Kristiina Frolova - Muinsuskaitseamet · vabrikuehitusi 24.12 Kuigi ametlikult ei olnud tegemist...

69
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond Kristiina Frolova Välislaudise tüübid ja puitdekoor Kärdlas BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: mag. art. Leele Välja Tallinn 2017

Transcript of Kristiina Frolova - Muinsuskaitseamet · vabrikuehitusi 24.12 Kuigi ametlikult ei olnud tegemist...

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

Kunstikultuuri teaduskond

Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

Kristiina Frolova

Vaumllislaudise tuumluumlbid ja puitdekoor Kaumlrdlas

BAKALAUREUSETOumlOuml

Juhendaja mag art Leele Vaumllja

Tallinn 2017

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS3

1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE TEKKEST JA

HETKEOLUKORRAST 5

11 Ajalooline uumllevaade5

12 Hetkeolukorra kirjeldus9

13 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel9

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD EESKUJUD JA

TEHNOLOOGIAD11

21 Puitmaterjali varumine11

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses Hiiumaal tegutsenud saeveskitest11

23 Laudise kasutuselevotildett15

24 Puitdekoori levik18

3 TOumlOuml METOODIKA22

31 Varasemad uuringud22

32 Inventeerimine ja selle meetodid22

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia23

34 Muud ehisdetailid34

4 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED37

5 KOKKUVOtildeTE45

SUMMARY47

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU49

ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI53

LISAD

Lisa 1 Vaumlljavotildete Maaameti geoportaalist

Lisa 1 Naumlidised motildeotildedistamisjoonistest

Lisa 2 Laudisetuumluumlpe votilderdlevad tabelid

3

SISSEJUHATUS

Bakalaureusetoumlouml kaumlsitleb Kaumlrdla Kalevivabriku ajaloolise toumloumllisasula hoonete seni saumlilinud

puitdetaile Spetsiifilisemalt keskendutakse puitlaudise profiilide ja puidust ehisdetailide

eripaumlradele ning uumlhistele joontele

Toumlouml jaguneb nelja suuremasse peatuumlkki millest esimeses antakse uumllevaade Kaumlrdla asula

kujunemisest ning potildehjendatakse teema aktuaalsust miljoumloumlala kaitse kontekstis Jaumlrgmine

peatuumlkk avab tausta puitlaudise ja -dekoori levikust ning nende kohalikest

valmistamisvotildeimalustest Metoodiline osa tuumlpologiseerib Kaumlrdla puitdetailid

inventeerimistulemuste alusel ja lotildepuks jotildeutakse jaumlreldusteni nende kasutusest erinevatel

ajaperioodidel ja hoonetuumluumlpidel niivotilderd kuivotilderd see olemasolevale andmestikule tuginedes

votildeimalik on

Kaumlrdla ajaloolise toumloumllisasula miljoumloumlvaumlaumlrtuste kaitse on teemaks juba aastakuumlmneid1 Selle

taustal on pidevalt jaumltkunud vabrikuelamute innukas kaasajastamine mis naumlitab elanike

motildeistlikku ja elutervet suhtumist Seda aga seni kuni hoomatakse minapilti laiemas tervikus

antud juhul ajaloolises ja arhitektuuriliselt ainulaadses keskkonnas Terviku vaumlaumlrtuse

moodustavad selle uumlksikud elemendid ning neid valimatult vaumllja vahetades jotildeuame

tulemuseni mille puhul ei saa raumlaumlkida enam iduumlllilisest aedlinlikust miljoumloumlst Uumlks kindel viis

miljoumloumlvaumlaumlrtuslikkusest paumlaumlsemiseks on vana maja vaumlliskesta vahetamine kaasaegse ja

votildeimalikult detailivaese komplekti vastu Juba praeguseks on hoonete vaumllise soojustamisega

kaduma laumlinud arvestatav kogus ajaloolist voodrilauda ja puitdekoori ning selliste arengute

jaumltkudes ei ole uumlhel hetkel enam votildeimalusi tagasiteeks Olukorda soodustab asjaolu et puudub

selge arusaam Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiast ja neile vastavast detailikasutusest

Bakalaureusetoumlouml kasvas vaumllja Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi poolt ellu kutsutud projektist

mille sihiks on kaardistada Kaumlrdlale omased laudiseprofiilid ja puitdekoor Kaumlesoleva toumlouml

praktiline eesmaumlrk on puitdetailide uurimise ja analuumluumlsi alusel pakkuda votildeimalusi nende

taastamiseks ning algupaumlrasteks kasutusviisideks

Uurimistulemusteni jotildeudmiseks on 2016 aasta suvel vaumllitoumloumldel inventeeritud Kaumlrdla

hoonestust millest 110 juhul on tuvastatud erinevaid ajaloolisi puitdetaile Vaumllitoumloumldel

kogutud info on koondatud tabelitesse ja eristuvatest tuumluumlpidest on koostatud tehnilised

joonised 1 T Hagelberg Kaumlrdla linn Ajalooline otildeiend Kd I 1984 Muinsuskaitseameti arhiiv (edaspidi MKA) s A-1221

4

Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite

poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest

Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast

kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste

tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve

Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade

spetsialistidega

Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi

esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas

mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud

inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline

truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks

Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate

potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite

arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse

bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab

2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti

Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus

5

ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse

veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on

- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres

kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning

pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-

lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3

1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE

TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA

1 Ajalooline uumllevaade

Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat

kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi

toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega

Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale

Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806

vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate

suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa

maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure

lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada

Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta

peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul

neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi

Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast

siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938

aastal

3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu

Ilmamaa 2004 lk 332

6

Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline

toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee

paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees

laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash

Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule

Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)

Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1

1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna

potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli

tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut

kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik

keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel

elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele

seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas

sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik

Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99

aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist

vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja

8)

selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda

Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone

5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86

6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa

arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74

8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti

Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519

7

Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut

ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga

maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine

Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva

sidumiseks vabrikuga10

Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei

ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja

Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute

elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik

1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning

vabrikuehitusi 2412

Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma

heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis

Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13

Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal

kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks

oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14

Viie taumlnava ristis oleva

vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla

kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue

taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone

9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20

10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932

11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur

Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12

T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13

M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS3

1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE TEKKEST JA

HETKEOLUKORRAST 5

11 Ajalooline uumllevaade5

12 Hetkeolukorra kirjeldus9

13 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel9

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD EESKUJUD JA

TEHNOLOOGIAD11

21 Puitmaterjali varumine11

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses Hiiumaal tegutsenud saeveskitest11

23 Laudise kasutuselevotildett15

24 Puitdekoori levik18

3 TOumlOuml METOODIKA22

31 Varasemad uuringud22

32 Inventeerimine ja selle meetodid22

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia23

34 Muud ehisdetailid34

4 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED37

5 KOKKUVOtildeTE45

SUMMARY47

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU49

ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI53

LISAD

Lisa 1 Vaumlljavotildete Maaameti geoportaalist

Lisa 1 Naumlidised motildeotildedistamisjoonistest

Lisa 2 Laudisetuumluumlpe votilderdlevad tabelid

3

SISSEJUHATUS

Bakalaureusetoumlouml kaumlsitleb Kaumlrdla Kalevivabriku ajaloolise toumloumllisasula hoonete seni saumlilinud

puitdetaile Spetsiifilisemalt keskendutakse puitlaudise profiilide ja puidust ehisdetailide

eripaumlradele ning uumlhistele joontele

Toumlouml jaguneb nelja suuremasse peatuumlkki millest esimeses antakse uumllevaade Kaumlrdla asula

kujunemisest ning potildehjendatakse teema aktuaalsust miljoumloumlala kaitse kontekstis Jaumlrgmine

peatuumlkk avab tausta puitlaudise ja -dekoori levikust ning nende kohalikest

valmistamisvotildeimalustest Metoodiline osa tuumlpologiseerib Kaumlrdla puitdetailid

inventeerimistulemuste alusel ja lotildepuks jotildeutakse jaumlreldusteni nende kasutusest erinevatel

ajaperioodidel ja hoonetuumluumlpidel niivotilderd kuivotilderd see olemasolevale andmestikule tuginedes

votildeimalik on

Kaumlrdla ajaloolise toumloumllisasula miljoumloumlvaumlaumlrtuste kaitse on teemaks juba aastakuumlmneid1 Selle

taustal on pidevalt jaumltkunud vabrikuelamute innukas kaasajastamine mis naumlitab elanike

motildeistlikku ja elutervet suhtumist Seda aga seni kuni hoomatakse minapilti laiemas tervikus

antud juhul ajaloolises ja arhitektuuriliselt ainulaadses keskkonnas Terviku vaumlaumlrtuse

moodustavad selle uumlksikud elemendid ning neid valimatult vaumllja vahetades jotildeuame

tulemuseni mille puhul ei saa raumlaumlkida enam iduumlllilisest aedlinlikust miljoumloumlst Uumlks kindel viis

miljoumloumlvaumlaumlrtuslikkusest paumlaumlsemiseks on vana maja vaumlliskesta vahetamine kaasaegse ja

votildeimalikult detailivaese komplekti vastu Juba praeguseks on hoonete vaumllise soojustamisega

kaduma laumlinud arvestatav kogus ajaloolist voodrilauda ja puitdekoori ning selliste arengute

jaumltkudes ei ole uumlhel hetkel enam votildeimalusi tagasiteeks Olukorda soodustab asjaolu et puudub

selge arusaam Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiast ja neile vastavast detailikasutusest

Bakalaureusetoumlouml kasvas vaumllja Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi poolt ellu kutsutud projektist

mille sihiks on kaardistada Kaumlrdlale omased laudiseprofiilid ja puitdekoor Kaumlesoleva toumlouml

praktiline eesmaumlrk on puitdetailide uurimise ja analuumluumlsi alusel pakkuda votildeimalusi nende

taastamiseks ning algupaumlrasteks kasutusviisideks

Uurimistulemusteni jotildeudmiseks on 2016 aasta suvel vaumllitoumloumldel inventeeritud Kaumlrdla

hoonestust millest 110 juhul on tuvastatud erinevaid ajaloolisi puitdetaile Vaumllitoumloumldel

kogutud info on koondatud tabelitesse ja eristuvatest tuumluumlpidest on koostatud tehnilised

joonised 1 T Hagelberg Kaumlrdla linn Ajalooline otildeiend Kd I 1984 Muinsuskaitseameti arhiiv (edaspidi MKA) s A-1221

4

Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite

poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest

Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast

kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste

tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve

Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade

spetsialistidega

Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi

esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas

mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud

inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline

truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks

Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate

potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite

arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse

bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab

2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti

Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus

5

ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse

veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on

- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres

kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning

pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-

lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3

1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE

TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA

1 Ajalooline uumllevaade

Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat

kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi

toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega

Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale

Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806

vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate

suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa

maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure

lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada

Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta

peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul

neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi

Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast

siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938

aastal

3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu

Ilmamaa 2004 lk 332

6

Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline

toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee

paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees

laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash

Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule

Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)

Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1

1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna

potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli

tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut

kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik

keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel

elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele

seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas

sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik

Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99

aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist

vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja

8)

selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda

Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone

5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86

6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa

arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74

8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti

Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519

7

Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut

ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga

maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine

Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva

sidumiseks vabrikuga10

Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei

ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja

Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute

elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik

1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning

vabrikuehitusi 2412

Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma

heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis

Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13

Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal

kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks

oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14

Viie taumlnava ristis oleva

vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla

kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue

taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone

9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20

10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932

11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur

Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12

T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13

M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

3

SISSEJUHATUS

Bakalaureusetoumlouml kaumlsitleb Kaumlrdla Kalevivabriku ajaloolise toumloumllisasula hoonete seni saumlilinud

puitdetaile Spetsiifilisemalt keskendutakse puitlaudise profiilide ja puidust ehisdetailide

eripaumlradele ning uumlhistele joontele

Toumlouml jaguneb nelja suuremasse peatuumlkki millest esimeses antakse uumllevaade Kaumlrdla asula

kujunemisest ning potildehjendatakse teema aktuaalsust miljoumloumlala kaitse kontekstis Jaumlrgmine

peatuumlkk avab tausta puitlaudise ja -dekoori levikust ning nende kohalikest

valmistamisvotildeimalustest Metoodiline osa tuumlpologiseerib Kaumlrdla puitdetailid

inventeerimistulemuste alusel ja lotildepuks jotildeutakse jaumlreldusteni nende kasutusest erinevatel

ajaperioodidel ja hoonetuumluumlpidel niivotilderd kuivotilderd see olemasolevale andmestikule tuginedes

votildeimalik on

Kaumlrdla ajaloolise toumloumllisasula miljoumloumlvaumlaumlrtuste kaitse on teemaks juba aastakuumlmneid1 Selle

taustal on pidevalt jaumltkunud vabrikuelamute innukas kaasajastamine mis naumlitab elanike

motildeistlikku ja elutervet suhtumist Seda aga seni kuni hoomatakse minapilti laiemas tervikus

antud juhul ajaloolises ja arhitektuuriliselt ainulaadses keskkonnas Terviku vaumlaumlrtuse

moodustavad selle uumlksikud elemendid ning neid valimatult vaumllja vahetades jotildeuame

tulemuseni mille puhul ei saa raumlaumlkida enam iduumlllilisest aedlinlikust miljoumloumlst Uumlks kindel viis

miljoumloumlvaumlaumlrtuslikkusest paumlaumlsemiseks on vana maja vaumlliskesta vahetamine kaasaegse ja

votildeimalikult detailivaese komplekti vastu Juba praeguseks on hoonete vaumllise soojustamisega

kaduma laumlinud arvestatav kogus ajaloolist voodrilauda ja puitdekoori ning selliste arengute

jaumltkudes ei ole uumlhel hetkel enam votildeimalusi tagasiteeks Olukorda soodustab asjaolu et puudub

selge arusaam Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiast ja neile vastavast detailikasutusest

Bakalaureusetoumlouml kasvas vaumllja Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi poolt ellu kutsutud projektist

mille sihiks on kaardistada Kaumlrdlale omased laudiseprofiilid ja puitdekoor Kaumlesoleva toumlouml

praktiline eesmaumlrk on puitdetailide uurimise ja analuumluumlsi alusel pakkuda votildeimalusi nende

taastamiseks ning algupaumlrasteks kasutusviisideks

Uurimistulemusteni jotildeudmiseks on 2016 aasta suvel vaumllitoumloumldel inventeeritud Kaumlrdla

hoonestust millest 110 juhul on tuvastatud erinevaid ajaloolisi puitdetaile Vaumllitoumloumldel

kogutud info on koondatud tabelitesse ja eristuvatest tuumluumlpidest on koostatud tehnilised

joonised 1 T Hagelberg Kaumlrdla linn Ajalooline otildeiend Kd I 1984 Muinsuskaitseameti arhiiv (edaspidi MKA) s A-1221

4

Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite

poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest

Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast

kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste

tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve

Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade

spetsialistidega

Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi

esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas

mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud

inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline

truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks

Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate

potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite

arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse

bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab

2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti

Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus

5

ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse

veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on

- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres

kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning

pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-

lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3

1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE

TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA

1 Ajalooline uumllevaade

Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat

kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi

toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega

Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale

Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806

vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate

suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa

maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure

lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada

Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta

peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul

neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi

Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast

siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938

aastal

3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu

Ilmamaa 2004 lk 332

6

Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline

toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee

paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees

laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash

Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule

Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)

Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1

1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna

potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli

tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut

kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik

keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel

elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele

seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas

sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik

Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99

aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist

vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja

8)

selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda

Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone

5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86

6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa

arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74

8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti

Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519

7

Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut

ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga

maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine

Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva

sidumiseks vabrikuga10

Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei

ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja

Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute

elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik

1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning

vabrikuehitusi 2412

Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma

heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis

Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13

Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal

kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks

oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14

Viie taumlnava ristis oleva

vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla

kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue

taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone

9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20

10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932

11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur

Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12

T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13

M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

4

Inventeerimisala maumlaumlramisel on tuginetud 2008ndash2009 Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengite

poolt koostatud kaustadele mis sisaldavad fotosid vaumlaumlrtuslikke detaile omavatest hoonetest

Teoreetilise tausta loomisel on abi olnud Hiiumaa puitehituse eripaumlrasid kaumlsitlevast

kirjandusest (K Potildello A Viires) ning arhiivides leiduvatest materjalidest ajalooliste

tehnikate motildeistmisel samalaadsest A Mutsi uurimusest2 Teema varasemat uuritust terve

Eesti kontekstis on aidanud selgitada vestlused erinevate muinsuskaitse- ja miljoumloumlalade

spetsialistidega

Kaumlesoleva toumlouml lotildeppeesmaumlrk on vaumllja selgitada Kaumlrdla 19 sajandi keskpaigast kuni 20 sajandi

esikuumlmnendite puitmajadele omased detailikasutusviisid ning luua uurimispotildehine andmebaas

mis votildeimaldaks korrastada ja taastada ajaloolisi puitdetaile originaalilaumlhedaselt Koostatud

inventeerimisjoonistest ja uurimusest on Kaumlrdla linna elaniku jaoks valmimas praktiline

truumlkis millest votildeiks kasu olla elanike paumlranditundlikkuse totildestmiseks

Toumloumls ei puumluumlta luua Kaumlrdla hoonete tuumlpoloogiat eristades hooneid analuumluumlsist tulenevate

potildehiliste erisuste alusel Seda potildehjusel et hoonete tuumlpoloogia loomine vajab enamate tegurite

arvestamist (sh taumlpsemat uumllevaadet ehitusaegadest ja uumlmberehitusetappidest) kui praeguse

bakalaureusetoumlouml maht seda votildeimaldab

2 A Muts Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Tallinn Eesti

Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2010 Kaumlsikiri EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus

5

ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse

veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on

- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres

kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning

pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-

lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3

1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE

TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA

1 Ajalooline uumllevaade

Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat

kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi

toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega

Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale

Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806

vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate

suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa

maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure

lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada

Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta

peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul

neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi

Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast

siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938

aastal

3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu

Ilmamaa 2004 lk 332

6

Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline

toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee

paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees

laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash

Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule

Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)

Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1

1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna

potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli

tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut

kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik

keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel

elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele

seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas

sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik

Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99

aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist

vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja

8)

selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda

Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone

5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86

6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa

arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74

8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti

Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519

7

Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut

ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga

maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine

Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva

sidumiseks vabrikuga10

Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei

ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja

Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute

elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik

1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning

vabrikuehitusi 2412

Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma

heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis

Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13

Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal

kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks

oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14

Viie taumlnava ristis oleva

vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla

kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue

taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone

9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20

10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932

11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur

Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12

T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13

M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

5

ldquoPaumlrige mult Hiiumaa ilusamat kohta - ja ma juhatan Teid Kaumlrdlasse sellesse

veetlevasse paika saare kirde poolsel merekaumlaumlnul mis linn tahab olla ja ometi kuumlla on

- oma kabedate majakestega maantee taoliste kraavidega ribatatud uulitsate aumlaumlres

kesk pillavat rohelust suve aegus kesk kastaneid ja vahtraid hotildebepajusid ning

pihlasid lepametsasalku ja teisi nimega ja nimeta puid ja potildeotildesaid kartulipotildellu-

lapikesi ja kapsajadasid ning lillepeenraidrdquo 3

1 LUumlHIKE AJALOOLINE UumlLEVAADE KAumlRDLA HOONESTUSE

TEKKEST JA OLUKORD TAumlNA

1 Ajalooline uumllevaade

Iduumllliline aedlinn ndash nagu seda kotildeige tabavamalt ja rohkearvulisemalt on erinevates Kaumlrdlat

kaumlsitlevates kirjutistes vaumlljendatud on oma vaumlljanaumlgemise suuresti saanud taumlnu 19 sajandi

toumloumlstusrevolutsioonile kuid asumi juured ulatuvad kaugele hiiurootslaste aega

Esmakordselt on Kaumlrdlat mainitud 1564 aastal mil siin asus rootslaste kuumlla Kaumlrtil Peale

Reigi rootslaste vaumlljasaatmist 1781 aastal sai Kaumlrdlast Hiiumaa suurim asula Aastal 1806

vaumllja antud Eesti kubermangu atlases teatatakse et rootslaste sumbkuumlla koos madalate

suitsutaredega asus Nuutri jotildee ja Liiva oja vahelisel alal kuni Kotildergessaare-Heltermaa

maanteeni kokku 33 krunti millest uumlks asus maanteest lotildeuna pool Rootslaste teise suure

lahkumise jaumlrel lasid parun ORL von Ungern-Sternbergi pojad Konstantin ja Evald rajada

Kertelhofi karjamotildeisa (1810) Vaid viis talu jaumleti alles kellega sotildelmiti lepingud 20 aasta

peale uumllejaumlaumlnud 23 talu hooned lammutati Paigalejaumlaumlnud rootslased segunesid aastate jooksul

neid uumlmbritsevate eestlastega4 Linnalise arengu kaumlivitajaks Kaumlrdlas nagu mitmete teistegi

Eesti linnade puhul sai toumloumlstuse loomine Kaumlrdlas soodustas seda 1830 aastal Suuremotildeisast

siia toodud kalevimanufaktuuri tootmine Kolmanda jaumlrgu linnaks sai Kaumlrdla siiski alles 1938

aastal

3 Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1 (vaadatud 1 V 2017) 4 K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Eesti Kunstiakadeemia uurimisreiside materjalide potildehjal Tartu

Ilmamaa 2004 lk 332

6

Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline

toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee

paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees

laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash

Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule

Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)

Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1

1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna

potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli

tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut

kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik

keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel

elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele

seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas

sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik

Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99

aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist

vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja

8)

selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda

Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone

5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86

6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa

arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74

8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti

Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519

7

Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut

ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga

maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine

Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva

sidumiseks vabrikuga10

Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei

ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja

Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute

elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik

1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning

vabrikuehitusi 2412

Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma

heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis

Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13

Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal

kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks

oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14

Viie taumlnava ristis oleva

vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla

kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue

taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone

9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20

10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932

11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur

Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12

T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13

M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

6

Vabriku rajamisega hakkas kujunema nii vaumllisilmelt kui ka kultuuriliselt omanaumloline

toumloumllisasula Tuchfabrik Dago ndash uumlks Eesti esimesi suurvabrikuid rajati Nuutri jotildee

paremkaldale kuumlla ja kalmistu vahelisele maa-alale Vabriku peahoonest koos selle ees

laiuva peavaumlljakuga sai asula suumldamik Sellest hakkasid kiirtena suunduma uued teed ndash

Suurmaantee (praegune Vabaduse taumlnav) sellest paremale praegune Pikk taumlnav ja vasakule

Rookopli taumlnav Sadama rajamisega (alates 1849) tekkisid Sadama ja Posti taumlnav 5

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 (vaumlljavotildete) 2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 (vaumlljavotildete)

Enne ehitustoumloumlde alustamist koostati vaumlljavalitud maa-alale potildehjalik hoonestusplaan (ill 1

1830) mis oli uumlks esimesi omataolisi Vabrikuasula vaumllja ehitamisel votildeeti eeskuju aedlinna

potildehimotildetteil rajatud Inglise toumloumlliskolooniatest Ehkki planeerimisprojekti autor ei ole teada oli

tegemist kogenud arhitektiga kelle kavandatud olid totildeenaumloliselt ka kotildeik kolmkuumlmmend uut

kivikatusega hoonet Territoorium oli rangelt tsoneeritud sadam potildehjapoolses osas vabrik

keskel koos ametnike elamutega ning sellest lotildeunas kotildergematel ja viljakamatel aladel

elurajoon6 Kotildeigepealt kerkisid haumlrrastemaja ja neli suurte korteritega elamut ning toumloumllistele

seitse eraldi asuvat elamut (kuus uumlhekorruselist ja uumlks kahekorruseline) Asum kasvas

sedamoumloumlda kuidas kasvas vabrik

Ehitada soovijad said vabriku maast 1ndash2 vakamaa suuruse krundi potildelise rendilepinguga 99

aastaks Samuti ehitas vabrik toumloumllisele viimase soovil elamu mis peale 25ndash30 aastalist

vabrikus toumloumltamist toumloumllise omandiks7 Tuumluumlpelumaja oli vaumlike palkhoone (algul suitsumaja

8)

selles oli koumloumlk suur (puhas) tuba toa- ja koumloumlgi taga 1ndash2 kambrit ning iluliistudega veranda

Maja uumlhes otsas oli elamuga liidetud vaumlljast sissekaumliguga ja puumlstlaudadest kuur-abihoone

5 O Remmelkoor Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus 1996 lk 86

6 T Erilt Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseks Hiiumaa

arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297 lk 19 7 E Vrager Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971 lk 74

8 E Maumlsak Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim A Viires E Vunder Tallinn Eesti

Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 519

7

Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut

ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga

maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine

Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva

sidumiseks vabrikuga10

Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei

ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja

Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute

elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik

1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning

vabrikuehitusi 2412

Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma

heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis

Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13

Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal

kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks

oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14

Viie taumlnava ristis oleva

vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla

kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue

taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone

9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20

10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932

11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur

Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12

T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13

M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

7

Krundid olid rikkad kotildervalhoonete poolest sageli paiknesid neil saun votildelviga maakelder laut

ja seakuut9 Et toumloumllisrahvast harjutada puhtusest ja ilust lugu pidama pidi paruni soovil iga

maja juures tingimata olema rohuaed (ill 4) Uumlhteaegu oli toumloumllistele oma koha votildeimaldamine

Kaumlrdlasse parun von Ungern- Sternbergi seatud tingimustel tema taktika toumloumllisrahva

sidumiseks vabrikuga10

Sel potildehjusel on maju ka oskust ja jotildeudu moumloumlda dekoreeritud mis ei

ole lihtsatele toumloumllismajadele mitte igal pool omane olnud Naumliteks Balti Puuvilla Ketramise ja

Kudumise Vabriku (R O Von Knuumlpffer 1899) toumloumllisasulas plaaniti vaid taumlhtsamate isikute

elamute dekoreerimist eristamaks neid toumloumllisbarakkidest11

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees 4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik

1913 aastaks oli Kaumlrdlasse ehitatud 182 toumloumllismaja kokku oli elamuid 231 ning

vabrikuehitusi 2412

Kuigi ametlikult ei olnud tegemist veel alevikuga edestas asula oma

heakorraga teisi omataolisi ja selle eest tunnustati Kalevivabrikut mitmel korral Peterburis

Pariisis Liegraveges Londonis Viinis ja Riias13

Kaumlrdla alevistaatusesse maumlaumlramisega 1920 aastal

kasvas nii eramuehituse kui ka uumlhiskondlike ehitiste hulk Kui vanema Kaumlrdla keskpunktiks

oli vabrikuhoov siis asula kasvades kujunes selleks Keskvaumlljak14

Viie taumlnava ristis oleva

vaumlljaku aumlaumlrde kerkisid kauplusehoone (A Vaumlli 1928) ja pritsumaja (1930) Viimane Kaumlrdla

kotildergeima hoonena maumlaumlrab siiani ehitiste kotilderguspiirangu (16 m) Vaumlljak uumlhendati Uue

taumlnavaga kus jaumltkus avaliku taumlhtsusega hoonete puumlstitamine kool (1930) apteegihoone

9 T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988 lk 20

10 Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932

11 M Tuuder Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash Tallinna puitarhitektuur

Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 194 12

T Pauska Kaumlrdla hiidlaste linn lk 27 13

M Tilga Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 817 14

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 340

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

8

(1935) ja laululava (N Raag 1936) Kuigi puidu eelistamine ehitusmaterjalina jaumltkus tehti

seda nuumluumld alevile kohaselt juba asjalikumas laadis ja ilma uumlleliigse dekoreerimiseta

Perifeerse linnana paumlaumlses Kaumlrdla suurematest sotildejapurustustustest kuumlll aga haumlvis 1941 aastal

siinse linnalise arengu kaumlivitanud vabrikuhoone ise Jaumlrgnenud notildeukogude okupatsiooniajal

jaumlid Kaumlrdla toumloumlliselamud valdavalt omanike endi kaumltte riigile kuulunud hooned ja suuremad

toumloumlliselamud natsionaliseeriti Paljud neist ehitati uumlmber vaumliksemateks korteriteks (sh

Alevivalitsuse hoone meistrite majad) ning nende haldamisega hakkas tegelema Kaumlrdla

Majavalitsus15

Uumlmberehituste kaumligus sai kaduma palju puitdekoori elemente ndash naumliteks on

varikatuse lisamisega eemaldatud kogu saelotildeikeline puitpits Uus 12 viiluvaumlljalt16

Eraehituses

vooderdati puithooned vahel silikaatkividega lootes et tekkiv otildehkvahe annab energisaumlaumlstu17

Linna kerkisid kahekorruselised kivist korterelamud mis Kaumlrdla puhul moodustavad

votilderdlemisi uumlhtsed ja eraldisesevad piirkonnad (Vabaduse tn Rookopli ja Sireli tn Heltermaa

mnt) ega lotildeika laumlbi varasemat hoonestust nagu juhtus mitmete teiste Eesti vaumlikelinnadega

15

Nt 1961 aastal oli Majavalitsusel elumajasid 68 elukortereid 240 ja elanikke neis 630 ndash Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 16

1930 aastal valminud haiglahoone puitpitsi ja ehispenni kasutus oli omas ajas suhteliselt hiline naumlhtus 17

A Veski J Veski Korteri remont Tallinn Valgus 1982 lk 126 ndash127

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

9

2 Hetkeolukorra kirjeldus

Kaumlrdla ajaloolise miljoumlouml moodustab votilderdlemisi terviklikult saumlilinud toumloumllisasum selle hooned

hoovid ja taumlnavatevotilderk Kotildeige terviklikuma ja ajaloolisema hotildenguga piirkondadeks votildeiks taumlna

pidada kotildervalisi Paju ja Kopli taumlnavaid Uumllejaumlaumlnud linnas olevad ajaloolise taumlhtsusega hooned

paiknevad linnas pigem hajusalt neist mitmed on tunnistatud kultuurimaumllestisteks

Lisaks kaitse all olevate hoonete korrastamisele (pritsumaja 2013 ajalooline elamu Tiigi 21

apteegihoone koolimaja kirik) on taumlheldatav jaumlrjest kasvav muinsusteadlikkus ning

entusiasm ka vanade vabrikuelamute tundlikul taastamisel Siinkohal on headeks naumlideteks

Paju 2 Pikk 1214 Kraavi 7 Palju kohtab elamuid mida on jaumlrjepidevalt heaperemehelikult

hooldatud ja mis selle totildettu asumit ehk kotildeige enam vaumlaumlristavad Sekka leidub ka uumlksikuid

hooneid mis hoolitsevat kaumltt alles ootavad

Taumlnapaumleval on rotildehk sadama piirkonna arendamisel mere laumlhedusse on kerkinud uusi eramuid

Laumlhiajal linnapilti lotildeimunud uusehitised on Linnavalitsuse hoone Keskvaumlljak 5 (A Lunge

2009) Kaumlrdla sadamahoone (KAMP Arhitektid 2015) ja Hiiumaa guumlmnaasiumihoone

(ConArte OUuml 2016)

Vabrikuasula tervikliku miljoumloumld hoiavadki oma algilme saumlilitanud votildei hoolikalt taastatud

hooned neile iseomaste detailidega nagu tiheda ruudujaotusega aknad tahveluksed

korstnapitsid vooderdusviis ja -profileeeringud kaunilt kujundatud murispuude- ja

sarikaotsad viiluvaumllja laudise saelotildeikelised otsad ning raumlaumlstapits

3 Sammud Kaumlrdla linnaehitusliku paumlrandi kaitsel

Eesti muinsuskaitselade moodustamisega mindi kaasa ka Hiiumaal ning 1984 aastal koostas

T Hagelberg bdquoKaumlrdla linna kujunemise ajalooline otildeiendildquo sellele jaumlrgnes T Erilti bdquoKaumlrdla

linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni moodustamiseksldquo Erinevatel

potildehjustel ettepanekutest siiski kaugemale ei jotildeutud

1995 aastal koostati Muinsuskaitseameti tellimusel bdquoKaumlrdla linnatuumiku muinsuskaitseala

algdokumentatsioonildquo OUuml Dagopeni poolt mis jaumltkas T Hagelbergi toumloumld Vaatamata

potildehjalikule eeltoumloumlle muinsuskaitseala kuumlll ei loodud kuid toumlouml andis vaumlga hea uumllevaate

perioodi hetkeseisust samuti said kaitse alla mitmed Kaumlrdla kultuurilooliselt olulised hooned

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

10

2008 aastal inventeerisid Kaumlrdla vabrikuelamuid Tartu Kotildergema Kunstikooli tudengid kelle

tehtud fotomaterjalist oli palju abi ka kaumlesoleva inventeerimisprojekti jaoks

Vahepealsel ajal laumlks linn aga eluga edasi ja nii jotildeuti renoveerida-rekonstrueerida ka mitmed

vabrikuasula hooned selliselt et muinsuskaitseala loomise motildettest tuli edaspidi loobuda

2000 aastal votildeeti linna arengukavas teemaks juba miljoumloumlala moodustamine Praktilise

vaumlljundina jaumlrgnesid Jane Paumlrnamaa magistritoumlouml bdquoKaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala

vaumlaumlrtused ja kaitsetingimusedldquo18

ning miljoumloumlala piiride maumlaumlramine 2012 aasta Kaumlrdla linna

uumlldplaneeringuga Uumlldplaneering maumlaumlrab Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala linna

potildehjaossa Rookopli taumlnavast kuni Kaumlrdla sadamani

Kehtestatud uumlldplaneeringu uumlheks notildeudeks miljoumloumlvaumlaumlrtusliku piirkonna sisse jaumlaumlva hoone

renoveerimise rekonstrueerimise ja juurdeehituse puhul on bdquoarvestada olemasoleva vana

valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Olulised on fassaadide algupaumlrased

detailid voodrilaudis puitdekoor akende-uste kujundus trepid raumlaumlstalahendused

korstnapitsid jmsldquo19

Notildeuet on kerge taumlita nende hoonete juures millel algupaumlrased detailid saumlilinud Vastavate

uuringute ja sellest tulenevalt taumlpsustava teemaplaneeringu puudumine jaumltab aga lahtiseks

nende hoonete saatuse mis aja jooksul on laumlbinud kas totaalseid votildei osalisi muudatusi mille

puhul algupaumlraseid detaile pole saumlilinud votildei on keerulisem vahet teha originaalsetel ja

hilisematel detailidel Sellest tulenevalt on oluline olemasolevad vaumlaumlrtused kaardistada ja

kujundada votildeimalikult selge arusaam sellest millised on olnud einevate hoonetuumluumlpide juurde

kuulunud originaaldetailid

Kohalik muinsuskaitseselts on oma kohuseks votildetnud elanike teavitustoumlouml Kaumlrdla vaumlaumlrtusi

tutvustavate teemaotildehtute ja naumlitustega Samuti teavikute publitseerimisega mille naumliteks votildeib

tuua 2015 aastal ilmunud raamatu bdquoKaumlrdla aknadldquo20

Kaumlesolev toumlouml uurib piirkonnale omaseid

profiile ja puitdekoori rolli eesmaumlrgiga koostada edaspidi inventeerimisjooniste potildehjal

kataloog saumlilinud puitdetailidest et sellega kaasa aidata Kaumlrdla aedlinliku miljoumlouml hoidmisele

ja taastamisele

18

J Paumlrnamaa Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus 19

Miljoumloumlvaumlaumlrtusliku hoonestusala ning kaitse- ja kasutustingimuste maumlaumlramine ndash Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012 lk 25 httpavalikamphoraeeKARDLALVdocumentaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017) 20

D Lukas Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

11

2 PUITLAUDISE JA- DEKOORI LEVIK KOHALIKUD OLUD

EESKUJUD JA TEHNOLOOGIAD

21 Puitmaterjali varumine

Looduslikest oludest tingituna on puit olnud Hiiumaal levinuim ehitusmaterjal seda

vaatamata uumlldisele kiviehitusmaterjalide propageerimisele Puidust ehitamist soodustas ka

selle kolm korda odavam hind votilderreldes ehituskiviga21

Eelistatuim ehituspuit oli maumlnd mida

vastavalt votildeimalustele puumluumlti kasutada selliselt et jaumlmedamad ja vaigurikkamad saaksid seinte

aluspalkideks Puitu kuivatati aeglaselt et see toimuks uumlhtlasemalt ja sellega seoses

vaumlheneksid totildembepinged ning oht praguneda22

Katuse ja vaumllisseina voodriks sobib aga

paremini kuusk sest see totilderjub vett maumlnni maltspuidust paremini kahjustub aeglasemalt ja on

kergem23

Metsatoumloumld tehti potildehiliselt talvel kui puud olid bdquosurnudldquo ndash toitainete liikumine puudes oli

lakanud Samuti oli talvel talutoumlid vaumlhem ja talu meesperel aega metsatoumloumld teha Talve

jooksul raiuti ja veeti metsast vaumllja tarbe- ja potildeletuspuid kogu aastaks24

Hiiumaal peeti kvaliteetse puidu saamiseks parimaks raieajaks seda aega jaanuaris mil

kahaneva kuu viimane neljandik on naumlhtav Palgipuu pidi langema potildehja-idakaare suunas

Avamere poolsetes kuumllades andis ehituspuu hankimisel teatud lisa tormiga laevalastist merre

uhutud laudade ja palkide ndash aakriku korjamine25

22 Uumllevaade 20 sajandi alguses saarel tegutsenud saeveskitest

Puidu laudadeks lotildeikamine on tihedalt seotud veskite kasutuselevotildetuga Pioneeriks sellel alal

oli hollandlased kes 16 sajandi lotildepul leiutasid esimese tuulejotildeul toumloumltava veski Kui kaumlsitsi

lauasaega 60 palgi laudadeks saagimine votildettis aega 120 paumleva siis nuumluumld veskite abil vaid 4ndash5

21

E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur toim Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 85 22

L Juumlrgenson Puidust kui ehitusmaterjalist Tartu Tehnilise Rahvauumllikooli avaloengu kokkuvotildete Tallinn 1939 lk 5 23

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012 lk 124 24

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV 2017) 25

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehitus lk 64ndash65( Vt ka H Puss Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890 ndash 1940 ndash Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975 lk 88)

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

12

paumleva Selline innovatiivne lahendus votildeimaldas hollandlastel oma kiirelt ja odavalt toodetud

puulaevadega totildeusta Euroopa tuntumateks meresotildeitjateks26

Jaumlrgmise sammuna tutvustasid

nad 17 sajandil votildeimalust hoonete katmiseks voodrilaudadega27

Esimesed saeveskid Hiiumaal olid vaumlikese tootlusega vesiveskid mis rahuldasid peamiselt

motildeisate vajadusi hoonete ehitamisel ja remondil28

Vesiveskid olid Jausas Lugusel ja

Otildengul29

Seoses kalevivabriku suureneva kuumlttevajaduse ja metsamaterjali totildeusuga ekspordi

esiartikliks30

laumlks saeveskite toumlouml uumlle aurujotildeul tootmiseks lokomobiilide abil Selliseid toumloumltas

saarel erineva jotildeudlusega vahemikus 8ndash24 hobujotildeudu Edaspidi kasutati lokomobiile elektri

tootmiseks31

Saeveskeid toumloumltas saarel 1920 aastatel korraga 10 1930 aastate lotildepuks oli neid

jaumlrel 832

Enamasti olid saeveskite omanikeks votildei rentisid neid samad ettevotildetjad kes olenevalt

otstarbekusest tegutsesid kord siin kord seal Saeveskite sisseseadesse kuulusid saekaater

laudade lotildeikamiseks enamasti ka sindlipink ja houmloumlveldamismasin harvemini mainitakse Eesti

toumloumlliste kinnitusuumlhisuse kuumlsimislehtedes servamismasinat ja liiprimasinat Toumloumltajaskond oli

tavaliselt kuni 10-liikmeline hooajatoumlouml puhul tegutses korraga 2ndash3 toumloumllist Osa saekaatreid

olid jaumlrelveetavad mis kaumlisid moumloumlda mererandu kuhu puitmaterjal oli kokku veetud planku

ja laudu saagimas33

Totildeenaumloliselt toumloumltas selliselt ka vendade Tonbergide toumloumlstus34

Suuremotildeisa ja Kotildergessaare motildeisates mis kuulusid sel perioodil uumlhele omanikule valmistati

Inglismaale ekspordiks saematerjali ja liipreid 20 sajandi alguses tegutses Suuremotildeisa

Hollandi tuuliku juures aurujotildeul jahu- ja saeveski aastas saeti laudadeks keskmiselt 2000

26

Forgotten History ndash windpowered sawmills httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills (vaadatud 23V 2017) 27

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 28

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006 lk 61 29

Hans Wachtmeistri vesiveski Otildengul oli esimene teadaolev Hiiumaal tegutsedes juba 1589 aastal V Kaskor Toumloumlstuslikud olud lk 543 30

Kui 1913 aastal veeti Eestist metsa vaumllja 1000 t siis 1926 aastaks oli see kogus totildeusnud 109 300 ndash Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber Toim Einar Ellermaa Tallinn Ajakirjade Kirjastus AS 2005 lk 140 31

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost lk 27 httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017) 32

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus Aeg Inimene lk 544 33

S Pihel Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lood Hiiumaa Kotildepu poolsaare inimestest paikadest suumlndmustest ja isesugustest juhtumistest Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk 116 34

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf (vaadatud 27 IV 2017)

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

13

saepakku neist 300ndash500 motildeisa tarbeks35

1928 aasta suvel tegutses Suuremotildeisas J Tonberg

Toumloumltati lokomobiili abil vaumlljas platsi peal 7 inimesega saeti laudasid ja lotildeigati sindleid 36

Eksportmaterjali valmistati ka Putkaste motildeisas37

Motildeisa vana lauasaagimiskoht oli Kaupsis

kuhu peale 1925 aasta potildelengut lasi P Chr Velding rajada Kaupsi lauavabriku 1929 aastal

votildettis siingi juhtimise uumlle Jaan Tonberg38

Toumloumlstus toumloumltas auru jotildeul 24 hobujotildeuga lokomobiili

abil 1934 aastal kolis Tonbergi toumloumlstus Kaumlina39

kus saeveski oli tegutsenud juba 19 sajandi

lotildepus40

Veldingu haldusalasse jaumlid aastaks veel Suumllluste-Kotildepu saeveski (1925) ja Otildengu

liipritehas (ill 4)41

5 Polekusse saeveski Kadernas 6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas

Kotildergessaares (Luidjal) tegeles ehitusmaterjalide valmistamisega 1924 aastast 10 toumloumllisega

Juhan Juumlrgenson amp Co metsatoumloumlstus mille plankudest laudadest ja prussidest koosnevast

toodangust osa laumlks ekspordiks Sisseseade koosnes vertikaalsest laualotildeikamise saest ja

rippuvast pendelsaest42

Puust ja osaliselt kivist vabriku hooned potildelesid sama aasta lotildepul

kuid lauasaagimine Luidjal jaumltkus ka notildeukogude ajal kuuludes Hiiumaa Kohaliku Majanduse

Kombinaadile 1961 aastaks oli saeveski omadega kahjumis kurdeti iganenud pidevat

remonti vajavate saeraami ja lokomobiili uumlle Kuigi ametlikult toodeti kotildergema sordi laudasid

(0 ja I sort) kaebasid Kaumlrdla moumloumlblitislerid madala kvaliteediga materjali uumlle43

35

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski Rahvusarhiiv (edaspidi RA) ERA6391475 l 12 36

Jaan Tonbergi saeveski Hiiumaal ERA84213654 37

V Kaskor Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene lk 544 38

Kaupsi saeveski krunt nr 258 RA ERA63122396 l 19ndash209 39

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 lk 3 40

bdquoPeeter Reikmanni jaumlrgi juhatas Gustav Beckmann 19 sajandi lotildepul Keinas lauasaagimise- jahvatuse ja villakraasimise vabrikut (P Reikmann Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre paumlaumlle lk 65)ldquo 41

P Veldingi Suumllluste saeveski Hiiumaal RA ERA84213974 l 11 42

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal RA ERA84211381 l 1ndash2 43

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

14

Kaumlrdlas toumloumltas jahu- ja saeveski vabriku juures44

1934 aastal alustas Kaumlrdlas Runspaki 2

(praegune Uumlmarmaumle taumlnav) metsamaterjali saagimise palkide pindmise ja laudade

saagimisega Vendade Tonbergide saeveski45

Hiljem tegutses Kaumlrdlas saeveski Vabaduse

taumlnaval tootes laudasid Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi remondikontorile46

Saeveskid on olnud veel Partsis (saeraam 1930 aastatest)47

ja Kadernas (Polekusse veski

1925)48

1919 aastal ehitatud Jausa vesiveskigi laumlks peagi uumlle aurumasinale ja 1933 aastal

muretseti lauamaterjali saagimiseks saekaater49

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) 8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

Paralleelselt saekaatritega saeti laudu endiselt ka kaumlsitsi nagu kirjeldab Emmastest Valgu

kuumllast paumlrit Priidu Mets kes saagis Hiiumaal laudu 15 aastat (1893ndash1908) bdquoSuuremotildeisa

krahvile ja Vaemla motildeisale samuti laevameestele kes siin laevu ehitasidldquo50

Puumlstvoodri

laudasid saeti Hiiumaal kirjeldatud viisil kuumllades veel 1960 aastatel51

Kaumlsitsi saagimisel

lauasaega saadi uumlhest palgist tavaliselt ainult kaks lauda Lauaservade bdquootildeigeks luumlkkamisel oli

puuseppadel vastav houmloumlvel ndash luumlke52

Laudade kaumlsitsi saagimisel olid need nii laiad kui palgist

saadi sest saagimine notildeudis palju toumloumld ja ei olnud otstarbekas valmistada kitsaid laudu

44

E Vrager Hiiumaa ja hiidlased lk 74 45

Vennad Tonbergide saeveski Hiiumaal RA ERA84213655 46

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat RA ERAR-220512167 l 9 47

Partsi veski httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017) 48

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940 49

K Potildello Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 256 50

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 63 51

Vestlus Kabuna kuumllaelanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses 52

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 71

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

15

Profiilid lauaservadesse valmistati kaumlsitsi profiilihoumloumlvli abil millele sai paigaldada erineva

kujuga terasid (ill 10 ja 11) Toumloumlstuslik tootmine totildei endaga kaasa kitsamad ja tasasema

pinnaga vaumllisvoodrilauad Profiilide valmistamisel kasutati edaspidi freesipinki ja taumlnapaumleval

houmloumlvelmasinat mille freesiterasid saab valmistada tellimuse jaumlrgi sobivas profiilis53

Kaasaegsete vaumllisvoodrilaudade kasutuskuumlljed on lintsaetud pinnaga peensaetud votildei siledaks

houmloumlveldatud ja tagakuumllg jaumlme-houmloumlveldatud Laudade tagakuumllgedele tehakse pikisuunalised

sooned mis vaumlhendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi Voodrilaudade

vastupidavuse suurendamiseks neid termotoumloumldeldakse54

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962) 10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

23 Laudise kasutuselevotildett

Vanimaks hoonete vooderdusviisiks peetakse nende katmist puumlstlaudisega mis taumlnu odavalt

kaumltte saadud materjalile ja innovatiivsete tuulejotildeul toumloumltavatele saeveskitele hakkas 17 sajandil

levima Hollandis55

Enne seda lotildeigati laudasid kaumlsitsi lauasaega

Hiiumaa kuumllades jaumltkus pikalt rehemajade ehitamise traditsioon ja hoonete laudisega katmise

komme kippus visalt juurduma Maainimese praktiline meel kasutas aumlra materjali mis

kusagilt uumlle oli jaumlaumlnud ja oma funktsiooni enam ei taumlitnud Nii on teada naumliteks paargu

viiluvaumllja katmisest vanade paadilaudadega56

(ill 11)

53

A Muts Laudise ja vajekarniiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 14ndash15 54

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 55

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017) 56

Paate on taaskasutatud paargute ehitamiseks ka mujal eestirootslaste aladel sellest on oma magistritoumloumls kirjutanud E Sova ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri asub EKA raamatukogus

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

16

Vanimateks laudadega vooderdatud ehitisteks votildeib Hiiumaal arvata abimotildeisate hooneid

Kaumlrdlas on need lisaks motildeisale olnud totildeenaumloliselt kalevivabriku taumlhtsamatele toumloumllistele

kuulunud elamud Vabrikuvaumlljaku aumlaumlres

Puitlaudise ja -dekoori esinemisest siin varem asunud hiiurootslaste elamutel pole teada57

Seoses linnalise elu ja puidutoumloumlstuse arenguga samuti naelte kasutuselevotildetuga 19 sajandi

lotildepus hakkas uumlha enam levima toumloumlstuslike laudade kasutus Potildehjused miks puitseinte

vooderdamine levis on nii esteetilised kui praktilised Kotildeigepealt aitas laudis maja soojema ja

tuulekindlamana hoida samal ajal kattis palkidesse tekkivaid pragusid ja kokkuvotildettes

pikendas hoone eluiga

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44

(1858)

Kaumlrdlale oli iseloomulik ristpalkmajade ehitamine mis on kotildeige lihtsam ja tugevam

seinakonstruktsioon Seina ehitus on aumlratuntav ka elamu vaumllisilmes kus nurgaseotised on

kaetud (tihti profileeritud) puumlstlaudadega (ill 12) tekitades nn topeltnurgad Ajalooliselt on

sellist votildetet kus ristnurkade uumlleulatuvad otsad ehk nurgapaumlhikud maskeeriti

nurgasammasteks peetud vaumlaumlrtuslike majade puhul lausa taotluslikuks ndash need pidid motildeisates

ja linnades imiteerima kivimaju58

Hiljem hakati kasutama puhasnurka mis oli algusest peale

motildeeldud laudise alla59

Soomes peetakse vanimaks vooderdusviisiks sulundiga puumlstlaudist mille uumlhenduskohti hakati

hiljem katma kitsa liistuga ndash nii suumlndis 18 sajandi lotildepus katteliistuga vooderdus Alguses olid

57

Olid teadaolevalt lihtsad palkmajad ndash Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses 58

P Kaila Majatohter IV Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 59

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

17

katteliistu servad kaunistatud profiiliga60

Kaumlrdlas on selliste peenete profiilide naumlideteks Pikk

12 (1870) Pikk 3 (1917) ja Aia 10 (1912) elamud

Komme vooderdada puitmaju laia rotildehtvoodriga votildeis tulla Venemaa kaudu kus selliselt puumluumlti

jaumlljendada kivimaju Poumloumlrde puitehitusse totildei 1850 aastatel levinud Šveitsi stiil mis rotildehutas

materjalieheduse printsiipi sh rohket saelotildeikedekoori kasutamist mida puit votildeimaldab61

Kaumlrdla elamute puhul puumlsib tsaariajal eelistatud rotildehtlaua kotilderval jotildeudsasti ka

skandinaaviapaumlrane puumlstlaua kasutus Sageli on neid ka kombineeritud kusjuures Kaumlrdlale on

iseloomulik puumlstvooderdus fassaadi potildehiosas ja rotildehtlaudise kasutus selle allosas sokli ja

akende vahel (ill 13) Uumlleminekut uumlhelt laudiselt teisele markeerib veelaud Samal ajal levis

teistes Eestimaa linnades valdavalt vastupidine laudise jaotusviis potildehiosas rotildehtlaud ning akna

ja sokli vahel puumlstvooder Kuigi maaehituses propageerisid 1930 aastatel katteliistuga

puumlstvoodri kasutust (tuntud ka kui asunikulaudis) meie oma arhitektid A Volber ja E Velbri

siis uumlldiselt see komme linnades suuremat kasutust ei leidnud

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884) 14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

Puumlstlaudist peetakse rotildehtpalkseina vooderdamisel praktilisemaks kuid rotildehtlaudise kasuks

raumlaumlgib selle vastupidavus kuna allavoolav vesi koormab iga lauda vaid hetke Puumlstlaudise

puhul on kriitilised kohad laudade alumised servad ja nende proteesimine sest puidu

veeimavuse totildettu hakkavad need kergesti vettima Kui allosa katta rotildehtsuunalise lauaga on

see kergesti tervikuna uuendatav62

Laudise profiilidel ja kalletel oli oma funktsioon taumlita lisaks kaunistamisele ka vihmavee

konstruktsioonidest eemale juhtimisel

60

P Kaila Majatohter IV lk 65ndash67 61

Sealsamas lk 69ndash72 62

Sealsamas lk 69

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

18

Voodrilaudade seinapanekul osati jaumllgida et ilmastikule vastupidavam luumllipuiduosa jaumlaumlks

vaumlljapoole sest nii hoiti aumlra laudade kotildemmeldumist ja praod vajusid paremini kinni

Puumlstlaudise puhul jaumllgis hea meister et ladvaots jaumlaumlks allapoole tuumlvi uumllespoole63

Vanad

voodrilauad olid ka votilderdlemisi paksud klassikaline lauapaksus oli 1 toll Mida paksem on

voodrilaud seda paremini peab see vastu otildehuniiskusele ja nii vaumlheneb ka hoone

hooldusvajadus Vaumlrvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sotildeltuvalt vaumlrvituumluumlbist olla 15 ndash

1864

Voodrilaudasid on traditsiooniliselt vaumlrvitud otildelivaumlrviga kuid saartel on vaumlrnitsa asemel

kasutatud ka tugevasti laumlbi keedetud huumllgerasva Sel puhul kuivas vaumlrv kuumlll aeglaselt kuid oli

vaumlga vastupidav vaumllisniiskusele 20 sajandi alguses vooderdati ning vaumlrviti seinu juba paumlris

tihti65

Vaumllisvoodri paigaldamisel jaumletakse selle taha 15ndash25 mm laiune alt uumllesse avatud

tuulutusvahe et otildehk paumlaumlseks sokli juurest vaumllisvoodri alla ning uumllalt uuesti vaumllja66

24 Puitdekoori levik

19 sajandi keskel kui levima hakkasid erinevad puidust laumlhtuvad historitsitlikud stiilid

(Šveitsi stiil vene rahvusromantiline stiil) totildeusis puitmaja omaette vaumlaumlrtuseks Historitsistliku

puitarhitektuuri otildeitsenguajaks Eestis jaumlaumlb 19 sajandi lotildepp ndash 20 sajandi algus Kotildeige

selgemini (esimesena) vaumlljendusid historitsismi ideed raudteearhitektuuris puitpitsvilladel ja

toumloumlliselamutel Laumlaumlne-Euroopast jotildeudsid meieni kujundusvotildetted eeskujualbumite kaudu mis

esitlesid laia ampluaad mitmesuguseid pitsimustreid (Holzbaustil Baranovski jt) (ill 15)

Sageli esineb Eestis hoonetel aga nende lihtsustatud votildetteid (ill 16)67

Et hiidlased olid tulenevalt saare piiratud votildeimalustest osavad toumloumlmehed mitmel alal eriti

puutoumlouml alal kirjutavad nii A Hupel kui A Viires Katsetades erinevate votildeimalustega mida

pakkusid uute toumloumlriistadena kasutusele tulnud saed oli votildeimalik eksponeerida puidu

potensiaali uumlhes meisterlike kaumlsitoumloumloskustega68

63

P Kaila Majatohter III Tallinn Viplala 1999 lk 65ndash67 64

Vaumllisvoodrilauad httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017) 65

K Tihase Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007 lk 57ndash 61 66

T Elvisto R Pere Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn AS Ajakirjade Kirjastus 2006 lk 63 67

L Lauer Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009 lk 20 68

Karin Hallas Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana lk 22

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

19

Viilkatuste levikuga hakati viiluvaumlljade kaunistamiseks kasutama puumlstlaudu mille alaosad

kujundati saelotildeikeliselt raumlaumlstad palistati puitpitsiga Uumlha enam poumloumlrati taumlhelepanu ka kandva

funktsiooniga detailide saelotildeikelistele kaunistustele nagu murispuu otsad ja sarikakannad

Levisid klassikalised profiilid mida kombineeriti kumerate voumloumltide ja notildegusate rihvidega

Kasutati ka kant- ja kaldfaase69

1956 aastal vaumllja antud kaumlsiraamatus Ehituslaudsepatoumloumld jaotati puitnikerdus kolmeks liigiks

kontuurseks laumlbivaks ja reljeefseks nikerduseks Kontuurset ja laumlbivat nikerdust teostatakse

peamiselt vaumlljasaagimise teel milleks kasutatakse lihtsaid kitsaid kaumlsi- ja jotildehvsaage70

Laumlbivaks nikerduseks erilise kujuga aukude lotildeikamiseks (toobri kotildervaaugud votildetmeaugud

jms) ja muuks uumlmarsaagimiseks kasutati lihtrahva hulgas kotildeige varem vaumlikesaage ndash

spetsiaalset uurdesaagi ja noakujulist kitsa lehega ora- ehk tikksaagi Kotildeigepealt puuriti

oherdiga auk ette ja seejaumlrel loodi kujundeid neid saega uumlhendades71

Vaumlljasaetud mustri

servadele anti peitliga kalle vaumlljapoole et vihmavesi ei valguks sissepoole ega jaumlaumlks servadele

seisma Nikerduseks sobilik puit on sirgekiuline okste ja maumldanikuvaba milleks kotildeige

paremini sobivad kuumlpressi- pirni- paumlhkli- otildeuna- seedri- ja punanepuu72

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis 16 Kaumlrdla postimaja 1911

Kaumlrdla toumloumlliselamuid kaunistati tagasihoidlikult saelotildeikeliste viilulaudade raumlaumlstapitsi ja

faasitud nurgalaudadega Viiluvaumllja ilmestab sageli klassikaline kuuese votildei rombikujulise

ruudujaotusega poumloumlninguaken ja vaumliksemad rombikujulised aknad servades mille uumlheks

69

J Metslang Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016 lk 27 70

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210 71

A Viires Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus lk 58 72

A S Ardanski Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 210

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

20

meisterlikuma tisleritoumlouml naumliteks on Valli 4 elamu73

Dekoor on seda lopsakam mida

esinduslikum on hoone funktsioon Oskuslikult ja heade proportsioonidega on olnud

viimistletud Uus 12 1930 aastal valminud ambulatooriumihoone viiluvaumlljad (ill 17) Siin oli

lisaks peenelotildeikelisele viilulaua kujundusele eksponeeritud ka rippviil faasitud laudade

ehispenni ja uumlle harja kotilderguva vardaga Pikk 8 (endine Balli pagariaumlri 1940) taumlnavapoolset

viilu on rotildehutatud ehispenni ja rippkonsooli abil

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

Harvemini on Kaumlrdlas esinenud sambaid ja verandapiirdeid (ill 18) ning saumlilinud pole neid pea

uumlldse

Hiiumaal on puitehitusel levinuim katusevorm mille puhul kogu raskus toetub sarikate kaudu

hoone uumllemisele palgikorrale ehk murispuule74

Sarikate alumised otsad nn kabjad votildei

kannad75

ulatusid raumlaumlsta laiuselt uumlle murispuu vaumlljapoole ning need profileeriti tavaliselt

lihtsate lotildeigetega Nende uumlhtemoodi vaumlljalotildeikamiseks kasutati šabloone76

Muutused sarikakandadega leidsid aset kui uumlmarpuu asemel hakati kasutama saekaatris

servatud prusse Kanna alaosa laumlhtus kahe voluudiga motiivist Kanna ots votildeis saada

voluudiliku uumlmarjoone votildei motildene faasiga kantis lotildepetuse77

73

Valli 4 majaomanike sotildenul ehitasid maja kaks venda kellest uumlks oli tisler ja teine sepp (vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses) 74

K Potildellu Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst lk 67 75

J Metslangi termin ndash J Metslang Katuseraamat lk 24 76

K Tihase Eesti talurahva arhitektuur lk 68 77

J Metslang Katuseraamat lk 27

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

21

18 Kopli taumlnav Foto on tehtud enne 1915 aastat

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

22

3 TOumlOuml METOODIKA

31 Varasemad uuringud

Varasemalt on Eestis ajalooliste voodrilaudade suumlstemaatilise uurimise ja tuumlpologiseerimisega

tegeldud vaumlga vaumlhe78

Vaid Tallinnas on aastate eest tehtud uumllesmotildeotildedistamisi ja

fassaadijooniseid mille tulemused on kantud andmebaasi79

Erandiks on siinkohal A Mutsi

bakalaureusetoumlouml Kalamaja laudise ja vahekarniiside profiilidest mis kaumlsitleb potildehjalikult ka

nende valmistamise tehnoloogiaid ja selleks vajaminevaid seadmeid Potildehjaliku uumllevaate

Eestis levinud puitdekoorist on koostanud Liisi Lauer oma magistritoumloumls Kaumlesolev toumlouml tahab

keskenduda peaasjalikult Hiiumaal levinud eripaumlradele tuginedes olemasolevatele

publikatsioonidele (Viires Potildello Potildellu) ja arhiivides leiduvatele materjalidele ning

kotildervutades neid ainsa olemasoleva uurimusega millele eelpool viidatud

32 Inventeerimine ja selle meetodid

Ettepanekuga Kaumlrdla vaumllislaudise ja puitdekoori inventeerimiseks poumloumlrdus autori poole

Hiiumaa Muinsuskaitse Selts Inventeerimist viisin laumlbi 2016 aasta suvekuudel (juuni kuni

august) Inventeerimisala maumlaumlramisel tuginesin osaliselt 2008ndash2009 Tartu Kotildergema

Kunstikooli tudengite poolt koostatud inventeerimiskaustadele Toumlouml pidi sisaldama erineva

loomuga puitosade inventeerimist nagu laudis murispuude raumlaumlstapaumlrlinite ja sarikate otsad

viilulaudade profileeritud otsad raumlaumlstapits jm votildeimalik dekoor Kotildeige totildehusamaks meetodiks

osutus kohapealne votildeimalikult rohke info kogumine ja visandamine Alustasin materjali

laumlbitoumloumltamist taumlnavate kaupa Valdavalt inventeerisin miljoumloumlala sisse jaumlaumlvaid vabrikuelamuid

ehitusajaga 19 sajandi keskpaik kuni 1930 aastate lotildepp Parema uumllevaate saamiseks ja

votilderdluse motildettes ka hilisemaid miljoumloumlalast vaumlljapoole jaumlaumlvaid elu- votildei avalikke hooneid

(vaumlljavotildete Maaameti kaardist Lisas 1) Veendudes et varasemalt inventeeritud profiilid ja

puitdekoor on taumlnaseni saumlilinud (mitmel juhul ka taastatud) pildistasin hoonest uumlld- ja

detailivaated Jaumlrgnes visandamine votildei jaumlljendi tegemine motildeotildetmine ning nende joonistele

kandmine jotildeudumoumloumlda uumlles maumlrkides ka majaomanike uumltlusi maja ajaloo votildei suuremate

uumlmberehitustoumloumlde kohta Laudiseprofiili puhul puumluumldsin leida kohta kus see oleks kotildeige

paremini naumlhtav enamasti votildeimaldas seda piirdelaudade puudumine Edaspidi korduma

78

Vestlused Monica Vestmanniga Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses 79

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

23

hakkavate profiilide puhul sai juba maumlaumlrata tuumluumlbi vastavate motildeotildetudega Votildeimalusel tegin

maumlrkmed ka sulundituumluumlbi kohta Keerukama saelotildeikelise pitsi puhul tuli votildetta jaumlljend kuhu

sai lisatud laumlbimotildeotildedud Lihtsamad visandasin paberile koos motildeotildetudega kuigi totildeenaumloliselt

hotildelbustanuks toumloumld oluliselt ka siin jaumlljendite votildetmine

Kokku on Kaumlrdlas inventeeritud 110 hoonet nende seast

Saumlilinud algupaumlrast laudist tuvastati 91 korral neist omakorda motildeotildedistati 37 profiili

Saumlilinud sarikakannad 44 hoonel neist 8 motildeotildedistatud

Saumlilinud murispuude ja raumlaumlstapaumlrlinite konsoolid 63 hoonel neist 9 motildeotildedistatud

Viilulaudade saelotildeikelised otsad 44 korral neist 19 motildeotildedistatud

Raumlaumlstapits 6 hoonel neist 4 motildeotildedistatud

Aknasandrikud 2 hoonel neist 3 motildeotildedistatud

Vaumllitoumloumldel kogutud andmete suumlstematiseerimisel on kasutatud uumllevaatlikku

inventeerimistabelit (Lisa 1) Visandite potildehjal valmisid tehnilised joonised mis votildeiksid

vajadusel aluseks olla puitlaudise ja ehisdetailide restaureerimisel ja taastamisel (Lisa 2)

Rotildeotildemustav on nentida et Kaumlrdla majad on heaperemehelikult hooldatud omanikud on neile

kuuluvatest vaumlaumlrtustest teadlikud ja jagavad meelsasti majalugusid Kahjuks ei paku sedasorti

ideaalilaumlhedane seisund aga vaumlga palju votildeimalusi vajalike uumlldistuste tegemiseks naumliteks

sulundituumluumlbi osas ja kogutud infokildude potildehjal saab vaid totildededa et Kaumlrdlas on laumlbi aegade

kasutusel olnud nii pool- ( kindlalt tuvastatud 11 korral) kui ka taumlispunnlaudu (kindlalt

tuvastatud 5 korral)

33 Voodrilaudade tuumlpoloogia

Kaumlrdla puhul on esindatud motildelemad traditsioonilised laudisetuumluumlbid rotildehtlaudis ja puumlstlaudis

Rotildehtlaudis on horisontaalselt seina paigaldatud laudis mille puhul saab eristatada

sulundlaudist (pool- ja taumlispunnlaudis) uumllekattelaudist ja sindellaudist (pole kohatud)

Puumlstlaudise puhul on lauad seina paigaldatud vertikaalselt kuumllg- kuumllje kotilderval (vahel ka

sulundiga) katteliistuga (asuniku laudis) votildei uumlksteise peale asetatuna (Poola laudis e

kaaslaudis e pealistiklaudis)80

Viimase kohta on kaumlesolevas toumloumls eelistatud terminit

pealistiklaudis kuna see kirjeldab kotildeige paremini laudise paigaldamisviisi

80

M Loit Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise infovoldikud toim K Matteus R Pau M Loit Tallinn Muinsuskaitseamet 2013

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

24

Joonis 1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

Allpool kirjeldame kohatud rotildeht- ja puumlstlaudise tuumluumlpe eraldi koos neile iseloomulike

tunnustega 11 joonised profiilituumluumlpidest leiab Lisa 2

Rotildehtlaudis

Toumloumls on analuumluumlsitud rotildehtlaudist mida profileeringu alusel saab eristada 3 potildehilist tuumluumlpi

Profileeringud erinevad uumlksteisest kuju asukoha ja sisselotildeigete ning neile antud kallete

poolest Kahe puhul saab omakorda eristada nn alatuumluumlpi mis on oma potildehituumluumlbile vaumlga

ligilaumlhedane kuid eristub uumlhe sisselotildeike (tuumluumlp 11) votildei teistsuguse allserva poolest (tuumluumlp 31)

Eraldi tuumluumlbina kaumlsitletakse harva kohatud sulundita profiile (nn Vabrikuvaumlljaku tuumluumlp ja

kattelaudis)

Laudis on tuumlpologiseeritud vastavalt esinemissagedusele ehk tuumluumlp 1 on kotildeige enam esinev

tuumluumlp 2 esinemissageduselt jaumlrgmine jne Seejuures on tuumluumlp 5 kui profileerimata ja uuem

(notildeukogudeaegne) laud vaatamata oma laialdasele kasutusele arvestuses viimane

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

25

Tuumluumlp 1

Enamlevinud laudisetuumluumlp Kaumlrdlas mida tuvastati 34 korral Kohatud hoonetel mille

ehitusaeg jaumlaumlb kogu toumloumls vaadeldud aja sisse Laugjalt notildegusa uumllaserva votildei bdquokaelagaldquo81

laua

laius varieerub 139 208 mm Selle allosa iseloomustab kerge sisselotildeige 90deg nurga all 10 mm

kotildergusel enne allosa uumlmarat lotildepetust Esineb nii poolpunni kui ka taumlispunnlaudist Erandi

votildeiksid siin moodustada Uue taumlnava avalike hoonete laudised (20 sajandi alguse politseimaja

alevivalitsus haiglahoone) laiusega vaumlhemalt 175 mm Siin on lauaserva uumllemine notildegusus

suhteliselt luumlhike ja jaumlrsk alumise profiili sisselotildeige aga vaevumaumlrgatavam ja uumlmar lotildepetus

kitsam

Joonis 2 Tuumluumlp 1 profiil 20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

81

Voodrilaua sulundiks uumlleminev notildegusus uumllaservas

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

26

Tuumluumlp 11

Tuumluumlp 1 soonega variatsioon mille notildegususe lotildepetab madal sisselotildeige tekitades luigekaela

meenutava profiili Allserv samuti uumlmara lotildepetusega kuid seda rotildehutab lai ja madal

sisselotildeige Muus osas sarnaneb eelmise tuumluumlbiga Kohatud kuumlmnel korral terviklikult on

saumlilinud 1900ndash1936 valminud hoonetel Uus 8 laudasid mille kogu profiil oli haumlsti jaumllgitav

iseloomustas lisaks kaelal olev kergelt eenduv soon ja uumllemise laua toetumine sellele

Tegemist on kitsa lauaga (115150 mm) uumlhe erandiga Uus 8 hoovipoolsel fassaadil kus

laudade laiuseks oli 166 mm

Joonis 3 Tuumluumlp 11 profiil 21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

27

Tuumluumlp 2

Esindatud 21 toumloumlliselamul mille ehitusaeg jaumlaumlb vahemikku 19 sajandi keskapaigast 20

sajandi alguseni Laua enimkohatud laiuseks on 145175 mm Pika kaldu lotildeigatud kaelaga

mil puudub notildegusus Poolpunnlaud mille alumine serv on rohkelt profileeritud See algab

sisselotildeikega 45deg kraadise nurga all teeb kerge kumeruse ning jaumltkub sirge lotildepetusega

taumlisnurga all Vaatluse kaumligus on tuvastatud vaid 1 erand mis on keskse soonega profiili

keskel ( Aia 3)

Joonis 4 Tuumluumlp 2 profiil 22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

28

Tuumluumlp 3

Tuvastatud kaheksal korral Sirge votildei kergelt laugja kaelaga enamasti kitsam lauatuumluumlp (125

150 mm) Omapaumlrane on kaela lotildeppemine eenduva uumlmarprofiiliga mida jaumltkab kaldnurgaga

sisselotildeige Laua allservas tagasihoidlik soon votildei sisselotildeige ja kumer lotildepetus nagu tuumluumlp 1

puhul Laudiseprofiil on kasutusel paralleelselt tuumluumlp 2 laudadega 19 sajandi lotildepust kuni

1919 aastani valminud elamutel

Joonis 5 Tuumluumlp 3 profiil 23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

29

Tuumluumlp 31

Kohatud neljal korral Kaela lotildepetava kumerusega nagu tuumluumlp 3 kuid allosa profileerib nuumluumld

laiem ja suumlgavam sisselotildeige kumerjoon ning seda jaumltkav sirge taumlisnurgaga lotildepetus nagu ka

uumllalpool kirjeldatud tuumluumlp 2 puhul 1920 aastatel levinud laudiseprofiil

Joonis 6 Tuumluumlp 31 profiil 24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

30

Tuumluumlp 4

Omaette tuumluumlp on Vabrikuvaumlljak 2 tollipaksused laiad sepanaeltega kinnitatud voodrilauad

mil puudub sulund Laudu ilmestab kahe soonega profiil allservas Vabrikuvaumlljak 4 ja 6

hoonetel ei ole nurgalaudade totildettu sulundituumluumlpi naumlha Laudade vaumllise profiili jaumlrgi votildeib siiski

oletada et tegemist on samatuumluumlbilise laudisega Sarnase laiuse ja profileeringuga

voodrilaudasid kohtab ka Tiigi 26 (1865) elamul

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

Tuumluumlp 5

Lauge kaelaga profileerimata kitsas laud kumera allservaga Puuduvad sisselotildeiked ja

uumlmarprofiilid Laudist esineb Kaumlrdlas enam kui inventeeritud

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

31

Puumlstlaudis

Pealistiklaudis

Puumlstlaudistest on kotildeige sagedasem pealistiklaudise kasutus kokku 27 korral Pealistiklaua

keskmine laius on 165ndash205 mm paksus 19ndash26 mm Seejuures on pealmised lauad

profiilidega servades ja pealmiste laudade keskm vahe on 102 mm Vaid kahel hoonel olid

lauad paigutatud ilma uumllekatteta kuumllg- kuumllje kotildervale

Joonis 7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis 27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

Katteliistuga laudis

Laudisetuumluumlp kus kuumllg- kuumllje kotilderval paiknevate laudade vahelise pilu peale on paigutatud

kitsas liist motildeotildetudega 13x40 mm Ajaloolist katteliistuga laudist inventeeriti vaid kaheksal

korral neist viiel korral on katteliist profileeritud

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

32

Joonis 8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis 28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

Erituumluumlbilised voodrilauad (sulundlauad)82

Kitsamad vaumllisvoodrilaua tuumluumlbid seejuures on 1 tuumluumlbi alla loetud ka vaumliksemate profiili

variatsioonidega lauad mis on valdavalt kasutusel 20 sajandi alguses dekoratiivsete

puumlstlaudadena vahevoumloumldel ning verandadel Uumlksikutel juhtudel kohtab allpool kirjeldatud

profiilidega sulundituumluumlpe viiluvaumllja laiematel laudadel

Tuumluumlp 1 Inventeeritud 9 korral Esineb nii kumeruse kui lihtsalt faasiga servas ja on kasutatud

verandadel ja puumlstvahevoumloumldel Pikk 3 elamul on verandaviilul lauatuumluumlp kujundatud

saelotildeikeliselt Kasutusel 19 sajandi lotildepukuumlmnendist 1930 aastate keskpaigani

Samasuguse sulundiviisiga leidub ka laiemaid laudu viiluvaumlljadel (uumlles maumlrgitud 5 korral)

Joonis 9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

33

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

Tuumluumlp 2 Laiem dekoratiivne lauatuumluumlp mida on vahel verandade puhul kombineeritud ka tuumluumlp

1 laudadega Leidub ka uumlhe keskse kumeruse ja kahe soonega lauda kuid levinum on kahe

kumeruse ja 3 keskse soonega Inventeeritud 8 korral taaskord verandadel ja puumlstvahevoumloumlna

1 korral raumlaumlstakasti laudadena Elamute ehituse vahemik jaumlaumlb 1882ndash1928 aastatesse

Joonis 10 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

30 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

34

34 Muud ehisdetailid

Sarikakannad

Nagu selgub peatuumlkk 41 inventeerimise metoodikas toodud arvudest on originaalseid

sarikakandasid naumlhtaval vaumlhem kui pooltel vaadeldud hoonetel Enamasti on selle potildehjuseks

hiljem lisatud raumlaumlstakastid mis olemasolevaid sarikakandasid varjavad Raumlaumlstakastide ehitus

on ette votildeetud arvatavasti vana roo- votildei laastukatuse83

vahetamisel eterniidi vastu vahel ka

vana katusematerjali katmisel eterniidiga

Joonis 12 Sarikaotste profileeringuid 32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

Murispuude otsad

Murispuu konsoole on naumlhtaval rohkem ndash 63 juhul 107 hoonest (sh hooned kus neid on

saumlilinud vaid 1 votildei 2)

Joonis 13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates 33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

83

Laastude valmistamist veel 1960 aastate alguses kinnitavad ka Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaadi aruanded

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

35

Viilulaudade saelotildeikelised otsad (viilupitsid)

Tuvastatud 44 korral neist 19 motildeotildedistatud Viilupitsid votildeib saelotildeike kuju jaumlrgi jaotada

sakmelisteks ja kolmnurkseteks erandlikud on Linnumaumle 2 kaarjad viilulaua otsad (20

sajandi keskpaik) ja Uus 22 laumlbiva nikerdusega viilupits

Joonis 14 Laumlbiva nikerdusega viilupits 34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on saumlilinud vaumlhe kaumlesoleva toumlouml jaoks on otildennestunud kotildeik erituumluumlbilised pitsid uumlles

motildeotildedistada- joonistada (va 1) Neist huvitavamateks votildeiks pidada Allika 1 (ill 35 joon 15) ja

Tiigi 21 pitse

Lihtsat kaare ja laumlbiva ava motiivi kohtab Pikk 3 ja Paju 4 verandade raumlaumlstal Sellest

keerukama variatsiooniga on Rookopli 11 ja Kalda 3 verandade raumlaumlstad ning Vabrikuvaumlljak 2

varikatuse raumlaumlstas Hiline ja kordumatu pits on Sadama 1 (1940) hoonel

Kaumlrdlas on leidunud ka auguga suumldamekujulist raumlaumlstapitsi (ill 11) motiiv on uuesti kasutusele

votildeetud Pikk 10 elamul samuti kohtab selliseid lotildepetusi Pikk 3 veranda viilulaudadel

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

36

Joonis 15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits 35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

Aknasandrikud

Aknapealseid ehiskarniise leiame Kaumlrdlas 2 elamul kaupmehe elamu Tiigi 21 (1900) ja

vabriku meistrite elamu Pikk 28 (1905)

Neist esimene on kergete idamaiste motildejutustega mille pikaks venitatud kaarte keskele jaumlaumlvaid

kolme paumliksesemotiivi kaitsevad vihmavee eest rohkete peenikeste iluliistudega palistatud

karniis Karniisi toetavad konsoolid on inimnaumlo profiiliga

Pikk 28 aknasandrik esitleb klassitsistlikke dekoreerimisvotildeimalusi liistudega rotildehutatud

horisontaalset karniisi selle all ringi- ja kaaremotiive kohal vaumlikest kolmnurkfrontooni ning

servades kanneluumluumlritud konsoole

Joonis 16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

37

3 ANALUumlUumlS JA JAumlRELDUSED

Kaumlrdla puitmajade laudise ja ehisdetailide uuringu jaumlreldused potildehinevad

inventeerimismaterjalidel nende seostamisel hoonete ehitusajaga Ehitisregistri ja Kaumlrdla

ajalooliste kaartide andmeil ning omavahelisel kotildervutamisel

Laudis ja vooderdusviisid

Laudvoodri taumlpse dateerimise teeb keerukas asjaolu et tahutud rotildehtpalkseinad jaumleti vajuma ja

alles hiljem kaeti laudisega84

Sage on olukord kus fassaadil on vahetatud laudis ning raumlaumlsta

votildei viilupitsi alla on jaumlaumlnud ainuke esimesest vooderdusviisist paumlrit laud Voodrilaudade

algupaumlrast kasutust on votildeimalik jaumlreldada palkidele loumloumldud distantsliistude votildei naelajaumllgede

abil Vahel votildeib vana laudis praeguse all siiani alles olla (nt Kaumlina mnt 48)

Inventeerimistulemustest ja nende omavahelisest analuumluumlsist votildeib jaumlreldada et mingit uumlhtset

eeskirja elamute vooderdamiseks polnud ja kasutati laudist mis parasjagu kaumlttesaadav oli

Siiski joonistuvad vaumllja teatud ajastutele omased laudisetuumluumlbid Vanimateks saumlilinud

voodrilaudadeks votildeib pidada Vabrikuvaumlljaku meistrite majadele kuuluvaid millel

Vabrikuvaumlljak 2 naumlitel puudub sulund Lauad on votilderdlemisi paksud ja kinnitatud

sepanaeltega

19 sajandil kui saeveskeid oli vaumlhem ja peamiselt motildeisate teenistuses oli puumlstlauda kergem

saada ja nii vooderdati toumloumlliselamuid just selliselt Kuna Kaumlrdlas on potildehjavesi suhteliselt

kotildergel ja alumiste palkide oht kahjustada saada suur oli praktiline soklipealne katta laiade

rotildehtlaudadega (ill 36) Rotildehtlaua kaumlttesaadavamaks muutumisel loumloumldi vahel varasem

puumlstlaudis sellega tervenisti uumlle (ill 37)

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine 37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

84

J Metslang Vana maamaja kaumlsiraamat lk 201

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

38

Kotildeige enam on Kaumlrdlas puumlstlauana eelistatud pealistik- ehk kaaslaudisega vooderdamist 26

toumloumlliselamust 12 on pealistiklaudis kombineeritud alumiste rotildehtlaudadega mis muudab

madalad tihti pikaks venitatud fassaadid elavamateks mitmekesistades selliselt tagasihoidlikke

taumlnavavaateid

Vaumlhem on elamuid (7 majal) kus laudis ulatub sokli votildei vundamendini vaumllja 1892ndash1893

aastatel valminud hoonetest on mitmel elamu osas rotildeht- ja sellega liidetud kuuriosal

pealistiklaudis (ill 41) Pealistiklaudisega vooderdusviis jaumltkus ka 20 sajandi esimeses pooles

Laudade alumised servad on lotildeigatud diagonaalset votildeimaldades vihmaveel laudasid

kahjustamata maha valguda (ill 39) laudise avatud uumllaosa raumlaumlsta all sarikate vahel on kaetud

vooderduse jaumlrgi kohandatud lauaga (ill 38)

Viimastel aastatel on mitmed elamud saanud uue vaumllisvooderduse endise eeskujul

Kaasaegsed lauad on aga profileerimata (ilma soonteta) ja silmnaumlhtavalt kitsamad ning

tihedalt uumlksteise kotilderval asetsedes muudab selline vooderdusviis ajaloolise fassaadiilme

votilderdlemisi rahutuks

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus 39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide 41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaudadest kuuri ja verandaga

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

39

Kotildeige autentsemaks toumloumllismaja fassaadilauaks pealistiklaudise kotilderval votildeib pidada tuumluumlp 2

rotildehtlauda Nimetatud voodrilaudasid leidub 19 korral tuumluumlpilisel 19 sajandi lotildepu toumloumlliselamul

ja kahel vabriku taumlhtsamate toumloumlliste elamul Viis kaunist maja on saumlilinud votilderdlemisi

tervikliku tuumluumlp 2 vooderdusega Paju 4 Tiigi 14 Rookopli 17 Pikk 28 ja Pikk 47 (ill 38)

Uumllejaumlaumlnud hoonete puhul mis on laumlbinud uuendusi votildeib tuumluumlp 2 sageli kohata viilu all

uumlksikute laudadena Tuumluumlp 2 laudisega elamud on lihtsad viilkatuse ja tuulekoja votildei verandaga

elamud madalal soklil millele on omane nurgapaumlhikute katmine laudadega ehk nn

topeltnurgad Vaumlhe esineb laudise kombineerimist teistsuguse laudisetuumluumlbiga naumliteks

puumlstlaudisega kuuri osas votildei vahevoumlouml kasutust Siin votildeib olla potildehjuseks profileeritud

veeninaga laiade laudade suhteliselt haumlsti saumlilinud seisukord Sama tuumluumlpi Kalamaja naumlitel

esineb harva paumlrinedes samuti Esimese Maailmasotildeja eelsest ajast seega votildeiks lauaprofiili

tuginedes senistele uurimustele pidada omaseks just Kaumlrdla ajaloolisele toumloumllisasumile

Paralleelselt tuumluumlp 2 vooderdati elamuid ka tuumluumlp 3 laudadega milliseid tuvastati kaheksal

majal ehitusajaga 1892ndash1919 Profiilile kotildeige ligilaumlhedasemat tuumluumlpi esines Kalamajas vaid

kolmel juhul

Juba 19 sajandil on kasutusel ka tuumluumlp 1 laud Kuni 1920 aastateni olid need poolpunnlauad

sealt edasi tulid kasutusele ka taumlispunnlauad (nt Pikk 52 1917 Uus 18 1920) Samuti

muutusid laiemaks allserva uumlmarad lotildepetused (nt Pikk 55 elamul) Kotildeige sagedamini

esindatud voodrilaud ka Kalamaja puhul85

Kaumlrdlas on kogu fassaad kaetud tuumluumlp 1 laudadega

Posti 13 (1880 ill 14) Pikk 38 (1893 ill 40) Pikk 55 (1893) Kaumlina mnt 19 (1895) Uus 12

(1930) ja Uus 14 (1900) Eha 1 (1930) majadel

19 sajandi viimasel kuumlmnendil uumlhes verandade ilmumisega taumlnavapilti hakati neid

vooderdama vertikaalsete sulundlaudadega mille kitsama versiooni puhul oli vahel laua

kummaski votildei uumlhes servas dekoratiivne soon ja laiemal laual 2ndash3 laua keskele freesitud

pikisoont (ill 30) Edaspidi hakati niisuguseid laudu paigaldama akende ja sokli vahelisele

alale tekitades puumlstvahevoumlouml Puumlstvahevoumlouml kasutus naumlib olevat uus naumlhtus Kaumlrdlas seni

hoonete alumisi palke katnud rotildehtlaudade kotilderval Selle arhitektuurne eeskuju votildeis tulla 1900

aastal valminud kaupmees Maumlhle elamuga Tiigi 21

Puumlstvahevoumloumlga kohtab sagedasti samal fassaadil tuumluumlp 1 rotildehtlaudist Laudisetuumluumlpi votildeis sageli

maumlrgata ka hoonetel mis olid vooderduses laumlbinud hilisemaid muutusi kasutusel on see tuumluumlp

ka kaasajal

85

A Muts Laudise ja vahekarniisiside profiilid Kalamaja hoonetel lk 19

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

40

Katteliistuga puumlstlaudist on Kaumlrdla elamutel vaumlhem esinedes siin 20 sajandi alguseses

puumlstiatud hoonetel (1900ndash1917 va Pikk 12 1870) Tihti on katteliist profileeritud ja

otsafassaadidel hoolikalt kohakuti aetud villulaudade saelotildeikeliste lotildepetustega (ill 40)

Tegemist on lakoonilise fassaadidekooriga ja pikaksvenitatud uumlldkavatisega elamutuumluumlbiga86

kahe korteriga elamutega millele on eksterjoumloumlris omased 1ndash2 verandat kotildergem sokkel

raumlaumlstakast sarikaotste eksponeerimise asemel ja topeltnurkade puudumine (erandiks on Paju

12 1917) 20 sajandi alguse hoonetel jaumli vaumlhemaks pealistiklaudise kasutust (vaid 7 korral)

ja enam ei poolitatud neid rotildehtvahevoumloumlga vaid need lotildeppesid uumlhe laia rotildehtsa lauaga

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstvahevoumloumlga (1928) 43 Mahukam elamu katteliist- lauaga (1900)

Uute hoonete ja verandade ehitamisega 20 sajandi algul sagenes erituumluumlbiliste nagu tuumluumlp 31

ja 11 (apteegihoone Uus 1 Uus 26) voodrilaudade kasutus

Uumlhel ainsal korral kohati Kaumlrdlas uumllekattelaudist aadressil Aia 11 (1870)

Sotildejajaumlrgne aeg totildei kasutusele kitsa ja profileerimata nn majavalitsuse laua mida kasutati nii

eraomanduses olevate kui riigistatud elamute vooderdamisel ja remontimisel Selliselt

vooderdatud elamuid kohtab Kaumlrdlas mitmel pool ja seda kahjuks sest lauad on sageli madala

kvaliteediga palju esineb oksakohtasid ja kotildemmeldumist Profiilitu87

kitsas ja halvasti

paigaldatud laud aga kahandab oluliselt vaumlaumlrika hoone vaumllisilmet

Parem ei ole olukord ka kaasaegsete voodrilaudadega mis juba materjalist tingituna (kiirelt

kasvanud noor puit) ei paku head kvaliteeti Samuti ei jaumllgita kaasajal tingimata et

saematerjali toumloumltlemisel jaumlaumlks luumllipuit laua vaumlliskuumlljele ja nii kipuvad need vaatamata

tahakuumlljele aetud soontele seina loumloumlduna kotildemmelduma (ill 44) Kaasaja lauad on ka oluliselt

kitsamad otildehemad ja pahatihti profiilitud kui tellijal ei ole jagunud just entusiasmi ja

votildeimalusi jaumlrgida olemasolnud eekujusid

86

bdquo Madala pikaksvenitatud uumlldkavatisegaldquo E Tohvri tuumlpoloogias( Kaumlrdla motildeistes on see siiski kotilderge) ndash E Tohvri Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest lk 87 87

Uumlksikuid tolle aja kitsaid laudasid on ka profiiliga tuumluumlp 1 eeskujul

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

41

44 Uute laudade kotildemmeldumine 45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

Sarikakannad ja murispuude konsoolid

Visuaalsete vaatluste potildehjal votildeib jaumlreldada et 19 sajandi lotildepu vabrikuelamu sarikakannad ja

murispuude otsad on olnud pigem vaumlhem votildei rohkem oskusliku kirvetoumlouml (ill 46) kui saelotildeike

tulemus motildejudes votildeluvalt rohmakatena Esineb nii kergelt faasitud votildei lihtsalt bdquosihvakamaksldquo

loumloumldud detaile kui ka keerukamat tahumistoumloumld detailidele kumeruste ja kallete andmiseks

Detailitaumlpsemat ja puhtamat saelotildeiget kohtab uuemate hoonete (1920 aastad) ja vanematele

hoonetele hiljem liidetud verandade votildei varikatuste puhul nende sarika- ja raumlaumlstapaumlrlini otste

viimistluses Uumlksikud erandid saelotildeike kasutusest vanematel hoonetel on naumliteks Tiigi 21

kaupmehe elamu (1900) Kaumlrdla endise karjamotildeisa hoone ( ill 47) ja Tiigi 30 elamu88

(1898)

(ill 21) ning Allika 9 (1900)

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand 47 Saelotildeikelised sarikakannad

88

Siia toonud motildeisnik ise katusekivid otildeuele et tal lahelt tulles maja jaumlrgi parem orientiiri oleks pidada Katus olnud aga motildene aasta paumlrast laumlbi ja vajanud vahetamist (seega votildeib kogu konstrukstioon olla uuem kui teistel toumloumllismajadel ndash autor) Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

42

Viilulauad

Lihtsam viis viilulaudasid kujundada on neid kolmnurka saagida Kaumlrdlas kohtab saelotildeikelisi

viilulaudasid valdavalt 19 sajandi lotildepus ehitatud hoonetel Paumlris puhtal kujul kohtab

kolmnurkset votildetet aga ainult 4 majaviilul ja 2 verandaviilul Sageli on laudadele tehtud

taumliendavaid sisselotildeikeid votildei laumlbivaid lotildeikeid teravad tipud aumlra lotildeigatud votildei kasutatud

erinevaid votildetteid uumlheaegselt Kotildervuti asetsevad puumlstlauad on enamasti tihendatud

katteliistuga Hoolikamad meistrimehed on katteliistud kujundanud veel profiiliga (joon 7)

nende alumised servad on sageli lihtsalt 90 kraadise nurga all lotildeigatud vahel lotildeigatud kanti

votildei kujundatud kolmnurkselt

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

Enam kui pooled Kaumlrdlas viilulaudade pitsidest on sakmelised (23 korral 43-st) nimetatud

ka hiiupitsideks89

Paumlris uumlhesuguseid pitse kohtab harva enamasti erinevad need uumlksteisest

sakmete arvu laiuse lotildeigatud otsa pikkuse ja lotildeikesuuna alusel (diagonaalne votildei 90 kraadi all

ill 49)

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

89

Kaumlrdla vabrikuelamute vaumlaumlrtuslike detailide inventeerimiskaustad Tartu Kotildergem Kunstikool 2008ndash2009 Hiiumaa Muinsuskaitseinspektori arhiiv

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

43

Peenemalt nikerdatud pitse olid endise haiglahoone Uus 12 viiludel (ill 15) mis teadmata

potildehjustel hoonelt on eemaldatud90

Raumlaumlstapitsid

Raumlaumlstapitse on Kaumlrdlas olnud oluliselt rohkem kui seni saumlilinud See on motildeistetav sest

nikerdatud detailidega otildehuke puitlaud katuseraumlaumlstas on taumlielikult ilmastikutingimuste

meelevallas vajades sageli enam hoolitsust kui majaomanikel paljalt silmarotildeotildemuks alati

puumlhendada on

Stiliseeritud taimemotiiviga raumlaumlstapitsi millega ajalooliselt on ehitud esinduslikuma

funktsiooniga hooneid nagu postimaja Posti 1391

( ill 16) alevivalitsuse Uus 18

politseimaja Uus 22 Tiigi 21 ja Allika 1 varaseimad eeskujud votildeivad tulla motildeisahoonetelt

Naumliteks on selliselt kujundatud olnud Isabella (Isapotildellu) metsamotildeisa peahoone raumlaumlstad

Aknasandrikud

Motildelemad aknasandrikutega elamud paumlrinevad uumlsna 20 sajandi algusest uumlks 1900 teine 1905

aastast Neist uuema Pikk 28 sandrikud kahe veranda vahele jaumlaumlval seinal laia raumlaumlsta all on

lihtsa teostusega kuid elegantsed muutes madala ja pikaks venitatud fassaadi uumlhes klaasitud

verandade ja puumlstvahevoumloumlga otildehuliseks ja isegi kuurortlikuks

50 Pikk 28 (1905) esifassaad 51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

Meistri hea vilumus ja ettenaumlgelikkus on tajutav Tiigi 21 elamu puhul Siin on osavalt

nikerdatud dekoor paigutatud targu karniisi alla viimast katvale lauale aga antud otildeige kalle

vihmavee eemale juhtimiseks sandriku detailidelt Muhe kompositsioon ja meisterlik teostus

90

Totildeenaumloliselt eemaldati pits hiljem kui ebapraktiline liialdus uumlhes eeskoja ehitamisega potildehjapoolsesele ja varikatusega lotildeunapoolsele otsakuumlljele 91

Pitsist on saumlilinud katked uus pits kordab katkeid mitte originaalmotiivi

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

44

potildehjendab haumlsti rootsikeelset vaumlljendit puitnikerduse kohta ndash bdquosnickarglaumldjeldquo e acute tisleri

rotildeotildem`

Viilu- ja raumlaumlstapitsid aknasandrikud jt puitnikerdusega detailid on maja eheteks paigutatuna

loomulikult hoone sellisele kuumlljele kust need moumloumldakaumlijale kotildeige paremini vaadeldavad

oleksid Seejuures ei ole toretseda tahtva Tiigi 21 elamul paljuks pandud ka kaumlimlaaknaga

eputamist kui see asus bdquostrateegiliseldquo kuumllje peal taumlnavapildis92

Teadaolevalt puuduvad Kaumlrdla elamutel projektid mistotildettu votildeib arvata et dekoori loomisel

on siin kasutatud puidutoumloumld enam valdavate kohalike meistrimeeste kogemustepagasit ning

juba puumlstitatud ja naumlhtud hoonete eeskujusid

92

Hoone pidi ka meelitama kundesid sest 1909 rajas Kaumlrdla Kaubatarvitajate uumlhisus sinna ka pagariaumlri ja vaumlikese leivatoumloumlstuse ndash httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-kohtumaja (vaadatud 16V 2017)

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

45

KOKKUVOtildeTE

Kaumlrdla linnaline areng on tihedalt seotud kalevivabriku rajamisega 19 sajandi keskel seda

perioodil kui Eesti arhitektuurikeeles hakati vaikselt viljelema puitehitusstiili uumlhes

rahvusromantiliste taumliendustega

Vanimad hooned mis taumlna maumlaumlravad Kaumlrdla tuntud ja tunnustatud uumlldilme on lihtsad

madalad puidust toumloumllismajad oma rohuaedade abihoonete ja iseloomulike detailidega milleks

on algupaumlrane avataumlidete kujundus trepid raumlaumlstalahendused korstnapitsid voodrilauad ja

saelotildeikeline puitdekoor

Taumlna peame me Kaumlrdla toumloumllisasulat uumlhes oma teedevotildergu ja hoonestusega miljoumloumlvaumlaumlrtuseks ja

motildeistame haumlsti hoonete ajaloolist vaumlaumlrtust Linna uumlldplaneering seab ala kaitsetingimuseks

arvestada olemasoleva vana valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikaumlsitlust Taumlpsema

uumllevaate puudumisel ajaloolisest fassaadikompositsioonist jaumletakse miljoumloumlalade

majaomanikele aga votilderdlemisi vabad kaumled tingimuse totildelgendamisel kuna praktiliselt

puuduvad suumlstemaatilisemad uuringud ajaloolistest vooderdusviisidest ja detailikasutusest

Lisaks Kalamaja hotildelmavale bakalaureusetoumloumlle on uumllevaatlikud motildeotildedistamistulemused

andmebaasi kantud ka Kassisaba Katusepapi ja Veerenni voodrilaudade ja vahekarniiside

profiilidest93

Et totildelgendamisruumi on palju ja jaumlrelvalve puudulik siis motildeistlik ja ennast

totildeestanud viis on inimeste (loe majaomanike) teavitamistoumlouml ajastutele ning hoonetuumluumlpidele

omastest originaaldetailidest mis votildeiks saada ka uumlheks kaumlesoleva toumlouml praktiliseks vaumlljundiks

Bakalaureusetoumlouml jaoks on inventeeritud kokku 110 hoonet millel tuvastati vaumlhemalt uumlks

ajalooline puitdetail Sarnast laudist omavad hooned jagati tabelitesse millest kotildeigepealt

eristusid puumlst- ja rotildehtlaudisega hooned Neist omakorda erinevaid rotildehtlaudise profiilidega

hooneid 5 ja puumlstlaudise tuumluumlpe 3 Votilderreldes tabelitesse koondunud hoonete sarnasusi ja

ehitusaastaid jotildeuti jaumlreldusteni millised on ajastutele ja hoonetuumluumlpidele omased

voodrilauatuumluumlbid ja ehisdetailid

Uuringu problemaatika seisneb selles et alati ei saa hoonete vooderdusviise seostada nende

ehitusajaga kuna 1) palkhoonel lasti enne voodriga katmist vajuda (ligilaumlhedase aja annab see

siiski) 2) hooned on laumlbinud mitmeid hilisemaid (kapitaal)remondi etappe ja erinevat tuumluumlpi

laudist leidub laumlbisegi Siinkohal on detailikasutuse kronoloogia muidugi maumlaumlratav lihtsalt ei

mahu inventeerimisprojekti sisse

93

Mida Tallinna Linnaplaneerimise Amet seni oma toumloumls aga ei kasuta ndash Vestlus Erja- Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

46

Tehtud analuumluumlsist selgub et Kaumlrdla toumloumlliselamute puhul on kasutatud mitmesuguseid

laudisetuumluumlpe ja ajalooliselt on neid ka omavaheli kombineeritud Vanimateks

vooderdusviisideks klassikalistel toumloumlliselamutel on olnud 1) pealistiklaud kombineerituna

rotildehtlauaga akna ja soklivahelisel seinal ning 2) profileerituma rotildehtlaua tuumluumlp 2 kasutus

Erandliku rotildehtsa ja sulundita vaumllisvoodrilauaga on Vabrikuvaumlljaku aumlaumlrsed meistritemajad

Tuumluumlp 1 kui asjalikum ja vaumlhem profileeritud voodrilaud on esindatud 19 sajandi

lotildepukuumlmnenditest uumlhiskondlikel hoonetel (nt postimaja) harvem on selliste voodrilaudadega

taumlielikult kaetud 19 sajandi toumloumlliselamuid Mahukamatele elamutele on omane katteliistuga

puumlstlaua- vooderdus Kotildervuti asetsevad lauad on tihti kaetud profileeritud liistuga

Historitsmiajal levinud puitdekoori moevotildetteid kohtab Kaumlrdlas lihtsustatud lahendustena kus

peamiseks autoriks dekoori loomisel on olnud hoone omanik votildei kohalik meistrimees Kotildeige

enam korduva motiivina kohtab vabrikuelamute viiluvaumlljadel sakmeliseks kujundatud

puumlstlaua otsi nn hiiupitsi Kotildervuti asetsevad lauad on enamasti kaetud profileeritud liistuga

Alates 20 sajandist sageneb tuumluumlp 1 kasutus elumajadel koos alumise puumlstvahevoumloumlga

Puumlstvahevoumloumlde ja verandade ilmumisega taumlnavapilti tulevad ka mitmesugused uued erinevalt

profileeritud lauad

Puitnikerduse muutumine peenekoelisemaks ilmneb Kaumlrdlas seoses verandade

vaumlljaehitamisega toumloumllismajade robustsete tahutud sarikate kotildervale ilmusid saledamad

saelotildeikelised hobusekaelakujuga sarikakannad verandade seinad kaeti profileeritud

sulundlaudade ja raumlaumlstad otildehulise raumlaumlstapitsiga

Kaumlesolev toumlouml teeb votildeimalikuks laumlhtuda Kaumlrdla ajaloolise linnatuumiku restaureerimisel

uurimispotildehistest eeskujudest selle asemel et katta kaasaegete renoveerimistoumloumlde kaumligus

hoonete vaumllisseinad ehituspoes pakutava uumlhe nouml ajaloolise lauaga mis sellele piirkonnale

kunagi omane pole olnud Kuna Hiiumaal on saumlilinud hea puidutoumloumltlemisoskus ja leidub

huvilisi meistrimehi kes tellimuse jaumlrgi on valmis valmistama freese ja laudasid on seniseks

puudujaumlaumlgiks olnud vaid uumllevaade siin levinud profiilidest Kaumlesoleva toumlouml eesmaumlrk ongi taumlita

seda olemasolnud luumlnka pakkudes motildeotildetkavas jooniseid kotildeikidest Kaumlrdlas leidunud ja

inventeeritud erituumluumlbilistest puitdetailidest (naumlited lisas) Edaspidi votildeimaldavad need vastavalt

vajadusele detailide restaureerimise votildei taastamise hoonele ja ajastule omasel viisil

Inventeerimise tulemusena valminud joonised votildeiksid saada eeskujuks olemasolevate

puitdetailide korrastamiseks ja taastamiseks ning miks mitte inspiratsiooniks tulevikus

kavandatavate uushoonete puhul

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

47

SUMMARY

Types of Weatherboards and Decorative Woodcut on Kaumlrdla Buildings

Kaumlrdla is Hiiumaarsquos centre which was developed around a textile manufactory founded in

1829 The most typical buildings in Kaumlrdla are small log houses built between the last quarter

of the 19th century and World War II in a period when a lot of National Romanticm style

architecture was created The low-roofed worker houses with their outyards and many

characteristic details such as original doors and windows stairs exposed rafter tails

chimneys weatherboards and modest wooden lace determine the valuable historic townscape

today These well-preserved features are considered to be valuable and protected in Kaumlrdlarsquos

general plan yet it is still not clearly defined which precisely are the authentic details we are

speaking about when preserving the authentic composition of the historical facades

The purpose of the current thesis is to create an overview of the types of weatherboard

claddings and decorative woodcut on Kaumlrdlarsquos historic wooden buildings The second aim is

to find connections between characteristic types of the above mentioned wooden details in

connection with the buildings types and the time these were established In conclusion the

work needs to be published to educate and raise awareness among the owners of the unique

wooden houses of Kaumlrdla

There has so far been little similar research done of weatherboard types on Estonian wooden

architecture Some survey has been done in the Tallinn historical wooden districts and a

bachelor thesis has been written about the weatherboarding profiles and dividing moldings in

the example of Kalamaja buildings by Andres Muts 2010 Art-historical review of Estonian

wood lace was written by Liisi Lauer 2009

Research of preserved historic weatherboards and decorative woodcut on wooden buildings

was carried out on 110 buildings in Kaumlrdla from June to August in 2016 These buildings

were chosen based on the former review of valuable details of worker houses in Kaumlrdla made

by the students of Tartu Art College in 2008ndash 2009 80 AutoCad drawings were made of the

different and most common wooden details such as types of weatherboard claddings shaped

rafter ends exposed upper logs purlin tails gable and eaves lace etc (Lisa 1) The collected

information based on the drawings and measurements was placed carried on the tables (Lisa

2) and then compared with the time of establishment and type of house as well as with the

results of the Kalamaja profiles

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

48

The most commonly used wood covering since the middle of 19th century is horizontal

cladding with rusticated weatherboards which classify into 5 slightly differing types Another

most authentic way was to combine vertical board-on-board cladding with horizontal

weatherboards below the windows More capacious worker houses in the very beginning of

the 20th century often had a board-and-batten type of cladding With the development of the

wood industry and sawmills the profile of horizontal boarding became more complex until

the Soviet period which in contrast produced quite thin and narrow shoddy boardings often

without any profiles at all

The local interpretation of well-spread historicism-in-wood ideas were quite simplified

However little has been preserved of what once decorated the gables and eaves of Kaumlrdlarsquos

houses in the beginning of 20th century

The practical aim of the current work is to give a clear base for restoring and maintaining the

still-preserved types of wooden weatherboards and decorative woodcut on Kaumlrdla buildings

and to encourage exposing what is still being covered The end result is that this is only the

very beginning of the research that needs to be done about the wooden settlement of Kaumlrdla to

give it the credit that it deserves

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

49

KASUTATUD KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU

Arhiiviallikad

Rahvusarhiiv

Suuremotildeisa jahu- ja saeveski ERA6391475

J Tonbergi saeveski ERA84213654

Kaupsi saeveski ERA63122396

Vennad Tonebergide saeveski ERA84213655

Suumllluste (Veldingi) saeveski ERA84213974

Metsatoumloumlstus ja saeveski Juhan Juumlrgenson ja Ko Hiiumaal ERA84211381

Saeveski omanikuks sai R Espenberg Luidja saeweski koht nr 593 ERA63122038

Hiiumaa Kohaliku Majanduse Kombinaat ERAR-220512167

Muinsuskaitseameti arhiiv

Erilt Toivo Kaumlrdla linn Linnaehituslik areng ja ettepanekud vanalinna kaitsetsooni

moodustamiseks Hiiumaa arhitektuurimaumllestised Kd III Tallinn 1984 MKA s A-1297

Kirjandus

Ardanski Aleksei Stepanovitš Ehituslaudsepatoumloumld Tallinn Eesti Riiklik Kirjastus 1956

Elvisto Tarmo Pere Rene Kodu vanas majas Saumlaumlstva renoveerimise potildehitotildeed Tallinn

AS Ajakirjade Kirjastus 2006

Hallas Karin Puitarhitektuur stiiliajaloo kandjana ndash Eesti puitarhitektuur Toim Karin

Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 11ndash71

Jesmin Riina Teras Evald Kaumlrdla Tallinn 1998

Kaila Panu Majatohter III Tallinn Viplala 1999

Kaila Panu Majatohter IV Tallinn Viplala 1999

Kaskor Vello Toumloumlstuslikud olud ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene Peatoim Helgi Potildello

Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 529ndash554

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

50

Loit Mari Puitmaja vaumllislaudis ndash Kultuurimaumllestise omaniku kaumlsiraamat restaureerimise

infovoldikud toim Kais Matteus Riin Pau Mari Loit Tallinn Muinsuskaitseamet [2013]

Tallinn Muinsuskaitseamet

Lukas Dan Kaumlrdla aknad Kaumlrdla Hiiumaa Muinsuskaitse Selts 2015

Metslang Joosep Vana maamaja Kaumlsiraamat Tallinn Tammerraamat 2012

Metslang Joosep Katuseraamat Tallinn Tammerraamat 2016

Maumlsak Ene Uued osakultuurid toumloumlliskultuur ndash Eesti rahvakultuur Toim Ants Viires Elle

Vunder Tallinn Eesti Entsuumlklopeediakirjastus 2008 lk 513ndash529

Pauska Tiia Kaumlrdla hiidlaste linn Tallinn Eesti Raamat 1988

Pihel Sulev Kotildepu kanged naised ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla

Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Potildellu Kaljo Hiiumaa rahvapaumlrane ehituskunst Tartu Kirjastus Ilmamaa 2004

Puss Hugo Hiiumaa talurahva elatusalad aastail 1890ndash1940 ndash Etnograafiamuuseumi

aastaraamat XXVIII Tallinn Valgus 1975

Raam Villem Eesti arhitektuur Laumlaumlnemaa Saaremaa Hiiumaa Paumlrnumaa Viljandimaa

Tallinn 1996

Reikmann Peeter Maumllestusi Kotildepu motildeisast ndash Nad tegid toad tuule paumlaumlle elud ilma aumlaumlre

paumlaumlle Toim Helgi Potildello Kaumlrdla Keskkonnainvesteeringute Keskus 2002 lk

Remmelkoor Olav Kaumlrdla ndash Eesti arhitektuur 2 Peatoim Villem Raam Tallinn Valgus

1996 lk 86ndash96

Tihase Karl Eesti talurahvaarhitektuur Tallinn Tallinna Tehnikauumllikooli Kirjastus 2007

Tilga Madis Kaumlrdla linnaliku asustuse kujunemine ndash Hiiumaa Loodus aeg inimene

Peatoim Helgi Potildello Kaumlrdla Hiiumaa Teabekapital 2015 lk 555ndash566

Tohvri Epi Eesti puitasumite kujunemisest ja elamutuumluumlpidest ndash Eesti puitarhitektuur Toim

Karin Hallas Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum 1999 lk 83ndash110

Tuuder Madis Tallinna toumloumllisasumid Naumliteid sajanditagusest kinnisvaraarendustest ndash

Tallinna puitarhitektuur Toim L Vaumllja Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna

Kultuurivaumlaumlrtuste Amet 2014 lk 188ndash 199

Veski Arvo Veski Jaak Korteri remont Tallinn Valgus 1982

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

51

Viires Ants Eesti rahvapaumlrane puutoumloumlndus ajalooline uumllevaade Tallinn Ilo 2006

Vrager Elmar Hiiumaa ja hiidlased uumllevaade saarest ja rahvast Toronto 1971

Aeg Tallinna sadamas ja sadama uumlmber jutu- ja pildiraamat Toim Einar Ellermaa Tallinn

Ajakirjade Kirjastus AS 2005

Lotildeputoumloumld

Lauer Liisi Dekoori loomise eeskujud ja tuumlpoloogia eesti historitsitlikus puitarhitektuuris

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2009

Muts Andres Laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel Bakalaureusetoumlouml Eesti

Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2010 Kaumlsikiri asub EKA muinsuskaitse

ja konserveerimise osakonna raamatukogus

Paumlrnamaumle Jane Kaumlrdla linna miljoumloumlvaumlaumlrtuslik hoonestusala vaumlaumlrtused ja kaitsetingimused

Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2012 Kaumlsikiri asub

EKA raamatukogus

Sova Elo ndash Eestirootslaste ajalooline asustus selle struktuur ja arhitektektuur Noarootsi

vallas Magistritoumlouml Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond Tallinn 2002 Kaumlsikiri

asub EKA raamatukogus

Muud allikad

Kaumlrdla linna uumlldplaneering 2012

httpavalikamphoraeeKARDLALVindexaspxid=28810 (vaadatud 4 I 2017)

Sae kasutuselevotildetmine metsatoumloumls

httpsloodusegakooseepuuri-uurimetsanduse-ajalugusae-kasutuselevott (vaadatud 7 IV

2017)

MTUuml Ajaloolised votildetted Hiiumaa varase elektrifitseerimise ajaloost

httpwwwajaloolisedvottedeeelekterHiiumaa_varase_elektrifitseerimise_ajalugupdf

(vaadatud 27 IV 2017)

Partsi veski

httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

52

Kaumlrdla 1913 aastal O Gustavsoni pilgu laumlbi ndash

httpwwwkardlaeeindexphpoption=com_contentamptask=viewampid=12ampItemid=1

(vaadatud 1 V 2017)

Ajalooline elamu (Maumlhle maja vana kohtumaja)

httpwwwhiiuvaldeevaatamisvaarsusedkardla228-ajalooline-elamu-mahle-maja-vana-

kohtumaja (vaadatud 15 V 2017)

Vaumllisvoodrilauad

httpspuumarketeetooteinfopuitmaterjalidvalisvoodrilauad (vaadatud 16V 2017)

Forgotten History ndash windpowered sawmills

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

Timber Framing httpsenwikipediaorgwikiTimber_framing (vaadatud 23V 2017)

(vaadatud 23V 2017)

Ajaleheartiklid

Kaumlrdla suumlnni paumlewilt ndash Waba Maa 23 IX 1932 nr 224

Hiiumaalt ndash Maa Haumlaumll maarahva ajaleht 8 III 1940

Suulised allikad

Vestlus Valli 4 majaomanikega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Tiigi 30 peremehega VII 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Dan Lukasega IX 2016 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Kabuna kuumlla elanikega 30 IV 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Erja-Liina Raidmaga 17 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Monica Vestmanniga (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Uumllla Parasega (17 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Keidi Saksiga (18 V 2017) Maumlrkmed autori valduses

Vestlus Leele Vaumlljaga 19 V 2017 Maumlrkmed autori valduses

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

53

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Autori fotod kui ei ole maumlrgitud teisiti (pildistatud juuni 2016ndash aprill 2017)

1 Kaumlrdla kalevivabriku plaan 1830 Vaumlljavotildete kaardist Special-Charte von dem Hofe Kertel

und dem Dorfe gleichen Namens RA EAA462366

2 Kaumlrdla alevi plaan 1922 Vaumlljavotildete kaardist ERAT-631533 leht 1

3 Kalevivabriku toumloumllised oma elumaja ees

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]80 (vaadatud 4 II 2017)

4 Rootsi taumlnav Kaumlrdlas Tagaplaanil kalevivabrik HKM Fp 882124 F 4283 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview2032123 (vaadatud 4 I 2017)

5 Polekusse saeveski Kadernas Ajalooline Hiiumaa grupp

httpswwwfacebookcomphotophpfbid=1245121692175566ampset=g893217157402159ampt

ype=1amptheater (vaadatud 5 IV 2017)

6 Otildengu liipritehase koormad laevale laadimist ootamas Foto Pia Hanslepi erakogust

7 Saeraami paigaldamine Partsi veskisse (1931) Foto autor Johannes Roos Ants Orava

perealbum httpveskiedicyco (vaadatud 5 IV 2017)

8 Otildehukeste laudade lotildeikamine kaatersae abil

httpscalculatingwordpresscom20120606forgotten-history-wind-powered-sawmills

(vaadatud 23 V 2017)

9 Stanley profiilihoumloumlvel nr 55 (toodeti 1899ndash1962)

10 Komplekt teradega peenemate profiilide valmistamiseks

11 Otildemblusjaumllgedega paadilauad paargu viiluvaumlljal Foto autor Heiki Muumlrk

12 Nurgalauad ehk nn topeltnurgad Vabaduse 44 (1858)

13 Vooderdusviis toumloumllismajal (Kotildergessaare mnt 6 1884)

14 Palkide vahetamisel eemaldatav puumlstvahevoumlouml (Uus 3 1935)

15 Ehiskonsooli motiive eeskujualbumis

16 Kaumlrdla postimaja 1911 aastal

httpsajapaikeealbum=3251ampphoto=35594amporder1=timeamporder2=addedamppage=6

(vaadatud 4 I 2017)

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

54

17 Kaumlrdla vana haiglahoone Uus 12

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]68 (vaadatud 4II 2017)

18 Kaumlrdla Kopli taumlnav (foto on tehtud enne 1915 aastat) HKM Fp 65957 F 1648 Hiiumaa

Muuseumid SA httpmuiseemuseaalview1660477 (vaadatud 4 I 2017)

19 Raumlaumlstapits ja sisselotildeigetega dekoratiivne laudis vana politseimaja Uus 22 hoonel

httpwwwhansaantiikeegallery35134135prettyPhoto[]195 (vaadatud 4II 2017)

20 Tuumluumlp 1 Vaumlike- Aia 2 (1896) otsafassaadil

21 Tuumluumlp 11 voodrilaud Uus 8 (1928) fassaadil

22 Tuumluumlp 2 voodrilaud Sadama 5 (1895) fassaadil

23 Tuumluumlp 4 voodrilaud Rootsi 4 (1892) fassaadil

24 Tuumluumlp 31 Mere 4 (1923) fassaadil

25 Tuumluumlp 4 voodrilaud Vabrikuvaumlljak 2 (1850) fassaadinurgal

26 Tuumluumlp 5 voodrilaud Kotildergessaare mnt 37 (1912) fassaadil

27 Pealistiklaudis Sadama 12 elamul (enne 1922)

28 Katteliistuga puumlstlaudis Pikk 3 (enne 1922)

29 Tuumluumlp 1 laudis veranda viiluvaumlljal saelotildeikelise pitsiga

30 Uus 1 (1935) puumlstvahevoumlouml

31 Tuumluumlp 3 voodrilauad Tiigi 30 verandal

32 Sarikakannad peidetuna raumlaumlstakasti (Uus 18 1920)

33 Murispuu konsool Linnumaumle 2 otsafassaadil

34 Viilupits Uus 22 (1927) verandal

35 Raumlaumlstapits Allika 1 (1887) palkonil

36 Puumlstlaudise ja rotildehtlaua kooskasutamine

37 Rotildehtsate laudadega kaetud puumlstlaudis

38 Puumlstlaudise ja raumlaumlsta uumlhendus

39 Puumlstlaudise alumised servad lotildeigatakse diagonaalselt

40 Terviklikult tuumluumlp 2 laudisega kaetud elamu naumlide

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

55

41 Tuumluumlp 3 laud koos puumlstlaua kuuril ja verandal

42 Tuumluumlp 1 laud koos puumlstlaudadega kuuri osal

43 Mahukam elamu katteliist- lauaga

44 Uute laudade kotildemmeldumine

45 Vanadel voodrilaudadel jaumlaumlb luumllipuit vaumlljapoole

46 Paju 4 (1900) elamu kirvega tahutud sarikakand

47 Saelotildeikelised sarikakannad

48 Viilulaudade lihtsamaid kujundusvotildetteid

49 Viilupitsi keerukamaid kujundusvotildetteid nn hiiupits

50 Pikk 28 (1905) esifassaad

51 Tiigi 21 (1900) sandriku konsoolid

JOONISED

1 Poolpunnlaud (vasakul) ja taumlispunnllaud

2 Tuumluumlp 1 profiil

3 Tuumluumlp 11 profiil

4 Tuumluumlp 2 profiil

5 Tuumluumlp 3 profiil

6 Tuumluumlp 31 profiil

7 Profileeritud pealistiklaud ja selle paigaldamise viis

8 Puumlstlaudise profileeritud katteliist ja selle paigaldamise viis

9 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 1 profiil

10 Kitsam sulundlaua tuumluumlp 2 profiil

11 Sulundlaua tuumluumlp 3 profiil

12 Sarikaotste profileeringuid

13 Murispuu profileeritud konsool kuumllg- ja eestvaates

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

56

14 Laumlbiva nikerdusega viilupits

15 Taimemotiiviga raumlaumlstapits

16 Idamaiste motiividega aknasandrik ja selle laumlbilotildeige

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

57

LISA 1

KAumlRDLA KAART VAumlLJAVOtildeTE MAA-AMETI GEOPORTAALIST

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

58

Punasega taumlhistatud inventeeritud hooned ( kotildeik hooned ei ole mahtunud kaardile)

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

59

LISA 3

LAUDISETUumlUumlPE VOtildeRDLEVAD TABELID

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

60

TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

rsquoUumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

esmane kasutus EHRi andmetel kui ei ole maumlrgitud teisiti

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp+ allserv

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkus

1 Vabaduse 44 1858 Rotildehtvahevoumloumll ilusad laiad lauad

2 Tiigi 26 1865 Pp Vana viilupitsi all

3 Posti 13 1880 Uus aga vanal fotol sarnane (sama) laudis

4 Rookopli 11 1880 Uuemal veranda

5 Rookopli 1 1882 Uumlksikud lauad ilmnenud peale eeskoja lammutamist aga siin on ka laudasid vahetatud

6 Aia 18 1886 Pp Votildeib olla uuem laud+ tuumluumlp III ja puumlstvahevoumlouml taumlnava pool

7 Pikk 31 1892 Taumlnavapoolsel fassaadil uuemad sest pitsi all on tuumluumlp 2

8 Lodju 2 1917 Pp Vana lai laud

9 Pikk 38 1893 Pp Vana

10 Pikk 55 1893 Vanem

11 Kaumlina mnt 19 1895 Vanem

12 Sadama 5 1895 Pp 155208

Juurdeehitusel

13 Vaumlike- Aia 2 1896 Vana

14 Tiigi 30 1898 170

15 Tiigi 13 1900 140 Laumlbisegi tuumluumlp II-ga

16 Tiigi 21 1900 170 vanad lauad orig

17 Kopli 6 1900 Pp Potildehiosas tuumluumlp II vana laud saumlsi vaumlljap

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

61

18 Kopli 14 1900 Potildehiosas tuumluumlp II esineb osaliselt

19 Kotildergessaare mnt 14

1900 U aga uus laudis ka

Uus laudis verandal

20 Allika 24 1900 Vana

21 Pikk 52 1917 Tp Laiema veetilgaga

22 Tiigi 22 1919 Potildehiosal+ puumlstvahevoumlouml

23 Uus 18 1920 Tp Vana

24 Aia 20 1920 Otsaseinal eesf Tuumluumlp II

25 Potildellu 13 1924 Lai Ilus lai tuumluumlp+ puumlstvahevoumlouml

26 Uus 8 veranda 1928 Pp 113 20 35 Haumlsti sarn kaumlekiri uus 18 majaga

27 Potildellu 5 1928 Vana laud+ puumlstvahevoumlouml

28 Eha 1 1930 Pp 147170

17 Vana

29 Uus 12 ambulatoorium

1930 Pp Lai Ilus lai tuumluumlp uumllemise soonega

30 Uus 1 1935 Tp 87 18 35 Nn taani laudis kitsam ja uumlmaram tuumluumlp

31 Sadama 1 1940 139 21 30

32 Uus 14 1900 175 (naumlhtav osa)

33 Uus 20 (uumllemised) 1950 () 156 (naumlhtav osa)

Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

34 Uus 22 1927 175 (naumlhtav osa)

Endine politseimaja Alumine profiil nagu tuumluumlp 1

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

62

TUumlUumlP 11

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp Laius Paksus Kaelapikkus mm

Maumlrkused

1 Allika 1 1887 Uus laudis soonega

2 Metsa 23 veranda

1890

3 Tiigi 30 1898 Pp 150 Uus vana eeskujul

4 Allika 9 1900 + puumlstvahevoumlouml

5 Kotildergessaare mnt 14

1900 Endise kuuri osas+ puumlstvahevoumlouml

6 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hilisemad all puumlstvooder

7 Uus 8 1928 Tp 166 ja 115

20 ja 24

57 ja 47 Kitsam laud esifassaadil laiem tagafassaadil

8 Vabaduse 7 1930 Tp Alumine rotildehtvahevoumlouml

9 Uus 10 1932 125-135

4652 + alum puumlstvoumlouml

10 Heltermaa mnt 25

1936 Soonega ja uumlleni Suusterite kingapoe taga

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

63

TUumlUumlP 2

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Jrk

Aadress Esmanekasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela Pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 8 1835 Laudis vahetatud

2 Tiigi 26 1865 153

3 Aia 20 18861920

145 Esifassaad vana

4 Tiigi 33 1890 Osaliselt saumlilinud tagafassaadil

5 Rookopli 17 1892 Terviklikult saumlilinud

6 Pikk 31 1892

7 Pikk 38 1893 Verandal ainult

8 Sadama 5 1895 165 58

9 Tiigi 14 18951962

Pp 145 25

10 Tiigi 30 1898 165

11 Tiigi 34 1898

12 Kopli 14 1899 Vanemal osal

13 Paju 4 1900 175 25

14 Kotildergessaare mnt 14

1900 puumlstvahevoumloumlga

15 Tiigi 13 1900 170 23

16 Tiigi 19 1900 puumlstvahevoumlouml

17 Kopli 6 1900 Vanemal osal

18 Pikk 47 1901

19 Pikk 28 1905 145 puumlstvahevoumlouml

20 Mere 8 1917 Eeskojal uumlksikud lauad

21 Tiigi 28 1940 pp 165 23 6

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

64

TUumlUumlP 3

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundituumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Rootsi 4 1892 137 4

2 Kaumlina mnt 48 1892

3 Kotildergessaare mnt 35

1893

4 Tiigi 15 tp 1896 139 2 35

5 Aia 19 1900

6 Tiigi 19 1900 pp 140 25 Uuem osa

7 Tiigi 22 1919 135

8 Linnumaumle 2 1960 ()

TUumlUumlP 31 1 Kotildergessaare 22 1917 Alumine profiil

puudub

2 Mere 4 1923 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 (+ puumlstvahevoumlouml)

3 Pikk 49 1892 Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 veranda hilisem

4 Uus 6 1924 tp Alumine profiil nagu tuumluumlp 2 kuid taumlisnurgaga

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

65

TUumlUumlP 4

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Aadress Esmane kasutus

Sulundi tuumluumlp

Laius mm

Paksus mm

Kaela pikkus mm

Maumlrkused

1 Vabrikuvaumlljak 2 1850 Sulund puudub

24 End Lasteaed All topeltprofiil

2 Vabrikuvaumlljak 6 1897 All topeltprofiil

3 Vabaduse 47 1940 Paumlevakeskus All topeltprofiil uuem laud

TUumlUumlP 5 Aadress laius

1 Aia 3

2 Aia 8

3 Aia 20

4 Allika 9

5 Allika 30

6 Kotildergessaare mnt 37

118

7 Kopli 14 veranda

8 Paju 12 veranda

9 Pikk 22

10 Pikk 55

11 Tiigi 13 uumlksikud

12 Tiigi 33

13 Vaumlike- kopli 6 etc

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

66

PUumlSTVOODER

PEALISTIKLAUDIS

Vana saumlilinud laudis

Uumlksikud lauad

Uuemad lauad (ei ole algne)

Kombineeritud teistpidi laudadega

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit maumlrkused

1 Linnumaumle 2 1810 (1960)

Osaliselt puumlstvoodriga uuem

2 Vabaduse 44 1858 Kombin rotildehtvahevoumloumlga

3 Pikk 42 1861 Kotilderge kivist sokkel

4 Kopli 20 1868 Kotilderge kivist sokkel

4

Valli 4 1880 205215

13 ERAND Tislerist omanik olnud puumlstlauaga ka esifassaadil

5 Tiigi 46 1880 190 19 Puumlstvooder+ rotildehtvahevoumlouml

6 Rookopli 11 1880 otsaseinas osaliselt rotildehtlaudis

7 Rookopli 3 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga kivist soklini

8 Rookopli 4 1881 165 Uumlleni puumlstvoodriga

9 Kotildergessaare mnt 6

1884 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

10 Uus 26 1890 162 15 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

11 Kotildergessaare mnt 35

1892 Kuuri osas

12 Kaumlina mnt 48 1892 Kuuri osas

13 Pikk 49 1892 170 Kuuri osas

14 Pikk 38 1893 147151

26 Kuuri osas

15 Rootsi 4 1892 173 19 Kuur ja eeskoda

16 Pikk 14 1900 uumlleni

Kopli 2 1900 On olnud puumlstlaudis+ rotildehtvahevoumlouml

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

67

17 Kotildergessaare mnt 7

1900 uus

18 Kotildergessaare mnt 22

1917 Hoovipoolne fassaad

19 Mere 8 1917 Uumlleni puumlstvoodriga va eeskoda

20 Pikk 6 1917 Uus laud

21 Tiigi 22 1919 Kuuri osas

22 Vabaduse 7 1930 (1922 kaardil olemas)

Rotildehtvahevoumloumlga pikifassaail uumlleni

23 Sadama 12 1946 (1922 kaardil olemas)

153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

24 Kaumlina mnt 22 1930 Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

25 Kraavi 7 1930 (1922 kaardil ol)

172200

235 Uumlleni puumlstvooder

26 Kopli 12 1940 (1922 kaardil

Puumlstvooder+rotildehtvahevoumlouml

27 Sadama 12 1946 153 18 Puumlstvooder+ rotildeht vahevoumlouml

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

68

KATTELIISTUGA LAUDIS

Aadress Esmane kasutus

Laius Liist Profileerit Maumlrkused

1 Aia 8 1880 uus

2 Pikk 12 1870- 1900

Vp kohakut katteliistuga + uus raumlaumlstakast+ 2 tuulekoda nl puudu 2 krt elamu

3 Vabrikuvaumlljak 2a

1900

Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga + raumlaumlstakast+ tuulekoda nurgalauad puudu lasteaed

4 Kalda 9 1910 Viilulaua pitsi tipud kohakuti katteliistudega fassaadil+ tuulekoda+ raumlaumlstakast 2 krt elamu

5 Aia 10 1912 235 13x4 Uumlleni va veranda 2 krt elamu

6 Paju 12 1917 Katteliistuga puumlstl+ rotildehtvahevoumlouml (hilisem ja lohakam viimistlus+ veranda)

7 Pikk 3 1917 () Viilulaua pitsi tipud on kohakuti katteliistuga fassaadil raumlaumlstakast+ 2 verandat 2 krt elamu

8 Kopli 16 Enne 1922 k

Uus pits

KUumlLG KUumlLJE KOtildeRVAL

Aadress Esmane kasutus

Laius Paksus

Profileerit Maumlrkused

1 Aia 18 1886 tagafassaadil

2 Kabeli 35 1892 kuuriosal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal

69

DEKORATIIVNE KITSAM SULUNDLAUD TUumlUumlP 1

Vana saumlilinud laudis

Laiemad lauad viiluvaumlljal

Aadress Esmane kasutus Maumlrkused

1 Tiigi 34 1891 verandal

2 Tiigi 14 1895 Viiluvaumlljal laiem

3 Tiigi 15 1896 Viiluvaumlljal laiem

4 Allika 9 1900 Viiluvaumlljal laiem

5 Tiigi 19 1900 Puumlstvahevoumloumll

6 Tiigi 21 1900 Puumlstvahevoumloumll

7 Pikk 3 1917 Veranda viilul saelotildeikelisena

8 Mere 4 1923 Puumlstvahevoumloumll + viiluvaumlljal

9 Uus 6 1924 Verandal

10 Uus 8 1928 Veranda viilul

11 Uus 12 1930 Viiluvaumlljal laiem

12 Uus 10 1932 Puumlstvahevoumloumll

12 Uus 1 1935 Puumlstvahevoumloumll

13 Metsa 21 1958 Viiluvaumlljal laiem

DEKORATIIVNE SULUNDLAUD TUumlUumlP 2

Aadress Esmane kasutus maumlrkused

1 Linnumaumle 2 (1810 kirj) 1960 Veranda puumlstvahevoumloumll

2 Rookopli 1 1882 Verandal puumlstvahevoumloumll

3 Tiigi 30 1898 Verandal

4 Tiigi 21 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll 2 soonega

5 Allika 9 1900 Verandal ja raumlaumlstakastidel

6 Uus 22 1900 Veranda puumlstvahevoumloumll

7 Uus 6 1924 Puumlstvahevoumloumll

8 Potildellu 5 1928 Puumlstvahevoumloumll ja verandal