Ko e Lao ‘ a hono Tokangaekina ‘ o e Mo’ui Pea Mo Koe
-
Upload
courtney-bradshaw -
Category
Documents
-
view
51 -
download
2
description
Transcript of Ko e Lao ‘ a hono Tokangaekina ‘ o e Mo’ui Pea Mo Koe
Ko e Lao ‘a hono Tokangaekina ‘o e Mo’ui Pea Mo Koe
• ‘E malava ke kākā’i koe ‘e he ngaahi kautaha malu’i (insurance) ‘aki ‘a hono faka’ikai’i ‘a e kakai ‘Amelika ‘e toko 129 miliona ‘oku lolotonga ‘i ai honau ngaahi fokoutua tauhi.
• Na’e lahi hake he liunga ua ‘a e hiki totongi ki he kautaha malu’i (insurance) he ta’u ‘e hongofulu kuo hili, ka ‘i he taimi tatau na’e kei hulu fau ‘a e tupu ne ma’u he ngaahi kautaha malu’i.
• Na’e lau miliona ‘a kinautolu ne ma’ulalo ‘a ‘e nau malu’i (underinsured), pea ko e tokolahi ne ‘i ai ‘e nau malu’i (coverage), ne nau manavasi’i na’a mole ia.
• Ko e kakai ‘Amelika ‘e toko 50 miliona na’e mātu’aki hala pe moe malu’i (insurance).
Ko e Palopalema
‘I Ma’asi 2010, ne fakamo’oni nima ai ‘a Palesiteni Obama ke hoko ko e lao ‘a e Malava ke Totongi ‘a e
Tokangaekina ‘a e Mo’ui (Affordable Care Act).
Ko e Lao ‘a Hono Tokangaekina ‘o e Mo’ui
• Fakangata ‘a e ngaahi pā’usi’i kovitaha ‘a e ‘u kautaha malu’i
• ‘Oku ma’ama’a pea malava ke totongi ‘a e malu’i mo’ui (health insurance)
• Fakamālohia ‘a e palani Metikea (Medicare)• Tuku mai ha ngaahi founga ‘oku
leleiange ke fai ai ha fili ki he malu’i
Ko e hā Nai e ‘Uhinga-mālie ‘a e Lao ni Kiate Koe: Ko e Me’a ‘e 4 ke Mahino’i
‘I he‘aho ni, ‘oku ta’efakalao ki he ‘u kautaha malu’i ke:
• Faka’ikai’i ha malu’i ki ha longa’i fanau ko e ‘uhi ko ha tu’uga fokoutua tauhi ‘oku ne ma’u, hangē ko e mahaki hela pe suka
• Fakangatangata ‘a e lahi ‘o e tauhi te nau totongi lolotonga ‘a ho’o mo’ui, ‘o kapau te ke puke
• Kaniseli ‘a ho’o malu’i ‘o kapau te ke puke, ‘aki ‘enau kumi ka ki’i fehalaaki ‘i ho’o ngaahi me’a fakapepa
• Pea mo e toe ngaahi me’a lahiange…
‘Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o Ta’ofi ‘a e Ngaahi Kautaha Malu’i Mei Hono Pā’usi’i Koe
’Oku Hanga ‘e He Lao ni ‘o Ta’ofi ‘a e Ngaahi Kautaha Malu’i Mei Hono Pā’usi’i Koe
“Ki’i valevale ne faka’ikai’i ha’ane malu’i hili ha ngaahi ‘aho si’i mei he tafa mafu ne fakahaofi ai ‘a ‘ene mo’ui.” -- ABC News
‘Oku fa’a tāketi’i ‘e he WellPoint ‘a kinautolu ‘oku puke ‘i he kanisā huhū ke kaniseli ‘a ‘e nau malu’i (coverage). -- The Huffington Post
Ngaahi malu’i ‘oku fakangatangata pea totongi ma’ama’a ‘oku ne li’ekina ‘a e kau mahāmahaki.
-- USA Today
Ngaahi sivi kanisā ‘o hange ko e memokalami (mammograms) & kolonosikopi (colonoscopies)
Ngaahi huhu malu’i hange ko e fuluū, mō & misele Sivi toto ma'olunga Sivi Kolesitulo (Cholesterol) Fale’i ki he ta’ofi ‘o e ifi tapaka pea mo hono ngaahi
founga Fakavaha Fanau Sivi ki he fokoutua loto mafasia pe ta'ota'omia Pea mo e toe me’a lahiange…
A’ahi ki he http://www.healthcare.gov/prevention ki he lisi kakato.
‘Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘ai ‘a e Malu’i Mo’ui (health insurance) ke toe Ma’ama’a Ange
I he Ngaahi Keisi Lahi, Teke Lava Ke Ma’u ‘a e Ngaahi Tokoni Faka’ehi’ehi
Mei he Puke ‘o Ta’e Totongi
KIMU’A, na’e fakamole ‘e he kautaha malu’i ‘o a’u ki he seniti ‘e 40 ‘o e pa’anga ‘e taha kotoa na’e totongi atu ki he malu’i, ki he fakamole fakaengaue, fakamaketi mo e vahenga ‘o e kau pule lahi.
AHO NI, ‘I he lao fo’ou ko e 80/20 ‘oku tu’utu’uni ke fakamoleki ‘e he ngaahi kautaha malu’i ‘a e seniti ‘e 80 pe toe lahi ange ‘a ho’o pa’anga ‘e taha, ki hono tokangaekina ho’o mo’ui pe ko hono fakalelei’i ‘a e ngaahi founga tokangaekina.
Kapau ‘e ‘ikai, kuo pau ke nau totongi fakafoki ‘a e pa’anga koia.
‘Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘ai ‘a e Malu’i Mo’ui (health insurance) ke toe
Ma’ama’a Ange
60% / 40%
80% / 20%
‘Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘ai ‘a e Malu’i Mo’ui (health insurance) ke toe Ma’ama’a Ange
“Ko e kau kasitoma mei Missouri, mo Illinois ‘oku ma’u ‘enau ‘u totongi fakafoki ‘o fakamalumalu ‘I he lao tokangaekina ‘o e mo’ui”
-- St. Louis Post-Dispatch
‘E ‘oatu ‘a e totongi fakafoki ki ke toko 81,000 ‘i ‘Ohio na’a nau fakatau malu’i
-- Cleveland Plain Dealer
A’utaki mai ‘o e ngaahi sieke totongi fakafoki ‘oku fakamalumalu mai he lao Malava ke Totongi ‘a e Tokangaekina ‘a e Mo’ui (Affordable Care Act).
-- The Tampa Tribune
KIMU’A, na’e lahi ange, ‘o mei ‘avalisi ‘aki ‘a e 18% ‘a e pa’anga na’e totongi ‘e he fanga ki’i pisinisi iiki ki he ‘e nau malu’i mo’ui, ‘i he ngaahi kautaha lalahi.
‘AHO NI, ‘e lava ‘e he fanga ki’i pisinisi iiki ‘o ma’u mai ha kuletiti (credit) mei he tukuahau ke tokoni ki hano fakatau ‘a e malu’i mo’ui ‘e nau kau ngaue.
‘Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘ai ‘a e Malu’i Mo’ui (health insurance) ke toe Ma’ama’a Ange
'I he ta'u 2010, na'a mau totongi ai 'a e meimei $11,000 ki he Malu'i Mo'ui lelei 'ae kau ngaue. Na'e hanga 'e he kuletiti tukuhau 'o fakasi'isi'i 'e mau totongi 'aki 'a e $2,000. Ki ha ki'i pisinisi 'oku feinga ke 'iai ha malu'i mo'ui 'a 'e ne kau ngaue, na'e hoko eni ko e fu'u koloa. Ne mau a'u ki he tu'unga na'a mau fakakaukau ke kaniseli 'a e Malu'i Mo'ui, ka na'e hanga 'e he kuletiti tukuhau 'o tokoni'i ke maliu e palanisi 'i he 'ene tokonia ki mautolu ke mau kei lava pe ke totongi 'a e malu'i koia."
--Matt H. mei Montana
‘Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘ai ‘a e Malu’i Mo’ui (health insurance) ke Toe Ma’ama’a ange
• Ngaahi sivi ta’etotongi ke malu’i mei ha ngaahi fokoutua ‘o hange ko e memokalami, kolonosikopi, pea mo e sivi mo’ui lelei fakata’u.
• Fakama’ama’a 50% ‘a e ngaahi faito’o ‘a e kakai ko
ia ‘oku nau a’u ki he tu’unga ‘oku ‘iloa koe ‘donut hole’ – ‘e lava ke fakahaofia ha $650 ‘a e toko taha.
• Maatu'aki tokanga'i 'a hono siofi mo faka'ehi'ehi mei he ngaahi founga ta'etotonu, pea toe
fefeka ange foki moe tautea 'oku hilifaki ki he kau fai hia.
‘Oku Hanga he Lao ni ‘o Fakamālohia Ange ‘a e Metikea (Medicare)
"Koe kui fefine au 'oku ou feinga ke tokoni'i 'ae ako 'a hoku ki'i mokopuna tangata. 'Oku faka'aonga'i foki 'ae fa'ahinga fo'i'akau kehekehe 'e 7. Ko hono tapuni'i koia 'oe "donut hole" 'oku tokoni ia keu ma'u ha ki'i pa'anga ke tanaki mai ki hoku kato."
- Helen R. mei Pennsylvania
‘Oku Hanga he Lao ni ‘o Fakamālohia Ange ‘a e Metikea (Medicare)
Ki he lau miliona ‘o e kakai ‘Amelika ‘oku nau fakatau pe ‘enau malu’i, mole atu ‘e nau malu’i, pe matu’aki hala ha malu’i, ‘oku ‘omai ‘e he lao ni ‘a e ngaahi faingamalie ‘oku lelei ange.
Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘Omai ‘a e Faingamalie ‘Oku Lelei Ange ki Hono Fili ki he Malu’i (coverage)
Ko e to’utupu ‘oku ta’u si’i hifo he ta’u 26, ‘oku nau lava pe ‘o kei nofo ‘i he malumalu ‘o e palani malu’i ‘o ‘e nau ongo matu’a.
“Ko hono mo’oni na’e ‘ikai keu ‘ilo ‘e au pe ko e hā ha me’a temau ala fai... Na’e ‘ikai ha founga ke u lava ‘o totongi. Mahalo he ‘ikai teu ‘i heni he taimi ni.”
--Kylie L., 23 mei Illinoise, Na’a ne fakaongoongo lelei’i ‘a e lao tokangaekina ‘a e mo’ui lelei ‘i hono fakafaingofuaa’i ke lava ‘a e tafā fetongi mafu
Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘Omai ‘a e Faingamalie ‘Oku Lelei Ange ki Hono Fili ki he Malu’i (coverage)
‘Oku ‘i ai ‘a e ngaahi palani fo’ou ‘i he ‘u siteiti kotoa pe ki he kakai ne loka’i kitu’a mei he maketi ‘o e malu’i, ko e ‘uhī ko ha fokoutua ne nau ma’u ki mu’a hange ko e kanisā pe mahaki mafu.
‘I hono ‘ilo ‘a hoku fokoutua, na’a nau tala mai ‘oku 60% ‘a e faingamalie keu mo’ui ai. Ko e tu’unga na’e ngali ‘oku sai, ka na’a ku hoha’a fekau’aki mo e ‘u me’a fakapa’anga. ‘I he taimi ni ‘oku ou ongo’i te mau lava pe ke totongi ‘a e faito’o.
--Gail O. mei New Hampshire
Ki ha to e ‘u fakamatala ‘a’ahi ki he http://www.PCIP.gov.
Oku Hanga ‘e He Lao ni ‘o ‘Omai ‘a e Faingamalie ‘Oku Lelei Ange ki Hono Fili ki he Malu’i (coverage)
Kamata ‘I he 2014:
• ‘E tapu ke fakafaikehekehe’i ‘a e kakai ‘oku ‘i ai ha nau fokoutua tauhi, pe koe ‘uhi ko e kakai fefine ‘a kinautolu.
• ’E iai ‘a e u feitu’u fakamaketi fo’ou fakasiteiti ‘e ui ko e Affordable Insurance Exchanges – ‘a ia te ke ma’u mei ai ‘a e fili ki he ngaahi palani fakataautaha.
• ‘E hanga ‘e he tukuhau kuletiti ‘o fakafaingofua’i
moe ‘ai ke ma’ama’a ange ‘a e malu’i.
’Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘Omai ‘a e Faingamalie ‘Oku Lelei Ange ki Hono Fili ki he Malu’i (coverage)
Koia ai, tatau aipe pe ko e hā e me’a ‘e hoko, te ke kei ma’u
faingamalie pe ki he ngaahi malu’i mo’ui ma’ama’a.
’Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o ‘Omai ‘a e Faingamalie ‘Oku Lelei Ange ki Hono Fili ki he Malu’i (coverage)
‘Oku Hanga ‘e he Lao ni ‘o Fakalahi ‘a e Ngaahi Faingamalie
ke Ngofua ‘a e Ma’u e Tokangaekina Mo’ui Lelei
‘Oku lauiafe ‘a e kau toketa moe kau neesi fo’ou ‘i he ngaahi komiunitī ‘i he fonua
ni pea ko e to e lau miliona ‘oku nau ma’u ‘a e tokangaekina.
Lahi ‘a e kau mataotao fakataāutaha ‘oku nau ‘osi
fakapapau’i ‘e ‘ikai tanaki ‘e he lao ni ha seniti ‘e hongofulu ki
he fusimo’omo.
Ko e Lao Kuo ‘Osi Totongi ia
• Fakangata ‘a e ngaahi pau’usi’i kovi taha ‘a e ‘u kautaha malu’i
• ’Ai ‘a e malu’i mo’ui lelei ke to e ma’ama’a ange
• Tokoni ke to e malohi ange ‘a e palani Metikea (Medicare)
• Tuku mai ‘a e ngaahi faingamalie ‘oku to e lelei ange ke fili mei ai ‘a e malu’i (coverage)
Me’a ‘e 4 Ke Manatu’i Fekau’aki Mo e Lao ni
Ako Ke To e ‘Ilo Ange
http://www.healthcare.gov/ Tauhi ‘a e fetu’utaki