Keraamikaesemete valmistaja osaoskuste õppekava moodulite ...€¦ · Web viewMooduli...

Lisa 2

KOOSKÕLASTATUDkooli nõukogu poolt 03.04.2017

(protokoll nr 1-2/6)

KINNITATUDdirektori 03.04.2017

käskkirjaga nr 1-9/21

Esmaõppe 3. taseme õppekavaOskutsed: saviesemete valmistaja; keraamiliste esemete maalija

SISUKORD

KURESSAARE AMETIKOOL

Keraamikaesemete valmistaja osaoskuste õppekava moodulite rakenduskava

I. PÕHIÕPINGUTE MOODULID....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... 3

1. Mooduli nimetus: SISSEJUHATUS KUTSEÕPINGUTESSE...................................................................................................................................................................................................................................................................................... 3

2. Mooduli nimetus: KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED........................................................................................................................................................................................................................................................... 6

3. Mooduli nimetus: KAVANDAMINE JA KUJUTAMINE............................................................................................................................................................................................................................................................................................... 11

4. Mooduli nimetus: MATERJALIÕPETUS................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... 13

5. Mooduli nimetus: SAVI TREIMINE............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................ 15

6. Mooduli nimetus: KERAAMILISTE ESEMETE MAALIMINE..................................................................................................................................................................................................................................................................................... 17

7. Mooduli nimetus: PRAKTIKA.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... 19

II. VALIKÕPINGUTE MOODULID.................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... 22

8. Mooduli nimetus: MITMEOSALISE KIPSVORMI VALMISTAMINE.......................................................................................................................................................................................................................................................................... 22

9. Mooduli nimetus: KIPSVORMI ABIL PALJUNDAMINE............................................................................................................................................................................................................................................................................................. 24

10. Mooduli nimetus: ÜHEOSALISE KIPSVORMI VALMISTAMINE.......................................................................................................................................................................................................................................................................... 27

11. Mooduli nimetus: MITMEOSALISTE ESEMETE TREIMINE................................................................................................................................................................................................................................................................................. 29

I. PÕHIÕPINGUTE MOODULID

KURESSAARE AMETIKOOLI KERAAMIKAESEMETE VALMISTAJA OSAKUTSE ÕPPEKAVA

2

Sihtrühm Keskhariduse baasil õppijaile Õppevorm Statsionaarne

Moodul nr. 1 1. Mooduli nimetus: SISSEJUHATUS KUTSEÕPINGUTESSE

Mooduli maht 1 EKAP/ 26 tundi Õppemahu jaotus tundides I ÕA

Auditoorne töö Iseseisev töö10 tundi 16 tundi

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keraamiku kutsest ja eriala õppekavast, õpingute jätkamise võimalustest ning keraamiku töö eripärast ja arengusuundadest, arendab õppimisoskust, enesekohaseid ja kultuurilisi pädevusi.Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Aine(d) ja õpetaja(d): Sissejuhatus kutseõpingutesse, Maila Juns-Veldre, Sander Raudsepp

Õpiväljundid (ÕV) Hindamiskriteeriumid (HK) Õppemeetodid (ÕM) Hindamismeetodid ja-ülesanded (HÜ) ja iseseisev töö (I)

Mooduli teemad ja alateemad (MT) Maht tundides auditoorne, praktiline ja iseseisev töö (A, P, I)

Õpilane1. omab ülevaadet keraamiku kutsest, eriala õppekava ülesehitusest ning õppe- ja praktikakorraldusega seonduvast

Õpilane iseloomustab kutsestandardi, „Keraamika sell, tase 4“ alusel kutset

ja selle eripära, selgitab keraamiku kutsestandardite liigitust ja nimetab vähemalt kaks 4. ja 5. kutsetasemete erinevust

nimetab vähemalt kaks keraamiku kutsega kaasnevat või lähedast kutset

iseloomustab kooli õppekava alusel keraamiku eriala õppekava ülesehitust, nimetab õppe- ja praktikakorraldusega seonduvaid kohustusi, võimalusi ja õigusi

selgitab kooli õppetöö korralduseeskirja alusel oma kohustusi ja õigusi õppetöös osalemisel

Aktiivne loeng. Iseseisevtöö juhendi alusel infoallikatega (kutsestandard, kooli õppekava, õppekorralduse- ja sisekorraeeskirjad). Õpimapp.

1. ÕV1. HÜ: test õppija kohustuste, võimaluste ja õiguste kohta.

I – iseseisvalt juhendi põhjal info leidmine kutsestandardi, kooli õppekava- ja sisekorraeeskirjade kohta.

1. Kutsestandard ja kutsetasemed2. Õppekava: (õppevormid, hindamiskriteeriumid,

praktilised ja iseseisvad tööd, kirjalike tööde vormistamine, praktika, kooli lõpetamine, VÕTA). Õppekavaga seotud õigused ja kohustused.

3. Kooli õppekorralduse eeskiri: sellega seotud õigused ja kohustused. Kooli infosüsteem ja struktuuriüksused, õppetööd korraldavad dokumendid.

A - 2P - 0I - 2

2. omab ülevaadet keraamika arengusuundadest, õpingute jätkamise, keraamika erialal kutsetaseme tõstmise ja tööjõuturul toimuva kohta

koostab ülevaate leitud infost erialase enesetäiendamise võimaluste kohta, kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt

koostab ülesande alusel ülevaate, tööjõuturul pakutavatest ja õpitava erialaga seotud töökohtadest, kasutades erinevaid infoallikaid, vormistab ülevaate elektrooniliselt

selgitab leitud teabe põhjal keraamika arenguid, nimetab vähemalt kolm keraamikat valmistavat ettevõtet Eestis

koostab ülesande alusel õppekäigujärgselt ülevaate keraamiku töö iseloomust ja töökeskkonnast, kirjeldab keraamikastuudio toimimiseks vajalikku sisseseadet, tuues välja oma seisukoha keraamiku töö plussidest ja miinustest, vormistab ülevaate elektrooniliselt

Loeng. Töö juhendi alusel infoallikatega.

1. Keraamika arengusuunad tänapäeval: täiendõppe ja ümberõppe võimalused keraamika valdkonnas. Kutseeksam.

A - 2P - 0I - 6

3. mõistab keraamiku töö iseloomu, eripära ja ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust

selgitab juhendi alusel ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust

Vestlus. Iseseisev töö erinevate infoallikatega. Õppekäik, arutelu selle põhjal.

2. ja 3. ÕV1. HÜ: I – praktiline töö juhendi alusel: erinevaid infoallikaid kasutades ülevaate koostamine keraamika valdkonnas täiend- ja

1. Stuudiokeraamikud ja tehased: võimalused tööturul. Õppekäik tehasesse või keraamika-stuudiosse.

A - 6P - 0I - 6

3



Õpimapp. ümberõppe võimaluste, stuudiokeraamikute ja tehaste ning nende tegevuste ja tööturu võimaluste ning keraamiku töö eripära kohta. Ülesande nõuetekohane vormistamine vastavalt juhendile.2. .HÜ: kirjalik ülevaade õppekäigu põhjal

4. mõistab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete olemust ning rakendab neid oma kutsealases töös

selgitab käsitöömeistri kutse-eetika nõuete põhjal keraamiku kutse-eetika põhimõtteid ja nende järgimise olulisust, toob näiteid

Iseseisev töö infoallikatega. Õpimapp.

4. ÕVHÜ: I – praktiline rühmatöö juhendi alusel: probleemülesande lahendamine käsitöölise kutseeetika, suuline esitlus.

A.- 0 P - 0I - 2

Praktika Moodulis praktika puudub.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA)Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatud iseseisvatest töödest, testist, millega on hinnatud õpiväljundid 1 – 4 ja õpimapist, mis sisaldab järgmisi materjale:

- test õppija kohustuste, võimaluste ja õiguste kohta- kirjalik ülevaade edasiõppimisvõimaluste ning töö- ja praktikakohtade kohta- kirjalik ülevaade õppekäigu põhjal- õpetaja koostatud jaotusmaterjalid

Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal

http://www.ametikool.ee/oppeinfohttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10472532/pdf/keraamikasell-tase-4.5.et.pdfhttp://www.folkart.ee/http://www.folkart.ee/kutseomistamine/erkl-kutsetunnistuse-valjastahttp://keraamikuteliit.ee/Pedastsaar, T. Õpi- ja õpetamistegevused. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008Kadajas, H.-M. Õppima õppimine ja õppima õpetamine: komponendid ja võimalused. Metoodiline õppematerjal. – Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2005

4

http://keraamikuteliit.ee/

http://www.folkart.ee/kutseomistamine/erkl-kutsetunnistuse-valjasta

http://www.folkart.ee/

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10472532/pdf/keraamikasell-tase-4.5.et.pdf

http://www.ametikool.ee/oppeinfo


Sihtrühm Keskhariduse baasil õppijaileÕppevorm Statsionaarne

Moodul nr. 2 2. Mooduli nimetus: KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

Mooduli maht 3 EKAP/ 78 tundi Õppemahu jaotus tundides

Auditoorne ja praktiline töö Iseseisev töö30 tundi 48 tundi

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime oma karjääri planeerimisega õpitaval erialal kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvadAine(d) ja õpetaja(d): 1. ÕV ja 5. ÕV Arvutiõpetus ja asjaajamise alused– (4 tundi auditoorset tööd /8 tundi iseseisvat tööd) Anne-Li Tilk2. ÕV Karjääri planeerimine – (4/6) Merit Karise3. ja 4. ÕV Majanduse ja ettevõtluse alused – (8/12) Anne Lember5. ÕV Töökeskkonnaohutus – (2/4) Sander Raudsepp5. ÕV Tööseadusandlus – (8/12) Evi Ustel-Hallimäe6. ÕV Suhtlemise alused – (2/6) Merit Karise

Õpiväljundid (ÕV) Hindamiskriteeriumid (HK) Õppemeetodid (ÕM) Hindamismeetodid ja-ülesanded (HÜ) ja iseseisev töö


Õpilane1. kasutab

tekstitoimetamise

Õpilane loob juhendamisel uue dokumendi ja salvestab selle valitud

kausta

Aktiivne loeng. Kogemusõpe. Praktilised ülesanded

1. ÕV1. HÜ: praktiline kompleksülesanne juhendi ja näidissituatsioonide alusel

1. Arvutikasutuse alused: sh ohutusnõuded ja ergonoomika digiseadmetega töötamisel. Interneti kasutamine, viirusetõrje; autoriõigused.

A – 2P ja I – 6 lõimitud

5



programmi ja õpihaldussüsteeme, leiab vajaliku info internetist

vormindab juhendis esitatud nõuetele vastava kirjaliku töö leiab õpihaldussüsteemist vajalikke õppematerjale leiab internetist ülesande põhjal vajaliku info

juhndi alusel.Praktiline töö: otsingumootorite ja internetikeskkondade kasutamine.Õpimapp

elektrooniliste dokumentide vormistamise kohta

2. Töö dokumendiga: Loomine, salvestamine, printimine. Dokumendi vormindamine. Põhilised programmid (teksti-, tabeli- ja pilditöötlus, esitlus), nende kasutamine.

3. Asjaajamise alused: Elektrooniline kirjavahetus, kandideerimisdokumentide koostamine.

2. mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi

seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega

eiab juhendamisel informatsiooni töökohtade, erialade, praktika ja õppimisvõimaluste kohta

koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente - CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus -, lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast, allkirjastab dokumendid digitaalselt

valmistab juhendi alusel ette näidistööintervjuu ja osaleb selle läbiviimisel

koostab endale juhendamisel lühiajalise karjääriplaani, vormistab selle elektrooniliselt

osaleb juhendamisel näidistööintervjuul

Aktiivne loeng. Kogemusüpe. Praktiline töö. Iseseisev töö.Iseseisvalt: info leidmine erinevatest elektroonilistest allikatest ja selle põhjal õppeülesannete täitmineÕppekäik.SWOT – analüüs.Reflektsioon.Rollimäng.Õpimapp

2. ÕV1. HÜ: I – praktiline töö juhendi alusel: eneseanalüüs (SWOT)2. HÜ: analüüsiva töölehe täitmine (isiksuseomadused, väärtused, võimed, iseenda motiveerimine, minu võimalused)3. HÜ: I – karjääriinfoallikatega tutvumine ja juhendi alusel koostatud karjääriplaan4. HÜ: suhtlemisega seotud rollimängudes osalemine ja suuline analüüs

1. Karjääri planeerimine: enesetundmine keraamika - keraamikaemete valmistaja karjääri planeerimisel. Isiksuseomadused. Väärtused, motivatsioon, hoiak, võimed, oskused. Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu. 5. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine keraamik – keraamikasemete valmistaja karjääri planeerimisel.

2. Haridustee: keraamikatöö erialad, õpimotivatsioon ja elukestev õpe.

3. Tööjõuturg ja selle muutumine: kutsestandardid, kutse ja kutseoskused, keraamikatöö eriala näitel. Töömotivatsioon.

4. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine: karjääriplaneerimine kui elukestev protsess. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine. Muutustega toimetulek. Elukestev õpe. Tööotsimise sh praktikakoha leidmise viisid: allikad ja tööinfo otsimine, kandideerimisdokumendid, tööintervjuu. Isikliku karjääriplaani koostamine, eesmärkide seadmine. Lühiajaline karjääriplaan.

A – 4P – 0 I – 6

3. selgitab enda ja ettevõtte toimimist turumajanduse tingimustes

4. mõistab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest

leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna kohta turul, kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete konkurente

nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse

täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni

leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja nendega

Loeng näidetega, analüüsivad meeskonnatööd, praktilised ülesanded juhendite aluselIseseisvalt: info leidmine erinevatest elektroonilistest allikatest ja selle põhjal õppeülesannete täitmine

3. ja 4. ÕV: 1. HÜ. Praktiline töö juhendi alusel: võrdlustabel ettevõtlusvormidest ja nende erisustest. 2. HÜ. Iseseisev rühmatöö juhendi alusel: kodukoha ettevõtluskeskkond, turu analüüs ja konkurendid. 3. HÜ. Iseseisev praktiline töö juhendi alusel: näidistuludeklaratsiooni täitmine 4. HÜ Rühmatöö juhendi alusel:

1. Ettevõtluse alused: Eesti ja kohalik ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis.

2. Ettevõte, ettevõtja: Ettevõtluse vormid. Ettevõtja ja töötaja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad väljakutsed.

3. Äriidee ja äriplaani koostamise põhimõtted. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused. Ettevõtte loomine ja juhtimine.

4. Ettevõtluskeskkond: Poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline keskkond.

5. Ettevõtte finantsaruandlus: Ettevõtte varad.

A – 8P – 0 I – 12

6



kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda

Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel

palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel

õpitava valdkonna organisatsiooni kliendirühmi, tooteid ja töökorraldust

sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee

õpitava eriala äriidee sõnastamine, selgitamine ja põhjendamine

Püsiv ja muutuvkulud, kasum, käive.

5. mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas

loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi

loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust

tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja meetmed nende vähendamiseks

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas

leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel

leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta

võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja vaatest

leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse

arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist

koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja

kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisus

5. ÕV: 1. HÜ. Iseseisev praktiline ülesanne juhendi põhjal: tööandja ja töötaja põhiõigused ja kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel, tööõnnetuse ja kutsehaiguste vallas. 2. HÜ. Iseseisev praktiline ülesanne juhendi põhjal: ohutegurite analüüsimine, riskianalüüsi põhimõtted. 3. HÜ. Iseseisev praktiline töö: etteantud ülesande alusel töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu võrdlemine. 4. HÜ. Iseseisev praktiline ülesanne juhendi põhjal töötasu arvestamise kohta. 5. HÜ. Iseseisev praktiline töö juhendi põhjal: kirjastandardile vastava infopäringu ja vastuse koostamine; e-kirja koostamine.

1. Töötervishoid ja tööohutus: (6 tundi 2/4) sissejuhatus töökeskkonda. Töökeskkonnaga tegelevad struktuurid. Tööohutuse ja -tervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonnaalane töö korraldus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Riskianalüüs ja selle olemus. Sisekontroll. Tervisekontroll. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse mõiste. Õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tule- ja elektriohutus. Käitumine ohuolukorras. Esmaabi töökohal.

2. Töötamise õiguslikud alused: (20 tundi 8/12) Lepingulised suhted töö tegemisel. Lepingu mõiste. Lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Lepingute liigid. Töölepingu mõiste ja sisu. Varalise vastutuse kokkulepe. Töövaidluste lahendamine. Teenuste osutamine käsunduslepingu ja töövõtulepinguga. Töötamine avalikus teenistuses. Töötamine välisriigis: välisriigi seaduste kohaldamine töötajale, maksude arvestus ja tasumine. Kollektiivsed töösuhted ja kollektiivleping. Töötajate usaldusisik. Kollektiivne töötüli. Töökorraldus Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Ametijuhend. Tööaeg ja selle korraldus: töönorm, ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtav töö, valveaeg, töö tegemise aja ja öötöö piirang, tööpäevasisene vaheaeg, igapäevane puhkeaeg, iganädalane puhkeaeg. Lähetus. Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised Töötasus

A – 12P – 0I – 18

7



kokkuleppimine, töötasu alammäär. Töötasu arvutamise viisid (ajatöö, tükitöö, tulemustasu). Töö tasustamine ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtava töö ja valveaja korral. Töötasu maksmise kord. Töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed. Ajutise töövõimetuse liigid. Asjaajamine ja dokumendihaldus.

3. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis: (4 tundi 2/2) Dokumentide haldamise vajalikkus. Organisatsiooni sisemist töökorraldust reglementeerivad alusdokumendid (näiteks asjaajamiskord, dokumentide loetelu. Dokumentide loomine. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja loomine. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm. E-kirja loomine. E-posti haldamine. Dokumentide, sh digitaaldokumentide

6. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

suhtleb nii verbaalselt kui mitteverbaalselt etteantud situatsioonile sobivalt, järgides üldtunnustatud käitumistavasid

kasutab tavapärastes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava

selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse

põhimõtteid lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone väljendab selgelt ja arusaadavalt kliendina oma soove

teenindussituatsioonis

Loeng näidetega, praktiliste situatsioonülesannete lahendamine (rühmatööd), praktiline tegevus näidissituatsioonide põhjal Aktiivne loeng.Kogemusõpe.Praktiline töö: otsingumootorite ja internetikeskkondade kasutamine Rollimäng.Iseseisev töö: info leidmine erinevatest allikatest, intervjuu ette valmistamine, meeskonnatöö, videosituatsioonide analüüs.

6. ÕV: 1. Iseseisev praktiline töö juhendi põhjal: telefoniteeninduse standardi koostamine. 2. Iseseisev praktiline töö juhendi põhjal: Videoanalüüs klienditeeninduse situatsiooni kohta

1. Suhtlemise alused: suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud.

2. Kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides: käitumine suhtlemissituatsioonides. Tööalase käitumise etikett. Positiivse mulje loomine. Konfliktid ja veaolukorrad, nende ennetamine ja juhtimine.

3. Klienditeenindus: teeninduslik mõttekultuur. Klient ja teenindaja. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Teeninduseks vajalikud hoiakud ja oskused. Kliendi ja klienditeenindaja õigused.

4. Teenindusprotsess. Erinevad teenindussituatsioonid ja nende lahendamine

A – 4P ja I – 6lõimitud


8




Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb vähemalt lävendi tasemele sooritatud iseseisvatest töödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 6. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal

Karjääriportaal www.rajaleidja.eeTööinspektsioon www.ti.eeEttevõtluse arendamise sihtasutus www.eas.eewww.hyppelaud.eewww.kutseharidus.eewww.cvkeskus.eeRahandusministeerium www.fin.eeMaksu- ja tolliamet www.emta.ee K. Suppi, Ettevõtlusõpik-käsiraamat, Atlex 2013Projekti GetSet õppematerjalid http://opilane.ametikool.ee/getset/?q=node/9 http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/microsoft-word-2010http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010

9

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/microsoft-word-2010

http://opilane.ametikool.ee/getset/?q=node/9

http://www.emta.ee/

http://www.fin.ee/

http://www.kutseharidus.ee/

http://www.hyppelaud.ee/

http://www.eas.ee/

http://www.ti.ee/

http://www.rajaleidja.ee/



Moodul nr. 3 3. Mooduli nimetus: KAVANDAMINE JA KUJUTAMINE

Mooduli maht 4 EKAP/ 104 undi Õppemahu jaotus tundides


Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane esitab oma ideid vormide kujundite ja värvikoosluste abil, rakendab teadmisi esemete valmistamisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Aine(d) ja õpetaja(d): Sander Raudsepp, Maila Juns-Veldre, Maria Evestus, Helina Nelis



Õpilane 1. omab ülevaadet värvusõpetuse ja

kompositsiooni põhialustest, rakendab omandatud teadmisi esemete kujutamisel

Õpilane kujundab ülesande põhjal kompositsioone

paberil, arvestades objekti asetsemist ruumis kujundab ülesande alusel

värvikompositsioone, lähtudes värvide vastastikusest toimest ja värviharmoonia liikidest

Aktiivne loeng.Selgitus.Töö infoallikatega.Praktiline töö.Iseseisev töö.Õpimapi koostamine mooduli jooksul valminud töödest.

1. ÕV1. HÜ. Iseseisev praktiline töö kompleksülesande alusel: esitab üksikkujundi ja kujundite rühma dünaamilised, staatilised kompsitsioonid. 2. HÜ. Iseseisev praktiline töö kompleksülesande alusel: esitab monokroomse või värviaktsendiga dünaamilise ja staatilise kujundite grupi kompositsiooni paberil.

1. Värvus: põhivärvid ja nende segamine, külmad ja soojad värvid, värviring, ühe värvi aktsent, staatiline maastik, dünaamiline maastik, must-valge vastandus, külmade ja soojade värvide vastandus.

A ja P lõimitud – 20 I ja P lõimitud – 32

1. joonistab esemeid perspektiivis, komponeerib paberil üksikud objektid ja seotud kompositsioonid

joonistab ülesande põhjal natuurist erineva vormiga esemeid, konstrueerib perspektiivi ja komponeerib paberil

Aktiivne loeng.Selgitus. Joonistamine.Iseseisev töö: joonistamine, töö infoallikatega, õpimapi koostamine mooduli jooksul valminud töödest.

2. ÕV: 1. HÜ. Praktiline töö ülesande aluse: esemete natuurist joonistamine perspektiivis üksikeseme kompositsioon ja seotud kompositsioonid .

1. Joonistustarbed: Paberid, pliiatsid, kustukummid, erinevad joonistusvahendid.

2. Joonistustehnikad: joonistuse paigutamine paberil, varjudeta joonistamine, mahuline kujutamine valguse ja varjuga, perspektiiv.

A – 20 I ja P lõimitud – 32

Praktika Moodulis praktika puudub.Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli läbimise tingimuseks on 80% osalemine auditoorses töös. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatud iseseisvatest

töödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 2. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

10



Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal S. Uiga, Värvimonograafia: Inimene värvilises maailmas, Tallinn: Angestel, 2002 M. Tammert, Värviõpetus teoorias, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, OÜ Aimwell, 2002


11


Moodul nr. 4 4. Mooduli nimetus: MATERJALIÕPETUS

Mooduli maht 6 EKAP/ 156 tundi Õppemahu jaotus tundides I ÕA


Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keraamika materjalidest, nende omadustest ja kasutusalast, keraamikaahju hooldusest ja tööpõhimõttest ning tööohutusnõuetest.


Aine(d) ja õpetaja(d): Maila Juns-Veldre, Sander Raudsepp, Helina Nelis



Õpilane1. mõistab savimasside ja

glasuuride liigitamise põhimõtteid, mõistab savimasside ja glasuuride markeeringut, teab savimasside omadusi

Õpilane selgitab ülesande alusel savimasside ja glasuuride liigitamise

põhimõtteid selgitab markeeringu alusel savimasside ja glasuuride liigitust

ning omadusi

Aktiivne loeng. Iseseisev töö erinevate infoallikatega.Praktiline töö.Õpimapp.

1.ÕV1. HÜ. Iseseisev töö ülesande alusel: Iseseisev töö ülesande alusel: koostab tabeli erinevate savimasside markeeringust ja selgitab neist lähtuvaid savimasside omadusi. Lisab tabeli õpimappi.

1. Savimassi koostisained ja omadused: savimass, šamott, kõrgkuumus ja madalkuumus savi ja glasuur. Plastilisus, vee sidumisvõime, kokkutõmbumisprotsent, sulamispunkt, paakumisintervall.

A - 4P – I - 6

2.mõistab glasuuride olemust ning glasuuride põhilisi lahjendajaid ja sulandajaid madal- ja kõrgkuumuses, teab toidunõudele mittesobivaid glasuure

selgitab ülesande põhjal glasuuride olemust nimetab neli põhilist madal ja kõrgkuumus glasuuride

sulandajat valib retseptide või näidiste põhjal toidunõudele sobivad ja

mittesobivad madal- kui kõrgkuumus glasuurid, põhjendab oma valikut

Aktiivne loeng. Iseseisev töö erinevate infoallikatega.Praktiline töö.Õpimapp.

2. ÕV1. HÜ. Iseseisev töö ülesande alusel: koostab tabeli glasuuride lahjendajatest ja sulandajatest madal- ja kõrgkuumuses, nimetab mürgised sulandajad.Lisab tabeli õpimappi.

1. Glasuurid: lahjendajad ja sulandajad madal- ja kõrgkuumuses, glasuuride toorained (kaaljum, naatrium, plii, booraks- sulandajad madalkuumuses, baariumkarbonatt, magneesium, kaltsium, strontsium, põldpagu, tsinkoksiid), toidunõudele sobivad ja mittesobivad glasuurid, tööohutus.

A - 4P – I – 6

3.teab keraamika töökojas kasutatavaid seadmeid, töövahendeid

nimetab ülesande põhjal keraamika töökojas olevaid seadmeid ja töövahendeid, selgitab nende kasutusala

Aktiivne loeng.Iseseisev töö erinevate infoallikatega.Õpimapp.

3. ÕV1. HÜ Iseseisev töö ülesande alusel: koostab nimekirja keraamikatöökojas olemasolevatest seadmetest ja töövahenditest. Lisab nimekirja õpimappi.

1. Töövahendid. Voolimispulk, naaskel, traat, käsn, nuga, puulabidas, silur, kaabits, pintsl, treipink, keraamikaahi, glasuurimiskapp, kavalett.

A – 2PI – 4

4.mõistab keraamika töökojas ohutusnõuete järgimise ja isiklike töökaitsevahendite kasutamise vajadust

selgitab ohutuseeskirja alusel keraamika töökojas ohutusnõuete järgimise ja isiklike kaitsevahendite vajalikkust, toob näiteid

Aktiivne loeng. 4. ÕV1. HÜ. Iseseisev töö ülesande alusel: koostab ettekande ohtudest keraamikas.

1. Tööohutusvahendid ja tööohutuseeskirjad: Respiraator, põll, kummikindad, elektriseadmete kasutamine ja puhastamine, söömine ja joomine töökojas.

A ja P lõimitud – 4 I ja P lõimitud - 6

5.mõistab keraamika pakib juhendi põhjal ja juhendamisel esemed ahju, põletab Aktiivne loeng. 5. ÕV 1. Põletus: põletusprotsess, keraamika põletusviisid, A ja P lõimitud – 22 12



põletusprotsessi, ahju inventari korrashoiu vajadust ning pakkimise põhimõtteid

ettepõletuses vastavalt põletusgraafikule Iseseisev tööinfoallikaga.Iseseisev jajuhendatudpraktiline töö.Õpimapp.

1. HÜ. Iseseisev praktiline töökompleksülesande alusel: koostabgraafiku ette- ja glasuurpõletusele,selgitab ahju inventari korrashoiuvajadust ja demonstreerib esemete ahju pakkimist ette- ja glasuurpõletuseks.

põletusgraafikud, ahju kaitseaine, ahju inventar ja selle korrashoid, ahju pakkimine ette- ja glasuurpõletuseks, juhtumispuldi tööpõhimõtted, ohutusnõuded, eseme järelviimistlus.

I ja P lõimitud – 38

6.tunneb keraamikas kasutatavaid värvivaid aineid ja nende toimet

selgitab ülesande alusel värvivate oksiidide ja karbonaatide, toimet savimassides ja glasuurides

nimetab vähemalt kolm värvivat oksiidi või karbonaati ja neist saadavat tooni

selgitab ohutusnõuete põhjal nende rakendamise vajalikkust värvib juhendi alusel savimassi ja glasuure, järgides

tööohutuse nõudeid, selgitab töö käiku ja dokumenteerib proovid õpimappi

Aktiivne loeng,Iseseisev tööinfoallikatega.Praktiline töö.Õpimapp.

6. ÕV1. HÜ. Iseseisev praktiline töö ülesande alusel: segab ühe oksiidi või värvipigmendi savi- ja glasuurimassi, teeb põletusproovi, järgides tööohutusnõudeid, täidab tabeli värvipigmentide ja oksiidide värviomadustest ja vormistab töödõpimapis.2. HÜ. Iseseisev praktiline töö ülesande alusel: teeb glasuuripealse maali värvivaliku põletusproovid/ erinevatel temperatuuridel põletavad värvid, järgides ohutusnõudeid ja vormistab tööd õpimapis.

1. Värvid keraamikas: oksiidid, karbonaadid, pigmendid savimassides ja glasuurides, ohutusnõuded.

2. Värvipigmendid ja neist valmistatud värvid: glasuurialuse-, glasurrisisese- glasuuripealse

A ja P lõimitud – 24 I ja P lõimitud – 36

Praktika Moodulis praktika puudub.Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). ). Mooduli läbimise tingimuseks on 80% osalemine auditoorses töös. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatudiseseisvatest töödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 6. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavathindamist.


Rohlin, L. Keraamika käsiraamat, Eesti Kunstiakadeemia, 2003Mattison, S. The Complete Potter, Barrons Incorporated Series, 2003Britt, J. The Complete Guide to High Fire Glazes, Sterling Publishing Comnpany, 2007Connell, J. The Potter's Guide to Ceramic Surfaces, 2002Connell, J. Coloring Clay (Ceramics Handbooks), 2007http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Keraamika_tehnoloogiad.PDF



13

Moodul nr. 5 5. Mooduli nimetus: SAVI TREIMINE



Mooduli eesmärk: : Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab keraamilisi esemeid kavandi või näidise alusel, kasutades sobivaid treimisvõtteid ning järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Aine(d) ja õpetaja(d): Sander Raudsepp



Õpilane1. loeb kavandit või näidist

ja koostab selle põhjal töökäigu

Õpilane analüüsib kavandi või näidise alusel eset ja selle vormi koostab kavandi või näidise alusel eseme töökäigu selgitab töö käiku ja võimalusi vormi teostamiseks

treimistehnika kasutamisel

Aktiivne loeng.Selgitus. Iseseisevtöö erinevateinfoallikatega.Praktiline töö.Õpimapp.

1.-5. ÕV1.HÜ. I – praktiline töö kompleksülesande alusel:selgitab eseme vormi eripärakoostab nimekirja kasutatud

materjalidest ja töövahenditest,dokumenteerib eseme valmistus ja

põletusprotsessi,analüüsib ja dokumenteerib

tulemused, esitab info õpimapis,demonstreerib eseme treimist

kavandi alusel.

1. Vormi analüüs: treimistehnika võimaluste kasutamine vastavalt eseme kujule, eseme vormi analüüs

A ja P – lõimitud 4I ja P – lõimitud 8

2. teab treimiseks sobivate omadustega savimasse, nende omadusi ja kasutusala

selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja sobivust treimiseks

Aktiivne loeng.Juhendatudpraktiline töö.

1. Varumine: treimiseks sobivad savid, savide ette valmistamine, savi sõtkumine, savi hoiustamine.


3.tunneb tööprotsessi ja vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja materjalid, seab töökorda töövahendid ja seadmed

selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid

valmistab juhendi põhjal ette töökoha, valib treimiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost

demonstreerib tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist

demonstreerib savi ettevalmistamist treimiseks, selgitab oma tegevuse tähtsust ja mõju valmis toote kvaliteedile


1. Töökoht ja töövahendid: treipingi puhastamine, lõiketraat, kaabits, nuga, joonlaud, kipsplaat, saepuruplaat, töökoha korrashoid, tööohutus.


4.planeerib tööde järjekorra ja tööülesande täitmiseks kuluva aja ning materjali kulu, arvestades tööde hulgaga

selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva

materjali hulga ja aja, selgitab arvutuse vajadust ja käiku dokumenteerib arvutused õpimappi

Aktiivne loeng. Arutelu.

1. Töö planeerimine: arvestab materjali kulu ja töödeks kuluva aja ja planeerib tööde järjekorra.

A – 2 P – I – 4

5.valmistab kavandi või tööjoonise alusel treimistehnikas erineva vormiga esemeid, järgides tööprotsessi, ergonoomilisi töövõtteid

selgitab ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust treimisel

demonstreerib tööjoonise alusel saviesemete treimist liidab tööjoonise alusel põhivormile tila, sanga või muud osad selgitab kavandi või näidise alusel kasutatavate treimisvõtete

sobivust ja tööetappe

Aktiivne loeng.Juhendatudpraktiline töö.Näitlikustamine.

1. Tööprotsess: tsentreerimine, silindri treimine- tsentreerimine, savipalli laiuse määramine, augu tegemine, põhja tegemine,


14



ning säästlikku materjali kasutamist, käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutusnõudeid

demonstreerib niiskete esemete viimistlemist treipingil kogub ja töötleb savijäägid vastavalt juhistele asetab esemed kuivama ning selgitab ühtlase kuivamise

vajalikkust ja tingimusi demonstreerib esemete ahju pakkimist, teeb juhendamisel

ettepõletuse vastavalt määratud põletusgraafikule glasuurib kavandi või näidise alusel ettepõletatud esemed,

selgitab eel- ja järeltöid, järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid

pakib juhendi põhjal ja juhendamisel esemed ahju, põletab juhendamisel vastavalt määratud põletusgraafikule

puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust

võrdleb valmis eseme vastavust kavandile või näidisele ja annab oma tööle hinnangu

esitleb õpimapi ja praktilise töö

põhja paksuse kontrollimine, seina tõstmine, treitud algvormile soovitud kuju andmine käega

või šablooni abil, silindri, kausi, kruusi, taldriku, kannu vormi

treimine, liigse vee eemaldamine, serva viimistlemine, treipingilt eemaldamine, kuivatamine, niiske eseme põhja puhastamine, sanga lüpsmine ja kinnitamine, eseme kuivatamine, nahkkuiv, täiesti kuiv ese, ahju pakkimine, ettepõletus, glasuurimine valamise ja kastmise teel, pintsliga glasuurimine, glasuuri pritsimine, ahju pakkimine, glasuurpõletus, põletusjärgne viimistlus.


Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli läbimise tingimuseks on 80% osalemine auditoorses töös. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatud iseseisvatest jajuhendatud töödest ja mooduli lõpus sooritatavast treimise demonstratsioonist, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 5. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamisekskasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.


Rohlin, L. Keraamika käsiraamat, Eesti Kunstiakadeemia, 2003Mattison, S. The Complete Potter, Barrons Incorporated Series, 2003Quinn, A. The Ceramic Design Course, Thames&Hudson, 2007Quinn, A. & Hooson, D. Guide to Ceramics Workshop, Thames&Hudson, 2012Connell, J. The Potter's Guide to Ceramic Surfaces, 2002http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Keraamika_tehnoloogiad.PDFhttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471270



Moodul nr. 6 6. Mooduli nimetus: KERAAMILISTE ESEMETE MAALIMINE



Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on ülevaade keraamika värvidest, nende omadustest ja nende pealekandmistehnikatest.

15


Aine(d) ja õpetaja(d): Maila Juns-Veldre, Helina Nelis, Leelo Kivi-Vaher



Õpilane1. kannab kavandi või

näidise järgi maalikontuuri esemele.

Õpilane analüüsib kavandi või näidise alusel keraamika maali

kompositsiooni ja liiki koostab kavandi või näidise alusel maalimise töökäigu selgitab töö käiku ja võimalusi maali teostamiseks kannab maalikontuuri esemele

Aktiivne loeng.Selgitus. Iseseisevtöö erinevateinfoallikatega.Praktiline töö.Õpimapp.

1.-5. ÕV1.HÜ. I – praktiline töö kompleksülesande alusel:selgitab keraamika eseme maali

eripärakoostab nimekirja kasutatud

materjalidest ja töövahenditest,dokumenteerib eseme maalimise

protsessi,analüüsib ja dokumenteerib

tulemused, esitab info õpimapis,demonstreerib eseme maalimist

kavandi või näidise alusel.

1.Maali analüüs: Glasuurialune maal, maalimine otse savipinnale. Glasuurisisene maal, maalimine vastavate värvidega toorele (põletamata) glasuurile. Glasuuripealne maal, maalimine eelnevalt põletatud pinnale.

2.Värvipigmendid ja neist valmistatud värvid: värvide ette valmistamine maalimiseks. Värvide kasutamine vastavalt aluspinnale ja põletustemperatuurile.


2. valmistab ette värvid arvestades värvi ja aluspinna omavahelise sobivusega

valmistab juhendi alusel ette keraamika värvid arvestades värvi ja aluspinna omavahelise sobivusega ja põletustemperatuuriga

valib kavandi või näidise järgi keraamika värvi pealekandmisviisi


3. maalib kavandi või näidise järgi erinevate vormide pindu jälgides joonise korrektsust ja puhtust

demonstreerib kavandi või näidise järgi erinevate pindade maalimist

demonstreerib kavandi või näidise järgi esemele värvide erinevaid pealekandmisviise

jälgib joonise korrektsust ja puhtust selgitab kavandi või näidise alusel kasutatavate mallimisliikide ja -

võtete sobivust ja tööetappe võrdleb valmis eseme vastavust kavandile või näidisele ja annab

oma tööle hinnanguesitleb õpimapi ja praktilise töö

Aktiivne loeng.Juhendatudpraktiline töö.Näitlikustamine.Demonstartsioon.Õpimapp

1. Tööprotsess: maali pinna määramine ja ette valmistamine kontuuri peale kandmine värvi valmine vastavalt aluspinnale ja

põletustemperatuurile keraamika värvi pealekandmisviisi valmine värvide ette valmistemine juhendamisel maalimine juhendamisel säästlikku materjali kasutamise ja tööohutusnõuete

jälgimine


4. töötab arvestades tööohutuse ja keskkonnasäästliku töötamise põhimõtteid

selgitab ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust keraamika esemete maalimisel

maalib kavandi või näidise alusel esemed järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid

Aktiivne loeng. Arutelu.Demonstratsioon.



Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatud juhendatud ja iseseisvatest töödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 4.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.


Rohlin, L. Keraamika käsiraamat, Eesti Kunstiakadeemia, 2003http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Keraamika_tehnoloogiad.PDFhttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471270

16



Moodul nr. 7 7. Mooduli nimetus: PRAKTIKA



Mooduli eesmärk: Praktikaga taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd keraamikaettevõttes või keraamiku juures töötades, rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, täidab sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid.Nõuded mooduli alustamiseks: Õpilane on läbinud moodulid „ Sissejuhatus kutseõpingutesse“

Aine(d) ja õpetaja(d): Praktika juhendaja koolis – rühmajuhataja, praktika juhendaja (d) ettevõttes vastavalt lepingule.



Õpilane1. planeerib enda praktika

eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt

koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud materjalid, vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi

seab sisse praktikapäeviku ja fikseerib praktika käigus tehtavad tööalased ülesanded

Aktiivne loeng.Iseseisev töö erinevate infoallikatega.

1. ÕV1. HÜ. I – praktiline tööülesande põhjal: Praktikalepinguja selle lisa Individuaalse

1. Praktika kavandamine ja praktika dokumentatsioon: Praktika üldise sisu tutvustamine. Praktikajuhend. Praktikaleping, selle täitmine. Üldised ja individuaalsed praktika

A - 2

17



praktikajuhendis praktikakava täitmine. eesmärgid. Praktika ülesanded. Individuaalne praktikakava, selle sisu ja etteantud vormi täitmine. Praktikapäevik, selle sisu ja vormistamine. Praktikajuhendaja koolis ja ettevõttes. Praktika aruanne, selle koostamise nõuded, sisu ja vormistamine. Praktika hindamissüsteemi põhimõtete ja eesmärkide tutvustamine.

2.tutvub praktikakoha töökorraldusega ning läbib sissejuhatava ja tööohutusalase juhendamise

osaleb töökohal esmase tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt

kirjeldab kogemuse põhjal praktikakoha töökorraldust, selgitab oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust

Õppekäik.Vaatluspraktika.Demonstratsioon.Iseseisev tööerinevateinfoallikatega.

Praktika kavandamine ja praktika dokumentatsioon: Praktika üldise sisu tutvustamine.

Praktikajuhend. Praktikaleping, selle täitmine.

Üldised ja individuaalsed praktika eesmärgid.

Praktika ülesanded:Individuaalne praktikakava, selle

sisu ja etteantud vormi täitmine.Praktikapäevik, selle sisu ja

vormistamine.Praktikajuhendaja koolis ja

ettevõttes.Praktika aruanne, selle koostamise nõuded, sisu ja vormistamine.Praktika hindamissüsteemi põhimõtete ja eesmärkide tutvustamine.

1. Praktikaettevõttega tutvumine, selle töökorraldus, tööohutusnõuded: Ettevõtte sisekorraeeskirjad ja töökorraldus. Tööohutusnõuded ja tööohutusalane esmane juhendamine. Praktikandi tööülesanded.

3. töötab juhendamisel praktikakohas keraamika esemete valmistajana ja lihtsamate õpitubade läbiviijana järgib töötamisel praktikakohas väljakujunenud töörütmi ja kogenud töötaja nõuandeid

valmistab ette töökoha kogenud töötaja juhendamisel, valib vajalikud materjalid, vahendid ja seadmed

valmistab keraamika esemeid, lähtudes etteantud juhistest, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid

täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi

Vestlus.Demonstratsioon.Praktiline töö.

3.-7. ÕV1. HÜ: I – praktiline tööjuhendi põhjal:korrektses eesti keeles erialast

sõnavara kaustades praktikapäeviku ja analüüsi sisaldava praktikaaruande koostamine,

digitaalse esitluse vormistaminepraktikaaruande suulineesitlus.

1. Töökoha ettevalmistamine ja töötamine: Töökoha ettevalmistamine. Töövahendite ja materjalide valik vastavalt tehnoloogiale. Materjalide ettevalmistamine ja töövahendite korrasoleku kontrollimine. Juhendamisel töötamine. Ülesanded. Töökäigu planeerimine.

4. töötab ennast ja keskkonda säästvalt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid

ohtude ilmnemisel informeerib koheselt juhendajat vastutab meeskonnaliikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest

kasutab oma töökohta eesmärgipäraselt ja korrastab selle peale töö lõppu

arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalseid ja õigeid töövõtted

Vestlus.Meeskonnatöö.Praktiline töö.

1. Ergonoomika ja tööohutus: Kvaliteedinõuded. Töökoha korrashoid töö ajal ja pärast lõpetamist vastavalt tööohutuse ja töökeskkonna nõuetele.

18



käitleb keraamika valmistamise juures tekkinud jääke vastavalt kehtestatud korrale

5. arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust

arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja vastutustunne

suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil

Iseseisev töö 1. Meeskonnatöö: Praktikandi roll meeskonnas, tööülesannete jagamine. Suhtlemine meeskonnas. Viisakas suhtlemine kaastöötajate ja klientidega. Kutse-eetika põhimõtete järgimine töökeskkonnas.

6. koostab iga tööpäeva lõpus aruande, kus analüüsib lühidalt, mida tegi ja mida sellest õppis

esitab tööülesannete kirjelduse ja eneseanalüüsi tulemused aruandes, mille vormistab elektrooniliselt

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

Iseseisev töö.Vestlus.

1. Praktikaaruanne, selle sisu ja vormistamine: Ettevõtte kirjeldamine. Tööülesannete kirjeldamine. Eneseanalüüs. Juhendile vastava aruande koostamine. Tegevuste ja tulemuste analüüs.

A - 2P – I – 14

7. praktika lõppedes koostab aruande ja esitleb koolis

koostab vastavalt juhendile kirjaliku praktikaaruande, annab hinnangu oma tööle ja täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistab aruande korrektses eesti keeles IT-vahendeid kasutades

Iseseisev töö.Esitlus.

1. Praktika aruande kokkuvõte ja esitlus: Praktikale kokkuvõtva hinnangu andmine, kokkuvõttev eneseanalüüs. Aruande vormistamine ja köitmine. Aruande esitlemine ehk praktika kaitsmine.

A – 4 P – I – 10

Praktika Praktika on 234 akadeemilist tundi


Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb vähemalt lävendi tasemele sooritatud iseseisvatest töödest: Esitatud individuaalne praktikakava ja praktikapäevik Esitatud praktika aruanne, sh eneseanalüüsi sisaldav kokkuvõte Praktikaaruande suuline esitlus


Kuressaare Ametikooli õppekorralduse eeskiriPraktika-alased näidisdokumendid ja juhendmaterjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/praktika

19

II. VALIKÕPINGUTE MOODULID



Moodul nr. 8 8. Mooduli nimetus: MITMEOSALISE KIPSVORMI VALMISTAMINE


Auditoorne ja praktiline töö Iseseisev töö60 tundi 96 tundi

Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kipsitööst, valmistab kavandi või tööjoonise alusel mitmeosalisi kipsvorme saviesemete paljundamiseks, järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid,säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.Nõuded mooduli alustamiseks: Õpilane on läbinud moodulid „Üheosalise kipsvormi valmistamine“, „Savi treimine“

Aine(d) ja õpetaja(d): Helina Nelis



Õpilane 1. valmistab tööjoonise

alusel kipsist mudeli kipsvormi võtmiseks

Õpilane kavandab ülesande alusel eseme ja koostab tööjoonise modelleerib tööjoonise alusel kipsist mudeli, selgitab mitmeosalise kipsvormi võtmise võimalikkust sellest mudelist valmistab juhendi alusel mudeli ette kipsvormi võtmiseks,

selgitab töökäiku

Aktiivne loeng.Selgitus. Iseseisevtöö erinevateinfoallikatega.Praktiline töö.

1.-5. ÕV:HÜ: Praktiline iseseisev töö kompleksülesande alusel:

joonistab kavandi ja tööjoonise,

valmistab mudeli, koostab nimekirja kasutatud

materjalidest ja töövahenditest, dokumenteerib raketise ja kipsisegu valmistamise protsessi, lukkude valmistamise vajadust,

analüüsib ja dokumenteerib tulemused,

1. Kavandamine: kipsvormi võimaluste tutvustamine, perspektiivis joonistatud kavand üheosalise kipsvormi abil paljundamiseks


2.teab kipsi omadusi ja erinevaid kipsi liike, varub vormi võtmiseks sobiva kipsi ning hoiustab nõuetekohaselt

kirjeldab kipsi omadusi, nimetab kolm keraamikas enim kasutatavat kipsiliiki ning selgitab nende erinevusi

selgitab ülesande alusel kipsi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi

Aktiivne loeng.Iseseisev tööerinevateinfoallikatega.

1. Varumine: kipsvormi ja mudeli tegemiseks sobilikud kipsid, kipsi varumine, kipsi hoiustamine.


3.tunneb tööprotsessi, vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja töövahendid



Aktiivne loeng.Praktiline töö.

1. Töökoht ja töövahendid: kipsi liigid, tööpinnad, kipsikaabits, nuga, kipsi segamiseks sobilikud nõud, kipsiga töötamise ohud, töövahendid raketise valmistamiseks.


20



esitab info õpimapis, esitleb valmis kipsvormi.

4.planeerib tööde järjekorra ja tööülesande täitmiseks kuluva aja ja materjali kulu arvestades tööde hulgaga

selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadustarvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali

hulga ja aja, selgitab arvutuse vajadust ja käiku

Aktiivne loeng.Iseseisev tööErinevate.infoallikatega.



5. võtab erinevatest kipsist mudelitest mitmeosalisi kipsvorme, järgides tööprotsessi, säästlikku materjali kasutamist, käsitöömeistri kutseeetika ja tööohutusnõudeid

selgitab juhendi alusel raketise valmistamise põhimõtteid ja ehitab mudeli ümber raketise

selgitab lukkude valmistamise vajalikkust ja modelleerib lukudarvutab savimudelist kipsvormi võtmiseks vajamineva vee ja kipsi

kogusevalmistab vee ja kipsi segu, valab kipsi raketisse, järgib säästlikku

materjali kasutamist ja tööohutusnõudeiddemonstreerib juhendi alusel savimudeli eemaldamist tahenenud

kipsvormist, puhastab, viimistleb ja asetab vormi kuivamadokumenteerib töö etapid õpimappi

Praktiline töö.Iseseisev töö.Iseseisev töö erinevate infoallikatega.

1. Tööprotsess: mudeli valmistamine, raketise tegemine, kipsi kaalumine ja segamine, kipsisegu valamine, lukkude tegemine, vormipoolte kipsisegu valmistamine, raketise eemaldamine, mudeli eemaldamine kipsvormist, kipsvormi viimistlemine ja puhastamine, kipsvormi kuivatamine.



Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli läbimise tingimuseks on 80% osalemine auditoorses töös. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatud iseseisvatest

ja juhendatud töödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 5. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.


Rohlin, L. Keraamika käsiraamat, Eesti Kunstiakadeemia, 2003Mattison, S. The Complete Potter, Barrons Incorporated Series, 2003Quinn, A. The Ceramic Design Course, Thames&Hudson, 2007Connell, J. The Potter's Guide to Ceramic Surfaces, 2002Barnard, R., Daintry, N. & Twomey, C. Breaking the Mould: New Approaches to Ceramics, Black Dog Publishing, London, 2007Martin, A. Mold Making & Slip Casting (A Lark Ceramics Book), 2007Frith D. E. Mold Making for Ceramics, Chilton Book Company Radnor, Pennsylvania A & Black, London, 1998 Chaney, C., Skee, S. Plaster Mold and Model Making, 1978http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Keraamika_tehnoloogiad.PDFhttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471270http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10472559http://www.folkart.ee/kutseomistamine/erkl-kutsetunnistuse-valjasta

21



Moodul nr. 9 9. Mooduli nimetus: KIPSVORMI ABIL PALJUNDAMINE



Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab keraamilisi esemeid toppimis- ja valumeetodil kipsvormi abil, järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist jatööohutusnõudeid.Nõuded mooduli alustamiseks: Õpilane on läbinud moodulid „Savi treimine“, „Üheosalise kipsvormi valmistamine“




Õpilane1. tunneb kipsvormiga

saviesemete paljundamise kahte viisi

Õpilane selgitab kipsvormi kasutamise eeliseid keraamiliste esemete

paljundamisel selgitab kipsvormi kasutamise erinevust valamismeetodist ja

toppimismeetodist

Aktiivne loeng. 1.-7. ÕV1. HÜ. I – praktiline töö kompleksülesande alusel:esitab eseme värviilahendus

kavandi,koostab nimekirja kasutatud

materjalidest ja töövahenditest,dokumenteerib eseme valmistus- japõletusprotsessi,analüüsib ja dokumenteerib

tulemused,esitab info õpimapis ja esitleb

valmis esemed.

1. Kipsvormi abil paljundamise viisid: toppimisvorm, valuvorm, kipsvormiga paljundamise eelised, erialane sõnavara.


2. teab elektrolüüte ja kasutab neid savilobri reguleerimisel

nimetab vähemalt kaks eri toimega elektrolüüti, selgitab nende toimet

valmistab retsepti põhjal savilobri ja selgitab töökäiku


1. Materjalid: elektrolüüdid, valusavi valmistamise etapid, töökäik .


3. teab valu- ja toppimis-meetodil paljundatavate saviesemete valmistamiseks sobivate omadustega savimasse, varub sobiva savi ja hoiustab nõuetekohaselt

selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savide omadusi ja sobivust valu- või toppimismeetodil vormimiseks

selgitab ülesande põhjal valu ja toppimissavi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi

Aktiivne loeng. 1. Varumine: valusavi, toppimismeetodil paljundatavatele esemetele sobiv savi, valusavi hoiustamine, toppimissavi hoiustamine, savide hankimise võimalused.


4. töötamise protsessi ning vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja valusavi ja järgib tööohutusnõudeid


valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib valuesemete valmistamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost

selgitab kipsvormi hooldamise põhimõtteid enne ja pärast vormi kasutamist

Aktiivne loeng,Praktiline töö.

1. Töökoht ja töövahendid: valu meetodil esemete paljundamiseks vajalikud kannud, ämbrid, svammid, nuga, kell, valusavi valmistamine ja tööohutusnõuded, elektrolüüdid.


5. tunneb kipsvormiga toppimismeetodil keraamiliste esemete paljundamise tööprotsessi ning


valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib eseme toppimismeetodil paljundamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost

Aktiivne loeng.Praktiline töö.

1. Töökoht ja töövahendid: toppimismeetodil esemete paljundamiseks vajalikud svammid, nuga, savi liim ja tööohutusnõuded.


22



vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja savimassi, järgib tööohutusnõudeid

selgitab kipsvormi hooldamise põhimõtteid töö käigus ja peale töö lõpetamist

6. planeerib tööde järjekorra ja tööülesande täitmiseks kuluva aja ning materjali kulu, arvestades tööde hulgaga


materjali hulga ja aja, selgitab arvutuse vajadust ja käiku

Aktiivne loeng,Juhendatudpraktiline töö.



7. valmistab tööülesande alusel saviesemeid kipsvormi abil toppimis- või valumeetodil, kasutades säästlikku materjali kasutamist, käsitöömeistri kutseeetika ja tööohutusnõudeid

demonstreerib ülesandest lähtuvalt saviesemete paljundamist toppimismeetodil, selgitab kasutatavaid töövõtteid

demonstreerib ülesandest lähtuvalt saviesemete paljundamist valumeetodil

selgitab valuprotsessi käigus toimuvaid protsesse ja tööetappe jälgib paljundatavate esemete tahenemist vormis ning

eemaldab need vormist õigeaegselt lõikab valukraed, liidab sangad vm vajalikud osad kasutab materjalisäästlikke töövõtteid selgitab valuesemete viimistlemise käiku selgitab topitud saviesemete viimistlemise põhimõtteid valib sobiva kuivatusmeetodi kuivatab esemed, paigutab ettepõletusse ja põletab

juhendamisel vastavalt määratud põletusgraafikule järgib tööohutuse ja materjali säästliku kasutamise nõudeid glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitab eel- ja

järeltöid, järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid

Praktiline töö. 1. Tööprotsess: valusavi valmistamine, valuaja määramine vastavalt massile, eseme valamine, kuivatamine kipsvormis, kipsvormist eemaldamine, eseme viimistlemine, kipsvormi puhastamine, eseme kuivatamine, nahkkuiv, täiesti kuiv

ese, ahju pakkimine, ettepõletus, glasuurimine valamise ja kastmise teel, pintsliga glasuurimine, glasuuri pritsimine, ahju pakkimine, glasuurpõletus, põletusjärgne viimistlus.



Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli läbimise tingimuseks on 80% osalemine auditoorses töös. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatudiseseisvatest ja juhendatud töödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 7. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavathindamist.


Rohlin, L. Keraamika käsiraamat, Eesti Kunstiakadeemia, 2003Mattison, S. The Complete Potter, Barrons Incorporated Series, 2003Quinn, A. The Ceramic Design Course, Thames&Hudson, 2007Connell, J. The Potter's Guide to Ceramic Surfaces, 2002Barnard, R., Daintry, N. & Twomey, C. Breaking the Mould: New Approaches to Ceramics, Black Dog Publishing, London, 2007Martin, A. Mold Making & Slip Casting (A Lark Ceramics Book), 2007Frith D. E. Mold Making for Ceramics, Chilton Book Company Radnor, Pennsylvania A & Black, London, 1998 Chaney, C., Skee, S. Plaster Mold and Model Making, 1978

23

KURESSAARE AMETIKOOLI KERAAMIK ÕPPEKAVA


Moodul nr. 10 10. Mooduli nimetus: ÜHEOSALISE KIPSVORMI VALMISTAMINE



Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kipsitööst, valmistab kavandi või tööjoonise alusel üheosalisi kipsvorme saviesemete paljundamiseks, järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid,säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad


24



Õpilane1. kavandab ja valmistab

tööjoonise alusel savist mudeli kipsvormi võtmiseks

Õpilane kavandab ülesande alusel eseme ja koostab tööjoonise modelleerib tööjoonise alusel savist mudeli, selgitab üheosalise

kipsvormi võtmise võimalikkust sellest mudelist valmistab juhendi alusel mudeli ette kipsvormi võtmiseks,

selgitab töökäiku

Aktiivne loeng.Selgitus. Iseseisevtöö erinevateinfoallikatega.Praktiline töö.

1.-5. ÕV1. HÜ. I – praktiline töö kompleksülesande alusel:joonistab kavandi ja tööjoonise,dokumenteerib mudeli,koostab nimekirja kasutatud

materjalidest ja töövahenditest,dokumenteerib raketise ja kipsisegu

valmistamise protsessi,analüüsib ja dokumenteerib

tulemused,esitab info õpimapis ja esitleb

valmis kipsvormi.

1. Kavandamine: kipsvormi võimaluste tutvustamine, perspektiivis joonistatud kavand üheosalise kipsvormi abil paljundamiseks.


2. teab kipsi omadusi ja erinevaid kipsi liike, varub vormi võtmiseks sobiva kipsi ning hoiustab nõuetekohaselt




1. Varumine: kipsvormi tegemiseks sobilikud kipsid, kipsi varumine, kipsi hoiustamine.


3. tunneb tööprotsessi ja vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja materjalid, seab töökorda töövahendid ja seadmed


valmistab juhendi põhjal ette töökoha, valib kipsvormi valmistamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost

selgitab juhendi alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ja hooldamist


1. Töökoht ja töövahendid: kipsi liigid, tööpinnad, kipsikaabits, nuga, kipsi segamiseks sobilikud nõud, kipsiga töötamise ohud, töövahendid raketise valmistamiseks.


4.planeerib tööde järjekorra ja tööülesande täitmiseks kuluva aja ja materjali kulu arvestades tööde hulgaga


materjali hulga ja aja, selgitab arvutuse vajadust ja käiku dokumenteerib arvutused õpimappi

Aktiivne loeng.Iseseisev töö erinevate infoallikatega.

1. Töö planeerimine: arvestab materjali kulu ja töödeks kuluva aja ja planeerib tööde järjekorra

A ja P – lõimitud 2I – 4

5.võtab erinevatest savimudelitest üheosalisi kipsvorme, järgides tööprotsessi, säästlikku materjali kasutamist, käsitöömeistri kutseeetika ja tööohutusnõudeid

selgitab juhendi alusel raketise valmistamise põhimõtteid ja ehitab mudeli ümber raketise

arvutab savimudelist kipsvormi võtmiseks vajamineva vee ja kipsi koguse

valmistab vee ja kipsi segu, valab kipsi raketisse, järgib säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid

demonstreerib juhendi alusel savimudeli eemaldamist tahenenud kipsvormist, puhastab, viimistleb ja asetab vormi kuivama

dokumenteerib töö etapid õpimappi

Aktiivne loeng.Juhendatudpraktiline töö.Näitlikustamine.

1. Tööprotsess: mudeli valmistamine, raketise tegemine, kipsi kaalumine ja segamine, kipsisegu valamine, raketise eemaldamine, kipsvormi viimistlemine ja puhastamine, kipsvormi kuivatamine.



Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli läbimise tingimuseks on 80% osalemine auditoorses töös. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatud iseseisvatesttöödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 5. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.


Rohlin, L. Keraamika käsiraamat, Eesti Kunstiakadeemia, 2003Mattison, S. The Complete Potter, Barrons Incorporated Series, 2003Quinn, A. The Ceramic Design Course, Thames&Hudson, 2007Connell, J. The Potter's Guide to Ceramic Surfaces, 2002Barnard, R., Daintry, N. & Twomey, C. Breaking the Mould: New Approaches to Ceramics, Black Dog Publishing, London, 2007

25



Martin, A. Mold Making & Slip Casting (A Lark Ceramics Book), 2007Frith D. E. Mold Making for Ceramics, Chilton Book Company Radnor, Pennsylvania A & Black, London, 1998 Chaney, C., Skee, S. Plaster Mold and Model Making, 1978http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Keraamika_tehnoloogiad.PDFhttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471270http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10472559http://www.folkart.ee/kutseomistamine/erkl-kutsetunnistuse-valjasta



Moodul nr. 19 11. Mooduli nimetus: MITMEOSALISTE ESEMETE TREIMINE



Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab keraamilisi mitmeosalisi esemeid kavandi või tööjoonise alusel ja tiražeerib lihtsamaid mitmeosalisi esemeid, kasutades sobivaid treimisvõtteid ning järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid.Nõuded mooduli alustamiseks: Õpilane on läbinud mooduli „Savi treimine“

Aine(d) ja õpetaja(d): Sander Raudsepp



Õpilane1. kavandab mitmeosalisi treitavad

Õpilanekavandab ülesande alusel mitmeosalisi treitavaid

Aktiivne loeng.Selgitus. Iseseisev

1.-5. ÕV1.HÜ: I - praktiline töö

1. Kavandamine: mitmeosaliste vormide treimistehnika võimaluste tutvustus, perspektiivis


26



esemed ja koostab tööjoonised, arvestades savi kahanemisega

esemeid, arvutab savi kahanemise protsendi ja koostab tööjoonise

selgitab tööjooniste alusel töö käiku ja erinevaid võimalusi treimistehnika kasutamisel

töö erinevateinfoallikatega.Praktiline töö.

kompleksülesande alusel:joonistab treitava kannu tööjoonise,valib iseseisvalt treimiseks sobivad

savid ja töövahendid,valmistab ette töökoha ja

savimassi,treib silindri,selgitab mitmeosalise eseme

treimise töö etappe,koostab nimekirja kasutatud



tulemused,esitab info õpimapis.1.-5. ÕV2. H Ü: I – praktiline töö kompleksülesande alusel:joonistab treitava peekri tööjoonise,valib iseseisvalt treimiseks sobivad

savid ja töövahendid,valmistab ette töökoha ja

savimassi,treib silindri,selgitab mitmeosalise eseme

treimise töö etappe, tiražeerib mitmeosalisi esemeidkoostab nimekirja kasutatud



tulemused,esitab info õpimapis.

joonistatud kavand erineva vormiga esemetest, tööjoonised.

2. teab treimiseks sobivate omadustega savimasse, varub sobiva savi ja hoiustab nõuetekohaselt

selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja sobivust treimiseks

selgitab ülesande alusel treimiseks sobiva savi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi


1. Varumine: treimiseks sobivad savid, savide ette valmistamine, savi sõtkumine, savi hoiustamine.


3. tunneb tööprotsessi ja vastavalt sellele valmistab ette töökoha ja materjalid, seab töökorda töövahendid ja seadmed


valmistab juhendi põhjal ette töökoha, valib treimiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost

demonstreerib tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist

demonstreerib savi ettevalmistamist treimiseks, selgitab oma tegevust ja mõju valmis toote kvaliteedile

Aktiivne loeng.Iseseisev tööerinevateinfoallikatega.Praktiline iseseisev jajuhendatud töö.

1. Töökoht ja töövahendid: treipingi puhastamine, lõiketraat, kaabits, nuga, joonlaud, kipsplaat, saepuruplaat, töökoha korrashoid, tööohutus.


4. planeerib tööde järjekorra ja tööülesande täitmiseks kuluva aja ning materjali kulu, arvestades tööde hulgaga

selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust

arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja, selgitab arvutuse vajadust ja käiku

dokumenteerib arvutused õpimappi

Aktiivne loeng.Selgitus. Iseseisevtöö.


A – 4P – I – 6

5. valmistab kavandi või tööjoonise alusel treimistehnikas mitmest osast koosnevaid esemeid ja tiražeerib neid, järgides tööprotsessi, ergonoomilisi töövõtteid ning säästlikku materjali kasutamist, käsitöömeistri kutseeetika ja tööohutusnõudeid

selgitab ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust treimisel

selgitab tööjoonise alusel kasutatavate treimisvõtete sobivust ja tööetappe

demonstreerib tööjoonise alusel saviesemete treimist

demonstreerib niiskete esemete viimistlemist treipingil

liidab tööjoonise alusel põhivormile treitud osad, sanga või/ ja jala.

tiražeerib lihtsamaid mitmeosalisi treitud esemeid kogub ja töötleb savijäägid vastavalt juhistele asetab esemed kuivama ning selgitab ühtlase

kuivamise vajalikkust ja tingimusi demonstreerib esemete ahju pakkimist, teeb

Aktiivne loeng.Demonstratsioon.Praktiline juhendatudja iseseisev töö.Iseseisev tööinfoallikaga.Probleemõpe.

Tööprotsess: tsentreerimine, silindri treimine, kannu keha sisemise ääre treimine, kannu keha vormimine, peekri keha vormimine, peekri jala treimine, tiražeerimine, eseme eemaldamine treipingilt, kannu kaane treimine, kannu tila treimine, savi eseme erinevate osade ühendamine kuivatamine, niiske eseme põhja puhastamine, eseme kuivatamine, nahkkuiv, täiesti kuiv


27



ettepõletuse vastavalt määratud põletusgraafikule glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed,

selgitab eel- ja järeltöid, järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid

pakib juhendi põhjal ja juhendamisel esemed ahju, põletab vastavalt määratud põletusgraafikule

puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust

võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu

esitleb õpimapi ja praktilise töö

ese, ahju pakkimine, ettepõletus, glasuurimine valamise ja kastmise teel, pintsliga glasuurimine, glasuuri pritsimine, ahju pakkimine, glasuurpõletus, põletusjärgne viimistlus.

Praktika Moodulis praktika puudub.Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt (A/MA). Mooduli läbimise tingimuseks on 80% osalemine auditoorses töös. Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb sooritatud juhendatud ja

iseseisvatest töödest, millega on hinnatud õpiväljundeid 1 – 5. Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal Rohlin, L. Keraamika käsiraamat, Eesti Kunstiakadeemia, 2003

Mattison, S. The Complete Potter, Barrons Incorporated Series, 2003Quinn, A. The Ceramic Design Course, Thames&Hudson, 2007Quinn, A. & Hooson, D. Guide to Ceramics Workshop, Thames&Hudson, 2012Connell, J. The Potter's Guide to Ceramic Surfaces, 2002http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Keraamika_tehnoloogiad.PDFhttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471270

28

Keraamikaesemete valmistaja osaoskuste õppekava moodulite ...€¦ · Web viewMooduli...

Documents

Transcript of Keraamikaesemete valmistaja osaoskuste õppekava moodulite ...€¦ · Web viewMooduli...