Kaja Nr.12 02.2014 Kommunikatsioon.pdf

download Kaja Nr.12 02.2014 Kommunikatsioon.pdf

of 1

Transcript of Kaja Nr.12 02.2014 Kommunikatsioon.pdf

  • 7/21/2019 Kaja Nr.12 02.2014 Kommunikatsioon.pdf

    1/1

    46 < K A J A> V E E B R U A R

    Snumi edastamiseks kuulmispuudega inimestele on esmalt vajamista, milliseid kanaleid nad meedia tarbimiseks kasutavad jakuidas nad seda teevad.

    Eestis on hinnanguliselt 9000 20 000 kuulmispuudega inimest,kes a!a ad in"oga ku#sis olemi$seks t%ienda aid kommunikat$sioonilahendusi& V%hemuste 'his$konda pa#emini integ#ee#imiseks

    on oluline p((#ata t%helepanu nii nendekommunikatsioonile kui ka meediata#)i$misele&

    *il!utises uu#imist((s keskendusin$gi kuulmispuudega ehk 'he g#upi e#i a$

    !adustega inimeste meediakasutusele !a

    kommunikatsioonile ning +#dlesin sedakuul!ate omaga& ellised teadmised onolulised nii pedagoogika allas kui ka 'his$konna kommunikatsioonis'steemis, seste#i a!adustest l%htu alt ilmne) selgeminika 'ldine meediapilt, samuti on ku#tide !a

    aegkuul!ate meediata#)imisele p((#atudseni %ga %he t%helepanu&

    Eesti keel kui vrkeelKuulmispuudega inimesed !agune adtulene alt kuulmislanguse astmest kahtep+hi#'hma- ku#did !a aegkuul!ad& Ees$tis on e#i andmetel ligikaudu ./00. 00ku#ti 1*ollmann, 200 Ka#lsson, 2002ut#op, 20034& Vaegkuul!aid on EestisKa#lssoni 120024 !%#gi ligikaudu 9000, u$t#opi 120034 !%#gi aga koguni ligi 20 000&

    uulise k+ne asemel kasuta ad kuulmis$puudega inimesed enamasti kehakeelest

    !a s+#mendt%hestikust koosne at iipe$keelt& Ku#te !a aegkuul!aid inte# !uee#i$des sai esmalt selgeks, et kuna iipekeel onkuulmispuudega inimeste emakeel, siis'hiskonnas kasutata eesti keel on neile

    ++#keeleks&5nte# !uude tulemused n%itasid, et

    kuulmispuudega inimeste peamised in"o$

    allikad on inte#net !a t#'kimeedia, millele !%#gne) tele isioon& Kuul!ad aga usalda aduudiste saamisel eelk+ige tele isiooni, kui$gi loe ad uudiseid ka inte#netist& ellinetulemus oli ka aimata , kuna tele isiooneelda) enamasti kuulmis$ +i suultluge$mise oskust, t#'kimeediast !a inte#netistpiisa) in"o k%ttesaamiseks aga n%gemis$meelest& E#aldi k'simus on, kas kuul!adsaa ad tele isioonist #ohkem in"ot, kuiku#did !a aegkuul!ad inte#netist ning t#'$kimeediast&

    Internet ha olulisemUu#ingu tulemused n%itasid ka seda, etpeamised e#isused kommunikatsioonis+$numite astu +tmisel seisne ad selles, etkuulmispuudega inimesed ei kuula #aa$diot !a telesaadete aatamiseks a!ataksesu)tiit#eid& amuti +i) esineda igu ki#$

    !akeele kasutuses, kuid suhtlust kuul!ate$ga !a igap%e ases elus hakkama saamist onlihtsustanud inte#net& elgus, et ku#did !a

    aegkuul!ad tunne ad end in"o saamisela!ast maas ole atena ning in"ost a#usaa$mine on neile samuti ahel #askendatud&

    amuti a# a ad ku#did !a aegkuul!ad, eton #aadio kuulamise +imaluse puudumi$se t+ttu in"o oost pide alt maas&

    Kuigi kuul!ad !a kuulmispuudegainimesed on inte#neti ning t#'kimeediakaudu 'hises meedia#uumis, mis +ikst%hendada, et 'hiskonnas toimu aga onm+lemad g#upid 'ht iisi ku#sis, siis p%#isnii see pole& 5nte# !uusid tehes +is t%hel$dada, et meedias toimu ast ei p#uugitasamamoodi a#u saada +i siis %l!enda ad

    ku#did !a aegkuul!ad oma a#usaamu e#i$ne alt&6luko##a pa#andamiseks +iks n%i$

    teks m+elda Eesti saadete !%#el aatamise+imalusele inte#netis koos su)tiit#itega&amuti tuleks kuulmispuudega inimeste$

    le kommunikatsioonis+numeid edastadeskasutada #ohkem inte#netti, n%iteks luuasinna e#aldi iipekeelseid ideos+numeid

    !a +ppemate#!ale&V+i) (elda, et kommunikatsioon kuul$

    mispuudega inimestega on m+neti sa#$nane kommunikatsiooniga #ah us %he$mustega, kellele eesti keel on ++#keeleks&Kommunikatsioon %hemustega on aganii a!alik kui ka kohustuslik, kui tahameneid oma 'hiskonda l+imida, et ka nemadsaaksid oma panuse anda 'hiskonna a#en$gusse&

    KAIA-LIISA KALLAS, 78 kommunikatsiooni!uhtimise magiste#

    7E*:6866;5A A57ABKUULMISPUUDE A I!IMESI

    Kasutatud kirjandusHollman, L. (2006). esti kurtide kogukonnast jaeesti viipekeelest. !ma Keel, 2, "6#$$.Karlsson, %. (2002). &ldkeeleteadus. 'allinn estiKeele Si tasutus.Sutrop, *. (200+). stonian Sign Language. n-ordon, ., /r. (ed). t nologue Languages ot e 1orld. %i teent edition. allas, 'e3as S L

    nternational.

    eamised e#isusedkommunikatsiooni$s+numite astu +tmisel

    seisne ad selles, etkuulmispuudega inimesed

    ei kuula #aadiot !atelesaadete aatamiseks

    a!atakse su)tiit#eid&

    "le kursis

    http//wwwfbcom/kuulmisabi