Tallinna Ülikool

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut

Eliise Muru

KASK JA TAMM

referaat

Tallinn 2013

Eliise Muru

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................................................4

1. Kask.....................................................................................................................................5

1.1 Arukask........................................................................................................................5

1.1.1 Morfoloogia...............................................................................................................6

1.1.2 Paljunemine...............................................................................................................6

1.1.3Levik ja kasvukohad...................................................................................................6

1.1.4 Kasutamine................................................................................................................7

1.1.5 Kask ravimtaimena....................................................................................................7

1.2 Sookask........................................................................................................................8

1.2.1 Kirjeldus.....................................................................................................................8

1.2.2 Levila ja kasvukoht....................................................................................................8

1.3 Madal kask...................................................................................................................8

1.3.1 Kirjeldus.....................................................................................................................8

1.3.2 Levila ja kasvukoht....................................................................................................9

1.4 Vaevakask....................................................................................................................9

1.4.1 Kirjeldus.....................................................................................................................9

1.4.2 Levila ja kasvukoht....................................................................................................9

2. Harilik tamm.....................................................................................................................10

2.1 Kirjeldus.....................................................................................................................10

2

Eliise Muru

2.2 Vanimad ja suurimad puud........................................................................................11

2.3 Tamm sümboolikas ja mütoloogias............................................................................12

Kokkuvõte.................................................................................................................................13

Kasutaud kirjandus....................................................................................................................14

3

Eliise Muru

Sissejuhatus

Minu töö eesmärk on harjutada referaadi vormistamist programmi Microsoft Word´i abil.

4

Eliise Muru

1. Kask

Kask (Betula) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Rahvapärane nimetus: kõiv.

Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena

kasutatakse sõna kask nt seente nimedes.

Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki:

1.1 Arukask

Arukask (vt. Joonis 1) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane

heitlehine lehtpuuliik.

Joonis 1: Arukask

5

Eliise Muru

Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum

looduslik vorm on maarjakask ehk karjala kask.

1.1.1 Morfoloogia

Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad

oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda

sookasest. Arukasel on kolmnurksed, rombjad või munajad, harilikult pikalt teritunud tipuga

ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on

4–7 ja laius 2,5–4,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele

kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.

Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m

kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat.

1.1.2 Paljunemine

Arukase emas- ja isasõied on koondunud silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 2–3

cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised,

suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks. Isasurvad on rippuvad, 5–8 cm pikad ja tekivad

juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja.

Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli

lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil

lennata päris kaugele.

1.1.3Levik ja kasvukohad

Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad

suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See

on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest.

Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks.

Eesti kõrgeim arukask (36,0 m, diameeter 64 cm) kasvab Järvseljal 1.

1 Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud, Maaleht, 21.08.2012

6

Eliise Muru

Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia

edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani.

Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides

kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab

kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades)

kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiesmikel ja põlendikes kasvab ta

kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.

1.1.4 Kasutamine

Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-, mööbli- ja

suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille

puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust

toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina

nahahaiguste korral.

Koort kasutatakse naha parkimisel.

Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid,

kuid valmistada ka määrdeõlisid. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse

lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja

kauneid munapühade linnupesi.

1.1.5 Kask ravimtaimena

Arukask on ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks,

liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse

kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad

külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks

kasutada.

Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks.

Arukase lehti söövad kasekedriku vaksikud ja kitsed, mitmed linnud toituvad kase seemneist.

Juurtel tekib mükoriisa, näiteks kaseriisikaga.

7

Eliise Muru

Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad

tunnistust paljud muistendid ja laulud.

1.2 Sookask

Sookask (Betula pubescens) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane

heitlehine lehtpuuliik.

1.2.1 Kirjeldus

Sookase tüvi meenutab mõneti arukase tüve: tüve koor valge, vanemail isendeil tüvi alaosa

küll ka hallikas-valge.

Sookask võib kasvada kuni 25 m kõrguseks2. Puu õitseb aprillis-mais.

1.2.2 Levila ja kasvukoht

Levib looduslikult Euroopa ja Aasia põhjaaladel, idas ulatub kuni Jakuutiani. Eestis sage puu.

Sookased eelistavad niiskeid ja liigniiskeid muldi, kasvades sageli näiteks rabades ja

puisniitudel.

Eesti kõrgeim sookask (27,6 m, diameeter 54 cm) kasvab Järvseljal 3.

1.3 Madal kask

Madal kask (Betula humilis) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane

heitlehine põõsas.

Rahvapärased nimetused: porsakask, marokõiv, kassi pässad, hala-kask.

1.3.1 Kirjeldus

1,5 kuni 2,5 meetrit kõrge põõsas. Madala kase lehed on ümarmunajad täkilise kuni saagja

servaga sulgroodsed lihtlehed. Noorelt on leht karvane.

2 Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 82

3 Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud, Maaleht, 21.08.2012

8

Eliise Muru

1.3.2 Levila ja kasvukoht

Põhja- ja Kesk-Euroopas, ka Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. Eestis tavaline, eriti

Eesti ida- ja edelaosas. Kasvab madalsoos, siirdesoodes ja rabade servadel, soometsades,

rabametsades, lodumetsades ning sooniitudel põõsarindes. Valguslembene. Mullastiku suhtes

vähenõudlik, kasvab hästi niiskel pinnasel.

1.4 Vaevakask

Vaevakask (Betula nana) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane

heitlehine põõsas.

Rahvapärased nimetused: rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask.

1.4.1 Kirjeldus

Vaevakase lehed on väikesed ja ümarjad, ümbermõõt kuni 1 cm.

Vaevakase kõrgus on 20–120 cm4. Õitseaeg on mais.

1.4.2 Levila ja kasvukoht

Levinud Kesk-Euroopa mägedes Põhja-Euroopa ning Põhja-Aasia madalikel. Eestis paiguti,

peamiselt mandri lääne- ja põhjaosas, saartel puudub.

Kasvukohana eelistab ta happelisi muldasid (oksülofüüt). Siirdesoodes, rabades, raba- ja

soometsades, lodumetsades, sooniitudel, põõsa- või puhmarindes. Turvas- ja turvastunud

muldadel. Valgusenõudlik. Mullastiku suhtes leplik. (Kask)

4 Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152

9

Eliise Muru

2. Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu.

Harilik tamm (vt. Joonis 2) kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja

Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis.

Joonis 2: Tammetõrud ja lehed

2.1Kirjeldus

Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–

1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun,

paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile.

Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed

kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni.

10

Eliise Muru

Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm

läbimõõdus. Isasõies on 6–10 tolmukat. Õitseb mais.

Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,5–3,5 cm pikad ja

asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses.

Tõru on pika, 3–8 cm pikkuse varre otsas.

Maailmas on rajatud tammeistandusi. Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse

mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720

kg/m³.

Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja

tõrudes. Tõrud moodustavad väärtusliku toiduallika pisiimetajatele ja lindudele, kes talveks

tõrusid endale tagavaraks korjavad. Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid.

Loomad ja linnud matavad tõrusid vigastamatul kujul maha ja need lähevad sageli kasvama.

Seetõttu enne seda, kui inimesed tammesid istutama hakkasid, oli pasknäär põhiline tamme

levitaja.

2.2 Vanimad ja suurimad puud

Eesti teadaolev vanim ja ühtlasi jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm, mis kasvab Võrumaal

Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt

rinnakõrguselt on 825 cm. Seda puud on kujutatud ka Eesti 10-kroonisel rahatähel.

Eesti teadaolevalt kõrgeim (36,5 m) harilik tamm kasvab Audru mõisa pargis5. Sagadi mõisa

pargis kasvab tamm, mille kõrguseks on mõõdetud 32,6 m.

Tamm on pikaealine puu. Ta võib elada mitusada, isegi tuhatkond aastat vanaks. Paljusid

vanemaid puid on tagasi lõigatud või isegi juurevõsudeni maha raiutud. Mõlemad

kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla ka tervist.

Leedus Stelmužės on võib-olla Euroopa kõige vanem tamm, mille iga arvatakse olevat 1500

aastat. Taanis Jaegersprisis kasvab umbes 1200 aasta vanune tamm, mille nimi on Kongeegen

ehk Tammekuningas. Rootsis Kvillekenis on üle 1000 aasta vanune tamm, mille ümbermõõt

5 Kultuurimälestiste register

11

Eliise Muru

on 14 meetrit6. Tammedest, mida pole kunagi tagasi lõigatud, kasvab üks vanimaid Saksamaal

Ivenackis ja aastarõngaste uuringud annavad selle vanuseks 700–800 aastat.

2.3 Tamm sümboolikas ja mütoloogias

Rohilised tammelehed Albu valla vapil viitavad tammele, eestlase pühale puule – pika ea,

tugevuse ja jõu võrdkujule. Tammelehed viitavad ka Albu mailt võrsunud A.H. Tammsaarele,

Eesti ühele nimekaimale kirjanikule.

Eesti NSV-s oli tammeleht looduskaitse sümbol. Looduskaitsealuste objektide juurde

paigaldatud tutvustavatel siltidel oli kujutatud püstine tammeleht.

Inglismaal on tamm kujunenud monarhismi sümboliks. Selle juured ulatuvad Inglismaa

kodusõtta, mil Charles II peitis end pärast kaotust Worcesteri lahingus 3. septembril 1651

mässulise parlamendi ehk ümarpeade käsilaste eest tamme otsa. See puu ei ole säilinud, aga

seda nimetati Kuninglikuks tammeks. Seda sündmust tähistavad inglased igal aastal Charles II

sünnipäeval 29. mail. Suurbritannias on selle mälestuseks 2007. aasta seisuga 541 kõrtsi,

mille nimi on "Royal Oak" ehk "Kuninglik Tamm". See on sageduselt kolmas Briti kõrtsinimi

pärast "Krooni" ja "Punast Lõvi".7 Suurbritannias on läbi aegade olnud 8 sõjalaeva Royal

Oak. Sidet mereväega tugevdab tõik, et tammepuit oli sõjapurjelaevade peamine

ehitusmaterjal. Suurbritannia mereväge nimetati sageli Vana Inglismaa puitmüürideks. Tamm

on kujutatud ühenaelase mündi (1987. aasta väljalase) reversil.

Tammelehed tõrudega on kujutatud Horvaatia 5-lipase mündi reversil. Seda münti vermitakse

alates 1993. aastast.

Harilik tamm on Norra Vest-Agderi maakonna tunnuslill.

Eesti pühapuudest on Fred Pussi kogutud andmetel tammesid 24 protsenti.8 (Tamm)

6 http://www5.h.lst.se/lansfakta/natur/u_nm/rumskullaeken.htm

7 Briti kõige sagedasemad ja kõige veidramad kõrtsinimed

8 Fred Puss. Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminaritöö. Juhendaja H. Pärdi. Tartu: TÜ ajaloo-osakonna etnoloogia õppetool, 1995. – 23 lk. – Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis.

12

Eliise Muru

Kokkuvõte

Selle töö käigus sain harjutada kõiki tunnis omandatud võtteid, mis veel päris pähe pole

kulunud. Kõige uuem oli minu jaoks viitamine ja pärast kasutatud kirjanduse tegemine, kuid

arvan, et sain sellega ilusti hakkama. Hakkama ei saanud ma pealkirjade nummerdamisega,

millega n’gin tükk aega vaeva aga välja ei tulnud ikkagi.

13

Eliise Muru

Kasutaud kirjandus

Kask. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 23. 03 2013. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Kask: http://et.wikipedia.org/wiki/Kask

Tamm. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 23. 03 2013. a., allikas Wikipedia:

http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm

14