Viimsi vallavalitsust tunnustati vabatahtlike toetamise eest
Kristiina Frolova - Muinsuskaitseamet · vabrikuehitusi 24.12 Kuigi ametlikult ei olnud tegemist...
Transcript of Kristiina Frolova - Muinsuskaitseamet · vabrikuehitusi 24.12 Kuigi ametlikult ei olnud tegemist...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA
Kunstikultuuri teaduskond
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond
Kristiina Frolova
Vaumllislaudise tuumluumlbid ja puitdekoor Kaumlrdlas
BAKALAUREUSETOumlOuml
Juhendaja mag art Leele Vaumllja
Tallinn 2017
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS3
1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE TEKKEST JA
HETKEOLUKORRAST 5
11 Ajalooline uumllevaade5
12 Hetkeolukorra kirjeldus9
13 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel9
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD EESKUJUD JA
TEHNOLOOGIAD11
21 Puitmaterjali varumine11
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses Hiiumaal tegutsenud saeveskitest11
23 Laudise kasutuselevotildett15
24 Puitdekoori levik18
3 TOumlOuml METOODIKA22
31 Varasemad uuringud22
32 Inventeerimine ja selle meetodid22
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia23
34 Muud ehisdetailid34
4 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED37
5 KOKKUVOtildeTE45
SUMMARY47
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU49
ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI53
LISAD
Lisa 1 Vaumlljavotildete Maaameti geoportaalist
Lisa 1 Naumlidised motildeotildedistamisjoonistest
Lisa 2 Laudisetuumluumlpe votilderdlevad tabelid
3
SISSEJUHATUS
Bakalaureusetoumlouml kaumlsitleb Kaumlrdla Kalevivabriku ajaloolise toumloumllisasula hoonete seni saumlilinud
puitdetaile Spetsiifilisemalt keskendutakse puitlaudise profiilide ja puidust ehisdetailide
eripaumlradele ning uumlhistele joontele
Toumlouml jaguneb nelja suuremasse peatuumlkki millest esimeses antakse uumllevaade Kaumlrdla asula
kujunemisest ning potildehjendatakse teema aktuaalsust miljoumloumlala kaitse kontekstis Jaumlrgmine
peatuumlkk avab tausta puitlaudise ja -dekoori levikust ning nende kohalikest
valmistamisvotildeimalustest Metoodiline osa tuumlpologiseerib Kaumlrdla puitdetailid
inventeerimistulemuste alusel ja lotildepuks jotildeutakse jaumlreldusteni nende kasutusest erinevatel
ajaperioodidel ja hoonetuumluumlpidel niivotilderd kuivotilderd see olemasolevale andmestikule tuginedes
votildeimalik on
Kaumlrdla ajaloolise toumloumllisasula miljoumloumlvaumlaumlrtuste kaitse on teemaks juba aastakuumlmneid1 Selle
taustal on pidevalt jaumltkunud vabrikuelamute innukas kaasajastamine mis naumlitab elanike
motildeistlikku ja elutervet suhtumist Seda aga seni kuni hoomatakse minapilti laiemas tervikus
antud juhul ajaloolises ja arhitektuuriliselt ainulaadses keskkonnas Terviku vaumlaumlrtuse
moodustavad selle uumlksikud elemendid ning neid valimatult vaumllja vahetades jotildeuame
tulemuseni mille puhul ei saa raumlaumlkida enam iduumlllilisest aedlinlikust miljoumloumlst Uumlks kindel viis
miljoumloumlvaumlaumlrtuslikkusest paumlaumlsemiseks on vana maja vaumlliskesta vahetamine kaasaegse ja
votildeimalikult detailivaese komplekti vastu Juba praeguseks on hoonete vaumllise soojustamisega
kaduma laumlinud arvestatav kogus ajaloolist voodrilauda ja puitdekoori ning selliste arengute
jaumltkudes ei ole uumlhel hetkel enam votildeimalusi tagasiteeks Olukorda soodustab asjaolu et puudub
selge arusaam Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiast ja neile vastavast detailikasutusest
Bakalaureusetoumlouml kasvas vaumllja Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi poolt ellu kutsutud projektist
mille sihiks on kaardistada Kaumlrdlale omased laudiseprofiilid ja puitdekoor Kaumlesoleva toumlouml
praktiline eesmaumlrk on puitdetailide uurimise ja analuumluumlsi alusel pakkuda votildeimalusi nende
taastamiseks ning algupaumlrasteks kasutusviisideks
Uurimistulemusteni jotildeudmiseks on 2016 aasta suvel vaumllitoumloumldel inventeeritud Kaumlrdla
hoonestust millest 110 juhul on tuvastatud erinevaid ajaloolisi puitdetaile Vaumllitoumloumldel
kogutud info on koondatud tabelitesse ja eristuvatest tuumluumlpidest on koostatud tehnilised
joonised 1 T Hagelberg Kaumlrdla linn Ajalooline otildeiend Kd I 1984 Muinsuskaitseameti arhiiv (edaspidi MKA) s A-1221
4
Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite
poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest
Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast
kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste
tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve
Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade
spetsialistidega
Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi
esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas
mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud
inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline
truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks
Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate
potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite
arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse
bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab
2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti
Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus
5
ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse
veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on
- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres
kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning
pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-
lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3
1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE
TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA
1 Ajalooline uumllevaade
Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat
kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi
toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega
Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale
Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806
vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate
suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa
maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure
lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada
Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta
peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul
neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi
Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast
siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938
aastal
3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu
Ilmamaa 2004 lk 332
6
Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline
toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee
paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees
laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash
Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule
Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)
Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1
1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna
potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli
tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut
kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik
keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel
elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele
seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas
sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik
Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99
aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist
vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja
8)
selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda
Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone
5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86
6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa
arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74
8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti
Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519
7
Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut
ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga
maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine
Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva
sidumiseks vabrikuga10
Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei
ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja
Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute
elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik
1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning
vabrikuehitusi 2412
Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma
heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis
Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13
Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal
kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks
oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14
Viie taumlnava ristis oleva
vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla
kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue
taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone
9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20
10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932
11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur
Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12
T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13
M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS3
1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE TEKKEST JA
HETKEOLUKORRAST 5
11 Ajalooline uumllevaade5
12 Hetkeolukorra kirjeldus9
13 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel9
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD EESKUJUD JA
TEHNOLOOGIAD11
21 Puitmaterjali varumine11
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses Hiiumaal tegutsenud saeveskitest11
23 Laudise kasutuselevotildett15
24 Puitdekoori levik18
3 TOumlOuml METOODIKA22
31 Varasemad uuringud22
32 Inventeerimine ja selle meetodid22
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia23
34 Muud ehisdetailid34
4 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED37
5 KOKKUVOtildeTE45
SUMMARY47
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU49
ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI53
LISAD
Lisa 1 Vaumlljavotildete Maaameti geoportaalist
Lisa 1 Naumlidised motildeotildedistamisjoonistest
Lisa 2 Laudisetuumluumlpe votilderdlevad tabelid
3
SISSEJUHATUS
Bakalaureusetoumlouml kaumlsitleb Kaumlrdla Kalevivabriku ajaloolise toumloumllisasula hoonete seni saumlilinud
puitdetaile Spetsiifilisemalt keskendutakse puitlaudise profiilide ja puidust ehisdetailide
eripaumlradele ning uumlhistele joontele
Toumlouml jaguneb nelja suuremasse peatuumlkki millest esimeses antakse uumllevaade Kaumlrdla asula
kujunemisest ning potildehjendatakse teema aktuaalsust miljoumloumlala kaitse kontekstis Jaumlrgmine
peatuumlkk avab tausta puitlaudise ja -dekoori levikust ning nende kohalikest
valmistamisvotildeimalustest Metoodiline osa tuumlpologiseerib Kaumlrdla puitdetailid
inventeerimistulemuste alusel ja lotildepuks jotildeutakse jaumlreldusteni nende kasutusest erinevatel
ajaperioodidel ja hoonetuumluumlpidel niivotilderd kuivotilderd see olemasolevale andmestikule tuginedes
votildeimalik on
Kaumlrdla ajaloolise toumloumllisasula miljoumloumlvaumlaumlrtuste kaitse on teemaks juba aastakuumlmneid1 Selle
taustal on pidevalt jaumltkunud vabrikuelamute innukas kaasajastamine mis naumlitab elanike
motildeistlikku ja elutervet suhtumist Seda aga seni kuni hoomatakse minapilti laiemas tervikus
antud juhul ajaloolises ja arhitektuuriliselt ainulaadses keskkonnas Terviku vaumlaumlrtuse
moodustavad selle uumlksikud elemendid ning neid valimatult vaumllja vahetades jotildeuame
tulemuseni mille puhul ei saa raumlaumlkida enam iduumlllilisest aedlinlikust miljoumloumlst Uumlks kindel viis
miljoumloumlvaumlaumlrtuslikkusest paumlaumlsemiseks on vana maja vaumlliskesta vahetamine kaasaegse ja
votildeimalikult detailivaese komplekti vastu Juba praeguseks on hoonete vaumllise soojustamisega
kaduma laumlinud arvestatav kogus ajaloolist voodrilauda ja puitdekoori ning selliste arengute
jaumltkudes ei ole uumlhel hetkel enam votildeimalusi tagasiteeks Olukorda soodustab asjaolu et puudub
selge arusaam Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiast ja neile vastavast detailikasutusest
Bakalaureusetoumlouml kasvas vaumllja Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi poolt ellu kutsutud projektist
mille sihiks on kaardistada Kaumlrdlale omased laudiseprofiilid ja puitdekoor Kaumlesoleva toumlouml
praktiline eesmaumlrk on puitdetailide uurimise ja analuumluumlsi alusel pakkuda votildeimalusi nende
taastamiseks ning algupaumlrasteks kasutusviisideks
Uurimistulemusteni jotildeudmiseks on 2016 aasta suvel vaumllitoumloumldel inventeeritud Kaumlrdla
hoonestust millest 110 juhul on tuvastatud erinevaid ajaloolisi puitdetaile Vaumllitoumloumldel
kogutud info on koondatud tabelitesse ja eristuvatest tuumluumlpidest on koostatud tehnilised
joonised 1 T Hagelberg Kaumlrdla linn Ajalooline otildeiend Kd I 1984 Muinsuskaitseameti arhiiv (edaspidi MKA) s A-1221
4
Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite
poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest
Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast
kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste
tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve
Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade
spetsialistidega
Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi
esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas
mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud
inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline
truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks
Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate
potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite
arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse
bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab
2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti
Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus
5
ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse
veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on
- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres
kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning
pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-
lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3
1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE
TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA
1 Ajalooline uumllevaade
Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat
kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi
toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega
Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale
Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806
vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate
suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa
maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure
lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada
Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta
peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul
neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi
Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast
siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938
aastal
3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu
Ilmamaa 2004 lk 332
6
Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline
toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee
paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees
laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash
Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule
Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)
Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1
1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna
potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli
tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut
kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik
keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel
elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele
seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas
sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik
Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99
aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist
vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja
8)
selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda
Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone
5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86
6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa
arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74
8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti
Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519
7
Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut
ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga
maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine
Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva
sidumiseks vabrikuga10
Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei
ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja
Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute
elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik
1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning
vabrikuehitusi 2412
Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma
heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis
Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13
Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal
kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks
oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14
Viie taumlnava ristis oleva
vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla
kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue
taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone
9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20
10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932
11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur
Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12
T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13
M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
3
SISSEJUHATUS
Bakalaureusetoumlouml kaumlsitleb Kaumlrdla Kalevivabriku ajaloolise toumloumllisasula hoonete seni saumlilinud
puitdetaile Spetsiifilisemalt keskendutakse puitlaudise profiilide ja puidust ehisdetailide
eripaumlradele ning uumlhistele joontele
Toumlouml jaguneb nelja suuremasse peatuumlkki millest esimeses antakse uumllevaade Kaumlrdla asula
kujunemisest ning potildehjendatakse teema aktuaalsust miljoumloumlala kaitse kontekstis Jaumlrgmine
peatuumlkk avab tausta puitlaudise ja -dekoori levikust ning nende kohalikest
valmistamisvotildeimalustest Metoodiline osa tuumlpologiseerib Kaumlrdla puitdetailid
inventeerimistulemuste alusel ja lotildepuks jotildeutakse jaumlreldusteni nende kasutusest erinevatel
ajaperioodidel ja hoonetuumluumlpidel niivotilderd kuivotilderd see olemasolevale andmestikule tuginedes
votildeimalik on
Kaumlrdla ajaloolise toumloumllisasula miljoumloumlvaumlaumlrtuste kaitse on teemaks juba aastakuumlmneid1 Selle
taustal on pidevalt jaumltkunud vabrikuelamute innukas kaasajastamine mis naumlitab elanike
motildeistlikku ja elutervet suhtumist Seda aga seni kuni hoomatakse minapilti laiemas tervikus
antud juhul ajaloolises ja arhitektuuriliselt ainulaadses keskkonnas Terviku vaumlaumlrtuse
moodustavad selle uumlksikud elemendid ning neid valimatult vaumllja vahetades jotildeuame
tulemuseni mille puhul ei saa raumlaumlkida enam iduumlllilisest aedlinlikust miljoumloumlst Uumlks kindel viis
miljoumloumlvaumlaumlrtuslikkusest paumlaumlsemiseks on vana maja vaumlliskesta vahetamine kaasaegse ja
votildeimalikult detailivaese komplekti vastu Juba praeguseks on hoonete vaumllise soojustamisega
kaduma laumlinud arvestatav kogus ajaloolist voodrilauda ja puitdekoori ning selliste arengute
jaumltkudes ei ole uumlhel hetkel enam votildeimalusi tagasiteeks Olukorda soodustab asjaolu et puudub
selge arusaam Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiast ja neile vastavast detailikasutusest
Bakalaureusetoumlouml kasvas vaumllja Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi poolt ellu kutsutud projektist
mille sihiks on kaardistada Kaumlrdlale omased laudiseprofiilid ja puitdekoor Kaumlesoleva toumlouml
praktiline eesmaumlrk on puitdetailide uurimise ja analuumluumlsi alusel pakkuda votildeimalusi nende
taastamiseks ning algupaumlrasteks kasutusviisideks
Uurimistulemusteni jotildeudmiseks on 2016 aasta suvel vaumllitoumloumldel inventeeritud Kaumlrdla
hoonestust millest 110 juhul on tuvastatud erinevaid ajaloolisi puitdetaile Vaumllitoumloumldel
kogutud info on koondatud tabelitesse ja eristuvatest tuumluumlpidest on koostatud tehnilised
joonised 1 T Hagelberg Kaumlrdla linn Ajalooline otildeiend Kd I 1984 Muinsuskaitseameti arhiiv (edaspidi MKA) s A-1221
4
Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite
poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest
Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast
kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste
tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve
Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade
spetsialistidega
Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi
esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas
mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud
inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline
truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks
Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate
potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite
arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse
bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab
2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti
Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus
5
ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse
veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on
- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres
kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning
pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-
lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3
1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE
TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA
1 Ajalooline uumllevaade
Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat
kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi
toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega
Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale
Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806
vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate
suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa
maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure
lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada
Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta
peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul
neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi
Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast
siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938
aastal
3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu
Ilmamaa 2004 lk 332
6
Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline
toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee
paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees
laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash
Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule
Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)
Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1
1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna
potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli
tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut
kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik
keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel
elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele
seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas
sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik
Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99
aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist
vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja
8)
selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda
Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone
5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86
6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa
arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74
8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti
Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519
7
Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut
ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga
maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine
Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva
sidumiseks vabrikuga10
Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei
ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja
Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute
elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik
1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning
vabrikuehitusi 2412
Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma
heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis
Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13
Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal
kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks
oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14
Viie taumlnava ristis oleva
vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla
kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue
taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone
9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20
10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932
11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur
Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12
T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13
M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
4
Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite
poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest
Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast
kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste
tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve
Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade
spetsialistidega
Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi
esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas
mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud
inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline
truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks
Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate
potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite
arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse
bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab
2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti
Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus
5
ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse
veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on
- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres
kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning
pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-
lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3
1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE
TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA
1 Ajalooline uumllevaade
Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat
kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi
toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega
Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale
Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806
vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate
suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa
maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure
lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada
Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta
peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul
neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi
Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast
siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938
aastal
3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu
Ilmamaa 2004 lk 332
6
Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline
toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee
paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees
laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash
Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule
Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)
Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1
1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna
potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli
tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut
kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik
keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel
elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele
seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas
sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik
Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99
aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist
vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja
8)
selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda
Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone
5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86
6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa
arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74
8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti
Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519
7
Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut
ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga
maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine
Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva
sidumiseks vabrikuga10
Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei
ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja
Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute
elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik
1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning
vabrikuehitusi 2412
Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma
heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis
Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13
Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal
kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks
oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14
Viie taumlnava ristis oleva
vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla
kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue
taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone
9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20
10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932
11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur
Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12
T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13
M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
5
ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse
veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on
- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres
kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning
pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-
lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3
1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE
TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA
1 Ajalooline uumllevaade
Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat
kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi
toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega
Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale
Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806
vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate
suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa
maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure
lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada
Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta
peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul
neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi
Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast
siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938
aastal
3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu
Ilmamaa 2004 lk 332
6
Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline
toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee
paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees
laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash
Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule
Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)
Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1
1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna
potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli
tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut
kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik
keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel
elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele
seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas
sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik
Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99
aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist
vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja
8)
selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda
Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone
5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86
6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa
arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74
8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti
Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519
7
Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut
ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga
maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine
Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva
sidumiseks vabrikuga10
Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei
ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja
Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute
elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik
1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning
vabrikuehitusi 2412
Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma
heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis
Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13
Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal
kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks
oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14
Viie taumlnava ristis oleva
vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla
kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue
taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone
9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20
10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932
11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur
Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12
T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13
M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
6
Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline
toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee
paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees
laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash
Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule
Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)
Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1
1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna
potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli
tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut
kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik
keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel
elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele
seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas
sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik
Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99
aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist
vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja
8)
selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda
Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone
5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86
6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa
arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74
8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti
Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519
7
Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut
ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga
maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine
Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva
sidumiseks vabrikuga10
Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei
ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja
Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute
elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik
1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning
vabrikuehitusi 2412
Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma
heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis
Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13
Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal
kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks
oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14
Viie taumlnava ristis oleva
vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla
kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue
taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone
9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20
10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932
11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur
Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12
T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13
M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
7
Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut
ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga
maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine
Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva
sidumiseks vabrikuga10
Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei
ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja
Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute
elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik
1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning
vabrikuehitusi 2412
Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma
heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis
Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13
Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal
kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks
oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14
Viie taumlnava ristis oleva
vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla
kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue
taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone
9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20
10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932
11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur
Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12
T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13
M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
8
(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti
seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta
Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal
siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal
jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad
toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh
Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla
Majavalitsus15
Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on
varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16
Eraehituses
vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17
Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad
votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa
mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega
15
Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16
1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17
A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
9
2 Hetkeolukorra kirjeldus
Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned
hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna
pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned
paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks
Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21
apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning
entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks
Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult
hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid
hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad
Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid
Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge
2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone
(ConArte OUuml 2016)
Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud
hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed
korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja
sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits
3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel
Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas
T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla
linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel
potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud
1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala
algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata
potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate
perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
10
2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle
tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks
Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed
vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda
2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise
vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala
vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18
ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna
uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna
potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani
Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone
renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana
valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased
detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused
korstnapitsid jmsldquo19
Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate
uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks
nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille
puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja
hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja
kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde
kuulunud originaaldetailid
Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi
tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib
tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20
Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid
profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal
kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele
ja taastamisele
18
J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19
Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20
D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
11
2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD
EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD
21 Puitmaterjali varumine
Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda
vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka
selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21
Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida
vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte
aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses
vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22
Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga
paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on
kergem23
Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli
lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve
jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24
Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil
kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas
Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre
uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25
22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest
Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal
oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi
lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5
21
E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22
L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
12
paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud
puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26
Jaumlrgmise sammuna tutvustasid
nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27
Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt
motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28
Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja
Otildengul29
Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi
esiartikliks30
laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas
saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri
tootmiseks31
Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid
jaumlrel 832
Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt
otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater
laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti
toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli
tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid
olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku
ja laudu saagimas33
Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34
Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati
Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa
Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000
26
Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29
Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30
Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33
S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
13
saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35
1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg
Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36
Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37
Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis
kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal
votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38
Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili
abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39
kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi
lotildepus40
Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu
liipritehas (ill 4)41
5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas
Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega
Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast
toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja
rippuvast pendelsaest42
Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul
kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse
Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat
remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid
(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43
35
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36
Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37
V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38
Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40
bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41
P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
14
Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44
1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2
(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade
saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45
Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse
taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46
Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47
ja Kadernas (Polekusse veski
1925)48
1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal
muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu
kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa
krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50
Puumlstvoodri
laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51
Kaumlsitsi saagimisel
lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli
puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52
Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist
saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu
44
E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45
Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47
Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49
K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51
Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
15
Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva
kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema
pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval
houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53
Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks
houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised
sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade
vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
23 Laudise kasutuselevotildett
Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt
kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil
levima Hollandis55
Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega
Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise
komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis
kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu
viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56
(ill 11)
53
A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56
Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
16
Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid
Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele
kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres
Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57
Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi
lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte
vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja
tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes
pikendas hoone eluiga
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44
(1858)
Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam
seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on
kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on
sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti
nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates
ja linnades imiteerima kivimaju58
Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale
motildeeldud laudise alla59
Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati
hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid
57
Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58
P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
17
katteliistu servad kaunistatud profiiliga60
Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk
12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud
Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti
jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas
materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61
Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka
skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on
iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja
akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis
teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna
ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga
puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri
siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks
raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise
puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu
veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on
see kergesti tervikuna uuendatav62
Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee
konstruktsioonidest eemale juhtimisel
60
P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61
Sealsamas lk 69ndash72 62
Sealsamas lk 69
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
18
Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks
vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni
Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63
Vanad
voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on
voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone
hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash
1864
Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel
kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli
vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris
tihti65
Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud
tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66
24 Puitdekoori levik
19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid
(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku
puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige
selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja
toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis
esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)
Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67
Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti
puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida
pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu
potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68
63
P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64
Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65
K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66
T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67
L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68
Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
19
Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad
kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva
funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad
Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega
Kasutati ka kant- ja kaldfaase69
1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks
kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse
peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70
Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud
jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash
spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti
oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71
Vaumlljasaetud mustri
servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele
seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige
paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911
Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja
faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise
ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks
69
J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71
A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72
A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
20
meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73
Dekoor on seda lopsakam mida
esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud
viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli
lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade
ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset
viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea
uumlldse
Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu
hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74
Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei
kannad75
ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt
lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76
Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris
servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada
voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77
73
Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74
K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75
J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76
K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77
J Metslang Katuseraamat lk 27
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
21
18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
22
3 TOumlOuml METOODIKA
31 Varasemad uuringud
Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega
tegeldud vaumlga vaumlhe78
Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja
fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79
Erandiks on siinkohal A Mutsi
bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka
nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate
Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab
keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele
publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning
kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud
32 Inventeerimine ja selle meetodid
Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni
august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema
Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva
loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad
viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks
osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali
laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid
ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja
votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid
(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja
puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja
detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele
kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate
uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige
paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma
78
Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
23
hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin
maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu
sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt
hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine
Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast
Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili
Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud
Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud
Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud
Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud
Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud
Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku
inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid
vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)
Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile
kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti
ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks
sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade
kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt
tuvastatud 5 korral)
33 Voodrilaudade tuumlpoloogia
Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis
Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada
sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)
Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka
sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e
kaaslaudis e pealistiklaudis)80
Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit
pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi
80
M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
24
Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike
tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2
Rotildehtlaudis
Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi
Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete
poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga
ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)
Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja
kattelaudis)
Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev
tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem
(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
25
Tuumluumlp 1
Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille
ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81
laua
laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm
kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi
votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja
alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus
suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus
kitsam
Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
81
Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
26
Tuumluumlp 11
Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela
meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal
sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on
saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav
iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele
Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus
laudade laiuseks oli 166 mm
Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
27
Tuumluumlp 2
Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20
sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga
mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab
sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega
taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili
keskel ( Aia 3)
Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
28
Tuumluumlp 3
Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125
150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga
sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1
puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni
1919 aastani valminud elamutel
Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
29
Tuumluumlp 31
Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld
laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka
uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil
Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
30
Tuumluumlp 4
Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad
mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6
hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski
oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga
voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
Tuumluumlp 5
Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja
uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
31
Puumlstlaudis
Pealistiklaudis
Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua
keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad
profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid
lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale
Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
Katteliistuga laudis
Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud
kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal
korral neist viiel korral on katteliist profileeritud
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
32
Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82
Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili
variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete
puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud
profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel
Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud
verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud
saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani
Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)
Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
33
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp
1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe
kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna
1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse
Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
34
34 Muud ehisdetailid
Sarikakannad
Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid
sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks
hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus
on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83
vahetamisel eterniidi vastu vahel ka
vana katusematerjali katmisel eterniidiga
Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
Murispuude otsad
Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on
saumlilinud vaid 1 votildei 2)
Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
83
Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
35
Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)
Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada
sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20
sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits
Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles
motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja
Tiigi 21 pitse
Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest
keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2
varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel
Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele
votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
36
Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
Aknasandrikud
Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja
vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)
Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid
kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud
karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga
Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud
horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning
servades kanneluumluumlritud konsoole
Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
37
3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED
Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad
inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla
ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel
Laudis ja vooderdusviisid
Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja
alles hiljem kaeti laudisega84
Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta
votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade
algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede
abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)
Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset
eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli
Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud
voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel
Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud
sepanaeltega
19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem
saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt
kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade
rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem
puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
84
J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
38
Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26
toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab
madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke
taumlnavavaateid
Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893
aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal
pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles
Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid
kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud
vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)
Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul
Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning
tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme
votilderdlemisi rahutuks
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
39
Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2
rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul
ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi
tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)
Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all
uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga
elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn
topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks
puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud
veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel
esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili
tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile
Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal
majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid
kolmel juhul
Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad
sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti
muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini
esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85
Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega
Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12
(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel
19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid
vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua
kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud
pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele
alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni
hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900
aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21
Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli
maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp
ka kaasajal
85
A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
40
Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses
puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja
otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)
Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86
kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel
raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju
12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)
ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)
Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31
ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus
Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)
Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii
eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt
vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala
kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87
kitsas ja halvasti
paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet
Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt
kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et
saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata
tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt
kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja
votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid
86
bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87
Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
41
44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
Sarikakannad ja murispuude konsoolid
Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja
murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike
tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo
loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks
Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele
hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste
viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21
kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88
(1898)
(ill 21) ning Allika 9 (1900)
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad
88
Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
42
Viilulauad
Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi
viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab
kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud
taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud
erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud
katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)
nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti
votildei kujundatud kolmnurkselt
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud
ka hiiupitsideks89
Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest
sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all
ill 49)
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
89
Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
43
Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata
potildehjustel hoonelt on eemaldatud90
Raumlaumlstapitsid
Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest
nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste
meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati
puumlhendada on
Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma
funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391
( ill 16) alevivalitsuse Uus 18
politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt
Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad
Aknasandrikud
Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905
aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on
lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud
verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks
50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt
nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle
vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus
90
Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91
Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
44
potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri
rotildeotildem`
Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna
loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad
oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga
eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92
Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel
on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning
juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid
92
Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
45
KOKKUVOtildeTE
Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda
perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes
rahvusromantiliste taumliendustega
Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad
madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks
on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja
saelotildeikeline puitdekoor
Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja
motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks
arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema
uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade
majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt
puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest
Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused
andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside
profiilidest93
Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast
totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele
omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks
Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks
ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt
eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega
hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja
ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased
voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid
Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende
ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see
siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi
laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei
mahu inventeerimisprojekti sisse
93
Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
46
Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid
laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks
vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna
rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus
Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad
Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi
lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega
taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga
puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga
Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus
peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige
enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud
puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga
Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga
Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt
profileeritud lauad
Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade
vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad
saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud
sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga
Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel
uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus
hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale
kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub
huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks
puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita
seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja
inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt
vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil
Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate
puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus
kavandatavate uushoonete puhul
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
47
SUMMARY
Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings
Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in
1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter
of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style
architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many
characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails
chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape
today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos
general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are
speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades
The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard
claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is
to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in
connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the
work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique
wooden houses of Kaumlrdla
There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden
architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a
bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in
the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian
wood lace was written by Liisi Lauer 2009
Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings
was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings
were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made
by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the
different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped
rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected
information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa
2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the
results of the Kalamaja profiles
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
48
The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal
cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another
most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal
weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of
the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the
wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until
the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often
without any profiles at all
The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified
However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos
houses in the beginning of 20th century
The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the
still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings
and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the
very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to
give it the credit that it deserves
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
49
KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU
Arhiiviallikad
Rahvusarhiiv
Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475
J Tonbergi saeveski ERA84213654
Kaupsi saeveski ERA63122396
Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655
Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974
Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381
Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038
Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167
Muinsuskaitseameti arhiiv
Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni
moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297
Kirjandus
Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn
AS Ajakirjade Kirjastus 2006
Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin
Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71
Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998
Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999
Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999
Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello
Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
50
Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise
infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]
Tallinn Muinsuskaitseamet
Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015
Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012
Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016
Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle
Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529
Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988
Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla
Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004
Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi
aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975
Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa
Tallinn 1996
Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre
paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk
Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus
1996 lk 86ndash96
Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007
Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene
Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566
Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim
Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110
Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash
Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna
Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199
Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
51
Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006
Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971
Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn
Ajakirjade Kirjastus AS 2005
Lotildeputoumloumld
Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009
Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti
Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse
ja konserveerimise osakonna raamatukogus
Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused
Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub
EKA raamatukogus
Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi
vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri
asub EKA raamatukogus
Muud allikad
Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012
httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)
Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls
httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV
2017)
MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost
httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf
(vaadatud 27 IV 2017)
Partsi veski
httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
52
Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash
httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1
(vaadatud 1 V 2017)
Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)
httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-
kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)
Vaumllisvoodrilauad
httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)
Forgotten History ndash windpowered sawmills
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)
(vaadatud 23V 2017)
Ajaleheartiklid
Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224
Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940
Suulised allikad
Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses
Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
53
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)
1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel
und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366
2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1
3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)
4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)
5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp
httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt
ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)
6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust
7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava
perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)
8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil
httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills
(vaadatud 23 V 2017)
9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)
10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks
11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk
12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)
13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)
14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)
15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis
16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal
httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6
(vaadatud 4 I 2017)
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
54
17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)
18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa
Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)
19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel
httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)
20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil
21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil
22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil
23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil
24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil
25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal
26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil
27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)
28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)
29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga
30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml
31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal
32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)
33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil
34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal
35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil
36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine
37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis
38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus
39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt
40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
55
41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal
42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal
43 Mahukam elamu katteliist- lauaga
44 Uute laudade kotildemmeldumine
45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole
46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand
47 Saelotildeikelised sarikakannad
48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid
49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits
50 Pikk 28 (1905) esifassaad
51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid
JOONISED
1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud
2 Tuumluumlp 1 profiil
3 Tuumluumlp 11 profiil
4 Tuumluumlp 2 profiil
5 Tuumluumlp 3 profiil
6 Tuumluumlp 31 profiil
7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis
8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis
9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil
10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil
11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil
12 Sarikaotste profileeringuid
13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
56
14 Laumlbiva nikerdusega viilupits
15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits
16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
57
LISA 1
KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
58
Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
59
LISA 3
LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
60
TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
rsquoUumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp+ allserv
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkus
1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad
2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all
3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis
4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda
5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud
6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool
7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2
8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud
9 Pikk 38 1893 Pp Vana
10 Pikk 55 1893 Vanem
11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem
12 Sadama 5 1895 Pp 155208
Juurdeehitusel
13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana
14 Tiigi 30 1898 170
15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga
16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig
17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
61
18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt
19 Kotildergessaare mnt 14
1900 U aga uus laudis ka
Uus laudis verandal
20 Allika 24 1900 Vana
21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga
22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml
23 Uus 18 1920 Tp Vana
24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II
25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml
26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga
27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml
28 Eha 1 1930 Pp 147170
17 Vana
29 Uus 12 ambulatoorium
1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega
30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp
31 Sadama 1 1940 139 21 30
32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)
33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)
Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)
Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
62
TUumlUumlP 11
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm
Maumlrkused
1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega
2 Metsa 23 veranda
1890
3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul
4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml
5 Kotildergessaare mnt 14
1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml
6 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hilisemad all puumlstvooder
7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115
20 ja 24
57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil
8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml
9 Uus 10 1932 125-135
4652 + alum puumlstvoumlouml
10 Heltermaa mnt 25
1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
63
TUumlUumlP 2
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Jrk
Aadress Esmanekasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela Pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud
2 Tiigi 26 1865 153
3 Aia 20 18861920
145 Esifassaad vana
4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil
5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud
6 Pikk 31 1892
7 Pikk 38 1893 Verandal ainult
8 Sadama 5 1895 165 58
9 Tiigi 14 18951962
Pp 145 25
10 Tiigi 30 1898 165
11 Tiigi 34 1898
12 Kopli 14 1899 Vanemal osal
13 Paju 4 1900 175 25
14 Kotildergessaare mnt 14
1900 puumlstvahevoumloumlga
15 Tiigi 13 1900 170 23
16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml
17 Kopli 6 1900 Vanemal osal
18 Pikk 47 1901
19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml
20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad
21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
64
TUumlUumlP 3
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundituumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Rootsi 4 1892 137 4
2 Kaumlina mnt 48 1892
3 Kotildergessaare mnt 35
1893
4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35
5 Aia 19 1900
6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa
7 Tiigi 22 1919 135
8 Linnumaumle 2 1960 ()
TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil
puudub
2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)
3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem
4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
65
TUumlUumlP 4
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Aadress Esmane kasutus
Sulundi tuumluumlp
Laius mm
Paksus mm
Kaela pikkus mm
Maumlrkused
1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub
24 End Lasteaed All topeltprofiil
2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil
3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud
TUumlUumlP 5 Aadress laius
1 Aia 3
2 Aia 8
3 Aia 20
4 Allika 9
5 Allika 30
6 Kotildergessaare mnt 37
118
7 Kopli 14 veranda
8 Paju 12 veranda
9 Pikk 22
10 Pikk 55
11 Tiigi 13 uumlksikud
12 Tiigi 33
13 Vaumlike- kopli 6 etc
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
66
PUumlSTVOODER
PEALISTIKLAUDIS
Vana saumlilinud laudis
Uumlksikud lauad
Uuemad lauad (ei ole algne)
Kombineeritud teistpidi laudadega
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit maumlrkused
1 Linnumaumle 2 1810 (1960)
Osaliselt puumlstvoodriga uuem
2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga
3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel
4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel
4
Valli 4 1880 205215
13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil
5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml
6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis
7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini
8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga
9 Kotildergessaare mnt 6
1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
11 Kotildergessaare mnt 35
1892 Kuuri osas
12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas
13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas
14 Pikk 38 1893 147151
26 Kuuri osas
15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda
16 Pikk 14 1900 uumlleni
Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
67
17 Kotildergessaare mnt 7
1900 uus
18 Kotildergessaare mnt 22
1917 Hoovipoolne fassaad
19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda
20 Pikk 6 1917 Uus laud
21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas
22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)
Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni
23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)
153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)
172200
235 Uumlleni puumlstvooder
26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil
Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml
27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
68
KATTELIISTUGA LAUDIS
Aadress Esmane kasutus
Laius Liist Profileerit Maumlrkused
1 Aia 8 1880 uus
2 Pikk 12 1870- 1900
Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu
3 Vabrikuvaumlljak 2a
1900
Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed
4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu
5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu
6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)
7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu
8 Kopli 16 Enne 1922 k
Uus pits
KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL
Aadress Esmane kasutus
Laius Paksus
Profileerit Maumlrkused
1 Aia 18 1886 tagafassaadil
2 Kabeli 35 1892 kuuriosal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal
69
DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1
Vana saumlilinud laudis
Laiemad lauad viiluvaumlljal
Aadress Esmane kasutus Maumlrkused
1 Tiigi 34 1891 verandal
2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem
3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem
4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem
5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll
6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll
7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena
8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal
9 Uus 6 1924 Verandal
10 Uus 8 1928 Veranda viilul
11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem
12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll
12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll
13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem
DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2
Aadress Esmane kasutus maumlrkused
1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll
2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll
3 Tiigi 30 1898 Verandal
4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega
5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel
6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll
7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll
8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal