KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE ÜHINEMISE ......8.5. Lepinguprojekti avalikustamine, tehtavad...

1

KOHALIKU OMAVALITSUSE

ÜKSUSTE ÜHINEMISE

KÄSIRAAMAT

Projekt „Kohalike omavalitsuste ühinemiste ja ühise teenuseosutamise

ettevalmistamise toetamine“

Autorid: Mikk Lõhmus, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv, Kersten Kattai, Jaan

Lõõnik

2013

2

1. Sissejuhatus______________________________________________________________ 4

2. Ühinemisettepaneku tegemine ning läbirääkimiste alustamisega nõustumine ________ 7 2.1 Ühinemisläbirääkimiste ettepaneku tegemine ja sellega nõustumine __________________ 7 2.2 Läbirääkimiste algatamisest keeldumine _________________________________________ 8 2.3 Ettepanek mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele ________________________________ 8 2.4 Liitumine või ühinemine _______________________________________________________ 9 Näide 2.1: Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek ________________________ 10 Näide 2.2: Läbirääkimiste alustamisega nõustumine __________________________________ 11 Näide 2.3: Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste korraldamine (jätkamine) ______________ 12

3. Ühinemisläbirääkimiste protsessi kavandamine _______________________________ 13 Näide 3.1: Näidisajakava ________________________________________________________ 15

4. Avalikkuse kaasamine ja kommunikatsioonistrateegia ühinemisprotsessis __________ 18 Näide 4.1 Pressiteade ___________________________________________________________ 20

5. Uuringute vajalikkus ja läbiviimine __________________________________________ 21 Näide 5.1: Eelarvestrateegia põhine finantsanalüüs ___________________________________ 23

6. Valla ja/või linnaelanike arvamuse väljaselgitamine ____________________________ 25 Näide 6.1: Elanike arvamuse väljaselgitamise kord ___________________________________ 28 Näide 6.2: Valla elanike arvamuse väljaselgitamise andmete kinnitamine _________________ 31

7. Konfliktid, nende põhjused ja võimalikud lahendused ___________________________ 32 7.1 Vastutöötamine kui konflikti põhjus, selliste konfliktide lahendamise võimalused _______ 32 7.2 Eelarvamused ja stereotüübid kui konfliktide põhjus ______________________________ 344 7.3 Omavalitsuste objektiivsetest erinevustest tulenevad erinevad arusaamad. ____________ 35 7.4 Tüüpilisemad küsimused, mis tuleb lahendada läbirääkimiste käigus__________________ 36 Näide 7.1: Lääne-Nigula valla ühinemisprotsessi tundlikud valdkonnad ___________________ 39 Näide 7.2: Ühinenud valdade valitsemiskorralduse struktuurilahendused _________________ 41

8. Ühinemisleping __________________________________________________________ 47 8.1. Ühinemislepingu eesmärgid __________________________________________________ 47 8.2. Ühinemislepingu formaat ____________________________________________________ 47 8.3. Mida peab ühinemisleping sisaldama __________________________________________ 49 8.4. Ühinemislepingu lisad _______________________________________________________ 52 8.5. Lepinguprojekti avalikustamine, tehtavad muudatused ja nende menetlemine _________ 54 Näide 8.1: Kohanimenõukogu soovitusi valla nimede valikul ___________________________ 56 Näide 8.2: Ühinemislepingu avalik väljapanek _______________________________________ 57 Näide 8.3: Ühinemisleping _______________________________________________________ 58 Näide 8.4: Ühinemislepingu ja selle lisade kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend volikogus läbivaatamise tulemuste kohta ___________________________________________ 64

9. Ühinemise otsustamine ___________________________________________________ 66 Näide 9.1: Maavanemale esitatavad dokumendid - kokkuvõte __________________________ 68 Näide 9.2: Volikogu otsus „Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks“ ___________ 69 Näide 9.3: Volikogu otsus ühinemislepingu ja lisade kinnitamiseks ______________________ 70 Näide 9.4: Volikogu otsus ühinenud volikogu liikmete arvu määramiseks _________________ 71 Näide 9.5: Volikogu otsus valimisringkonna moodustamise ja mandaatide jaotamise kohta __ 72 Näide 9.6: Volikogu otsus valimiskomisjoni moodustamiseks ___________________________ 73 Näide 9.7: Volikogu otsus valla jaoskonnakomisjonide liikmete ja asendusliikmete nimetamiseks _____________________________________________________________________________ 74

10. Kuidas toimida peale ühinemisdokumentide saatmist maavanemale? ____________ 75

Kümme head soovitust läbirääkijatele _________________________________________ 77

Autoritest ________________________________________________________________ 79

4

1. Sissejuhatus

Georg Sootla, Rivo Noorkõiv

Eesti ja rahvusvahelistest kogemustest saab välja sõeluda mõned omavalitsuste ühinemiste

strateegilised positiivsed mõjud, milleks on:

1. Valitsemise (volikogu, valitsus, administratsioon) kõrgem kvaliteet ja strateegilisem

suunitlus. Volikogu ja valitsus keskenduvad rohkem strateegiliste ja pikaajaliste

arengute tagamisele, samas kui igapäevaülesannete lahendamine ja eeskätt teenuste

osutamine delegeeritakse kas asutustele või järjest enam ka kodanikeühendustele.

2. Nii poliitikute kui ametnike suurem asjatundlikkus. Nende spetsialiseeritus kitsamale

probleemivaldkonnale, mis võimaldab paremini näha ja hinnata valdkonna tegevuse

tulemuslikkust.

3. Suuremas vallas on mitte üksnes rohkem ressurssi investeeringuteks, vaid ka parem

võimekus määratleda pikemaajalisi investeerimisprioriteete. Riskid on paremini

maandatud;

4. Suuremas vallas on võimalik osutada selliseid teenuseid, mille sihtrühm väikevallas

oli liiga kitsas (nt. spetsiifilise erivajadusega inimeste tugitegevus,

nõustamisteenused);

5. Võimalus juurutada uut tüüpi teenuseid, mis eeldavad kodaniku anonüümsust

(psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine). Aga ka vastupidi, hajutada riske või

lubada erandkorras suuremaid kulutusi, et tagada valla kaugemates piirkondades ja

väiksema sihtrühma puhul teenuse osutamine, mis väikevallale käiks üle jõu

(väikekoolid, transport kaugetest küladest);

6. Suurem võimekus täita mastaapseid ja sisult piirkondlikke haldusülesandeid, mis

olemuslikult polegi mõeldud väikevaldadele – ettevõtluse arendamine, teede

rekonstrueerimine, keskkonnahoid, korrakaitse, tervise-edendamine, ühistransport jms;

7. Teenuste mitmekesistamine ja valikuvõimaluste pakkumine eri huvidele (noorsootöö,

huviharidus), võimalus paremini koordineerida kultuuri, spordi, noorsooteenuste

pakkumist;

8. Suuremas vallas suudavad mitmed keskused ja rohkem ettevõtteid ning MTÜsid

kokkuvõttes palju paremini tasakaalustada valla võimu kui väikevallas, kus on risk, et

võim koondub korporatiivse kogukonna (ühe keskuse) liidrite kätte. Sellega seletub

samuti, miks suuremas vallas on tunduvalt aktiivsemad külakeskused ja piirkondlikud

MTÜd. Kodanikuühiskonna ja ettevõtluskeskkonna laienemise võib algusest peale

seada omavalitsuste ühinemise missiooniks.

9. Kui ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused, mille vahel toimub ulatuslik elanike

igapäevane pendelränne, siis moodustub tulemusena homogeensema kogukonnaga

omavalitsus.

5

Sellega saab näidata (ja eduka ühinemise puhul nii ka on), et reform võimaldab süvendada

subsidiaarsuse printsiibi1 toimet ka kohaliku elu korraldamisel. Seega on väär levinud

arusaam, et ühinemised ei arvesta subsidiaarsuse printsiipi (otsustamine optimaalselt

madalamal tasandil).

Paljud need otsused ja tegevused, mida küla, aleviku ja väikese valla tasandil langetatakse ja

korraldatakse, jäävad oskusliku delegeerimise tulemusena ka pärast ühinemisi sellele

tasandile ja kohati isegi suureneb madalama tasandi (küla) roll; samas kui otsused ja

tegevused, mis eeldavad pädevust ja mastaapi, paigutatakse nendele sobivale (optimaalsele

madalamale) tasandile.

Ühinemise läbirääkimistega soovitakse selgitada eeldused moodustada omavalitsusüksuste

baasil ühine haldussuutlik, kohaliku omavalitsuse elanike huvidest kantud ja oma ülesandeid

edukalt täitev omavalitsusüksus.

Peetakse oluliseks, et uus omavalitsusüksus:

- osutab elanikele kvaliteetseid, kättesaadavaid ja majanduslikult tõhusalt korraldatud

seadustega kohustatud (haridus, noorsootöö, sotsiaalne turvalisus, ühistransport,

keskkonnakaitse, kommunaalmajandus) ja vabatahtlikult kehtestatud avalikke

teenuseid;

- seisab hea elanike õigustatud vajadustest lähtuvate huvide kaitsmisel;

- loob asjatundliku omavalitsusüksuse juhtimise ja ametnikkonna, keda iseloomustab

kliendikesksus ja otsustuspädevus, mis tagavad tõhusa ressursikasutuse ja eeldused

vallaeelarve väliste investeeringute kaasamiseks;

- tagab piirkonna tasakaalustatud sotsiaal-majandusliku arengu, aeg-ruumilise

kättesaadavuse ja turvalisuse, mida võimestab kogukondlik toimimine (külaliikumine,

seltsitegevus), kohapõhine alt üles initsiatiivide toetamine ja hästi funktsioneeriv

vallakeskus koos kohalike keskuste (küla või külade rühm) võrgustikuga;

- laiendab kohalikku demokraatiat ja toetab kodanikuvastutusele suunatud

teostusvõimalusi;

- võimestab omavalitsusüksuse suutlikkust osaleda üleilmastuvas konkurentsi ja

koostöö protsessides, suurendab võimekust taotleda Euroopa Liidu ja teiste

abiorganisatsioonide vahendeid kohaliku elu parendamiseks.

Eestis oli 2013. aasta kevade seisuga 226 kohaliku omavalitsuse üksust. Ajavahemikus 1996-

2012 on toimunud 51 linna või valla vabatahtlikku ühinemist, mille käigus moodustus 22 uut

omavalitsust.

1 Subsidiaarsusprintsiip ehk lähimuspõhimõte tähendab, et funktsioone tuleb täita eelistatumalt elanikule kõige

lähemal asuval avaliku halduse tasandil, kus see on ülesannete loomu, ulatust ning täitmise tõhususe nõuet

arvestades kõige sobivam.

6

2013. aasta 19. aprilliks on ühinemistaotluse esitanud veel 18 omavalitsusüksust, mille

tulemusena peaks 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järgselt moodustuma 215

valda ja linna.

7

2. Ühinemisettepaneku tegemine ning läbirääkimiste

alustamisega nõustumine

Mikk Lõhmus

Enne ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepaneku tegemist on asjakohane konsulteerida eri

poliitiliste jõudude esindajatega ning küsida nõu spetsialistidelt. Kesksel kohal on seejuures

ülesanne määratleda eesmärgid, millest lähtuvalt soovitakse ühinemiskõnelustel leida

lahendusi.

Eelnev tõsine kodutöö võimaldab teadmistepõhise, argumenteeritud ja motiveeritud otsuse

tegemise. Vastav argumentatsioon on soovitav lisada eelnõu seletuskirja. Oluline on mitte

takerduda isikutevahelistesse suhetesse või üksikküsimustesse, vaid kaaluda kõiki argumente,

miks ühinemiskõnelused on asjakohased.

Soovitav on, et otsuse kujundamise käigus viiakse läbi eelnevad osapoolte (kohaliku

omavalitsuse üksuste) konsultatsioonid, et selgitada, millest oli ühinemisettepanek ajendatud.

Praktika on näidanud, et ühinemise mõtestamisel on olulist abi sellest, kui analüüsitakse

seniseid koostöökogemusi, samuti kui pannakse ettevalmistusprotsessi vedamise eest vastutus

konkreetsele (välisele) eksperdile, projektijuhile või mõnele kohaliku omavalitsuse üksuse

juhile.

Nagu edaspidi (peatükis 7) välja tuuakse, on piisav eeltöö ka üheks kõige olulisemaks

eelduseks hilisema ühinemisprotsessile vastutöötamise vältimiseks või erimeelsuste

tasandamiseks. Praktika näitab, et eelnevalt ette valmistamata ja konsulteerimata vastu võetud

(ja mõnikord eeskätt ettepaneku teinud omavalitsuse sisesest poliitilisest võitlusest ajendatud)

ühinemisettepanekud toetust ei leia ning selline tegevus kahandab kogu edasise koostöö

usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust.

2.1 Ühinemisläbirääkimiste ettepaneku tegemine ja sellega nõustumine

Ühinemisettepaneku tegemist ja läbirääkimiste alustamisega nõustumist või

mittenõustumist reguleerib „Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus“ (edaspidi

„ETHS“) § 9 („Haldusterritoriaalse korralduse muutmine valdade ja linnade osas

volikogu algatusel“)

Haldusterritoriaalse korralduse muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud

ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle

teistele asjaomastele volikogudele.

Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul

ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle

läbirääkimiste alustamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisest keeldumise

otsus peab olema põhjendatud.

8

Läbirääkimistega alustamine ei too osapooltele kaasa kohustust ühineda, kuid toob õiguslikult

kohustuse viia läbi ETHS § 9 lõikes 6 sätestatu s.o. teha vajalikud uuringud, tagada

läbirääkimiste protsessi avalikustamine ning elanike arvamuse väljaselgitamine. Seega on

haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumise eesmärk tagada protsessi

osaliste õiguskindlus.

Siinkirjutaja soovitab nii ühinemisettepaneku tegemise otsuses kui ühinemisläbirääkimiste

ettepaneku vastuvõtmise otsuses fikseerida ka osapoole volitatud esindajad võimalike

läbirääkimiste pidamiseks. Kui kaks osapoolt on põhimõtteliselt ettepaneku tegemise ja

läbirääkimiste alustamise eelnevate konsultatsioonide käigus kokku leppinud, siis võib

otsuses fikseerida ka näiteks läbirääkimiste juhtkomisjoni ja teiste komisjonide liikmed ja

volitused. Kõik see võimaldab kohe asuda ühinemisläbirääkimiste järgmise etapi juurde.

2.2 Läbirääkimiste algatamisest keeldumine

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisest keeldumise otsus

peab olema põhjendatud. Ühe viite võimalikele keeldumise alustele leiab ETHS § 7 lõikest 5.2

Seega tuleb läbirääkimiste algatamisest keeldumise otsus põhistada. Juhendi autori ja

Siseministeeriumi hinnangul ei saa põhjuseks olla näiteks vajalike uuringute puudumine, kuna

uuringute tegemine tulebki ette näha ühinemisläbirääkimiste käigus. Korrektseks keeldumise

aluseks ei saa lugeda ka näiteks asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava

ühinemist ei käsitle - kuna ühinemisprotsessi käigus võib aset leida ka arengukava

ülevaatamine ja täiendamine. Arengukavale on asjakohane viidata siis, kui arengukava ETHS

§ 7 lõikest 5 sätestatud asjaolude tõttu teatud ühinemisvõimalused välistab.

2.3 Ettepanek mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele

Ühinemisettepaneku esitamise ja läbirääkimiste alustamisega nõustumise puhul tuleb

arvestada seda, kas ühineda soovib kaks kohaliku omavalitsuse üksust või tehakse ettepanek

mitmele üksusele. Esimesel juhul on asi selge. Kui üks omavalitsusüksus läbirääkimistest

loobub, siis on vastav menetlus lõppenud.

Keerulisem on olukord siis, kui ühinemisettepanek on tehtud rohkem kui ühele kohaliku

omavalitsuse üksusele. Kuni 2013. aastani võis ETHSi sõnastust selles osas tõlgendada ka nii,

et ühe kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemisest loobumisel lõppeb kogu menetlus ja seda

tuleb teiste üksuste osas alustada otsast peale.

2013. aastal ETHSi muudeti selliselt, et ühe kohaliku omavalitsuse üksuse loobumisel ei pea

kogu protsessi ülejäänutega enam uuesti otsast alustama.3 Siiski tuleb arvestada, missugused

on ühineda soovivate omavalitsuste motiivid. Ühe loobumisel ei pruugi olla enam tagatud

2 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid: 1. ajaloolist

põhjendatust; 2. mõju elanike elutingimustele; 3. elanike ühtekuuluvustunnet; 4. mõju avalike teenuste osutamise

kvaliteedile; 5. mõju haldussuutlikkusele; 6. mõju demograafilisele situatsioonile; 7. mõju transpordi ja

kommunikatsiooni korraldusele; 8. mõju ettevõtluskeskkonnale; 9. mõju hariduslikule olukorrale; 10.

omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist. 3 ETHS § 9 lg 5: Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab

küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse selle valla või linna osas vastav menetlus

9

tekkiva üksuse terviklikkus (nt ühised piirid, keskuse küsimus), mõned üksused soovivad

ühineda üksnes koos teatavate partneritega jne.

Sellisel juhul on ajaressursi olemasolul ja õiguskindluse tagamiseks mõistlik võtta vastu

volikogude vaheotsus, kus fikseeritakse läbirääkimiste jätkamine ja/või läbirääkijate volituste

piirid. ( vt näide 2.3)

2.4 Liitumine või ühinemine

Kohaliku omavalitsuse ühinemise soodustamise seadus (edaspidi : KOÜSS) § 3 eristab

kohaliku omavalitsuse ühinemist ja liitumist.4 ETHS räägib haldusterritoriaalse jaotuse

korralduse muutmisel ainult ühinemisest.

Liitumine on kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemise soodustamise seadusega sisse toodud

erisus, mis peaks paremini sobima väga väikese valla või linna ühinemisel suurega. Seega on

liitumine ühinemise üks erivorm, millel on mõned erisused, s.t ei teki uut omavalitsusüksust

nagu ühinemisel, vaid üks kaob ja liitub teise, sama registrikoodiga tegutsemist jätkava

kohaliku omavalitsuse üksusega.

Praktikas on seda varianti kasutatud ainult Kaisma liitumisel Vändraga ning 2013. aastal

Lavassaare valla liitumisel Audru vallaga ja Kõue valla liitumisel Kose vallaga.

Kõik seadustes ühinemiste kohta kehtivad regulatsioonid hõlmavad ka liitumist.

4 KOÜSS § 3: Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine ja territooriumiosa üleandmine (1) Kohaliku

omavalitsuse üksuste ühinemine käesoleva seaduse tähenduses on uue haldusüksuse moodustamine kahe või

enama senise haldusüksuse baasil või ühe haldusüksuse suurenemine kahe või enama haldusüksuse liitumise

tulemusena.

10

Näide 2.1: Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanek

SAUE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Laagri 2012 nr

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine

Vastavalt Saue valla arengukava 2010-2026 peatükile 9.2 (Piirkondlik koostöö ja haldusreform) on Saue vald

elujõuline ja jätkusuutlik kohaliku omavalitsuse üksus. Sellegipoolest vajab analüüsimist Saue valla areng

võimaliku haldusreformi perspektiivist lähtudes, seda eeskätt investeerimisvõimekuse tõstmise kontekstis. Saue

vald kavatseb siin olla aktiivne osapool.

Võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §7 lõike 4 ja § 9 lõike 1, Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 1

ja arvestades Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 nr 313 „Kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu

ühinemispiirkondade kaupa“ punkti 21 ning Saue valla arengukavas 2011-2026 toodud seisukohad Saue

Vallavolikogu:

o t s u s t a b:

1. Teha ettepanek Saue linnale algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine eesmärgiga moodustada

kahe omavalitsuse üksuse põhjal üks kohaliku omavalitsuse üksus.

2. Moodustada Saue valla seisukohtade väljatöötamiseks ja ühinemisläbirääkimiste pidamiseks komisjon

ning nimetada selle liikmeteks ………………………….

3. Otsus ja otsuse seletuskiri teha teatavaks Saue Linnavolikogule, Harju maavanemale ja

Siseministeeriumile.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Rein Riga

Vallavolikogu esimees

11

Näide 2.2: Läbirääkimistega alustamisega nõustumine

PÕLVA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Mammaste 14. juuni 2012 nr 17

Seisukoha võtmine Põlva Linnavolikogu

9. mai 2012 otsuse „Haldusterritoriaalse

korralduse muutmise ettepanek“ kohta

„Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkt 37, „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse“ §

7 lõike 4 ja § 9 lõike 2 ja 3 alusel,

Põlva Vallavolikogu o t s u s t a b:

1. Nõustuda Põlva Linnavolikogu ettepanekuga algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine eesmärgiga

Põlva linna ja Põlva valla ühinemiseks üheks omavalitsusüksuseks.

2. Edastada käesolev otsus Põlva maavanemale ja Siseministeeriumile kümne päeva jooksul selle

vastuvõtmisest.


Ahti Bleive

volikogu esimees

12

Näide 2.3: Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste korraldamine (jätkamine)

EESTI VABARIIK LÄÄNE MAAKOND

NÕVA VALLA VOLIKOGU

VI KOOSSEISU

OTSUS

Nõva 15.02.2013 nr

Omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste

korraldamine (jätkamine)

Võttes aluseks „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse“ § 7 lõik 4 ja § 9 lõiked 1 ja 3, „Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkt 37, „Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus“ § 1

ja § 3 lõike 1 alusel Nõva Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1.Pidada omavalitsuste ühinemisläbirääkimisi eesmärgiga moodustada Läänemaal 2013. a. kohalike

omavalitsuste valimisteks uus omavalitsusüksus Nõva, Noarootsi, Oru, Risti, Taebla ja Martna valdade baasil.

2. Punktis 1 nimetatud omavalitsusüksustest ühe või mitme volikogu keeldumisel ühinemisläbirääkimistel

osalemiseks uue omavalitsusüksuse moodustamiseks peale 2013. a. kohalike omavalitsuste korralisi valimisi,

jätkata haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja uue omavalitsuse moodustamist nende volikogudega, kes

punktis 1 toodud ühinemisläbirääkimiste ettepaneku vastu võtavad.


Kalle Saar

Volikogu esimees

13

3. Ühinemisläbirääkimiste protsessi kavandamine

Mikk Lõhmus

Pärast ühinemisläbirääkimistega nõustumist soovitame pooltel moodustada läbirääkimiste

pidamiseks juhtkomisjoni.

Juhtkomisjon tuleks moodustada ja selle liikmed ning volitused (vajadusel volituste piirid)

määrata volikogude sellekohase otsusega, see annab juhtkomisjonile vajaliku legitiimsuse

ühinemisläbirääkimiste pidamiseks ning kokkulepete sõlmimiseks. Kui osapooled on

eelnevate konsultatsioonide käigus ühinemisettepaneku tegemise ja läbirääkimistega

nõustumise kokku leppinud, siis on mõistlik läbirääkimiste juhtkomisjoni liikmed nimetada ja

sellele volitused anda juba ühinemisettepaneku tegemise ja läbirääkimistega nõustumise

otsustes.

Edukate ühinemisläbirääkimiste korraldamise aluseks on ühinemise ajakava. Ühinemise

ajakava tuleks juhtkomisjoni poolt koostada kohe pärast seda, kui ühinemisläbirääkimiste

ettepanek on osapoolte poolt heaks kiidetud. Kava seab läbirääkijatele ajalised raamid ning

võimaldab kõik olulised otsused õigeaegselt langetada. Seadustest tulenevad mõned

konkreetsed tähtajad, mida peab kindlasti järgima:

(1) Kava peab võimaldama piisava aja ETHS § 6 lõikes 2 nimetatud uuringute

läbiviimiseks, arvestada tuleb avalikkuse informeerimise nõudega (mõistlik tähtaeg

tuleb tagada avalikkuse informeerimisel, ühinemisseminaride korraldamisel ning

elanike arvamuse väljaselgitamisel, samuti tuleb jätta piisav reservaeg võimalike

konfliktide lahendamiseks ja kompromissläbirääkimisteks. (vt ka peatükk 7.1)

(2) Ühinemisleping ja selle lisad pannakse avalikkusele tutvumiseks välja, tagades

avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse ning määrates

ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm nädalat

väljapaneku algusest arvates. (ETHS § 91

lg 4)

(3) Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitatakse maavanemale volikogu otsus

nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne volikogu korraliste valimiste

päeva. (ETHS § 9 lg 12)

(4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja

kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne

volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi

materjalid (KOKS § 43 lg 3)

Näites 3.1 võib tutvuda Lääne-Nigula valla ühinemisprotsessis kasutatud ajakava projektiga.

Lääne-Nigula valla moodustamine toimus äärmiselt pingelise ajakava raames ning ühinemise

toimumise üheks eelduseks oli ajakava täpne järgimine.

Tavaolukorras tuleks ajakava koostada nii, et oleks piisav ajavaru vajalike uuringute

tegemiseks ja kompromissläbirääkimiste pidamiseks, samuti tuleb arvestada, et kõiki otsuseid

ei pruugita esimesel korral volikogus heaks kiita. Ajakava koostamisel on soovitav nõu pidada

spetsialistidega, eriti kiputakse alahindama erinevate uuringute tegemiseks kuluvat aega.

14

Ühinemisprotsessi kavandamisel tuleb arvestada ka sellega kaasnevate kulude katmisega.

Kindlasti tuleb koostada ühinemisprotsessi eelarve.

Ühinemiskulude katmiseks saab kasutada ühinemistoetust. Samuti tasub selgitada, kas mõne

uuringu koostamiseks oleks võimalik kasutada erinevaid, ka rahvusvahelisi projektitoetusi

(erinevatel aegadel on kasutatud näiteks Norra-EMP finantsmehhanismi, Euroopa Liidu

sotsiaalfondi vahendeid jne). See eeldab, et vastav meede on ühinemisprotsessi ajal avatud

ning sinna on võimalik esitada vastav taotlus.

Ühinemisprotsessiga võivad kaasneda järgmised kulud (mõned sõltuvad sellest, kas vastavaid

tegevusi peetakse vajalikuks):

1. Kulud konsultatsiooni ja nõustamisteenuse (sh juriidiline ekspertiis) osutamiseks;

2. Kulud vajalike uuringute koostamiseks;

3. Ametnike väljaspool tööaega tehtava töö kompenseerimine;

4. Elanike arvamuse väljaselgitamisega kaasnevad kulud;

5. Avalike koosolekute pidamisega kaasnevad kulud (ruumide rent, koosolekute

salvestamine, kontoritarbed);

6. Seadustest tulenevate ametlike teadete avaldamise kulud;

7. Ühinemisprotsessi käigus ette valmistatavate trükiste kulud;

8. Muud ühinemisega seotud kulud.

Erinevate kulude suuruse hindamisel on soovitav konsulteerida nende omavalitsustega, kes on

varem ühinemise läbi viinud, samuti tasub eeskätt uuringute maksumuse osas nõu küsida kas

teadusasutustelt (näiteks ülikoolid) või uuringufirmadelt. Vajadusel tuleb uuringu

lähteülesannet täpsustada.

Oluline on varakult kulude osas kokku leppida ja see ka lepinguliselt fikseerida. See on

vajalik, et mõne osapoole loobumisel ei jääks juba tehtud kulud teiste osapoolte kanda.

15

Näide 3.1: Näidisajakava

Oru, Taebla, Nõva, Risti valla ühinemise ajakava

Mikk Lõhmus

Õigusaktide ja dokumentide

eelnõud

Menetluslikud tegevused Vajalikud õigusaktid valitsused ja

volikogus

6. nädal 4.02.2013 - 10.02.2013

Ühinemise ajakava projekti

koostamine Ajakava projekti heakskiitmine juhtkomisjonis

Ühtsetel alustel rahvaküsitluse korra

eelnõu koostamine

Rahvaküsitluse korra eelnõu heakskiitmine juhtkomisjonis

ja suunamine osapoolte volikogudele menetlemiseks

Juhtkomisjoni koosolekul ühinemislepingu oluliste

küsimuste esmane käsitlus

7. nädal

11.02.2013 - 17.02.2013

Ühinemislepingu projekti

ettevalmistamine Rahvaküsitluse eelnõu menetlemine volikogudes

Juhtkomisjoni koosolekul ühinemislepingu oluliste

küsimuste esmane käsitlus, lähteülesanne

teemakomisjonile (vajadusel)

8. nädal

18.02.2013 - 24.02.2013

Rahvaküsitluse eelnõu menetlemine volikogudes

Teemakomisjoni koosolekud (vastavalt juhtkomisjoni

lähteülesandele)

Pärast teemakomisjone (nädala I pool) juhtkomisjon

9. nädal

25.02.2013 - 3.03.2013

Ühtsetel alustel rahvaküsitluse korra

eelnõu koostamine Rahvaküsitluse korra arutelu ühinemisega nõustunud

volikogudes

Rahvaküsitluse korda käsitleva

määruse vastuvõtmine (või I lugemine)

Ühinemisprotsessi tutvustus volikogudes

Volikogu otsus läbirääkimiste

jätkamise kohta, kinnitatakse

läbirääkijate volitusi

16

Juhtkomisjoni koosolek (lähtudes volikogudes arutatust) ja

lähteülesanne teemakomisjonidele (vajadusel)

10. nädal

4.03.2013 - 10.03.2013

Teemakomisjoni koosolekud (vastavalt juhtkomisjoni

lähteülesandele)


ettevalmistamine

Juhtkomisjoni koosolek ühinemislepingu projekti

heakskiitmiseks

11. nädal

11.03.2013 - 17.03.2013

Rahvaküsitluse korra arutelu ühinemisega nõustunud

volikogudes (erakorraline)

Rahvaküsitluse korda käsitleva

määruse vastuvõtmine (kes viisid II

lugemisele)


ettevalmistamine

Osapoolte volikogude erakorralised istungid, kus

otsustakse ühinemislepingu projekt heaks kiita ning

esitada avalikule väljapanekule

Volikogude otsused ühinemislepingu

avalikule väljapaneku kohta

12. nädal

18.03.2013 - 24.03.2013

Ühinemislepingu avalik väljapanek

Rahvaküsitluse käbiviimiseks vajalike toimingute

ettevalmistamine (komisjoni moodustamine

Avalikud ühinemisseminarid (vähemalt igas liituvas

KOV üksuses), sh ühinemislepingu tutvustus

13. nädal

25.03.2013 - 31.03.2013 Ühinemislepingu avalik väljapanek

Avalikud ühinemisseminarid (vähemalt igas liituvas

KOV üksuses) sh ühinemislepingu tutvustus

14. nädal

1.04.2013 - 7.04.2013

Ühinemislepingu avalik väljapanek

Rahvaküsitluse korraldamine (5-7 aprill) Lõpptulemusena küsitluskomisjoni

otsus küsitlustulemuste kohta

15. nädal

1. volikogude otsuse eelnõu küsitluse

tulemuste kinnitamise kohta;

2. volikogu otsuse eelnõu

ühinemislepingu ja lisade kinnitamise

Ühinemiseks vajalike eelnõude menetlemine (valitsus,

komisjonid, volikogu)

17

8.04.2013 - 14.04.2013 kohta koos ettepanekute

läbivaatamisega


haldusterritoriaalse muudatuse

taotlemise kohta

4. valimisteemalised volikogu otsuste

eelnõud

Rahvaküsitluse tulemuste vormistamine ja komisjoni

protokoll küsitluse tulemuste kohta

Juhtkomisjoni koosolek, avalikustamise käigus

ühinemislepingule esitatud ettepanekute läbivaatamine ja

konsensuslike ettepanekute tegemine volikogudele

16. nädal

15.04.2013 - 21.04.2013

1. volikogude otsuse eelnõu küsitluse



ühinemislepingu ja lisade kinnitamise

kohta koos ettepanekute

läbivaatamisega


haldusterritoriaalse muudatuse

taotlemise kohta

4. valimisteemalised volikogu otsuste

eelnõud

Ühinemiseks vajalike eelnõude vastuvõtmine osapoolte

volikogude erakorralistel istungitel

1. volikogude otsused rahvaküsitluse


2. volikogu otsus ühinemislepingu ja

lisade kinnitamise kohta koos

ettepanekute läbivaatamisega

3. volikogu otsus haldusterritoriaalse

muudatuse taotlemise kohta

4. valimisteemalised volikogu otsused

Lõppdokumentatsiooni kokkupanek ja esitamine

maavanemale

Märkus: Lääne-Nigula valla moodustamine toimus väga pingelise ajagraafiku raamides. Tavaolukorras (kui läbirääkimisteks kavandatud aeg on

oluliselt pikem) võivad ka ajakavas sätestatud tähtajad olla pikemad, Lääne-Nigula valla näite puhul ei koostatud täiendavaid uuringuid jne.

18

4. Avalikkuse kaasamine ja kommunikatsioonistrateegia ühinemisprotsessis

Rivo Noorkõiv

Iga asjaomane valla- või linnavalitsus tagab läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja

avalikustamise, ütleb ETHS § 9 lõike 6 punkt 1.

Avalikkuse kaasamine ja avatud kommunikatsioon on valdade või linnade ühinemiste

eduka läbiviimise osa. See hõlmab elanike informatsioonile ligipääsu, suurendab nende

teadlikkust ja osalemisvõimalusi ühinemisprotsessis kaasa rääkida ning võimalust saada

neilt arvamusi võimalike lahenduste üle otsustamiseks. Oluline on kutsuda huvirühmade

esindajaid osalema ühinemisläbirääkimiste töögruppi.

Seega on kaasamise eesmärk otsuste parem kvaliteet ja ühinemise käigus koostatavate

dokumentide suurem ühiskondlik legitiimsus.5

Kommunikatsiooni mõiste avamisel saame eristada läbirääkijate sisekommunikatsiooni ja

väliskommunikatsiooni. Esimene hõlmab reeglistiku, kuidas läbirääkijad omavahel

teavitust korraldavad. Näiteks teadete saatmine (sh kokkulepped, kui aegsasti esitatakse

kutsed ja töömaterjalid), läbirääkimiste protokollide ja vahekokkuvõtete koostamine ning

nende asjaosalistele kättesaadavaks tegemine, dokumentide üleslaadimine avalikkusele

veebikeskkonda jms.

Väliskommunikatsiooni sisuks on väärtustepõhine avalikkuse teavitamine ja kaasamine, et

jõuda ühinemisläbirääkimiste sõnumiga elanikeni ja sidusrühmadeni. Oluline on teavitada,

milliseid eesmärke omavalitsuste ühinemise läbirääkimistel püstitati ja kuidas neid

saavutada soovitakse, samuti suhtlemine avalikkusega ja meediaorganisatsioonidega.

Selleks, et läbirääkijad esitaksid ühtset meediasõnumit, on otstarbekas koostada pressiteade.

Samuti on soovitav valida läbirääkijate seast kõneisik, kes vastab vajadusel ajakirjanike

küsimustele. Viimane ei tähenda, et teistel asjaosalistel ei ole võimalik avaldada oma

isiklikku arvamust. On küll, kuid teavitusel tuleb teha vahet kokkulepitud sõnumi

edastamisel ja isiklikul arvamusel.

Eriti oluline on mõista, et tänapäeval on tegemist infoküllusega, mistõttu inimestel on

vastuvõtuvõime infopilves piiratud. Sõnumi adressaadini viimiseks tuleb pingutada

varasemast märksa enam, mistõttu sõnum peab olema väga hästi suunatud, inimesi kõnetav,

lühike ja arusaadava sõnastusega.

Lisaks traditsioonilistele teabe edastamise kanalitele – ajaleht, valla veebileht, raadio,

televisioon - saab kasutada ka sotsiaalmeedia vahendeid (Twitter, Facebook jt). Oluline on

saavutada olukord, et rahvaküsitluse läbiviimisel on elanikel teada, millistest argumentidest

5 Vt. Kaasamise hea tava https://www.siseministeerium.ee/30329/ ja Kaasamise käsiraamat ametnikele ja

vabaühendustele http://www.ngo.ee/sites/default/files/files/Kaasamise%20k%C3%A4siraamat.pdf

https://www.siseministeerium.ee/30329/

http://www.ngo.ee/sites/default/files/files/Kaasamise%20k%C3%A4siraamat.pdf

19

lähtuvalt poolt või vastuhääl ühinemisele anda. Selleks peaksid kõik soovijad saama

tutvuda ühinemislepingu eelnõuga.

Praktikas on olnud väga olulisel kohal ühinemisläbirääkimiste kohta eraldi kohaliku lehe

erinumbri väljaandmine, mis postitatakse kõigi ühinevate valdade elanike postkastidesse.

See sisaldab ühinemislepingu eelnõu, omavalitsusjuhtide ja elanike arvamusi ühinemise

kohta.

Sellele eelneksid avalikud arutelud kohtadel. Näiteks Kose valla ja Kõue valla

ühinemisläbirääkimistel tehti avalike koosolekute ja ühinemiskonverentsi puhul

sündmustest otseülekandeid internetis. Nende käigus oli soovijatel võimalik esitada

interneti teel küsimusi ja kommentaare otse sündmuse reaalajas6.

Kommunikatsiooni paremaks korraldamiseks on otstarbekas koostada läbirääkimiste

kommunikatsioonikava. Selle koostamise eesmärgid on:

läbirääkijate vahelise suhtluse regulatsioon;

avalikkuse teavitamine - ennekõike elanikud ja sidusrühmad - ühinemise kõneluste

protsessist ja selle käigus kokku lepitud tulemustest ning ühinemise mõjust neile

(sh põhjendamatute hirmude maandamine);

anda elanikele ja sidusrühmadele võimalus osaleda läbirääkimistes läbi kirjalike ja

suuliste arvamuste, küsimuste ja ettepanekute esitamise, samuti anda neile

asjaosalistelt tagasisidet;

anda avalikkusele võimalus tutvuda kirjalike materjalidega läbirääkimiste käigu

ja tulemuste kohta.

Kommunikatsioonikava soovituslik ülesehitus on järgmine7:

1) kommunikatsiooni eesmärgid;

2) põhisõnumid;

3) sihtrühmad;

4) kanalid;

5) tegevuskava;

6) kommunikatsiooni tegevuskava elluviimise ressursid ja vastutajad;

7) kommunikatsiooni tulemuslikkuse mõõtmine.

Kommunikatsiooni tulemuslikkuse hindamise mõõdikud võivad olla järgmised:

töörühmade poolt läbi viidud koosolekute arv;

seminaride, konverentside, õppepäevade ja koolituste ning nendes osalenute arv;

rahvakoosolekute ja nendes osalenute arv;

ühinemismaterjaliga tutvunute arv ja tagasiside esitanute arv (kirjalik tagasiside,

omavalitsusüksuse veebilehel tagasiside jms);

kirjutavas meedias ilmunud pressiteated, artiklid, sh kohalikes ja üleriigilistes

ajalehtedes;

raadio- ja telesaated, intervjuud ja arvamused rääkivas ja visuaalses meedias;

rahvaküsitluses osalenute arv.

6 Salvestistega on võimalik tutvuda http://www.livestream.com/aklk/.

7 Kommunikatsioonikava mittekoostamisel oleks oluline siiski formuleerida kõigile arusaadavalt eesmärgid

ning põhisõnumid (võimalusel ühinemise kasu kohta sihtgruppide lõikes).

http://www.livestream.com/aklk/

20

Kommunikatsioonikava täitmise tulemuste ülevaade on asjakohane lisada ühinemislepingu

seletuskirja. Juhul, kui kommunikatsioonikava ei koostata ning selle tulemuslikkust ei

hinnata, oleks ühinemislepingu seletuskirjas siiski hea kajastada infot ühinemistöörühmade

kohtumiste, seminaride ning rahvakoosolekute kohta.

Näide 4.1 Pressiteade PRESSITEADE

Läänemaa ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon

08. märts 2013

Läänemaa ühinemisläbirääkimised

Eile toimus Taeblas Läänemaa ühinemisläbirääkimiste raames Nõva, Oru, Risti ja Taebla valdade

volikogude ühine infokoosolek ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni poolt esitatud

ühinemislepingu ja rahvaküsitluse korra eelnõude läbiarutamiseks.

Infokoosolekule järgnenud volikogude erakorraliste istungite raames kõik neli volikogu kehtestasid

määrusega rahvaküsitluse korra ja võeti vastu otsus korraldada Nõva, Oru, Risti ja Taebla valla

ühinemislepingu ja selle lisade avalik väljapanek perioodil 11. märts 2013 kuni 01. aprill 2013.

Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg on 5. aprill 2013 kell 12.00.

Järgmiste tegevustena on ühinemislepingu ja selle lisade avalik väljapanek ning nende postitamine

valdade elanikele, samuti ühinemispõhimõte ja ühinemislepingu tutvustamine rahvakoosolekutel.

Rahvaküsitlused viiakse läbi 5-7 aprillil ja tehakse seda kõikides praegustes omavalitsustes ühtse

korra järgi.

Lisainformatsioon

Aldo Tamm

Nõva vallavanem

Juhtkomisjoni esimees

+372 591 95 771

[email protected]

21

5. Uuringute vajalikkus ja läbiviimine

Rivo Noorkõiv, Mikk Lõhmus

Iga asjaomane valla- või linnavalitsus tagab vajalike uuringute tegemise, ütleb ETHS § 9

lõike 6 punkt 2.

Ühinemisläbirääkimiste käigus tuleb tasakaalustatumate ja põhjendatumate otsuste tegemiseks

kaaluda uuringute läbiviimist. Siiski on süvauuringute vajadus praktikas olnud suhteliselt

tagasihoidlik.

Selle üheks põhjuseks on poliitikamõjude analüüsi vähene rakendamine kohaliku omavalitsuste

üksustes. Samuti on oluline, millisel lennukõrgusel läbirääkimisi peetakse, millest omakorda

tuleneb uuringute maht ja vajadus.

Kahjuks on erinevate laiapõhjaliste uuringute vajadusele viitamine koos ebaselgete

lähteülesannete püstitamisega üks ühinemisprotsessile vastutöötajate ja pidurdajate

meelisteemasid. Sellest pikemalt peatükis 7.1

Uuringute vajaduse kaardistamiseks on esmalt otstarbekas viia läbi ühinevate omavalitsusüksuste

strateegiliste dokumentide ja seniste uuringute inventuur. Praktika on näidanud, et nii mitmelegi

küsimusele saab lahendusteks tuge nendest materjalidest.

Uuringu läbiviimisel soovitame pöörata tähelepanu järgmiste teemade käsitlemisele:

1) Rahvastiku prognoos. Selle tulemused näitavad ära tulutoojate ja ülalpeetavate võimaliku

osakaalu muutuse tulevikus ja sellest tekkivad vajadused investeerida eri rahvastikurühmade

heaolusse. Näiteks lastele lasteaia- ja koolikohad, eakatele sotsiaalhoolekande teenuste

arendamine. Rahvastikuarengust selgub ka tööealise elanikkonna võimalik muutus ja selle

alusel saab teha arvutusi maksumaksjate arvu kohta tulevikus.

2) Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise ühtlustamine. Selle tarvis tuleb läbi töötada

teemaga seotud omavalitsusüksuste õigusaktid ja viia läbi konkreetsete teenuste osutajate

analüüs. Viimane sisaldab ülevaate teenuste sisust ja korraldusest, majandustulemustest,

investeeringuvajadustest. Olulisel kohal on selgitada muutmisvajadused teenuste

korraldamisel ja pakkuda võimalikud lahendused teenuste paremaks pakkumiseks

omavalitsusüksuste ühinemisel.

3) Ühistranspordi korraldusega seotud teemade läbitöötamine, eesmärgiga optimeerida

liinivõrku ja viia ühistransport enam vastavusse elanike vajadustega.

4) Omavalitsusüksuse tulevase juhtimisstruktuuri arutelu, et määratleda juhtimisega seotud

ümberkorralduse vajadused ja juhtimiskulude hinnanguline suurus. Ei tohi unustada, et

juhtimisküsimuste arutelu keskmes on juhtimise kvaliteedi oluline tõstmine, mitte niivõrd

otsene majanduslik kokkuhoid valitsemisest töötajate arvel. Tõhus ja läbipaistev valitsemine

on eeldused, et saavutada sellised ümberkorraldused tulevas kohaliku omavalitsuse üksuses,

mis loovad suurema võimekuse.

22

5) Eelarveprognoos (ühendatud eelarvestrateegia), mis annab võimaluse hinnata kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvemahtu nii tulude kui kulude lõikes ning selgitada

finantsvõimekus. Eriti oluline on avada tulevase ühisomavalitsuse võimekus tagada

vajalikud rahavood püsikulude ja investeeringute katteks ning võimalike rahaliste kohustuste

teenindamiseks.

Lisaks eelmainitud teemadele võib täiendavate uuringute käigus hinnata mõju erinevatele ETHS

§ 7 lõikest 5 loetletud asjaoludele nagu mõju osutatavate teenuste kvaliteedile, hariduslikule

olukorrale, ettevõtluskeskkonnale jne.8

Juhul kui otsustatakse uuringute läbiviimise kasuks, siis eelistatud on nende läbiviimine oma

jõududega, vajadusel kaasates väljaspoolt ala asjatundja. Mõistagi jääb alati võimalus uuringut

ka tellida.

Valiku otsustamisel tuleb lähtuda töö keerukusest, selleks kohapeal spetsialistide olemasolust,

töö läbiviimiseks kuluvast ajast ja kasutada olevatest vahenditest. Tähelepanu tuleb pöörata veel

asjaolule, et uuring oleks läbi viidud erapooletult, mis on selle usalduslikkuse üks eeltingimusi.

Hea uuringu vältimatu eeltingimus on selge ja konkreetne lähteülesanne.

8 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid: 1. ajaloolist põhjendatust; 2.

mõju elanike elutingimustele; 3. elanike ühtekuuluvustunnet; 4. mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile; 5.

mõju haldussuutlikkusele; 6. mõju demograafilisele situatsioonile; 7. mõju transpordi ja kommunikatsiooni

korraldusele; 8. mõju ettevõtluskeskkonnale; 9. mõju hariduslikule olukorrale; 10. omavalitsusüksuse

organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist.

23

Näide 5.1: Eelarvestrateegia põhine finantsanalüüs

Mikk Lõhmus

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 1 kohaselt peab vallal või linnal olema eelarvestrateegia, mis on

aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Sama seaduse § 371 lg 1 kohaselt on

eelarvestrateegia arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud

iseseisev dokument.

Arengukava ja eelarvestrateegia on § 371 lg 2 sätestatu kohaselt aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve

koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks

toetuse taotlemisel.

Eelarvestrateegia annab kompleksse ülevaate kohaliku omavalitsuse finantsseisundist ja võimalustest – tema

põhitegevuse tuludest ja kuludest, investeerimissuutlikkusest ning likviidsusest. Strateegias kajastuvad andmed

peavad hõlmama kohaliku omavalitsuse üksuse kõiki tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, sealhulgas

hõlmates ka sõltuvate üksuste asjakohaseid andmeid.

Nii on võimalik luua piisavad eeldused pikemaajalise planeerimise realistlikkuseks, eesmärkide ja tegevuste

vastavuseks olemasolevate või kavandatavate ressursside (tulubaasi, eraldiste, toetuste, majandustegevusest või vara

müügist laekuva tulu, laenatud vahendite jms) olemasoluga ning hinnata kohaliku omavalitsuse üksuse finantsilist

jätkusuutlikkust.

Näiteks Keila linna ja Keila valla ühinemisläbirääkimiste käigus koostatud eelarvestrateegiapõhise finantsanalüüsi

lähteülesanne oli järgmine:

1. Selgitada välja eeldused (prognoosid), mida on kasutatud mõlema omavalitsuse eelarvestrateegia

koostamisel. Analüüsida, kas kasutatud eeldused (prognoosid) vastavad uusimatele majandusprognoosidele

(eelkõige Rahandusministeeriumi prognoosidele). Vajadusel kasutatud eelduste (prognooside)

korrigeerimine uusimatele majandusprognoosidele vastavaks. (Selline eesmärgi püstitamine on vajalik,

kuna majandusväljavaated on ajas suhteliselt kiiresti muutuvad. Seega ei viita võimalik eelduste

korrigeerimine kindlasti mitte vigadele omavalitsuste eelarvestrateegiates).

2. Koostada peale vajalikke korrigeerimisi mõlema vaadeldava omavalitsuse eelarvestrateegia põhjal

arvestuslik ühine eelarvestrateegia.

3. Teostada analüüs arvestusliku ühise eelarvestrateegia põhjal võimaliku moodustuva kohaliku omavalitsuse

rahalisest võimekusest.

4. Koostada ülevaade võimalikest ohtudest, mille realiseerimisega arvestada.

5. Koostada tabel („efektitabel“) mis iseloomustab ühinemisel tekkivate erinevate alternatiivide mõju

eelarvestrateegia põhikomponentidele (põhitegevuse tulem, investeerimisvõime jne). Eelarvestrateegia

põhise analüüsi lähtealuseks olid 8. detsembril 2012 Laulasmaa Põhikoolis Keila linna ja Keila valla

esindajatega kokku lepitud lähte-eeldused.

Analüüsi põhjal tehti järgmised kokkuvõtlikud järeldused:

Ühinemisega on võimalik saavutada parem avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kogu

piirkonnas (Keila linn + Keila vald)

Ühinemisega ei paraneks lühiajalises perspektiivis ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse

investeerimisvõimekus.9 (arvestades seejuures lähiaastate lubatud ja tegelikku netovõlakoormust;

samas ei kaasne ühinemisega ka investeerimisvõime halvenemist (netovõlakoormuse mõistes)

võrreldes ühinemise toimumata jätmisega. Pikas perspektiivis tuleb aga arvestada seda, et ühinenud

omavalitsuse võime akumuleerida investeeringuteks vahendeid on suurem kui üksikul kohaliku

omavalitsuse üksusel.

9 Nii Keila valla kui Keila linna netovõlakoormus (Keila vallal konsolideerimata netovõlakoormus ja Keila linnal

konsolideeritud netovõlakoormus) ületasid uuringu läbiviimise ajal lubatud piirmäära. Praktikas võib olla ka

olukord, kus mõnel ühinejal on netovõlakoormus alla lubatud piirmäära ja mõnel üle lubatud piirmäära ning uuring

on vajalik koondnetovõlakoormuse leidmiseks aastate lõikes.

24

Eelarvestrateegia põhise analüüsiga ei ole võimalik arvestada efekti, mis kaasneb liitunud

omavalitsuse üksuse konkurentsivõime tõusuga võrreldes teiste piirkonnas asuvate linnade ja

valdadega. Konkurentsivõime tõus peegeldab liitunud kohaliku omavalitsuse üksuse atraktiivsust

võimaliku või jätkuva elukohana ja sellest tulenevalt stabiilset või kasvavat tulubaasi.

25

6. Valla ja/või linnaelanike arvamuse väljaselgitamine

Mikk Lõhmus

Iga asjaomane valla- või linnavalitsus tagab valla või linna elanike arvamuse

väljaselgitamise, ütleb ETHS § 9 lõike 6 punkt 3.

Kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvamuse väljaselgitamise kohustus sisaldub nii Euroopa

kohaliku omavalitsuse hartas10

kui Eesti põhiseaduses11

.

ETHS-is on elanike arvamuse väljaselgitamise kord sõnastatud väga lakooniliselt.12

Praktikas on

elanike arvamuse teadasaamiseks rakendatud väga erinevaid meetodeid, alustades klassikalisest

rahvahääletuse formaadist. Kuid kasutatud on ka lahtist hääletust rahvakoosolekutel, salajast

hääletust rahvakoosolekutel, koju saadetud bülletääne jne. Seaduse sõnastus ei välista ka näiteks

sotsioloogilise uuringu korraldamist.

Eelistada tuleks siiski klassikalisel rahvahääletuse formaadil põhinevat elanike arvamuse

väljaselgitamist. Selline viis on kõige usaldusväärsem, tagab hääletamise salajasuse ning

elimineerib võimalikud häältega manipuleerimised (bülletäänide koju saatmisel on võimalik

hääletada mitu korda) või rahvakoosolekutel üles kerkivad emotsioonid.

Kõik omavahel ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused peaksid kasutama täpselt ühte ja sama

rahva arvamuse väljaselgitamise korda ning ka kasutatav reeglistik peaks olema täpselt

ühesugune. Rahvaküsitluse kord kinnitatakse volikogu määrusega.

Alljärgnevalt mõned küsimused, mis on rahvaküsitluse korra väljatöötamisel vaja läbi arutada:

1. Kas rahvaküsitlus tuleb teha enne ühinemislepingu avalikustamist või pärast

ühinemislepingu avalikustamist? Seadused seda ei reguleeri. Hea tava siiski eeldab, et

elanikud oleksid teadlikud, mille üle nad hääletavad. Seega peaks rahvaküsitlus toimuma

kas vahetult pärast ühinemislepingu avalikustamist või isegi pärast seda, kui

ühinemislepingule esitatud ettepanekud on läbi vaadatud ning volikogud on ettepanekud

heaks kiitnud või tagasi lükanud.

2. Missugune on mõistlik aeg rahvaküsitlusest ette teatamisel? Üldiselt võiks see tähtaeg

olla vähemalt 2 nädalat.

3. Küsitlusel osalejate ringi kindlaksmääramine on samuti volikogu pädevuses, näiteks võib

lisaks registreeritud elanikele küsida ka kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisvaraomanike

arvamust (see võib olla aktuaalne näiteks turismi ja/või suvituspiirkondades). Volikogu

10

Artikkel 5. „Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse“ Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta

kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. 11

§ 158. Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata. 12

§ 7. Haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuste piiride ja nime muutmise alused (7) Asjaomase volikogu

algatatud haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse

väljaselgitamise ulatuse ja korra kehtestab asjaomane volikogu

26

on vaba ka küsitluse ealise alampiiri sätestamisel (praeguse praktika kohaselt 18 aastat,

kuid miski ei välista ka 16 aastaste arvamuse küsimist).

4. Soovituslik on küsitluskorras ette näha see, et mõne osapoole loobumisel jäetakse selle

osapoole nimi küsitlussedelilt välja. See välistab, et mõne osapoole ootamatult

loobumisel tuleb volikogu õigusakte hakata kiirkorras muutma, mõnes olukorras

(pingelise ajakava korral) võib see tähendada ka ühinemisprotsessis osalema jäänute

ühinemise nurjumist.

5. Mitu küsitlusjaoskonda moodustatakse ja missugune on nende lahtiolekuaeg?

Küsitluspunktid võiksid olla elanikele harjunud kohtades ning samades kohtades, kus

paiknevad jaoskonnad kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel. Vähemalt üks

küsitluspäev võiks langeda nädalavahetusele.

6. Kas hääletus on klassikaline hääletussedelitega hääletus või kasutatakse ka elektroonilist

hääletust? Paberhääletamise läbiviimise kõrval tasub kindlasti arutleda ka elanikele

elektroonilisel teel hääletamise võimaluse andmise üle. Seda põhjusel, et elanikud on

liikuvad ja hääletuse ajal ei pruugi saada isiklikult hääletamiskohta kohale tulla. Seega

saaksid oma arvamust avaldada ka need, kes kohapeal alaliselt ei ela või teised asjaolud

seda ei võimalda.

Kuna liikuvamad on valdavalt nooremapoolsemad inimesed, siis toob nendele

hääletamiseks võimaluse andmine ka kõigi elanikerühmade parema esindatuse

hääletamistulemustes. Vähetähtis pole ka asjaolu, et e-hääletuse kasutamine tõstab

küsitluse korraldamise prestiiži ja vastab e-riigi olemusele.

Elektroonilisel hääletusel on oluline valida sobiv tarkvaraplatvorm (nt VOLIS). Selle

valikul tuleb pidada silmas kahte asjaolu: häälemisel hääletaja sidumist

rahvastikuregistriga (sh hääletaja vanuse kontroll) ja hääletuse salajasus. Esimesel juhul

on soovitus siduda hääletus kas ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga. Teiseks, hääletaja isik ja

tema poolt antav vastus ei tohi olla omavahel seostatav.

Juhul kui viiakse hääletamine läbi nii elektroonilisel kui paberkandjal, ei tohi olla

võimalust topelthääletamiseks. Seepärast on soovitav viia elektrooniline hääletus läbi

eelhääletuse ajal, mis võimaldab hääletuspäeval paberkandjal hääletamisele tulnu

topelthääletamise võimaluse välistada. Iseasi, kas anda varasemalt elektrooniliselt

hääletanud isikule võimalus hääletusjaoskonnas uuesti hääletamiseks. Selle eelduseks on

elektroonselt antud hääle tühistamine valimiskomisjoni poolt ja sellisel juhul peab olema

vastav kord ka hääletust reguleerivas õigusaktis.

Kindlasti tuleb elektroonilisel hääletamise tarkvaraplatvormi valikul jälgida, et kasutatav

programm oleks asjasse mittepuutuvatele suletud ja hääletuse läbiviimine krüpteeritud

ühendust kasutav. Tarkvara peab võimaldama administraatoril vajaduse korral

logimistega toimunut tuvastada, samuti tagama isikute andmekaitse.

7. Kas rahvaküsitluse kasti on võimalik koju tellida? See on valiku koht, eriti ääremaalistes

omavalitsusüksustes, kus elanikel on keeruline jaoskonda hääletama tulla. Kasti koju

tellimise sätestamisel rahvaküsitluse korras tuleb arvestada vastavate kuludega küsitluse

eelarves.

27

8. Läbi tasub arutada küsitluse objektiivsust tagavad meetmed, näiteks kasutatakse varianti,

et hääletuskast pitseeritakse igal õhtul kinni, fikseeritakse iga päev väljastatud sedelid

jne.

Näites 6.1 esitatud korras puudub elektroonilise hääletuse võimalus ning küsitluskasti koju

tellimise võimalus.13

Küsitluse tulemused kinnitatakse volikogu otsusega (vt näide 6.2)

13

Elektroonilise hääletamise reguleerimise ja ka kodus hääletamise näited on leitavad näiteks Kõrgessaare

Vallavalitsuse ja Kärdla Linnavalitsuse poolt vastuvõetud „Elanike arvamuse väljaselgitamise korras“ (§ 7)

kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/414032013035

https://www.riigiteataja.ee/akt/414032013035

28

Näide 6.1: Elanike arvamuse väljaselgitamise kord


NÕVA VALLAVOLIKOGU

VI KOOSSEISU

MÄÄRUS

Nõva 07.03.2013 nr

Nõva valla elanike arvamuse väljaselgitamise kord Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahvi 7 lõike 7 punkti 1 ja paragrahvi 9 lõige 6

punkt 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesolev õigusakt (edaspidi kord) sätestab Nõva valla elanike arvamuse väljaselgitamise (edaspidi: küsitlus)

korra Nõva, Oru, Risti ja Taebla valdade baasil uue omavalitsusüksuse loomise kohta. (2) Küsitluse tulemused selgitatakse välja küsitlusest osavõtnud isikute tahteavalduste alusel. (3) Küsitlussedelile (Lisa 1) märgitakse järgmine küsimus: „Kas Teie pooldate Oru, Nõva, Taebla ja Risti valdade

baasil uue omavalitsusüksuse moodustamist?“ Vastusevariandid märkida „JAH“ ja „EI“. Kui enne küsitluse

toimumispäeva mõni kohaliku omavalitsuse üksustest ühinemisläbirääkimised lõpetab, siis selle üksuse nime

küsitlussedelile ei märgita.

(4) Enne küsitlussedelite kätteandmist komisjonile paneb Nõva Vallavalitsus sedelitele oma pitsati jäljendi.

(5) Küsitlusest on õigus osa võtta igal vähemalt 18-aastasel isikul, kelle elukohaks on rahvastikuregistris seisuga

31.03.2013 märgitud Nõva vald. § 2. Küsitluse läbiviimise koht ja aeg (1) Küsitluspunkt asub Nõva vallamajas asukohaga Nõva küla, Nõva vald, Läänemaa. (2) Küsitlus küsitluspunktis toimub ajavahemikul 5. – 7.aprillil 2013. (3) Küsitluspunkti lahtioleku aeg on kõigil päevadel kell 09.00 – 17.00.

§ 3. Komisjon (1) Küsitluse läbiviimist korraldab vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni liikmed nimetab vallavalitsus vallasekretäri ettepanekul hiljemalt 10 päeva enne küsitluspäeva.

Esitamiseks peab olema kandidaadi kirjalik nõusolek.

(3) Komisjon moodustatakse arvestusega vähemalt 3 liiget. Vallavalitsus nimetab vallasekretäri ettepanekul

vähemalt kaks asendusliiget.

(4) Komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast.

(5) Komisjoni ülesandeks on:

1) lahendada küsitluse läbiviimisega seonduvad üldised organisatsioonilised ja tehnilised küsimused; 2) korraldada küsitluse vahetut läbiviimist sh tagada küsitluse salajasus ning küsitluskastide pitseerimine; 3) teha kindlaks küsitluse tulemused; 4) registreerida vaatlejad ja väljastada vaatlejatele vastavad tunnistused;

29

5) täita muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

(6) Komisjoni koosseis on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni

liikmetest sh esimees või aseesimees. Küsitluspunktis viivad küsitlust läbi vähemalt 2 komisjoni

liiget.

(7) Komisjoni tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus.

§ 4. Küsitluse ettevalmistamine (1) Vallavalitsus koostab rahvastikuregistri andmete põhjal küsitluses osalejate nimekirja 31.03.2013 seisuga. (2) Nimekirja kantakse elaniku kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) elukoha aadress.

(3) Nimekirjast ekslikult väljajäänud isikud kannab komisjon pärast andmete kontrollimist nimekirja küsitluse

toimumise ajal.

(4) Küsitluse läbiviimise aeg ja küsitluspunktide asukohad ning lahtioleku kellaajad avalikustatakse vallavalitsuse

poolt vähemalt 2 nädalat enne küsitluse toimumist valla põhimääruses sätestatud korras ning avaldatakse

maakonnalehes ja valla veebilehel.

§ 5. Küsitluse läbiviimine küsitluspunktis (1) Kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel küsitluspunktis antakse küsitluses osalejale küsitlussedel, mille

kohta ta annab allkirja küsitluses osalejate nimekirja. (2) Küsitluses osalejale võimaldatakse küsitlussedeli salajane täitmine. Sobiv vastusevariant täidetakse selgelt

arusaadava märkega. (3) Pärast küsitlussedeli täitmist laseb osaleja küsitluspunktis küsitlussedeli isiklikult küsitluskasti. Enne kasti

laskmist tähistab komisjoni liige sedeli pitsati jäljendiga (Lisa 2). (4) Küsitlussedeli rikkumise korral tagastab osaleja rikutud küsitlussedeli komisjonile ning saab uue küsitlussedeli.

Rikutud küsitlussedel märgistatakse nurga äralõikamisega. (5) Küsitluskasti pitseerib komisjoni esimees valge paberiribaga enne küsitluse läbiviimise algust 5. aprillil 2013

(enne kella 09.00). Küsitluskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt üks komisjoni liige ning selle toimingu

juures võivad viibida vaatlejad.

(6) Küsitluspunkti sulgemise järel iga küsitluspäeva lõpus pitseerib komisjon pärast küsitluse lõppemist küsitluskasti

ava. Kast pitseeritakse valge paberiribaga, millele komisjoni esimees ja liikmed kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva.

Soovi korral võivad allkirja anda vaatlejad.

§ 6. Vaatlejad (1) Vaatlejatunnistuse saamiseks tuleb esitada komisjonile kirjalik taotlus, milles märgitakse taotleja nimi. Taotlus

tuleb esitada hiljemalt üks nädal enne küsitluse algust. Komisjon registreerib vaatleja tema taotluse alusel ning

annab talle vaatlejatunnistuse.

(2) Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end komisjonile esitlema ning esitama vaatlejatunnistuse (Lisa 3).

(3) Vaatlejal on õigus jälgida kõiki küsitluse toiminguid, sealhulgas küsitluse käiku ning küsitlustulemuste

kindlakstegemist.

(4) Vaatlejal on õigus kirjutada oma allkiri küsitluskasti või selle ava pitseerimisel kasutatavale paberiribale.

(5) Vaatleja ei või segada komisjoni tööd ega osaleda komisjoni pädevuses olevates toimingutes.

30

(6) Vaatlejal ei ole õigust tutvuda küsitluses osalejate nimekirjaga.

(7) Vaatleja võib vaatluse tulemuste kokkuvõtte esitada vallavalitsusele kirjalikult või elektrooniliselt elektronposti

aadressil [email protected].

(8) Kui vaatleja tuvastab määruse rikkumise, on ta kohustatud sellest teavitama kirjalikult komisjoni ja /või

vallavalitsust hiljemalt 08.04.2013 kella 15.00.

§ 7. Küsitluse tulemuste kindlakstegemine (1) Enne küsitluskasti avamist peab komisjon üle lugema ja kustutama kõik küsitlusest osalejatele välja andmata

jäänud, samuti küsitluses osalenute poolt tagastatud rikutud küsitlussedelid. Küsitluslehed kustutatakse nurga

äralõikamisega. (2) Komisjon teeb küsitluspunktis kindlaks kastis olevate küsitlussedelite alusel küsitluses osalenud isikute arvu,

kehtetute küsitlussedelite arvu ja esitatud küsimusele jaatavalt vastanud isikute ning eitavalt vastanud isikute arvu.

Saadud andmete põhjal koostab komisjon protokolli, mis allkirjastatakse komisjoni liikmete poolt. (3) Küsitlussedel tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) puudub pitsati jäljend; 2) ei ole tehtud märget kummagi vastuse juurde või märkeid on tehtud rohkem kui üks või pole märge üheselt

mõistetav; 3) sellele tehtud märget on parandatud ning seetõttu ei ole arvamus üheselt mõistetav. (4) Komisjon koostab küsitluse viimasel päeval, peale küsitluspunkti sulgemist koondprotokolli (Lisa 4), mille

alusel valmistab vallavalitsus ette vastavasisulise volikogu otsuse eelnõu. (5) Komisjon edastab küsitlussedelid, küsitluses osalejate nimekirjad, komisjoni protokollid ja otsused, komisjonile

esitatud avaldused ja kaebused vallavalitsusele hiljemalt küsitluse lõppemise päevast kolme tööpäeva jooksul. § 8. Komisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord (1) Kui isik leiab, et komisjoni toiminguga või otsusega rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse

vallavalitsusele. (2) Kaebus tuleb esitada kirjalikult vallavalitsusele hiljemalt 08.04.2013 kell 15.00. (3) Kaebus vaadatakse läbi vallavalitsuse poolt ning selle juures osaleb komisjon ning soovi korral kaebuse esitaja.

Komisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha. (4) Vallavalitsus teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada; 3) kaebus rahuldada osaliselt.

§ 9. Lõppsätted (1) Küsitluse läbiviimise kulud kaetakse vallaeelarvest. (2) Küsitluse tulemused kinnitab volikogu otsusega.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.

(4) Määrus kehtib küsitluse tulemusi kinnitava volikogu otsuse teatavakstegemiseni.

Kalle Saar

Volikogu esimees

mailto:[email protected]

31

Näide 6.2: Valla elanike arvamuse väljaselgitamise andmete kinnitamine


NÕVA VALLAVOLIKOGU

KUUENDA KOOSSEISU

OTSUS

Linnamäe 15.04.2013 nr

Valla elanike arvamuse väljaselgitamise

andmete kinnitamine Nõva, Oru, Risti ja Taebla

valla ühinemise osas

Otsus kehtestatakse “Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse” § 9 lõike 6 punkt 3 ja lõike 9 punkt 3, Nõva

Vallavolikogu 07.03.2013 määrus nr 6 “Nõva valla elanike arvamuse väljaselgitamise kord” § 7 ning Nõva valla

rahvaküsitluskomisjoni 07.04.2013.a protokolli alusel.

1. Kinnitada Nõva vallas ajavahemikul 05.04-07.04.2013.a korraldatud Nõva, Oru, Risti ja Taebla valla ühinemise

osas elanike arvamuse väljaselgitamise tulemused alljärgnevalt:

1.1 Nõva valla hääleõiguslike elanike nimekirja oli seisuga 31.03.2013 kantud 345 isikut:

1.2 Arvamust avaldas 133 isikut, ehk 38,55 % nimekirja kantud isikutest.

1.2.1 Ühinemise poolt hääletas 65 isikut, ehk 48,87 % arvamuse avaldajatest;

1.2.2 Ühinemise vastu hääletas 68 isikut, ehk 51,13 % arvamuse avaldajatest.

1.3 Tunnistati kehtetuks 0 küsitlusleht.


3. Käesoleva otsuse peale võib esitada Nõva Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduse § 71- § 77 sätestatud

korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama

või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus § 9 sätestatud korras 30 päeva jooksul

arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kalle Saar


32

7. Konfliktid, nende põhjused ja võimalikud lahendused

Georg Sootla

Läbirääkimiste ja sisuliste vaidluste ajal võivad tekkida pinged ja konfliktid, millel on erinevad

põhjused ja lahendusviisid.

Põhjendatud erimeelsused

Esimene tüüp konflikte tekivad siis, kui osapooltel on ratsionaalselt põhjendatud erimeelsused

sisulistes küsimustes. Nende taga võivad olla nii erinevad arusaamad asjade olemusest ja käigust

kui erinevad tõekspidamised poliitika eesmärkidest ja lahendusteedest. Teinekord püütakse

lihtsalt kaitsta juba kujunenud arusaamu, praktikaid ja lubadusi, et vältida riskantseid uuendusi.

Neid erimeelsusi võib ületada ratsionaalsete argumentidega, vastastikuse informeerimisega ja

oma seisukohtade tausta (kogemuste) parema selgitamisega. Reeglina võimaldavad need

erimeelsused viia heade lahendusteni.

Objektiivsed erinevused

Teine rühm pingeid võib tekkida ühinejate vahel siis, kui valdades/ linnades on teatud

valdkondade arengus kujunenud olulised erinevused, mistõttu ühele omavalitsusele sobivad

lahendused võivad mitte sobida teisele vallale/ linnale.

Eelarvamused ja stereotüübid

Kolmas rühm erimeelsusi tuleneb probleemide mõttemõistmisest mõnede osalejate poolt,

kujunenud ebaadekvaatsetest stereotüüpidest (a la toimub ääremaastumine, kõik toimub keskuste

hüvanguks jne) või lihtsalt läbirääkimistel osaleja tahab ennast näidata ja/või on konfliktne.

Vastutöötamine

Neljas rühm konflikte on kunstlikult tekitatud eesmärgiga blokeerida läbirääkimised, kui muud

vahendid oma vastuseisu realiseerida ei ole enam tõhusad. Siia kuuluvad ka valla ametnike või

arvamusliidrite vastuseisud ühinemistele, mis on põhjustatud ohust nende ametikohale või

positsioonile ühendvallas. Konfliktide lahendamise võimalused on kõige suuremad põhjuste

hierarhias ülalt alla liikudes, kuigi sisuliselt võivad vaidlusalused teemad olla samad. Alustagem

seetõttu neljandast konflikti tüüp-põhjusest.

7.1 Vastutöötamine kui konflikti põhjus, selliste konfliktide lahendamise

võimalused

Vastutöötamine (edaspidi „obstruktsioon“) võib tekkida siis, kui otsus ühinemisläbirääkimiste

alustamiseks on tehtud liiga kiiresti, tihti seejuures enamuse õigust kasutades või mingid

erimeelsused on tekkinud otsustajate vahel ühinemisläbirääkimise käigus. Need osapooled on

ühinemistele vastu põhimõtteliselt, kas siis isiklikel põhjustel (kaotada ametikoht) või mingitel

muudel kaalutlustel, kuid ei söanda otsest ja avalikku vastuseisu ja eelistavad obstruktsiooni, s.t.

viia läbirääkimised tupikseisu, et sellega tekitada lisapingeid või siis kukutada läbi

ühinemisprotsessi ajakava.

Autorite kogemustes paistab silma üks tüüpiline viis seda teha: see on rõhumine vajadusele

teostada kõikehõlmav uuring (milleks ühinevatel valdadel ja/või linnadel tavaliselt ei ole raha

33

ega aega) või läbirääkimiste käigus suunata küsimus järjest uutele lisauuringutele, lisaandmete

tekitamisele. Teiseks on lihtne protsessi vastu töötada läbirääkimiste oskamatu juhatamise või

passiivse korraldamise puhul, mistõttu läbirääkimised on ebaefektiivsed ja/ või need hakkavad

venima.

Selliste konfliktide lahendamine on kõige keerukam ja neid tuleks maksimaalselt vältida.

Esiteks tuleks ühinemisläbirääkimiste alustamise otsus väga põhjalikult läbi arutada ja

minna läbirääkimiste alustamisele siis, kui on ilmne kõikide tahe reformi algatada. Seda

rõhutati juba peatükis 2. Eelläbirääkimiste käigus on lihtsam välja selgitada osapoolte

tegelikke seisukohti ja nende reaalsed vastuargumente. Hiljem, kui läbirääkimiste otsus

on langetatud, pole neid nii lihtne enam muuta. S.t. eelläbirääkimistel tuleb olla

võimalikult avatud, fikseerida kõik poolt ja vastuargumendid ja vähemalt eelnevalt need

läbi rääkida.

Teiseks, tuleb otstarbekalt ja ratsionaalselt hinnata täiendavate uuringute vajadust.

Ühinemiste eel läbi viidud nn. uuringute kvaliteet on tavaliselt suhteliselt madal ja

tulemused vähe sihistatud ühinemise konkreetsete vajaduste rahuldamisele (st valdavalt

kirjeldavad). Samas, infot valdavad füüsiliselt läbirääkijad ise, läbirääkimiste käigus on

seda vaja vaid sihistatult üles tõsta ja esitada süsteemsel kujul.

Tuleks lähtuda põhimõttest, et lisauuringu (uuringuid on valdades tavaliselt tehtud)

läbiviimine toimuks nagu infopäring. Selle taotlejal (ühinemiskomisjon, volikogud,

fraktsioonid) tuleb selgelt põhjendada, miks olemasolev info/teadmine pole piisav

konkreetse otsuse tegemiseks antud valdkonnas ja kontekstis ja mida mingi konkreetne

info annaks parema kaalutletud otsuse tegemiseks. See oleks ka sihistatud

lähteülesandeks uuringu teostajale.

Läbirääkimiste alustamise eel võiks vallad viia läbi lühikese (5-7 küsimusteplokki a 6-8

alaküsimust) elanike arvamuse küsitluse veebis ja valla asutuste teenuste kasutajate seas:

mida inimesed ootavad ja kardavad ühinemiste puhul (vastav tarkvara on Googles

olemas, kulutused on minimaalsed). Väikevallas, kus ametlikus rahvaküsitluses osaleb

ca. 100-150 inimest pole sellise eelküsitluse korraldamine kuigi raske ja see kindlasti

mõjutab läbirääkimiste käiku, vähendab tühivaidlusi. Inimeste arvamus (nt. teenuste

kvaliteedi kohta, kättesaadavuse vajaduse kohta) on palju tugevam ja arusaadavam

argument kui keerukad andmeread14

.

Neljandaks, obstruktsiooni võimalust silmas pidades tuleb tähelepanelikult valida

ühinemisläbirääkimiste komisjoni koosseis nii, et sinna ei satuks inimesi, kelle eesmärk

on põhimõtteliselt ühinemiste vastu töötada. Tuleb kehtestada läbirääkimiste ja

koosolekute selge reglement, koosolekute kõik küsimused tuleb ette valmistada ja esitada

memodena, koosoleku kokkuvõtte, lahkarvamused ja järgmise kohtumise ülesanded tuleb

fikseerida ja kõikidele laiali saata pärast koosolekut. Väga oluline on pidevalt hoida

kursis oma volikogusid ja elanikke läbirääkimiste käigust valla lehtede vahendusel.

Viiendaks, tuleb komisjoni etteotsa valida hea organisaator ja koosoleku juhataja,

võimalik, et osta projektijuhi/ moderaatori teenus sisse. Viimane suurendab neutraalsuse

komponenti läbirääkimistel.

14

Küsimuste sõnastamisel saab võtta eeskuju Siseministeeriumi tellitud uuringus (Rahulolu avalike teenustega)

kasutatud küsimustest.

.https://www.siseministeerium.ee/public/Rahulolu_kohalike_avalike_teenustega_ARUANNE_SaarPoll.pdf

https://www.siseministeerium.ee/public/Rahulolu_kohalike_avalike_teenustega_ARUANNE_SaarPoll.pdf

34

7.2 Eelarvamused ja stereotüübid kui konfliktide põhjus

Põhjus erineb eelnevast ennekõike selle poolest, et nö. aruteluväli on avalik ja vastandujad

püüavad oma visioone kaitsta/ edendada selgete argumentide kaudu. Kas selleks on ideoloogiline

(ajalooline) argumentatsioon - mille argumendid on selged ja reeglina pole neid võimalik ümber

lükata, näiteks väidetav traditsiooniline kogukond (nt ka kihelkondlik jaotus ja otsedemokraatia

kui väärtused) - või tuginevad mingitele üldlevinud eelarvamusele, stereotüüpidele, mis

avalikkuses on välja kujunenud (ääremaade paratamatu laienemine, võimu koondumine

keskusesse, demokraatia kahanemine jne).

Sellise vastuseisu allika ilmnemisel (see on alati olemas) oleks kõige otstarbekam:

panna kõigepealt rõhk ühinemiste selge ja realistliku missiooni, visiooni ja uute

korraldusprintsiipide ühisele genereerimisele, mitte aga piirduda trafaretsete fraaside

poetamisega ühinemisleppe ja seletuskirja preambulisse;

suhtuda tõsisemalt teatud küsimuste detailsemasse läbirääkimisse ja –töötamisse

töörühmade/ komisjonide raames, mis annaks küsimusele selge ja neutraalse

ekspertmõõtme.

Esiteks, ühinemist pole mõtet üksnes ilustada sõnadega kõrge kvaliteet, kättesaadavus kõigile,

tasakaalustatud ja terviklik areng. Täna on reformi eesmärk pikemas perspektiivis väikevaldade

ellujäämine (jätkusuutlikkus): nende võimetus vastu seista intensiivse väljarände, hindade tõusu,

sihtrühmade väiksuse mõjudele, mis teevad teenuste maksumuse ühiku/ kodaniku kohta oluliselt

suuremaks. Näiteks Raplamaal on kulutused haridusele õpilase kohta väikevaldades ligi 3 korda

suuremad kui keskuste koolides ning enamuse väikevaldade koolide õpetajate reaalkoormused ei

ületa 0,7 kohta. Ühinemisel on oluline solidaarsuse komponent, mistõttu ongi paradoksaalne, et

just väikeste valdade juhid on ühinemise vastu, ehkki see sisuliselt avab valla elanikele

juurdepääsu uutele teenustele ja väldib asutuste sulgemist.

Teiseks, oluliseks argumendiks on valdade poliitiline positsioon suhetes maakonnas, riigiga,

suurte teenuspakkujatega (Eesti Energia) jms ja lõppkokkuvõttes omavalitsuste võimega

tasakaalustada riiki. Niisiis, tuleks palju enam rõhutada ja tunnistada suutlikkuse probleeme (nt.

kõrvuti väikekooli positiivsete külgedega), seda, et ilma reformita süveneb mahajäämus

Euroopas avaliku elukeskkonna tasemest ja hüvedest; võimalus on jääda ääremaaks mitte niivõrd

üksnes piirkonnas, maakonnas ja Eestis, vaid Euroopas, samas kui täna veel on Eesti

konkurentsivõime piisav. Argumendid peaks keskenduma ka sellele, mis juhtub siis kui

ühinemist ei toimu ja prognoosima baasteenuste vajaduse arengut lähima 10 aasta jooksul. See

oleks nn. argumentide üldise tonaalsuse ja veenvuse aspekt.

Kolmandaks, missiooni määratlemisel tuleks oluliselt ümber sõnastada trafaretsed poliitfraasid,

nagu haldusreform, valdade liitmine, rõhuasetus piiride muutmisele, efektiivsuse/ ökonoomia

põhimõtte ületähtsustamine jne, mis tihti loovad lähtepunktis eelarvamused seal, kus nad võiksid

teistsuguse rõhuasetuse ja isegi sõnastuse puhul (liitmise asemel kasutada pigem ühinemist)

tingida hoopis teistsuguseid hoiakuid ja vältida alusetuid hirme.

Soovitame sõnastada ühinemiste missioon nii, nagu seda taanlased tegid, kus ühinemiste

keskmes oli kohaliku omavalitsuse põhjalik valitsemis- ja juhtimisreform, kohaliku ühiskondliku

ruumi ümberkorraldamine eesmärgiga keskendada strateegiline juhtimine ning kõrget

asjatundlikkust või suuremat sihtrühma eeldavad ülesanded professionaalsema volikogu ja

35

valitsuse kätte, ja samal ajal delegeerida suur osa omavalitsuse ülesandeid korraldada

kodulähedasemalt kodanike enda organisatsioonidele.

Neljandaks, missiooni määratlemisel on väga vajalik mitte üksnes ja ülemäära rõhutada

ühendvalla võimalikke eeliseid, vaid ka ühinemisega kaasnevaid riske ja miinuseid, kuid

viimaste puhul esitada väga selged meetmed nende riskide ja ohtude vähendamiseks.

Selleks oleks vaja selgete sihtide sõnastamise kõrval läbi viia SWOT analüüs, kus ka pessimistid

ja/või stereotüüpe kandvad juhid võiksid aktiivselt debateerida ning tunnetaksid, et ka nende

arvamus on oluline ja nende vastuargumente mitte ei pareerita, vaid püütakse sisulisi lahendusi

leida. Sellega viiakse stereotüüpide tasandil vaidlus, kus pole võitjaid, üle ratsionaalsete

argumentide sõelumiseks, mille kokkuvõtted võiksid hiljem olla aluseks positiivse strateegia

sõnastamisele.

7.3 Omavalitsuste objektiivsetest erinevustest tulenevad erinevad arusaamad.

Kolmas rühm pingeid võib tekkida seetõttu, et:

(a) Objektiivselt on valdade ja linnade elukorralduse profiilid erinevad, mis on tinginud

erinevad poliitikad (sh investeeringute prioriteedid) ja erinevad teenuste struktuurid.

Ühtedes on aktuaalne probleem kaugküte, veetrassid, haljastus, teistes on aktuaalne teed,

transport ja esmateenuste kättesaadavus. Naljakam näide on konflikt koerte ja kasside

pidamise ühtse korra ümber alevikus ja maal.

(b) Omavalitsustel on erinevad arengutasemed ja sellest johtuvad erinevad teenuste tasemed,

mida uues vallas peaks ühtlustama. See tingib vajaduse piirata arenenuma valla osa

arenguid ja suunata suuremaid investeeringuid sinna, kus need on tegemata; või

madalamate palkade, kasutajatasude võrdsustamine, mille kiire ühtlustamine võib viia

eelarveliste pingeteni.

(c) Juba võetud kohustuste, sh võlgade ja pooleli olevate ehitiste/ projektide tõttu, mida

loetakse lisakoormaks naabritele. Siiski, küsitlus Raplamaal näitas, et see kartus mõjutab

kõige vähem ühinemiskavatsusi ja -otsuseid.

See rühm on võib-olla kõige keerukam konfliktide valdkond, sest argumendid ja numbrid on siin

iseenda eest rääkivad. Nende erinevuste ületamine on üheks ühinemisjärgse arengu prioriteediks,

kuid samas ka veskikiviks ühendvalla arengu kaelas.

Esiteks, erinevuste solidaarsel lahendamisel on ka palju toetavaid argument. Üheks

tasandavaks argumendiks on, et naabervalla elanikud kasutavad nii või teisiti keskuse

teenuseid, mistõttu ühinemised lihtsalt legaliseerivad sellise olukorra. Tihti

ühinemiseelsed eelarvenäitajad moonutavad neid erisusi, sest nt koolikohtade jt teenuste

tasaarveldus pole eelarves reeglina näha ja on pakkujale koormaks, kultuuriürituste

tarbimine aga ei kajastu üldse. Teiseks, valla elanikkonna suurenemine võimaldab

juurdepääsu spetsiifilistele (väikeste sihtrühmade) teenustele ka jõukama valla elanikele

ja alandab ühikuhinda juba olemasolevale teenusele (nt koolide tugispetsialistide töö, mis

võimaldab töötada täiskoormusega).

Teiseks, ühinemisläbirääkimistel ei tohiks nende küsimustel arutelul mingil juhul laskuda

lõpututesse detailidesse, vaid kokku leppida, et nende erisuste likvideerimine on

prioriteediks. Kui siiski selline vajadus tekib (nt uue sotsiaaltoetuste süsteemi

kavandamine, palkade ja kasutajatasude määramine), siis on neile vaja leida selge

36

lahendus põhimõttel, et võitjate ja kaotajate suhe oleks tasakaalus. Erinevate objektiivsete

poliitikaprofiilide ühildamine on pikk protsess, see eeldab muutusi valitsemiskultuuris ja

tavades, sest need puudutavad erinevaid elustiile. Siit ka eesmärk: kujundada küsimuste

arutelu sellises järjekorras, mis nn. „arenguabi“ detailide arutelu lükkaks

ühinemisläbirääkimiste protsessi võimalikult hilisesse faasi, kui kesksetes teemades on

kokkulepped kindlad.

Kolmas taktika oleks kujutada erinevad poliitilisi suundumusi või prioriteetide erinevusi

perspektiivse poliitilise otsustamise teemadena ja jätta nende otsustamine tulevase valla

volikogule, kes vaatab asju juba ühendvalla perspektiivist. See argument tuleks üldse

seada läbirääkimiste prioriteediks: enne ühinemisi tegeleda sihtidega, sellega, milleni

tahetakse jõuda. Otsustada ära nii vähe kui võimalik ja otsuste ring piirata vaid ühinemise

seisukohast hädapäraste asjadega, ja, nagu öeldud, põhirõhk panna tulevase valla

juhtimise mudeli arutelule. Rõhutada, et ühinemisläbirääkimiste käigus tuleb lahendada

oluliselt teise profiiliga ja mastaabiga küsimusi. Kui sellised teemad tõstatuvad, siis tuleb

koostada memode vormis lahendada vajavate küsimuste ja võimalike

lahendusalternatiivide kaust tulevasele volikogule ja eeldada, et need küsimused

lahenduvad järgnevas arengukavas. Rusikareegliks oleks siin läbirääkimiste ajal

mõlemapoolse pariteedi – võrdsed võidud ja loobumised - säilitamine.

Neljas taktika ongi kesktee leidmine ja kulude kasvu vajadusel teatud küsimustes

piirata seda kasvu olemasoleva ressursitaseme ja proportsiooniga. Olemasolev

kulude taseme piir jätab hea puhvri, sest tulude kasv eelarves ca 5-7% aastas võimaldab

vähendada eelarvesurveid.

Viies taktika tuleks valida juhtudel, kus erineva arengutaseme ja vajaduste puhul on

möödapääsmatu maandada ühe osapoole riske teise arvelt, näiteks, tihendada transporti

valla keskusega ja keskuste vahel, säilitada kõrgete ühikukuludega teenused kaugemates

piirkondades jne. Küllaltki tihti on ühinemiste vastased just neid küsimusi kasutanud ära

ühinemisläbirääkimiste jõudude tasakaalude muutmiseks. Tavaliselt on arengutasemete

ühtlustamine ja organisatsioonivõimekuse järeleaitamine toimunud just jõukama

osapoole arvelt ja nõrgemate osapoolte kasuks.

Kuues taktika on erandkorras ajutise üleminekuperioodi lubamine endiste valdade

piirkonnas elada vanal režiimil kuni parimate lahenduste leidmiseni.

Seitsmes taktika oleks probleemide lahendamiseks aktsepteerida eriprogrammid

piirkondadele/ küladele, kus ilmselt võivad ühinemiste tulemusena tekkida probleemid

(ennekõike ääremaad, mingi baasteenuse puudumine). Tihti on just need programmid

ühinemisjärgsete investeeringute nimistus, ja sümboolselt oleks otstarbekas kasutada

selleks ühinemistoetust. Näiteks ühes vallas kavandati kergliiklustee ühe küla

ühendamiseks uue valla keskusega, millega lahendati palju pingeid.

7.4 Tüüpilisemad küsimused, mis tuleb lahendada läbirääkimiste käigus

1. Nimi on kõige emotsionaalsem sümboolne küsimus, milles kõikidel on mingi arvamus.

Rahvaküsitlus on olnud kõige mõistlikum lahendus. Näites 8.1 on toodud

kohanimenõukogu eksperdi soovitused tulevase vallanime valikul.

2. Keskuse ja vallamaja paiknemise küsimus tekitab vaidlusi siis, kui uues vallas pole

selgelt domineerivat keskust. Tugeva keskuse ohtude kõrval tuleks rõhutada perspektiivi

(ja kasu), et tugev keskus võib muutuda tõmbekeskuseks palju laiemal alal kui

ühendvald, mis veelgi suurendab ühinemiste efekti. Samas võrdväärsete keskuste puhul

ei oleks mingil juhul otstarbekas hajutada valla juhtimine eri keskuste vahel (nn

37

omavalitsuse oma regionaalpoliitika) vaid püüda leida siiski kompromisslahendus ühe

keskuse kasuks.

Keskuse määratlemise diskussioonis rõhuda argumendile, kui tihti on kodanikul

(kohaliku teenuspunkti olemasolul) vajalik otseselt minna omavalitsusse, ja tagada

külade elanikele võimalikult transport uue keskusega.

3. Endiste valdade keskuste, sh vallamajade tulevik. Kõige optimaalsem oleks

väikevaldade keskustes kujundada mitmeid funktsioone täitvad avalikud keskused

(kompleksid), kuhu koondada pikemas perspektiivis põhilised avalikud asutused/

filiaalid/ esindused (kultuurikeskus, raamatukogu, sotsiaalkeskus, noortetuba, valla

infokeskus), samuti mõned keskuse kuvandit kujundavad eraõiguslikud asutused nt

hostel/minihotell ja pubi.

4. Valimiste kord – kas kasutada endiste kohaliku omavalitsuse üksuste põhiseid

ringkondi või moodustada üks ringkond. Varasemad ühinemiskogemused ja uuringud

Eestis ja Lätis on näidanud, et eraldi ringkondade baasil valitud ühendvalla volikogudes

kipuvad jääma endiste piirkondade/omavalitsuste suhtevõrgustike (gruppide) vahelised

pinged, nö piirkondlik egoism, samal ajal kui on vajalik kujundada volikogu ja volinikud,

kes keskenduvad uue valla strateegiliste küsimuste lahendamisele ja tervikliku arengu

tagamisele. Pigem oleks vaja tagada valla osade, külade huvide esindatuse tõhusad

mehhanismid.

5. Kuidas tagada väiksemate piirkondade huvide esindatus uue valla poliitikas ja

kuidas piirata uute ääremaade tekkimist. Kõigepealt tuleks rõhutada juba

olemasolevate ääremaade olemasolu, mida tihti suurendab valla eri piirkondade rivaliteet

(konfliktid piirkondade vahel) ja väikevaldade vähene suutlikkus tagada ühistransport.

Niisiis objektiivsed ääremaad ei teki ühinemistega, vaid olemasolevad tendentsid võivad

süveneda. Siin tulebki päevakorda ühinemiste võimalik mastaap. Kui kaasata

ühinemistesse rohkem kui üks naaberomavalitsus, siis mitme üksuse keskused ja huvid

tasakaalustavad suurt keskust. Siiski, valdade ühinemisel on märgatav trend ignoreerida

üksikute kaugemate majapidamiste või isegi väikekülade vajadusi (transport, lumetõrje).

Seetõttu peaksid ühinevad vallad kaardistama sellised ääremaa-majapidamised ja

transpordi/ lumetõrje jms teenuste planeerimisel sõlmima eraldi leppe. Valla

detsentraliseeritud struktuur võimaldab nende vajadusi paremini arvestada.

6. Valla ametnike saatus ja nende üleviimise kord. Valla ametnike küsimus on ilmselt

ühinemiste edu üks võti, kuna ühinemised tekitavad tihti just ametnike seas vastuseisu.

See võib hakata ühinemisi pidurdama ja eriti väikses vallas kanduvad need hoiakud

kaudselt üle nii volikogu liikmetele kui elanikkonnale. Esimene tungiv soovitus,

võimalikult ulatuslikult kaasata ametnikke ühinemiste ettevalmistusse ja tulevaste

teenuste planeerimisse.

Ametnike üleviimise korral võib eristada kolme mehhanismi:

(a) Tulevase valla ametnikkonna struktuur määratakse kindlaks enne või (reaalselt

uue volikogu-valitsuse poolt) vahetult pärast ühinemisi ja nad võetakse tööle

sihtvalikuga. Kuigi valla ametnike seas on tõenäoliselt neid, kes ei soovi töötada

uues vallas (hinnates uusi väljakutseid liiga kõrgeteks), valmistuvad minema

erasektorisse või pensionile, on selline versioon sõltuv poliitilistest valikutest.

38

(b) Viiakse üle kõik töötajad ja tagatakse varakult nende spetsialiseerumisest

tingitud täiendkoolituse vajadus. Eelduseks on siin asjaolu, et väikestes

omavalitsustes jääb osa funktsioone kas mastaabi väiksuse või lihtsalt ametnike

liigse multifunktsionaalsuse tõttu professionaalselt täitmata või tehakse seda

pinnapealsemalt. Seetõttu spetsialiseeritud ja paremini juhitud ametnike

töökoormus kasvab, ning vajadust koondada neid esimesel etapil (sh koolituse ja

ümberorienteerumise perioodil) ei ole. Erinevalt versioonist (a) võib ametnike

lõpliku koosseisu kehtestada kaalutletult mõne aasta möödudes ning puuduvad

ametnikud tööle võtta konkursi alusel.

(c) Viia üle rea-ametnikud ja korraldada sisekonkurss juhtide ametikohtadele

administratsioonis eeldusel, et endised vallavanemad/ volikogu esimehed

eelistavad tööd juhtidena. Ühinemiste eel või järel - määratleda ametnike ajutine

struktuur, läbi viia vajalikud arenguvestlused ametnikega ja käivitada ametnike

koolitusprogramm suuremaks spetsialiseerumiseks ja ümberkvalifitseerimiseks.

Selleks on võimalik kasutada ühinemistoetust.

39

Näide 7.1: Lääne-Nigula valla ühinemisprotsessi tundlikud valdkonnad Mikk Lõhmus, Rivo Noorkõiv

1. Kas ühinemise korral tekib täiesti uus kohaliku omavalitsuse üksus või liidetakse (liitub) üks kohaliku

omavalitsus teisega (viimane variant näiteks rakendub Kose ja Kõue ühinemisel, kus Kõue vald on liidetav ja Kose

liitja, Läänemaal nt Haapsalu osalemisel).

2. Valdkonnapoliitikate projektsioon

1. Kas säilib senine koolieelsete lasteasutuste ja üldharidusasutuste võrgustik? Missugune on koolikohtade ja

lasteaiakohtade vajaduse prognoos lähiaastatel? Haridusasutuste ümberkorraldustega kaasnevate

transpordikulude prognoos? Kas on vajalik ehitada õpilaskodu? Taebla Gümnaasiumi tulevik.

2. Missugusena kujundatakse koolides ja lasteaedades makstavad tasud (söögiraha lasteaedades/koolides,

lasteaia kohatasu, võimalike valikute mõju eelarvele)?

3. Kas säilib senine huvialakoolide võrgustik, missugused on ühendvalla huvialakoolide

rahastamispõhimõtted (sh tasude suurus) ning missugune on planeeritavate muudatuste mõju eelarvele?

Kas kavandatakse võrgustiku ümberkorraldamist ja kuidas?

4. Kas säilib senine noortekeskuste võrgustik? Kas kavandatakse võrgustiku ümberkorraldamist ja kuidas,

mõju ühendvalla eelarvele?

5. Kas säilib senine raamatukogude võrgustik? Kas kavandatakse võrgustiku ümberkorraldamist ja kuidas,

mõju ühendvalla eelarvele?

6. Kas säilib senine sotsiaalhoolekandeasutuste võrgustik? Kas kavandatakse võrgustiku ümberkorraldamist ja

kuidas, mõju ühendvalla eelarvele?

7. Kas senistes sotsiaalasutustes pakutavad teenused ja teenuse hinnad (kui pakutakse tasulisi teenuseid)

laienevad kogu ühendvallale? Milline on planeeritavate muudatuste eeldatav mõju eelarvele?

8. Kuidas ja mis määrades toimub spordiasutuste/spordiklubide toetamine, samuti tasuliste teenuste hinnad,

mis on planeeritavate muudatuste eeldatav mõju eelarvele?

9. Mis loeteluna ja mis määrades hakkavad kehtima ühendvalla sotsiaaltoetused, mis on planeeritavate

muudatuste eeldatav mõju eelarvele (kas kõik üksikud sotsiaaltoetused erinevates KOV üksustes

summeeritakse ja rakendatakse maksimaalmäärades vms)?

10. Mis korras ja mis määrades toimub ühendvallas MTÜ-de ja külaseltside toetamine, missugune on

planeeritavate muudatuste mõju eelarvele?

11. Kas säilib /korraldatakse ümber senine ühistranspordi (sh õpilasliinid) võrgustik; mis on planeeritavate

muudatuste mõju eelarvele?

12. Kas ühendamine toob kaasa muudatusi avalike teede korrashoius (suvises ja talvises hooldamises)? Kas

ühinemisega on vajalik mõnede teelõikude rekonstrueerimine?

13. Kas ühendamine toob kaasa muudatusi munitsipaalvara haldamises, avalike haljasalade korrashoius, teistes

kommunaalteenuste osutamises?

14. Jäätmejaamade (ohtlike jäätmete kogumispunktid) haldamine?

15. Mis mõju on ühinemisel korraldatud jäätmeveo teenusele?

16. Ühinemise mõju ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse korraldamisele ja energeetika (kütte)

korraldamisele? Vajalikud muutused juhtimises? Millised on investeeringute vajadused?

17. Millised muutused kaasnevad vara kasutamises (mis saab praegustest vallamajadest, teistest hoonetest, kui

nende kasutusfunktsiooni ümber vaadatakse)?

18. Millised ümberkorraldused on vaja teha registrites, IT lahendustes, virtuaalses

kommunikatsioonitehnoloogias (KOV kodulehed jms)? Millised on nende kulud?

3. Asutuste juhtimise tulevikustruktuuri projektsioon

1. Missugune tuleb ühendvalla üldharidusasutuste, huvialakoolide ja koolieelsete lasteasutuste juhtimismudel

(kas koolid ja lasteaiad koos või eraldi, organisatsiooniline vorm, prognoositav mõju eelarvele)?

2. Missugune tuleb ühendvalla raamatukogude juhtimismudel (konsolideeritud juhtimine, iga raamatukogu

eraldi asutus vms), prognoositav mõju eelarvele?

3. Missugune tuleb ühendvalla kultuuriasutuste juhtimismudel (konsolideeritud juhtimine, iga raamatukogu

eraldi asutus vms, külaseltside roll teenuste pakkumises), prognoositav mõju eelarvele?

40

4. Missugune tuleb ühendvalla noortekeskuste juhtimismudel (konsolideeritud juhtimine, iga noortekeskus

eraldi asutus vms, prognoositav mõju eelarvele)?.

5. Missugune tuleb ühendvalla sotsiaalasutuste juhtimismudel (konsolideeritud juhtimine, iga sotsiaalasutus

eraldi asutus vms, prognoositav mõju eelarvele)?

6. Kas kommunaalettevõtted ühendatakse ja millisel viisil, mis on selle võimalik mõju?

7. Kuidas hakatakse korraldama tugiteenuseid (kinnisvara haldus, toitlustus, IT jms)?

Eelpoolnimetatud valikute mõju ühendvalla eelarvele.

4. Valitsemine ja haldus

1. Mis on ühendvalla nimi?

2. Missugune on ühinenud valla sümboolika (vapp)?

3. Missugune on ühinenud volikogu liikmete arv (vähemalt 21)?

4. Mitmes ringkonnas toimuvad ühendatud volikogu valimised?

5. Kus asub ühendvalla keskus, mis on võimalikud kulutused uutele ruumidele, mis saab vanadest ruumidest

(kui võetakse kasutusele uued ruumid)?

6. Missugustesse liitudesse hakkab ühendvald kuuluma (LOL, EMOL/ELL, LEADER piirkonnad, võimalikud

osalemised SA-des, MTÜ-des, aktsiad ja osad)?

7. Missugune on ühendvalla juhtimisstruktuur, missuguseid uute valdkondade ametnikke planeeritakse

teenistusse võtta, mis saab olemasolevatest ametnikest, kas seatakse halduskulude ülempiir?

8. Kuidas lahendatakse territoriaalne juhtimine (osavallad, teeninduspunktid, osakondade hajutamine vms)?

9. Kas on vajalik töötasude korrigeerimine ühendvalla ametiasutuste ja allasutuste lõikes, mis on selle mõju

ühendvalla eelarvele?

5. Eelarvestrateegia ja investeeringud

1. Milliseks kujuneb maksumaksjate prognoos, maksumaksjate osakaal elanikest?

2. Millised on põhilised rahvastiku- ja tööhõivetrendid 5 aasta perspektiivis?

3. Missugune on ühendvalla 5 aasta põhitegevuse tulude ja kulude prognoos, põhitegevuse tulem, laenuvõime

ja investeerimisvõime (läbi mängituna eelarvestrateegias)?

4. Milline on teenuste ühtlustamise mõju ühendvalla eelarvele?

5. Milline on juhtimisstruktuuri ümberkorralduste mõju ühendvalla eelarvele?

6. Missugused on ühinenud valla maamaksumäärad? Kas praeguste kohaliku omavalitsuse üksuste piires

jäävad kehtima senised maksumäärad või vaadatakse maksumäärad üle, vajadusel diferentseerides

sihtotstarvete, hinnatsoonide kaupa?

7. Missugused kohalikud maksud ja mis määradega hakkavad ühendvallas kehtima (kui kasutatakse kohalikke

makse)?

8. Missugused on prioriteetsed investeeringud 5 aasta lõikes koos maksumuste hinnangutega?

6. Ühinemistoetuse kasutamine

1. Millised on ühinemistoetuse kasutamise prioriteedid ühendvallas?

2. Millised on prioriteetsed investeeringud ühendvallas (nimekiri)?

41

Näide 7.2 Ühinenud valdade valitsemiskorralduse struktuurilahendused Georg Sootla

Kohaliku omavalitsuse struktuuri all me peame silmas omavalitsuse elu sisemise korralduse kolme aspekti:

1. Administratiiv-poliitilist (volikogu ja valitsuse mustrid);

2. Administratsiooni ehk ametnikkonna struktuuri (ametikohti ja nendevahelist tööjaotust);

3. Avalike teenuste osutamise organisatsioonilis-ruumilist struktuuri, mis ühendab ka toimijaid era- ja

avalikust sektorist.

Elanikkonna paiknemise ja kommunikatsioonistruktuuri antud osa ei käsitle.

1. Administratiiv-poliitiline struktuur Ühinemise ja sellega seonduvate muutuste eesmärgiks on peamiste võimuinstitutsioonide ja nende osiste

tasakaalustamine nii, et see võimaldaks saavutada nende omavahelisest koosmõjust -- nii tasakaalustamisest

tulenevast konfliktist kui ka koostööst - senisest suuremat sünergiat ja võimekust. Suurem omavalitsus suudab

paremini panna konfliktid -- ehk poliitilise ja institutsioonidevahelise konkurentsi – omavalitsuse otsustusvõimekuse

ja selle kvaliteedi suurendamise teenistusse.

1.1. Volikogu

Volikogus on suuremas vallas:

(a) palju suurem osakaal kogukonna arvamusliidritel ja juhtidel, kuna väheneb nn tagapingi / passiivsete

volinike roll; seetõttu ei vähenda volinike suhtarvu (kodanike kohta) vähenemine inimeste võimalusi

mõjutada volinike kaudu volikogu otsuseid nii palju, kui seda tavaliselt arvatakse; küll aga sõltub suures

vallas kodanike mõjukus (poliitika kujundamisele) nende organiseeritusest suhtlemises volikoguga, sest

isiklike hädadega tuleb pöörduda ametnike poole, kes seda teemat korraldavad.

(b) volikogu on elitaarsem, kuid samas on see rohkem võrdsete kogum,

(c) kes on aktiivsemad,

(d) poliitiliselt selgemalt seotud,

(e) kindlate valdkondlike kompetentsidega ning

(f) suhteliselt hästi formeerunud hoiakute/ seisukohtadega.

Seetõttu kujunevad ka selgemad ja tugevamad fraktsioonid ning volikogude orienteeritus strateegilistele

küsimustele. St suurema valla volikogult võib oodata suuremat poliitilist määratletust, kuid ka suuremat

tasakaalustatust; vähem tegelemist üksikute küsimustega ning suuremat poliitikakujundamise võimekust; suuremat

rolli valitsuse poolt ette valmistatud otsuste sõelumisel ja parandamisel.

Volikogu ülesanded muutuvad palju eripalgelisemateks (keskuse ja selle tagamaa, äärealade küsimused) ja

küsimuste hulk, millega omavalitsus kokku puutub, suureneb hüppeliselt. See muudab poliitika päevakorra sisu

oluliselt ka nende volinike jaoks, kes varem olid suurte keskuste volinikud.

Siit, volinikel tuleb selgelt hakata eristama (a) igapäeva ja tehnilisi küsimusi, mis tuleb delegeerida vallavalitsusele

ja viimane peab paljud neist edasi delegeerima otsustamiseks ametnikele, allasutustele (b) strateegilisi-kompleksseid

küsimusi, mida saab ette valmistada eri tüüpi üksuste (volikogu, valitsus, administratsioon, allasutused) koostöös, ja

(c) prioriteetseid pikaajalisi poliitilisi küsimusi, millega peaks siis tegelema ennekõike volikogu.

Kui väikestes omavalitsustes nähakse volinikus ennekõike üksikkodaniku murede toojat volikogu istungile, siis

ühendvallas saab volikogu keskenduda ennekõike strateegilistele ja poliitilistele küsimustele ja võtta lahendada

küsimused, mis on ette valmistatud administratsiooni ja volikogu komisjonide koostöös. Volikogu komisjonid

peavad järele vaatama, et kodanike mured õigeaegselt ja tõhusalt saaksid ametnike poolt lahendatud.

Siit tulenevad muutused, mida soovitame ühendvaldades rakendada

(a) Volikogu koosseis võiks olla suhteliselt suurem enne ühinemist olnud valdade volikogude koosseisust.

Tuleb tagada eri rühmade/ probleemide/ piirkondade esindatus volikogus ennekõike valimisliitude kaudu,

kuid samas vältida passiivsete volinike tekkimist, kes nimekirjade kaudu võivad volikogusse sattuda. See

võimaldab ka volinike suuremat spetsialiseerumist teemade ja komisjonide lõikes, kuid ka nende volinike

42

olemasolu, kelle põhiülesanne on rahva hääle toomine volikokku, st kes on tihedamalt seotud kogukonnaga

(külavanemad, seltside juhid).

(b) Kindlasti on vaja rakendada volikogu eestseisust, tuumikut, kelle ülesandeks on tähtsate poliitiliste

otsuste kooskõlastamine, sisuline koordineerimine (ka täitmise seisukohast). Eestseisus võimaldab

arutelusid täiskogul paremini juhtida selgete argumentide põhjal, st väldib mõttetuid ja isikupõhiseid

vaidlusi täiskogul, mida tavaliselt volikogu politiseerumise all negatiivses tähenduses mõistetakse.

Eestseisuse võib moodustada kahel põhimõttel: (a) valimistulemuste proportsioonide põhjal (b)

kõikide jõudude proportsionaalse esindatuse põhjal. Viimase printsiibi rakendamine (Põhjamaade

eeskujul) suurendab volikogu konsensusvõimalusi. Eestseisuses oleksid komisjonide esimehed ning

fraktsioonide ja piirkondade juhid.

(c) Komisjonid. Valida on kahe suuna vahel. Luua suured komisjonid ja vähe; või luua väiksemad ja ühe

valdkonna komisjonid ning rohkem komisjone, mis peegeldaks administratsiooni struktuuri. Kui toimib

eestseisus, siis on otstarbekas rakendada viimast versiooni. See vähendab komisjonide koormust ja

võimaldab kaasata väliseid osapooli, samas säilitada komisjonide professionaalset kompetentsi. Üks

komisjon peaks tegelema detsentraliseerimisega valla arengus ja olema külade, MTÜde, ettevõtjate

sisendiks volikokku. Komisjonid tuleb formeerida nii professionaalsetena, et nad suudaks sisuliselt

tasakaalustada/ analüüsida ametnike poolt ette valmistatud valitsuse eelnõusid/ küsimusi. Selle nn tugeva

oponendi tekkimise eest saavad ametnikud vastu õiguse lahendada iseseisvalt tehnilisi küsimusi.

1.2. Linna ja valla valitsus kui poliitiline organ

Väiksemate ja isegi keskmise suurusega valdade praktikas on siiani vähe juurdunud käsitleda valitsust

poliitilise valitsuskabineti ekvivalendina, millisena Eesti mudel algselt oli mõeldud. Kuna meie

õigusruumis on valitsus suurel määral volikogult delegeeritud funktsioonide lahendamiseks, tagab tõhusa

valitsemise süsteemi see, et valitsus on volikogu poliitiline usaldusüksus, kellele usaldatakse paljude nö

omaniku vastutuste realiseerimine. See võimaldab valitsusele anda suured õigused ja autonoomia ning

vajadusel – kui usaldus kaob – see välja vahetada.

Muidugi kaasneb sellega ka poliitikale omaseid ebastabiilsuse ilminguid, kuid võrreldes teiste mudelitega

(nt Ungari, Slovakkia, Läti) on Eesti volikogu ja poliitilise valitsuse mudel kõige tõhusam. See ei tähenda

muidugi, et valitsuse peaks moodustama puhtad karjääripoliitikud, nagu seda riigi ja suurlinnade tasandil

juhtub. Kui väikevaldades, kus poliitika on niigi loid, võivad valitsuse koosseisus olla karjääriametnikud

(ennekõike finantsjuhid), siis suuremates valdades tuleks finantsjuhti säästa poliitilise rolli isegi ajutisest

omaksvõtust, mis hiljem võib muuta keerukamaks tema töö karjääriametnikuna.

Suuremates omavalitsustes (üle 10 tuhande elaniku) peaksid vallavalitsuse liikmed olema asjatundja

taustaga kas kohalikud või professionaalsed poliitilised juhid (sh abivallavanemad), kelle peamisteks

ülesanneteks on suurte valdkondade üldjuhtimine ja strateegiliste funktsioonide täitmine (äriühingu

juhatuse muster). Need ametnikud peaksid olema selgelt eristatud osakondade/ allüksuste

karjääriametnikest ja teenistujatest.

1.3. Administratsioon

Ühinenud omavalitsuse administratsiooni kujundamisel tuleks üleminekuperioodil lähtuda järgmistest põhimõtetest:

(a) pigem vähem ja suuri osakondi, selleks, et oleks selgelt piiritletud juhi/strateegilise juhtimise ja

ametnike/korralduse funktsioonid; samuti oleks piiritletud haldus- ja väliste toimijate kontrolli/ lepingute

juhtimise funktsioonid vahetust teenuste osutamisest va administratiivteenused;

(b) ametnike selge spetsialiseerumine ja nende koordinatsioonifunktsiooni kinnistumine osakonna juhi

ülesandeks;

(c) spetsialiseerimusele vaatamata tuleb tagada ametnike töökindel asendusvõimekus jooksvate funktsioonide

täitmisel;

(d) osakonnad/ ametnikud peaksid olema piisavalt tugevad, et suuta tasakaalustada suuri hallatavaid asutusi;

3. Kohaliku haldusruumi üldised mudelid

Ühinemistel keskendutakse peaasjalikult valla kui territooriumi (keskus, kommunikatsioonid) ja valla võimu

korralduse probleemidele, sest need on kõige tundlikumad teemad. Samas on palju olulisem kasutada ära uue valla

suurenenud toimimisruumi ja mastaapi selleks, et reorganiseerida teenuste osutamine ja valitsemine nii, et see

võimaldaks maksimaalselt kaasata/ delegeerida kohalikku ressurssi, säilitamaks efektiivsuse ja läheduse mõistliku

tasakaalu.

43

Kohaliku omavalitsuse struktuuri ideaaltüübid tulenevad kohaliku autonoomia väärtustest. Need on pigem

poliitikastrateegiad, mille komponente võib kasutada ja kombineerida nii, et need üksteist ei kahjustaks:

(a) Kohalik omavalitsus kui teenuspunkt, mille peamine missioon on teenuste osutamine kodanikele, mille

hinna ja kvaliteedi suhe oleks optimaalse kättesaadavuse puhul kõige parem. Kui kohaliku omavalitsuse

üksus ei suuda seda tagada, siis on võimalik (a) kasutada teiste omavalitsuste teenuseid, millega

kiirendatakse oma kohaliku omavalitsuse võimekuse langust; (b) kohaliku omavalitsuse saneerimine või

ühinemine teiste omavalitsustega; (c) omavalitsusele konkurentsi pakkumine erasektori poolt. Selliste

kohalike omavalitsuste prioriteediks on maksumaksjate osakaalu suurendamine. Tihti selline omavalitsus

keskendub majandusressursi kaasamisele ja soosib ettevõtluse huve, kus sotsiaalsed tagajärjed jäävad

indiviidi kanda.

(b) kohalik omavalitsus kui kogukondlik omavalitsus, mis tähendab kodanike iseorganiseerumise ja enda-

valitsemise osaluse maksimaalset laiendamist eesmärgiga suurendada kodanike vastutust ja aktiivsust ning

sellega tagada nii teenuste kvaliteet kui subjektiivne rahulolu (sisuliselt oma töö tulemustega). Püütakse

teha sisse selge vahe avaliku ja kasumit taotleva sektori vahel, kuid samas maksimaalselt delegeerida

teenuste osutamist kodanike enda ühendustele, mis ei taotle kasumit. Tugev rõhk kaasavale strateegilisele

planeerimisele, ennekõike valla juhtimise aspektist;

(c) kohalik omavalitsus kui traditsioonilise kogukonna säilitamine - eesmärk on traditsioonilise kogukonna

säilitamine ning püüd luua selged eelised omadele, suhteliselt suletud kogukondliku ruumi sisustamine.

Sellistele omavalitsustele on omane kõrge kohaidentiteet või isegi patriotism, tugev rõhk territoriaalsele ja

majanduslikule planeerimisele, suured sotsiaalsed tagatised.

(d) Avatud kogukond mitmetasandilise valitsemise võrgustikus - võimekuse suurendamise eesmärgil

seatakse prioriteediks koostöö teiste omavalitsustega, tasanditega ja toimijatega (sh piiriüleste partneritega)

ning soodustatakse omavalitsuse sisemist mitmekesisust ja omaalgatust.. Tugev rõhk ruumilisele

planeerimisele ja selle ühildamisele teiste tasandite, toimijate plaanidega.

4. Kohaliku haldusruumi struktuuriarenduse stsenaariumid/ tüübid

Milliseid mustreid, kuidas ja miks valida? Omavalitsuse sisemise ülesehituse loogika ei tundu väikevallas, kus on

üksikud asutused ja toimijad, oluline juhtimise komponent. Kõige suurem viga oleks väikevalla korralduse ja

juhtimise loogika ülekandmine suure ühendvalla praktikasse, mis võib nullida kõik võimalikud ühinemiste efektid.

Suures vallas on omavalitsuse ruumi optimaalsel korraldusel oluline roll. Sellest sõltub (a) omavalitsuse terviklikkus

ja võimekus vältida ääremaastumise süvenemist, (b) valitsuse võimekus kasutada asjatundjate ja kodanike aktiivsust

ja potentsiaali omavalitsuse arendamisel ja juhtimisel, (c) võimekus juhtida omavalitsuse protsesse strateegiliselt.

Need mustrid ei ole vastandlikud ja neid võib kombineerida kas ajas (ühest kasvab välja teine) või ruumis

(eri valdkondade korraldamise puhul kasutada erinevad mustreid).

Mustrite valikul tuleb arvestada omavalitsuse valitsemiskultuuri traditsioone ja geograafilist eripära. Reegel on see,

et igal mustril on oma tugevad ja nõrgad küljed, nende mõistmine ja arvestamine on oluline struktuurimuutuste

planeerimisel. Samas, sihipärase struktuurilahenduse rakendamisega võib kiiresti saavutada pärast ühinemisi uue

omavalitsuse terviklikkuse.

1. Väikevalla mudel. Kõige esimene mudel ongi see, kui valla haldusruumi korralduses ei muutu midagi

peale arvuliste proportsioonide (volinike, ametnike arv ja struktuur). Kui ühinemise tulemusena tekib uus

suhtleliselt väike vald, siis võib see isegi tundida loomulik.

Suures vallas võib selline mudel, kus juhtimishoovad tuginevad paljuski vallavanema isiklikul võimekusel protsesse ohjata, mitte juhtimismehhanismidel, tingida pärast ühinemist segaduse ja siis kogu süsteemi

juhtimise ja ressursside mehaanilise koondamise ühte punkti.

2. Tsentraliseeritud/ dekontsentreeritud mudel. Klassikaline mudel on selline, kus kõik endiste üksuste

ühe valdkonna teenused koondatakse uues omavalitsuse ühte organisatsiooni (hallatavasse asutusse või

mõne muus vormis) ja endised autonoomsed asutused muudetakse dekontsentreeritud, s.t. territoriaalselt

hajutatud allüksusteks, sisuliselt valdkondlikeks teenuspunktideks. Tsentraliseeritakse ennekõike juhtimine

ja tugifunktsioonid.

Selle mudeli eelis on, eriti vahetult pärast ühinemisi, (a) võimalus kiiresti saneerida kogu valdkonna

tegevus ja organisatsioonid ning kehtestada mitte üksnes ühtsed reeglid, vaid ka praktikad ning (b)

ühtlustada valdkonnas organisatsioonikultuuri ja standardiseerida valdkonna juhtimine. (c) Saab testida,

millist mahuefekti (tulenevalt suuremast arvust kasutajatest) ja mastaabiefekti (tulenevalt strateegiliste ja

44

tugiteenuste keskendamisest) on võimalik saavutada. (d) Võimaldab kiiresti kujundada strateegilise

planeerimise ja juhtimise mehhanismi, eriti arvestades asjatundliku juhtimispersonali nappust, samuti

võimaldab juhtidele paremat palka pakkuda. Seetõttu võiks tsentraliseerivat mudelit käsitleda kui

üleminekuvormi, mille raames toimib ühinemisjärgse arengu ja personali stabiliseerimine ja adekvaatse

organisatsioonivormi väljatöötamine.

Kuid sellel mudelil on ka väga olulised miinused, mistõttu pikemas perspektiivis seda kasutada ei tohiks:

(a) tsentraliseeritud organisatsioon hakkab paratamatult keskendama ressurssi organisatsioonis, raskustega

kokku põrkudes hakkab keskus oma probleeme lahendama allüksuste arvelt, suurenevad allüksuste

teenuste kvaliteedi erinevused, mistõttu lihtsustub allüksuste likvideerimise võimalus ja

ääremaastumise süvenemine.

(b) püütakse liigselt standardiseerida tegevusi seal, kus erisused võimaldavad kvaliteedi ja kohaliku

initsiatiivi tõusu. Seetõttu võidakse hakata piirama asutuste kogukondlikke lisafunktsioone, mis

tavaliselt kaasnevad puhta teenuseosutamise funktsiooniga (külakeskus, raamatukogu jne kui

kommunikatsiooniruum)

(c) külades tekib avaliku sektori killustatud muster, iga „ametkond“ püüab oma asja ajada ja teistega

koostöö ei laabu. Kuna küla tasandil on avalikud asutused tavaliselt laiema missiooniga kogukondlikud

asutused, siis tekkib rivaliteet ja dubleerimine. Sellega võivad kaduda kõik eelised, mida

tsentraliseerimine võib anda.

(d) tekib liiga suur organisatsioon. Kuna vallamajas on parimal juhul üks ametnik, kes valdkonda kureerib,

siis ametniku võimekus koordineerida ja järelevalvet teostada muutub küsitavaks. Suure asutuse juht,

kes valdab ressurssi ja infot, võib hakata valdkonda ka poliitiliselt juhtima, eriti kui ta on ka volikogu

liige (kui selliseid asutusi on 3-4, siis on selle tõenäosus suur). Sellega vähenevad valdkonna kontrolli

ja koordineerimise võimalused. Tal on väga head võimalused survestada omavalitsuse eelarvet ja

koguda finantsilist rasva oma valdkonna eelisarenguks. Sellega kaob üks kohaliku omavalitsuse

peamisi efekte – võimekus siduda kõik tegevused ühte tulemusahelasse, st töötamine ühiste

eesmärkide nimel.

3. Kaasava hierarhia mudel. Sellega püütakse tsentraliseerimine efektiivsuse nimel tasakaalustada tugeva

osalusega valla juhtimises. Tagatakse piirkondade ja kodanike huvide olulisem esindatus valla valitsemises

(komisjonide, töörühmade kaudu) ja valdkondade juhtimises (tugevate kodanike järelevalvenõukogude

moodustamine suurte autonoomsete asutuste juurde).

Selle mudeli juurutamisel tuleb oluliselt edasi minna tänastest osaluspraktikatest, võtta malli Põhjamaade

praktikatest ja õiguslikest ettekirjutustest, kus asutuste juhid peavad väga oluliselt arvestama kodanike

järelevalvenõukogudega. Antud mudeliga tasakaalustatakse suur osa tsentraliseeritud juhtimise võimalikest

ohtudest, ennekõike tõhusa kontrolli ja strateegilise juhtimise ning ääremaastumise võimaluste

tasalülitamise kaudu. Mudelil on oluline roll omavalitsuse demokraatia arengus, eriti vahetult

ühinemisjärgsel perioodil, kus poliitika ja demokraatia uute mustrite puudumine võib takistada

demokraatiat omavalitsuses.

Tõhusate osaluskanalite juurutamine (a) suurendab nii kontrolli kui informatiivset tagasisidet, (b)

suurendab omavalitsuste piirkondade sisendit kohalikku valitsemisse, (c) samas võimaldab pidurdada

piirkondadele ebasoodsaid arenguid, mis võivad omavalitsuse keskuse ja efektiivsuse vaatevinklist

tunduda optimaalsena; (d) selline mudel võimaldab arendada välja uute/noorte omavalitsusjuhtide reservi.

4. Teenuspiirkondade mudel on veel üks viis pehmendada tsentraliseeritud mudeli negatiivseid mõjusid.

Teenuspiirkond erineb terviklikust organisatsioonist/ hallatavast asutusest selle poolest, et piirkonna

allüksused säilitavad asutustena oma iseseisvuse ja autonoomia operatiivküsimustes ja ühte punkti

keskendatakse valdkonna strateegilise juhtimise funktsioonid. Ühtselt hakataks korraldama strateegilise

arengu ja planeerimise funktsiooni, hakatakse paindlikult kasutama üksteise lisavõimekusi ja ühised kitsaid

tugispetsialiste, korraldama hankeid ja koolitusi, haldama varasid, korraldama koostööd maakondlike

riigiasutustega ja keskasutustega (näiteks ülikoolid).

Kõige reaalsem on kujundada nn hariduspiirkond, kuhu keskenduksid lisaks üldharidusele ka huviharidus

ja raamatukogud. Detsentraliseeritud teenuspiirkonna vorm võimaldaks kaasata piirkonda ka kutsehariduse

ja täiskasvanute täiendhariduse komponendid, samuti teiste sektorite organisatsioone, initsiatiive ja ka

naaberomavalitsuste organisatsioone.

45

Sisuliselt on see samm võrgustiku tüüpi juhtimismustri kujundamisele, mida iseloomustab siiski selge

strateegilise võimukeskuse olemasolu. Siin on ka puhver enam või vähem tsentraliseeritud organisatsiooni

kujundamiseks. Nt kultuuri/spordi/noorsootöö piirkond võib olla väga lähedane võrgustikule, koordineerida

üksnes tegevuste ajakavu ja ühiseid hankeid, samas kui hariduspiirkond võib olla rohkem tervikliku, kuid

autonoomsete divisjonidega (asutustega) organisatsiooni sarnane. Mõelda võiks ka kommunaalettevõtete ja

valla kinnisvarahalduse holdingu moodustamisele, mida võiks samuti käsitleda teenuspiirkonnana, ehkki

õiguslikult hoopis teises staatuses.

Omavalitsuse sisese teenuspiirkonna (võib moodustada ka omavalitsuste vahelisi teenuspiirkondi)

juhtimise funktsiooni võiks täita valla administratsiooni allüksus ja abivallavanem, kuid selleks peab

muutuma valla administratsiooni korraldus. Allüksus peab olema palju autonoomsem, kuid juhtimine peab

otseselt (abivallavanema kaudu) väljuma poliitika otsustamisse (koostöö volikogu komisjoniga ja

järelevalve).

Optimaalne oleks, et teenuspiirkonna otsustuskogu (kolleegium) moodustuks volikogu komisjoni staatuses,

mis tagaks piirkonna üldise juhtimise piisava legitiimsuse. Suurtes omavalitsustes võiks kõne alla tulla ka

autonoomse organisatsiooni loomine tugeva järelevalvenõukoguga. Selliste praktikate juurutamine eeldab

siiski õiguslike ja ka organisatsiooniliste nüansside täpsustamist.

5. Multifunktsionaalsete kohalike omavalitsuse-siseste keskuste mudel. See on veelgi detsentraliseeritum,

sisuliselt autonoomsete osavaldade mudel. Suurema osa isikuteenuste osutamiseks, mis objektiivselt

peaksid olema kodanikele võimalikult lähedal, kasutatakse autonoomseid üksusi (hallatavaid asutusi), kuid

vallasiseses keskuses töötavad nad tihedas omavahelises koostöös ja oleks ruumiliselt kompaktselt

koondatud piirkondlikku multifunktsionaalsesse tõmbekeskusse ja avalikku ruumi.

Seejuures võivad sinna koonduda ka kodanikke teenindavad asutused teistest sektoritest, nagu MTÜd, pubi,

postkontor ja isegi küla ettevõte. See tähendaks samuti, et (tsentraliseerimise miinuste vähendamiseks)

küla/ piirkonna tasandil oleks avalik sektor ja suhtlusruum maksimaalselt vähe killustatud ja eri teenuste

koordineeritus/ ühildatus maksimaalne, mis võimaldaks vähendada dubleerimist ja suurendada koostööd

mingite tippürituste ja programmide korraldamisel.

Sellel mudelil on väga oluline roll piirkonna/küla kui tugeva omavalitsuse all-tasandi tugevdamisel ja

omavalitsuse piirkondliku tõmbekeskuse kujundamisel. See võimaldaks selle (osavalla, linnaosa) tasandi

juhtimist/ eestvedamist rohkem kui külavanema vabatahtliku tegevuse kaudu. Lisaks avalike teenuste

ruumi sisulisele ühildamisele, saaks niisuguse multifunktsionaalse keskuse näol kujundada piirkondliku

avaliku vara (“karpide“) haldamise ja arendamise holdingu ja selle juhi näol kohaliku arengute eestvedaja.

6. Delegeeritud teenuspakkujate mudel seab eesmärgiks maksimaalselt delegeerida avalikke teenuseid

lepingutega täitmiseks eraõiguslikele toimijatele - nii valla omandis olevatele kui omaalgatuslikele. See

tähendaks, et omavalitsus jätaks endale vaid miinimumi avaliku võimu rakendamisega seotud funktsioone

ja omavalitsuse ametnike keskseks rolliks, peale vahetute bürokraatlike funktsioonide, oleks manageri roll,

kes haldaks lepinguid ning kokkuleppeid ja kontrolliks partnerite tööd.

Seda mudelit rakendatakse praegu suuremates omavalitsustes nii seadusest tulenevalt (jäätmevedu) kui

eraõigusliku valdkonna eelistest tulenevalt teenuste ökonoomsemaks ja läbipaistvamaks majandamiseks.

Mitte harva kasutatakse partnereid ka lisaressursside kaasamiseks ja avaliku sektori piirangute ületamiseks.

Teenuste delegeerimist kasutatakse ka suurte regionaalsete teenusepakkujate kaasamiseks, kelle teenused

võivad olla suurusjärgu odavamad. Kuid nende kaasamisel peavad omavalitsused (eriti väikesed) olema

piisavalt suutlikud läbirääkimispartnerid suurte ja võimsate pakkujatega. Kui seda ei suudeta, siis võib

teenuse hind ja kvaliteet olla, vastupidi, omavalitsuse elanikele kahjulik. Seetõttu soovitatakse suurtele

pakkujatele delegeerimisel kasutada koostöö-konsortsiume teiste omavalitsustega.

Delegeerimisel MTÜdele võib kohalik omavalitsus leida väikeseid ja suhteliselt vähenõudlikke kohalikke

pakkujaid, kes võivad osutada nišiteenuseid, eriti sotsiaalvaldkonnas, kus majanduslikku kasu pole

võimalik saavutada ja kus kodanike motiiviks on ise asju korraldada (heakord, kultuur, laste- ja päevahoid

jne). Sellega saab anda neile ka võimaluse osatööajaga töötamiseks. Selliste pakkujate keskne probleem on

professionaalne võimekus ja jätkusuutlikkus. Kaugemale vaatavad vallad on võtnud oma mureks kaasa

aidata selliste kohalike pakkujate suutlikkuse arendamisele. Delegeerimise kasutamisel on otstarbekas

laialdaselt juurutada kasutajate järelevalvenõukogusid, mis väljuksid volikogu komisjonidesse.

46

Delegeerimine eeldab kohaliku omavalitsuse kui tellija suurt suutlikkust hallata lepinguid ja tagada tõhus

järelevalve, see eeldab konkurentsi ja võimekate pakkujate olemasolu. Delegeerimisega võtab kohalik

omavalitsus teatud riske ja seda on mõtet teha juhul, kui see aitab kaasa kohaliku kodanikuühiskonna

tugevdamisele ja hõive suurendamisele.

47

8. Ühinemisleping

Kersten Kattai

Ühinemisleping (tekstis ka leping) on dokument, mis ühinemisprotsessi käigus on keskne

aruteluobjekt ja väljund. Selles formuleeritakse lõplikult kokkulepped, mis ühinevate osapoolte

läbirääkimistel saavutatakse. Seatakse ühinemise eesmärgid, uue omavalitsuse toimimise

põhimõtted ja arenguprioriteedid omavalitsuse tegevuses ja teenuste arendamisel.

8.1. Ühinemislepingu eesmärgid

Ühinemislepingu esimene sisuline ja pragmaatiline tähtsus ja vajadus on ühinevate

omavalitsuste eripärade ja arenguprioriteetide arvestamise garanteerimine. Vaieldamatult

on ühinemisleping äärmiselt poliitiline dokument, st sisaldab poliitilisi kokkuleppeid

omavalitsuste vahel ning on alati läbirääkimiste kompromiss. Selle tõttu on lepingud tihti üsna

üldsõnalised ja ebakonkreetsed, see võib märku anda tugevatest erimeelsustest läbirääkijate

vahel, kus kompromiss saigi olla vaid üldisem sõnastus.

Teine ühinemislepingu vajadus seostub ühendomavalitsuse valitsemisstrateegiale sisendi

andmisega. Ühinemisleping annab uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule otsuste

tegemise raamistiku ja sisendi, mis tagab endiste omavalitsuste strateegiliste eesmärkide

arvestamise.

Senised ühinemiskogemused näitavad, et läbirääkimiste laua taha võetakse alati piltlikult öeldes

oma valla või linna kehtiv arengukava kaasa. See annab läbirääkijate seisukohtadele kaalu ja

lepingule legitiimsust. Seega enamus ühinemislepingus formuleeritud arengueesmärke on

kooskõlas ühinejate arengukavadega.

Kindlasti ei pea ühinemisleping sisaldama kõiki iga kohaliku omavalitsuse üksuse strateegilisi

eesmärke ja nii nagu need on sõnastatud osapoolte arengukavades. Ja põhimõtteliselt on

ühinemise tulemusel tegu uue kohaliku omavalitsuse üksusega, kus endised prioriteedid võivad

asenduda uutega. Seega praktikas kõige olulisemaid strateegilisi eesmärke järgitakse, need

kirjutatakse ühinemislepingusse, kuid leping ei pea olema osapoolte arengukavade koond.

Kolmas ühinemislepingu oluline vajadus on juriidilisemat laadi, kuid samuti äärmiselt vajalik.

Ühinemislepinguga määratletakse ühendvalla toimimise õiguslikud põhimõtted. Need on nii

tehnilisemat laadi seadusest tulenevad küsimused, nt õigusaktide ja lepingute kehtivus, kui ka

sisulisemad ja kokkuleppimist eeldavad õigusliku rõhuasetusega aspektid, nt ametnike üleminek

ja kompensatsioonid, valimistega seonduvad küsimused (volikogu suurus, valimisringkonnad,

valimisjaoskonnad jne), aga ka ühendvalla sümboolika kasutamisega seotud küsimused.

8.2. Ühinemislepingu formaat

Ühinemislepingu koostamisel tuleb otsustada, kui detailselt uue valla tegevusraamistikus ning

põhimõtetes kokku leppida. Ülereguleerimisel võib tekkida küsimus, millega tegeleb uus

volikogu ja valitsus. See tähendab, et legitiimsele volikogule tuleb jätta piisav otsustusvabadus ja

paindlikkus, et see saaks oma rolli täita ja valijatele antud lubadusi ellu viia. Seega liialt

48

detailidesse minevad kokkulepped, mis hakkavad pärssima uue volikogu tegevust, ei ole

mõistlikud. Saab formuleerida, lähtuvalt kujunenud praktikast, kolme tüüpi ühinemislepinguid.

1) Ühinemisleping kui minimaalne kokkulepe

Sellist tüüpi lepingus käsitletakse nii vähe teemasid kui seadusega on minimaalselt nõutud. Kõik

muud teemad, sh eriti poliitilised kokkulepped teenuste arendamise ja juhtimisstruktuuri

kujundamise osas, jäetakse uue volikogu kujundada ja otsustada. Sellist tüüpi lepingute puhul

öeldakse lahti endisest, õigemini seda ei reguleerita, ning jäetakse ühendomavalitsuse

arendamine juba selle uute juhtide kätte. Praktikas loomulikult säilib nn ajalooline mälu (samad

volikogu liikmed, ametnikud, asutuste juhid jne) ning sellest tulenevalt ka järjepidevus.

Suurim probleem ja ühtlasi ka põhjus, miks seda formaati üldjuhul ei kasutata - sellist ühinemist

ja lepingut on keeruline kodanikele, aga ka volikogu liikmetele selgitada. Puuduvad selged

argumendid ja garantiid ühinemise toetamiseks ja ühinemisotsuse tegemiseks. Praktikas on

sellist formaati mõistlik kasutada siis, kui ühinemisele iseenesest on väga tugev poliitiline toetus,

kuid on suured erimeelsused sisulistes poliitilistes küsimustes.

2) Ühinemisleping kui minimaalne kokkulepe ühinemisotsuse tegemiseks

Sellist tüüpi lepingus käsitletakse vaid neid teemasid, mis on seadusega nõutud ning vajalikud

ühinemisotsuse tegemiseks. Samal ajal lükatakse paljud sisulised ja poliitilised otsused

ühinemisotsuse tegemise ja faktilise ühinemise vahelisse aega. Sellised otsused võivad olla

seotud kohaliku omavalitsuse üksuse administratiivstruktuuriga, asutuste ümberkorraldamistega,

teenuste arendamisega, põhimääruse kehtestamisega jne. Lepingus lepitakse kokku, et need

otsused ja kokkulepped tehakse mingiks ajaks enne ühinemist.

Sellist tüüpi lepingud sõlmitakse harilikult siis, kui on vähe aega ühinemisotsuse tegemiseks, sel

juhul on mõistlik teatud keerulisemad teemad lükata tulevikku.

Näide: Ühinevate omavalitsuste volikogud töötavad välja uue ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse struktuuri hiljemalt 01.09.2013. Välja töötatud struktuuri rakendamine on soovituslik.

3) Ühinemisleping kui maksimaalne uue valla kontseptsioon

Sellist tüüpi lepingus on lisaks seaduses nõutule põhjalikult käsitletud teisi kohaliku

omavalitsuse tegevuse ja arengu seisukohalt olulisi teemasid. Suunitlus on pigem sellele, et uue

valla tegutsemise põhimõtted on läbi mõeldud, on selge, miks on vaja ühineda, kuhu tahetakse

jõuda ja mida selleks tuleb teha, ning pigem mitte sellele, et uue volikogu eest otsused ära teha.

Läbi on mõeldud – tihti isegi ei kirjutata kõike lepingusse, kuid põhimõtted töötatakse välja –

vajalikud muudatused juhtimise ja asutuste struktuuris, muudatused poliitikates (nt

sotsiaaltoetuste liigid ja mahud), strateegilised suunad teenuste arendamises, investeeringute

kavad koos eelarveliste perspektiividega jne. Seega kogu uue valla nii tehniline (õiguslik) kui ka

sisuline (poliitiline) tegevusraamistik on läbi mõeldud ja arutatud.

Sellist tüüpi lepingute jaoks on vaja pikka ühinemisprotsessi ja läbirääkimiste perioodi, et

erinevad alternatiivid läbi kaaluda ja kokku leppida. Samas on seda tüüpi kokku lepped kõige

tugevamad, annavad sisulise tõuke ja kujundavad strateegilise kontseptsiooni

ühendomavalitsusele.

49

Kokkuvõttes võib öelda, et ühinemisleping on oma olemuselt ühinemise seisukohalt üks

vältimatumaid dokumente, kus kokkulepped on formuleeritud. Formaadilt ja sisult võivad

lepingud oluliselt varieeruda ning olla pigem õiguslik-tehnilise suunitlusega või sisulise

suunitlusega, olenevalt ühinejate kompromissivalmidusest, nägemusest uue valla juhtimise ja

rollide osas ning ajaraamist, mis on ühinemise ettevalmistamiseks.

8.3. Mida peab ühinemisleping sisaldama

Kõik ühinemislepingud peavad sisaldama seadusest tulenevad aspekte, mida reguleerib ETHS 91

lg 1 ning võivad sisaldada (ja üldjuhul sisaldavad) muid osapoolte jaoks olulisi teemasid. Nii

seadusest tulenevad kui ka omaalgatuslikud teemad võivad olla väga erineva mahuga, praktikas

varieeruvad lepingud ca 4-10 A4 formaadis leheküljeni. Järgnevalt on esitatud seadusest

tulenevad ja muud tavalised aspektid, mida ühinemislepingud sisaldavad ja peaksid sisaldama.

1) Omavalitsusüksuse nimi, staatus ja sümboolika kasutamine

Uue kohaliku omavalitsuse üksuse nimi on tihti üks enim vaidlusi põhjustav teema

ühinemisprotsessis (vt peatükk 7.4).

Õigusliku järjepidevuse küsimus. Nagu juba peatükis 2.4 mainitud, siis KOÜSS määratleb kaks

haldusterritoriaalse korralduse muutmise viisi: ühinemine ja liitumine. Praktikas on liitumine

harva kasutatud, kuna sellisel juhul jääb teisest (teistest) omavalitsus(t)est mulje kui

liidetava(te)st ja selle tõttu justkui vähemolulistest partneritest ühinemisprotsessis.

Sümboolika kasutamise küsimus on otseselt seotud ka õigusliku järjepidevuse küsimusega.

Liitumise puhul jätkatakse alles jääva kohaliku omavalitsuse üksuse sümboolika kasutamist,

ühinemise puhul lepitakse sümboolika kasutamise põhimõtted kokku. Variandid on: a)

kasutatakse ühe olemasoleva kohaliku omavalitsuse üksuse sümboolikat, b) kujundatakse uus

sümboolika. Teisel juhul käsitletakse uut sümboolikat juba ühinemislepingus, st lepitakse kohe

kokku (harvem kasutamist leidnud juhtum) või määratletakse aeg või põhimõtted, millal ja

kuidas uus sümboolika välja töötatakse.

Näide: Staatuse küsimus. Eriti suuremate linnade ühinemisel rõngasvallaga saab tihti

küsimuseks, milline on ühendomavalitsuse staatus. Linnad ei taha saada vallaks. Tegelikkuses

kaob tõepoolest linn omavalitsusüksusena, kuid jätkab eksisteerimist asustusüksusena (nt Rapla

linn asub Rapla vallas). Naaberriikides on see veelgi suuremat vaidlust tekitanud. Nt Soomes

moodustati kuue kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemisel Kouvola linn, mille suurus on

2800km2

ja 88000 elanikku. Võrdluseks Eesti suurima Märjamaa valla pindala on 872 km2. Lätis

võeti kasutusele täiesti uus omavalitsusüksuse nimetus. Enne reformi olid pagast (vald) ja pils

(linn) ning pärast reformi novads (ühendvald).

2) Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate põhimääruste ja teiste õigusaktide

muutmine

Küsimus on ennekõike peamiste ja strateegiliste õigusaktide muutmises ja kehtivuses. Need on

kindlasti põhimäärus, arengukava ja üldplaneering, aga miks mitte ka erinevad eeskirjad,

sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord jne.

50

Enamikku õigusaktidest, eriti suuremahulistest (nagu üldplaneering, arengukava,

eelarvestrateegia jne) pole realistlik läbirääkimiste käigus detailselt käsitleda, mistõttu nähakse

ette endiste jätkuvus nii kaua, kuni kehtestatakse uued. Küll aga kehtib õigusakt vaid selles

ulatuses, kus see ei ole vastuolus ühinemislepinguga. Põhimäärus kui kohaliku omavalitsuse

organite sisemist töökorraldust reguleeriv dokument on selles osas olulisim ning siin on vajalik

selgem määratlus. Võimalusi on sisuliselt kolm: a) enne ühinemist koostatakse uus põhimäärus, mille kõikide ühinevate omavalitsuste

volikogud identsel kujul vastu võtavad,

b) enne ühinemist tehakse uus põhimäärus, mis esitatakse uue volikogu esimesele

(faktiliselt teisele) istungile vastuvõtmiseks (senini tegutsetakse seaduste, peamiselt

KOKSi, järgi),

c) uue põhimääruse teeb valmis ja võtab vastu uus volikogu.

Tegelikus elus on põhimääruse vastuvõtmine oluline uue omavalitsusüksuse käivitamiseks,

mistõttu selle vastuvõtmine ei tohiks viibida. Seega on mõistlik ka see, kui uuel volikogul on

olemas dokumendi projekt, mida saab vastavalt vajadustele korrigeerida, st variant 2.

3) Õigusaktide kehtivus

Kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse poolt vastuvõetud õigusakte ei suudeta

ühinemisläbirääkimiste käigus läbi arutada, seega on kõige tavalisem kokkulepe alljärgnev:

„Õigusaktide kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise

territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva

lepinguga.“

Lisaks on olulised lepingute ja varade üleminekuga ning kehtivusega seonduvad küsimused.

Kuivõrd ühendvald on ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste õigusjärglane, siis kõik lepingud

ja varad lähevad üle uuele kohaliku omavalitsuse üksusele.

4) Arengukavade kehtivus

On võimalik, et ühinemisläbirääkimiste käigus tehakse valmis uue arengukava projekt. Praktikas

see aga nii ei ole: tuleb tagada inimeste kaasamine arengukava koostamise protsessi, aga on

oluline vahe, kas kaasataks juba ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse või eraldi omavalitsuste

elanikke, protsessi ajamahukus jne.

Seega kasutatakse üldreeglina lahendust, kus arengukavad kehtivad seni, kuni võetakse vastu

ühendvalla uued arengudokumendid. Arengukavadest tuleb oluline sisend

ühinemiskokkulepetesse ning sellega tagatakse ka arengu järjepidevus.

5) Ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste struktuuride ja töötajatega seotud küsimused

Struktuuriga seotud küsimused on kindlasti läbirääkimiste protsessis ühed enam vaidlusi

tekitavad teemad. Seetõttu jäetakse detailsed otsused harilikult uuele volikogule, aga antakse

üldine raamistik struktuurikujunduse osas. Tavalised olulisemad aspektid on järgmised.

Piirkondliku esindatuse põhimõtted. Kõikide piirkondade tasakaalustatud arengu huvidest

lähtuvalt on väga oluline endiste valdade (piirkondade) esindatus valla

valitsemisinstitutsioonides. Seda eriti juhul, kui valimised ei toimu ringkonniti. Selles osas tuleks

51

määratleda, kas ja millistel põhimõtetel kujundatakse kogukondlikud piirkonnad (kandid) ning

millised on nende esindatuse põhimõtted valitsemises. Nt kaasatakse komisjonide koosseisu,

vallavalitsuse koosseisu, luuakse külade ümarlaud vms.

Näide

Valla tasakaalustatud arengu eesmärgil kaasatakse valla organite otsustuste menetlemise protsessi

kogukondlike piirkondade esindajad ning ühtegi otsust, mis puudutab või võib puudutada piirkonna üldisi

huve, ei võeta vastu piirkonna esindaja seisukohta ära kuulamata. Kogukondlikud piirkonnad lepingu

mõistes on:

1. Lüganuse piirkond (Aa, Irvala, Jabara, Kopli, Liimala, Lohkuse, Lüganuse, Matka, Moldova,

Mustmätta, Purtse, Varja, Voorepera külad);

2. Maidla piirkond (Aidu, Aidu-Liiva, Aidu-Nõmme, Aidu-Sooküla, Aruküla, Arupäälse, Aruvälja,

Hirmuse, Koolma, Kulja, Lipu, Lümatu, Maidla, Mehide, Oandu, Ojamaa, Piilse, Rebu, Rääsa, Salaküla,

Savala, Sirtsi, Soonurme, Tarumaa, Uniküla, Veneoja, Virunurme külad);

3. Püssi linn vallasisese linnana.

Valla volikogu juhtide valimisel ja komisjonide moodustamisel arvestatakse maksimaalselt piirkondliku

esindatuse põhimõtteid. Volikogu komisjonide koosseisu kaasatakse esindajad igast kogukondlikust

piirkonnast.

Vallavalitsuse koosseisu kuulub viis liiget: vallavanem, kaks abivallavanemat ja kaks valitsuse liiget.

Valitsuse moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et vallavanema ja abivallavanemate puhul oleksid

võrdselt esindatud kõik kolm kogukondlikku piirkonda.

Valitsuse struktuuri üldjuhul kokku ei lepita ning lähtutakse põhimõttest, et see on vallavanema/

linnapea õigus oma meeskonna kujundamise põhimõtted määratleda. Siiski üsna tihti lepitakse

üldraamistik kokku, nt valitsuse suurus, kas poliitikutest või ametnikest koosnev, piirkondade

esindatus jne.

Teenistujatega seotud küsimused on tihti ühinemisotsuse tegemiseks vajalik üldprintsiipides

kokku leppida. Selles valdkonnas tekkivaid konflikte ja võimalikke lahendusvariante käsitleti

peatükis 7.4.

Teenistujate ametist vabastamise ja hüvitise maksmise määratlemisel lähtutakse seaduses

sätestatust. Võib leppida kokku lisagarantiisid, nt seaduses ettenähtust suurem hüvitis

teenistujale, kellele pole ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuses võimalik ametikohta pakkuda.

Siin võib detailsemalt määratleda ka omavalitsuste juhtidele hüvitise maksmise põhimõtted.

6) Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ning

eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine

Selles osas käsitletakse ennekõike seda, kuidas eelarvet täidetakse valimiste väljakuulutamise

ehk ühinemise ja eelarveaasta lõppemise vahelisel ajal. Tegelikkuses on see suuresti segaduste

aeg, kuna paralleelselt jätkatakse kuni aasta lõppemiseni kõikide osapoolte eelarvete täitmist

eraldi, alles siis tekib ühine eelarve.

Samuti käsitletakse uute varaliste kohustuste võtmise põhimõtteid. Kindlasti peaks olema

kokkulepe, et pärast ühinemisotsust uusi varalisi kohustusi teiste osapoolte nõusolekuta ei võeta

(ETHS § 10 lg 3). Täiesti mõistlik on kokkulepe, et juba läbirääkimiste ajal (so ühinemise aasta

eelarve planeerimisel) lepitakse kohustuste võtmine ühiselt kokku.

7) Ühinemislepingu kehtivuse tähtaeg

52

Ühinemislepingu kehtivuse puhul on olulised kolm terminit: sõlmimine, jõustumine ja

lõppemine. Üldjuhul loetakse leping sõlmituks hetkest, mil volikogu on lepingu kinnitanud ning

jõustumine toimub omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. Siin

peab olema väga täpne nende terminite kasutuses. Nende lepingute puhul, kus jäetakse teatud

tegevused faktilise ühinemise eelsesse perioodi, võib tekkida küsimus, et kas neid on tarvis täita,

kui leping on küll sõlmitud, kuid ei ole veel jõustunud.

Lepingu kehtivuse aeg on tavaliselt üks valimisperiood. Ühinemislepingu kehtivuse aega võiks

vaadata kui üleminekuperioodi, mis on vajalik selleks, et kaks omavalitsust terviklikult ühendada

ja integreerida nende juhtimine. Väga pika kehtivusega ühinemisleping takistab arenguid, st

vajalikke muudatuste elluviimist valla juhtimises, mis tulenevad muutunud vajadustest,

keskkonnast vms. Samuti ei ole mõistlik väga pika perioodi jooksul piirata demokraatlikult

valitud esinduskogu ja valitsemisorganite võimalust valla elu kujundada ja arendada.

Ühe valimistsükli pikkune (4 aastat) ühinemisleping on piisav, et tasakaalustada ühinevate

osapoolte soovid ja vajadused ning see on seniste ühinemiste käigus olnud levinud praktika. Ka

väga hästi toiminud ühinemisprotsessides teistes riikides ei ole üleminekuperioodi nii pikalt

kavandatud (nt Taanis 2 aastat).

8) Muud vajalikuks peetavad küsimused.

Seaduses nõutud ühinemislepingus kajastamist vajavad teemad 1-7 on pigem õiguslikku laadi

(va struktuuriga seotud teemad) ning vähem seotud strateegiliste sihtide seadmisega, kohaliku

omavalitsuse üksuse arengustrateegia kujundamisega. Muude küsimustena käsitletakse tavaliselt

veel investeeringute tegemise põhimõtteid ja ühinemistoetuse kasutamise põhimõtteid. Sisuliselt

võib lepingusse lisada kõike, mida osapooled vajalikuks peavad ja milles kokku lepitakse (vt

näiteks näide 7.1 teemad).

8.4. Ühinemislepingu lisad

Seadusest tulenevalt tuleb ühinemislepingule lisada mitmed lisadokumendid. Nendest osa on

tehnilisemalt laadi, osa oluliselt sisukamad ja läbirääkimist vajavad.

1) Ühinemislepingu seletuskiri

Seletuskiri peaks selgitama lisaks lepingus määratletule ühinemise eeldusi, vajadusi, efekte ja

riske. St peaks andma selge aimu sellest, et ühinemine on vajalik ja mõistlik ning sisuliselt läbi

kaalutud. Vastavalt ETHS § 9 lg 6 p 1 peab valla- või linnavalitsus tagama vajalike uuringute

tegemise. Mitmetes ühinemisprotsessides on tekkinud küsimus, et kuidas uuringute vajalikkust

defineerida ning millistele küsimustele see peaks vastuse andma. Praktikas ei tähenda see alati

mahukate ja kallite uuringute läbiviimist, piisab ka nt ühinemisläbirääkimiste komisjoni poolsest

analüütilisest käsitlusest oluliste teemade osas.

Samuti peaks seletuskiri sisaldama ülevaadet ühineva valla territooriumi suuruse ja alaliste

elanike arvu kohta. Territooriumi suuruse puhul piisab lihtsast ülevaatest iga kohaliku

omavalitsuse üksuse suuruse ja ühendomavalitsuse suuruse kohta. Elanike arvu puhul tuleb

kindlasti märkida ühinevate omavalitsuste elanike arv (rahvastikuregistri andmete põhjal) ja uue

kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv sellest tulenevalt. Samuti võiks seletuskiri sisaldada

veidi põhjalikumat demograafilise situatsiooni ja selle tendentside analüüsi.

53

Kuigi elanike arvamuse väljaselgitamise tulemused kinnitatakse eraldi volikogu otsusega, siis

võiks sellest ülevaade sisalduda ka seletuskirjas. Samuti põhjendused, miks volikogu

ühinemisotsuse tegemisel elanike küsitluse tulemusi arvesse ei võtnud, juhul kui need

lahknevad.

2) Valdade või linnade majandusaasta auditeeritud aruanded

Lisada viimane olemasolev majandusaasta aruanne koos audiitori järeldusotsuse ja volikogu

majandusaasta aruande kinnitamise otsuse ärakirjaga. 2013. aasta liitujatel oli selleks 2011.

majandusaasta auditeeritud aruanne.

3) Ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000

Lisada ühendomavalitsuse kaart mõõtkavas 1: 50 000, kus on eraldi märgitud iga ühineva

kohaliku omavalitsuse üksuse piirid ja ühendomavalitsuse piirid.

4) Investeeringute tegemise vajaduse põhjendus ja eelarve

Juhul kui ühinemistoetus kasutatakse investeeringute tegemiseks, tuleb ühinemislepingule lisada

investeeringute tegemise vajaduse põhjendus ja eelarve. Sisuliselt peaks investeeringud haakuma

teenuste arendamise ja valitsemisstrateegiliste eesmärkide (nt omavalitsuste olemasolevate

arengukavadega, ühinemislepingus kokkulepituga) ning sedasi tuleks investeeringuid ka

põhjendada. Eelarve osas tuleks minimaalselt ära näidata objekti maksumus ning selle

finantseerimise viis – kas kohaliku omavalitsuse eelarvest (sh omaosaluse suurus) või

välisfinantseeringu abil ning nende maht. Praktikas näidatakse ühinemistoetuse kasutamine

sageli omafinantseeringuna.

5) Prioriteetsed investeeringud

Enamasti soovivad osapooled lisada lepingule ka konkreetse prioriteetsete investeeringute

loetelu (seadusega pole nõutud). Selle võib ühendada eelmises punktis käsitletud lisaga. Ka siin

on praktikad väga erinevad alates üldsõnalisest loetelust vajalike objektide kohta kuni detailsete

investeeringuplaanideni. Kui ühinemistoetust soovitakse investeeringute puhul kasutada, siis

peaks vähemalt proportsioonide osas olema selge investeeringu maksumus ja

finantseerimisallikad.

Arvestades, et üldjuhul on ühinemisleping sõlmitud neljaks aastaks ning sama pikalt peavad

kohaliku omavalitsuse üksused koostama ka eelarvestrateegia, siis investeeringute teostatavus

peab olema eelarvestrateegias läbi mängitud.

6) Muud dokumendid

Ühinemislepingule võib lisada ka muid vajalikuks peetavaid dokumente. Tavaliselt, juhul kui

sellised kokkulepped on tehtud, on need dokumendid ametiasutuste struktuur, õigusaktide

eelnõud (nt põhimäärus), sotsiaaltoetuste määrad jne.

7) Mida ühinemislepingule ei lisata

Teatud juhtudel soovivad osapooled lisada lepingule enda jaoks olulisi ja garantiisid

kindlustavaid dokumente. Need võivad olla näiteks teatud lepingud, planeeringud vms – eesmärk

on kindlustada nende dokumentide või kokkulepete jätkuvus ka ühinenud kohaliku omavalitsuse

üksuses. Sellised mitte ühekordsed asjad tuleb reguleerida tervikuna ning kõiki käsitleda

ühtmoodi. St kui lepingus on öeldud, et kõik kehtivad lepingud, kohustused jm dokumendid

lähevad automaatselt üle uuele kohaliku omavalitsuse üksusele ja on sellele siduvad, siis eraldi

taolisi materjale ühinemislepingule ei lisata.

54

8.5. Lepinguprojekti avalikustamine, tehtavad muudatused ja nende

menetlemine

Pärast ühinemislepingu eelnõu valmimist tuleb see avalikustada:

ETHS § 91 lg 4: Ühinemisleping ja selle lisad pannakse avalikkusele tutvumiseks välja, tagades

avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse ning määrates ettepanekute ja vastuväidete

esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm nädalat väljapaneku algusest arvates.

Avalikustamine on praktikas vormistatud nii volikogu otsusena kui ka ilma. Siiski on oluline, et

volikogus oleks teemat arutatud ning märge selle kohta protokolli lisatud. See tagab, et volikogu

liikmed oleksid ühelt poolt informeeritud, milles on kokku lepitud ning teisalt teadlikkuse, et ka

nemad saavad sel perioodil ettepanekuid esitada. Ühinemislepingule esitatavate ettepanekute ja

vastuväidete esitamist ja läbivaatamist reguleerivad järgmised normid.

ETHS § 9 lg 9 p 5 Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitab asjaomane volikogu maavanemale

asjaomasele volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited.

ETHS § 91

lg 5 Ühinemislepingule lisatakse volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend,

milles näidatakse nende saabumise kuupäev, esitaja ja volikogus läbivaatamise tulemus.

Seaduses aga ei ole otsest viidet, kas ühinemislepingule tehtud ettepanekud peaks läbi vaatama

volikogu, kellele see tehti sealse elaniku poolt või mõlemad volikogud.

Siiski, ühinemisleping on osapoolte ühiselt koostatud, see arvestab tasakaalustatult nende huvisid

ning tuleb vastu võtta kõigi volikogude poolt identses vormis. Ühinemislepingule tehtud

ettepanek mõjutab lepingut tervikuna ja seega ka osapooli tervikuna. Sellest tulenevalt peaksid

seisukoha tehtud ettepanekute osas võtma kõik volikogud. Seda enam, et praktiliselt pole

võimalik, et üks volikogu aktsepteerib ettepanekut ja teine mitte, kuna leping on kahepoolne ja

identne.

Praktilisi probleeme tekitab tavaliselt küsimus volikogu võimalustest ühinemislepingu

kinnitamise etapis sellesse muudatusi teha. Siin on põhimõtteliselt kahte tüüpi lähenemisi.

Esimene ning pikema ajaraamiga. Siin tuleb ühinemislepingu koostamise ja selle

koordineerimise protsess kujundada viisil, mis tagab protsessi piisava läbipaistvuse ning selle, et

juba sisulisi kokkuleppeid hiljem volikogudes enam ei muudeta. Volikogud on volitanud oma

esindajad läbi rääkima ühinemislepingu tingimuste üle ning see peaks olema üks

legitimeerimismehhanism selleks, et leping oleks volikogu enamusele aktsepteeritav. Volikogu

liikmete sisulised ettepanekud peaksid olema esitatud enne kui otsuse vastuvõtmisel volikogu

istungil: kas siis läbi esindajate ühinemiskomisjonis, lepingu avalikustamise ja ettepanekute

tegemise ajal kolme nädala jooksul või muul viisil enne volikogu istungit, mil otsus vastu

võetakse.

Sisuliselt on muidugi volikogu liikmetel võimalik teha muudatusettepanekuid kõikidele

otsustele, mida volikogu vastu võetakse (sh lubab põhimäärus teha enamasti suulisi

muudatusettepanekuid volikogu istungil). Kuid arvestades, et ühinemisleping on kompromiss ja

kokkulepe mitme osapoole vahel, siis ei ole viimases etapis enam võimalik sellele muudatusi

teha, kuna need ei oleks kooskõlastatud ja aktsepteeritud teiste osapoolte poolt. Kokkuvõtteks on

ühinemisprotsess ja ühinemislepingu koostamine piisavalt pikk ja avatud protsess, et kõik

55

volikogu liikmed saavad selle käigus oma arvamust avaldada ja/ või ettepanekuid teha.

Arvestades, et leping on kahe osapoole kokkulepe, et ole mõistlik seda viimases otsuse

vastuvõtmise faasis enam muuta.

Teine ning kriitilisema ajaraamiga. Korraldada lepingule laekunud ettepanekute läbivaatamiseks

ja sellest tulenevalt vajalike muudatuste tegemiseks lepingusse volikogude ühisistung. See annab

võimaluse kohe paindlikult reageerida tulenevalt muudatustest, mis lepingut või selle sisu

muudavad. Sellise lahenduse eelis on, et volikogud saavad kasutada oma võimalust lepingusse

muudatuste tegemiseks, samuti garanteeritakse, et kinnitatud leping oleks identne. Ühisistungi

kohta vt peatükk 9.

Laekunud ettepanekud registreeritakse ning märgitakse ettepaneku tegija nimi, laekumise

kuupäev ja sisu. See info peab olema kajastatud ka ettepanekute läbivaatamise dokumendis.

Esmase läbivaatamise teeb ühinemiskomisjon, mis kaalub esitatud ettepanekuid ning võtab

nende osas seisukoha. Seisukoht peab olema argumenteeritud, st mitte arvestamine tuleb

põhjendada. Kindlasti tuleb ettepaneku esitajat teavitada, milline oli komisjoni seisukoht tehtud

ettepaneku osas.

Selle järel vormistab ühinemiskomisjon laekunud ettepanekute ja nende läbivaatamise tulemuste

koonddokumendi, mille esitab volikogudele. Viimased kinnitavad selle esitatud kujul või oma

muudatustega. Siin tuleb jälgida, et muudatused oleksid aktsepteeritavad kõigi osapoolte poolt

(vt eelmine punkt).

Volikogus läbivaatamise vorm ei ole seaduses reguleeritud. Senise praktika kohaselt on

kasutatud kolme meetodit laekunud ettepanekute läbivaatamiseks:

1) tehakse vastav volikogu otsus, kuhu lisatakse ettepanekute koonddokument

2) protokollitakse (tehakse protokolliline otsus), et volikogu on ettepanekutega tutvunud

ning need läbi vaadanud ja seisukoha võtnud

3) lisatakse laekunud ettepanekud ühinemislepingule (nt seletuskirja või lisana) ning

kinnitatakse koos ühinemislepinguga.

Pole ühest vastust, milline neist lahendustest on kõige õigem, valik sõltub alati konkreetsetest

asjaoludest ning ka volikogude töö praktikatest.

56

Näide 8.1: Kohanimenõukogu soovitusi valla nimede valikul Valdade liitumisel ja kavandatava haldusjaotuse reformimisega seoses kerkib paratamatult küsimus ka selle kohta,

milline nimi panna uuele moodustatavale vallale. Kohanimenõukogu soovitab liituvatel omavalitsustel lähtuda

vallale nime valikul järgmistest üldpõhimõtetest. Seejuures tuleb silmas pidada, et põhimõtted on antud teatavas

tähtsusjärjestuses, sest vahel ei ole neid kõiki korraga võimalik järgida. Niisamuti tuleb lisada, et soovitused on

mõeldud kasutamiseks eeskätt olukorras, kus ajaloolist nimetraditsiooni on veel võimalik järgida ja kasutusele võtta.

Nimevaliku üldpõhimõtted

1. Eelistada tuleks pika järjepideva traditsiooniga maa-alaliste üksuste, näiteks kihelkondade nimesid.

Niisamuti traditsioonilised vallanimed ja looduspiirkondade nimed (nt Lahemaa, Sõrve jms) on sobivad

kandidaadid uue vallanime valikul. Hoiduda tuleks siiski nimede tähenduse meelevaldsest moonutamisest,

näiteks sellisest olukorrast, kus nime lähteks oleva piirkonna ja uue moodustuva valla piirid on eksitavalt

erinevad (vald haarab ainult osa piirkonna territooriumist või, vastupidi, on piirkonnast märksa suurem).

2. Kui valla nimeks sobib valla keskuse (vallamaja asukoha) nimi, millel on ka valla või muu maa-ala

nimena traditsioone, siis tuleb teda muudele nimedele eelistada. Hoiduda tuleks siiski asulanimede, näiteks

linnanimede võtmisest vallanimeks, kui selle nimega ei ole kunagi tähistatud suuremat maa-ala.

3. Kui muud tingimused on võrdsed, siis tuleks nimede seast eelistada lühikesi, soovitatavalt mitte

sidekriipsulisi nimesid. Ka nime hea kõla ja muudest vallanimedest eristatavus tuleksid kasuks. Tingimata

tuleks vältida liituvate valdade nimede mehaanilist, sidekriipsuga ühendamist (näiteks Haanja-Rõuge vms),

meelevaldseid kombinatsioone ja muid kunstlikke, ajaloolise tagapõhjata nimevorme.

Valla nimel on kohaliku identiteedi kinnistumises suur roll. Pika traditsiooniga nimed lubavad valla elanikel end

paremini seostada kohaliku ajalooga ja tunda suuremat emotsionaalset sidet, samas kui kunstlik ja võõras nimi võib

neid oma vallast võõrutada. Seepärast on tähtis, et valla nime valikul mõeldaks läbi kõik selle tulevase kasutamisega

seotud aspektid.

Soovitus Lääne-Nigula valla nime kohta

(Peeter Päll, Eesti Keele Instituut)

Lääne-Nigula on ajaloolise kihelkonna nimi, mis hõlmab ühinevate valdade tuumikosa. Kihelkonna kohta on

andmeid XIV sajandist, kiriku pühakuks on Nikolaus, kelle nimest on mugandatud ka eestikeelne kohanimi Nigula.

Eristamaks seda Virumaal asuvast samanimelisest kihelkonnast, on ette lisatud täiend Lääne- (st Läänemaa Nigula

kihelkond). Kihelkonna saksakeelne nimi oli Poenal, mida on peetud eesti algupäraga nimeks, ent selle täpset kuju

ei osata rekonstrueerida.

Lääne-Nigula nimi läheb hästi kokku ka Viru-Nigula nimega, sest ka sellenimeline vald on praegu Lääne-Virumaal

olemas. Nõnda sobib ta hästi vallanimede üldisesse süsteemi.

57

Näide 8.2: Ühinemislepingu avalik väljapanek


NÕVA VALLAVOLIKOGU

VI KOOSSEISU

OTSUS

Nõva 07.03 2013 nr

Ühinemislepingu ja lisade väljapanemine

avalikkusele tutvumiseks

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91

lõike 1 järgi korraldavad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise

korral ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud ühinemislepingu koostamise ja § 9¹ lg 4 kohaselt

pannakse ühinemisleping ja selle lisad avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud

dokumentidega tutvumise võimaluse ning määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja, mis ei või olla

lühem kui kolm nädalat väljapaneku algusest arvates.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9¹ lõike 4 ning Oru, Nõva, Risti ja

Taebla valdade juhtkomisjoni 25.veebruari 2013 protokolli, Nõva Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Korraldada Oru, Nõva, Risti ja Taebla valla ühinemislepingu ja selle lisade avalik väljapanek perioodil 11.märts

2013 kuni 01.aprill 2013 Nõva Vallavalitsuses ning valla veebilehel www.novavald.ee

2. Ettepanekud ja vastuväited avalikustatud ühinemislepingule ja selle lisadele esitada hiljemalt 05.aprilliks 2013

kella 12.00. Ettepanekuid saab esitada kirjalikult Nõva Vallavolikogule: e-posti aadress [email protected] või

posti teel aadressile Nõva küla, Nõva vald, 91101, Läänemaa.


Kalle Saar


http://www.novavald.ee/


58

Näide 8.3: Ühinemisleping

Märkus: kaldkirjas on seadusest tulenevalt kohustuslikud alapeatükid ja/või punktid

KINNITATUD

Kose Vallavolikogu 28.03.2013

otsusega nr 184

KOSE VALLA JA KÕUE VALLA ÜHINEMISLEPING

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse

seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri

2004. aasta määruse nr 313 „Kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa“, Kose

Vallavolikogu ettepaneku Kõue Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmine (Kose

Vallavolikogu 22. veebruar 2012 otsus nr 128) ja Kõue Vallavolikogu otsuse ühinemisläbirääkimiste nõustumise

kohta Kose vallaga (Kõue Vallavolikogu 21. märts 2012 otsus nr 135) ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste

tulemused, Kose vald ja Kõue vald (edaspidi nimetatud lepinguosalised) sõlmivad käesoleva ühinemislepingu

(edaspidi leping):

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Leping sätestab lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja

eesmärgid, õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinenud omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse,

ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja avalike teenuste osutamise põhimõtted

valdkonniti, omavalitsusüksuse ametiasutuse juhtimisstruktuuriga seotud muutused, töötajate ja teenistujatega

seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.

1.2. Kohalike omavalitsusüksuste ühinemine käesoleva lepingu tähenduses on Kõue valla kui avalik-õigusliku

juriidilise isiku ühendamine (liitmine) Kose vallaga, mille tulemusel Kõue vald kui ühendatav juriidiline isik

loetakse lõppenuks. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ühinemisel muutub haldusterritoriaalne korraldus nii, et

Kõue valla ja Kose valla liitumise tulemusel suureneb Kose valla haldusüksus.

2. ÜHINEMISE EESMÄRGID

2.1. Lepinguosaliste ühinemisel seatakse eesmärgiks, et omavalitsusüksus:

2.1.1. Toimib valla kui terviku ühtsest loogikast, mis võtab arvesse kihelkondlikku mälu, inimeste

igapäevaliikumisi ja taotleb valla tasakaalustatud arengut läbi suurenenud haldussuutlikkuse.

2.1.2. Tagab omavalitsusüksuse poolt tema territooriumil elanikele avalike teenuste kvaliteetse aeg-ruumilise

kättesaadavuse ja nende majanduslikult tõhusa korralduse, seda nii seadustega kohustatud kui vallavolikogu poolt

vabatahtlikult kehtestatud teenuste ja toetuste osutamisel, mis lähtuvad elanike õigustatud vajadustest ja

põhiseadusega sätestatud huvide kaitsest.

2.1.3. Loob omavalitsusüksuse asjatundliku juhtimise ja moodustab tegusa ametnikkonna, mida iseloomustab

motivatsioon seista hea vallaelanike põhjendatud huvide kaitsel ja teenimisel, pädevus ja oskused ning

teadmistepõhisus ja kaalutletus otsuste tegemisel.

2.1.4. Laiendab kohalikku demokraatiat ja stimuleerib kodanikualgatusele ja -vastutusele suunatud tegevusi läbi

kõigi piirkondade kogukonnapõhise (külaliikumine, seltsitegevus) aktiivse toimimise alt üles initsiatiividel koos

hästi funktsioneeriva vallakeskuse ja kohalike keskuste (küla või külade rühm) võrgustikuga.

2.1.5. Võimestab omavalitsusüksuse suutlikkust osaleda üleilmastuvas konkurentsis ja koostöö protsessides,

suutlikkust taotleda Euroopa Liidu ja teiste abiorganisatsioonide vahendeid elanike elukvaliteedi parendamiseks,

kohalike arengueelduste kasutuselevõtuks ja vallaeelarve väliste investeeringute kaasamiseks.

3. ÜHINEMISE AEG

Kose valla ja Kõue valla ühinemine toimub 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valimistega.

4. OMAVALITSUSÜKSUSE ÕIGUSLIK STAATUS, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA

59

4.1. Kose vald on liitunud Kõue valla õigusjärglane. Liituva Kõue valla õigused ja kohustused lähevad üle Kose

vallale seaduses ja käesolevas lepingus sätestatud korras.

4.2. Kose vald on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.

4.3. Kose valla territoorium moodustub Kose valla ja Kõue valla territooriumi summana ja Kose valla piir kulgeb

mööda ühinenud valdade välispiiri.

4.4. Kose valla volikogu koosseisus on 19 liiget, kes valitakse ühes ülevallalises ringkonnas, mis moodustatakse

lepinguosaliste territooriumi põhiselt.

4.5. Kose valla sümboolika koostamiseks kuulutatakse välja konkurss. Konkursikomisjon alustab tööd pärast

mõlema volikogu otsuse vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Valla vapi ja lipu kujundamisel

peetakse oluliseks, et nendes kasutatakse Kose kihelkonna identiteeti iseloomustavat sümboolikat. Kose valla vapp

ja lipp esitatakse kinnitamiseks Kose Vallavolikogule.

5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA

DOKUMENTIDE KEHTIVUS

5.1. Kose valla tegevus lähtub kohalikule omavalitsusüksusele Eesti Vabariigi seadustega, nende alusel välja antud

õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega pandud kohustustest ja vallaelanike õigustatud vajadustest ning lähtub

käesolevas lepingus sätestatud kokkulepetest.

5.2. Pärast ühinemise jõustumist lähtutakse Kose valla põhimäärusest. Kõue valla põhimäärus kaotab kehtivuse

ühinemise jõustumisest. Vallavalitsuse istungeid peetakse kuni uue Kose vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni

eraldi, vallavalitsused määrusi üleminekuperioodil ei kehtestata. Kose valla õigusaktide kehtestamiseni kehtivad

lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus need ei ole

vastuolus käesoleva lepinguga.

5.3. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad varad ja hallatavad

asutused lähevad Kose vallale käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ajal.

5.4. Punktis 5.3 nimetatud asjaajamise dokumendid annab Kõue Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel üle Kõue

vallavanem (või vallavalitsuse poolt nimetatud teine isik) ja võtab Kose Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel vastu

Kose vallavanem (või vallavalitsuste poolt nimetatud teine isik). Üleantavad asjaajamise dokumendid ja nende

registrid peavad olema koostatud ja arhiveeritud vastavalt seadusega avaliku halduse dokumentidele ja nende

säilitamisele ja arhiveerimisele kehtestatud korrale. Kui üleantavad asjaajamise dokumendid ei vasta selles punktis

nimetatud tingimustele ja ilmneb vajadus nende korrastamiseks, kaetakse korrastamise kulud Kõue vallale eraldatud

liitumistoetuse arvelt.

5.5. Kose valla haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses,

kus need ei ole vastuolus käesoleva lepinguga.

5.6. Kose valla arengukava ja eelarve (sh eelarvestrateegia) vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni

kehtivad lepinguosaliste arengukavad, eelarved (sh eelarvestrateegiad). Kose ja Kõue üldplaneeringud kehtivad uue

Kose valla üldplaneeringu kehtestamiseni valla osa üldplaneeringutena. Seaduses sätestatud dokumente täidetakse

kuni 2013. aasta lõpuni iga ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta eraldi.

5.7. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Vabariigi Valitsuse antud määruse jõustumise päevast alates

kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud

jooksva aasta eelarvega, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras.

6. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVAD

ORGANISATSIOONILISED KORRALDUSED

6.1. Kose valla volikogu ja valitsuse asukohaks on Kose alevik juriidilise asukohaga Hariduse tänav 1, 75101, Kose

alevik, Kose vald, Harju maakond.

6.2. Kose valla teeninduspunkt luuakse Ardusse, kus toimub elanike vastuvõtt ja teenindamine lähtuvalt

vallaelanike vajadustest. Teeninduspunkt jätkab tegutsemist olemasoleval vallale kuuluval pinnal.

7. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE AVALIKE

TEENUSTE ARENDAMINE VALDKONDADES

7.1. Alusharidus

7.1.1. Kõik lepinguosaliste munitsipaallasteaiad jätkavad tegevust, eesmärgiga tagada kõigile vallas registreeritud

lastele vajadusel lasteaiakoht ja pakkuda kvaliteetset alusharidust, võttes arvesse laste erivajadusi.

7.1.2. Lasteaias osalemise tasu, toiduraha ja lasteaia töötajate palgamäärad ühtlustatakse aastaks 2014.

7.1.3. Kriitiliselt analüüsitakse läbi iga munitsipaallasteaia poolt pakutavad tugiteenused ja vajadusel viiakse sisse

muutused senises töökorralduses (näiteks võetakse tööle täiendavaid spetsialiste vms).

7.2. Põhi- ja keskharidus

60

7.2.1. Õpilastele tagatakse kvaliteetne ja mitmekesine võimalikult elukohalähedane põhiharidus. Harmi

Põhikoolis toimub hariduse andmine vähemalt aastani 2017.

7.2.2. Lepinguosaliste esindajatest moodustatakse ühe kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist ühine

hariduskomisjon. Komisjoni ülesandeks on koos avalikkuse kaasamisega Kose valla koolivõrgu tervikliku

kontseptsiooni koostamine, mis võtab arvesse valla rahvastiku arengut, õppijate ja lapsevanemate soove,

õpikeskkonna kvaliteedi tagamise eeldusi, õppija võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks eri kooliastmetes,

õppija vajadusi arvestavat ühistranspordi korraldust, õpetajate töötasustamist ja riiklikus hariduspoliitikas

läbiviidavaid ümberkorraldusi. Koolivõrgu kontseptsiooni osaks on valla haridusasutuste võrgu rahastamise

jätkusuutlikkuse analüüs, mis lähtub vallaeelarvest ja selle pikaajalisest prognoosist. Kontseptsioon esitatakse Kose

valla volikogusse hiljemalt 1. jaanuariks 2014. Hariduskontseptsiooni vastuvõtmiseni jätkavad lepinguosaliste

üldhariduskoolid oma tegevust volikogudes kinnitatud haridusasutuste arengukavade põhiselt.

7.3. Huvikoolid ja huviharidus, noorsootöö

7.3.1. Jätkatakse munitsipaalhuvikoolide (Kose Muusikakool, Kose Spordikool) ja huviringide tegevust ning

tagatakse nende teenuste kättesaadavus kõigile valla elanikele võrdsetel tingimustel.

7.3.2. Jätkub noortetubade töö. Ardus ja Habajal taastatakse noorsootöö ja noorsootöö juhendajate töö

tasustatakse. Oluliseks peetakse haridusasutuste töös noorsootöö laiendamist, noorsootöötajate töö tulemuslikkuse

suurendamist ja töö eest õiglast tasustamist, samuti kolmanda sektori senisest suuremat kaasamist noorsootöö

korraldamisse. Noorsootöös soovitakse suurendada noorte endi huvi ja osalust valla noorsootöö sisu kujundamisel ja

tegevuste läbiviimisel.

7.3.3. Soovitakse laiendada vallas huvitegevust ja huviringides osalejate arvu, mille tarvis tõhustatakse

munitsipaalhoonete kasutamist avalikes huvides ja toetatakse kolmanda sektori rolli kasvu elanike sisuka vaba aja

korraldamisel.

7.3.4. Võimaldatakse noortel aktiivselt osaleda valla ühiskondlikus elus ning esindada noorte huve kohalikul

tasandil läbi noortevolikogu.

7.3.5. Kose endise teeninduskooli hoone renoveerimine ja sisustamine Kose valla polüfunktsionaalseks haridus-,

noorsoo- ja kultuurikeskuseks viiakse lõpuni 2013-2014 aastal, mille tulemusena paranevad valla elanike

võimalused formaal- ja huvihariduses osalemiseks, elukestvaks õppeks, kultuuri- ja seltsitegevusest osasaamiseks.

7.4. Kultuur ja sport, seltsitegevus

7.4.1. Kultuurikollektiivide ja spordiklubide tegevuse toetamist vallaeelarvest jätkatakse. Pärast ühinemist

täiendatakse kultuuri-, spordi- ja seltsitegevuse toetuste korda (üürihinnad, ringijuhtide töötasud,

investeeringutoetused, tegevuskulude katmine jms) eesmärgiga suurendada külaliikumise kandepinda ja elanike

kaasatust. Selleks toetatakse kogukondade tegevuse institutsionaalse suutlikkuse suurendamist (alevike- ja

külaseltside tegevuspõhine toetamine) ja nende liikmete aktiivset osalemist kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel

ja korraldamisel, valla elanikele sisuka vaba aja võimaluste loomisel.

7.4.2. Jätkatakse alevike- ja külavanemate valimise toetamist ja nende tegevuse lõimimist valla otsustusprotsessi

(alevike- ja külavanemate motivatsiooni süsteemi arendamine, alevike- ja külavanemate valla juhtimisprotsessi

kaasamist toetavate regulatsioonide täiendamine, info edastamise süsteemi parendamine, alevike- ja külaseltsidele

lepingutega ülesannete delegeerimine ja selleks vajalike ressursside eraldamine vallaeelarvest jms).

7.4.3. Töötatakse välja alevike- ja külaseltside tegevuse rahastamise kord, mille kohaselt toetatakse Kose vallas

alevike- ja külaseltse vallaeelarvest kuni 0,5% vallaeelarvesse laekunud üksikisiku tulumaksust. Toetuse saamise

eeldusteks on kehtiv arengukava ja taotleja tegevuse lähtumine valla elanike avalikest huvidest. Alevike- ja

külaseltside rahastamise kord esitatakse Kose valla volikogule hiljemalt 1. jaanuariks 2014.

7.4.4. Vallavalitsuse poolt viiakse läbi regulaarselt alevike- ja külavanemate, ettevõtjate ja vabaühenduste

ümarlaudasid, et otsida lahendeid kultuuri, spordi ja vaba aja sisukaks korraldamiseks ning avalike sündmuste

läbiviimiseks, mis arvestavad vallaelanike huvisid võimalikul parimal viisil.

7.4.5. Lepinguosaliste esindajatest moodustatakse ühe kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist ühine

kultuurikomisjon. Komisjoni ülesandeks on koostada avalikkuse kaasamisel Kose valla kultuurikontseptsioon.

Kultuurikontseptsioon esitatakse Kose valla volikogule 2014. aasta jooksul.

7.4.6. Toetatakse vallas tegutsevate koguduste tööd religioossete väärtuste kandjana ja valla kultuurielus

osalejana.

7.5. Raamatukogud

7.5.1. Raamatukogud jätkavad tööd praegustes asumites. Ardu Raamatukogu jätkab tegutsemist olemasoleval

vallale kuuluval pinnal vähemalt aastani 2017.

7.5.2. Kõik valla raamatukogud paigutatakse vallale kuuluvatesse hoonetesse, raamatukogud viiakse ühtse

juhtimise alla ja töötajate palgamäärad ühtlustatakse, võttes arvesse töö mahtu.

61

7.5.3. Vallaeelarvest toetatakse jätkuvalt raamatute ja perioodika ostmist, luuakse raamatukogude raamatute ja

teavikute vahetamise ühtne valda hõlmav süsteem.

7.6. Sotsiaalabi ja -teenused, -toetused ja eakate hoolekanne

7.6.1. Abivajajatele, puuetega inimestele ja eakatele teenuste osutamisel lähtutakse abivajajast ja teenuse

osutamise lähemuse printsiibist.

7.6.2. Sotsiaaltoetuste maksmise kord ühtlustatakse 2014. aastast. Toetusmäärade kehtestamisel võetakse aluseks

lepinguosaliste kehtestatud kõrgem toetusmäär lepingu sõlmimise ajal (näit sünnitoetus, koolitoetused,

transporditoetus jms) ja teenuste osutamise kvaliteedinõuded.

7.7. Rahvatervise ja tervishoiu korraldus

7.7.1. Oluliseks peetakse rahvatervise alase tegevuse laiendamist ja terviseprofiilides kavandatud meetmete

elluviimist. Keskne eesmärk on suurendada elanike terviseteadlikkust ja vähendada elanike riskikäitumist.

7.7.2. Oluliseks peetakse perearsti teenuste kättesaadavust.

7.8. Elamu- ja kommunaalmajandus, ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, soojamajandus ja heakord

7.8.1. Munitsipaalpõhise elamu- ja kommunaalteenuste osutamise ärimudeli valikuks koostatakse

finantsmajanduslik põhjendus ja selle tulemusena pakutakse sobilikud lahendused kommunaalmajanduse arenguks

Kose valla territooriumil ühe aasta jooksul pärast ühinemist. Oluliseks peetakse, et ühisvee, -kanalisatsiooni ja

soojaenergia hinda tarbijatele üldjuhul ei doteerita omavalitsusüksuse eelarvest. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning

soojusenergia hinnad peavad olema tarbijale taskukohased ja samas ettevõtete töö jätkusuutlikkust tagavad.

7.8.2. Veevarustuse, reovee puhastamise ja ärajuhtimise ning soojavarustuse teenuste tariife ei ühtlustata kuni

ärimudeli koostamiseni. Tariife ei ühildata automaatselt ettevõtete ühinemisel.

7.8.3. Oluliseks peetakse munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete ning vee- ja soojaettevõtete tootmise tehniliste

lahenduste energiasäästu suurendamist, milleks tehakse projektitaotlusi kaasrahastuse saamiseks, sh Euroopa Liidu

struktuurivahenditest.

7.9. Jäätmemajandus

Lepinguosaliste korraldatud jäätmeveo lepingud jäävad jäätmevedajatega kehtima kuni uue vedaja leidmiseni,

vastavalt Kose vallas 2013 ja Kõue vallas 2014. Edasine jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

7.10. Ühistransport

7.10.1. Parandatakse vallasisest aeg-ruumilist kättesaadavust ühistranspordiga. Vallasisene ühistransport (ka

õpilasliinid) ühildatakse maakondliku ühistranspordi korraldusega läbi Harjumaa Ühistranspordikeskuse selliselt, et

kõik tänased liinid säilivad ja sõidugraafikud vastavad vallaelanike, sh õpilaste veovajadustele. Vallasisese

ühistranspordi korralduseks kasutatakse maakondlikku ühistransporti, valla ühistransporti, vallale kuuluvaid busse ja

kommertsliine.

7.10.2. Koostöös alevike- ja külaseltside ning ettevõtjatega selgitatakse välja uute ühistranspordi liinide avamise

vajadus pärast ühinemist. Vajadusel avatakse uusi liine ja vaadatakse üle olemasolevate liinide graafikud.

7.11. Kohalikud teed, tänavad ja tänavavalgustus

7.11.1. Koostatakse kohalike teede investeeringute kava kolme kuu jooksul pärast ühinemist. Kava koostamisel

järgitakse põhimõtet, et igal aastal tehakse üks suuremahuline teede investeering. Lähtutakse põhimõttest, et

investeeringud tehakse lepinguosalise territooriumil üle ühe aasta võttes aluseks valla teede investeeringute kava.

7.11.2. Teede hooldamisel, sh teede talihoolduse teostamisel säilivad hetkel kehtivad põhimõtted. Toimub valla

kruusateede iga-aastane tolmutõrje vastavalt senistele praktikatele.

7.11.3. Selgitatakse välja avalike kohtade valgustamise vajadused ja vajaminevad investeeringud ühe aasta jooksul

pärast ühinemist.

7.12. Korrakaitse ja turvalisus

7.12.1. Toetatakse politsei- ja korrakaitsestruktuuride tegevust, et tagada kohapeal jõustruktuuride võimekus

reageerida. Laiendatakse Kose valla korravalve tegevuspiirkonda Kose valla üleseks. Vallaeelarvest toetatakse

naabrivalve liikumist ja eeldusi kohtadel valmisolekuks reageerida ohuolukordades (elanike koolitused,

päästevahendite soetamise toetamine jms). Viiakse läbi ettevõtjate küsitlus, et selgitada nende ootused-vajadused

turvateenuste järele ja millistesse meetmetesse nad on nõus turvalisuse tagamisel panustama.

7.12.2. Avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks vallas luuakse ühtne avalike teenuste osutamise süsteem.

Lahenduste selgitamiseks viiakse Kõue vallas läbi uuring.

62

7.12.3. Oluliseks peetakse vabatahtlikkuse alusel turvalisuse ja korrakaitse tagamist (abipolitseinikud,

vabatahtlikud päästjad jms).

7.13. Organisatsioonidesse kuulumine

7.13.1. Kose vald jätkab kuulumist Harjumaa Omavalitsuste Liitu, Eesti Maaomavalitsuste Liitu, Harjumaa

Ühistranspordi Keskusesse ja Harjumaa Ühisteenuste Keskusesse.

7.13.2 Kose vald ja Kõue vald kuuluvad erinevatesse Leader piirkondadesse, vastavalt MTÜ Ida-Harju Koostöökoda

ja MTÜ Järva Arengu Partnerid. Lepinguosaliste esindajatest moodustatakse ühe kuu jooksul pärast lepingu

allkirjastamist vähemalt 4-liikmeline komisjon. Komisjoni ülesandeks on hiljemalt kuue kuu jooksul pärast selle

moodustamist selgitada välja võimalikud alternatiivid (arvestades nii riiklikke kui kohaliku tasandi soove ja

võimalusi) tulevastel perioodidel Leader piirkondadesse kuulumise osas. Komisjoni töösse kaasatakse mõlema

eelnimetatud Leader piirkonna esindajad (juhatuse liige ja/või tegevjuht).

8. VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR JA KOOSSEISUD

8.1. Kose valla poliitilise ja ametiasutuse struktuuri, samuti vallavalitsuse koosseisu ja palgajuhendi kinnitab uus

valitud vallavolikogu.

8.2. Kose valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamisel on oluline lepinguosaliste seniste positiivsete

juhtimisprotsesside tõrgeteta jätkumine, sealhulgas kohaliku omavalitsuse ülesannete parem täitmine.

8.3. Kokku on Kose valla juhtimisstruktuuris kuni 24 ametikohta. Kõue valla ametnikud ja töötajad lähevad üle

Kose valla koosseisu avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ametnike ja töötajate vabastamisel

ja kompensatsioonide maksmisel lähtutakse seadustes sätestatust.

8.4. Ametiasutuste ja hallatavate asutuste töö ümberkorraldamisel valitakse personal eelkõige sisekonkursi teel.

8.5. Oluliseks peetakse, et volikogu ja vallavalitsuse kulud ei ületaks 12,5% valla omatulust.

8.6. Kose valla ja Kõue valla hallatavate asutuste töötajad (sh õpetajad ja koolide teenindav personal) lähevad üle

Kose valla koosseisu. Töölepingu tingimused, mis üleminevatel töötajatel on kehtinud eelmise tööandja juures või

tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Kose vallale vastavalt seadustes sätestatule.

8.7. Ühinenud omavalitsuste ametiasutuste teenistujad jätkavad teenistust oma endises valdkonnas juhul, kui Kose

valla ametiasutuse struktuurist ei tulene teisiti.

9. INVESTEERINGUD

9.1. Lepinguosalised peavad oluliseks teha järgmisi investeeringuid

(objektide loetelu ei ole prioriteetsuse järjekorras):

Haridus:

- Kose endise teeninduskooli hoone renoveerimise lõpuleviimine polüfunktsionaalseks haridus-, noorsoo- ja

kultuurikeskuseks, keskuse tegevuse tarvis sisustuse ja tehniliste vahendite soetamine;

- Ardu Kooli hoone välisfassaadi ja võimla rekonstrueerimine;

- Oru Põhikooli hoone fassaadi rekonstrueerimine;

- Ravila Lasteaia hoone välisfassaadi soojustamine;

- Ardu Kooli tuleohutusnõuetega vastavusse viimine;

- Harmi mõisahoone renoveerimine;

- Habaja Fresko hoone renoveerimine;

- Habaja lasteaia hoone renoveerimine.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon, soojatootmine:

- Ardu reoveepuhasti rekonstrueerimine;

- Ardu soojatrasside rekonstrueerimine;

- Ardu Kooli hoone küttesüsteemi tasakaalustamine;

- Habaja reoveepuhasti rekonstrueerimine;

- Habaja Fresko hoone üleviimine alternatiivküttele;

- Habaja lasteaia üleviimine alternatiivküttele;

- Kose-Uuemõisa veetrasside rekonstrueerimine;

- Oru Põhikooli katlamaja üleviimine alternatiivküttele;

- Oru Lasteaia katlamaja üleviimine alternatiivküttele;

- Oru külakeskuse katlamaja üleviimine alternatiivküttele;

- Ravila Lasteaia hoone küttesüsteemi tasakaalustamine.

Vaba aja taristu:

63

- Aasumäe piirkonna vaba aja keskuse väljaehitus koos Kose laululava taastamisega.

9.2. Rekonstrueeritavate objektide tarvis peetakse oluliseks lisaks omavahendite investeerimisele kaasata

projektidesse riiklikke, Euroopa Liidu struktuurifondide ja teiste doonorite vahendeid.

10. RIIKLIKU ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE

10.1. Riiklikku ühinemistoetust kasutatakse lisaks lepingu punktis 9.1 toodule ka järgmisteks seaduses ettenähtud

tegevusteks:

- Registrite ühildamine ja sellega seotud riistvara ning tarkvara soetamisega seotud investeeringud;

- Kose valla juhtimisstruktuuri ümberkorraldamise, ametijuhendite koostamise ja ametnike palgatasemete

ühtlustamisega seotud investeeringud, sealhulgas seadustes ettenähtud hüvitiste maksmine;

- Kose valla munitsipaalasutuste ärimudeli tarvis uuringute läbiviimine;

- Kose valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamine;

- Ametnike ja töötajate ümber- ja täiendõpe;

- Organisatsioonikultuuride sidumine.

11. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS

11.1. Leping loetakse lepinguosaliste vahel sõlmituks, kui lepinguosaliste volikogud on selle oma otsusega

kinnitanud. Lepinguosaliste volikogude vastavad otsused on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks.

11.2. Leping jõustub 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

11.3. Leping kehtib kuni Kose valla volikogu järgmiste korraliste kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste

väljakuulutamiseni.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustega ette nähtud

korras.

13. MUUD TINGIMUSED

13.1. Leping kehtestab lepinguosaliste kohustused, mis kuuluvad tingimusteta täitmiseks. Kui lepinguosaliste

õigusaktid on käesolevas lepingus sätestatuga vastuolus, siis loetakse käesolev leping ülimuslikuks ning tegevustes

lähtutakse käesolevas lepingus sätestatust.

13.2. Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad.

13.3. Leping on koostatud kahes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest kumbki lepinguosaline saab

ühe originaali.

13.4. Leping avalikustatakse lepinguosaliste ametlikul veebilehel ja Riigi Teatajas. Kinnitatud ühinemislepingu

koopia edastatakse Harju Maavanemale.

Lepingu lisad

Lisa 1. Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste

elanike arvu kohta

Lisa 2. Ühineva Kose valla kaart mõõtkavas 1:50 000

Lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute tegemise põhjendus ja eelarve

Lisa 4. Kose valla auditeeritud majandusaasta aruanne 2011

Lisa 5. Kõue valla auditeeritud majandusaasta aruanne 2011

64

Näide 8.4 Ühinemislepingu ja selle lisade kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend volikogus

läbivaatamise tulemuste kohta

Lääne-Nigula valla näitel (väljavõte)

Saabumise

kuupäev

Esitaja Esitatud ettepanek „Volikogus läbivaatamise tulemus“

18.03.2013

e-kiri

Andrus Eilpuu Ühinemislepingusse lisada punkt „Ettevõtluse arendamise ja/või

soodustamise kava“.

Ettepanek võetakse teadmiseks ja ettevõtluse küsimused

kajastatakse ühinenud valla arengukavas. Ühinemislepingu

lisas 5 on kajastatud ettevõtlus tegevusvaldkonnana .

02.04.2013

e-kiri

EELK Lääne- Nigula

kogudus

Ühendatud valla nimeks Lääne-Nigula vald. Muuta ühinemislepingu punkti 9 ja sätestada ühinenud valla

nimena nime „Lääne-Nigula vald“

Lääne-Nigula on ajaloolise kihelkonna nimi ja selle

kasutamise on heaks kiitnud kohanimeeksperdid.

Kõik ülejäänud ettepanekud nime muutmise või säilitamise

osas jätta arvestamata.

02.04.2013

e-kiri

EELK Lääne- Nigula

kogudus

Lisada Ühinemislepingu osale 42. sõna „kirikud“ ning tekst:

„Ajalooliste kiriku hoonete haldamist ja koguduste tegevust

toetatakse vastavate kokkulepete alusel“.

Arvestatakse sisuliselt, täiendatakse lepingu punkti 42

sõnadega „ja teisi vabaühendusi“

03.04.2013

e-kiri

Kaidi Silver-Schöbe –

Nõva Kooli hoolekogu

esimees

Ühinemislepingu muudatusettepanek

Nõva Kooli hoolekogu teeb ettepaneku ühinemislepingu

lepinguprojektist välja jätta punkt nr 33.: „Nõva Kooli tegevuse

võimalikul ümberkorraldamisel jääb Nõva Kooli piirkond Oru

kooli teeninduspiirkonda ning tagatakse koolitransport Nõvalt

Oru Kooli. Teise koolide teeninduspiirkonna moodustavad Taebla

Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Risti Põhikool.“

Tulenevalt Haridusministeeriumi otsusest käsitleda

haridustoetuste jaotamisel Nõva Kooli jätkuvalt erijuhtumina on

Nõva Vallavolikogu 15.03.2013 otsustanud kooli mitte ümber

korraldada ja lõpetada selle teemaline arutelu.

Seega ei ole Nõva Kooli tulevikuperspektiivi määratlemine

ühinemislepingu lepinguprojektis toodud kujul vajalik.

Mitte arvestada kuna ühinemislepinguga ei kavandata Nõva

Kooli sulgemist.

Punkt 33 rakendub juhul kui Nõva Kooli ei ole riikliku

rahastamise ümberkorraldamise tõttu võimalik enam üleval

pidada.

03.04.2013 Lauri Investeeringute osas ,kus kasutatakse ühinemistoetuse rahasid. Võetud teadmiseks, suunatud ühinenud valla volikogule.

65

Lilleoks Oleks ettepanek mitte panustada 100 % liselt Jalukse küla

kanalisatsiooni , vaid eraldada 50 % valla poolt ja teise 50 %

peaksid ikkagi leidma majaelanikud ise või võtab ühistu laenu, ja

kui ühistut ei ole siis tuleb aidata neil see ühistu moodustada.

Tundub ebaõiglane olevat selline 100 % line kinnimaksmine teiste

valla kodanike suhtes. Ja majasisese kanalisatsiooni osa peaksid

kindlasti maksma majaelanikud ise kuni liitumiseni välise

trassiga.

04.04.2013 Taebla Vallavolikogu

liikmed

Ühendvalla nimeks Lääne-Nigula. Muuta ühinemislepingu punkti 9 ja sätestada ühinenud valla

nimena nime „Lääne-Nigula vald“

Lääne-Nigula on ajaloolise kihelkonna nimi ja selle

kasutamise on heaks kiitnud kohanimeeksperdid.

04.04.2013 Taebla Vallavolikogu

liikmed

Uue ühendvalla volikogu liikmete arvuks võiks olla 17 liiget. Mitte toetada. Liikmete arv 19 on kujunenud kompromissi

tulemusena, et tagada kõigi piirkondade ja huvigruppide

esindatus uues volikogus.

Uus volikogu saab liikmete arvu ümber vaadata 2017

volikogude valimisteks.

04.04.2013 12:04

e-kiri

Lea Lai Moodustada külavanemate kogu, mis ühendab alevi- ja

külavanemaid ja külaelu edenemisest huvitatud inimesi. Eesmärk

on külade, vallavalitsuse ja vallavolikoguga tihedalt suhelda,

kaasata rahvast külade arendamisse, vallavalitsuse ja volikoguga

koostööprintsiipide väljatöötamine, koostöö arendamine.

Ettepanek on esitatud Piirsalu Küla Seltsi üldkoosolekul

24.03.2013.

Küsimus on sisuliselt kajastatud punktis 42. Küsimus leiab

kajastamist ka ühinenud valla arengukavas ja aleviku ja

külavanema statuudis.

03.04.2013 Lauri

Lilleoks

Ametnike kohapealt võiks kohe jätta töötajate arvu

tagasihoidlikumaks, muidu peab hakkama aasta-paari pärast kohti

koondama nähes, et kõigile ei jagu töökoormust täistööajale. Ja

sealt tekkiva rahalise kokkuhoiu saaks suunata valla üldisesse

arengusse. ( Linnamäe külakeskuse loomine, kohaliku teedevõrgu

korrastamine, bussijaamad jne..)

Ettepanek võetud teadmiseks.

Lepinguga ei ole üheselt määratud ametnike arvu, vaid Lisas

5 on kaardistatud uue omavalitsuse töövaldkonnad.

Omavalitsuse struktuuri moodustamine on uue volikogu

pädevus.

66

9. Ühinemise otsustamine

Mikk Lõhmus

Pärast kõikide etappide (uuringute läbiviimine, elanike arvamuse väljaselgitamine, ühiste

seisukohtade ja õigusaktide eelnõude väljatöötamine) läbimist tuleb asuda otsuseid langetama.

Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemiseks tuleb ühinevatel volikogudel vastu võtta järgmised

otsused:

1. Ühinevate omavalitsuste volikogude otsused haldusterritoriaalse korralduse muutmise

taotlemise kohta (samane) (ETHS § 9 lg 9 p 1)

2. Volikogude otsused ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamise kohta (ETHS § 9 lg 9 p

6) koos õiendiga ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamise osas.

3. Iga volikogu otsus tulevase volikogu liikmete arvu kohta (KOVVS § 7 ja 11);

4. Iga volikogu otsus valimisringkonna (valimisringkondade) moodustamise kohta

(KOVVS § 8 ja 11);

5. Valla või linnavalitsuse määrus valimisjaoskondade moodustamisest (KOVVS 10 ja 11);

6. Volikogu otsus uue valla valimiskomisjoni liikmete nimetamisest KOVVS § 19 ja 23;

7. Volikogude otsused jaoskonnakomisjoni liikmete nimetamise kohta (KOVVS § 21 ja

23);

8. Volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta

(ETHS § 9 lg 9 p 3).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lg 2 kohaselt on hääletamine volikogus avalik,

seega on avalikud ka ühinemise üle peetavad hääletused. Seaduses on ainukese kitsendamise

võimalusena nimetatud, et isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel (§ 45 lg 3).

Mõned küsimused, mis seoses otsuste langetamisega on kaasnenud:

Kuidas peaks käituma ühinemise osas elanike negatiivse arvamuse saanud volikogu?

Tuleb arvestada, et elanike arvamusele apelleerides ühinemisest loobumist on kindlasti

kerge põhjendada ning inimlikult ei saa ka volikogu liikmetele etteheiteid teha. Rõhutada

tuleb seda, et rahvaküsitluse tulemused on soovituslikud ja volikogu on see organ, kes

teeb lõpliku otsuse.

Volikogu liikmetel on parim teave (saadud ühinemisläbirääkimiste käigus)

omavalitsusüksuse hetkeolukorra, tuleviku arengustsenaariumite ning ühinemise mõjude

kohta. Volikogu liikmed peavad tunnetama, et nende otsus võib otsustada kogu paikkonna

tuleviku ja hääletama sellest teadmisest lähtudes ning samas oma otsustuste eest ka

vastutama.

Kas ühinemisotsuse tegemisel eelistada volikogude koosolekute toimumist samal ajal ja

samas ruumis või ei oma see tähtsust? See on ühinemisläbirääkimiste taktika küsimus.

Kehtiv õigusruum ei võimalda volikogude ühise istungi läbiviimist, kuid pole mingit

keeldu, miks volikogude istungid ei võiks toimuda ühel ajal ja ühes hoones või isegi

ühes saalis, oluline on see, et istung viiakse läbi valla/või linna põhimääruses sätestatud

korras.

https://www.riigiteataja.ee/akt/12749230?leiaKehtiv

67

Ühises hoones/ruumis istungi läbiviimine on mõistlik siis kui ühinejaid on rohkem kui

kaks, kõikide ühinejate positsioon ja eeldatavad otsused ei ole ette teada ning puudub

piisav aeg uute istungite korraldamiseks.

Ühises ruumis või hoones istungi läbiviimine võib olla oluline ka avalike suhete

seisukohalt, näiteks kui soovitakse korraldada ühinemisotsustuste pidulik ühine

allkirjastamine, pressikonverents vms.

Kuidas menetleda vastava koosoleku ajal esitatud ettepanekuid ühinemisotsuse sõnastuse

kohta, st kas volikogude otsused peavad olema sõnastatud identselt? Teatud volikogude

otsused peavad olema identsed, ei ole ju võimalik, et erinevad volikogud kinnitavad

erineva ühinemislepingu või määratakse valitavale volikogule erinev liikmete arv.

Volikogude vahel peab põhiküsimustes olema eelnev kokkulepe ning tavaliselt saab

muudatusettepanekute tähtaegade määramisega välistada ka selle, et ühinemist otsustaval

koosolekul hakatakse otsuste eelnõudes ühinemist välistavaid muudatusi tegema. Kui

volikogude istungid peetakse ühes ruumis (või hoones) üheaegselt, siis saab istungi

läbiviimise ajal tekkinud küsimused operatiivselt läbirääkimistega lahendada, kuid eraldi

istungeid läbi viies peab muudatusettepanekute esitamine volikogude istungil olema

välistatud (järgides seejuures muidugi põhimäärustes sätestatut)

Üks vaidlusi tekitavaid küsimusi võib olla valimisringkondade moodustamine. Peatükis 7.4

käsitleti küsimust, kas moodustada eraldi valimisringkonnad või mitte. Kui ringkonnad siiski

moodustada, tekib küsimus, kas ringkonnad peavad olema iga ühineva omavalitsusüksuse kohta

eraldi või on lubatud mingisugused muud lahendused. Valimisringkonna moodustamist

reguleeriva sätte (kohalik KOVVS § 8 lg 31 lõike 2 punktis 2

1) sõnastamisel ei ole olnud

seadusandja sooviks, et valimisringkonnad ilmtingimata peaksid kattuma ainult ühe endise

omavalitsusüksuse piiridega ning kõigis ühinemises osalevates omavalitsuse üksustes tuleks

moodustada eraldiseisvad valimisringkonnad. Seega ei saa selle alusel välistada ka mitme

omavalitsusüksuse territooriumi baasil ühe valimisringkonna moodustamist.

Sõnastust „valimisringkonnad moodustatakse ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa“

saab tõlgendada koosmõjus kohalik KOVVS § 8 lõikega 5 selliselt, et ühinevate kohaliku

omavalitsuse üksuste volikogud võivad kokku leppida ka selliselt, et valimisringkonnad

moodustatakse ühinevate omavalitsuste nn kimpudena, see tähendab, et ühinevaid omavalitsusi

ei tohi valimisringkondadeks jagamisel poolitada, vaid nad peavad tervikuna jääma konkreetse

valimisringkonna sisse.

Mandaatide jaotus ringkondade vahel toimub KOVVS alusel.

Pärast ühinemislepingu kinnitamist volikogude poolt avalikustatakse see koos lisadega valla või

linna veebilehel. Ühinemisleping tuleb avaldada ka Riigi Teatajas. Volikogu otsus

haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta avalikustatakse hiljemalt

maavanemale esitamise päeval.

68

Näide 9.1: Maavanemale esitatavad dokumendid - kokkuvõte

1. Ühinevate omavalitsuste volikogude otsused haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise või

sellega nõustumise kohta (ETHS § 9 lg 2)

2. Ühinevate omavalitsuste volikogude otsused haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta

(ETHS § 9 lg 9 p 1)

3. Valimisega seonduvad otsused (ETHS § 9 lg 8):

Iga volikogu otsus (samane) - tulevase volikogu liikmete arvu kohta (KOVVS § 7 ja 11);

Iga volikogu otsus (samane) valimisringkonna (ringkondade) moodustamise kohta (KOVVS § 8 ja 11);

Valla või linnavalitsuse määrus valimisjaoskondade moodustamisest (KOVVS § 10 ja 11);

Volikogu otsus uue valla valimiskomisjoni liikmete nimetamisest (KOVVS § 19 ja 23) - selles osas peab

olema kokku lepitud;

Volikogude otsused jaoskonnakomisjoni liikmete nimetamise kohta (KOVVS § 21 ja 23) - ei pea olema

samased, sõltuvalt, kuidas on jaoskonnakomisjonid moodustatud.

4. Volikogu kinnitatud andmed valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamise kohta (ETHS § 9 lg 9 p 3).

5. Tehtud uuringute tulemused (ETHS § 9 lg 9 p 4).

6. Asjaomasele volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited (ETHS § 9 lg 9 p 5).

7. Volikogu otsus ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamise kohta (ETHS § 9 lg 9 p 6).

Ühinemisleping koos lisadega.

Ühinemislepingu lisad:

Seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus,

territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv (ETHS § 9¹ lg 2 p 1);

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustanud valdade või linnade majandusaasta auditeeritud

aruanded (ETHS §9¹ lg 2 p 2);

Ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000, kuhu on märgitud ühinemist taotlevate

omavalitsusüksuste senised piirid ja uue ühinenud omavalitsusüksuse piir (ETHS § 9¹ lg 2 p 3);

Kui omavalitsusüksus kavatseb KOÜSS § 6 lõikes 1 nimetatud ühinemistoetust kasutada investeeringute

finantseerimiseks, tuleb ühinemislepingule lisada haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate

investeeringute tegemise vajaduse põhjendus ja eelarve (ETHS §9¹ lg 3).

Ühinemislepingule lisatakse volikogule esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend, milles näidatakse

nende saabumise kuupäev, esitaja ja volikogus läbivaatamise tulemus (ETHS § 9¹ lg 5).

https://www.riigiteataja.ee/akt/12749230?leiaKehtiv

69

Näide 9.2: Volikogu otsus „Taotlus haldusterritoriaalse korralduse

muutmiseks“


TAEBLA VALLAVOLIKOGU

KUUENDA KOOSSEISU

OTSUS


Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks

Oru vald, Risti vald ja Taebla vald algatasid omavalitsuste ühinemise vastavalt Oru Vallavolikogu otsused

22.01.2013 nr 168 ja 19.02.2013 nr 174; Risti Vallavolikogu otsused 09.01.2013 nr 1, 30.01.2013 nr 5 ja 20.02.2013

nr 7; Taebla Vallavolikogu otsused 20.12.2012 nr 114, 24.01.2013 nr 118 ja 21.02.2013 nr 122

“Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse” § 9 lõigete 6 ja 7 kohaselt teeb volikogu otsuse haldusterritoriaalse

korralduse muutmise taotlemise kohta pärast vajalike uuringute tegemist, läbirääkimise protsessi läbipaistvuse ja

avalikustamise tagamist ning vallaelanike arvamuse väljaselgitamist.

Oru, Risti ja Taebla valla juhtkomisjonid läbi Oru Vallavalitsuse, Risti Vallavalitsuse ja Taebla Vallavalitsuse on

taganud läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise rahvakoosolekutel, valla veebilehtedel ja

informatiivsete trükiste kaudu.

Otsus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkt 10, “Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse” § 9 lõike 7, lõike 9 punkt 1 alusel.

1. Taotleda Vabariigi Valitsuselt Oru, Risti ja Taebla valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel

uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Lääne-Nigula vald.

2. Taebla Vallavalitsusel esitada käesolev otsus koos vajalike materjalidega hiljemalt kuus kuud enne volikogu

korraliste valimiste päeva Lääne maavanemale ja Siseministeeriumile.


Jaanus Mägi


70

Näide 9.3: Volikogu otsus ühinemislepingu ja lisade kinnitamiseks


ORU VALLAVOLIKOGU

KUUENDA KOOSSEISU

OTSUS

Linnamäe 15.04.2013.a nr

Ühinemislepingu ja lisade kinnitamine

Otsus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” § 22 lõike 1 punkt 37, “Eesti territooriumi

haldusjaotuse seadus” § 9¹ lõiked 6 ja 7, arvestades valdade vahelisi läbirääkimisi ja valdasid esindanud volitatud

isikute poolt saavutatud kokkuleppeid ning arvestades asjaolu, et ühinemislepingu projekt oli avalikustatud kõikide

valdade veebilehtedel ning valla elanikele edastati posti teel ühinemislepingu projekt. Ühinemislepingut tutvustati

kõikides valdades toimunud rahvakoosolekutel ajavahemikul 18.03.-22.03.2013.a. Ühinemislepingule esitati 27

ettepanekut lepingu täiendamiseks ja täpsustamiseks.

1. Kinnitada Oru, Risti ja Taebla valla ühinemisleping koos järgmiste lisadega:

1.1 Lisa 1. Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja

alaliste elanike arvu kohta;

1.2 Lisa 2. Lääne-Nigula valla kaart mõõtkavas 1:50 000;

1.3 Lisa 3. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute tegemise põhjendus ja eelarve;

1.4 Lisa 4. Oru, Risti ja Taebla valla auditeeritud 2011. aasta majandusaastaaruanded;

1.5 Lisa 5. Lääne-Nigula valla juhtimisstruktuur.

2. Kinnitada ühinemislepingu ja selle lisade kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited ning õiend volikogus

läbivaatamise tulemuste kohta (Lisa 6).

3. Ühinemisleping koos lisadega avalikustatakse Oru, Risti ja Taebla valla veebilehtedel.

4. Ühinemisleping avalikustatakse Riigi Teatajas.


Andres Kampmann


71

Näide 9.4: Volikogu otsus ühinenud volikogu liikmete arvu määramiseks


RISTI VALLAVOLIKOGU

KUUENDA KOOSSEISU

OTSUS


Oru, Risti ja Taebla valla ühinemisel

moodustatava Lääne-Nigula Vallavolikogu

liikmete arvu määramine

Otsus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” § 22 lõike 1 punkt 12 „Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse” § 9 lõike 8 ja “ Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus” § 11 lõike 1 punkt 1 alusel.

1. Määrata kokkuleppel Oru Vallavolikoguga ja Taebla Vallavolikoguga Oru, Risti ja Taebla valla

haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Lääne-Nigula Vallavolikogu liikmete arvuks 19.

2. Otsus jõustub peale Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumisest.

Andres Liiv


72

Näide 9.5: Volikogu otsus valimisringkonna moodustamise ja mandaatide

jaotamise kohta

Eelnõu (5)


RISTI VALLAVOLIKOGU

KUUENDA KOOSSEISU

OTSUS

Linnamäe 15.04.2013.a nr

Oru, Risti ja Taebla valla ühinemisel

moodustatava Lääne-Nigula valla territooriumil

valimisringkonna moodustamine ja mandaatide

jaotamine

Otsus kehtestatakse “Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse” § 9 lõike 8, “Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse” § 22 lõike 1 punkt 13 ja “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” § 8 lõike 1, § 11 lõike 1 punkt

2 ja § 11 lõike 2 alusel.

1. Moodustada kokkuleppel Oru Vallavolikoguga ja Taebla Vallavolikoguga Nõva, Oru, Risti ja Taebla valla

ühinemisel moodustatava Lääne-Nigula Vallavolikogu valimisteks üks 19 mandaadiline valimisringkond nr 1, mis

hõlmab Oru, Risti ja Taebla valla haldusterritooriumeid.

2. Otsus jõustub peale Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalset korraldust muutva määruse jõustumist.

Andres Liiv


73

Näide 9.6: Volikogu otsus valimiskomisjoni moodustamiseks


RISTI VALLAVOLIKOGU

KUUENDA KOOSSEISU

OTSUS


Valimiskomisjoni moodustamine

Otsus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkti 13, „Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse“ § 9 lõike 8, „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse“ § 19 lõike 1 ja 3, § 23

lõigete 1 ja 2 ja Oru, Risti ja Taebla valla vallasekretäride ettepanekute alusel.

1. Oru, Risti ja Taebla valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Lääne-Nigula

Vallavolikogu valimised viia läbi kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste ajal 20. oktoobril 2013.a.

2. Moodustada kokkuleppel Oru Vallavolikoguga, Risti Vallavolikoguga ja Taebla Vallavalikoguga ühinemisel

moodustuva Lääne-Nigula valla valimiskomisjon 7- liikmelisena.

3. Nimetada Lääne-Nigula valla valimiskomisjoni liikmed alljärgnevas koosseisus:

3.1. …

4. Valla valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete seast.

5. Valimiskomisjoni asendusliikmeteks nimetada vastavalt määratud järjekorrale:

5.1. …


Andres Liiv


74

Näide 9.7: Volikogu otsus valla jaoskonnakomisjonide liikmete ja

asendusliikmete nimetamiseks


TAEBLA VALLAVOLIKOGU

KUUENDA KOOSSEISU

OTSUS


Otsus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkt 13, “Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse” § 9 lõike 8, “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus” § 23 lõike 3 ja

vallasekretäride ettepanekute alusel.

1. Kokkuleppel Oru Vallavolikoguga, Risti Vallavolikoguga ja Taebla Vallavalikoguga nimetada Oru, Risti ja

Taebla valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.oktoobril 2013

toimuvate valimiste korraldamiseks moodustatud jaoskonnakomisjonide liikmed ja asendusliikmed alljärgnevalt.

1.1. Taebla jaoskonnakomisjon – valimisjaoskond nr 1

5- liikmeline jaoskonnakomisjon

1. ……

1.2. Palivere jaoskonnakomisjon – valimisjaoskond nr 2


1. …

1.3. Risti jaoskonnakomisjon – valimisjaoskond nr 3


1. …

1.4. Oru jaoskonnakomisjon – valimisjaoskond nr 4


1. …

2. Jaoskonnakomisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete seast.


Jaanus Mägi


75

10. Kuidas toimida peale ühinemisdokumentide saatmist maavanemale?

Jaan Lõõnik, Rivo Noorkõiv

Vastavalt seadusele jõustub ühinemisleping valimistulemuste väljakuulutamisele järgneval

päeval. Kui ühinejad soovivad kokku leppida asjades, mis jõustuksid enne nimetatud tähtpäeva,

peavad sellised kokkulepped olema fikseeritud volikogude vastavasisuliste, soovitavalt omavahel

kooskõlastatud õigusaktidega.

Eelnõude ettevalmistamisse on otstarbekas kaasata kõikide ühinevate omavalitsuste esindajaid

(vastavalt vajadusele kas spetsialistide, juhtide või poliitikute tasandil).

Selleks, et ühinemisprotsess kulgeks peale valimisi valutumalt, on mõistlik alustada

ettevalmistustöödega praktiliseks ühinemiseks peale asjaosaliste poolset ühinemisdokumentide

üleandmist maavanemale.

Pärast ühinemisotsuse tegemist on soovituslik teha kõikide ühinevate omavalitsuste kehtivate

õigusaktide revisjon ning täpsustada vajadus nende muutmiseks. Seejärel on asjakohane asuda

tulevasi õigusakte ette valmistama, sellega saab uus alustav volikogu kohe asuda eelnõusid

menetlema ning uue ühinenud valla „käivitumine“ on sujuvam ja kiirem.

Seega on pärast ühinemisotsuse tegemist ja dokumentatsiooni maavanemale edastamist mõistlik

kavandada järgmised tegevused:

1. Kaardistada kõik kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid, eeskätt üldaktid;

2. Koostada uue kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse eelnõu;

3. Koostada vajalikuks peetavate üldaktide eelnõud, esimeses järjekorras on soovituslik ette

valmistada need eelnõud, mille kohta on viited ühinemislepingus ning seega on teada

eelnõu reguleerimisvaldkond.

4. Alustada ühinevate omavalitsuste infosüsteemide ja andmebaaside ning nende

haldamismudelite ühitamisega.

5. Mõistlik on alustada ühendvalla arengudokumentide (arengukava, eelarve alused,

jäätmekava jms) ettevalmistamist.

Üks valdkond, millele peaks tähelepanu pöörama, on hangete korraldamine. Kui see on vähegi

võimalik, siis on mõistlik juba ühinemiseelsel ajal teenuste tellimiseks (näiteks teede talvine ja

suvine hooldus, korraldatud jäätmeveo kontsessioon, tugiteenused jne) korraldada ühised

riigihanked ja leida ühised teenuseosutajad.

Ühinevatel omavalitsuse üksustel tuleb üle vaadata kohalikud registrid ja andmekogud, kuna

riiklikult tsentraalselt hallatavate infosüsteemide (näiteks rahvastikuregister, sotsiaalteenuste ja –

toetuste andmeregister, teeregister jms) andmed korrastatakse ühinemisjärgselt registripidaja

poolt.

76

Kuivõrd praktikas peavad kohalikud omavalitsused kohalikke infosüsteeme (näiteks

dokumendiregister, raamatupidamisprogramm, lemmikloomaregister, jäätmevaldajate register,

kalmisturegister, maainfo, kohalik sotsiaalregister jms) erineval moel, kasutades erinevaid

platvorme ja arvutiprogramme, on otstarbekas ühinemiseelsel perioodil selgitada välja, kas ja

kuidas on vastavad infosüsteemid või neis sisalduvad andmemassiivid ühitatavad.

Näiteks peavad omavalitsused jäätmevaldajate registrit sageli koos maainfosüsteemiga M-expert

ning sel juhul on registrite ühitamine lihtsam. Kui aga üks liituvatest omavalitsustest peab

andmestikku tabeltöötlusprogrammis (näiteks MS Excel), siis võib seal olevate andmete

siirdamine asjakohasesse infosüsteemi olla oluliselt töömahukam, liiati kui Exceli programmis

esitatud andmete koosseis ei vasta infosüsteemis nõutavale struktuurile.

Raamatupidamisprogrammide puhul ei ole süsteemide erinevus nii kriitilise tähendusega, kuna

ühine eelarve rakendub ühinemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist ning kuni sinnamaani

peetakse eelarvet ühinenud omavalitsuste lõikes eraldi. Uus aasta algaks ühise

raamatupidamisprogrammiga. Otstarbekas oleks kokku leppida ka muude registrite osas ühisele

lahendusele ülemineku tähtajaks näiteks 1. jaanuar.

Kuni allasutusi ei ole plaanis omavahel liita ühendasutuseks, ei ole tarvidust nende kasutatavaid

andmekogusid (nt kooli õpilasregister, raamatukogu teavikute register jms) ühitada.

Üle tuleb vaadata ka teabe avalikustamise meetmed. Kas ühinenud omavalitsuse koduleht luua

ühe olemasoleva lehe baasile või luua täiesti uus, sõltub nii infotehnoloogilistest tingimustest,

finantsressurssidest, aga ka kasutada olevast ajast ja spetsialistidest.

Kui vajalikud dokumendid on maavanemale koostamiseks esitatud, siis tuleks arhiveerida kõik

ühinemisläbirääkimistega seotu. Neid dokumente võib vaja minna edasises ühinemistöös.

Dokumendid kajastavad ka tähtsat osa omavalitsusüksuse ajaloost, mis pakub huvi tulevastele

põlvedele ning infot võimalikele hilisematele analüüsidele ühinemise läbiviimise ja selle

tulemuslikkuse kohta.

Kindlasti tuleks järgida ka seda, et ühinemisleping koos lisadega ja toimivate viidete ja linkidega

oleks kättesaadav uue ühinenud kohaliku omavalitsuse veebilehel.

77

Kümme head soovitust läbirääkijatele

Rivo Noorkõiv

1. Enne läbirääkimiste alustamist tehke selgeks, mida ühinemisega tahetakse saavutada ja

millistele küsimustele ühinemisläbirääkimiste käigus soovitakse vastuseid. Koostage

läbirääkimiste kava koos ajagraafikuga.

2. Moodustage läbirääkimiste läbiviimiseks töörühmad ja juhtkomisjon. Valige läbirääkijateks

inimesed nii omavalitsusüksuse valitsuse, volikogu kui kolmanda sektori esindajatest, kes on

aruteluks konstruktiivselt meelestatud ja nõus oma tööga panustama ka väljapool tööaega.

Oluline on, et läbirääkijad usuvad protsessi vajalikkusse.

3. Valige läbirääkimistel õige arutelu lennukõrgus, ärge takerduge liigselt detailidesse.

Täiuslikku maailma pole olemas ja paratamatult tuleb teatud teemad lahendada

ühinemislepingu praktilise elluviimise käigus. Samas on oluline, et tulevasele volikogule

jäetakse mänguruumi, et ühinemislepinguga uue volikogu käitumist mittemõistlikult

lukku ei pane.

4. Ühinemisläbirääkimise arutelude käigus tehke selgeks, millist täiendavat teavet on vaja

tõstatatud küsimustele lahenduste pakkumiseks koguda. Praktika on näidanud, et palju olulisi

materjale on juba varasemast (omavalitsusüksuste arengukavad, hallatavate asutuste

arengukavad, eelarvestrateegiad, üldplaneeringud) ja valdav osa andmeid on registritest

lihtsalt kättesaadavad. Kasutage teabe saamiseks ametnike abi, kes võivad vajadusel anda ka

ekspertarvamusi.

5. Rääkige ausalt ja avameelselt, tooge kõik huvitavad teemad läbirääkimiste lauale. Kui

tunned, et teema puudutab sind väga isiklikult, siis ära häbene seda ka tunnistada ja soovitud

küsimustele vastuseid saada. Pidage lugu kõigi läbirääkijate poolt öeldust ja vajadusel

nõudke seisukohtade argumenteerimist. Saavutatud kokkuleppeid tagantjärgi ärge

vaidlustage, või ainult siis, kui ilmnevad seni teadmata asjaolud, mis on lahenduste

kaalutlemisel väga olulised.

6. Viige koosolekud läbi neid tõsiselt ette valmistades. Enne koosolekut esitage võimalikult

varakult osalejatele päevakord ja arutlusele tulevad materjalid. Koosolekutel tehtud otsused

protokollige, et kõigil on võimalik üheselt mõista, milline oli konsensuslik otsuse sõnastus ja

kuidas see sündis.

7. Kaasake avalikkus, pidage huvirühmadega pidevat dialoogi, küsige neilt sisendeid ja

informeerige arutelu tulemustest. Kasutage avalikkuse informeerimiseks eri meediakanaleid

(ennekõike omavalitsuse interneti koduleht, valla/linna ajaleht, sotsiaalmeedia kanalid:

Facebook, Twitter jt), vii läbi elanikega kohtumisi kohtadel. Arvestage sellega, et alati on

keegi, kes väidab, et temani pole informatsioon jõudnud. Seega selgitage, selgitage ja

selgitage.

8. Tunnustage läbirääkimiste partnerit ja ärge laske ennast häirida eri seisukohtadest,

keskenduge ühisosa leidmisele, mitte erimeelsuste rõhutamisele. Pidage meeles, et

läbirääkimiste tulemusena otsitakse ühisosa ja selle positiivsel avaldumisel ongi ühinemise

sisuline mõte. Meie-teie vastandumise asemel on oluline ühiselt tegemisest kasu saamine.

9. Uurige varasemat omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste praktikat, kutsuge esinema

ühinemisläbirääkimiste kogemustega omavalitsusjuhte ja valdkonna asjatundjaid ning

teadlasi või tehke õppekäik ühinenud omavalitsusüksusse. Vajadusel konsulteerige

Siseministeeriumi spetsialistidega. Ühinemisprotsessi juhtimiseks kaaluge erapooletu

konsultandi kaasamist.

78

10. Ühinemisläbirääkimiste läbiviimisel ja ühinemiseks vajalike dokumentide koostamisel

jälgige, et oleksid täidetud nõuded, mis tulenevad õigusaktidest. Kasutage

ühinemisläbirääkimistel kindlasti linna või vallasekretäride abi ja vajadusel küsige nõu

varasema praktikakogemusega spetsialistilt.

79

Autoritest

Mikk Lõhmus PhD on Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise

Instituudi lektor, Saue abivallavanem. Peamised uurimus- ja teadustöö teemad on kohaliku

omavalitsuse reformid ja korraldus (koostöömudelid, pealinnaregiooni juhtimine, sisestruktuur,

kohalik demokraatia). [email protected]

Georg Sootla PhD on Tallinna Ülikooli Riigiteaduste instituudi avaliku poliitika korraline

professor, läbi viinud alates 1992. aastast rahvusvahelisi võrdlevaid ja Eesti kohaliku

omavalitsuse uuringuid. Regionaalministri mõttekoja liige. [email protected]

Rivo Noorkõiv MSc, majandusgeograafia. Konsultatsiooni- ja koolitusfirma Geomedia

(www.geomedia.ee) juht ja konsultant. Viimased viisteist aastat on keskendunud

arendustegevusele avalikus ja erasektoris. Aidanud koostada strateegiadokumente eri

juhtimistasanditel, viinud läbi kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu alaseid uurimusi, teinud

õppetööd ja avaldanud kirjutisi ühiskonnakorralduse teemadel. [email protected]

Kersten Kattai on Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi avaliku halduse lektor, riigi- ja

poliitikateaduste doktorant. Peamised uurimus- ja teadustöö teemad on kohaliku omavalitsuse

reformid, omavalitsuste sisestruktuuri analüüs ning ühinemised, kohaliku omavalitsuse

korraldus ja poliitika kujundamine, kohalik demokraatia ja osalus. [email protected]

Jaan Lõõnik, avaliku halduse bakalaureus. Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse

konsultandina on konsulteerinud omavalitsusi ühistegevuse korraldamise valdkonnas (nt.

pealinnaregiooni omavalitsuste teenuste standardid, omavalitsuste ühtne

sotsiaaltranspordisüsteem, tervise-edendus). [email protected]



https://ns.sauevald.ee/exchweb/bin/redir.asp?URL=http://www.geomedia.ee/




KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE ÜHINEMISE ......8.5. Lepinguprojekti avalikustamine, tehtavad...

Documents

Transcript of KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE ÜHINEMISE ......8.5. Lepinguprojekti avalikustamine, tehtavad...