Kokkuvõte 2017. aastast

1. Maksulaekumine1

1.1 Maksude laekumine ületab (kassapõhises arvestuses) riigieelarve ootuse 2017. aastal laekus maksutulu 412 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, laekumine ületas (kassapõhises arvestuses) eelarveootusi 30 miljoni euroga.

Joonis 1. Riigieelarve prognoosi täitumine 2012–2017 (kassapõhises arvestuses)

Joonis 2. Riigieelarve prognoosi täitumine 2017. aastal maksude lõikes (kassapõhises arvestuses)

1 MTA andmed 12 kuu kohta on kassapõhised, ega lähe üks ühele kokku riigieelarve aluseks oleva tekkepõhise arvestusega

1.2 Maksumaksjate struktuur ei ole aastaga muutunud Aasta jooksul tasus üle 10 miljoni euro makse 69 juriidilist isikut. Kokku tasusid nad ligi 2,1 miljardit eurot ehk 32% kõikide juriidiliste isikute (v.a riigiasutused) poolt tasutud maksudest.

Joonis 3. Juriidiliste isikute (v.a riigiasutused) jagunemine maksude tasumise gruppidesse ning tasutud maksude summa.

4% kõikidest juriidilistest isikutest, toovad riigile 85% maksutulust.

Ülejäänud 96% isikuid tasuvad 15% maksutulust. Oluliste maksumaksjate roll maksulaekumises ei ole 2017. aasta jooksul muutunud

(nende osatähtsus kogulaekumisest ei ole kasvanud ega langenud.

Joonis 4. Juriidiliste isikute (v.a riigiasutused) ja FIEde tasutud maksusumma jaotus

5 395 617 921

281 109 654

920 578 366

Oluline MM

Oluline MM riigi osalusega

Ülejäänud MM

4% isikutest toovad 5,4 mld €ehk 82% riigi maksutulust

Riigi osalusega olulised maksumaksjad tõid 0,3 mld € ehk 4% riigi maksutulust

Ülejäänud 96% isikutest tõid 0,9 mld € ehk 14% riigi maksutulust

1.3 Käibemaksukohustuslaste arv on viie aastaga kasvanud 22% võrra

Joonis 5. Käibemaksukohustuslaste arv aasta lõpu seisuga

1.4 Eestis loodud ettevõtetest jõuavad esimestel aastatel maksude2 tasumiseni ja töötajate registreerimiseni väiksem osa Ligi 20% uutest äriregistris registreeritud ettevõtetest jõuab samal aastal ka maksumaksjaks. Uutest ettevõtetest jõuab maksude tasumiseni kolmandal aastal ca 1/3.

Joonis 6. Uute ettevõtete maksumaksjaks jõudmise struktuur

Ca 15% uutest ettevõtetest deklareerib registreerimisaastal uusi töötajaid

Uutest ettevõtetest jõuab töötajate registreerimiseni kolmandal aastal ca 1/4

2 Käibemaks, sotsiaalmaks, juriidilise isiku tulumaks, kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse

72217 74102 7583078361

8356088331

3%2%

3%

7%

6%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

80000

90000

100000

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Keh

tiva

te k

äib

emak

suko

hst

usl

aste

arv

u

kasv

võ

rrel

des

eel

mis

e aa

stag

a

Ke

hti

vate

käi

bem

aksu

koh

ust

usl

aste

ar

v aa

sta

viim

asel

päe

val

Joonis 7. Uutes äriregistris registreeritud ettevõtetes töötajate deklareerimine

2. Tööjõuturg

2.1 Palgasaajate arv on stabiliseerunud, samal ajal püsib palgaväljamaksete summa tõus 3%

Joonis 8. Palgasaajate muutus võrreldes aasta varasemaga

Palgaväljamaksete saajate arv3 on jäänud 2016. aasta tasemele (0,03% rohkem kui 2016. a.) Samal ajal tõusis palgaväljamaksete summa 195 miljonit eurot ehk 2,9%. Palgaväljamakseid teinud asutuste arv tõusis 544 asutuse võrra ehk 0,8%.

Töötamise registreerimise vaatluste käigus tuvastatud registreerimata isikute osakaal oli 2017.aastal 6% (2016. aastal 6,8%, 2015.aastal 8,3%, 2014.aastal 10%).

Eesti konjunktuurinstituudi (EKI) viimase uuringu järgi on ümbrikupalga kahju 109,5

miljonit eurot. Aastases võrdluses langes kahju 48,1 mln eurot. Kahju summa langust 3 Palgaväljamakse saajaks loetaks töötaja, kes sai nullist suuremat palgaväljamakset kasvõi ühes kuus

mõjutasid eelkõige ümbrikupalga saajate arvu vähenemine ja ümbrikupalga osakaalu langus netotöötasus.

Joonis 9. EKI andmetel sai 2016. aastal enim inimesi ümbrikupalka ehituses ja transpordis.

2.2 Ehitussektori neto tunnipalk on kasvanud kõigis maakondades.

Joonis 10. Ehitussektori 2016.a ja 2017.a keskmine neto tunnipalk maakondade lõikes

3. Maksuvõlad

3.1 Maksud laekuvad hästi ja tasumata jääb neist alla 1%

2017. aastal oli võlasumma stabiilne, jäädes vahemikku 264-274 mln eurot

Võlgnike arv on samuti olnud aasta läbi stabiilne, suurenedes mõnevõrra maamaksu ja

tulumaksu tasumise tähtpäevadel.

Kasvanud on maksuvõlglaste arv, kes on oma maksuvõla tasumise ajatanud.

Kui 2017. aasta algul oli maksuvõla ajatanud 4913 isikut, siis 2018. aasta alguses oli maksuvõlg ajatatud 5790 isikul.

Kuni 20 000-eurost maksuvõlga saab isik ajatada online-teenusena.

Joonis 11. Maksuvõla suurus 2016. ja 2017. aasta võrdluses

3.2 Maksuvõlgade sissenõudmine on jätkuvalt tulemuslik, 2017. aastast on menetluslikke võimalusi veelgi laiendatud

Vastutusmenetluste tulemusena määras MTA 2017.aastal maksuvõlga tasuma eelneva aastaga võrreldes 8% võrra vähem isikuid - 83, kogusummas 36% võrra suuremas ulatuses - 6 miljonit eurot. Alates 2007. aastast on selliseid menetlusi tulemuslikult lõpetatud 682 isiku suhtes ja maksuvõla kogusummas ligi 72 miljonit eurot.

Pankrotimenetluses jätkas MTA aktiivset osalust. Kui 2016.aasta jooksul esitati pankrotiavaldusi kokku 75 korral, millega seotud maksuvõla summa moodustas ligi 13,87 miljonit eurot, siis eelmisel aastal esitati ligi poole võrra vähem pankrotiavaldusi – 42 korral, maksuvõla kogusummas 8 miljonit eurot. Ka pankrotihoiatuste maht on hinnataval perioodil vähenenud poole võrra. Pankrotihoiatuste ja läbirääkimiste tulemusena on aga saavutatud eelneva aastaga võrreldes maksuvõla tasumiseks paremaid lahendusi, mis avalduvad tasumisgraafikute mahtudes.

Väljakuulutatud pankrotimenetlustesse oli aasta lõpu seisuga kaasatud samaväärses suuruses maksunõudeid võrreldes eelneva aastaga – 40,69 miljonit eurot, sellele summale

274 717 263 286 274 705274 813 271 099 266 504

36 936

39 333

35 757

34 177

35 857

34 706

31 000

32 000

33 000

34 000

35 000

36 000

37 000

38 000

39 000

40 000

256 000

258 000

260 000

262 000

264 000

266 000

268 000

270 000

272 000

274 000

276 000

jaanuar juuli detsember

Maksuvõlglaste arv ja võla summa 2016 vs 2017

maksude võlg 2016 (tuh euro) maksude võlg 2017 (tuh euro)

võlgnike arv 2016 võlgnike arv 2017

lisanduvad intressinõuded. Ka pooleliolevaid pankrotimenetlusi oli aasta taguse seisuga samaväärses mahus - ümardatult 1100, millest pooled maksunõuetes alates 10 euro.

Pankrotimenetlustest laekus 2017.aasta jooksul pea neli korda enam kui varasemal aastal - 4,5 miljonit eurot, millest veidi üle 500 tuhande eurot jaotisena.

Täiendava meetmena on 2017. aasta algusest alates rakendatud maksuvõla sissenõudmise võimalusi kriminaalmenetluses avalik-õiguslike nõudeavalduste kaudu. Nimetatud avaldused annavad võimaluse menetleda maksukuritegusid ilma täiendavalt maksumenetlusi läbi viimata. Süüdimõistetule määratakse maksukohustus paralleelselt karistusega maksukuriteo toimepanemise eest. Seeläbi on vabanenud muuhulgas arvestatav maht maksuotsuste vaidluste ja erinevate tsiviilvaidluste ärajäämisest. Eelmisel aastal on esitatud selliseid avaldusi kokku 16 korral maksunõuetes kokku 14,58 miljonit eurot, millele lisanduvad menetlused, milles oleme saavutanud kokkuleppe maksukahju hüvitamiseks.

4. Maksuauk4

4.1 Maksuaugu osakaal kogutud maksudest on viimastel aastatel languses

Joonis 12. Maksuaugu osakaal eelarvest ning laekunud maksudest aastate lõikes

2016. a maksuauk oli MTA arvestuse kohaselt 304,0 mln € ehk 1,44% SKP-st

Aasta varem oli maksuauk 346,4 mln € ehk 1,73% SKP-st. Tulenevalt maksuaugu arvutamise metoodikast ning selleks vajalikest algandmetest valmib lõplik 2017. aasta maksuaugu hinnang selle aasta oktoobriks.

2016. aasta maksuaugu vähenemise üheks põhjuseks on ümbrikupalgast tingitud tööjõumaksude kahju summa langus.

Käibemaksu kahju suurenes aastases võrdluses 1,5 mln võrra (4%)

2016. aastal tuli suurem osa maksukahju summast otsestest maksudest, kus peamiseks mõjutajaks oli ümbrikupalk.

4 maksuauk on vahe teoreetilise võimaliku maksulaekumise ning tegeliku maksulaekumise vahel

Salaalkoholi kogus turul mõningal määral vähenes, kuid ka üldine alkoholi tarbimine on langenud. Alkoholi aktsiisikahju vähenes 1,5 mln euro võrra seoses illegaalse alkoholi tarbijate osakaalu langemisega 4%-lt 3%-ni.

Tubakaaktsiisi maksuauk 2016. aastal kasvas salasigarettide tarbijate osakaalu (11%-lt 16%-ni v.e.a) ja aktsiismäärade tõusu tõttu 3,3 mln euro võrra.

Kütuse salaturu üldmaht ei muutunud, kuid aktsiisimäära tõusu ja liiklussageduse kasvu tõttu suurenes mootorikütuselt maksuauk 3,9 mln eurot.

Joonis 13. Erinevate maksude kahjud aastate lõikes

4.2 Ootused 2017. aasta maksuaugu kujunemisele:

Kuna käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF-i) mõju on olnud stabiilne, siis selle arvelt 2017 võrreldes aasta varasemaga käibemaksu kahju täiendavat vähenemist näha ei ole. Pigem võib oodata 2016. aastaga samale tasemele jäämist.

Tööjõumaksude osas on näha, et maksukahju summa 2017. aastal ei vähene.

Tubakaaktsiisi osas on uuringud näidanud, et 2017. aastal võõrkeelsete sigaretipakkide osakaal vähenes, kuid kuna aktsiisimäär tõusis, siis maksuaugu summa pigem suureneb.

Alkoholiaktsiisi osas tuleb peamine surve piirikaubandusest, kus lisaks omatarbeks toodule on peamiseks riskiks lubatud kogustes alkoholi toomine ka ärilistel eesmärkidel.

Moorotikütuste 2017. aasta maksuaugu osas saavad määravaks autode läbisõidu muutus ehk tarbimisvajadus ja transpordiettevõtete poolt tankimine teistes Balti riikides.

4.3 ELi viimane käibemaksukahju võrdlus on 2015. aasta kohta Eesti oli seal võrreldes 2014. aastaga üks paremaid positsiooni parandajaid, suutes viia käibemaksu kahju ELi keskmisest tasemest oluliselt madalamale.

Joonis 14. Käibemaksukahju EL-i riikide võrdluses

4.4 Meetmed maksuauguga võitlemisel on olnud edukad 2014. aastal rakendunud KMD INF-ga kaasnes koheselt Eestisiseste tehingute lisandväärtuse märkimisväärne kasv. Siseriiklike tehingute lisandväärtus on peamine käibemaksu määraja. 2017. aastal jätkas siseriiklike tehingute lisandväärtus kasvu.

Joonis 15. Eestisiseste tehingute lisandväärtuse kasv

Kütusesektoris on käibemaksu deklareeritud oodatavas mahus

Kogumüük on kasvanud 14% (342 mln € võrra), Eesti-sisene käive on kasvanud 10% (176 mln € võrra) ja käibemaksu tasumise kohustus on kasvanud 15% (24 mln € võrra)

Kasvu on põhjustanud maksubaasi muutus (tarbimisse lubatud kütuse kogus x kütuse hind), mis on maailmaturu hinnatõusu tõttu kasvanud 2017. ja 2016. aasta võrdluses 14% (ca 130 mln € võrra)

Eesti-sisese müügi ühe euro pealt tasuti keskmiselt 0,093 eurot käibemaksu (2016. aastal 0,088 eurot)

Joonis 16. Tarbimisse lubatud vedelkütuse kogus, müük ja käibemaksu tasumise kohustus

4.5 Varjatud töösuhte nõustamine tõi tööjõumaksudele lisa

Varjatud töösuhte nõustamine on suurendanud palga väljamakseid 10,9 mln €

Oleme vaadanud üle 1176 ettevõtja maksuasjad, mille tulemusel on lisandunud:

Mõju oleme saavutanud koostöös ettevõtjatega nõustamiste ning teadlikkuse kasvu

abil

Kontrolle oleme alustanud kokku vaid 5 korral

Perioodil 1/2017 – 11/2017 on töösuhte varjamise teemal üle vaadatud 448 ettevõtte maksuasjad. Kokkuvõttes on eelmise aasta 11 kuuga nõustamise tulemusel deklareeritud töö-, juhatuse- või VÕS lepingutasu väljamakseid lisaks 657 isikule (sh 269 uut väljamakse saajat) kogusummas 6 168 779 eurot. Lisandunud tööjõumakse kokku 3 302 342 eurot.

5. Aktsiisikaubad 5.1 Tubakaaktsiisi tõusud on valdavalt kokku kogutud, kuid 2017.a riigieelarve täitmise puudujääk (kassapõhises arvestuses) 5,4 mln eurot (-2,5%).

Joonis 17. Tubakaaktsiisi laekumine (kassapõhises arvestuses)

Legaalse sigaretipaki ja salasigarettide hinnavahe 2017.a suurenes.

Joonis 18.Odavaimate legaalsete ja illegaalsete sigarettide hind

Hinnavahe kasvu põhjusteks legaalsete kallinemine keskmiselt 0.20 eurot, samal ajal illegaalsed odavnesid ca 0.05 eurot.

Sigarettide salaturu osakaal pisut kasvas

Joonis 19. Salasigarettide turu osakaal ja maht

5.2 Salaalkoholi turg mõningal määral vähenes, kuid ka üldine alkoholi tarbimine on langenud

Joonis 20. Eestis tarbitud alkoholi kogus (väljas on turistide poolt kaasa viidud kogused).

2017. aastal vähenes märkimisväärselt Eesti turule deklareeritud alkoholi kogus. Muu alkoholi kogused vähenesid -16% ja õlle -9% võrreldes 2016. a.

Tarbitava koguse vähenemine on tingitud peamiselt üldisest alkoholi tarbimise vähenemisest ja Läti piirikaubanduse kasvust.

Alkoholiaktsiisi laekus 87,5% ehk 33 miljonit eurot eelarves oodatust vähem (kassapõhises arvestuses)

2016. a võrreldes laekus 22 mln eur (-8,8%) alkoholiaktsiisi vähem

Piirikaubandusest tingitud alkoholiaktsiisi kaotus kasvas MTA hinnangul 2017. a ca 30 mln peale

Joonis 21. Alkoholiaktsiisi laekumine (kassapõhises arvestuses)

5.3 Kütuseaktsiisi laekus (kassapõhises arvestuses) 95,7% eelarves oodatust (-23 mln

eurot) Summaarselt võrreldes 2016 aastaga laekus +5,6% rohkem (+27,5 mln €)

Joonis 22. Kütuseaktsiisi laekumine (kassapõhises arvestsues)

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2017 2016 Eelarve prognoos

Summaarselt v.e.a. mootorbensiini, diislikütuse ja kütteõlide kogused langesid (-2,5%, -5,3% ja -5,5%) ning eriotstarbelise diislikütuse kogused kasvasid (7,4%).

Joonis 23. Deklareeritud kütuse kogused liikide lõikes

Kütuse salaturu kogumaht 2016. kasvas 3,8 mln € võrra.

Joonis 24. Kütuse salaturg

6. Kuritegevuse ja salakaubanduse vastane võitlus

Aasta jooksul tõkestati MTA uurimisosakonna poolt kokku 4 kuritegeliku ühenduse (23 isikut) ja 19 kuritegeliku grupi (86 isikut) tegevus, neist:

13 seotud maksukuritegevusega ; 2 kuritegelikku ühendust

4 aktsiisikaupade ebaseadusliku käitlemisega; 2 kuritegelikku ühendust

6 narkokuritegevusega. Võrdluseks 2016.a. realiseerisiti 12 kuritegelikku gruppi 66 isikuga (neist 8 maksu-, 2 aktsiisi-

ja 2 narkokuritegevuses).

6.1 Arestiti kuritegelikul teel teenitud vara 3,4 miljoni euro väärtuses

Prokuratuuri edastatud kriminaalasjad 2016 2017

maksukuritegude kriminaalasju 16 20

aktsiisikaupade ebaseadusliku käitlemise kriminaalasju 27 34

narkootikumide ebaseadusliku käitlemise kriminaalasju 48 59

kuritegelikke ühendusi 3 7

Kahtlustatavaid prokuratuuri saadetud kriminaalasjades 192 223

Kuriteoepisoode prokuratuuri saadetud kriminaalasjades 199 202

Tuvastatud kahju riigile prokuratuuri saadetud krim asjades 9 306 706 12 386 567

Ärahoitud kahju riigile prokuratuuri saadetud krim asjades 2 067 949 2 227 773

Arestitud kurjategijate vara prokuratuuri saadetud kriminaalasjades

3 439 798 3 427 664

6.2 Salakaubandusega seotud avastatud kogused

2017. a avastasime 15,4 miljonit salasigaretti (2016. a 11,5 sigaretti);

390 kg huuletubakat (65 kg 2016. a)

27 kg vesipiibutubakat (29 kg 2016. a)

63 kg suitsetamistubakaid 11 kg 2016. a)

Salaalkoholi avastati 2017.a 74 juhtumiga kokku 3870 liitrit absoluutalkoholis, (2016.a 2250 liitrit absoluutalkoholis).

Kütusepettuseid avastasime möödunud aastal:

89 eriotstarbelise diislikütuse väärkasutuse juhtumit

piiril tuvastasime aktsiisivaba piirmäära ületavat kogust 1485 korral (kokku 55 110,62 l)

5 korral leidsime tanklas nõuetele mitte vastavat kütust (kokku 146 024 l)

3 korral avastatud ilma nõuetele vastavate dokumentideta kütuse käitlemine (vedu) (kokku 61 000 l)

9 korral avastatud ilma nõuetele vastavate dokumentideta kütusesarnase toote käitlemine (vedu) (kokku 222 820 kg)

piiril avastati toitesüsteemiga ühendamata kütusepaak 9 korral (kokku 3621 l)

5 korral avastatud võltsitud kütuseteavituse esitamine piiril (kokku 261 l)

6.3 Narkootilisi aineid avastasime möödunud aastal üle 135 kg (2016.a. 612 kg, 2015.a. 1075 kg, 2014.a. 455 kg), sh

Üle 4000 erinevat narkootilist ja psühhotroopset tabletti

Uusi narkootilisi aineid 4 korral postisaadetistes, kokku 25,42 gr

Tänu rahvusvahelisele koostööle on kinni peetud kolm kuritegeliku grupeeringut:

o kuritegelik grupp, mille liikmed organiseerisid hašiši salakaubavedu Hispaaniast läbi Eesti Venemaale ning kokaiini vedu Hollandis nii Eestisse kui Soome;

o rahvusvaheline kuritegelik grupp, mille liikmed organiseerisid marihuaana salakaubavedu Tšehhist Eestisse (koostöö Läti kui ka Tšehhi tolliga);

o rahvusvaheline kuritegelik grupp, mille liikmed organiseerisid marihuaana salakaubavedu Hispaaniast läbi Eesti Soome (koostöö Hispaania politseiiga ja Soome tolliga).

Nii Eestis kui Euroopas tervikuna on jätkuvalt kasvamas interneti kaudu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tellimine, sellest lähtuvalt on MTA poolt oluliselt tõstetud postisaadetiste järelevalvet, mida näitab avastatud rikkumiste arv.

o Alates 2016 aastast on välisriikide posti- ja kullersaadetistest saabunud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete avastamise maht kahe viimse aastaga kahekordistunud (2016 - üle 600 juhtumit ja 2017 - üle 700 juhtumit).

o Peamiselt tellitakse Hollandist, Ühendkuningriigist, Hispaaniast ja Hiinast ning ka Põhja-Ameerikast.

o Interneti teel tellitud ained on üldjuhul - amfetamiin, metamfetamiin, kokaiin, MDMA, marihuaana, hallutsiogeenseid aineid sisaldavad seened ning kuhugile pole kadunud GBL tellimine (peamiselt Leedust).

7. Kohtustatistika

Lahendid haldusasjades 2013 2014 2015 2016 2017

Lõppenud asjade arv 391 344 327 275 233 Positiivselt lõppenud asjade arv

284 274 256 236 199

Võiduprotsent 72% 80% 84% 86% 85%

7.1 Olulisemad kohtulahendid:

I astme kohus algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kontrollimaks MKS-s

sätestatud (0,06% päevas) intressimäära põhiseaduspärasust, mis lõppes Riigikohtu

otsusega, kus leiti, et intressi suurus on siiski kooskõlas põhiseadusega (3-4-1-15-16)

Nn ostja-müüja kaasustes jõustus vähemalt kaks olulist ja senist kohtupraktikat

täpsustavat lahendit. Täpsustati MKS § 83 lg 4 ja MKS § 84 kohaldamisala ning selgitati

kohaldamise erisusi (3-14-53226) ning teises asjas selgitas kohus, et sisendkäibemaksu

mahaarvamist võib keelata ka siis, kui pettus on pandud toime tarneahelas enne või

pärast seda tehingut, millega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamist taotletakse (3-

15-2186).

Ettevõtte ülemineku teemal tegi Riigikohus otsuse, kus täpsustas, et ettevõtte

üleminekut on võimalik tuvastada ka juhul, kui tehingutesse on kaasatud kolmandad

isikud, nt liisingettevõtted. (3-15-1022).

Riigikohus tegi ka mõned olulised lahendid kütuse teemadel. Riigikohtu lahend kütuse

mõõtetulemuste vaieldavuse küsimuses (3-3-1-84-16) ning tagatise suurendamise

teemal: millistel tingimustel on maksuhalduril võimalik ümber vaadata kütuse müüjale

määratud käibemaksu tagatis. (3-3-1-72-16).

8. Teenindus ja arendus

8.1 Valdav osa kontaktidest toimub e-kanalite kaudu

Kontaktide arv Osakaal kõikidest kontaktidest

e-maksuamet/e-toll 9 777 432 59,5%

veebileht 6 235 519 38,0%

teenindusbüroo 118 037 0,7%

kõnekeskus 254 734 1,6%

e-mailid 39 643 0,2%

97% ettevõtetest esitab oma aruanded õigeaegselt (2016. aastal 94%)

2016. kliendirahulolu soovitusindeks kokku oli 69% (aasta varem 60%).

8.2 e-maksuameti/e-tolli arendused

2015-2017 lõpetatud

• Nõuete analüüs

• Stiiliraamatu väljatöötamine

• E-maksuameti rakenduste tehnoloogiline uuendamine (Java 1.8)

• Pangakonto tehingute alusel maksustamine

• Isikule andmete põhjal tagasiside andmine (koondhinnang ettevõtjale)

2017-2019

• Kesksete komponentide loomine, sh klassifikaatorite süsteem

• Isikute, kasutajate, pääsuõiguste ja volituste haldus ning autentimine

• Uued töölauad – kliendile, ametnikule

• Kütuse ja ladude reaalaja jälgimissüsteemid (KKS ja LAAK)

• Isikule andmete põhjal tagasiside andmine (koondhinnang ettevõtjale, jätk)

• Maamaksu infosüsteem

• Sooloettevõtja

2019-2020

• E-arved (maamaks piloodina e-arvetes)

• Uus füüsilise isiku tuludeklareerimise süsteem (FIDEK)

• Maksustusandmete kohene ülekandmine MTAle

• Deklaratsioonidelt andmehaldusele üleminek

• Interaktiivne kliendipostkast ja suhtlemine, lisaks töölaudade projektis tehtavale

(suhtluskomponent)

• Võlamenetluse edasiarendamine

8.3 Muud olulisemad arendused 2017-2019

Lõpetatud

• Elektroonilise arestimissüsteemiga liitumine (E-arest)

• Interneti (välis)kaubandus (postipaki ja sularaha deklareerimine)

• Käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldused (KMKR avaldused)

• Maksumärkide infosüsteem (MAIS)

• Tollideklaratsioonide töötlemise infosüsteemi x-tee liides (Complex x-tee)

• Analüüsimudelite loomine majanduse monitoorimiseks, prognoosimiseks ja

poliitikameetmete mõju hindamiseks kasutades ettevõtete poolt genereeritavaid

suurandmeid ja kaasaegseid modelleerimistehnikaid

• E-tollikontroll (paberivaba tollikontrolli läbiviimine)

• Visualiseeriva andmeanalüüsi iseteeninduslik keskkond

• Teekasutustasu

• Tolliotsused

• Reaalaja riskianalüüsi süsteem (RDTM)

• Eesti tollitariifistik (ETT)

• Ühendusesisese käibemaksualase infovahetuse süsteem (VIES)

Tegemisel

• Tollirakendused (MASPi alusel)

• Maksualase teabevahetuse süsteemid (DAC6)

• Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise infosüsteem (EORI2)

• Aktsiisideklaratsioonide infosüsteem (ADEK)