Kes on NEET-noor ja kuidas ta kujuneb? Tugila...NEET-noored kui heterogeene rühm...

Kes on NEET-noor ja kuidas ta kujuneb?

Häli Tarum TÜ Ühiskonnateaduste ins4tuut

TUGILA arenguprogramm NEET noorte juhendajatele 14.06.2016

Kes on NEET-noor? •  NEET – “not in educa,on, employment or training” – mi#etöötav ja mi#eõppiv noor

•  Vanuserühmad – noorte iseseisvumine järjest hilisemas eas: 15-‐19, 15-‐24, 15-‐29-‐aastased

•  Oht sildistuseks ehk NEET-‐noored kui ühtne grupp luusereid: „Need noored „panevad lihtsalt Nipernaadit”. Ilmselt elavad nad veel vanemate kulul, teevad mõnikord juhutöid, mõned on õppinud kõrgkoolis või ka ame,koolis mingit miAevajalikku eriala. Teevad vahel väikese väljamaa tööotsa, aga alampalga eest ei kiirusta kodus tööle minema, sest tööl käimise kulud on suuremad kui saadav palk. Eriala puudumine või vale eriala ei võimalda küsida suuremat palka.“ Heinart Puhkim, EPL 14.12.2015

Kuidas noored tööturu mõttes jagunevad?

127

12.4

97

15-‐29a noorte jagunemine, tuhat, 2015

hõivatud töötud miTeak4ivsed

NEET NOORED

Mi#eakHivsuse põhjused: •  Õpingud •  Haigus või vigastus •  Rasedus/sünnitus-‐

lapsehooldus puhkus •  Hoolitsemine pereliikmete

eest •  Heitunud – kaotanud

lootuse töö leida

15-‐29aastaste seas: •  8,9% töötuse määr •  15,2% NEET-‐noored

Allikas: Sta4s4kaamet, Ees4 tööjõu-‐uuring

NEET-noored kui heterogeene rühm

Allikas: Sta4s4kaamet, Ees4 tööjõu-‐uuring

12.2

2.5

3.3

12.2

0.9 2.5

15-‐29a NEET-‐noored mi#etöötamise põhjuste järgi, tuhat, 2014

Töötud

MiTeak4ivsed edasiõppimiskavatsusega

MiTeak4ivsed: haiged või puudega

MiTeak4ivsed: hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eeest

MiTeak4ivsed: heitunud (kaotanud lootuse tööd leida)

muudel põhjustel miTeak4ivsed

KOKKU 2014a: 33 600 NEET-‐noort

Eesti NEET-noorte jaotus soo, haridustaseme ja hõivestaatuse alusel

Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Sta4s4kaamet, Eesi tööjõu-‐uuring 2011

56,2

43,8 42,1

52,3

5,6

11,9

36,7

8,7

25,8

16,9

53,5

46,5

33,8

47,9

18,315,0 16,0

34,331,0

3,8

0

10

20

30

40

50

60

mees

naine

põhiharid

us

keskharid

us

kõrgharid

us

hetkel kodune,

mitteaktiivne

ei ole kunagi

töötanud

töötu (üle 1

aasta)

töötu (alla 12

kuu)

töökogem

useta

töötu

Sugu Haridus Staatus

protsent

15-‐24-‐aastsed 25-‐29-‐aastased

NEET-noorte kategooriad 1.   Traditsioonilised töötud: lühi-‐ ja pikaajalised. 2.   Kä#esaamatud: perekondlikud põhjused, terviseprobleemid,

puudega noored. 3.   Tegevusetud: vabatahtlikult ei otsi tööd ega soovi omandada

haridust à heitunud. 4.   Võimaluste otsijad: otsivad ak4ivselt tööd/koolitust, kuid hoiduvad

võimalustest, mis ei vasta nende staatusele/teadmistele/oskustele. 5.   Vabatahtlikud: reisivad või muud alterna4ivsed tegevused (kunst,

muusika, miTeformaalne enesetäiendamine), projek4töö. Lühiajalised VS pikaajalised NEET-‐noored

Allikas: Eurofoundi (2012: 24)

Millal ja miks teema tõstatus?

5.4 5.3 6.8

5.6 6.1 6.3 4.4

6.7 5.4

13.9

21.3 20.8

15.7 16.5 15.1 15.2

26.0 25.6

20.2 20.1

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

%

NEET-‐noorte osakaal kõigist noortest vanuserühma järgi

15-‐19 20-‐24 25-‐29

Allikas: Eurostat

Eesti noored Euroopa võrdluses

6.7

12.5

14.8

25.7

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

40.0

%

NEET noorte osakaal kõigist noortest vanuserühma järgi, 2015

15-‐29 25-‐29 Allikas: Eurostat

NEET-‐noored ja sotsiaalne tõrjutus

NEET-noored ja sotsiaalne osalus: sotsiaalse suhtluse eesmärgil sõprade, sugulaste või kolleegidega kohtumine

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%100%

NEET-‐noor Noor NEET-‐noor Noor

15-‐24-‐aastased 25-‐29-‐aastased

Protsent

Mitte kunagi Vähem kui kord kuus Kord kuus Mitu korda kuusKord nädalas Mitu korda nädalas Iga päev

Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Euroopa Sotsiaaluuring 2004–2010.

NEET-noored ja ühiskondlik osalus: osalemine erinevates organisatsioonides, tegevustes ja kultuuritarbimises

0,010,020,030,040,050,060,070,080,090,0100,0

NEET-‐noor noor NEET-‐noor noor

15-‐24-‐aastased, 25-‐29-‐aastased,

protsent

käis spordiklubi käis noortekeskuses, noorteklubis osales kogukonna või keskkonna arendamisel

külastas ajaloolisi kohti (linnuseid, kirikuid jne) käis kinos või kontsertil käis teatris, ooperis, tantsuetendusel

osales ise kultuuriüritusel panustas vabatahtlikuna osales koolitusel, seminaril, konverentsil

Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Flash Eurobarometer 2011. .

15-29aastaste noorte eluga rahulolu

2310

24

20

53

69

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

ei tööta ega õpi (NEET) töötab või õpib

rahulolematu (0-‐4) ei rahul ega rahulolematu (5-‐6) rahulolev (7-‐10)

Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Euroopa Sotsiaaluuring 2004–2010.

NEET-‐nooreks saamise põhjused

NEET-noorte esilekerkimine ühiskonnas

•  Eluteede deinsHtutsionaliseerumine – ühiskonna arenedes muutuvad inimeste valikuid juh4vad reeglid ja normid nõrgemaks ning elukäigu eTemääratus asendub individuaalsete otsustega – suurem vabadus ise otsustada, mida teen.

• Üleminek täiskasvanu ikka: koolist à tööle; vanematekodust lahkumine; perekonna loomine. Suurem paindlikkus ja varia4ivsus à noortel raske orienteeruda ja teha valikuid.

Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)

NEET-noored ja muutuv põlvkond •  Üldised muutused noorte põlvkondade hoiakutes, väärtushinnangutes ja käitumises.

•  NEET-‐noored kui omaeTe põlvkond: võõrandumine ja tõrjutus reaalsest sotsiaalsest tegevusest. Vähene mo4veeritus ja plaanide puudumine.

Täiskasvanuks saamise 2 tasandit (Thomson ja Holland 2002): 1. Individuaalne: isiklik küpsus ja autonoomia 2. Suhete tasand: sotsiaalse vastutuse võtmine ja teiste eest hoolitsemine •  Noorte autonoomsus järjest varajasemas eas VS sotsiaalsete kohustuste võtmine hilisemas eas à varajane isiklik iseseisvumine ilma sotsiaalse vastutuse võtmiseta loob soodsa kasvupinnase NEET-‐noorte tekkeks.


Kuidas saadakse NEET-nooreks? • probleemid koolis à koolikohustuse eiramine ja koolist väljalangemine à juhutööd à raskused püsiva töökoha leidmisel (puudub eriala)

•  koolitee katkestamine à juhutööd kui strateegiline valik, antud olukorras ratsionaalne käitumine à ins4tutsionaalsetest toetusvõrgus4kest eemale tõmbumine/ väljalangemine

• probleemid koolis à hariduse omandamise katkemine à passiivne „kodusolemine“ à perekonna juurdekasv

• õpingute alustamine kõrgkoolis à peTumine valitud erialas à alterna4ivsete tegevuste otsimine ja leidmine à loobumine ametlikust töötamisest à ins4tutsionaalsetest suhetest ja toetusvõrgus4kest eemale tõmbumine/ väljalangemine


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? • Vale sõpruskond, koolikohustuse eiramine ehk valed valikud „Neid tundeid oli palju, aga siis oligi see moment, et ... kõik tuleb elus nagu läbi proovida, aga need asjad läksid aina hullemaks, lihtsalt ei olnud enam jõudu asju keelata. Endal oli nagu see tahtmine kadunud, et tahan muutuda või midagi, valiks nagu õige seltskonna. Läheks vanast seltskonnast ära ja alustaks kõike nullist. Endal oli nagu see jõud puudu.“ (Mart, 16)

Allikas: Lünekund (2013)

Kuidas NEET noored ise põhjendavad oma elukäiku? • Kooli-‐ ja õpikeskkonna sobimatus ja mi#etoetav suhtumine

“Seal oli matemaa,kaõpetaja, et ma nägin, et ta ei viitsinud tööd teha. Ta oli tüdind ja tülpind… ja ta oli nii kuri, et kõik kartsid teda. Ma ei tea, ma olen ülitundlik vist, aga ma nagu hakkasin õudselt selle süsteemi vastu võitlema. Noh, muidugi maksis see mulle endale käAe.“ (Annely, 25-‐aastane)


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? • Vanematekodu ja perekonna toe puudumine „...käisin psühholoogi juures, see oli päris hull minu jaoks … täies, vastuvõtmatu, et ma pean hakkama mingi uue võõra mehega elama. Ma ei saanud koolis hakkama üldse, siis mul suri isa ema ära ehk vanaema, see oli täielik põnts. Siis mul oligi nii raske. Nii suur kool ja nii palju inimesi ja isa ei ole koguaeg seal, kui ma tahaks.“ (Laura, 21-‐aastane)


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? •  Lapse sünd „… kool jäi pooleli… eks kõik see puberteediiga, ei viitsinud käia ja lõpuks läksin õpetajatega nii tülli, et ei tahtnudki enam minna. Siis tulin ära ja läksin täiskasvanute kooli […] lõpetasin üheksanda klassi kõhuga ja …“ (Tiina, 25-‐aastane)


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? • Probleemsed isikuomadused (madal eneseusk, kinnisus suhtlemisel, kalduvus emotsionaalsele ebastabiilsusele, püsimatus) ja probleemilahendusoskuste puudumine

„Ja siis [pärast koolitust] ma mõtlesin, et oh, ma lähen täiskasvanute gümnaasiumisse õppima ja ma hakkan sotsiaalpedagoogiks. /-‐-‐-‐/ Nüüd istun kodus ja midagi ei tee... Ma olen häs, kiire allaandja, kui ma tean, et mul miski ei õnnestu... See on nõme tegelikult, see on üks miinus kindlas,.“ (Mari, 18)


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? •  Erialase hariduse puudumine, töökogemuse puudumine „Ei … ma ei ole miAe kuskil tööl käinud. Et… eee… probleem ongi, et nagu ei saa kuskil tööle, kuna mul ei ole eelnevat töökogemust. Tööandjad tahavad just, et oleks eelnev töökogemus, et… noh oleks parem usaldada ja teada… ja ei ole vaja õpetada ja… Aga noh, mul ei ole seda eelnevat töökogemust.“ (Kers4n, 18-‐aastane)


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? • Puudulikud tööotsimise kogemused ja kõrged ootused „Sa ei saa kohe esimesega [tööga] miljoneid teenima hakata, see on ilmselge, aga lihtsalt esiteks see [kassatöötaja] palk oleks liiga väike. Esialgu saaks muidugi vanematega koos elada, aga hiljem ma peaksin oma korterit vaatama hakkama ja see 270 €, selle eest nagu väga ei ... Noh, korteri üüriks võib olla ära, aga selle eest on vaja ju süüa osta ja riideid ja kõik elementaarsed asjad siuksed. Selle raha eest ei tule toime. Vähemalt mina ei tuleks. Võib olla mõni inimene tuleb, inimesed on väga erinevad.“ (Ivo, 18)


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? • Pe#umine valitud erialas ja kõrgkooli õpingute pooleli jätmine: „Mulle ei sobinud akadeemiline õppimine – pooled olid igavad ja ülejäänud poolt ma teadsin. […] Sellest hoolimata on mul üle 200 AP. Mul on neli eriala: ajakirjandus, majandus, filosoofia ja ees, keel. Minu jaoks ei oma see mingit tähtsust, kas mul on see diplom või miAe … hetkel.“ (Priit, 25-‐aastane).


Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? • Püsiv ameHkoht ei olegi prioriteet, nö projekHtööst elatumine: „Ma ei näe nagu põhjust minna tööle näiteks kuhugile. MiAe et mul töö tegemise vastu oleks midagi, aga lihtsalt kõik asjad toimivad pluss mul jääb aega enda jaoks ja tegeleda asjadega ja mõelda, mis saab homme; ehk mul ei ole vaja rassima minna kuhugi.“ (Tiit, 27-‐aastane).


NEET-noorte kokkupuuted institutsioonidega •  Töötukassa: oodatakse abi tööotsingutel, miTe ainult toetusraha, vaid koolitused/prak4ka jt teenused. Oluline lähedane/isiklik kontakt konsultandiga.

• Professionaalne abi (toetused, teenused): vähene kokkupuude, teadlikkus madal, nega4ivsed kogemused.

• Noorsootööd eraldi esile ei toodud.


Mis takistab NEET-noore staatusest välja tulemist? • Mugavdamine ja elusHili omaksvõ#: juhutöötud võimaldavad paindlikku elus4ili.

• Hirm ja ebakindlus muutuste ees: seotud vähese teadlikkusega oma võimalustest, toetustest ja teenustest.

•  Struktuursed barjäärid: töötuna arvele jätmine ei võimalda miTeametlikku töötamist.


Kuidas NEET-noori aidata? 1. Ennetada noorte muutumist NEET-‐nooreks: koolist väljalangemise tõkestamine. 2.  Noorte tööturule ja haridussüsteemi taasintegreerimine.


NEET-noortega töötamise kogemused Inglismaalt 1.   Noorte agentsuse/toimimisvõime (inglise k agency) arendamine –

enesehinnangu tõstmine, noorte oskus sihipäraselt käituda ja otsuseid langetada, mo4vatsiooni tõstmine ja eneseväljendusoskuste parandamine.

a)  Puhtalt lehelt alustamine – vanade probleemide kõrvale asetsemine:

„Ma ütlen neile [noortele], et mind ei huvita, millega sa oled varasemalt hakkama saanud, okei, sa alustad minuga uues, ja sa võid saada selleks kelleks soovid. Ja enamik neist tavaliselt ka kuulab seda.“ (NEET-‐noorte juhendaja, mees)

Allikas: Beck (2015)

NEET-noortega töötamise kogemused Inglismaalt

b) Sotsiaalsete oskuste arendamine – posi4ivsed kogemused grupitööst, enesekindluse arendamine, tööturukoolitus -‐ tööturuvõimalustega kurssi viimine. c) Mi#e stereotüüpne lähenemine – näiteks kõigil noortel pole nega4ivsed kogemused kooliga, paljudele lihtsalt ei sobi kool kui ins4tutsioon ehk asi pole ala4 õppimisvõimes. Oluline noortega samastuda, empaa4lise suhte tekitamine, sh vanemlik hoolitsus, noorte jaoks kuulsate eeskujude toomine.

Allikas: Beck (2015)

NEET-noortega töötamise kogemused Inglismaalt 2. AkHvisieerimine – tööturule, haridussüsteemi tagasi toomine – võib minna vastuollu agentsuse arendamisega, vajalik nö reaalsuskontroll ehk mis on kohaliku tööturu/haridussüsteemi võimalused. Noorte ebarealistlikud ootused töö ja tuleviku suhtes: „Ta ütles mulle, et tead, minust saab muusikaprodutsent. Ma ütlesin vastu, et jah, sinust võib saada, aga kui nüüd aus olla, siis ma ei kujuta eAe, et see lähitulevikus juhtuks. Seega, äkki on mingi muu töö, mida sa praegu saaksid teha? Neile [noortele] muidugi ei meeldi, kui ma niimoodi ütlen, aga samas on muid töid, mida nad saaksid praegu teha. Nad võivad alustuseks teha müügitööd või töötada kõnekeskuses, selleks et arendada oma kommunikatsioonioskusi. Või kui neil on näiteks kuns,meel, siis nad võivad ju alustada koopiakeskusest“ (NEET-‐noorte juhendaja, mees) Allikas: Beck (2015)

Kogemused noorteni jõudmisel: kuidas intervjueerida NEET-noort? •  Sildistamise välHmine – noor ise ei pea ennast NEET nooreks. Eesmärk kaardistada noorte olukorda, nägemusi ja probleeme.

•  Intervjueeritavale anonüümsuse tagamine. •  Pigem alustada sellest, millega intervjueeritav hetkel tegeleb, kuidas läheb. •  Kaardistada elukäik ehk küsida lasteaia, erinevate kooliastmete, töökogemuse ja perekonna kohta: olulisemad sündmused tema elus (miks oluline, kuidas mõjutas elukäiku, mis juhtus, mida arvasid vanemad, kuivõrd sai lähedastelt tuge jne).

•  Vaadates ajale tagasi, mida teeks intervjueeritav teisiH? •  Mida intervjueeritava arvates olukorra parandamiseks hetkel teha saaks? Millist abi vajab?

•  Kuidas näeb oma tulevikku, kuidas see saavutada ja mis on probleemid sinna jõudmisel.

•  Loov lähenemine ehk valmis tehtud küsimuste ja intervjueeritava ühitamine!

Nele on 23-‐aastane neiu, kes elab Tallinnas. Nele hetkel koolis ei käi ning ka päris töölepingu järgi tööd pole ta kunagi teinud. Elab koos ema ja isaga Mustamäel 3-‐toalises korteris. Vanemad küll elavad koos, kuid liiga häs4 omavahel läbi ei saa. Tegelikult ei näe Nele neid väga 4h4 ning ega vanemadki üksteist kodus liiga palju ei trehva. Nele emal on teks4ilistuudio Tallinna kesklinnas. Päris 4h4 on emal nii palju tööd, et ta ei hakka ööseks koju tulemagi, vaid magab seal samas ateljees. Nele isa on filmioperaator ja kogunud üsna suurt tähelepanu, mistõTu on ta rohkem filmivõtetel kui kodus. Vanemad pole Nele tegemistesse kunagi liiga palju sekkunud ja pigem on nad olnud arvamusel, et laps peab elus ise oma otsused langetama. Samu4 pole Nele pidanud kunagi oma kulutuste pärast liigselt muretsema.

Nele lõpetas enam vähem keskmiste tulemustega ühe Mustamäe kooli. Hinded olid valdavalt neljad-‐viied, kuid reaalainete eest ilutsesid tunnistusel ala4 kolmed. Tavaliselt käis Nele pärast kooli kesklinnas sõbrannade ja sõpradega kohtumas: istu4 kohvikutes, käidi kuns4näitustel ning külasta4 populaarseid underground pidusid.

Kuigi Nele pole kunagi otseselt kuns4ga tegelenud, siis meeldivad talle mood ja riided. Ta peab interne4s ka populaarset moeblogi, kus ta enda õmmelduid riideid esitleb. Samu4 korraldab ta koos sõbrannaga vähemalt korra poole aasta jooksul ühte vinget moelaata, kus erinevad kunstnikud ja moehuvilised nii oma toodangut kui ka kasutatuid rõivaid müüa saavad. Ega ta sellega ise tulu ei teeni, kõik mis enda asjade müügist saab, läheb tavaliselt laada organiseerimise kulude kaTeks. Pool aastat on Nele elanud ka välismaal, Londonis. Läks sinna koos peikaga, kes õppis kohalikus kuns4koolis. Nele proovis seal tööd leida, aga see oli suhteliselt tulutu eTevõtmine. Siis aga läks peikaga tülli ning tuli Tallinnasse tagasi.

Nele ise saab aru, et sellist elu päris lõpmatult elada ei saa ning kuskilt peaks regulaarse sissetuleku leidma. Samas ei kavatse ta kunagi kuskil kontoris arvu4 taga töötama hakata. Töötukassa kohta arvab ta, et see on tobe ja need inimesed ei saa seal temast aru. „Kui sa oled töötuks registreeritud, siis saad sealt mingit olematut summat kuus, mille eest sa ei saa miAe midagi ja sul ei tohi olla ka miAe mingit summat kontol. No ja üleüldse ei ole Ees,s mingit siukest tööd, kus normaalset palka saaks. Võiks ju välismaale minna, aga seal on veel kallim kui Ees,s. No ja ega väga ei tahakski – Ees,s on oma sõbrad ja punt. Kuns,akadeemiasse võiks ju minna, aga ma ei oska joonistada ja hinded ei olnud ka need...“

1. Mis on probleem? 2. Sekkumise eesmärk? 3. Millised on Nele ressursid? 4. Lahendused: Kuidas Nelet kaasata? Mida kes peaks tegema?

Lisalugemist ja kasutatud allikad •  Beck, V. (2015) Learning providers’ work with NEET young people. Journal of Voca,onal Educa,on and Training., vol 67 (4), 482-‐496.

•  Eurofound (2012). NEETs – Young people not in employment,educa4on or training: Characteris4cs, costs and policy responses in Europe. Publica4ons Office of the European Union,Luxembourg.

•  Kasearu, K., Trumm, A. (2013). NEET-‐ “Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi?” Noorteseire Ees4s. Polii4kaülevaade 5/ 2013.

•  Lünekund, M. (2013). NEET-‐noorte probleemid ja võimalikud lahendused NEET-‐noorte ja spetsialis4de käsitlustes. Magistritöö. Tartu Ülikool.

•  Thompson, M. and Holland, J. (2002). Inven4ng Adulthood: Young People’s Strategies for Transi4on. Swindon, ESRC.

•  Trumm, A. (2012). Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepolii4ka ja Ees4 olukord Euroopa taustal. Noorteseire Ees4s. Polii4kaülevaade 4/ 2012.

Noorteseire aastaraamat 2012

•  Trumm, A. (2013). Noorte sotsiaalne kaasatus ja tõrjutus Euroopas ja Ees4s

•  Kasearu, K., Trumm, A. (2013). MiTetöötavate ja –õppivate noorte sotsiaalne tõrjutus

•  Kasearu, K., Trumm, A. (2013). Noorte tõrjutus, väärtused ja eluga rahulolu

Tänan tähelepanu eest!

Häli Tarum [email protected]

Kes on NEET-noor ja kuidas ta kujuneb? Tugila...NEET-noored kui heterogeene rühm...

Documents

Transcript of Kes on NEET-noor ja kuidas ta kujuneb? Tugila...NEET-noored kui heterogeene rühm...