�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 25 (384) 25. märts 2009

Lk. 2Kuldsest Amuletist Siberini ehk Millega sai hakkama KG? Lk. 4

Kutt Ja Pätt saatjate-ga käisid 6. klassile tarkust jagamas. Lk. 6

Kolleegid, pere, õpi-lased portreteerivad Veikko Lehtot

SünnipäevadÕpilased

Kristin Aavik 8A 26.03Greta Virves 5B 26.03Lelet Aavik 12E 27.03Andres Hindrekson 9B 27.03Loore Kuris 5B 28.03Triin Kazlas 10A 28.03Alari Saar 6B 28.03Mare Kiider 11B 28.03Kadri Paiste 2A 29.03Joosep Soon 5B 29.03Laura Johanson 12E 29.03Marko Mets 12F 29.03Raine Metsalu 11E 29.03Karl Keerberg 12E 29.03Markus Juursoo 1A 29.03Henry Lehtsi 1A 29.03Linda Lapp 9A 30.03Johanna Arak 2B 01.04Mihkel Truu 6B 01.04

Töötajad

Kersti Kirs 27.03*Anne Kilumets 28.03*Sirje Mehik 30.03

Juht tänab

Pipepeo, tepoteo, eputeo, pepeteo, pepeleo?

�2. märtsil tähistati Ku-ressaare Gümnaasiumis emakeelepäeva keelekon-verentsiga “Saarlastest keelemehi”, kus õpilased tutvustasid meie kuulsaid keeleuuendajaid, sõnava-rakogugujaid...

Kiitus sisult ja tehniliselt vormistuselt suurepäraste ettekannete eest!

Johannes Aavikust kõ-neles KG keeleväelane Kairi Sepp (juh. õp. E. Tuisk)

Piret Salumäe 9. klas-sist esitles Paul Saagpak-

ku kui suurt sõnaraamatu-meest (juh. õp. M. Laurson). Eesti luulekeele uuendajat Villem Ridalat tutvustasid abituriendid Pille Alasi ja Maarja-Linda Põld (juh. õp. M. Tustit). Ja siis huvitusid keelesõbrad Juhan Peeglist, kellest kui ajakirjanduskee-le arendajast kõnelesid Ma-re Kiider ja Jarmo Varik (juh. õp. M. Rekaya).

KG vilistlane Kadri Kak-kum julgustas kuulajaid keelt mitmekesiselt ja loo-valt kasutama ja keelt mitte

kartma.Teistlaadi elevust tõi kee-

lepäeva meeleollu 9B klassi räppettekanne.

Konverentsi juhid Riin Oeselg (8. kl) ja Holger Part (12. kl) tänasid kõiki esine-jaid ja lõpetasid päeva mõt-tega, et keel on ligimesest veel ligem. Mõelgem sellele!

Ja tagasi algusesse. Mis-suguse sõna sünonüümid on pealkirjas?

Maret Laurson, eesti keele ja kirjanduse

õpetaja

Vahvad räpparid 9B klassist. Foto: Piret Paomees

Suur aitäh Maret Laur-sonile ja tema abilistele ema-keelepäeva konverentsi “Saarlastest keelemehi” kor-raldamise eest. Aitäh kõiki-dele esinejatele ja teie juhen-dajatele!

Eve Tuisk, eesti keele osakonna

juhataja

Suur aitäh teile, KG kee-leväelased Kairi Sepp, Krist-jan Kiirend ja Sass Pääsk, kooli väga hea esindami-se eest saates “KeeleVägi” ja palju-palju õnne teile võidu puhul!

Eve Tuisk, eesti keele osakonna

juhataja

Tänan Mai Randa an-sambel Paabeli vastuvõtmise ja toreda kontserdi korralda-mise eest!

Tänan Poistelaul 2009 Tallinna voorus osalenud tublisid soliste ja nende ju-hendajaid Pilvi Karu ja Lai-ne Lehtot!

Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja

2 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 25. märts 2009

KG keeleväelased leidsid Kuldse Amuleti!„KeeleVägi“ - fenome-naalne hariduslik-meele-lahutuslik mõistlusmäng. Mängu eesmärgiks oli emakeele populariseerimi-ne ja näitamine noortele, et meie eesti keel võib olla huvitav ja kaasakiskuv.Keeleväelaste ülesandeks oli leida Kuldne Amulett. Just sellega said hakkama meie keeleväelased ehk „KeeleVägi“ 2009 võitjad: Kairi Sepp, Sass Pääsk ja Kristjan Kiirend ��A klas-sist.

Millised olid teie esma-muljed saatest?

Kr: Saade paistis esmapil-gul väga huvitav ning olin pisut jahmunud, kuna olin oodanud tavapärast vikto-riini, kus inimesed istuvad laudade taga ja vastavad kü-simustele. Kuskil keskaegses ruumis seiklemine oli täiesti ootamatu.

Kuidas tundsite end võr-reldes teiste koolidega?

Kr: Väga lõbus oli. Teised koolid tundusid seda tunnet jagavat.

S: Keegi ei põdenud meil, et mis siis, kui kohe välja ku-kume vms.

Ka: Mina isiklikult tund-sin end kui maalt ja hobuse-ga. Nii vast tundsid ka Krist-jan ja Sass, hoidsime üpris omaette. Teised koolid tun-dusid hoopis enesekindla-mad ning tugevamad ka sel-le võrra.

Kas KG õpilastel on põhjust tunda end hal-vemini võrreldes teiste (eliit)koolidega?

Kr: Ei. Miks peaks? Mis-asi see eliitkool üldse on?

Ka: Kooli tugevus ei seis-ne selles, kas ta on nn eliit- või tavaline kool. Kooli tee-vad heaks selle abivalmid, oma aines pädevad ning to-redad õpetajad, kes suuda-vad teha õppeaine õpilase jaoks niivõrd huvitavaks, et õpilasel tekiks õpihimu ja -tahe. Kui need kaks on õpi-lasel olemas, on vast kõik uksed tulevikus valla.

Millised emotsioonid teid valdasid, kui kuulsi-te võidust ning auhinnarei-sist?

Ka: Finaalimaailmad lä-binud, ei teadnud me veel tükk aega lõpptulemust. Kui meid oldi ümber pos-tamendi sätitud ning öeldi: “Saarlased, te võitsite!” tun-dus see niivõrd ebareaalne. Olin kindel, et Juuru õpila-sed olid paremad. Ent pisara kutsus see uudis silma siis-ki. Tõeline arusaam võidust jõudis pärale alles siis, kui olime juba võttegrupiga Tal-linn-Moskva lennukis.

S: Meile räägiti kohe esi-mesel õhtul, et reis toimub Siberisse. Keegi ei uskunud seda, oli kuulda isegi naeru-pahvakuid. Kõik mõtlesid, et see on mingi häma. Aga kui võitsime ja teada saime, et asi ikkagi on nii, siis tek-kis kohe ärevus.

Rääkige veidi saate tege-misest.

Kr: Võistlejatele anti kee-leväelase vormid selga, ripu-tati peakaamerad ja lambid külge ning siis seoti silmad kinni. Siis talutati meeskond hanereas uude kummalis-se maailma, kust väljapää-

semiseks tuli üksjagu vaeva näha.

Ka: Kogu võttemeeskond oli väga-väga tore ning sõb-ralik. Tehti nalja ja oldi ava-tud. Ääretult huvitav oli nä-ha, kuidas tehakse saadet, eriti veel „KeeleVäe“ näolist. 21. kooli ja Juuru gümnaa-siumi võistlejatega suhtlesi-me vast enim, kuna nendega sai enim koos oldud. Võtted kestsid oktoobri keskel nä-dal aega.

S: Kaasvõistlejatest nii-palju, et alguses olid kõik omades nurkades, aga hil-jem hakkasime kõik ükstei-sega läbi saama.

Milline ülesanne oli Va-nemate Kogul?

Kr: Vanemate Kogu üles-anne oli keeleväelased ret-kele saata ning võitjaid õn-nitleda. Nad tegutsesid vaatajale nähtamatu tausta-jõuna, olles kogu keeleväe mütoloogia keskpunkt. Lii-kumatu liigutaja. Reaalses elus oli Vanemate Kogu liik-mete ülesanne oma tuntuse-ga „KeeleVäe“ saatele tähe-lepanutõmmata ning kaalu lisada.

Kas võistlejate vahel oli tunda konkurentsi?

S: Konkurents oli päris kange. Oli isegi mõni n-ö tü-li, õnneks mitte meie tiimi-ga.

Kr: Erilist konkurentsi-tunnet ei olnud. Minu arva-tes olid kõik seal selleks, et lõbusalt aega veeta.

Ka: Alguses, kui kõik omaette hoidsid, oli veidi konkurentsi tunda, ent pä-rast, viimase kolme maail-ma ajal võtsime võistlust lõ-buga. Juurukatega sai palju nalja!

Kuidas teil omavahel võistkonnas klappis?

S: Alguses ei klappinud meie võistkonna koostöö, sest me ei usaldanud üks-teist. Hiljem, iga maailmaga, usaldus üksteise vastu suu-renes ja koostöö oli suurepä-rane.

Ka: Mina arvan, et meie võistkonna eelis oligi see, et me arvestasime üksteise arvamustega. Tegutsesime üksteist abistavalt, mitte teis-te ettepanekuid maha tehes. Kuna oleme kõik kolm väga erinevad inimesed, oli selle võrra laiem silmaring meie võistkonnal üldplaanis. En-ne ruumidesse minekut laul-sime ning Anti Reinthali as-

Auhinnareisil Siberis

�Kuressaare Gümnaasiumi nädalalehtMeie KG, 25. märts 2009

sistent Madli Võsoberg liitus ka meie muusikaliste vahe-paladega.

Milline ruum sümapti-seeris kõige enam?

Kr: Kõige toredam ruum oli sinise Londistega.

Ka: Minule meeldis enim kullaketrajate ruum, sest seal me ei tegutsenud huupi, vaid üksteist abistades leid-sime loogilisi seoseid. Igaüks meist andis oma hindamatu panuse. Ka kujundus antud ruumis oli sootuks erinev teistest. Suur kummardus „KeeleVäe“ saate kunstni-kele, kes selle olid disaini-nud. Ääretult suur töö nen-de poolt, loominguline ning huvitav!

Eredaimad muljed ruu-midest?

Kr: Üllatus esimeses maailmas, nõutu olek pio-neeridele pühendatud ruu-mis, tore sinine vantsu, ala-ti imetlus inimeste vastu, kes sellise asja välja mõtlesid ning valmis tegid.

Ka: Minu meelest oli ää-retult naljakas see, et ruumi-des ei tohtinud olla küsimust “äkki?” Kui tuli mõni mõte, tuli seda ka proovida. Na-gu Arbujate valges toas. Sass

pakkus nii muuseas, naljavi-luks, et ehk on vastus närbu-jad. Mina, kes lihtsalt proo-vimise, ajatäite pärast selle sisse trükkis, ei arvanud su-gugi, et see vastus oleks. Ent selgus vastupidine.

S: Ühes ruumis oli üks huvitav asi küll. Olime just amuleti paika pannud ja siis läks kõik pimedaks. Elekter läks ära. Võttemeeskonnast hüüdis kohe keegi: “Ärge liigutage ennast!” Neil läks kauem ja meil lubati siis-ki liigutada. Õnneks laabus kõik hästi ja me saime edasi.

Mis osutus kõige raske-maks kogu võistluse juu-res?

Kr: Kõige raskem oli mõelda sama vildakalt kui saate tegijad.

S: Kõige raskem katsu-mus oli väsimusega võitle-mine ja enda värskena hoid-mine, sest ootamist oli nii palju ja kergesti võis tüdine-da kogu värgist.

Kuidas kaamerahirmu-ga oli?

Ka: Enne saatesse mine-kut kartsin väga, ent juba ruumis olles oli võistlus nii-võrd haarav ja huvitav, et unustad kõik muu sootuks.

Mida õpetas mäng teile endile?

Kr: Mäng õpetas väga imelikult mõtlema, mees-konnatööd hindama.

Ka: Mäng õpetas, et ala-ti pole tähtis niivõrd tarkus, kuivõrd nutikus ning seoste loogilise tegemise oskus. Tu-leb olla tähelepanelik, hoida silmad ja kõrvad lahti!

Kas võitu oli raske sala-duses hoida?

Ka: Võitu oli raske sala-duses hoida. Võtetelt tulles oli emotsioone ja rõõmu nii palju, et oleks tahtnud neid jagada.

S: Oli küll, eriti lähedaste sõprade eest. Vanemad said muidugi kohe teada, pluss Eve, Maidu ja Toomas Tak-kis ka. Aga saladus pidas vä-ga kaua vastu. Lõpuni välja.

Mida soovitaksite neile, kel plaanis järgmisel aastal saatesse kandideerida?

Ka: Et välja paista hallist massist, tuleb julgeda erine-da. Avada oma mõttemaa-ilma. Saates osalemises tu-leb kasuks lai silmaring ning loogikavõime! Mitte vähem oluline ei ole võistkonna koostööoskus, üksteisega ar-vestamine.

Kr: Otsige eraldi, mõelge koos. Mõelge väga vildakalt ning tingimata kastist väljas. Meeskonnatöö. Peab proo-vima. Halvustamise asemel mõelda konstruktiivselt.

Muljeid reisist.. milliste ootuste, lootuste ja hirmu-dega läksite?

Kr: Reis oli väga huvitav ja omapärane ning laiendas silmaringi. Reisi suhtes oo-tusi ei olnud, kuna SRÜ ter-ritooriumil peab alati olema valmis igasugu üllatusteks.

S: Oli kartus, et seal on väga külm, aga sealne klii-ma on nii kuiv, et miinus 30 kraadi oli täitsa talutav. Oo-tused olid väga kõrged. Seal-sed toimetused ja nähtu üle-tasid kõik ootused. Reis oli lihtsalt nii super. Seda ei an-na sõnadesse panna.

Ka: Aimasime, et Siber on eksootika. Teades, kui to-re on saate meeskond, tead-sime, et naljast puudust ei tule. Nii ka oli. Algusest lõ-puni oli reis ääretult lõbus ning Ülem-Suetukis oli tõe-liselt võrratu olemine. Poo-le aknani ulatuvad, kohati katuseni lumehanged, küla-tänaval rõõmsalt ruigavad põrsad ning ääretult sõbra-likud ja südamlikud Siberi eestlased. Südame tegi soo-jaks, kui küla vahel jalutades tuleb sulle vastu väike tüd-ruk ja ütleb arglikult “Tere!” Säärane kogemus pani mind eesti keelt ning selle õiget kasutamist veel enam hin-dama!

Tahan veel lisada, et...Ka: Tahan tänada meie

eesti keele ja kirjanduse õpe-tajat Eve Tuisku, kes on kõi-gist kõige parem! Just tema innustaski ning elas meile enim kaasa! Aitäh ka Too-mas Takkisele, kes meile an-dis võimaluse saates osaleda ja niisamuti meile pöialt hoi-dis.

S: Olge tublid ja võtke osa järgmisest konkursist, et osaleda „KeeleVäe“ teises hooajas!

Triin Kand, ��C

KG keeleväelased leidsid Kuldse Amuleti!

Meie võidukad keeleväelased koos juhendaja Eve Tuisuga.

� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Huvitav klassijuhatajatund politseinikega

Teisipäeval, 10. märtsil külastasid klassijuhatajatun-ni raames Kuressaare Güm-naasiumi kohalikud polit-seinikud Veigo Väli ja Priit Sepp, et rääkida 6.klassi õpi-lastele suitsetamise, alkoho-li ja narkootikumide kahju-likkusest. Külla olid tulnud ka piirivalvekoerad Kutt ja Pätt koos perenaise Ludmil-la Roiga.

Saime teada, et narkoo-tikumid ehk uimastid on kesknärvisüsteemi mõjuta-vad ained, mis muudavad tarvitaja käitumist, meele-olu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulanti-deks ja hallutsinogeenideks.

Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust, mida nimetatakse narkomaaniaks.

Koerad Kutt ja Pätt de-monstreerisid oma oskusi, leides 10 koolikoti hulgast just selle, milles mõnuaine peidus oli.

Korravalvurid kinnita-sid, et kõik narkootikumid on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvust põhjustavad.

Noored ei tohiks alahin-nata kanepit kui pealtnäha süütut mõnuainet. Kanepit tarvitatakse sageli seltskon-dades või pidudel suu kau-du suitsu sisse hingamisel. Selleks kasutatakse tavaliselt piipu või vesipiipu. Sage-li arvatakse, et kanepi tarbi-

mine ei ole ohtlik. Tegelikult kanepi tarvitamine võib ol-la alguseks veel ohtlikumate narkootikumide tarbimisele ja sõltuvuse tekkimisele. Po-litseinikud panid õpilastele südamele, et narkootikumi-de proovimine saab algu-se suitsetamisest ja alkoho-li tarbimisest. See tähendab, et esimest korda proovitakse tavaliselt narkootikume just alkoholijoobes.

Ma usun, et see kohtumi-ne pani paljud õpilased tõsi-selt järele mõtlema.

Kärt Kaasik, 6b klass

Tule tantsima!Intensiivõppemeetodil

tantsutunnid õpetaja ING-RID KURGJÄRV’e juhenda-misel 5.-12. klasside õpilas-tele toimuvad Kuressaare Gümnaasiumi tantsuklas-sis 28.-30.03.09 järgmiselt: laupäeval kell 12.00-13.30, pühapäeval kell 12.00-13.30, esmaspäeval kell 16.00-17.30

Osalustasu (6 tundi) 200 krooni. Olge kindlasti ko-hal :)

Lisainfo ja registreeri-mine: renate@oesel.edu.ee.

Renate Pihl, projektijuht

Tänan 3A, 4B ja 5B klassi õpilasi ja nende juhendajaid õpetajaid Ene Riisi ja Veikko Lehtot emakeelepäeva ak-tuste läbiviimise eest.

Grete Pihl, klassiõpetajate osakonna

juhataja

Kodutütred käisid laagris.19.03-20.03 toimus

Noortekeskuses kodutütar-de erialade laager. Kogune-ti staabi ees, kus räägiti „Ot-si Otti“ koolitusest. Seejärel käisime ringkäigul Auriga keskuses ning sealt edasi-ne käik oli metsa. Metsas oli tore – ehitasime onne ning mängisime lipumängu.

Päev jätkus noortekes-kuses, kus sai teha käsitööd. Öö saabudes vaatasime öö-kino.

Teine päev hakkas sport-liku fotoorienteerumisega. Laager lõppes järgueksami tegemisega ja uued kodu-tütred astusid pidulikul ak-tusel Saaremaa kodutütar-de ridadesse.

Kodutütred, Marie, Greta, Gedli

Kuidas suvel asjalikult aega veeta?Tule vabatahtlikuks Rah-

vusvahelisele Koolinoor-te Kergejõustiku MM´le J.Humbert Cup 2009!

25. 06 - 30.06.2009 toi-mub Tallinnas rahvusvahe-line noortespordi üritus ISF Athletics 2009 Jean Humbert Memorial World Cup for sc-hools.

Kohale tuleb rohkem kui 600 noort sportlast enam kui 30 riigist.

Kui oled gümnaasiumi-õpilane ja soovid osaleda va-batahtlikuna korraldustoim-konnas anna endast teada 30.aprilliks aadressile: eili-ka.trummar@gmail

Elukoht vajalik endal mu-

retseda, toitlustamine ning kultuuriprogramm korral-dajate poolt.

Sooviavaldusse märgi ka keelte oskus ning vanus.

Vaata ka aadressi www.isfathletics2009.com

Anneli Meisterson, noorsootöötaja

Juht tänab

Teated

Lühidalt

Põnev klassijuhatajatund

Meie KG, 25. märts 2009

Suur tänu keeleväela-sed Kristjan Kiirend, Kairi Sepp, Sass Pääsk ja juhen-daja Eve Tuisk Kuressaare Gümnaasiumi väärika esin-damise eest telemängus Kee-leVägi. Palju õnne!

Kooli juhtkond

�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Poistelaul 2009 finaalis osaleb � saarlast

Neljapäeval, 12.märt-sil toimus Tallinnas, Salme kutuurikeskuses tänavuse Poistelaul 2009 võistulaulmi-se Põhja-Eesti vahevoor. 68 võistleja hulgas oli 11 saar-last ja neljal nendest õnnes-tus pääseda lõppvõistlusele. Kuni 7-aastaste vanuseast-mes jätkab võistlemist Alo Benno (juh.Mari Ausmees), 8-9-aastastest pääses Jõhvis toimuvale finaalvõistlusele Sten-Erik Liiv (juh. Veikko Lehto) ja Karl Jõgi (juh.Pilvi Karu). Neljanda saarlasena pääses edasi Heldur Harry Põlda, kes küll elab Tallin-nas, kuid jätkab lauluõpin-guid Pilvi Karu juures.

Väga tublisti esinesid veel Karl Sirel, Sander Be-rens, Märten Lehto, Car-los Liiv, Risto Paiste ja Sass Pääsk. Žürii, koosseisus Er-ki Pehk, Alar Haak ja Siiri Sisask, kiitis osalejate kõrget taset ja võistluse laiapõhjali-sust. Poistelaulu maakond-likes voorudes osales kokku 369 lauljat.

Tänud toredale reisiselts-konnale, lauljatele, juhen-dajatele, lapsevanematele ja ürituse rahalisele toetajale - Eesti Kultuurkapitalile.

Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja

Algklasside aineolümpiaa-did

III õppeperioodi lõpus toimusid 3.-4.klasside maa-kondlikud aineolümpiaa-did. Igast klassist sai osaleda kolm õpilast: üks matemaa-tikas, üks eesti keeles ja üks loodusõpetuses. Parimad olid: Mari Tiitson 3B klassist (1.koht, loodusõpetus), San-der Tiits 4A klassist (3.koht, matemaatika), Ingrid Pruun-lep 4B klassist (3.-4.koht, ees-ti keel), Karolin Kärm 4A klassist (4.koht, loodusõpe-tus), Mona Schiff 3A klas-sist (6.koht, matemaatika) ja Anna-Maria Lest 4B klassist (6.koht, loodusõpetus). Õn-nitlused! Tänusõnad kõigi-le osalenud õpilastele ja neid juhendanud õpetajatele!

Grete Pihl, klassiõpetajate osakonna

juhataja

Uued teosed kooli raamatukogus

Ave Nõmme „Iga laps tuleb oma õnnega“

Käesolev raamat on mõeldud lapsevanematele ja pedagoogidele, kellel on kokkupuudet emotsionaal-sete- ja käitumishäiretega e. hüperaktiivste (ATH) laste-ga.

Roberto Saviano „Gomorra“

See on ebatavaline ja või-mas raamat, kirglik ja jõhker, objektiivne ja nägemuslik, ühtaegu uurimustöö ja ilu-kirjandusteos, õudne ja ra-hutukstegevalt kaasakiskuv, raamat, mille sündmusi ju-tustab minavormis noor au-tor, kes on sündinud ja üles kasvanud seal, kus camorra jõhkralt tegutseb.

Nick Hornby „Maoli“

Raamatu pealkiri tuleb ühelt poolt sellest, et tema peategelane on kirglik rula-sõitja, aga teiselt poolt ise-

loomustab see ka olukorda, millesse ta on sattunud. Ni-melt kuuleb ta teismelisena, et saab isaks ning seisab see-tõttu silmitsi raskete valiku-tega.

Gerd Kanter, Raul Rebane „Gerd Kanter �� sammu või-duni“

Gerd avab raamatus olu-lised tõed ja põhimõtted, mis on kujundanud tema iseloo-mu ning viinud olümpiavõi-duni.

“Barack Obama Ameerika Ühendriikide ��. president”

Soovitas

Urve Aedma, raamatukogu juhataja

Lühidalt

Neljapäeval, 26. märtsil kell 18.30Kuressaare Gümnaasiumi aulas

KÜÜNLAVALGUSÕHTU LUULE JA LAULUGA

Esinevad Laine Lehto lauljad, luuletusi loevad Merle Rekaya, Eve Tuisu, Malle Tustiti, Marit Tarkini, Maret Laursoni

ning Heidi Truu õpilased

Tule ja veeda üks meeleolukas õhtu! Avatud on kohvik

Meie KG, 25. märts 2009

6 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Saaremaa Kaubamaja

Tesman AS Kuressaare Gümnaasium

kodulehekülg: http://www.oesel.ee/kge-post: kool@oesel.edu.ee

Peatoimetaja Marit Tarkin (Marit.Tarkin@oesel.edu.ee)Korrektuur eesti keele osakond

Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldataksejärgmise nädala lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti aadressile.

Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht

Küljendaja/kujundaja Gert Lutter (gL@oesel.edu.ee)

Ajalehte toetavad:

Mõista mõista, kes see on: särasilme sipelgas, kellel on tihtipeale kuskile kiire?

CVVeikko Lehtosündinud 27. 02. 1969

Valgas1987 – lõpetas Tallinna

Muusikakeskkooli klaveri eri-ala (õpetaja professor Virve Lippus)

1994 – lõpetas Eesti Muu-sikaakadeemia koorijuhtimi-se eriala (juhendaja prof. Ku-no Areng)

1990 – 1994 – poistekoor Revalia abidirigent

1994. a alates Saaremaa poistekoori dirigent, KG muu-sikaõpetaja

2000. 2005. a Saaremaa Noorte Meeskoori dirigent

Veikko on muusikaõpeta-ja, koorijuht, rahvapillimeis-terdaja ning pereisa. Veikko abikaasa Laine on end samu-ti muusikale pühendanud ja peres kasvab kaks last - An-naliis ja Märten. ”Minu is-si on lahke ja lõbus, ta män-gib minuga lauamänge, me käime koos ujumas ja pink-si mängimas,” kirjeldab pere pesamuna Märten. Veikko sõbrad peavad teda õnnesee-neks. “Ta on valinud endale õige elukutse ja elukaasla-se,” kirjeldab perekonnatut-tavast muusikakooli direk-tor Tarmo Berens.

Lisaks meie kooli muusi-katundidele on Veikko asen-damatu Saaremaa Poistekoo-rile, mida ta on juhatanud juba 1994. aastast. “Veik-ko pole niisama üks suvali-ne juhendaja, vaid ta juha-tab vägesid,” arvab jepslane ja ekskooriliige Jako Niit. Veikko omandas koorijuhti-mise paberid Eesti muusika-akadeemiast ning enne Saa-rema Poistekoori harjutas ta oma kätt Tallinna poistekoo-

ri „Revalia“ abidirigendina.Veikko on sihikindel

ning süsteemne inimene. Kõike, mida ta teeb, teeb ta sajaprotsendilise pühendu-misega. Osad tema kolleegid võrdlevad teda sipelgaga, kuna tal on tihtipeale kuski-le kiire - kooriproovid, kont-serdid, võistlused. “ Ta võ-tab seda kõike mõnuga, teeb oma tegemisi naudinguga,” mainib kolleeg Eve Tuisk. “Muusika on tema elu.”

Kuigi mees on perekon-na pea, on naine kael. Sama on Lehtodegi perekonnas. “Veikko on minu armas abi-kaasa, tore isa Annaliisile ja Märtenile, üks kena inime-ne, kellel on mu elus juba li-gi 20 aastat väga oluline osa olnud,” räägib Laine.

Kuidas Veikkot portre-teerida?

Maidu Varik: See peaks olema selline digiportree, muusikalise taustaheliga, helihargi ja mikrofoniga, mille kõrgust Veikko paras-jagu lauljale sobivaks sätib

Tarmo Berens: Portree-maalis torkaks silma muidu-gi temale omane aval naera-tus.

Võhivõõras võib seda naeratust pidada rollimän-guks, mitte aga meie, kes ole-me temaga on kauem kokku puutunud

Kaja Puck: Veikkole on klaver väga iseloomulik pill, siis ta võiks olla üks suurteos klaverile. See oleks kindlasti lõpetamata, professionaal-ne, see võiks olla kirjuta-tud neljale käele (NB! ei saa unustada Lainet ju!)Teos on kindlalt tänapäevane ja kaa-sahaarav.

Kuidas iseloomustaksid Veikkot?

Jürgen Saks (Saarema poistekoori ettevalmistus-koori liige): “Rõõmus, Ei riidle eriti, kui midagi pa-hasti teed, aga kui keegi vä-ga palju pahandust teeb, siis paneb ühe punase tooli peale istuma, mis pannakse Veikko juurde klaveri kõr-vale, et see on “Häbipost”.

Ta teeb natuke nalja.Tal on kuldhammas, kui ta naera-tab. Ta sügab kõhtu ja kukalt korraga. Kui ta poistekooris käib, siis ta on kogu aeg pi-dulikult riides. Tavaliselt on siis viigipüksid.”

”Lehtod on tore pere-kond. Kuressaarel on veda-nud, et Lehtod otsustasid ennast siin sisse seada” kii-dab Berens oma kunagist koolivenda.

Kokkuvõtteks võib öel-da, et Veikko on sümpaat-ne, sihikindel, asjalik, naera-tav, rõõmsameelne inimene, kes teeb muusikatunnid lõ-busaks ning kooriskäimise lastele lustiks.

Käesolev aasta on Veikkole juubeliaasta. Meie KG toimetuse poolt meelde-jäävat toredat aastat ja muu-sikaellu uusi põnevaid ette-võtmisi!

Kristi Kandima, Meie KG noorteosakonna

toimetaja

Meie KG, 25. märts 2009