi ära ?*CHI: mina sõin ise ära .*CHI: ma andsin sulle, andsin # iga päevas sulle, koerale

andsin ka iga päevas .*CHI: issile andsin ka iga päevas .*CHI: sellele andsin ka iga päevas .*CHI: +< ja # endale andsin ka iga päevas . (3;0)

*CHI: seda peab iga päevas võtma .*MOT: ühe kommi päevas ?*CHI: ei, iga päevas .*MOT: iga päev peab võtma ?

• ‘distributiivne’*CHI: siin sees oli mahla ka .*CHI: ma valasin iga tassi . (3;1)*CHI: pane õigetpidi, et ma saaks nendele ka sisse valada .*MOT: topsikute sisse ei vala .

ÜKSKI

• pron. umbmäärane asesõna hrl. eitavas lauses.- täiendina näitab, et eitus kehtib kogu põhisõnaga tähistatud isikute, esemete v. nähtuste klassi kohta.

• Andreasel:- 2;3—3;1: ükski 3 esinemist; ühtegi esinemine 5

korral; - ema kõnes pole näiteid ükski kohta, ühtegi esineb

selles samuti 3 korral.• Pauli (5;2) kõnes esines ühel korral sõna ühtegi.

Kvantori ükski tähendusfunktsioon• eitus kehtib kogu põhisõnaga tähistatud isikute,

esemete v. nähtuste klassi kohta*CHI: sellepärast et sinna ei mahu ükski tass. (3;0)

*CHI: aga minu katuse all pole pööningut, minu katuse, minu katus on liiga väike, sinna ei mahu ükski pööning . (3;0)

*CHI: aga mina lasteaias sõin seda praetud, praetud makarone, seal polnudki ühtegi, seal oli hoopis # riivutatud [: riivitud] juustud, riivitatud [: riivitud] juustud . (3;1)

PAUL: Näe, ma olen juba mõned saanud, issi ei saa ühtegi. (5;2)

Kokkuvõtteks

• Kvantor kõik omandatakse kahes tähenduses – ‘viimane kui üks’; ‘kogus/terviklikkus’; liialdust meie andmetes ei esine

• Kvantor palju: sage kasutus intensiivistajatega nii ja kui

• Kvantorid mõni, ükski ja iga harv esinemine (varajases) lapsekeeles

• Kvantori iga esinemine ajaväljendites

Täname!