Kiismu Meremuuseum

Toimetised ".. 6

TaineLala Aarne VaikKaostaj0 Anto ,L\ke

I(zismu, 2001

Sisukord

Contents

J. Santpank lA0 lL KakkMeenutusi J Santpankisi.,4. J,/.\*eEesti Merevrie juhid I9l8-l 938

Kullajaht K?ismu lahes

"Tormilinnu' sii1ld. R. Pdh/hcrgMurtud tiibadega "Tormilind"Miilestuskilde "Tormilinnust" l. ir.r*eKzismu rahva laevad 19,10 a stlndmLtste keerises. A. .Juske

Kasmu Merepaevadest ja Pdhjasdja sllndmustest Virumaal. l r/skeOmap?irane viis laeva paasnniseks madalikltll. M MciVenemaa keisri laevaonnelLrsest

Aasta 1907 sdnas ja pildis. .1. -Ir.r*eRistna saladltslikust allveekellast.,'1. .,Irr.rke

Urnbermaailmapurjetaj alcst A. .ltt.\kaKuninglik kaepigistus 11. T ertg

Unustamatu kohtumirrc 1,. Whhtrd.tKui sajand oli lnoor L. liiduKiismu kalmistlr l. .r/.!*eUusi raamatuid ,,1. ,/r*cViikingipaevad Klismus

J Santparrk \A0. R. KakkRecalling J Santpank.,1. r/.!k?Leaders of thc Eslonian Narry 1918-19i8Hunting for gokl ir Kasmu BayThe birfh ofthe "Tolmilind". R. PuhlhergThe brokcn u'ing "Tornrilind"Mcmorial fragments ofthe "Tor|rrilind" -!. la*eSh;ps ofrhe people ofKasmu in thc tumult ofthe 1940 events.l. '/rsleAbout Kasnru Sea Days and tle events ofthe Great Northern Warin Vimmaa l. lrsieAn original method ofrcscuing a ship from a shallow il -,11e/

The shipwreck ofemperor ofRussiaThe year 1907 in words and pictures ,1.,r/.!fr?About a mysterious subwatcr $'atch ,'1. ,///.5id

Round-the-world ctuise,1.,/1/\:1.A royal clasp. 11. lcrrgA1 unforgettable mectlng. L. lllohlt.!.\whcn the century Nas Young 1- 7ikl,The cemetery ofKasr\u A..Ju.\ke

r-ew books ,:1. .r/JtcThe Viking days in Kasmu

8

l0l518

2l23

i141

/+E

50

5253

576l

65

3

I8

l0l5t82I23

3t4l43

45

18

50

52

53

51

6l

65

JOHANNES SANTPANK _ lOO

Ragnar Kokk

Johannes Santpank (kuni 1935 a. Sandbank) siindis Kasmus 29 sept. 1901 a. Tema vancnrd

kLrulusid l'iirispea pdlistesse peredesse J S lopetas ]'allinna Kaubanduskooli, soitis nradmscna

piriistelaeval "Meteor" ja astus Kaismu Merekooli. Vabaduss6ja puhkedes liitus J S vabatahtlikult

sojavaega ning teenisruskohaks sai ntr "Lennuk". l9l9.a. alul anti tcmel vdinallrs ldpeta.la

Kasmu Merekool ja tagasi saabudes mereviikke paigutati J S. nn mefedpilasena suurtukilaevalc

Lernbit". Sellega tegi ta kaasa koik lahinguretked. kuni J. Pitka korlaldusel toodi lllcrcdprlased

5.nov. 1919.a Koporje lahcst Tallinna. SealjagasJ Pitka isiklikull poisidvdi retc.iar-si kes kuhu

6ppina, J.S koos l7 kaaslasega S6jakooll.Vabaduss6jast loeti J S. osa vdtnuks merel 5 kuud ja 3 paeva, tagalas l0 kuud ja 27 paeva

Seda hinnati 26. rartsil 1920.a Vabadusristiga II/J ning tasuta normaaltaluga

S6jakooli ldpetanrine ja rilendamine noorernlcitnandiks sai teoks 20.dels 1921 .a Esrncscks

teenistLlskohaks sai sama S6jakool, kus J S maarati kursuseohvitseriks, ilhtlasi kooli adjutancliks

Otsustavaks noore ohvitscri arenguteel kujunes 1922.a. J.S saadeti Inglisrrraale navigatsioolli-,

suurtrlki- ja eleklriala kursustele ning ta sai olla kaks h.rud navigatsioonil Tema \{ajesieedi

laevadel. lnglismaal tuli veeta terve aasta Koju saabLldes l0 dets 192.1.a ootas ees

kompaniiulelna koht Merevae EkipaaZis ia edasi vanema suurttikiohvitseri kolrt n/r "Lennukil"

25.nov. 1925.a rllendatj J.S. ieitnandiks. 28.dets 1927.a saadeli J.S. iiillegi aastaks Inglismaale

Naasnuna teenis ta Merejoudude Baasis kas suurlLlki- vOi Iniiniohvitserina Nenclcl anletikohtadel

tuli osaleda kdikidcs merejoudude arcndamise kavades, muuhulgas llrtvustas ta juba l93ii a

ajakir-jas "Merendus" Eestile tellitavatc allveelaevade taktikalisi parameeheid 6pingud jatkusid

Soomes rneresdjaalastel laktikalistcl kursustel Need olid ettevalnlistuseks Soorne Kdrgema

Sdjakooli meres6ja osakonda astumiseks. kuhu J S suunati 2 okt. 1935 a I(drgona Sojakooli

ldputoo teena oli "Eesli Laanemcrc saaresiikLl meresdjavaeline lahendus". Scc tiiii loeli nii

Soome kui Eesti sdiavaclises juhtkonnas tahclepanel;kult l.ibi I agantjiifele on selgunud J S

salaiane sideohvitseri roll Sool]le ja Eesti rncrcvagede juhlkondadc vahel Tegu oli Soolllc-Ecstr

vaga salajase koostobga, mis nagi elte rn6lelna riigi rannapatareide, r'niinivaljade ia allVeelaevade

abil sulgeda N Liidu laevastiku valjapaas liiane poole Hanko Osnlussaare liini.

Soome K6rgema S6jakooli lopetas J S 20sept. 1937.a ja 2'l.veebr. 1933a. ulendali ta

kaptennrajoriks Teenistus jatkus Merejdudude Staabis navigatsiooniohvitser ina Ja vahelevahel

lipulaeva t/p "Sulev" konanddrinaPeale Poola allveclaeva "Orze1" pdgcncmist lS sept. 1939 a tchti patuoillaks Melej6rrdude

juhataja n-kpL V. Mere ja vallandali paevapealt NAib, et Sojaviigede Ulcmjuhataja kindral jLaidoner ei kdhelnud hetkegi, kui miiairas J Santpanki Mcrej6udude juhataiaks, hoolinrata J S

noorusest (37) ja madalast aukraadist (kpt-njr) Teine maailmasida oli alanud. N l,iidu invasioon

Ecstisse muulus ja4est raigemaks ja Soome l'alvesbda pani Eesti vaga kahemOttelisse oiLrkofda

Tagantjarele vOib ainult inretleda, kuidas J S suutis toirne tulla sellistes keerulistes, alandavates ja

lootusctutes olukordadcs Vaejuhi vbimekus avaldub parerrini sojas. Otsest s6jatc-qevust J S knLL

ei juhtinr.rd, kuid olLrkorra keenrkus ja pingelisrrs oli vdreldav vist ainult Vabadussdjas toirnunuga

Peale juunipdorct sai J S olla formaalselt ka Eesti NSV laevastiku .jrrhataja. seda kuni

2I.septcrlbrini 19,10.a.. mil ta viidi PBL juhataja kiiskkirjaga tile Baltinrcrc laevastikku

Meenutuste jargi arreteeriti J.S "Pikkeril" paev peale Saksamaa N Liidu soja algust Ia viidi

soomusautoi Leningradi.ja peeti I-eningfadi ning Moskva varrglales kinni kilrnmekond aasttlt, til)liriksikkongis 1951.a saadcti ta Karaganda linna servalc vaslra.jalud van-gilaagrissc J S kannates

sildarnekahjustuse nirrg kdr,qvcrerdhu kaesja suri iikksurma 5 rnail 195'1 a ning on nlaeud lalgr i

Llhiskalnristulc

MEENUTUSI J. SANTPANKIST

A. Juske

r Et v6imaldada rnerevaeohvitseridele endid tiliendada nerepfaktikas ja arendada purjesporti,

ostis Merevae-Ohvitscride Liitkogu 19i,1 aastal pu{ejahi "Kajak" (endine Hansa) 1908 a fuiasehitatud jahi pikkus oli 13,95 m ja see sobis igati ka kaugsditudeks

Juba 1938 aastal vdtsid eesti merevaelased osa ajavahemikus 9.-16. juulini l(ielis toimunud lVRahvusvahelistest Merevae Karika Purje\,6istlustest Eestlaste meeskonnas mririratijahi kaptenikskapten-nrajor J. Sandbank ja soodimchcks nooremleitnant L Loodus, meeskonna esindajaks javahekohtunikuks kapten-major B Linnebefg

VdistlLrstest vdtsid osa Euroopa 1l riigi meeskonnad V6isteldi rahvusvaheLises mono-tllLlpklassis "Slar".

Meenlrtanre. et 1912 aastast sai klassist Star" ka ollnpiaklass. Mereviieohvitseride \,6isllusev6itis ja sai endale Klndral-Felclmarssal Hindeburgi pokaali Saksamaa jaht. eestLascd saa\utasidscitsrnenda koha \raarib rrainimist. et purjeregati Lildjuhiks oli admiral Gotting.

. 1933 a hakkas ihnLrma mereasjanduslik ajakiri NIerendus". r'aljaandjaks N{erevrie OhvitserideLiitkogu ja esimeseks tegevtoinretajaks leitnant Richard Kokk

J Sandbank avaldas nirnetatud ajakirjas mitmeid ailikleid. Ka ajakirjas "Sodur" ilrnusidJ Sandbanki kirjutised.

. Aastatcl l9l3 l9l7 Tallinnas ehitalud havilajad "Avtroil (1350 t) ia aastatel 1,914-19l'7Pcirogradis ehitatud Kapitan 2 ranga Kingsbergen" (hiljem Spartak", 1260 t) langesid EestiVabaclussdja ajal l9l3 a detsenrbris Tallinna lahistel Briti laevastiku kiitte vangija anti 1919 a.

jaanuaris Eesti Vabariigile, kus said nilneks vastavalt "Lennuk"ja Wanrbola'l93i a nrtiudi "Lcnnuk ja "Wambola Peruu-

le. Parast nirnetatud lacvadc anreilikku uleandmistPerLlu rrerevae esindajatelc Tallinnas piclid ccstl.rsed ..r.tarr r kcklrrleppele lac. ,flr d. el \d..1on aus ja viima laevad Londoni Kuidas Peruulemulldud Eesti nriiniristlcjad Londoni sditsid. sel-lest jutustas Vanikalt Ecsti meeskonna juht va

ernleihrant J Sarrdbank ;!alehe "\'aba J\1aa mit-mes numbris (\'W. 19 . 20 . 21 22. sepl I 931)

.1. Sandbanki rcisivcstcst sclgub. ct Ecstija Pc

nru serlanreeskonnaqa mchitatud laevaclc sijit olitais ootalnatusi ja dnnelikult Idppenud avariisid

Juba Tallinnas. Iaevade \,aljasdidu eel avastati l8 jarest. kes koik kaldale tosteti Suurupikohal, ar,anerel, kui laevad tugevasti ddtsLr'na hakkasid. ilmusid valja koLn iiinest - koLn Eestipoissi. l4-aastane Aleksander. l5-aastane Elnraf ja l6-aastane Arnold. Poisld olid pemulastevanad tultavad juba Tallinna sadalnas viibimise ajast. kus ad aitasid peruulasteL teha lirmassisseosteja korraldada nreremeesle siidaneasju Perrmlased lubasid poisid Petuussc kaasa v6tta,kuid esialgu pandi poisid siiski kartuleid koorinra Gotlandi saare fajoonis ilmus valja veel iiksjlincs 1J aastane \ioldemar. kes loomulikLrlt soovis Pcruusse s6iia.

Uhiscl mcrcrctkel said ecstlase.l teada palju huvitavat petuulaste clust. Suuft ele\.Ltst tekitasccstlastc scas pcfulllastc tcade, ct ncil on kodumaal Vaikse Ookeani suubuv.jdgi Vinr ja Trujilloprovintsis \aike linrrake Virrl. KLrnagi anuru ole\at Pemud ninretatud isegi Viruks. Sih4unkti.Themscl Londoni llihistcl Gravesandi loodud laevade segaDreeskond pidas veeL korraLikulahkunrispeo ning J Sandbank ta)iEcsti mcrcnlchcd tagasi kodunraale.

Wiimane.s6il nrlinlrlstleiale..Lennuki" ia,,Walf|bolaga".

. Carl Mothander kirjutab oma raamatus Parrnid. eestlased ja enamlaserl (1allinn, 1997)uhesthuvitavast loost

Abielludes baltisaksa aadlidaarri Benita von Wrangeliga. sai rootslasest Carl lr{othandcrisrKohila kulje all asuva Tohisoo m6isa pererrees K6nesolevas raarrallrs on episood. kuidas teelNarr"a poole oli kuningas Karl XII uksi mooda maad ratsulades Tohisoo mdlsa Kan.rru talusoisesse koplissc sisse vajunlrd ja hobusejalga vigastanud Karl Xll ronis rihe kivirahrLr olsa omaolukorra ule jalele m6tlcma, kui korraga tuli kivi juurde vaike k[urus e]t lnpsik kaes See olikuulus 'Kangru kopli soome n6id

Pika legendi liihikokkuvdte on, et eit tegi kuninga hobuse teneks ja klrningas aksis seLle ecstpalju raha.

l9l9 a sai Kangru vabataluks ja Kanqnr pe.e kandis kaua saksa nine Rosenblatt, kLrni scc

eestistat; Roosileheks Kohalik koster Eylandl. kes uLrris soorne ndia" jareltulijaid, leidis. et rolleveresugilased olid mitmcd Eesti tunlud tegelased, neileks riigivanenr Jaan Teemant ning Ecslimerevae viimane i.llemjuhataja Juhan Sandbank, eestistunud eestirootslane, kes kuningas Custallvisiidi ajaL 1929 a. oli rnaaratud Rootsi majesteedi isiklikuks adjutandiks ja kes saatis kariigivancnr Jaan Tdnissoni jargnriscl aastal tenra arnetlikul kulaskaigul Stockho|ri

Nii kidutab Carl Mothander.

. Sandbank'udesuguv6sastJohamres Sandbank'u (s 1901 - ?) isa Johanncs Sandbank (1E72-19,12) /senior,l ldpetas 190.1 a

Kasnlu N{erekooli kaugs6idukapteni kutsega Sditis kaptenina mitmetel laevadel, KasmuN{erekooli 6peta.ja(1919-19i0) J Sandbank (senior) on nraetud Krismu kalnistlrle

Johannes Sandbank'Lr (rrnior) vend Elmar Sandbank (1896 - ?) 6ppis Kasnu N{erekoolis je1927 a. lopetas TallLnna N4erekooli kaplenina Sditis tr:lurimehe ja kaptcnina nrilnteLel laevadel1941 a augustls viis kapten Elmar Sandbank endise Kasrnu Lae\'aornarrjkud" lacva NlaiaLeningradi ja piirast seda on Elnar Sandbanku saatus teadmata. Monedel andmctcl mdistsidvenelased Elmar Sandbanku surmaja ta suri 194:l aastal.

Johannes Sandbank'r.r (senior) vend J!ld Sandbank (1877 - ?) l6petas 190.i. a K:ismuN4erekooli kapteni eksamiga Sditis tLlr:irirnehe ja kaptenina mitnretel laevadel ning siirdus siiselama Ameerika Uhendriikidesse.

dnneks saab Eestis nllild lugeda 1940 aasta sLindmuste kohla nii "punast kui "valget"kirjandust Nii naiteks ki4utab Hanrlet Tiits oma raanatus TaastatLrd lo{iiraarrat (Tallinn 1935),kuidas ta seltsirneestega koos nalsionaliseeris Ecsti lacvakonrpaIiisid Kuna kdnesolcva raanratllautor, ndukogude korra tlrline pooldaja, Hamlet Tlits teenis alates 2 juulist l94 I a kuni rnartsini1942 a natsionaliseeitud kasmulaste aurulaeval N4aia", pidi ta vega hasti teadma, kelle kacdolid maiiritud Leningradis vallisiatud "N,[aia' kapteni EInrar Sandbanki ver e-r:la Kahjuks ei oleeelpoolnimetatud raamatus kordagi isegj mairlitud kapten Sandbanki niure.

r Huvilav on Jari Leskinen'i raamatus 'Vendade riigisaladus" (200r:) a, lk ll5-316) l6ikJohannes Santpank'i kohta. mille siinkohal muutnatul kujul esitanle

.hha trcs Sarlp.thk. cndinc Sandbank (1901 1954), inerevaekaplen, tegi aastatcl 19i5 l9l7Soomo KOrgcmas S6lakoolis labi peastaabi ohritseri kursused ja tequtses aastatcl l9l9 1940merevae juhatajana 19,10. aasta veebruariks oli Santpanl( vccndunud, et oodata on Ecstiokupeerimist SeetOllu lahtis ta kindel olla, et lacvastiku k0igc vditlusvdinrelisemad laevnd, \,aidkolm aastat varcln Inglisrnaal vahnistatLrd ookeaniallveelaevad Kolcl ja /-crrrlrl ei sirtuksNdukogude Liidu katte Saksa sdjavaeatascc asctaitja salajasel vahendusel pakkus Santpankndlemaid allveelaevu Saksamaale muilgiks. Saksa merevrlc illcn!uhatala, suLrradmiral FlrichRaeder soovitas Ilitleril nlilugipakkunlist vastu vdtta Ilitler n6ustus I9.10 aasta 2l VeetrrutrilSantpanki mr:irlgipakkumise ga sclliscl tingimusel. ct ka N6ukogudc Liit olnuks tehinsLrca niLrs

Sellega ldppesid ka labirziikimised ning Santpank voltis oma pakkumise tagasi Moned kuud

hiljem, 1910 aasta juunis, tiritas Santpank veelkord piiiista nii allveelaer,u kui ka samal ajal naa

sojavaelist ning poliitilist juhtkonda Parast seda, kui N6ukogude vlied olid maa okupeerinud,

pakkr.rs Santpank isiklikult sdjavaigede ulemjuhatajale Laidonerile ning president Patsile v6imailtst

pdgeneda allveelaevaga maalt veel viinrasel hetkel. Santpanki korraldusel olld m6lenrad laevad

Tallinna sadamas nrinekuvalmis, viimaks neid koos peredega Laande peitu. Laidoner r:ltles

ettepanekust iira ning lausus, et jiiiib koos Patsiga Tallinna Santpank kliuditati 1940 aasta sligiseL

N6ukogude Liitu ning saanud kumnekordse sildamerohu annuse sud 05. 05. 1954 aastal

Karaganda linna (Kazahhi) ltihedal asuva sunnitoolaagri haiglas Santpanki haua asukoht on

teadmata.

. 1933.a. hakkas ilnrunra mereasjanduslik ajakiri "Merendus", viiljaandjaks Mereviie Ohvitseride

Liitkogu ja esimeseks tegevtoimetajaks leitnant Richard KokkJ. Sandbank avaldas nimetatud ajakirjas mitmeid artikleid. Ka ajakirjas "S6dur" ilmusid J.Sand-

banki kiriutised

Eesti allveelaev.

!a. b okp"fida LoJU E.sti "ar'nrkuL. seJa muidugi ainult juhtumil, kui meii v:ihemalt prae-gdsegi jdul np ae\hsLik on ulenrAs'lnhiajalist tiiieljsi blok,,i: -

1933.a. kititlus,1. Satdhottk aj.tkitjLi.\ "irfut ettdis" ttL I attikli Ecrli Qlh,eeldcr.tsl, kttl"vtese tehc Iel\,ar.Jl ,

1937..t. jiudsidki Ittglisuaal cltildhtd allreel]e|dLt "Kdlct"' id "J,efilbil" llestisse. Kds dg.!"vttene utaes" stri Iei:. ntd.til t.tsa)ju kecrivs et ]r1,1 tlldse k.titslct sce ictai<n lugela otsustada.

YL@mlaltntnt

Allveelaevade soetamise kiisimus on kerki-nud meil viimasel ajal tosiselt pii€vakormle.Paistab, et vaatamata riigi preegusele raskele!-ahalisele seisukonale, kodanikud soovivad ik-kagi soetada ka meile s€l]e ,,vaesemehe reh'a"digi merepiiride kaits€ks ja isi olemasolukindlustamiseks. noOurt*n *""'"0,,' ^_peeseldub eriliselt aiq'"-fondt un""o

.Jubat l.sit)tescs t]t.rdiltiidsa)j.ts s..disi.l Liititrcncl.l lisegi lliiu luher) lilDrtaLt loalcl /ttg/ist))1,:1

alheel4et,ttL]'I.Iatlt|datle;fotoTt!]|i]1|]Lt|kii|.|s|.0||k1\,iic5|||1glisn1t!ttLl||\.ec|t|e\d'|ihc||L1hll1|!'\||1/(ar\,atl c rtsl i 2 jrt(l(t I c I d o s l.t I c l).

llc.;ti aIh((hL't, "Kdlcr" pilLliI naolcgd tiiiitFiIud kah.!\.

Eesti Merevile

iuhid

1918-i938

[lerejoud!de;uhcr.id 1925-19i2.

Melejaudude iuhatoto

A4erejo!dude j0hoiajo

Kontr-admiral Johan Pitka VR/l.Siindinud 19. II 1872 Jervemaai. oppinud

Iiasmu, Kuressa-are ja Paldiski merekoolis.Sooritas 1895. a. kauges6idu-kapteni eksami.S6itis merel 1889-190?. AsLrtas Eesti-Liitiiaevas6idu agentuuri LiverpooJis ja pidas sedakuni 1911. a., miliai asutas Tallinna laevataNet€kaupluse. 191? 1918 v6ttjs osa E(xti ra}lvus-la€osade, Tallinna omakaitse ja Eesti Kaitse.liidu organiseerimisest. Oli Vabaduss5ja algu-.e, .oomus'or gidp j2 -aUtod^ urgan;se1r'jd j.j hataja. 1918. a. organisecris merej6ududeametkondi ja meiira.ti merej6udude juhatajaks15. III 191E. Aastatei 1919*1920 organis{r€risEesli s6j: aevastiku ja.iuhatas Eesti v6idulialnerevage Vabaduss6jas. 22. IV 1919 tilendatinerevbe kapteniks ja 21. IX 1919 kontr-admilalik. P:ilast Vabaduss6jr l6ppu tahkus teenis-tusest 1i1. XII 1919 v6ttes &kuuiise puhkuseja astus reservi 1?. lV 1920.

trIerevee-kapten Johannes Herm YR I/2ja rI/s.

Siirdinud 21. 1893 Kolga valias. 6ppinudKasmu ja Nana merekoolis. 1915, a. kutsutudVene s6jav:ikke. 2. XI 1915 iilendatud merev:iclipnikuks. Teenis II merevie polgus ja X{uslanlcre laevastiku kompanii ja pataljoniiilemana.Lahkus vene v:iest 15. VI 1918 leitnandi auast-n1€s. Astudes Eesti v:ikk€ ma:trati 21. XII 1918s/]. ,,L€n$it" kompaniiiilenaks. 30. I1919rne:ir-ali Rannavalve Sido ja PA.istejaamadcvalitsuse iilcmaks. 29. Xl 1919 k6rg€ndatudven.leitnandiks. 11. XII 1919 m:ieratud merej6udude juhataja k. t-ks. K6rserdati mercvac-liaptenilis 1923. 1. III 1925 lahkus te€nistusestlervislikel p6hjusil. Suruud 1. I1926.

Xontr'admiral Ilermann-Aleksander SrlzavR r/3.

Siindinud 1ij. IV 1885 llaap3alus. T;petanud n€revae kadettide korpuse 19ll?. 191:l:stus Nikolai akadeemiasse ja kuulas l:ibr mcr.e-vae osakorna I-se kursuse. SoorjtaDud navigat-siooniohvitseri klnssi l5pueksami. Ilm.rs6ja xjalteenis Balti mere laevastikus olles viimati I/l,,I'etropavlovsk" komandijr ja Balli mcre lac-vastiku siaabi operatiiv-osalronna tilem. K6r-gendatLrd Il j. kaptcniks 191?. Lahkus Vencvaest 2,!. lX 1918, millal tuli Eestisse ja astus18. X1l 1918 kaitseliitu. 5. I 1919 m5aratirn/r' .,Lennuk" navigatsiooniohvitseriks ja 29. I1919 Mcrej6udude stlabi iilemaks. K6rgenda'tud merev:iekapiclliks 22. X 1920. M:iiiruti

merej6udude juhatajaks 1. lll 1925 ollesvafem keslvall teihud merej5udude juhatajakohuseid K6rgendatud kontr-admiraljks 24. II1928. Iahkus merejSudude juhataja kohalti. ITI 1932 ja .'irdus S6jamr' . *r'umi n6,kogu alalise liikme kohale.

M€r€vne-kapten yalentin Grenz VIt I/3.

Siindinud 2:1. XI 1888 Paldjskis. L6petanudPaldiski merckooli kauges6idu-tiiiirimehe dip-lomiga. Tccnis \rene mcrcvecs 1. I 1913 1. IV1918, tehes ka:tsa ilmas6ja s/l ,,Tsesarcrits" jat". ,,S\. rJ.J" lohriis.ri ., I hrul,n ., .:rkomandiirina. oicndanud mcr-ev:ielipniku kaGe28. XI 1914. Lahkus Verc vnest 1. IY 191:l s6jaaegse mitimani aukraadis. \hbarluss6jasl v6ttis osa s/1. ,,Lembit", m/r. ,,Lennuk" ja m/f.,,Varbola" vahiiilemana, vanemohvitserina ja'a.va \ornzrrJir,na rlaras 72. xl l9lq l.urri .oJl6puni. K6rgcndtrtu.l icilnandiks il1- X 1919.Piinst s6ala tcenis m/r'. ,,Lennuk" konrandijlina.1922. a. m:ie-at Ta,eJdudu.tp "rirt,: \rr. r. .\ .

gatsiooniohvitscliks ja 1925 sama staabi iile-maks. 1925. a. i6pet3nu.l merevbe ohvils€rjderahuaegse kursuse ja Inglise mereveeohvitseride navigatsiooni ja divlsjonaalku6used.K6rgendali merev:ic-kapleniks 24- II 1930.15. III 19i12 rne:irati meraj6udude juhriajaks,I ..'rgus, L^l ..r' ll.. 1. ". " "- or111. nov. 1938.

Mereyiiel(apt€n Valev Merc \rR I/;J.

Siindinud 1C- XII 11193 Pnr)lunrnal. 0tpir.uJ I(uf..q^ai - ., ln!,, . IJ ,'. l.ri ,^-,kooli. 1{11.1. a. liutsutud Vene s6javekke. Soolitas ncrcv:ieliDniku €k$n1i :10. XI 1915. Mra-ilmas5ja telii ka{sa tecridcs miirlitraaler.itclnr. 1? ja nr'. 14. Lahkus Vene !;i.st 21j l\i 1918.Asludcs Ecsti mcrev;iklre n:iai:1ti 26. Xl 1913s/1. ,,Ldnbi|" \'nhitlelllrks j:r hiljcnl s:1m:1iaeva vanemohvitscriks. Korgcnd:rtud lertn.1ndiks 21. lX 1919. I'}nr:|sl Vahrdussadr te.rnisnl/r.,,Vambola" vancmohvitselina (11121), s. I.,,Mccrnc" koma ditr.illa (192:) ja n]/'r. ,,Vam-bola" konandijriue (192i1). L6pc rnud alalisviie merev:ieohviiscride kursused 192;. 1927meerati Merokindluste iilena aj. kt, 1929 m/r.,,Lennuk" komanddriks ja 21. III 1912 Mcrej6u,,lud" .i-ah: ri p- .\. L.lf.,bn.d .orr'nrr ..n.i: -kooli juhtimis- la stnabitcenistuse alal :ll- \rIII193fi. K6rgendatud mefeva€-kapteniks 2.1. lll9JA !2nu" y" :4. ll t:,:(i. llhAf r In...uLl-dude juhataiaks 1. XI 19:38.

KULLAJAHT Ii{SMU LAHES

Ktisnlu Meretll1tllseunli Tai etiste.\ i . 3, 1996, lk. 2A-21 kitjutasine "KullaatsitiiseslKtisntu lahes". Arttkkel .octds elarat huvi jct \(igeli klt.tisid Ktisnttt Merenuu.tetrnttkiila:itaJad t.t:iahill llilien Difat Kaisnl! kulla kohta. Seeptira:t avtldane t,celse I leteenal i \ i t71d I et j dl c.

Ari 6humullidego

Altiiir kullalaeyadega. - Worobjew ja l<o. - Mille tile kaebrwrd kisrrruhsed.

("Rah\\,alehc" kaastdoliselt).

K a s n u s t Juba pikelrat aega rvalitseb kohalikkude elanikkude keskel arewus Kasmu"kullalaewa" otsijate tcectvuse parast l'catat!asti ilmus mdne aja eest siia Wene a<jrliral,,W o r o b I e w, kes hakkas orqrnisccrima kullalaewa rlles tislmist, mis maai|rasdja ajal olewatKasmu rannas pdhja lainud.

Worobjerv opereeris niiwOrd usLrtawatc andnretega, et ta ariosanikkudcks sai TalliNtastLinkllisti, Alweri jt isikuid Karaisidlal sidcmed ole.,!at $alismaadega \\'ahepealk:iis KasmLrs kcegi S o Io d o $ n ik o w,, kes olcwat Saksantaalt tulnudja esita\,ar sealseidrritr.rte.r. k,. ruu.trtrrd'.Lll ,l ,".r ",t ri,<cr

Worobjcw kauples roole kummekond kohalikku elanikku ja otsimistoicl loinliti ka tukk aega.lnis tOstis clanikkude usaldust \\orobjer.vi lvastu Lainud survel sditis Kaisnlu koquni riigiwancnrT e e m a n t uhes rrdne lcisc riiqitegelascga ja kriis Worobiewi saatel koha peal asjagatutwuncmas.

Scletati, et kullalac\\,a tdstjate la \yalitsLtse waltel on sdltritud leping. nrille piihjal ukskolmandik kullast ja lac$ saab walitslrsclc

Worobje\\ lai tihti 'lalli|nast raha ja seletas kohalikkudele elanikkudele, eL IrSr\\ar)eln u alahke kaega olewat terrale andnud 100 000 senti

Asi nais seda tderaolisem. et Kasnru komandeeriti riks rnerewAe ohr.vitser ja esitaja riigjkontrollist

Kaesolewa aasta ke$ade poolc tal\.vel kauplcs Worobjerv krlmrnekond kohalikku elanikkutastmistdodele, soo\,itadcs neil oodtta kdvadet Peaie Kiisrnu kullalae$,a olewat M u r m a n ir a n n a s pa)hja l;iinud 20 laer,"a kalli laadungiga, sojarvarusrusega jne Tenia olcwat uhe Ingiiscelle\!6tte csitaja.ia lahtwat siit r.viia me|i Murmani randa, kus taistetoodel ole!"at hea teenistus

Arasiriduks a ti n]iiLr rahraeca. kuid nccd lukati ikka cdasi ja nilud on need jLriud parlseltvaikinud

Kohalikud clanikud. kes harilikult teeni\\ad lacwadel, Iasid kohakauplemise aja lnooda minna.oodates' kullalaewa" i6strnistdarde alganist Worobjewi poolt

Senini ei ole sellcst aga kihku ega kahku kllLrlda ja teenistLtseta jaanud jninlesed on hadasKasnlus clutse$ kapten K, kcllc Wofobjew jaftis koha peale onla usaldusrnehcl(s. ostis kogunisuurema sLrrne Lrnla raha ccst materjale tanvilikkude meremiirkide ja abindudejaoks

Kaslrlrlased keirvad Tallinnas Worobje*i taga otsimas Worobje\\, teenib Wene I juuroveofaudteede seltsis"- kuid kasmLrhste lcrne korlerisse tulles ei ole tal millalgi aega. korcl liunatab,kord puhkabja nr:iaraturd ajal hiijenr ragasi tlrlles on harra walja liiinud

l(ogu affaar hoiab rannarahrvast suufcs Sfewllses Inimcsccl, kes teenisluseleidnlise a.ja moijdalasid, on raskcs seisukorras Teiseks ktisitakse kodanikkudc poolt digLrstarult kas \\,astab t6cleWorobjelvijult, et ta on sellcaegse riigir,,,anena Tectnandi kaest saanud tahasulrrmasid Ldpuratud

i!

wenitamised kullalaer.va t6steto6de algamisega JalubatLrd, hakkab niiitama kogu a{IaAri 6iget nagu

kbrwale hoidmine inrmeslesl, kellele tood

Atnl(h(st "llLhulL li t". 0 3.a - l r : \

Togojcirjeto ku llojoht Kiismu ott

Ilandlaste lrrvamise jiirele oleralt rvrrkki iildse rvoimata leida, Seni hulutatud jubaiile kahe nrilioni.

Roots; paastelaewad "Fritjoi'', "Harald" ja "Birger orr nilLrd wiibinud Kasmu all juba kiinudnadala esnaspaervast alates ja teinud kogu aja pidewalt tfaalirnistoid

^]wata\\'a kullalaewa

leidmine rreresrigawusest pole aga seni 0nnestunud ja urrberkaudsctc rannaelanikkudc ar\vamisejArele poiewat see iildse woimalik Lae*ad on seni pidewalt ristelnud K:ismust hommiku pool

asuwa Lobineerne maanina piirkonnas. mis kin'ise karina ulatub kaugele nlerele ja kus kuLrldLrste

iarele o1e*'atki maailmasd.ja alul hukkunud mingi kaubaaurik, mis Liiba\'vist tccle saadctud kulla

ia h6bedalaadungigaRootsi laeraade tulekul haaras kullapalarvik uhtlasi ka ilmberkaudscid randlasi. kcs alul lac*adc

ristlemist huviga jiilgisid Kuna aga seni pole rveel mingeid tagajargi tijijdcl olnud, siis on

rannarairrval huwi asja rvastu kadunud ja kogu kurllajahti peetakse nagu nrin-!iiks allrsetuks

kdmusr.indmuseks Randlaste usku on aidanud asja l!astu k6igutada ka see asjaolu. et ise-qi wanadkalurid. kes krimneid aastaid paew-p2ie\\'a kdrwal kainud merel kalastanas. ei lea nrida_qi lae!!ahukkumisest Kiismu r.lmbmskonnns Kohapeale on krill ulatunud kuurldLrsed I-iiblrvi kullast, kuidkalurid wangutavad selle juures siiski pead- kund ole\\,at peagu taiitsa w0ii1ala, et suuf lae\v saaks

hukkuda, ilna et seda keegi rannalt mingil nrocl tcada saaks Lained uhuksid siis nrunc-i usa l,riesenle hukkunud Iaewalt randa. kuid nlidagi sarnast ainuski kalur maailmasi)ja paewilt ci mlilcta

Uhe kuulduse jarele olewat laewa hukkurninc toimunud pirrcdal ja tomiscl ool KalLrritcarwates w6iwat see oletus pidada ka ainukesena paika Kui aga otsitaw kullalae\.v on hukkunudmaaihnasdja alul, s o umbes kakskr:lmmend aastat tagasi, siis ei usu nr:ir.id kalurid secla wdimalust,et rootslastel laheks korda Iac\\,a wrakki weel lcida

Urnbruskonna elanikkudel on weel meeles kaheksa aasta eesl toimunud kullajahl sarnas paigas,

kui G. Lilrkwisti algatusel ristles paastela€w samas Lobinecnc ranna wastas Kallrrite seletusejArele w3iuwat hukkunud Iaewa kefe kahe aastakr:llnnegx sllg0u,ale ilerepa)Ui. kuna pealmlse osa

katrvtrt liiw paari jala paksuse kihina Seega olewat wraki leidrnine nuiid *,eel *,dirrralik ainulL

kdrgemale ulatuwate mastide tdttu. mis $'ee sees seiswal.julgesli wahemall \veerandseda aastrtpristi. Kaheksa aasta ccst toimunud traalimistel olewat aga rvraki mastid rraha muftud, kunanastide kulge kinnitatud tfosside abil olewat pulitud lae\\'a rvedada madalanrasse $'ette Nlludpole$'at seega ka mastc enam olemas ja tr aal libisewat takistamatult iile liirvakihiga kaetud laewa

Ligi paarinzidalalise kohah.viibimise jirele on Rootsi paasteleewade mehed saanud Kasmus jubanagu oma-inirnesteks Seni on peagu igal ohtulja samuti ka plihapaervadeks tlrldud rnefelt Kasnrllranna alla seisma Laervad aetakse kig'isele ja jarsku siigarvaks nrineu,ale rarnale rvbrdlcmisilahedale ja paatidega sdidetakse siis maale meelt lahutama. Kuna lacu'astikku kuullrb Lildsc lgnreest, siis on Kiisnu mulrtunud ende 161tlr nagu elawamaks ja ilhetoon;line elu pakrrb rrrrLid

ndndagi uut Nii on loijnud kihama eriti neidude pere, kuna Kiisnru omrd noonnchcd sbidawadrrooda nlaajlmameresid ringilatulcrvad ainult hanva kodurand! Ilootsi laclvanlLc\tc lronlr tchf!ikohe ka sdprussidemete loornisc-qa algust ja scni on korraldalud rnecsk{lnna poolt rannal isc-ui

tantsudhtuidKisrnus ellrtsewad u,anacl kaptcnid, kes weedarvad far)rras onla \\,arrusepie,n'i. on Rootsi

laewadel nlir:id sagedasteks kiilalistcks ahtutrl 1r puhrpre$,rt]t' \ilda\\.Ld l1ad ikka Roolsi

11

kaptenitele ktlla, kus pajatalvad siis wanu meremAlestusi ja rviidavad ulisclt itdnusalt aega.K6ikide nende s6brustamiste juures pole aga seni liiinud korda saada selle kullajahi kohta midagilahemat kuulda. S6bfalikud rootslased ei taha sellest asjast ise kuigi palju kbneleda ja ega siisKiismu mehedki ei hakka liiga palju p.irima. Ei teata rannas isegi seda, kui kaua mdeldakse neidtraalimistdid jatkata Rootslaste jutu jiirele olewat see Inglise firma nr.i.irata, kelle teenistrjses nadseisawad Kismulased aga imcsta\.vad niiud seda wisadust, millega neid traalimistoid jatkatakse,kuna seni on toode peale kulutatud juba Llmmarguselt kaks mil.jonit senti. sest pae\\,ane lae$'adckulu ulatub tuhandeie kroonile

Alalehe.tt "Piietuleht", 0LA6.I935..1.

Vana kalur leeb sehiotsioohi

Wiru ronnos olgomos uus kullojoht

Otsituwlid kulla-puksiire pole t:iniDiweel lcitud. - Rootsi p;iiistelae\ynd tormawndI-obineemelt Knlkgrundile

Arwotowo kullaloewo wrokk osetseb wAllospool Eesti territofioolwete piirkondo

Wiru faDnas Kiismu all alustatud kullajaht, mis algas maletatawasti 2l mail. nillal RootsipiiasteL:rcwad "Fritjof , "Birger" ja 'Harald ilmusid Kasmu lahte, on nuLtd kestnud juba pidewaltligi poolteist kuud. kuid waatamata sellele pole seni iihelegi wrakile satutud. Teatawasti otsibinglastc {irlna "Trinks", mille kasutuses pii?istelaervad seisau'ad Kismu lahikonnast, Mohni saarejaKalkgrundi vaheliselt alalt naailntasdja paewil hukkunud kolrre puksiirlaerva, milledega transpor-teeritud Liibawi rentei kullareserwe

Niirid naib aga Wiru rannas palju kOntu sirnnitanud kullajaht andwat ka mingcid l6pptulernusi,kuna p:iaslelae$,ade kaptenitele anti hiljuti tihe kaluri poolt r.ile andmed, mis lacwa rvraki leidmisev6imaluse on teinud kindlaks Nimetatud kalur kitlastas hiljuti paastelaeq,n ning andis teada rihchukkunud riigiauriku urnbkaudse asukoha, kuna tapse asukoha teadaandmine sunnib parast seda,kui kalur on ettewdtjatega jdudnud omawahelisele wastawale kokkuleppcle. .Alljzirgnervaresridades au'aldame selle rreie ranniku kOmusiindnuse kohta liihernaid teateid

Kui tealed .ootsi paastelaewade kullajabist jdudsid r:imbruskonna randadesse, siis tunti huu.i kajsikute \vastu, kes otsitawate laervarvrakkide kohta w6iksid anda lahenlaid seletusi Kuigilandades liikusid siis ringi ka lehemehcd. ei lainud korda sarnast isikut leidaja nais, et Kasrnul:ihikonnas uppunud laeu,adest itldse iikski kohalik siis nidagi ei tea Nurld on aga olukord v.tnudhoopis uue poorclc, kuna pae\\awalgclc ilmus kalur, kcllel hukkunud laewa asLrkoht tapselt teada,i.r kes sedd ol u: rr'. ka ro,'r.la.rclc "lle r 'il,rnr

Nagu nirnetatud kaluri, kellc nirne ja elukoha.iatame siinkohal markinata, scletustest selgub, onKisnu all naailras6.ja aastatel hLrkkunud urks suur riigiaurik, nis t6eraollselt on kuulunud Weneriigile Kaluri sclctuse jafele sattunud tema hukkunnd auriku leiule paris juhuslikult See olnLrdnlmelt 1921. aasta kewadel, kui Stensk:irijuur es ajanud torrr karile mingi soome raerva.

Kalur s6itnud siis koos kaaslastcga Stenskarijuure Iaewa waatalna. kusjuures sdideti paadigaDrdoda ka Kalkgrundi madaliku juurest Samas lahedLrses silrnanud kalurid korraga rnerel ujuwat

ingit eset, mis alul paishud kummuli lainud laeu,a pdhjakiiluna Kui aga kalurid lahemale jouclsidja ieidu *aatasid. siis selgus, et tegentist on hoopis ningi suure auriku tnastiga, lnjs ujus umbeskunne sulla pikkuses osas wee peal l,{ast oli alaosast murdunud ja umbes pooLc meetri labi-m66duga. kuna masti ulaosa seisnud krimnekonna sentimcetri w6rra mereDin a all.

L2

Kaiurid hakanud masti iahti tOmbarna, siis selgunLld. et masti r:llaosasl. mis \\ee all, wiisid

weesuga\russe teraswandid. mis olid tnehe kasiwarre jarnedused Ncid teras*ante oli nelijanecdhiilgasid hdbedastena lerasvante \,(iis \vcc alla mitme nrcctti kaugelegi naha wantidc ascrdijarelc otsustades on nendc aluniised otsad kinnitatud laewa killgedele Nlasl olnud war!statlrci ka

nlittrletc waskosadega, nagu neid tawaliselt kasutatiWene riigiau I ikute juu res

Ka oli nasli alunrine osa sammeldunud. nii et selle jiirele \\'6is otsuslada. el $rakk oli lcbanud

nlerc pdhjas juba m6nd aastatKalurid ei tahtnud oma leidu siiski lalnete loksutada jatta, waid rvarsti peale seda s6ideti uucsti

paadiga kohale, et masti *'antide kuljest lahti raiuda ja seega mcrelt ka hadaohtliku takistuse

kdNaldada, kuna see oleks w6inud pdhjustada laervadnnetusi N{erci pilsiski nlast endises

seisukorras, kuid kalurite too ei annud mingeid tagajargi, kuna nad ei suutnud tugcwaid

teras$'ante labi raiudaSeegajiii mast kogu suweks endiselt l(alkgnrndi madaliku liihedusse mcrele. ning kalurid kaisid

weel hiljemgi nitmel korral seda suurl mastitnurakat waatamas. Ka sugisesed tolmid pole slLutl1ud

alul trosse lal11i kiskuda. rvaid scc sundinud allesjargnc\val lalwel, rnil jaia niihta\\asti warldid lahli

rebis. nii et kervadel rnastl enanr endises paigas polnud Nagu kalur hiljenr kuulnud, on lained

uhtunud nrastika randaKui nlir.ld rootsi lae\\ad pikernat aega Lobineenre piifkonnas traaLisid. siis lLrli kalurllc scc

laewarvrakl leidmine rneele ja ta otsustas asjasi ieatada piiiistelaewade kapieneile

Hiljuti, kui laervad olid jallcgi Kasnlu reidil ankrus, s6itis kalLrr lae\\adele ja jLrtlrslas tdlgi abil

iilaltoodud loo rootslastclc Rootsi kap!enid olid asjast huwitatLrd ia kalufiic anti selle teate

toomise cest ka koi.glti korralik tasu Tapset laervarvraki peidLrkohta kalrrI scekord siiski ei

awaidanud. r.vaid.,vastavall rootslastega pcetud k6nelusteie toimub scc hiijerr Krlurija roolslaste

wahel on nuiid oodata kokkuleple sdlnlirrist. lnille jarele kalur paastelae\'vadclo l.heb la lAewr

koha katte naitabKaluri arvanrise jarelc aserseb hukkunud laerv urnbes rviieteistkiirnne stilla siiga*uscl kuna

nerekaardi juirele on selles kohas safnane sllgaNus margihrd Ka hukkunud laeNanrasti asendi

jarele wdis saina otsustada, kuna rvanclid ulatusid peagu *eepinnani Kaesoleval jLrhul pole kLrll

teada, millise hukkunud aurikuga on siin legemist. hiid kindcl on igalahes see, et laelvahukk on

toinrunud maailmasdja aastatel. sest rahulikel aegadel olcksid uDlberkaudsed elanikud nrerc

6nnetusest ikkagi kuulrud, ja masti jarele otsustades e; rv6inud olla tegernist ka kuiqi arnnru

hukkunud laeu'a,qa Uhtlasi woib anlata, et laew on kuulunud Wene riigilc. krrna wene lae\'\'Lr

maailmas6ja ajal Soome lahes nlitrnejdki pohja Iaks

Kuna sull.e auriku paastetoijd kujunervad siin igal juhul tLllutoolvateks. pealegi, kLri wrakkasetseb ainult rviieteistkumne siilla suga*usel. kus tlrukril taicsti woilralik tootada. sjis on nuii,:l

oodata uue kuilajahi algust wiru rannas

PoLc teada. kunas wraki paastetoadega alLrstataksc, kuid niihtavasti toilnub scc pcalc scda. kui

pracguse lepingu kohasclt paistelae\\ad on inglastclc traalin)isloo lbpetanLrd Peale selle

alustataksc paastetoid sils kas inglaste finra wdi laervade ornaniku Gr-rteborgi paasleseltsi fooll.h.rna pole teada. kellele rootsi Iaer'vade kaptenid oma andmed edasi andsid.

Kui kaua aga mere traalinine kolmc pukseri otsintiseks pracguse lePingLr alusel rvlllab. scda

pole tcada ,+lul olnud leping sOlnritud inglastega kuuc nadala peale, kuid selle iepingu acg sai

juLrnikuu l6puks tais ja secga on lepingu lahiaega pikcndatud Igal juhul aga seninc traalirrineenan kuigi kaua ci kesta. uaid kLrlla.jahi algust Kalkgrundi r.lrnbtuscs rv6ib oodata lahenral a.lal

Kuna iaelva asukoht on meie rannast alrlates umbcs 12_15 krn kau,quscl. siis ci kuulu aga see

enanr mcic ten itorlaalvetcssc ja pziastmisioode korral langeb kogu saak paastjailc PiaegLr. kLrs

rootslased traali\.vad meie rlete piirkonnas, on riigiga s6|nhud rvasta* leping, rrrille jalele rii-uilc

langcks piiastetLrd waran.lustest kuulu jarele 35 protsenti Wabas wees on aSn i-qaliks paiastelLrd

$'aranduse onlanlk

A.jdIcJtc.tl "P(ic|a Ie h1 ", A 3. 0 7. I I 3 5. i

Komment:lal'

Uudised mcredes ja ookeanides kullalaadungiga uppunLld laevadcst pacluvad laiu rahvahulki igal

sajandil Lcltoodu kinnituseks varske uudis 21 sajandi kunnisel

Jutt tsoori kullast tdstob Lduna-Korea oktsiohindu

l,,Ltt Loctg, Btntgkok

Kuulujutt merepdhjast leitud Tsaari-Venemaa kullast tdstis pankroti aarel oleva Louna-Koreasuurusclt tcisc chitusfirma aktsiaid kahe paeva jooksul 32 %. kuni eelmisel neljapaeval peatatinendega kauplcmine

Ehitusfinra Dong ,\h Construction lndLrstrial Co on nlilidseks olnud juba kuu aega pankrotisning otsinud palavikuliselt uut rahalaeva. lris neid sugavikust taas pinnale tdstaks Seekord tdestilacv leitigi nirg kLmluju!tude jargi vaiqa suure rahalaadungiga.

Launa Korea paevalehed kirjeldavad Lrppunud varandust suure 6hinaga Reporterite anrtes olltegemist.jaapanalstc poolt 1905 aastal uputatud kolmenrastilise Dmitri Donskoiga

Laeval ole\.at olnud lisaks ,100 mcfcmchclc ka niassiivne kullalaadLrng l egemist olevat.- . irra I lun.-rJ r-rn rdrr.e-, non r...

Dong Ah pressisekrerar kinnitas moodunud ko|rapaeval et koostaos Ookeani Uurimise jaArendusinstituudiga lcidsid finna tootajad Korea poolsaarest idas merepdhjast sinna Venc-Jaapanisdja ajal uppunud sdlalaeva r'faki

Dong-Ah olevat sunnitud katkestama toimingud laevavrakil onra pankroti t0ttLl. Ehitusfirmategews peatati koltetajalootusetu6,l rriljardi dollari suuruse \,61a titlu

Kuulujutu kohasclt on leevil 1i0 2.10 miljardi LSA dollari (2.3'l-i triljoni i(rooni) vaarlusesTsaar i-\'enenrna kLrlcla. nrillcst iiilkuks chilusflr Ina \,6lgade kaneks ja jaaks k6vasti Lrlegi

(|l.|: )t)0() tt "l't)\|iltrr\")

{anluhul

1f,uf6 eir:r!1,1ctrc!1!.

t.N nrn nqi.tr:h hir.ll

tncrctl roryutdrl lttgtlnrrtttd dak.fut.l. OlgtlKuld jrt ntt:rentehed ott dlull kakkr \ahinuLl.satda. Ilttnt Itfu nt: ee! | i ka( I /tc t id nlo I dtlstL1.\l

stc siis l.'ttilott: tnliutt t'di licsttillilljne nnxhus )ai ku!cti ci luhukst3,\0.

I'

''TORMILINNU SUND''

Kapten R. Pahlberg

Kuigi olen viinasel a.jal juba pikemat aega aumlaeva kaptcn, olen siiski oieti vana elupdlinc

purjelaevamces. onta neres6ite alusrasin l6-aastase laevapoisina viruranna 26o-tolllliscl

purjelaevai Linda .- Olles aasta soitnud "Llnda'ga Laanemerel. lahkusirr sellelt l^evalt. sesl tahtsin kord ka

Laal1elnerest va]ja paiiseda. Nii astursin 1902. a madrusena tcenisllrsse kaugesdidu purlelaer'a

'Salme' peale, kapten Paadimeistrj juufe' Sahne'ga" kaisime Laane-Indias

Hiljen tcenisin madrusena ParnLr kaugcsdidu pu{claeval lngersoll' midajuhtis kaptcn Taa!et

Martinson, keda tlldisell tunti "Ja ki Taaveti ninre all Maailrraso.ja a.jal kui rnina sealt iuba olin

lahkr.rnucl, muiidi 'Ingersoll .+0 000 rubla eest soomlasile. kellc kiies laiLrba esirresel Icisil miini

otsa sattus ja hllkkusOlles luhernat aega tecninrrd vecl ka prr{elac\ "Mathildc l . astusin Kasrlu llcrck(roli

Nurid teenisin tijurirnehena ja hil.jem kaptenina samal purjelaeval "Linda". millel olin alLrstanud

oma meresoitu laevapoisina. 'Linda'gtr" sOitsin tnitmesuguste LAaine-, Pdhja- ja l'alncre sadamalc

vahet.1910 a. ostsin endale osa purjelaev Riga" pealeia sriitsin sellcl laeval ookcanisoidus "Riga"

oli 560-tonninc kahvelkuunar. N{aailmasdla aj.rl o irr lnglrsrraal kus lacr lrrclise \'6inude poolt

rekvirecriti TakelaaZ kisuti maha. lac\ tehli 0rainrik\ jx tah(tr 5ee k \ilasliga '\bcfdeeri

saclanasuhu upu!ada, et sulgeda laevasoidutced Saksa aLlveepaatidclc See kavatsus iaeti hiljcrrr

kuil taitrrata. kuid Iacv oli rikutLrd ja I920 a lnaksid inglased la$a onranikelc 'l 9000 lae\a

rendihinna ja veiifiuse kattcksPeale "fuga rekvireerirnist sditsln kodumaale ja tcenisin rraailmasdj,l ajal vene sajalacvlls-

tikus. !nineerides Soon)e ja Liivi lahel laevasdidLrteid ja vliinu

Revolutsiooniajal, kui Vene lacvastikurs puhkes korfalagedLrs. sain nladfalnala-dalise pLrhkust

ja s6itsin Kaslnu, kus t6otasin ajutisclt rrerekooli 6petajana

Saksa okupatsiooni ajal kLipses lninul kavalsus asuda Viru rannas utlrbes 600 tonnilise

purjelaeva ehital]tisele Kavatsuse elluviintiseks ostsin Kolga mclsast kohalikLrll lrldisnikLrit i000palki. nillised oua soovi jlirele vdisill melsast valja valida \laksin kasirahaks 20 000 rubld laseega oli laevaehitusc material kindluslatLr.l

Nletsa lahemalt unridcs selgus, ct siin olj vaga paiiLr hcad laevaehitusc nlalerjali. lnispnrasi

otsLrstasin asuda suLlrcnla laeva chita tisele, kui esialgu olin kavalsenud, et rnitle hcitd n)alelall

asjata rarsata.

Laevaehitalninc tuli aga scdapuhku eclasi []kara, scst puhkes Vabadussdda Nlin]:l nra^rati Vifu

ranniku komandandiks Kui venelaste kaest \'6eti lira aur-uiaev "l-ibara (hiljcrn Ballabor )'ndarati 1nind sclle laeva kapteniks. Hiljem leenisin meie ]nglise saalkonna ndua'djana.ja ptrrasl

seda Tallinna sadama kaptenina, nillisest arnctist lna l9l9 a sugiscl oniapalvel vaban"sin

NiiLid v6isin uuesti asuda o a purjelaeva ehitamise kavatsuste jrlule Laeva plaani ia nludeli

valrnlstasin ise, kasutades sellcks saksa suu|te pLrlelacvade eeskrrju ja orra pikl{alisi purle

lacvakogelnusi Suurt rrihku panin sclicle, ei ehitatav lae\' \'ariks purjetada ka i|]ra parlastita. ja

nagu hiljenr nahtus. 6rrrestus selle labiviirrine faicl llliliralKuna laelachituseks ostctud ntets |teic !aliLsusc poolt osalisclt kirrni paltdi, siis oslsin vccl l0.l

puud.juure N ud oli Inateriali niipalju, el sellcst Vclis ehitacla kaks suurl purielae!r Scllep'fast

asusirregi hiljem ka tcise purlelacva ehilanriscle Sellel olid jLLba taaivid ia kaarcd pLisli ja kr Lrks

kord pianke irnber. kuid siis lnuutus laevandusc kotrjunktuur d da. ct purielrera rahll eesL vais

valislnaalt ostajuba surrre aurulaeva Sclleparast olirne sunuitLrd teise lacva ehrlar)lisc katkestarne

.ja r'almis kaared koos alles kasutanlata lraterialica ala nnrLrlna

Uus laev oleks tulnud esinresest vecl suurem. nimelt 2 jalga pikern ja 2 toLLi kor3ern

Kaplen Eduard Lepni oli juba l9t9 a sugisel. enne nrinu kohalej6urdnrist. asunud laeva

ehituspuid metsast maha v6lrna. NIina ostsin lokonobiili ja saeraami, et puude saagirnine laheks

hdlpsanlini.Laeva ehitusmeistriks kauplesin vana kuulsa Saaremaa laevaehltusmeistri Aadu Sepa. kes

varen palju Par nu ranna purjelae!.u oli ehitanud Kuna Aadu Sepp oli tol ajal juba 70-aastane, siis

juhatas ellitLrstood hiljcm tenra poeg Peetef Sepp Ka Peeter Sepp oli mcie rannas tubli

laevaehitajana turtud. Kui meil "Anelle'l' ehitati. oli ehitusneistriks soomlanc .jd Peeter Sepp

lihtne toomees Kord raakis Sepp Kristenbrun'ile, ei miks teie ltrevaehituspuud lasete k6ik katkisaagida ja neid tcn,elt laeva sisse ei panc, mis annaks laevale palju suurema tugevuse. KuiKristenbrun sellest soomlasele raakis. hakkas see naerna ja selelas, et ten/cte puude asetarrine

laeva sisse on vdimatu. Siis asetas Sepp suwe, paksu palgi tulele. soojenedes painutas ta selle

tarvilisel maiaral kdvefaks, nii et see ilma saagimata laeva sisse sobis. Soor1llane vihastus, vdttisoma "seitse asja" ja s6itis minema Edaspidine ehitustoo toimus nulld Peeter Sepajuhatuselja laev

sai vaga tugev ning korralikEt mjtte aslatult toorcid puid kaugelt rretsast randa Vedada, korraldasin nll. et kaared tahuti

valmis juba tretsas. ja nirnclt l2 kilomeeLri kaugusel rannast Manniku k6rtsi juures Siirt olisackaater ules seatud ja loonistuspdrand ehitatud. rri1le jirgi kaared ';iilja t.rhuti UlsikuLlkaareosad kinnitasime r:lkstcisc klllge puupulkadega, siis vedasine iga kaere kolnte eri lLlkina

hobustega randa- kus necd oma kohale aselalija raudpoltidega r.lhcndati ning kinritatiMannjku k6rtsi iuLlrest randa viiv tce oli vaga vilets, mispairast pidirne seda laevaehituspuude

transpoftimiseks ise parandama. Et vcdu korraparasell sooritada, ostsime selleks omale hobused,

millistclc lisaks kauplesirne ka r.irnbruskonna taluinehi oma hobustega

1920 a. kevadel salme Hara rannas ehitusplalsil laevakaaled ules. samal aastal paigutasinekohalc dckipaar id ja laevadeki

l92l a panime v:ilisplangud umbcrja triivisime laeva uleni ,ila. Sama aasta sllgiscl asusime

laeva vcttelaskmisele Orna abiniudcga t6mbasime laeva unrbes 4 stilda edasi Nahes, et onla

abindud laeva veltelaskmiseks on puudulikud, tcllisin Tailinnast riigi tostelaeva abiks Esiteks

tdmbas tdstelacv r:lhe terasvaieri, mis enam uus ei olnud. punrks Siis panime katkenud vaieri

asemele uue- tugevanre vaicr ija nilild to;inus laeva velteajamine kiirestija ladusait.

Itesli ihtsaint ploJe-/.rx\" 1bn11ilind"

\

'l i

1i:

Viisirne lacva Loksale, kus l6petasirre teina ehitamise ja taageldamise. Kogu ehitustoo valtelvalvasin, et too tehtaks hoolega ja hasti. vaatarnata sellele, et see tegi ehilustoo pikcmaks ja kakallimaks Laevakaared lmmutasinre tlirpelrtiniga ja paigutasime kaane vahcle mitrnekordsedsoolakastid. mis taideti soolaga. Laeva raudosad tsingiti koik korr alikult hoolega

Laevale iasksin 6mmeida kahekordse komplekti pur.jesid Neli kuni viis nreest OmblesidKasmus aastaotsa. ennekui kdik purjed said valmis PurjedlasksinOnnneldakodumaariidcsr

Ka kbik muu laevaehitusmatcial oli parit kodunraalt. val.ja arvatud raud ja ankrupeli, nrilleostsin Soomest.

1922. a augustikuul valmis laev ldplikult ja ma laksin tenaga otsekohe Soomc nretsanratedalilaadima, Inglismaale - Srvanseasse viinrlseks Mina jain laevale kaptcniksjajuhlisin "Torrnilincl'utenelt viis aastat. Sditsjn "Tormilinnuga' korduvalt ka ookeanil, nii Pdhja- kui ka Lrluna-Ameerika ja Aalrika sadamates.

"Torrnilind oli esimene Iaev, kes Eesti lipu viis ule ekvaatori l6unapoolsclc rraapoolele. see

oli 1925 /1926. a. talvel."Tornilind" scc oli laev, mis orna nimele tegi au. Ta oli vaga hea rnerelaevja neelitas onta

puhtuseja soliidsusega sadamais rahvast kokku vaatalna."Tormilinnu" esinlesel valjasdidul oll rninrrl 1-seks tilufimehcks A Kaanrarrn ja 2-scks

tuLiritreheks E. Einholn1 N,lercl viibisid koolivaheaegadel laevaga kaasas nrinu pojad IIarri. I I rvana, ja 8-aastane Hcino. Kuna laeva oli kerge roolida. siis olid poisid sagedasii facvasedroolimehcd, nagu minu abikaasagi

Kui mina "Tormilinnult' lahkusin, jai minu aselnel kapteniks endinc esirrene litLirinteesKaamann Kaanlann oli neli aastai sellel kohal Siis ta lahkusja kapteniks sai Iiirrholnt. kcs priisis

siin 5 aastat. Tema lahkudes sai "Tormllinnu kapteniks minu poeg Harri. lema algas onrategewst "Ton]lilinnuga" vaga 6nneliklrlt sooritades navigatsiooni jooksul haruldaselt palju rciseSiis aga tuli saatuslik 6nnetus, mis hukutas Iaevaja robvis kolme noorcja tubli |rrerentehe elu

1938 a kevadel Iirksin mina aur1llaev N,linna'ga jat6in "Tor milinnu ' S oomest Tallinna Nitii,:lehitame selle rimber mootorlaevaks

Tornilind , see on pool nlinu elLrtood Temast olen aastate jooksul tun ud prlju rajinlL!, acaka palju valu

Li

MURTUD TIIBADEGA'' TORMILIND''

Uhel reedesel ool - 60l vastu I I dctsembrit 1937 a , tugeva lormi ja lumesajuga, sattus uhke

"Tormilind" Soome lahel veealusele kaljule Saadud vigastusest jooksis niivdrd rohkesti veit

laevamumi, et seda laeva purnpadega ci suudetud valja pumbata I-Iiljem kaendus laev Limber,

kusjuures noored meremehedr Evald Kristenbrun. Vendelin TLlLLja Jalmar Heinatroon hukkusid

Ulejiiiinud meeskond paases paadiga Hiiumaa randa

onnetuse kohta saab selgeima pildi, lugedes laeva kapteni Harry Pahlberg'ija teiste p.iasenLrd

meremeeste seletusi, nii nagu need on hiljem Tallinnas koostatud mereprotestis

Viiljav6te "Tormilinnu" hukkumist kirjeldavast mereprotestist

Alustasime purjelaev ' Tornilinnuga reisi Kopenhaagenist 25 novembril s.a kell 1400, et

minna Kotkasse metsamaterjali laadima. Laev oli tLlhi, ilma ballastita K6ik Liikuvad esemed, mida

laevajuhtimisel tanis el lainud, olid tostetud Iaevantumi Laev oli taiesti mcrekotras, knllaldasell

varustatud ioiduainetega ja k6igcga, mida reisil talvis v6is minna, tagavarapu{cdega. trossidegajne. Meeskond, 9 meest, oli kllllaldane, et hadaohutult juhtida laeva Kell l4lahkusime vedurlaeva

abil kai a:irest ja alustaslme reisi. Kopenhaageni reidil laskis vedurlaev meid lahti. tbmbasl e

purjed peale ja alustasime reisi omal jdul Tuul oli sud-west kolm palli. Jdudnud tuletom NordreRose iuure. lasksime sellesl nord ost i poole ankru sisse- kuna ne vastrrvoolu t6ttu cnam edasj ei

paesenLrd.

Olimc seal ankrus kuni laupaeva,2T novembri homrnikuni, nil uuestijatkasime reisi Tuul olinord-nord r,,est 5 palli Selle tuulegajdudsime Gotlancli lduna-olsa lahedusse, kus tuul poordus

nord ija paisus 7-8-palljseks tormiks Hiljenr vaikis tuul ja puhus mitrresuguste sihtidega

Niijoudsinre uinbes Gotlandi ia Hiiurnaa poole vahenaasse, mil k6\'enesid jalle ostl+oolsedtuuled kurli tormini ja kandsid meid Rootsi ranna poole. O{sisirne Gotlandi saare tilgant \arjuPikkamooda poordus tuul nordi, puhudes endise tugevusega. Rehvis pu{edega ules pjdades

kandusime Gotlandi lduna-otsa valia. kust saiml: hea osl-sLld-ost tuule, rnillega esmaspaieval,

5 oelien b iljiuJ.,rne Ilii.rnadala I .lcloe ani

Sealt loovisime edasi ost-siid-ost ja nord-ost vaheliste tuultega kuni reede, 10. dets

honrmikuni. Obsel kell 2 vantasime pakpoord haltsile, saades laevakoha Bendskari ja Russaro

tuletornide peilungite jargi Ilm oli selge- nahta\us 10 niili. Tuurl oli ost, tugevusega 2-4 palli

Hommikul kell t hakkas tuLrl kiiresti kdvencrna Hakkasine purjesid vahcndama, kulsudes

valja ka vabavahi Tuul rebis punrks taakseili ja besaan-topseili Kell 12 oli Osmussaare tuletornnord-ost 8 miili ara Ilalsisime tuurpoofd haltsile ja jatkasime rchvimist Tuui oli ost-nord-ost 9

palLi, nahtavLrs l0 miili. Keli lil oli lacv sellele tuulele ja lainelc purje all. Peal olid mdlemad

marsseilid, teksfaaber ja besaan kahes rehvis Rool hoiti k6ik aeg umbes 10" tullfpoordis. Laev

laks kompassi jiirgi nord'ile Vahese purje ja suure lainetuse tdttlr oli triiv vaga suur, endiste

kogemusteja triivi peilungite j rirgi vdisime alnestada 4 tunlbiNii jatkasime triivimist Soonre ranna poole Peale kella I6 hakkas sadana 1und. mis hiljcm

nruutus tihedaks lLlmetuisuks Tuul endise sihiga oli ndrgenenud 7 pallini Kell 20 arveslasime

koha Russarost l5 niili sr:id-l\'est i pool ja et paksu lumctuisu tdtlu midagi naha ega kuulda ei

olnud- otsustasime Soorre rannaie ntille enant lahclrale nlinna. vaid ulnbcr halsida 10 nrinutitenne kella 20 oli k6ik vainis halsimiscks, ootasine vabavahi valjatulekut

Tapselt kell 20 hakkasime halsiura Laet olr keercrlrd Lrrnhc; a0'1r sJlis suure kiirusega

allatr-rult. kui korraga foori alla kais lugev t6uge, visales laevanina uucsti parem.lle, leine tuge\tduge kiiis ahtri aLIa Prassisime raad tilurpoordi trlcpakkarna LTlenrisc InarsseLLr lasksime alla

1a

Laev oli lainud tile rradaliku, ujus aga jalle ja laks tagurpidi sud-westi suunxs kxljLrst

kaugemale. JLrl'rtislme laeva pakpoord haltsile.Laevaruumi jerele vaadates selgus, et laev lekkis locjriosas. kust oli kuulda veesollnat. Et

paasta laeva ja meeskonda. vdtsime kursi Tahkuna peale, et jouda viihem hadaohtlikku randa. kustoleks ka voilnallk olnud abi kutsuda. Vdtsime srid; kursi ja tombasime taie grootseiii peale. et

oleks rohkern kiirust Tuul oli nord-ost 6-7. nahtalus utnbes I miil.Hakkasime kohe pumpama. Teine pump ei todtanud, arvatavasti olid nrunis ujunra hakanud

puud pulrba torusid vigastanud. Kell 24 o1i laevanrumis umbes 1/3 ruun1i vett Hakkasinesoendama dekivintsi, et lossimistiinnide ruumist vett v.ilja tosta Tuui oli tunduvalt vahenenud, oliveel 3 palli endise sihiga Umbes samal ajal nagime lumetuisu sees Lihe laeva tulesid, kellegapur.idsine saada rihendust. See mairkas kull meid, kuid eemaldus enne, kui suutsine talle omaseisukorda teatada.

Tuul vahenes kogu aeg. Umbes kell 2 oli veei I pall tuult Dekivints tooias ja t6stsimelosstrinniga ruumist vett valja, kuhu seda oli kogunenud unbes pool ruunli Grootseili lasksimenaha, kuna vett oli ruunlis juba palju. Kell 5 lasksine rnaha besaani ja votsirne kokku alumisemarsseili. sest tuul hakkas tousma nord-nord-ost ist

Kell 6.30 otsustasinle vee valjatdstlrlise poolelijattaja paadi !,etle Iasta- et laeva uniberminekLrkorral paatidesse asuda. A^,estasime koha 7-8 miili Tahkunast nord i pool.

Vesi oli hakanud hiljem kiiresti toLrsma ja puudus siis veel 3-4jalga dekist Noorerr nadrusLysak laks fddri meeskonnaruumi vahepeal kustunud gaasilampi siilltama Sarnasse laksid veel

Kristenbrun, Valder ja Heinakroon. et ennast soojendada. Jakovler'. Eltrnann ja TLlll olid mastis

lahtijaanud rnarsseili kinni sidumas Kaptenja tiillrimees asusid ahtris pooldeki peal rooli lahedalRool o1i pakpoordis kinni seotud. Vaikse tuule l6ttu laev oli kursist ara podrdunud ja vaatas

ninaga nord-u,est i.

Jarsku tugevamini nord nord ost ist puhurna hakanud tuulja samal ajal suur laine viskasid laevavasakule kuljele Lacv hakkas rohkern ja rohkem viltu vajuma ning kaldus jiir sku rnastrdega vastuvett, kusjuures mecskonna ruum Llhcs sccsolijatega jai taiesti vce alla Hulldrnise peale. et koikronisid laeva kuljele, tlili slnna kapteni.ja tllurinrehejuure ainult Jakovlev

Selgus, et mastisolijaist Jakorlev ja lltrrann olid roninud alla. kuna TLlll, vaatamatahriudmistele, oli roninud llespoole praanraa v6i marssraa otsa Et keegi enam hLludmistelevaatanata laevakere peale ei tulnud. hakkasime kolmekesi paastepaadi juure ninenra Teel sjnna

aga nagime ujunas viiikest paati. kus olid juba sees Elhrann ja Lysak Laksine kolmekesi sinna

sisse Hriudmistele vastas ainult TLlll PuLldsimc Tullile paadiga lahcneda. kui nagime veel kedagilaevakerel roonlavat See oli \ralder T0nibasime ka tema paati

PAIast asjatuid katseid lcidsirrc, ct on lootuseta lr.illile Iaheneda. kuna ka aemd olid kadurrudTeisi kahte, Kristenbruni ja Fleinakrooni. ileie enan ei nainud ega kuulnud Viirnased olid lacvatimberrrineku ajal meeskonnamumis Heinakfoon oli sealt valja paasenud ja reda olid puudnudaidata Lysak ja Valder Kristenbruni ei nainud esa klrulnud keegi Kas tema ruhvist valja paases.

einiihtud.Kui nagime, et Tnllile lahenemine oli taiesti vdimatu, kuna paati ahvardas taglasc vahcl kbik

aeg iimbermineku hadaoht, siis taglase vahelt valja saades pliudsime hoida paati lauatltkkide jakdigega. mis kaiepirast oli, laevast eemal, et laine ei viskaks teda iaeva peale HomrnikuLvalgenedes ei nainud nleie aga suure lainetuse.ja lurnesaju t6ttu laevaja ei vdinucl ka utelda, kuspool Iaev oli

Tuule ja lainetuse jargi arvestasine, kus pool umbes maa on, ja hakkasinre tuulcst kantunaLauatlikkidega soudes rannale lahenerra

Randa jaudsime ll detsembril kell l5 Moni tund netsas ilrnber eksides leidsimc sooia toaLehtnra metsavahi juures, kus saime puhata ja endid soojendada

19

N6nda kuiv ja asjalik aruanne Kuid noorte nleremeeste ihulikku kannatust ja hingelist pilna

v6ime enesele vaid ette kujutada Surmahadaohus v6itleva. labimarja ja kulmast kange meeskonna

vditlus karmi talvise merega oli traagiline ja lootusetu. Paasenud ja laevalt vaikese sdupaadigalahkuvad viisinud, roldunud ja tLllpinud noorcd mcr emehed olid oises pirneduses sunnitud kuulamaveel oma hukkuva kaaslase ja seltsimehe Tlllli hadakarjeid ja appihiiridu, ihna et nad olcksidsuutnud hLlkku]at aidata Teine uppuv kaaslane Fleinakroon oli juba pcaaegu paastetud. juba

haa.asid meeste kriimast kohmetanud kaed tenra paiitlrst kinni, seal libises ta paLitust valja ja vajusnende silmade all siigar.usse .

Eriti raske hoop oli see muidugi "Torlnilinnu noorele kaptenile. lasusju temal kuijuhil raskeja painav vastutuskoorem tenla hooleks usaldatud laeva ja meeskonna eest Raskeimana jardhuvaimana vdis tunduda muidugi kolme noore kaaslase hukkumine, kellede seas oli ka temanoor onupoeg.

Kuid nleresOit, see on nagu sddagi Hukkunud meremeesteleja laevadele kurba leinaviisi uluvatonni vilistamine ja lainete kohin kutsub jarelejaanuid vastu uutele v6illustele, uutele kannatusleleja uuteLe tegudele

Torrrist vigastatud ja haavatud "lormilind" veeti hiljern paastelaev "Meteoor'i ja jaalohkuja

"Tasuja" poolt Soome Hangijsse, kuhu avarisl jai lalveks.1938. a. kevadel sditsid "Tormilinnu ehitajaja "isa' oma nuiidse laeva aurulaev "lvlinnaga' ja

kapt Kristenbmn Soome vigastatud lac\a koju tooma Nilud leiti ka hukkunud laeva veepi laLe

t6stes selle ruhvist Evald Kristcnbruni laip "l or milind ' toodi kodumaale tagasi SaaremaaltkutsLrti kohale vana laevanrcistcr Scpp, kes 'Tormilinnu' oli ehitanud. Pandi vinguna saed japaukuma kirved, et parandadaja kohendada Tormilinnu" vigastatud keret

"Tormilind" parandatakseja ta sdidabjalle edasi kllndma orna poolelijiianud vagu Kuidseeeiole enan endine kdrgetaglasega tuulelind "Tormilind ehitatakse nlllid umbef rnootorpurje-lacvaks See saab olerra vigastatud tiibadega tonrilind

t_r

MALESTUSKILDE'' TORMILINNUST''

r\nto Juske

Raske tornli katte jeanud Torrnilinnu" hadaohtlik seisukofd oli lallinnas teada parnustTallinna teel olnud jiial6hkujale "Tasuja" anti kask otsida mer ehiidas laeva I asuja ,Tor nrilinduei leidnud Puhapiieval 12 delseinbril 1937 a umbcs kell ll tearas Taani aurik "Er a,,. ct san)apiieva hornmikui umbes kell 9l0 nahti laevah Tahkuna tuletornist 7.5 miili kaLrgusel trii'i'ar laevavrakki. mille kirjeldus vastas Tornrilinnule" Enanr ei olnud kahtlust, et Iiesri purjelaevaclckuningaks nimetatud "Tomilindu" on tabanud katastrool \'fakki otsirna saadetud jaalohkuja"Tasuja" ja PaLdiskist pAastelaev "Meteor" aga vrakki ei leidnud

13 detsembril unrbes kell l4 leidis jaaldhkuja "Tasuja" l9 nriili Hiiu madalikust N\\r suunas"Tonrilinnu" r,raki 'Tasuja" koos Balti Paiisteseltsi pa:istelaevaga "lr{eteor ei saanud aga iusevalainetuse tdttu vraki pukseerirrist alustada 1,1 detsenlbril umbes kell li 6nncstus paastelac'alkinnitada tross vraki kr:ilge ja alustali vraki pLrkseeri,'ist Tallinna suunas. Arvestades iuule suundaja kdrget lainetust otsustati vlakk viia hoopiski Tlangosse. kLlhu j6uti l6 detsenlbril umbes kellli 16 detsernbril liiks lennukiga Soorne Tormilinnu,, kapten IT pahlbefg

Hanga sadamasse tooducl vlakk lebas scal kulili kogu talvePafast umbes l2-tunnilist paastepaadiga merel viibimist. piiascsjd elluj:iiiILld kulrs nreesr

laupaeval, 11. detsembrii umbes kell 15'lahkunaja Kiirdla vahcl nraale Siin ajtas nchi kohaljkirgtsavaht. kes kohe kiiftis saunaja andis meestele kuivi fiideid

Avaljkkus sai laeva mecskonna saatuse kohta csinresi teatcid pllhapaeva 6htul. kui 'TormiIinnu" kapten Harr) Pahlbcrg Kardlast Kaslnu laevaornanikele hclistas.

lvleeskonna hurlgas o1i ka 19 a Justin l-yschak (ka Lysak). kes oli Bessar.aabiasl par.ir vc|eohvitseri pocg Ohvirser elas s6ja ajal Kaslnus ja abiellus siin eestlanna,qa TIiljcm, kui Justinivanenlad surid. v6ttis kapter Lduard Kristenbrun poisi cndale kasulapseks ,,Torntilinnuga"

hukkus ka KasnLr kapteni Gustav Kristcnbrlni 20 atstane poeg Evald Kfistenb(rr ilgl7_ l%7)E'ald Kriste.brun or maetud KaisltlLr klilakalntistulc Kui kaptcn kuulis onta poj:t surrnasl. oie'atta lauslrnudt 'N{ct i on juba kord halastatltatu, ega sinna ole parata lltidagj ,,

l9-18 a kevadel pLrkseeriti Tonailind" Tallinna, palandatija laevale paigaldari nr:iiid juba j00hj. diiselmootor Laeva umberehitamise kaigus muudeti Eesti ilusaima pulelaeva korsrrLrktsiooniKaotati faad ja sihvakad tnastid l..ae'akinnist's-inspcktorile esitatud 'Tormilin.u uLrs ankeerkannab kuupiicva 10. juuli 1939. a

Kasnlu rannakala juttude pohjal hukkus "Tormilind" Saksanaal Kicli Iahes allveelae'aclc baasijuures 1944 aastal r.1hel inglastc 6hLlntnnaKul

2I

Artiklite pedlkitju I937..i. del.te 1hrikuu tq. ehc.t "Ptiet'c!lelx"

!o!b4Lrtr

13. 12. p ucj{aero,,T,otmibn6" $uttvo!c.b ,d,d. rc'.tur.t, &Ijur:iii,ljlt jl,jiffiiitr:tin!.T"i',1,lfi,iil';:ilji:iii;,,ili ",- "''

g6uDepdoblga 12 fufibl ft'iifluit &e!el

.r€srntiIinntt" wroff Ieitirrii'ura eootr. Io!. fN'a. liimhi

rrkMb 9dk!troir eoftrir( Di,irmiil

.6|rtlun!fB artDotri ei iaa endln ollo elllB

14. l?

,r,l:'.ii.--:.ii;'i.::rit;i'.;.,,...,..........". ..rnlrion iubc foror:li'.:.ii:,.":'"...'"'-:'..'::: .:.. .:.'.."- .' t0l0tl0m0lu..."

15. 1' ,,Oounilln0" rulloflo fangoglg,rrc'(.r,r.' iii'ir i!fi,,tii!jo".

triitiio ln.dtil$ud.!q b!c!!i h6!'i

'{no tiriitrq, rrib k(.n rr!t"l

$cogi ci iao cllnm elotDonn

t6 12

,,Tomilind" iouub tiinu llungtisseedbanra3 idlcintic

gdllirtnd1!!dtfi inrin ;iqc;ic nigtbitlc. tccr!!tb.oluttdtdfic I.ifi.,r.iicl !iicr!dbcI

1t 12 ,,6ormilttt0" l0u0iE f ong6EleLlriri6lclbib lctrbne iutltirtn !dulrtr n tl.{JIL,crg. !i'trd Ioobc'

rnfic r!rricto6 tnerd ninc"ic dicrlbiaic

9o€ ,,€ornillrn|tit"Ci1. ittrpolin'1 ldi Ailri Si;!kilu ,iiir:

tufli ,9,ker' , ni'lNhk!;d'iidrrnrri r

o!q !1'k!rl krkiilr -^i;"*_-' - "

fcob mooforlnen?I'ikir. dd t:'$r!. rq: r

Ewald Krislenltrurt'iJaldrar Heinakroon'iUlendelin15.12.

KASMU RAHVA LAEVAD

Anto Juske

I septembdl 1939 a puhkes Teine maailnras6da. 9 novembri 1939. a Rahvaleht kirjutas

Kiisn nrcestel o,t " sdjopuhkus".

Sdjaoltrkord annab e\d terqralt lu dd K.ismt! r.ntndktilds. kust stntreut osd tikhi ail dl.ttiptes1ifitdel. K nq s1jct /6lt laci,ade liik nlitrc on vjhe,enud, siis.j.iii|dd paljltd trcist seisntajd

neeskofindd lctslakse ko1u. Nii o .tetli i Kiismlt ftlln.rhill.t "sDjttptthkusele" lttl tkl jtlhd eljdlaet,a neeskonnad. Kas 11! kiilale tiihetdab see hdrjlo\(rlul ohtkorcLr, sest hctriliktrlt on sel ttlulkiila nleestesl liihi.

Kuna paljttd Kavnu uehed on ka lttetade kauscnttrttikttd, .riis endela ld)b sido sistetulckltlesuure \,aiheltenise.

1940. AASTA SUNDMUSTE KEERISES

1931. a.

1940 aasta algas Eesti laevadele pahaendelisell Aastavahelusel viibis Eesti laevadest ligi l0 %Saksanaal s6javangis Laevad kaaperdati Saksa sdjalaevade poolt nirg viidi vagivaldselt Saksa

sadamatesse. Kaape.datutc lacvadc hulgas olid ka kasmulastc "Hildur" ja Minna", rrillised hiljemsiiski vabastati.

Kacsolcva aftikli koostaja kohius 1999 a kevadel Ameerika Uhendriikides Teise maailmasdjaajal kasmulaste aurulaeva 'Hildur" kapten; Kdu Walteriga (tuntud ka ookeanipurjetajana) jalindistas jutr.rajamise "Hildur" ia K6u \Valteri sa.jaacgsed surmaohtlikud marcrctkcd vaarivadkunagi eraldi avaldamist

ll. vccbruaril 19,10 a hLrkkus P6l!anreres (unrbes 100 miili Norra rannikust) 'K.snluLaevaomanlkud" aurulaev 'Linda" (1213,02 bft) "Linda" oli soelaadungiga tecl BlythistGoteborgi, kLri laeva tabas torpeedo Laeva meeskonna I5 liigct peestis Rootsi audk Birgitla".Uks meeskonnaliigc siiski hiljenr suri Kapten G A Faeh|narn ja kaks lneeskorraliiget paigLrtali

Norrasse haiglasse Kaptcn Gcorg Andreas Faehlmann (1895-1975) oli sama lrrees- kes 1928

KeismuLaeva-Omanikud

Korrespondenl-reederkapt. O. TIEDEMANN.

Tallinn, Uus t. 3. Telel. 450-82,450-56.

'teleqr.mnid:,,NlERl14EE5 .

-3

aasta Alrlsterdami Olumpiamangudel ZLriderseel v6iiis Nikolai Vekljni paatkonnas klassis 6 m Rpronksmedali

Puhkenud maailmasdja t6ttu muLrtusid mereteed ulimalt ohtlikeks lilkunisteedeks Suur-riikidele jalgu jdanud Eesti \rabariigi saatus olsustati kiiresti ja venelased val,cusid perastJuunrpooret sOna otseses mdttes meie aladele Kasmu merenleestc kogukonnale kurjakuulutav"paber" avaldati ametlikult 27. juulil 19.10. a fuigi Teatajas. Lugege siinkohal lisatud .lokumenti.kus on rnuuseas sOnad karistataksc tahtajaia sunnitooga. ULrtclt valitsejatclt r.6is oodata kdigehalvinlat Pilriikult deldes mattusid Eesti rannakulad mureloori. sest keegi ei tahrnud surra paljuJemercrneeste tunnistuste Jargi asusid uue vdimu esindajad vene merevaelaste juhtimisel Eesti laevlLkontrollirna agajuba tLrnduvalt varen, kui saabusid ametlikud paberid,.

Riigi Teataja nr.28,28 juulil 1940 a. avaldas natsionaliseerimisele kuuluvate laevandus-ettev6tete nimestiku Nimestikus oli 57 Iaevaiihingut, nende hulgas ka kaks laevauhingut, kusosanikeks Kasmu ininesed Kdnesolcvas nimestikus puuduvad aga tnainitlrd kahe laertu.ihi'gunlmetused

Riigi Teataja nr 104. 19augustil 19,10 a. alaldasnatsionaliseerimisele kuuluvate Iaevade nimestiklr kooslaevaomanike osalise nimetarmsega Nirnestikus (kuhukuulusid aurulaevad. pur je-laevad, pukserid, praamidjrD.) oli 184 alust, nendehulgas I35 aLrrulaeva Sjiakuulusid ka Kiismu rahva 9aunrlacva, I mootorlae\,, labimootorisa pu{elaev ja 1

pu!elaevENSV Teataja nr :1. 5

septembdl 1940 a avalclasnatsionallsccrinlisele kuu-luvate IacvandLrseticv6tetenimestiku taienduse. Siin oliviis laevandusettevOtet, nen-de hulgas ka TalisiilntgKasnttr Laevdot anikud.

Ulres 19.10 a oktoobrisavaldatud nalsionaliseeritudlaevandusettevdtetc rimek;jas (ENSV Teataja nr25 12 okt 19,10 a ) olinLlLrd li aktsiaseltsi 34 alu-sega (ehk ujuvvahendiga),247 seltsirrgLrt 2.+7 alLrsega

la 135 nhcisiklrl:sr etrcvatjar208 a)usega Siin oli ni,nletatud Kaslru rahva l2Iaela. saolad mis 19augusti I940 a doku-orendis. lisaks Llheisiklrlise

R IIG I TEATAJANr. 84. 27. iuulil '194O. Nr. 84.

tArt. 304, Laevade tasut.Disc ki.scndamise sead*.

I.8O4. Laevade kasuramise kitsendamise seadus.

,{niud Vlbxriigi frc:id.ndi foolt dckrc.dnra 2t juulit 19.10

I.I l villsleLes lntreit e.{i h.llrtel on kccranrd igaslsunc ,iitifuan sd!,

mxst r. sisscsiil sidrnxi$t ilmx Vrblrtigi Vrlitslic IoilaI 2. LrcvxiuIid, 1.5 clsilrd \Ixbx.t'j:t Vxtitsuic ktj\r ri{u E.$i tae,aJc

kodunaale rrsasironnerxmnc xsjus. kor.ld,rsc riiqi :irrxndj,ini, ku\juLrcs iasrutrrad ka .ende pcrcliorniliilD.d i! lahinad joquLa*d.

I I Lacradel .r k.ctntLd nrnnla ,\,fdjk; irhfl iikjdc ja Driti \adma{c$e vrb!riigi Vali(srs. lo!lr.

lI.liriinidr.lscadurihku iiicD&(r(5s tl 8(]r jiirgDises rcdxkrsioonisl

- . Laclrj!hri, les vrbx igi \rxti(nae 1o!r! sairts 1ir1jx,iil's."gi sxdrn4r viisiiil i! r:ilisriiSi sxdlmxss.. lQrisfutrksc

riihEirx nnrnnaasl

IIIKaierne\ scrdus rarnL,lr rddxD(.8!

.',u.,,,r,,T,'"1'i'"li:':';,",.,,,,.,.,H Kruus

f.m'rirlri !rtinjx\ .\rdrcs.rl

\.ilisDidisr..

I

21

RIIGITEATAJANr.95. 24. juulil 194O, Nr.85.

Sandstronli pur.jelaev

. t{. ls&rn? heEiiltsus? i r. TdrinD Lecunhisus ja ,en.J

I LlcRnhinjrj r.rrc srDir.r5: c N n jlrr LrEnhns.LerLeo$nrkeks toh:e.\.:r

onnjr.eks: I lrrs,L v r,j \h,n.1rs*of,n (,u6,

n.rr. l R(irr.ltr \ \rn!.I sn

!t|!k! I j]inl,'{,. R luN., r' r'r!r'

ettev6l.ja Johannes

"Ester (49,5 brt )On huvitav. et kOnesolcvas dokumendis oli

'rumbel 245 rll nimetotud la T.-tt Ko','t',Lderaotiianikud, ilma iihegi laeva nainimataNimetatud dokumendile kirjutasid alla Rahva-ko ri.saride \dulogu es.me\e I as O selreja RN Asjadevalitseja as. l. Ojamaa

r.805. Natsionalisecrimiscle (uululat€ lacla'du*tteriitete

nimestik,!.Jnnnatud \rb?1ng1 \dtrsu!. Froit 13 iuuli rqrr.

dfrlIGioo! Forade ja aurdGh{r mtDruL\llrrr kohb tRr rr,r, ;r, irs)

r!r- i r, o H .LmJi . \r rr

o;oir.(\: Ii Ihrr,

khFn, I sjls, I llLtt jt.i\.Diktks: l r.os,

11 i.?.yrnhnlg, k.nr onilrc|r: G GabtDbx.k, lj. F t Grhl.bd.kid

?! r:.Rnhlns, (d1. osrjkers T Lii'nxnD,I ldn{r. i sirh.+{g,dir o -u ..k

1r l.Ereur,,:,'. rdlc oJ,k!ks: i rudtnunr. I xil{s$run, I!. l'ruuD. A KxF

. rr. Ki;., ! 1r!Ft.{i L n r.dPrr;. r.kruho!. trrr. Nanrrt.r. A srLmx

.. t".'",,""', ."," 6anit.i(!: r sLrr-r

. r..-il -q, krr.iq\u, I r-xh.D!,I M:,lj J (c|u,

ri rlvriin,! .Ii.ii. rrllr r3iir.!\:I rdL..Lg: ti s*"njff. v x-,9'.,r r].r*Drrt, I

It L?Rnq M,\{eDEo, H ntlt$s,IL tud, H Mqti, T. LuuLrrr

37 LreranhinB re[. osnj[ck\ | Auli],IKhnl',Sr'so[L,A|Lk

rs Lkuiilug. lielle

.r Lrd"uhis l<lr ornlel. I lrl!h'ltunD KiaLl l r. rm. , F Adorr.

.r0. L.emiihins, krne osadi.|:, A h e,

o$.it3rs I rruu.idnr.i K. B oosq I BliieosLub,I Tn\m, H Multer ra ti:ed

a2 l-Relsirlrirs, kellc rllikck|, M. .j. n?r

11 l{!?nhing, kdlr 0sdikeks K.JurmiH.Mxdff0\ O G|an,, I' oll'no,

'16 LaeraiilrinE LeteJ lftihcrs, v.Bii.ryflb. O. Gndt.

1t. r-aevRiihjrs. lcl. ovniklk! I Renfrdsr,I silb;bdg, l[ IiJirtrriiD, r oi-m.I K*kiix, O. laDncbrun ir E. Krr

.r(r Lkriihins, kell. o5oir$\ l' B:hYtI ia!L(k$n, i{ iuxrg.. s. t'.tmu!!H Mcrrr, I roit, lr.lftN, I{ B*'

i0 racsaiih;B,ltcllc orI'|*s lr \JLqg,1 rlkrpool, M. raffd, jl

; LevaijNlg, !d1.v. EoFna.K T R.{Ii, i rfr

ir. Lrsrih$E tal. (!D[.Ls L !oDr!

i. .\ : J D,rk jr ro L.r

i; r.kL{!hrg, ill! s0iLrk. i r!r.

,. \hhedrkuljak l0

Iti nnr: lih rrr-\&nrdlnilf .l \fi ,q

Jargnevalt 12. oktoobri I 9,10 a. dokumendis toodud Kasmu rahva laevalihingud ja Iaevad.

Ettevottele kuuluva laeva Iliini Br.reg.tnEttev6tte nimetus

Laevatihing "Merilind"(3 osanikku)Laevarihing "Torrnilind(3 osanikku)Laevaiihing 'Minna"(5 osanikku)Laevauhing "Maia"(4 osanikku)Laevar.ihing "Maria"(4 osanikku)Laevauhing "Linda"(2 osanikku)Laevanhing "Hildur"(3 osanikku)Laevauhing "Ella'(5 osanikku)Laevauhing 'Elna"(2 osanikku)Laevatihing "Signe"(41 osanikku)Laevauhlng "Sigr id'(3 osanikku)Lacvauhing Anette(9 osanikku)

p.J. "Merilind"

m.l "Tormilind"

a -L Minna"

a I "Maia"

a.l. "Maria"

a.l. "Linda"

a -l "Hildur

a l. Ella"

a I Elna"

a 1 Signe'

a J "Sigrid

p I Anettc"

358,32

493,5 9

1365.44

t932.26

t484,91

1213,02

r 85 5,54

1521.70

3194,',|9

1806,74

1808.6,1

213.62

Nagu ulaltoodud nineki{ast sclgub o1i kasmulastel kahe. aga ka 4l-c osanlkuga laeva-

r-lhinguid Osanike seas kordusid sageli Kristerbrunide- Tiedemannide, Pruunide. PahLbcrgide.

l,epnidejt pereliikmete nined, aga oli ka tcist Kasmu rahvast.

Tolleaegse seaduse jargi vbisid kaubalaevadc onlanikeks olla jufiidilised v0i fuusilised isikud,

aga ka seaduses ctte niihtud korfa jargi laevaihingLacvaLlhingu osanikud v6isid oma lacva valitsenliseks ja tcma asjade ajaniseks valida hiialte

enamusega endi v6i v6draste isikute hLllgast laeva disponendi. See oli iaeva arijuht (peremees),

olgugi, et laev ei olnLrd tema ainuomandus Nii n.iiteks 1938 a Eesti Laevanduse Aastaraamatu

andmetel oli paljude Kasmus laevadc disponendiks rnergitud kapten O Tiedemann

Eestls tuntud laevandusari "Kasmu Laevaomanlkud" (KfO) asutall Tallinnas 1923 aastal laseda juhtis kaua aega kapten Oskar Tiedemann Laevandusali pOhir.ilesandeks oli KI-O la$'adeprahtimlne Prahiti aga ka teistc laevaahingute laer,u Prahtimine lilhendab laeva rentimist mingi

lasti veoks koos nrl prahikirja s6lminisega.Hiljenl tehti natsionaliseeritud laevandusettevdtete nirnekir.jadcs korduvaid pisiparandusi (Vt

ENS\r Teataja nr 31 (23 okt. 1940). ENSV Teataja nr. 32 (25 okt 1940).1t )Ulaltoodud dokumcntide p6hjal viib siiskj illdistades oelda, ct Eestis natsionaliseeriti l9'10

aastal ligikaudu .190 alust (ujuvrahendit)Lugedes lilaltoodud natsionaliseerimisnimekirju. tekib mitmeid ktlsilnusi Naiteks laevar:lhing

'Llnda" natsionaliseedrnise vastava dokumendi koostamise aial laevar.ihingule kuLrlunud auntaeva"Lindat enan ei olnud, sest "Linda toryeteeriti alanud Teises ntaailmasdjas l1 veebruarjl

1940.a P6hiamerel

2i.

:(!Eo(E

o(EJ

Eoco(!

€t,.i .q\lFYO

Eoco(E

5t/.iqWFYO

Eoc

5t-oYO

Eoc

5t/-iQVFYO

Eocoo5i/-iqYFYO

Eocoort

-o):-YO

Eoco(E.9 A;

\lFYO

Eoco(E

!t\lF

(l)co(E

nt-i,qj-YO

oco(E

rt,.i q:F.YO

;(!cs

lE

Y

=E

Y

=E

Y

lE

Y

lE

Y

fE

Y

=E

Y

fE

)<

=E:(s)<

fE:(!)<

o(E

(!

o(!

uJ

>n

!(E

'-!(.)'-

LL

ooF

o)

.9-co

cq)o!o-o

o)oI

!c_aoI

6oUld(trI

(!o

-E

)<

oo) o)

o)o)

F-o)

No)

No)

c\lN o)o.l

F |r,(o- N(o-

o)

lr)

F.,/.

N(o c,

I

s- @-N

(o

d(o(t- o

@-N

N

No o

ooco

=_ir

ooo)

(oo

NoF.

Nc\l-

f-

o.)

|..

(oo- (o_ \

oN

F-(o-

o)o)

-o

l---

or

r.(-)-No-

N

@c!NO)

(o

F.CO

(oco

o)

oo)

ct_ (o-

=(!o(!J

os

I'l o

ogofQ

o-qo

C)

_so9A

i:9

C)

(!9A

o_a(!!(,JF

o_q(g.a .!)

o_qo-o

o).=

i(d

o.g

i6

9;j- ac

lI

Gts

G

E

ccs

o

v)oq a

OJ

,v

o

EoY

Linda

Maria

Hilda

Maia

23

Hildur

Merilind

Anette

Kristenbrun

Sadamas

?9

Kdsmu Merekool Sigrid

"Kasmu Laevaomanikud" kaptenid ja tiiUrimehed(20.s. 30.-ndate aastate l6Pus)

Altenbrun, Anton (s.1872), Kasrnu MK, Sigrid kapten

Einlon, Ferdinand (s.1889) Kasmu lVlK, Lenna ltutlrimees

Eintrei, Eduard (s.1895), Kasmu MK, E na ll tuurrrnees

Faelmann, Georg (s.1895), MK Maia kapten (ka Faehlmannl

Heinmaa, Karl (s.1902) Kaismu l\ilK, Lenna kapten

lsop Julius (s.1901), Kdsmu MK, Hildur kapten

Kaamann, Aleksander (s.1896), Kasrnu l\,4K, Linda kapten

Kristenbrun, Eduard (s.1882), Kasmu lVlK, Nemrac kapten

Lepni, Eduafd (s.'1883), Kasmu l\ilK, Linda kapten

Lepni, Erich (s.1909), Kdsmu MK, Ella kapten

Lepni, Jakob (s.1901), Kasmu lVlK, Hllda kapten

Lepni, Gustav (s.1891), Kasmu MK, Lenna kapten

Lepviikmann, Johannes (s.1895), Kasmu l\,4K, Merillnd kapten

Pahlberg, Rudolf (s.1885), Kasmu l\,4K, Minna kapten

Pruun, Johannes (s 1870), Kesmu lvlK Nemrac tuunmees

Pruun, Gustav (s.1879), Kasmu lVlK, Maria kapten

Sandbank, Elmar (s.1896), Kesmu l\4K, Iraia kapten

Sooman Oskar (s.1909), Kasmu Ni1K, tuLlrimees KLO laevadel

Suksdorf, August (s 1878), Kasmu l\y'K Maia tuur mees

Trummar, Jakob (s.1897), Kdsmu MK, /Vemrac lttlijrimees

Walter Kou (s.1908), Tallinna MK Hildur kapten

lvlK - merekool

Paljudl: Eesti nlerenleeste tunnistLrsteiargi algrs laevade natsionaliseerinine varen, kui avaldativastavacl anietlikud dokumendid Nlitmeid Eesti lae\u piluti vagivallaga sundida veDelastele

alluma jne. jne. Kuid see on omaelte lugu, sest Eesti rnerenduse ajalur:u ootab \eel klrjLrtanrisl

Kdesoleva artikli eesmark on celk6igc kirctult tutvLrstada avalikkusclc dokurncntc ja inimcsi,kcllcde allkirjadega kustutatj 19,10 aastal Kasmlr, kui tiks Eesti Iaevanduskeskusi. maailmakaardiltning laevaonanikult rooviti ncnde k6ige kallirr vara laev

itl

r<Asnru ntnRnpAnvADEST JApOnlasorl st-rNouusrnsr vIRUMAAL

Anto Juske

"Eesti Laevanduse Aastaraamatus" (1937) ilmus O Kuldvere artikkel 'Esirrene Ecsti

lvlerenduspaev" kLrst saame reada, el 11. detsenrbril 1936. a kutsutl toileaegse Rlikliku Pro

pagandatalituse jLrhataja harra H Oidernraa poolt Siseministeeriumi ruutres kokku ndupidalrline

esinese Eesti Merenduspaeva pidamisc r,6inaluste kaalurniseks lvlelenduspaeva silliks oli

merenduse populariseerimlne, merenduse tutvustamine laienratele ringkondadele ning hrrvi

aratamine laiemates ringkondades meie nrerenduse ala \'astu lildse

Merenduspaev viidigi labi I917. aasta 5 ja 6 juunil Parnus, 6. juunil Nan'as ja Narva-Jdesuus.

6. juunil Tafius ning 6. juunil Haapsalus Samast artiklist leiame aga vaiikese illlatusteatc". Suure rahtldtrslttndegLt 11!lcb ttgd lerrilada l.jiesti onkr ettLalgcttusel l{tisntus ktholtke

elanike paolt kotdldahld lulererdl!sPaavl piihilse lisl, mls kaasncs it tdla!.erti511tst'st. dl:ltrscsl 1u

Kasmu merepirevadel on tavaks saanud ko|raldada nruude r:lfitustc kiirVal ka Vitlke

kr.ilakonverents. 2000 aasta kulakonverenlsil valiti pihiteemaks P6hlasdia kolmesql aasla

tagused sLindnrused Virumaal, milledest m6ned "kiilud' siinkohal esitame

Kasnru Nferenrrruseurn hakkas I998 a. korraldama nn kilako]tt'cretllsa Bsnncne kor\'erenlsoli puhendatud 1918. aasta kevadel Kasnlust mereja,ile lainud Eesli iscscisvuse Llhele rnarlrile Juri

\rilnsile ja tema kolmele kaaslaseleEsimesed arglikud samnud selles vallas olid ullatavalt edukad ja 1999. a jtrlges Nluuscum juba

viilja tulia Eesti nrerenduse nhe rajaja, Kasmu mehele kapten O Tiedernannile piihendatLrd

konverentsiga KLlna kOnesoleva kor)verentsiga liitus viintasel hetkcl ka Eesti Veeteede Anrct.

kujunes konverentsist K. rrl/ Met cpticr, laevadcga nterel, koniscrdi ia piknikLr-ea. l(uirnadruselnundris Tansalu naiskoor laulis ttterekaldal merelaule, \,eeres kuulajate pa)gel nii mdnigl

pisar. See kdik andis julgurst edaspidiseks tegutsemlseks

2000 a oli Kasnlu Meremuuseurril kavas l0 juunil Kir'4raev, 8 iuulil ,1'/r:r c/rn't', l5 ia l6juulil l.iikingiptiewd ja 26 augustil Eesli Raamatlr Aasta puhlrl Kttltottkttpiit:v Meie:rr!'e1es

kirjeldatLrd tegeruskava annab ka elututele rnuLrseumieksponaatidele uuc, elava dimensiooni

8. juulil 2000 a Kasmu N,lerep.eval o]i kr.llakonverentsi kavas cttckxnded "N{eresdidusl

Laanemerel" ja ' Pdhiasbjast \iirumaal aastal 1700". Nlerepacva killastajad said vaaclrta

merekaartide ja relvade valjapanckut ni g lneretemaatilist kunslirtaitust N4erci ja sadlrllas

viibivaid laevu kulastati ohtrasti. Loomlrlikult oli kontsert. piknik ja dhtul ilutuleslili

Nagu mainitud. olid l\4erepaeval ettekancled seoses Nan'a lahingu 300 aaslafacvagiL

'Pdhjas6jast Virurraal I 700

Jargnevalt tecme s6nas ja pildis lr:lhir:llevaale eltekannctcst

Anto Juske ettekande "PiihjNsdda Virumarl lastal 17()0" tccsidKiismLr Nlerepiieval 8. juulil 2000. a.

KRONOLOOGIA

. I oktoobril 1700 a valjus KarlXII laevastikuga Karlsharnn'ist Liuna-Roo{sis

. 6 oktoobril saabus KaIl XII Parnlr

. 11. oktoobril legi Karl XII kiirmatka Ruhja kindral \rellingk iiLrurde

ll

. 16 oktoobril lahkus Karl XII Pamusl

. 25 oktoobril j6udis Karl XII Tailinna (ihukaardir, agi jdudis Tallinna vafern)o 27 oktoobril lahkus Karl XII Tallinnalt Rakvere suunas (pdhivaed laksid liikr,clc hiljcur). Oktoobri ldpul j6udsid l:ibi Kesk-Eesti Ruhjasi Rakveresse kindral \iellingki \?ieosa (1500

sddurit. kelledest paljud olid tulnud 1700 a kevadel Tallinna kaudu Soomes!)r Karl XII pbhivaed marssisid P.irnus! Talljnna kaudu vagede kogunemispunkti Rakleresse,

tehes teekonnal puhkepeatusi Naileks Tallinnast Rakvcrcssc kul,qcs teekond: Tallirr -Jdelahtnle - KuusalLl - Lasna/[-oobu - Raklere

. Karl XTIloudis Rakveresse arvatavasti I novembril j a tema pdhivaed .1 novernbrilr Karl Xll Lilcmere sajavagi, sdjatehnika ja s6javarustus toodi Eestil]laaLe pdhilisclt Parnlr,

l'allinna ja Kilsmu sadamate kaudur 1ll. novembri koidikul laksid Rakverest I I 000 meest KarlXll juhtimisel Nai-!a suunas

Rnkvcre-Pada m6isr l3/14. nov. ao Pada m6isas.. 14 nov Pada rndisasr L4115 nor'. oo Pada m6isas. 15 no\'. homniikul lahkusid vaed Pada trdisast

Padr nriiis-Ar or disr l5/16 no," oo Aa mdisas. 15 nov Aa noisas. l6/17 nov iiaiAamdisas l7 nov. honrnrikul lahkLrsid \,acd Aamiisast

Aa m6is-Piihnj6c. l7llE nov o0 PLrhajdel l8 l1o\. (pilhapaeval) hommikul lahkusid vaed Puhajdelt

I'ii b ij 6 e- S ill:r m;i e

. 1E/19 nov oo Sillanrael (nn ntLrdalaager) l9 nov homrnikul lahkLlsid vaed Sillamaelt

Sillinr:ic-L:rrgni |n6is. 19./20 nov oo Laagna mdisas Nar!a.iai veel ca l4 km Suurtltkki.lc laskude (parool) kaudu

side Narva kindlusega. Laagna nrdjsas oli Karl XII lahingu eel l0 517 vdhlusr'dimelist meesl ja i7 suuftltkki. lngcrimaa eamisori nigenrendis (Narva ja Ivangorodi kindlustes) oli l'14j0 sojavaclast ja

sLrufiiikidr Venelastel oli tsikumvallatsiooni liinil Kall Xll vastas 2,1 000 sdiavaelastja sllurlr:rkidr 20 nov honrmikul kell 6 jurnalateenistLts ja vaed liiksid Na|1a poole teele.

L:rngna-Nn11 N

. 20 .oV kell I I jbudsid Karl Xli viicd Herlnanaele Kell kaks plioal algas hultdega Jumalaabiga Narva lahing Kell I I dhtlrl algas Peeter I viigedc allaandrnine

e 22 nov llks KarlXIl Nana kindlusesse. 25 ov Narvas laliingu v6iclu auks.junralateenistus. ll ro! laks Karl XII koos Vilgcdcga Nanast Lajusele talrekorterissc

Anto.luskc cttckandc "Piihjllsiija siindmuste kajastantine ccstikeclscs kirjanduses"k,lsutlltud kirj andusc loctclu,

Ettckannc Kiisrrru Nlerepiieval 8. juulil 2000. a.

. Rrihka, A. Tanniof. Jutustus Suure Polrja-saja ajaloost (1700-i7ll) Jurjc!is 1900

. l{ahva Ldbulcbr nr 4ja nr 6, 1906

o Reirrran. \Y Pildid Pohja s0jas!. Tallinnas. lsl0. l-l2lk

,-l

. Sepp, H. Nana piiramineja lahing a. 1700 Tallinn, 1930, 3'12 lk

. Kippel- E. Kui Raudpea tuli. Romaan P6lljasojast Esimene raamat Tarlu. 19i7. 128+2 lk

. Teine raamat Tartu, 1937,3,18+1 lk

. Reinlo, A. Rootsi sojavagi 17. saiandil Narva lahing 1937 Korgem Sojakool 19 lk+2skeemi.

. Pdldmae. R Rootsi aja kajastus eesti rahvamalestustes Taftu l9'10. I I lko Telepuhhovski, B S Pohjasdda t700-1721 Peeter I vaejuhitege\-Lrs Taftu. l9'19,259 lk. Sinkel. A M66gaga m66detud maa Tallinn, 1959, 637 lk. Eesti rahva ajaloost P6hjas6ja aastail l'7A0-1'721. Valimik dokumente TalLim. 1960,'150 lk

r P6hjas6ja srlndmuste jalgedel 250 aastat Eesti uhendamlsest Venenlaaga Album Tallinn,

I961, 135 lko Pa1ii, H. KLri Raudpea laks Tallinn- 1967, 125 lk.. Laidre, lvl L6pu vdidukas algus. KarLXIIEestija Liivimaal 1700-1701 Tallinn, 1995,298 lk

r Laidre, N4. Uks ha tru ja oige sullane. Elust Rootsi sdjavaes Eesti ia Liivirnaal 1654 1700

Tartu, 1999,570 lkr Laur, M. Eesti ala valitsemine 18 sajandil (1710-1783) Tarlu. 2000

. Lus agi, S. Piirilinn Narva 18. sajandi reisikir.jades. Raamatukogu nr. 2, 2000, lk L3-16

. Paevaleht 1. juuii 1932

. P.ievaleht 7., 12,17.. 18.. 19.,23 ja25 oktoobfil 1936.

Armkate k6nesolevat temaatikat kaisitlevate v66rkeelsete raamatute seast kasutxsin enaln

. Das Tagebuch des Generals von Hallart uber die Belagerung und Schlact von Nana 1700

Herausgegeben von Dr Fr. Bienemann jun. Beitriigc zur Kunde llhst-. Llv und Kurlands Band

IV, Heft ,1. Reval 1894.o Wrangell, G. Dle Schlacht beiNarl'a am l9 nov 1700 (1900. a valjaanne).

. _'i1 ,F

Nalwa piiramise ja lahingu Plaan

il

J,endleht Ndn a ltrltingtt kohta XI'lll s. algtr.tc:t

SdksoDklttl 1\ilj(ft!nlud raa|\ldsi iili.tl.1| lctdlaht, fitj//.,s kii j.ldatdksa .tti dl)ttt\i kt! ?iiliujdrl, kuskeegi ecsli turlul)t)ag alewt jtthti rrd notsltt:e./ Iitt \,aigt'Ll(' telja tdl).!. 'let.\! \,.t tioa i jlii gi olisee loiDinttud kalt!tti NLtt |Lr oll. Sriti polc dg( ntittgiJ LlokuDtrrtdiJ :'cdd kitrtital,id.

:1

Talupoegade s6jakoormiscd Rootsi v6imu all olevail Eesti aladel

Nr' 1

N,{,dAI.,E ULE J6U KAIVAST KUIDIKOHUSTUSEST

fciljai,Atu Eeslimaa tntaantnrnike kttllecgittnli kitjtlst Rah'ercs .,slt\ulele nantattnikele'

'. dclse tbril 17[)0

Et neie /selles suhtes/, mis puutub Kasmust toidumoona iiravedamiseks ndulud kiiuti, omalt

poolt ei jiita nidagi tegemata, mida on vaihegi voimalik teha, seda neitab Juuresolev patent. mrs

iaadeti uleeile soldatitega valja; rohkem ei seisa meie vdimuses. Pikapcale peab /vist asi/ parakLr

minema nij kaugele, et naalt pole /vdimalik/ saada enam iihtki ktir:lthobust, kui neid nii

norgestatakse ja ara kurnatakse, nagu maan6unikud ise oma kirjas n1argivad, ses! el l) rga p'e\'

n6uiakse kuuthob'seid vagede pide'a liibimarssinise jaoks, 2) neid ulenriliirasclt nii kaua

kasutalakse, kuni nad maha kukuvad ja 3) kilLldimehed vankrid voi recd ja veoloonlad

/sinnapaika/ seisma jatavad ning iira lahevad Kus on nilr:ld niisuguses olukorfes iniurlik ndu ja

korraldus, /nis oleks/ nii vagevja knllaldanc, /et/ niipalju /kllaiti/ \'alja saada. kui ndutakse Seda

k6ike kannavad harrad tnaan6unikud etic niihasii harra ulernsdjakomissar Paliohile kui ka temil

kuninglikuLe ajesteedile. sest niipalju kLlr:llhobuseid polejLl maaL '/olemas,/, kui /neid tanis Liheb'1

1) ikka veel kestvaks s6javiigede labirnarssimiseks Parnust ja siit Rakverre. 2) /sdjavae/ rlinnakuks

Rakverest Narva, 3) Rakverest Tartu,r 4) s6javaemoonaladudesse /nroonl/ kohalevedatniseks.

5) jiirelvedudeks armeele, 6) 2000-ks noutud klludiks, mis on vajalikud Kasmust toidunoona

alavedarniseks, nagu teatavad maan6unikud, ja 7) ielleks, milleks neie halra kirldralkubcrnef !eel

kuridikaske annab /. ./'

ENSV RA.ti-A.. t 854,rin 3.s-ii A. lLI. 1i08-i09 N{ustand slksa kcclcs

" Jargnc! iirajaetud ose ktrjast sisaldrb maaniLrrikc terteid onls tcgcvusesl srj-t:rrilclc moowr nNratsenlrscl

I Karl Xit pcalagede moonastamise korraldamisc Ecstirnaal vdtsid cnda pealc kohsLkud m.ranaurikud

Llheks liihtsanaks liigcdc !arustusbaaslks oI Rakrere magasilr Selle taircndamrst fcgultcrrsrd 1rr3l1-

nbunikud O. Rchbinder ja G. Chr. v dofPahlen(ll Scp p. Nan"a piiranine.ia lshrg lT00 a.lk 179)

I Karl XII suurcci r'aed '''''arssisid

sel aJal Pdhtc-Eestisl Tartunlaale tah'ckortcrisse 1700 c siiglscl n'utr

Eestimaah Roctsi s6jalic tefbcks iga kulr I 6 200 kiluti (H. S c p p. Nan a piir.rnrr)c . 3 lahing l7[]0 c.lk. 179).

Raarratust "Eesti rahva ajaloost Pdh.jas6ja aastail I'70a-1721 ,Iallinn, 1960

Rootsi printsi Gustav Adolfi saabumine

ll-ndal ja l8-ndal oktoobril k a klllastas Eestit prinls Gustav Adolf, kes I{ootsi kuningakoja

csindajana avas Karl XII nalestussanlba Nan'as

Prints uhes saatjaskonnaga, kuhu kuulusid krahv Folke Bcrnadotle ja adjutant leiLrrant Ilaabe.

saabus Tallinna sadamasse Iaupiieval l7-ndal oktoobril kell l2 00 hiivilajal "Klut Hortt" Pcalc

m6netunnilist peatust lallinnas sa)itis pJints ules saatjaskonnaga Na|va, kus PLihap:ie!il ascl leidis

mdlestussamba avaminc

_'5

:

T

I'tts.tktt: /li ittljd Kb lktrn' sdnbllt)tit)r ltints Ctt"tttr't ALlalf. kin.lrclrtdlat.latt\an ja Raatst

s.lckltk ltrun Kosk ll. All: knrycd kttldlitd trtoohttrtisc helful. tilktl o*es1.1 l)tcil)gis llaatsi hti lni

Ilar)taje "KlLt.t Hatn" on Rootsi laevastiku moodsamaid ukslrsi Lacv aslus rivisse l9i2 aastal

Ja maksis 7000000 ltkr Andnrcd iaeva kohta on.iirgmised: veevaljasurlc E30 tonni, pikkus

92 n. lailrsE,9m. sllvis2.6 In Laevakiirus on 35 s6lme. kusjullresiduallikaiks on auruturbiiniclLacva ehituses csincb koikjal rnoodnc .ioon \raatamata vaikesele lornaaiilc on ldeVal labi

viidud samad pdirimittcd inis suufleski lahingulaevades

Suru arv veekindlald vaheseinu tagab lacva uppuulalusl l.iksikuist tabedesl RuulnidcjaotLrs on

otsiarbekohanc. meeskonna elllrurmid o. a\arad ja ohlrfikkad: toidu keetnliseks lanllalakseelektrit Koik tekipealsed rrrelrhanismid ol asetatud tcki alla nii. et nad liiliLrrrist Lekil ei sega

Laeval on oma telefonikesljaarrr. nris Lrhcrdab kdik lahtsamad pLLnktid l-acva juhtirnine on

alirnrisclt liItsustatud Sild on kahckofdrre. kusjuures laeva jLrhtimisscadcldlsed na!:u rool,

masjnatelcgr aaI. kaardikamber jtte asuvad alutnisel kinniscl sillal Neid kasLtscvad allohlirserid

[Jlcrnisel silial, rnis on lahtinc .ja avar. asLrvad vaid n6red naitajad, nagu kornpassi kordaia.

roolinaitaja, nrasina tuuricle nriitaja. loginaitajajt ning vaike kaardikast Allrlnine ja illelrine sild on

Lihcndatud k6netoltrde kauclu. ntis asetscvad rritlnes kohas. lihtsllstadcs scllega laeva

manooverdamist, criti kitsastes kohtades Navigeerimist hdlbustavad rolrkornpass ja raadio-

peilln-qaetor

ra

Relvastatud on havitaja 3-me I20 rnn1 sulrfiukiga, nrilledc laskekaugus rrrfhcs l9000 I1r

Tulejulitimine slinnib automaat-kesktulciuhtirnisseadeldise abil Kaugust m06detakse kahe

kaugusm66tjaga. K6ik laskeandrned vaenlase suhtes arvestatakse autonaatseh, sanlutl ballistilised

parandused- nagu naitcks tuul, 6hurdhunine, tempcratuur jne. Lacva rullinlisel uhcaegse .la 6lge

kogupaugu saavutanliseks on vOimalus suultukkide paaslmiseks vaid siis, kul laev asub otse kiilul

Peale sellc kuuluvad laeva relvastisse kaks automaat-6hukaitsesuuftLlkki ja 6 torpeedot kehes

3{orulises aparaaclis. Vdlks vcel tahendada, et torpeedode harjLrtuslasktd sooritataksc

soonluslaevade pihta, kursiuulcs torpeedod lastakse Iaeva alt I 2 n suga\uscs latrl

Ka on havitaja vaiusiatud allveepommide heitmise seadeldisega ning tecla \'6ib kasutada

r iniveeskjanaHavitaja ",(/as Hctrn" Tallinnas viibiuise puhul korraldaii laeva ohvitscridele dhlusirirk ccsti

merevhe-ohvitseride poolt Ohv. Keskkogu kasiinos ja allohvitseridclt ee\li rner."\ ac

Uleajateenijate kogu ruurrides I7. oktoobril kell 20 00

Plihapaeval kell 13 00 andis "Klas Harni" r:lhiskajut eine, kuhLr oli palutud ecstr lnerelde-

ohvitsere daamidegaohtLrl kell 23 0O saabus Nan'ast tagasi pints Gustav Adoll Tcda saatls sadamas eesti

kaitsevagede Ulenjuhataja kindlal Laidoner.Kell 23 l5 lahkus havitaja "KIcrs Hon" Tallinna sadalrrast uhes k6fgete kLllallste!e

(lL'j,t fu! ttr. i JoJt;)

Krahv F. Ilernadotte li6ne

Rootsi miilestusslmba avarniselNan,ts 18. oktoobtil 1936

Narva nimi on lahutamalult seotud endise rootsi soome-balti maaihna idapiiride vaevarikka

tahistamist6aga. Kui piiritulpade ascnd ldpuks oli kindcl, sai Narva selle kaitsejoone nur-sakiviks.

mis Gr.rstav II Adolfi aial r'6imaldas meie csiisadele nii tunduvalt rikaslada Llldajalugu

Rootsi rehade hiilgesaavutus selle linna nr uride all 20. novcnbrjl 1700 kandis Nar\e nitne

kuulsuse tiibadel ule kogu maailma. l\{a ei taha siin peaturda lahingusr:indmuslel ja lahtsLrsel, \'aid

sooviksln ainult rneele tuletada, el Llks sdjaajaloo krrulsusrikkamaid vOile saavutati neil !aljadel

Rootsi, Eestija Sooine poegade poolt kuningas Karl XII juhtimiscl

NaNa oma tornide ja bastioonidega kchastab seda vaimu, mis andis nleilc jaudu lalta nejd

ajaloolisirilesandeid, mis olid rreilc maaratud Kui Karl XII likitas oma rahvale leadrandc !aidust

Narwa juures. v:iljendas ta. nagu meie praegu kuulsime, oma kindlat lootusl tulevikulc piibli

sdnadega: "Issandale ei olc mitte raske saata abi paljude vdi vaheste llibi. Scc tiihendab, et ka

vaiksed rahvad vdivad vditluses oleilasolu eest jaada pllsina ja et ka viiikc rahvas vdib pakkuda

suun kaasabi tcma hooldamisele usaldatud kultuurivarade kaitsmisel

Iga rahvas peab jrir-gima oma kutslrmisele nin-!r ohverdanla sellcks kogu olra jiLl- alvcstamata

ldpptulomusi See on Narva-nailestlrsc elav ja kohustav m6te

EneseLilisluscta ja illra iovinisnlita lunnustamc meie alandlikult onra lanuvilga rneic esiisadele.

Nendo ohvrimeelsus, julgus ia kindel loolus rnanitsevad kaesolcvat pal\e ornakasupLludmaLLrle lamehiselc isamaa leenistusele

Meie. rootslased, olemciuba alrrnu tunnud nagll kohustust ancla olevikulela luleVjkule pr:lsiv

viiljendus orni tundeile Nan'a malestuse vaslu miiiestusnrar-ei pilstitarrrise labi siinseile lahingu-

valjadele Tanu Eesti liigivanema ja Eesti vOirnukandjatc heatahtlikLrlc vastululekLrle ning uldisele

poolchoiule, mida see ndte lcidis Rootsis, seisab nuud maleslussalnnlas vtlminl avamiseks

Asjaolu, et sce pidulik sundmus vdib ascl leida kdikidc rende maadc esindalate kaastcgcvusel. kes

peavad Narva-rDailestust onta kallimaks aaldcks, r6hutab meie rahvaste kcsl\'.1 \'alnlsct

kokkukuulultst

3l

Rooisi Narva-komitee nimel palun rlta l\ana linna vaslu v6tta seda malestusmarki, nis nii

olevlkule kui tulevikule peab k6nelena rneic tanulikkusest oma esiisade vastu

(Ettepanek T K K prints Gustav Adolfilc katte langetarniseks )

T.K.K. prints Gustav AdolIi kOne

Rootsi m,ilestussanrbil avlmisclNlrvls 18. oktoobril 1936

Ennc kui ma tcostan rnirulc usaldatud ulesande. ttlen ma kdikidele ncile, kes rootsi lippude all

selles paigas tiiitsid oma kohust isanlaa vastu. Rootsi unusiamatut tainu

Tanu elle suurtele kuulsatele rreestelc. kes astusid jdule vastu jduga, lanu kdikidele, kes

langesid.ja nraetivddrassc mulda ning unustati Tanu-etsiiski meie isade kodu on meie

(Annab marku katte avamiseks )

"Rootsi kutsikas "

KarL XII vdidu auks Narva lahingus otsustallpltstitada l6vi kuju, kuid rootslastel ei olnud scllcks

asja valminud Stockhoimi kunrrgalossi cttepiisavalt pronksi Rootsi kuningliku 0Lrkonna

"r\"ck. stoc" ro r r <. nrn;r o s. 1' oiekt.autor Nicodenrus Tessin (jun ) luli heale

m6llele la sai loa sulatada ules laarlasteKronborgi lossi pLrrskkae\.ud. millised roots-lasecl olid sdjasaagina koiu loonud. Nii valali170:1 a Roolsis tootala pran!suse sl(ulptorillernard FouqLret jrrhtinriscl pronksldvt. ntts

l..rc||l- i i..n,r ; ".s. 'C"l 'o rle k rliele.

ning kLrs klrju tiinaseni seisab.

l9l6 a Nana monunendi pronksl6r'i oliI'ouquet l6vi koopia Fouquet lovi eeskujuks

o1i aga omakorda Roorras asuv artiiknematmorlavr.IJermamlele 19.16 a fr:lstilaLLrd Na^'a la-

hi.eu monument koos.cs kahest osasi 3,5 nr

kbfgusest gfaniitaiusest ja sellel seisvast 2 mkdrguscst l6\'ist N4onurrcndi Llhel kiilicl oliKarl XII nronogramn ja se1le all aastaan

\{DCC. teisel kLiljel kiri SVICIA i\lE]\4OR,\{C M XXX\rI Kohalik Iahvas hakkas o-

nLurendi lavi ninlelalna Rootsi kutsikaks"l, .. r.,.,r1r r.. j:. p'. 1.,rd.t H,r..ir..epronkslivi raudteevagurile ja ilmselt sLrlatall

Saksamrnl r:iles \{onunrendi sokli alla raiasid

'1 ..ced Il,i lr' r'l .'r ... r. ."..t trr.e i

navls

' Ru)tsi ku Itikit.r "

},i D.CC

:i r,l

19. novenbril 1900.a. avati Nana lahedal Siiverstis nlelestusrn.irk l700 aastal Nana lahingus

langenud vene s6janreestele Tcise maallmas6ja labingutes sai maleslLrsrn:irk t6sisclt \igaslada' scc

taastati ning avati uuesti l. septembril 1956 a

I'un: sit jLttncasr c ntti li' \ | ! t enu tk ltt\\1 | t | 900.d. ) I'(tte lardt)1rr\l! t a i l ,' t r t r : t t t r t t l; lLtt trlr I3j-l it)

Rootsi kuningad Eestis

Johan I Sverkerssolr (kuningas 1216-1222)Eestis 1220 a suvel Lihulas.Johan IIt (hrningas 1568- 1592)

Eestis 1589.a.

Gustav ll Adolf(kuningas l6l l-16i2).Eestis 1621.a.Karl Xll (kuningas 1697-l7l8)Eestis 1700- l70lGustav V (kuningas 1907-1950).l,:ibisdidul Eeslinaal l'7 .25.ia26 aprillil 1908 a

Gustav V1929 a 2Tjuunil Eestis ametlik visiitCa11,-{VI Gustav (kuningas alates 1973 a )ja kuninganna Silvia

Eestis 1992 a aprillis Tallinnas ja Gustav Adolfi malestltspusti avemisel Ta.lusl llaapsalLrs ja

PLirksrs.

Rootsi kuninglikust soost isil(uid Eestis

Sigisrrund (Rootsi kuningas 1 592-1599)Kriis 1589.a. Tallinnas isa-sa kohtumas

Sadermanlandi hertsos Kafl (tulcvane Rootsi kuningas Karl XI aastllll 1660 1697)

Eestis 1600-1601Kroo pfints Gustav1932 a 29 .1uuntJdesuLrs, Haapsalus.Prints Berlil1935 a RuhnusPrints Gustav Adolfl9i6.a. l'ailinnas I7

VI3 iuLrli Tallinnas. Tartus (TU 300 a juubelipidustused). Nawas. Nana\''ofl lrsis. Noarootsrs

oktoobril, Narvas l8 oktoobr il

,t

Rootsi kroonorints Gustav Adolf Eestis 29. iuuni - 3. iuuli 1932.a.

KroonprintsisaatisT6nissoniga. Pildil

2. juulil peatus kroonprints luhikest aega Rakveres.Rakveresse Eesti delegatsioon eesotsas EV kaitseminister kindral Aleksanderlaporeetib Rakvere garnisoni ijlem kolonel Heinrich Paavijaan kroonprintsile.

Kiilalised Rakvere raudteejaamas: Rootsi kroonprints, kindralA. T6nisson, kolonel H. Paavtaan,Rakvere linnaDea H. Aviksoo it.

l. ol ( r lr d u l ar Hoiet t .lu ske (A. .hsk e [otologt t )

Iil

OMAPARANE VIIS LAEVA PAAST}{ISBKSMADALIKULT

Omaaegse suurema ja uhkema Vcne keisririigi s6jalaeva Rossija ehitusegaluhtus \rperus

Kui laev vette lasti, siis istus ta paarijala r'6rra rohkem vces- kui seda oli ctte arvestalLrd ja kul

seda oli kanali srivis. nis uhendas Peterbuli Kloonlinnaga. Seeparast ej saadud lacva ehiluse

l6peta iseks Petelbrrrist Kroonlinna viia. ning laeva ehitajad olid l6sises hadas Ilikemate

ndupidaniste ja kaalumiste jarele otsustati seni oodata, kuni sugisescd laanellruled faisutavadPeterburis vee nii kdlgele, et laeva saaks tuua Kroonlinna

Ligi neli kuud oodati asjata. kuni l6puks Lihel paeval novembrikuu alguses vesi lulrle mdjul

Peterburis j6udsasti t6usis Kohe toodi k6ik abindud kohale ja laev veeti Pcterburi sadamasi valla

Tuul paisus aga paris nlaruks, \'ilikestel vedurlaevadel oli !6i81atu 13600-lollnilisl sl]ufi ja kdrgel

laeva Kroonlinna sadamasse sisse vedadat paratamata tuli laev reidile ankrusse pamla

" Ros.\iiLt "

Laev o1i uus, samutijuhlkond ja mceskond ni s rnarrs ci saadtrd kisklusi taPselt edasi anda,

ankur anti alla. aga ketti ei antud kallaldaselt jercle. nii et laev ei vdtnudki nina vastu luuli, \aid

triivis lapiti tuule ees madalikule Lhks pimedaks. lugevas marus ei suuhud vliikesed ledullaevad

olukorda parandada ning tore laev jai esimcsel reisul nradalikulc

Sdjalaeva vii.irtlrs oli ule, ntiljt.'ni nrbltt. seepafast ci arvestallrd kulusid, \'aid \'aeli

tarvitusele k6ik v6imalikud abin6ud laeva paastmiseks Oiisel manr Vdhelles. lLrid scllcga uhes

alanes ka vcsi. nii et avarist jai ikka rohkcm istuna Jargmisel pae!al katsllti Vccl tclsLe slruJle

s6jalaevade abil "l t.s.ri1u't" oradalikLrll lahti tanrrnatal pafastla)unat joLLdsid lalliDlrrst ka

P,lasteseltsi laevad kohalc, kuid koik oli asjtta \1esi oli pea norl]laalseisuni a)ancnLrd jl seega islLrs

"Rosslja" 1,2 rn kirgenlal orra suvrscst

1\-agu alati, mAarati crileacllastest konlision adnriraliga eesotsas. kcs jLrl)llas paasleldid

Laevade paastetood viltavad aga ka eritcadlasllt kavade ja kalklrlatsioonide legenriseks palju acga

seeparast vcnis "Rossija paastnine Hariliku rrercrnehe seisukolult vaadales olcks tulnLrd kol)e

laeva pealt raskusi nraha \,6tta. seda aga kar deti. olctades, et lacv laheb ehk liunrnrttli

Keegi eesti soost nn. tiillrmanni korpuse ohvitser esitas viimaks ona kava, mis seisis selles, et

esijoones tuleb avaristi juLrrde suvendada kanai. Siis tuleb avaristi klilje alla laeva pikkuselt

v6imalikult sigav auk kaevata, nli et laev vajuks sinna auklrjajiiaks ujuma, kust teda siis hdlpsasii

saaks kanali kaudu ?ira viia.Suurim siivendaja, mis suvei tcjcjtas Kroonlinnas, oii tagasisoidul Liibavi. Poolelt teelt L-utsuti

sijvendaja tagasi ja paari paeva parast alustati stivendustdid. Kavatsetud kanali sugavlls tuli 8 m jaeelmainitud augu sligavus 12.8 m "Rossija' snvis oli 7,3 m. Too kestis kaks nadalat, kuid avarist

eivajunud auku, selle peale vaatamata, et istus savi-ja liivasegust p6hjal.

Siis kutsuti Liibavis asuvast 22 ukslrsest koosnevast siivenduskaravanist'1 maajmejat oma

puhujatega, mis hakkasid laeva alt liiva iira uhtuma Too ei edenenr.td algusel, sest l1akkas

kiilmetama ja tekkis jaad. Kroonlinna reidil on Neeva j6e mage vesi, rnis rutlu kilmub Siis

toimetati kohale lahemast r.imbruskonnast 200 kalameest oma tuuradega, kalamehed paig.rtati

avar;sti peale elama ja toideti seal. N{ehed t66tasid kahes vah€tuses, 6od ja piievad nagu

maaimejadki Jazi aeti alul kinnisejaa allaja viimaks selle pea1e, kust siis kaugenale voorimeestega

era veeti. K6igile toost osav6tjaile lubati kahekordne tasu, puhkust ja kinkeTdo liiks jdudsasti. nii ct kuu ajaga loodeti laev madalikult lallti i6n1nrala. Oodati loomulikult

ka vee t6usu Jaii peale ja jaa sisse olid lugevad kepslid (pooninnad) ja talid asetatud ning

meeskond oli dod ja paevad kohal lust j6ululaupaeval t6usls vesi veidike .ia seega pi:isis ka

"Rossija" Idpuks madalikult See oli riigile ilursaks jbulukirgiksToollste suhtes peeti sdna ja taideti kdik lubadusedNagu Vcne riigil ei olnLrd ka telna nirnekandjal laeval 6nne Ta sattus hiljeln Kurcrdinrunu

madalikule, kus istus kinni kauemat acga ning kust ta ara viisid saksa vanarauakaupmehed

Sic /ra sit {lari0 hntrdi.

M Mei,Me t e nn n t s cu ni i j t! h.ddj.l

(N{erendus nr. 6, 1935, lk 222-22i)

Kommentaar

Ulaltoodud artiklit lugedes meenus uks lugu Teise maailmas6ja paevilt

Sdja alguses 1941 a jiii vene superristleja "Kirov" fuia lahte ldksu Sakslased mineerisid

"Kirovl tavalise liikumistee Irbeni viiinas ja Laanemerel (Saarcmaast liirines). Muhu vainast ei

paiisenud aga Kirov" suure sllvisc tittu libi Viimases hadas laadisid venelased Kirovilt'mahaosa kiitust ja lahingrnoona ning saatsid ujuvckskavaatorid (bagerid) Muhu vaina faanaatriisrlvendama. l-anu vaina f'aarvaatrite poolt mcrepdhjas rajatucl silvendile ja abilaevadele veeti

"Kirov" suurte raskustega NILrhu vainasr lebi ja seda saksa dhuluurc nina aLl "Kirov' jdudis'fallinna, kust ta 28 augustil l94l a lac\akaravani eesolsas sditis Kroonlinna, kr.rs "Kirovilc olinaaratud otsustav roll L.eningradi kaitsn iscl

A..Juske

4)

VENEMAA KEISRI LAEVAONNETUS

Om.llt naal.Kaugen(rlt /iigist.

. Peterburist. Laewaonnetus Keisri Maiesteedi meresoidlll Ametlikud telegranrnid teatawad

JArgmlst:

29 augustil kell 5 p.1 jooksis keiserlik jahtlaew "Standart" 12 penikoorrnat Hangost r:ihe kalju

otsa. Keiserlikud Majesteedid oma k6rgete lastega ja saatkonna liikmetega laksiwad wahilaerva

"Asia" peale. K6ik on terwed. Alla on kidutanud keiserlik kojaminister parun F r e d e r ik s

Teine telegramm llelsingist 30. aug. kaib: Hangost senini siia jbudnud teadete jarele oli

"standartil' ilks loots pealja ta s6idukiirus oli 14 s6lme, kui ta Grangrundi juures keset s6idu teed

rihe iS.jala srigawuses olewa kaliu otsa jooksis, mida kaafti peal mitte tahendatud ei ole Kitsa

kalju mdlemil pool klljes on weesiigaRxs 30 jalga Laerv sai oma weealuses osas kahes kohas

wiga, wahemal wiisil ees otsas ja suurema wigastuse teise korstna kohal Tuukrid lasti alla, kes

terwe dti jooksul aunrlaewa "Freia" abil wett wiilja purnpasiwad l1m on hea, louna laanest

puhub n6rk tuul. Tallinnast on peasteautulaewad "Meteor', "Mogutschi ja "Karid' abiks

iuttanud. Maje st e e d id on wahilaewa Asi" peale lainud. LaeNadnnetust tlrleb osalt selle

liibi seletada, et s6idutee Hango juures skaarides kdige raskenr ja kOige wiihem jarele uuritud on ja

iseiiranis nii srigawasti kaiwatele laewadele nagu "Standart" (21jalga) kardetaw on. Ees on waga

rasked peastet6od

Juhtumise kollta toob "Birsherv. Wjedorr." weel jalgmised eriteated:Ootamala onnetus on 6ige tosine, aga praegu on weel w6imata Liielda, millal korda liiheb laerva

kiwi otsast iiies tosta Laew jai esimese poolega kinni ja on iisna kdwasti Laewakere iag'rnenist

karta ei ole I1m on hea ja tdstmise too laheb selleparast joudsalt. aga et lacw otse keskkohaga

kiwi otsa jooksis, see raskendab t6od waga, sest kui nina ules winnatakse, siis rvajub tagunine

Dool sisse ia umber Do6rdlrlt.' K e lli s n i d? Kones oiewa iuhtumises ei woi iae\.va kaptenile ega ka lootsi neheie suald

anda. sest kiwi ei olnud kaani peal ulewal ja siindmus on ainult onnetu juhtunine. Laewa kapten

on harjunud osaw meremees ja teejuhiks oli k6ige osawam Soome kroonu loots Bomkwist

Teistel jlrhtumistel, kui laew kiwiotsa woi liirva peale jookseb, langeb \tastutus igatahes ka

kaDteni Deale. kuici loots iuhiks on'"strndartii' wiiastused' on 6ige suured peale Llhe suure augu on weel nitu wahemat Kalju,

kuhu otsa ta jooksis, on 18 jalga pikk ja I jalg 1ai. Kalju otsa porkamisei tundusiwad kaks hoopi,

need ollwad nii tugewad, et madrused laewalael maha kukkusirvad ja laua nduud purustatud

saiwad; teine korsten tdusis umbes uhe jala korgemale. Teine auk, mis teise korstna juures algab,

on 42jalga pikkKeiserlikud Majesteedid jtiiwad taiesti rahulikuks, ainult keiscrlikud lapsed kohkusin'ad

raskesti. Keisri lvlajesteet tahtis laewa peale jaada. aga et wesi laewaruumi sissc tungima hakkas.

siis otsustas ta koigekdrgenla perekonnaga lootsi aurulaewa "EIakoon" pcale iile mirna

"standart' on aastal 1895 Kopeniragenis ehitatud, on 350 jalga pikk, 50 jalga lai. '1500 tonni suurja on uirbes 3 miljoni rubla maksnud. Skaarides, kus onnetusjuhtus, on Were lorpedo lacwad

weel mullu suwel uurimist ja mootmist toimetanud Peaaegu koik ajalehed ntiita\\'ad

mereministeriumi hooletuse peale, kel oma ligiolewatest wetest konalikud kaartid pulrduwad.n6nda et keiserlik laew hiidaohu eest kaitstud ei ole Mereministerirrnile olla see juhtumine

suurenaks hiibiks, kui Tsusima lahing. Kas aga nilLidgi seal mingisugusl puhastuse tijijd cttcw6etakse. wdi j:ietakse ikka koik wana wiisi - Laewatostmise tood laheu'ad joudsalt edasi

43

Tuukrid on aukude peale esiotsa paigad saanud, wett pumbatakse welja, laewa kraam on

suuremalt osalt teiste Iaervade peale lviiud, muist aga on Granstkiiri saare peale telgi alla pandud

"Kait".1(17) sept. 1947.

Kommentaar

- Hiljem uuriti laevaonnetust pohjalikult, kuid lootsi ja laeva kaptenit sr:itidi ei moistetud. Kullsaid karistada faarvaatrit (laevateed) varenr md6distanud ametkonnad ja spetsialistid. Kellele

noomitus ja kes pidi istuma ajutiseit kaftsas.

- Artiklls on arvatavasti tegemist meremiiliga (8152 m), mille vanem nimi oli ka niere-

penfioorem.- l jalg on 0.3048 m

Keiserlik jahtldet,"Slanddrt"l907.a. li.t|el.

L+txhr,

It

&

AASTA I9O7 SONAS JA PILDIS

Anto Juske

valge mOist:rtus

Miks ma valisin aastate reast valja just 1907 a. Aga selleparast, et 1907 a. niihti Kaslrurannikumeres esmakordselt vaalal See oli (on) midagi erakordsetl

25. juunil (8. .juulil uue kalendrij.jrgi) nahti Kijsnru rannikumeres ("Kasmu nina" juures) kahtehdbevalget vaala Lisatud a.jaleheteatest selgub. et Kasnru kaluritel iinnestus isegi r:ihte Yaala

pootshaagiga torksata Suu ma vaala pikkus oli umbes 25 jalga (ca 7,5 m)1907. aasta suvel naihti vaala ka Kunda ja Valkla rannikumeres. OIi see valgcvaal

(Delphinaple 6 lelrcar? 1985 a. oli vaal (valgevaal?) jalle Kiismu rannikumeres2001. a ilnus A.Juske raamat "Vaalad Ecsti rannikumcres" (Tallinn ' Kasmu. 2001) kus

Ecstit "kiilastanud" (a ka I851 . aastal tabatLrdl) vaalade lugu on kirja pandud.

' lhrr Jlilrmnd iLrl, L (tliifrfor {inirrir fl(ii. iild (.I tir rrx)r.h s.nii, !.r :l lr:i, illo r'ftlt ,ii,(

lrro4r n((iim d Nri lil,:lrrlrt:, eriii|| !('oti(L(r Ndl.i ur, ir rr rltriI.rNr.dldrr gf i,ir l|1,1),i lhr rDrr lrnal ir'!!,,!!(i iIr l1 '- r

tir. r r r rln itr rrir'lrhr' o

!,rt0v _I'i'I r1!.1!,io !!r i irr 'l L thr (1,'r 1r i,L , I lr'rrn ' o !r'1, Irli*r.: i!4 lii ttrrifr ii' trL( rrit Lll tr)lfrkfi d rix(n t.: 1i.,ril,i.:, d,,r td ii (( n:r:

iitr(r-rlrl!"1{r rl r(iiri ixr fii []li.tLrl\nl*irj fi! lnr r.irli, ! if.: i,,rr I t'u i

!,iDr l:1 rrrrN |.1 nfli iIrNL riLtlllli,.x, l[ f,]! t{ iiri,tr ii,ld i,rrr Tlii'til jll'I i(rr 'lirrijr: .(r(i'" i"r' 'llii iri iitrlll,r llidfL lri.,i , I

brla. !i, !,liir i{r :l'rr | '

Kas Kiisnut kulurid niigid 8. luulil 1907. d. scllisl piltil)intqttc t'ulgevwl polaga Kri\t)t1t t tu iikltDrcrcs.Hc/lekdi I'dlJtLr call.tge 2A01. a.

< ,1t ttiltt l,it tl,. 1t. 7.tr','tt |. / t. t',ttlt I /tI-

1t

Ma kirjutasin ainult kahest 1907. aastal toimunud sllndmusest: vaalad Soome lahes ja Venemaakeisri merednnetusest. Mida aga veel pdneval Euroopas juhtus? Lisame moned "stlndmuste

killud ' sonasja pildis

r Orkaanihood viskasid 21. veebruaril 1907. a reisilaeva 'Berllri" Maasij6kkepohjamuuli Hoeck van Hollandi juures ja 129 inimest hukkus Orkaanr

paastetoid teha Pildil aurik "Berlin" tormis, W Stoweri joonistus (pilt I)

. 13. septembril 1907 a. teatati Livepoolist, et maailma suulim ja kiireirnreisijatelaev "L1tsil.ni.t" alustas oma esimest soitu tile Atlandi ookeani (pilt 1I)

auruturbiinidega

. Ka 1907. aastal imetleti krahv Zeppelini ja tema dhusoidukeid 24. septembril katsetati

ohulaeva uut mudelil (III).

sissesdidul vastutdttu er saaoud

Nobeli preemia laureaat Marie Sklodorvska Cude tegi ilma" teaduses (lV).

Prantslased, vennad Louis Jean ja Auguste Lumiere tegid viirvifoto,"L'Illltslrdtiati" esinest korda avaldati. See oli ajakirjanduse esimene viit'vifotoloto sdduritegmpist Pariisis.

mtsSee

aj akirjasoli viin'i-

25 juunil 1907. a avati jarjekordne Kieli purjeregatt, mis toimus juba 25-ndat kolda. Esiplaanilvasakul enamike soite vditnud keiserlik jaht "Meteol' ja tagaplaanil jaht "Hambrrg". Tetsel

pildil S aksamaa keiser Wilhelm II regatil jahti 'Me1eol " roolimas (V ia VI)Muuseas Wilhelm II-le kuulub ka lause Deutschlands Zukunft liegt aufde Wasserl

18. oktoobril 1907 a. avas lnglismaa kuningas Edrvard VII tfaadita sidethenduse Iirimaa jaKanada vahel

3. augustil 1907 a s0itis Venenaa keiser 1.\ikolai Il (pildil vasakul) orna jahtlaevaga

"Sl.rtdcrl" Svinemundesse (Saksamaale) kohtuma Saksanraa keisri Wilheln II-ga (istttb pildilparernal) (Vll).Nagu eespool voisite lugeda, sattus Venemaa keiser sama jahtlaevaga 1907. a. stigisel Hanko

juures karile

1907 aastalvois kuLreistmelisc, 70 lrj voimsusega Mcrcedesegd kihutada 95 knttunnis (VIID.

Euroopa rannakuuror-tides kees 1907 aastal vilgas tege\ns. Nii daamide kui hzirrade dietusejuurde kuulusid elcgantsecl suvekiibarad (JX)

Ristna saladusllk allweekellluc|lcloic6 Qiiruira[i6 tatl& rtfcr m I fnrcnrlllonllifc

pdtlins ot uof oporoqoiI u,qnc metnlliapdradSi. Pldcgtt mcfc'

u,iiii!tur,

Hiljuti kirjutas nlele Hiiumaa kaastooline saladuslikustmerekellast. mis peab olemaRistna maanina otsas mere-pdhjas ning mida otsinudveeteede valitsusc laev"Sekstant" Tahetavat paasta,10 000-kroonist merekella, et

scda siis uuesti to0le rakcndada

Asja kohta julLrslab mcilcend tulctornide valitsuse Lllcm

kapten W Darrffjargnrist

Scc oli maai|rasdja alul,kui venelrsed Inglismaalt telli-sid cr ilisc kell-aparaadi. millekaablfuaneja lacv'Samojed'viis Ristna otsa ja laskis ta seal

mefepdl!a Sclle aparaadi nime-

tus on hiidrolbn Ja ta tilesan-deks oli registfeerida kuulrtahevrde kruvide tiiiitrnristnteres

Pi/.li/: - hiidtofo agu t(!haial I lap i i iid i.t \'.t \l t t\,d I j d j a

Llsetseh tetcpdhjas jd eri/it te

sataIc ten1b] daniga

,14

Sest annab ju vcsi hasti igasuguseidhaalitsusi ja vdnkuurisi edasi Ethtidfofon .just Ristna maanira otsas

n)erepohja lasti, on seietalav sellega,

et Rlstna asub Ballirrere suus ja Saksa

allvee- ja teised sdjalaevad pulldsidjkka tLrngida sisse Soorre lahte. NuLld

aga \'0is nrefepOhja lastud aprraadikauclu nagu telefoni teeL kuulata igaktu!,;ldiiki !ee all ja laevade liiku-nrisesl lealada vasla\atele asulustele,kcs siis hoiatasid sdjalaevu Olikuulde, ct scc aparnat lacvade liiku-D)isl paris eeskujulikult paljastanud

Iliidrolbn kuj utnb el|esest raLld

pukki. mi11e keskel ripub eriline kahe

mernbraaniga \,amstatud pendel. Scc

aatsub Vccs ja iiks mcnlbraan plliinbkinni igasugused hialitsused. kuna

teise kaudu vdis \,ee alla saata nrorse-

margilisi signaale, mida siis laevad vastavate allveeaparaatidega kinni v0isld pnr:ida H|]drofon lasti

vette rannast \\rl'i\V. s.o. Iiianeloode slrunas umbes 2 meremiili eemal Aparaal oli rlhendatud

4-soonelise kaabliga, misjooksis randaja kaldalt kaunis tiikk naad eemale crilisse kaevikusse, mrs

oli ehitatud liivadiirinisse Maapinnalt seda jaama naha polnud, kuna oli kaetud liivaga Jaama

Lilemaks oli tol ajal keegi mereviielane-tileajateenija Shuk, kellega kapten \V Dampf rnitmel korraL

isiklikult kokku putunud ja kellega ta1 jaama iile kdnelusi olnud. Uleajateenija Shuk kdnelenud

siis, et see hr.ldrofon olnud meil tiks esimcstest nlng kujutanud enesest vastuviitte- ja saatcjaana

Kui sakslased hakkasid vallutama Hiiu- ja Saaremaad, siis ci tabetud hiidrofoni teneltvaenlase kiitte anda.

Jaamast jllliti jduline kdrgepingevool merepilhjas asetsevasse aparaati, nlis mahised lSbi

p6letas ning ta tegevusk6lbnratuks muutus Ka raiuti merremlnev kaabel alates rannast kuni 100

sr.illa pikkuselt lilbi. Selle kaabli aga, lnjs jooksis maad modda .jaalnani, kaevasid sakslased

okupatsiooni ajai iiles ja viisid iira Saksamaale. Kaabel oli umbes meetri siigawses maapinna' ja

kaablikraav on veel praegugi nahtav.

hamale enescle pisteti aga tuti otsl ja ainult suitsenud tukid niiitavad veel, et siin kunagi

olnud salaparane jaam, mis registreeris veealuseid v6nkeid ja hiililitsusi.

HLidrofon asetseb kahtlemata praegugiveol merepdhjas, kuid tal pole enam mingit v:iirtustHridrofoni vaaftuseks on vana metalli hind See aparaat maksis aga tol ajal 5900 do11arit, mis

praeguse kursiga vztlja teeb umbes 23.600 krooni. Kui aga juurde awata iaama sisseseade. kaabcl

ine.. siis vdis koeu \\'?i.irtus t6usta kr:ill '+0.000 kroonile

"Lrabu Moa" 11.07. 1935

Kommentaar

Allveekelia lool on ka kurjakuulutav jarelluguKui ma 1999. aasta suvei Tallinna sadamas raakisin kdnesolevast allveekellast Eesti

N{erenuuscumi teadurlle V. Mzissile. sjis ta naeris suure haiilega Ta v?iitis enesckindlalt, el tLrmebEestile kuuluva mere pdhja nagu o a vestitaskut ja votab igasugLtst mrlrki, kui allveekellast rningi

teade leitakse Niir]d ootan ma pdnevusega, nillise rrLlrgl V. Mziss valib. .

,'1.,h!ske

49

tMsnnN{,{nILMAPURJETAJATEST

Anto Juske

N{a ei ole tanascni aru saanud. miks Ecsti ajakirjandus (aga ka tcle ja raadio) ei taha avaldada

matcrjdle rei'lesL rah. ..le.t ,rnbernrai ra; ur'ctr'rte.lKui algas'kara mcie "Lennuki tmbcf- saatsin vastavasisulisi artikleid ajalehtedele, kuid neid

ei avaldatud. Isegi eestlase rimbermaailmapLrietaja Ahto walleri retk vaikiti maha. Ka "Lennuki"mehed tahavad ennast "ehtida \'6draste sulgcdega" (\rt. N'{ad Saarso aftikkel "Eestlased va1-

mistuvad Limbeflnaailmarcisiks" Eesti Laevanduse Aastaraamat 1999 Toimetanud Enll Kreen.)Eosti \{eremuuscum levilas vaarinformatsiooni jne \/aarinfo levitamine aga iatkub (vt. 7 mai

2001.a sL ohruleht)

r Olen tanaseni uhendLlses rimber nraailnra purjetavate soomlastega Ijuvlta\', et Pekka ja lliitaKarkkaincn alustasid 1999 a kahekesi 11.95 nr pikkuse jahiga liris onra retke Ycrgisadamast Eestis 2000 aasta lopuks joLrdsid nad Austr aalia lahistele.

Pdnevacl lood juhlusid rlmberrnaailmaretkel uhe teise Soonc abielLrpaariga, Peilti Pulkkinen ja

Pirkko Torna, kcs koos jahiga mereloovlitc poolt vangistatl

. 200l. aastajaanLraris sain lihendusc Saksanraa Llmbermaailmapur.jctajategaSaksa perckond Dresdenist Gerhard (s 195,1) ja Sabine (s 1954) Schmidt'id aLustavad 1.

mriftsil 2001 Limbcrmaailmarelke. N'fatkaks on valitud 12,5 m pikklrrle.4.05 rr laiunc,8.2tonnine 1988 aastal Prantsusrnaal ehitatud pur.jejalrt "Sul)rllterlinle . Jahi kodusadamaks on

Ilarrburg.ja jaht nraksab 200 000 DE\{ ( 1,6 Driljonit Eesli krooniJ.Et alustada urnbermaailrnaretkc, nruilsid elektrotehnik Gerhafd ja opetajanna Sabitie maha onlamaja ja auto Koju ootamajaavad kaks liltan. Retk algab Tlrnecsiast ja lopeb plaari kohaselt

200,1 aastal IlarrburgisKui kedagi hlr\,itab, siis jahiga on voirralik kaasa sdita tasu eest 700 DEN'I (5600 krooni)

nadalas

. 2000 aastal aluslas iimbermaailmaretke lhtlaste katamaraan "Kaupo"2001 a jLrulis ahrstab umbermaailmarctkc latlastejaht "N{ilda

. KasnrLrs elanud .\hto \ralter sditis esinese eestlase a, Eesti lipu all.Ecstis ehitatud jahiga "Ahto' timber maailma aastatcl 1938-1940 Jahimeeskonnas tegi mcrcfctkc kaasa ka Ahto |aine Nlargaret Ja Ahlo\'aike poeg Iluen (retke alul 1.1 kuu vanunc) kcs on arvalavaslimriilma esirnene rlorber rnaailnra pufctanud bccbi

. Bitid radnrustasid oma uuc kan-< gelanna ule. 2i1 a vanune Ellen

\4ac A11hur purjetas esimese naise-na ilksi illlra vahepeatusteta urrrbernaakera Ellenil kuLus 46 000 kilo-rncctri liibimiscks 94 plieva.l rundija 25 minutit. Ellcn staftis 24 pLrrjetaja konkurentsis Vcndcc Globcregalile 5. no\'enrbril 2000 a Re-gatil kaotas Ellen napilt prantsLasele

Nlichel Desjoleaux'ile (93 paeva jtulldi 57 minutit) SpetsiaalseltElleni tanis chitatud jahi nimi oli"Kingfishcr"

s€

5a

Jargllevall lllhike arlevaatetabel l g.sajandi umbermaailmapuietajatest - eestimaalaslest

.:.-

Ecsrimiilt pnrit ivai r.stidr!qr rcotud)iinbermNlilm!?u.jetajrd l9 saj!ndilf..lat-,pr;.Le !€hel kol.!nroi uitalad unbetnaail apurietlja seoluseleEesLtma3ga

I Lnb:h{ailrnilt!etaia 1d!u John t.Ilrlsenstd!!Higndl Kiilsi, T:lhD! Tocnkjnk' Aeg lEir:

l3t6 Lael:C \.Ce:da la \e1:

- Fab,u Conl,.D BenJamin t BelldgJr.usen'Saar..urr.\Iidm!n kes matlie qal irlendatr l'1t!a!drxs

Illisen nrnb.rm!!,ldspurle1:l! Kaftogr..ft :rl ! Es|enb.rgrHabeda.Ao' Arsr

- Otto r Kctcb!eiva.d,.Teihxr.Koscr.lilisc.r uab.maallmaP!'lerala- \loniz 1 Kotzeble(Ortc 1"nd)

H.dann Luc$ rg v LltworsremrRi.slnrK.,s.nsienrnrnbcmraa,lnemeikan os.vnm4d l6 c[tirr€*r pdriDesid 7 Eenirnaali

,l l-:nb..nraiilm.prrietata Ono \'.Kolzebue'\ ardi.Talhn.Kose/Er.ren! darl( Kn,s.lsremi nceslomas.\eg 1E'rl 130'l-IeLn. nirk la.val Riunl Aeg l3l-i lSl$

P.: . \- o

lohsn !o3d.idr'. Esch:drol.T!tu,/ lffi la LoodGieadltDe,v6tiis os! kahesi

trozebu e .1ar-l'ast

' Erlsl R:,nlol.i HofmadrT!.rtr Geoloog- Emst !\i]hcln Pre!$'Tafi!'r Allronoon

H.innch Friedr:ch Ernrl I-enzTanLi'' Furs*- Hen{rcli v Si.wl]d .{ri

: I-'ibcrnaa,inupuje|aia F.bixn Gorrlieb Bcn.iatrin v.B.llingshausenrS"re'naarAegt3ta LttlLa.v.i ':Vostnk> a :\{rnlar'

- Ol.v Rannrkoppel. macn[!!!l lal.obso!. madius

.1 U:nLremriaLi,napureeja IerdiD,rd v \I.adget'Tirru- NuBi Roelal

Eslned. m.rk V Golornr m€esko ras Aeg I$jI I3I9 Laev ':|'a!tiatka]Teinc nark laevaliKrotkr' Acg ls:5 132r-

.{ug$r Erc! Krbcr,Taftr, l-Lst

F !:$.argel oli lE:9'ls:5 Al3ski ven. koloonir ulcm.lS'10 L8'19 Ve!-Aneerika komlanii dueLlotla

I sJa- i S5l YeneNaa rnefenn.Fi.I

r llf rb.nnr.ilmipur: craid rrirdrich ltenj.dh r,Liilk. rA\ anduse,'.

l.!i.rcnc nuil \'.Colo\ in rr.r\kniras lae\.1 . K a,nriatl'ar. ,^eg lELi lSl9rrlie n,rtl, re\il.Sefji\rni \c! 816 lE:9

6 Lr.r ' \skcld- .lL, sti s u,nir.r m. I mandrh ;{u{i p oardus Jaapoxsr iagasi-\eg I 8 55 I 86 7

\te:skonnas t:eh.0rrk Il rrsor

.\ I r l'tr,sens1.m.i, 3.jrnmi 1131:)O ! K.tzebue oli ltarqu iatil ll!:9)F ! Wrrnleloi, adrnmLfls-ia'l

- F Il \ Liitlc oli lJrr'iril ( lEjrlE: h.dud niki.i :, cle rnddug, iii:irk l. !ra ra k: r:3aa \..1pohr eest'lraalsi

51

KUNINGLIK KAEPIGISTUS

Kapten llichard Teng

I9,10. aasta srigisel rekvireeris Inglise valitsus k6ik need eestlaste laevad, mis asusid Inglismaa

sadamates ja millede kaptenid keeldusid kasust hoolimata vene lipu a1l Munnanski sadamasse

sditmast. Laevad anti Briti (S6ja-) Transpofiministeeriumi kaisutusse, kuid igale laevale rna:irati

m6ni inglise laevatihing vedude korraldajaks. Laevadele heisati Inglise lipp, juht- ja meeskond

vdisid laevadele edasi jaada sanade tingimuste ja palgaga nagu see oli inglise laevadel. Juhtkonna

liikmeile anti vastavad Ioad inglise lippu kandvatel laevadel s6itmiseks. Mdnel laeval seda

voimalust kasutatj ja need jatkasid sditmist endise meeskonnaga. Paljud mehed jaid aga maale

elama ja kuuldavasti olevat nad saanud elanriseks raha Vene saatkonnalt. Saksa-Vene sdja

prhkemisejiircle lhrrud nad laeradele taFa'iEsimestel s6jaaastatel olid kaubalaevade kaotused vaga suured. Sakslastel oli palju lennukeid,

allveelaevu ja torpeedopaate, mis konvoisid alatiselt nlndasid. Inglismaa idaranniku laevasdidu

teedele nad asetasid hulgaliselt magneet- ja kdlamiine, mis olid laevadele eriti ohtlikud. Hukkunudlaevade vrakke oli seal palju ja nende vahelt tuli kuidagi labi pugeda.

194 L aastal lacvaga Liverpoolis viibides kLllastas meie laeva kdrges auastmes merevae ohvitserja palus mind koos esimese mehaanikuga jargmisel hommikul sadama kaile uhe laohoone csisele

ilmuda Lubasin ta palvet taita Jargmisel hommikul ilnus laevale lnglise kuninga adjudant(admiral) ja teatas. et kell l000 tuleb kuningas rreid killastama ja tanama-6mitlema tublj

teenistuse eest. Meid seati laohoone esisele ritta. Koos oli umbes paarkllmmend meest, enaniasti

inglise ja norra laevadelt Adjudant 6petas meid, kuidas kuningale vastata ja mis peaasi - mitte"verest valja minnal" Ise nais ta olevat tublisti etutatud ja narviline Peatselt ilmuski kuningas

George Vl, peatus iga nrehe ees, kOn(]tas ja surus kattNii oli mulia esirresel mehaanikul Koppelil suur au o11a kuninga kaesurumise vaariline. Hiljem

teiste mereneestega maal kokku saades tehti soovitns: Iga mees, kes tana Tengi katt surub. peab

maksma 6lle arvele rihe naelal" Selle vastu keilelgi midagi polnud, sest sbjaaegsed palgad

vdimaldasid raha kulutamist, kuid naljaks see soovitus jai, sest meie hulgas polnlrd 6llejoojaid.Parast sdda anti laevad endistele omanikkudele tagasi ning maksti kogu rekr,ireerinrise aia eest

renti

52

UNUSTAMATU KOHTUMINE

Kapten Ludvig Wahtras

Maailm on suur ja lai, avarad on mered ja ookeanid, miiiiratlematu 6huruum ja koguuniversrLm. Neis ldpmatuis kaugustes juhtub tihti imelisi asju, kus vaikese tolnukiiberne vdiliivaterakesena tunduvad inimeste kohtumised. Kohnmisi on mitmesuguseid Kohtuvad inlmesedja s6idukd maal, kohtuvad laevad merel ja tehiskaaslased 6hus Vahel on kohtumisi kaua aega

ette kavatsetud ja plaanitsetud, teinekord jalle kiiresti maaratud, kas teleloni teel v6i kirja kaudukorraldatud, kuid risna sagedasti on need juhuslikud ja ullatuslikult esile kerkivad, imevaarsed ja

uskumatud elamused V6i nagu August M:ilk iihes oma raamatus ritleb, et maailm on suur ia avar,aga teie kaks ei nriinud teineteisest mdoda minna muidu. kui pidite nokkapidi kokku jaama.

Olgu need kohtuilised juhuslikud. kavatsetud v6i ettentiieralud. nlaLestuscd jeavad neistk6igist Miilestused nagu j2iljed rannaliival, rnida kustutab randa veercv lainc Mdni jalg kustubkergesti, ainult riks vaikselt ulerulluv laine teeb selle tasaseks ja ta on lAinud Nl6ni tcinc rahabmitme laine veeremist ja m6ni n6uab isegi tormist piitsutatud nrurdlaineid. et kaduda. er rasaseksrullitr t unustusse vajuda

Unustamine on inimesele looduse poolt kaasaantud omadus. mis vabastab meid inetuisl ja

ebameeldivaist m?ilestusist N,[6ned malestused ununevad kiiresti, teised aeglasemalt. pikkantisituhmudes nagujaljedki rannaliival, kuid on neid, mis ptsivah meenuvad, mis on unustamatud

S6ja ldpuaastail s6itsin ma kuninga eriloaga Rootsi rannavetes rihel mootorpurjekaltiiririmehena (bzisteman). Sellise loa saamine oli kerge, kuna sdjaohtLrdest tingitult nritrrredtiillrimehed ja kaptenid eelistasid meres6idust loobuda ja maale elama jaada N6uti ainult rootsikeele oskamise eksamit ja see oli kaik Kui sdda l6ppes ja meres6it jalle muutus normaalseks. siishakkasid ka mehed laevadele tagasi tulema javalismaalaste digusi hakati piirama Algul ilmnes see

madalamale ametikohale paigutatnisega, hiljem vanematele ja viletsamatele lacvadele rileviimisegaNii see juhtus ka minuga M6ne aastaga olin moodsaina moototlaeva csimese tuLlrilnehe kohaLtmaabunud kompanii viletsama ja vanima laeva kolmanda tl:urimehe kohale. Laksin sellele kohaleLisna vastumeelselt- aga laksin. sest vajasin aega oma emigratsioonivdimaluste, viisadeja pabcritekorraldarniseks. Kuid usna varsti selgus, et see oli haruldaselt hea koht, tiiiesti erinev teistc l{oorsilaevadega vdrreldes ja mu1 oli Iopuks isegi kahju sealt lahkuda.

"Canadia" oli Svenska Lloydi 34 laeva hulgas iiks v;letsain ja vanirn, nris oli ]ubalammutarnisele miiziratud Aga enne paar da sellest kuulsast rootsi kadedusest, Inillest sainpdhjaliku |ilevaate nendel laevadel s6ites

Ametkoha riLendusi ei antud mitte meeste t€admiste ja vdimete kohaselt. vaid teenistuse va usej.irgi Koik juhtkonna mchcd algasid oma teenistust kolmanda triurlmehelra (paljud olid kull kajuba madrusena kompanij teenistuses olnud) ja edutati seah peale vanusc jarlekorras, nii kuidasuusi laevu juurde muretseti. vdi kui oldni tuiirimees kontpaniist lahkus, voi kui mani vanenkapten pensionile l;iks K6ik nad jalgisid omajarjekorda ahne kadeduscga ja valvasid hoolikalt, etkeegi juhuslikult v6i kogemata ette ei j6uaks. Erandiks oljd muidugi laevad, rds pikemat aegakodust eemal viibisid, vdi kuhu rr6nel muul pohjusel keegi minna ei tahtnud Sinna siis maaratimehitingimusi.

Uks selline laev olj "Canadia' vana, aeglane, viletsad ja kitsad eluruumid ilma mingisugusemugawsetq kuid tal oli ka haid omadusi. Paar aastat tagasi olid sdeklltte katlad unlbcrchitatud6likutte jaoks, elimineerides tahma ja suitsu nuhtluse soiduajal ning valtidcs soetolmu uputustsadanates punkerdarnisel Teiseks oll juhtkond seal haruldaselt hea ja arusaava karnbavaimuga,kes mitte kadedalt ei oodanud edutust. vaid nautisid m6nuga kaesolevaid vdinralLrsi Lrsna tihriseati enda huvid ettepoole laeva huvidest. Tehti asju, millest laevakontorisse tearamisel olekstulnud pahandusi, aga keegi ei lainud kacbama.

53

Kapten olijuba kevadel pensioneeritud, aga puhkuste tOttu viivitus asendaja kohale saatmineja

ta ndustus sugiseni kohale jaama Esimene tLltirimees oli millegi parast p01u ali.ja sditis slln kui

karistust kandes Teine tuiirimees oli tore poiss- alati abivalnis ja seiklusi ihaLdav. Kolmas

tiiiirimees - juba eelpooi rltlesin, lniks nra slln olin Telegrafist oli lennuvaest tulnud- et kaugeid

randu nitha ja seigeldes elu nautida. Juba lennuvaes oli ta koos lennuki juhiga teinud k6rvaL-

huppeid, madalJennul pmudi elumaja kohale laskunud ja tiibu lehvitanud. Niir.idki otsis ta r:ihendust

kaldajaamadega, raiikis operaatofitega erajuttu, klisis lurba ja kiiis neid sadanasse jdudes

kdlastamas. Sagedasti loppesid need pidutsemisega laeval, kus tollikapist sai valismaa joodavat

Stjuuard olijust oma kohale edLltatud ja 6ppis alles ametit. Ei teadnrrd veel, mis on lubatud, mis

mitteSclline o1i laev, millega Goteborgist valjusin ia sellised olid kolleegid omavahelises usaldnslikus

liibisaamises. Ning "Canadia" oma seitsrres6lntelise kiirusega nihkis vaprall iile loomuvastaselt

vaikse Biskaiaja tegi esimese Iiihikese peatuse Cadizis, kus esinlene tuilrinrees tegi mootorpaadi

vettelaskmise haiutuse, s6itis sellega taamal valendavale Iiivarannale. kus naasis paari koti valge

peenliivagaKui Gibraltarile lahenesime ja IJerculcse sambad iuba eespool paistsid, sils oli meil haruldane

juhus niiha kajakate 6hu\'6itlust Iaeva kohal, mis oli nii huvitav ja 6petlik tihtlasi, et sellest vijiksomakorda kirjutada pika jutu. Uhtlasi naitas see, klli valesti ja miirgist odda lastes kirjeldas

samasugust vditlust Visbi, sadamakail Valev Uibopuu uhes oma raamatus Anatavasti pole

Uibopuu kunagi kajakate vditlLrst nalnud, on selle kirjeldurse omast peast valia uputanud Vdi olid\risbys hoopis isesurgused ja rumalamad kajakad !

'Teenrc omale ujumisbasscini," iltles esirrenle tr:iirimees Shtul sodgilauas

"Kuhu? Ja millest seda teha?" kiisili"Kolmanda luugi klinalc Meil tagavara presentc kllllalt."Nagu alati selliseljuhul, ukskoik kui vdirnatu ja vcidra ideega keegi esines, olid koik otsekol-re

n6us ja valmis abislama.Kui ma horrmikul kell 8.00 vahti leksin. o1i pootsrnan juba presendid kaabelkoist vnija tirinud

ja plaanitses nendc kokkuiinrblemist."Tcc see 6ige Rootsi maakaardi jiirgi," andsin talle ndLr. Just nagu Estcr \Villiansi kurulus

bassein Cypros Gardenis on Florida kaardijargi tehtudNii see tehligi ja paigutati paapoordi reclingu ja kolmanda luugi vahele. Nagu teistelgi

vanenratel laevadel, olid 'Canadial" ruumiluugid iisna kitsad ja luugikrantsid k6rged, nii et

reelingu vahele jaii ilus 13r30-jalane nrurr, neli jalga korge Vahekiiigu otsad 16ddi laudadega

kinni, r'almis6mmeldud prescnt pandi sisse ja purnbati soolast nerevett tiiis. Poom t6mmatihiippesillaks basseini kohale, lLrugilc riputati 6huke kord pecnt valget liiva imn:iiteerimaks kuulsat

Nizza supelranda Mched olid supelptikstes, ujusid, tegid vettehilppeid ja pleegitasid end

kdnetavas Vahemer e piiikesesHispaanla Vahenere sadamaist pcatusime ainult paariks trrnniks Malagas.ja v6tslme slis kursi

otse Llle Roonra eeslinna Civitavecchia sadamasse

"T6mbtr korraks Minorca lahedale." sosistas mulle telegr^fist Llhel 6htul, kui olime j6udnud

Balccria saarestiku laheclalc 'N{ul l)l1lut on seal suvitantas; leh!hame talle mooda ninnes SuLlre

laevaga ei oliud sellinc kaNalhllpe nii kerge tcha kui vliikese kiire lerrnukiga. Pidirle hoidl,rla oma

kursstCivitavecchias oli mciljust niipalju aega, et saita bussiga Rooma ja jargmisc bussiga jal1e kohe

tagasi. Esimcse trlLirimehe naine tahtis kangesti seda reisi teha, et lasta end Roorras pilclistada ja

meilpolnud midagi selle vastu, \,aid sditsime kaasa

Teel Napoll valius telegrafi st taadiomurnist suure uudisega

'lnglid on Strombolill"Kuidas niij:irsku? Kas Minorca paike kdnctas vai arnrastusjahtus?"

rl

"Ingrid BergmanlMitte minu ptuut. Pruudi nimi on hoopis Doris "

Selgus, et ta oli kinni ptiiidnud Ingridi jutuajanise filmikompanii direktoriga ja lopetamisel

saatnud Ingridile rootsikeelsed lervitused. Sellest arenenud neil omakorda jutuajamine, kus ta

selgitanud, kes on missugusest laevastja nagu lema mood oli - palus kohe kohtarnist merel lngrid

oli nii iillalunud kodumurrakut kuuldes, et ndustus Telegrafist lubas jargmisel paeval uuesti

uhenduse v6tta. et tealada taipne koht- laeva valjumlse aeg Napolist ja nillal ta kohtumispaigale

Selle uudisega ta tuli parast sadamasse jdudmist messi. Algas ndupidamine, kuidas as1a

korraldada. et ei tuleks pahandust iaevakontoriga Et kontor sellest teada saab, polnud kahtlust.

kuna meie kamp piirdus ikka ainult juhtkonnaga. See n6upidamine v6ttis meie aja nii, et polnud

v6imalik isegi Pompeisse s6ita, milLest on titlemata kahju. Selle asemel iir'irisime kalapaadi ja

sditsime Capriie. Kalur r:itles, et on ennegi selliseid trippe teinud ja tutwstas meile tahtsamat

Juhtis uhes kaljuriigastikus paadi tisna ranna lahedale, viipas k:iegaja titles:

"Seal on printsess Margaret. Seikleb olna 6e keelust hoolimata "

Tdepoolest, kaks ininkogu paistis kalju serval lebavat. Maa poolt ei ole sinna juurdepaasu

Mere poolt on lahenemine keelatud. Ehk olgu siis, et Margaret tuleb paadisillale vastu Seekord ta

ei tulnud ja meie po6rdusime tagasi, olles tulivihased telegrafistile, et ta pole aegsasti ette teatanud

meie saabumist. Tegimc tuuri ilmber saarejajdudsime 6htusddgiks laevale tagasi.

Telegrafist vdttis seaduse vastaselt (sadamas oli laeva raadiojaama taruitamine keelatud)

uhendLrse Stromboliga ja teatas tapse koha ia aja, millal kohale j6uame. Meie plaan o1i lihtne

Otsustasine pidada stjuuardi 40. aasta stnnipiieva Tegelikult oli see kiill alles paari ]radala parast,

aga kes seda nii tiipselt teab, v6i kus see kirjas seisab, et ei tohi enne pidada Koos proviandiga

toodi laevale palmioks, varvilisi late aid, kLiiinlaid. paberist laudlinad ning lilled

Et valtida liiga vara kohtamisele j6udmist, viivitas kapten laevale tulekuga tund aega llmus

alles siis, kuilootsjuba n:irvitsesja lubas polilseile teatada, et kapten on kadunuo

Loojangul nlo6dusime Caprisl. Varvilised laternad seati ules ia laev l'algustati kdigi voimalike

tuledega Peolaud seati paaditekile ja kella kunneks lubati lauda istrida Meeskonnale saadeti

aegsasti pudel mhvi. MOned minutid enne ktimmct i|nus esimene meister sillale

"Peame laeva seismajatma. Kammlaager on tulineja pearnejiirele vaatana, mis viga."

"Kaua see aega vdtab?

'Umbes kuus v6i seitse tundi. Raske ette illelda.Kui nii, siis pole midagi parata. Jaame seismal

Masina telegraafloodi stopileja propeller seisatas Aeglaselt v?ihenes lacva kiirus, krrni l6puks

jaii rahLllikult seisma Oli haruldaseit ilus augustikuu do Vaikneja soe Pimedus laskus.ldrsku nagu

ldunamaal ikka. Uksteise jrlrele stittisid tahed, kuni taevas oli Lileni nendega kaetud Ahtri kohal

seisis P6hjataht 6ige madalal, paapardalt kumas taevalaotusel Messina valguse kuma ja kuski ees

pimeduses asus Stromboli. Korraga naihtus taamal signaallambi valgussiihvatusi - valjakutse

signaal. Teatas, et on Strombolilt plirinev luksusjaht. bensiini puuduses, ja palub abi Kapten lubas

bensiini anda, kui nadj6uavad laevani Varsti saabuski paat poorates uhke kaarega laeva poordi

Naihes. e1 paadis olid daanlid. Iasti kohe laeva maabumise trepp allaja paluti neid r.iles, seniks, kuni

bensiinipaak taidetaksc Ules tulid lihtsas madruse riieluses daamid. sinised seelikud, valged

pluusid lngrid astus esimesena tekile, kus kaplen Litles teretulenlast Kujutage etfe. millinc

kohtunrine! Siin iiks rootsi laev nasina avariigaja seal tuleb filmikompanii j aht merehiidalisena

Tutvustamine toinllrs sealsamas trepijuures. \riimasena nirnctati ka minu nimc. tredle slyfman

Luti Wahtras, utlAndare See viimanc s6na pohjustas hetkelise peatuscja l6busalt naeratava pilgu

nu kaitt hoides. "Olen iLr minagi 'utliinnjngen' siin," utles ta

Olin teda enne mitmelgi korral nainud fiimides Viimati kilmmekond aastat tagasi viindatud

Hispaania kodusoja filmis, kus ta mangis noore tudruku osa lnhikeseks loigatud juustega Nuud

tundus ta pikemana. taiskasvanud ktipse naisena, vaga sarnikana Eriliseh m0jus lihtsus riieluses,

kaitumises ja kogu olemises See sobis nii hasti olukorraga, luues kohe vastastikuse koduse

55

kontaktj, mis muidu oleks n6udnud aega Aega aga o1i napilt. Ta1 oli natuke pikergune nagu,

taiskaarjad paksud kulmud nagu vikerkaared srigavate sinijiirvede kohal, ioomulikud, karpimata.Talidlased huuled, ilma mingita, teretusnaeratuseks avali. Ta naeris kogu naioga, silmad ja k6radkaasa arvatud. vasakpoolne suunurk veidi ulespoole tdmbunud, moodustades posele vallatulohukese Juuksed seotud paelaga kuklasse, j.ittes k6rvad vabaks

Kaasas oli tal kaks filmistaari, kuna lngridil ei sobinud r.iksinda ilmuda laevale hulga neestesekka Kapten juhtis nad kohe iiles paadisillale, hls istuti lauda Kriunlaleegid vabisesid vaikses

oodhus, lilled ldhnasid hurmavalt ja raadiojaama valjuhaaldajast kostis iiusat valsimuusikat kustkisaksa saatejaamast Tilhjendati klaase ja rliagiti natuke kiiimasolevast filmi vatrtamisest- kuidrohkem siiski kaugest Rootsist. Ingrid ntles, et on tridinud v66ra rahva hulgas elamisest ja igatseb

tagasi koju. lgatseb jalutuskaike kiriku iimber ja surnuaial nlng jalgratta sdite kulavaheteedel.

V56rad maad ja paigad on ktill ilusad eemalt vaadates, eriti klnolinalt nahtuna, kuid elamine seal

on igavja raske Nii ta raakisja ktisis uudiseid kogu aeg, kuna mitmed suud vasiasidja rahuldasidta uudishimu All masinas tdotas assistant oma meestega kammlaagri kallal, madrused taitsidlustjahi bensiinitanki.

Nagr igal srinnipiievapeol, oli ka meil l6puks tants lngrid tantsis igai.ihega uhe tantsu. Mehi olimitu. Varsti t6usis hommikune vaikne tuuledhk ja liigutas vantidesse seotud palmioksi

Kui idakaares hakkas valgenema ja taeva servale tousis.koidupuna, toodi masinast sdna, etkarnmlaager on korras ja v6ib soitu jatkata. Ei olnudki midagi viga, anatavasti mdarija unustaseelmises vahis 6li vahele tilgutamata Ja korras oli ka jahimootor kojusoiduks. Kulalised laskusidalla jahile, otsad visati lahti - Iehvituste ja 6husuudluste saatel lahkus paat. Laevamasin hakkaspropellerit liigutarra Algul aeglaselt nagu kartes. siis kindlust saades ikka julgemini ja kiiremini.T6usva paikese kullas jai ahtrisse kobrutav kiilvesi. Vana laev rlhkis edasi mls suutis. katslrdestagasi teha kaotatud aega.

Sillalt kostis laevakellalt seitsc klaasi. mcssipoiss aratas tllurimeli hommikusoogile

Komnrentaarid

Capri (lad Capreae -- kitsc saar). saar Itaalia lAanerannikul Turreenl meres. Capri onrahvusvaheiiselt iuntud puhkekoht Capri oli kuurort juba Roorna riigi ajal

Bergman Ingrid (1915-1982), rootsi naitleja Parast edu kodumaiscs filrnis "lntermezzo (1a36)saavutas l. Bergman rahvusvahelise maine ameerikaja itaalia filmides (naiteks Stronlboli , 1950jt ). 1950 aastast esines I B peamiselt teatrites- \'ailja arvates m6ni silmapaistev osataitmine filrnis(n:iiteks SLlgissonaat", 1978)

A. J.

5Li

KUI SAJAND OLI NOOR

Luwa Tiidu

Igal inimesel on elus vahest selLiseid momente, kus ta istub t:iiesti tegewsetult v6i teeb rnidagi

hoopis tulutut. Mul praegu on just iiks selline moment. Istun oma kirjutuslaua ees. Avan rihe sahtlija lr.lkkan selle uuesti jalle kinni Avan jargmise taiesti mdttetult ja asjalult. Kuid viirrase sahtlipdliast leian iihe vana taskuraamatu.

See on 6ige vana raamat, ostetud Kodrese juurest Harju t:inavalt. Kaasas on see olnud mulkdigil ilmameredel ja ikka jiille on huvitav seda sirvida ja vaadata. Leian saalt m6ned aadressid,

paar-kolnr v6rrandit ja valemeid, aforisme, mis on kusagilt silma torganud. Siis paar rahasurnnrat.mis vist koolip6lves laenatud, niir.id ammu juba makstud ja selle kohta raanatusse markus tehtudSiis veel iiks ndiavalem: Ioe eest vdi tagant, alt v6i ulevalt. ikka samad s6nad ja n6isted laljumuudki trihja-tahja, praegu. kuid omal ajal aruatavasti vaga tehtsad markmed Ja ldpuks viimaselehe ja kaane vahelt leian uhe koltunud ja kortsunud paberilehe.

See on viilja rebitud uhest vaiksest meelespeaplokist, nagu neid tol ajal llldiselt vestitaskuskantj. Loen saalt tugeva kliekirjaga maalitud ridu ning aeglaselt ja j[rjekindlalt rulluvad iilesmiilestused, mis viivad mind tagasi aega, niirid juba rohkem kui nelikiimrnend aastat tagasi Aega.kus sajand oli noor, ja meie olime noored koos sajandiga. Noored ja uljad, arvates kogu maailmaseisvat lahti, et pole muud. kui ole ainult mees ja astu sisse. Saalt see koltunud paber Aga 1as majutustan sellest lahemaltja veidi rohkem

Olin esimest vdi teist suve merel, ajamas taga romantikat, kurid peamiselt siiski leenistuse jaelatise piirast Teenisin madrusena rihel suurinal Kasmu purjekal, mis oli reisil kimrri Iaadr.rngiga

Kotkast Aalborgi. Tekklaadungi otsast joostes olin parema jalaga jaanud laadungi vahele kinni janii 6nnetult, et vaanasin jalga tugevasti. Ei teinud sellest suurt valjagi. va;d tootasin edasi, kuidjiirgmisel hommikul olijalg paistetanud ja jame kui pakk. Vaevaga sain pLiksid jalga. Kapten ei

osamrd midagi muud teha kui purjetas Kiismu randa, kust saatis mind hobusega Vdsule arstijuurde. Arst kirjutas pullkust ning rahu jalale, mille pidin siduma nddiga lakke ja ise lamanaseljali. Leppisime kokku, et laev teeb Taani reisi ilma rninuta, ning tagasi tLrlles vdtab nind siituuesti peale. Aga k6ik laks hoopis teisiti. Esiteks, laev ei tulnud j:irgnlise reisiga hoopiski Soonelahte, vaid purjetas hoopis Botniasse; teiseks, jalg ei paranenud sugugi kolnle nadalaga. nagu arstlubas, vaid selleks kulus kolm kuud ja veelgi rohkem

Kasmu mnnas oli kombeks, et alati konaldati rahvamajas tantsuohtu. kui mdni lacv tuli lahteankmle. Osalt olj see laevameeste piirast, kuld rohkem ktill kohalike noorte huvides, andespohjust kogunemiseks, ldbutseniseks ja lantsimiseks. Nii ka seekord, kui mu laev lapuks jlillc.srigise poole suvel, tuli Kasmu lahte tagasi Rahvamajas oli veedetud ldbus 6htu nlna kaill

rohkem pealtvaatajana kui osav6tjana, sest jalg oli ikka veel haige, oli tantsitlrd, mangitudringmange, vOetud viina ja pigistatud tridrukuid kuni varaste hommikutundideni.

Laev pidi lahkuma paikset6usuga, ja kuna mul polnud ona jala parast v6inalik kaasa s0ita, siispalgati minu asemele Ljks merekooli poiss. Et mul polnud ei tildrukut koju saata ega ka vajadustmagada, siis liiksin randa. Vaatasin ptnje tdstmist, ankru hiivamist ja laeva Iiikvele minekut vaslupaiksetousu. Taispurjes vaikse maatuulega aeglaselt kaugenedes, vaevaltnargatav valge vahujugatiiavi kohal

Ja siis jiirsku mArkasir teda Tridrukut, seljaga vastu suuft kivi, mitte viiga kaugel, kuid siiskiktlllalt eemai paadilautrist, et olia uksinda Istutuas ja vaatamas jarcle laevale nagl minagiTu dsin teda hasti. sest olin teda neinud kogu suvejooksul koos sarna poisiga, kesndud oli niinuasemel laevalja s6itis sellega minena Kohtasin neid juba kohe esimescl piicval, kui oma jala n00riotsast alla lasksin ja hakkasin kepi najal tegema harjutussamme. See oli kusagil kdrvaliselmetsateel Sellest aiast alates iiiid nad alatimulle ette

5l

Uksk6ik kuhu ma laksin v6i mis ajal ma kaiisin, ikka kohtasin neid Nad olid k6ikjal Jalutamas

Kasmu pargis.ja jooksmas rannakividel. IstLrmas metsas mattal vdi noppimas varaseid maasikaid

Pleekirnis Vosu ranna liival v6j ronimas nagu sisalikud. suure 6hujuurtega puu juurte vahel

Ronimas puude otsa v6i pesemas tolmuseid jalgu maantee kraavis. Sditmas jalgrattaga Sagadi

mael v6i matkamas jalgsi Ilumiie metsaradadel Nautimas paiksetdusu varasel hommikutunnil v6i

l!-uulamas konnade krookseid valgej6e kallasrel ohtuse eha saabudes. Alati teineteisele nii lahedal

kui saab Kaelastikku koos, isegi j algrattaga s6rtes.

Kuna me nii sagedasti kohtusime, siis muutus see kohtumine nagu iseenesest tutvuseks Ei

saanud enam rlksteisest mo6duda leretamata Hiljem lisandusjd terer.itlemisele ka uksikud s6nad

v6i laused, kas ilma, looduse v6i kellaaja kohta. Sel lihtsaL p6hjusel astusin nnridkl ta juurde iailma et ta oleks minule vaadanud, hakkas ta raakima.

- Ma nag;n sind tulevat rannale, et jdlgida laeva lahkumist Nagin ka, et see pole sulle kerge,

jaiida murtud tiivaga siia maha. Kuid see polegi nii vaga hull Sa kaotasid kill seekord laeva, aga

su jalg paraneb, sa lciad teise laeva ja lahed jalle. Aga mida teen mina? Mu poiss on lainud ega tule

enam kunagi siia tagasi Ma tean seda. Ja mina ei paase siit kuhugi Olen siin ja jaan siia -alatiseks.

Ma ei seganud teda ega pakkunud talle lohutavaid s6nu jutu vahele. Teadsin, et tal on vajadus

riilikimiseks. ka siis. kui mind ei oleks olnudki kuulamas Tajutustaski n''itld rohkem iseendale kui

mulle.- Jaan siia ja nutan l\'litte selleparast, et mul oleks millestki kahju, oh ei Ainult, et nutt

kergendab hinge ja mul on siis vabam olla. Kuidas ma oleksin v6inudki n6uda, et see oleks jAanud

mulle alatiseks, jaianud mulle eluksajaks kogu see 6nn. Seda oleks olnud liiga palju. Koos

temaga. Ja ometigi polnud see nii kerge saavutada Pidin selleks tarvitama kavalust ja pettustki.

Kuid see oli lubatud, sest armastus lubab koik. Miirkasin teda juba siigisel, kuj ta ilmus siia

merekooli. Keegl ei teadnLrd, kes ta oli v6i kust ta tuli, ega tea seda praegugi veel. Alati omaette,

pilk suunatud unistavalt kaugusesse. Ei kellegagi seltsiv. Jiilgisin teda pilhrdega tanlsubhtutel,

ilma et oleksin saanud temaga uhtkj tantsu tantsida Ta iihtsalt ei nainud nind. ja ma polnud

klllalt aktiivne. et end esile suruda Aga siiski jiirgnesin talle silmanaolt, kui vahest kiilavaliel

kohtusime, nagu koer peremehele, sesl olin armunud Atmunud sr:lgavall ja tdsiselt kohe

esimesest pilgust Armunuks majiiingi, kuni tull armastus. Jah, mis imelik asl see elu krill on? Ja

armastus? Elad siin ja sul pole aimugi, et elab kusagil mujal seiline inirnene, kuni ta iihel momcndil

seisab su eesja sa tunned, et ei suuda enam elada temata Su m6istus ei suuda sellest aru saada,

aga sa tunned, et midagi ilusat on toimumas ja pesitsemas su sisemLlses Ja see ilus otsib teed

valjapoole, et seda kellegi teisega jagada On ju vana tdde, et kui mdistus ja tunded, s t armastus

teineteisega heitlevad, siis onjuba ette teada- et v6itjaksjeeb armastus

Ta vaikisja vaatas imestanult minule, nagu mafkaks ta alles nlitid, et ma seisin saal. Kasutasin

seda pausija istusin ta k6rvale Ta nihutas end koomale nagu mulle ruumi tehes, ja pllk suunatud

lahkuvalc laevale jutustas edasi

- Kool l6ppes, ja kajakatena lendasid Iaiali koik koolipoisid Kuulsin, et tal oli raskusi

laevakoha leidmisega ning seepiirast jai maale LAks 'Tormilinnu" ehituse juurde t66le, et

vahemalt mingit kutsealalist praktikat saada Siialt sditis jalgratlaga aeg-a.jalt tagasi Kiismu Uhel

sellisel reisil juhtuski. et saime tuttavaks. Oii r:jks ilaflniselt soe 6htupoolik V6su rannal Tanaw

tuliju kevade ja kuumav suvi iildse nii varai Et suvitajad olid alles tulemata, kohalikud elanikud

aga varakult rannalt lahkunud, siis oli liivarand peagu tLihi Otsisin varjr.rlise koha, madala mainni

p66sa taga, vdrdlenisi kaugel supelsillast, Iaotasin teki liivaleja vdtsin end alasti JasjistatuliJalutas rlsna veepiiril, jalas vaarikapmunid supelpLlksid, valge vooga ja valged triibud kulgedel

Kuigi ta niigi ja tead;s. et olen alasti, ei hellitanud ta mind sugugi oma vaalega, vaid moodus

diskreetselt ettesuunatud pilguga Teadsin, et see oli minu ianss Kas nr'lud vdi ei kunagi Kui taoli rndodunud, kargasin kiiresti pusti, lombasin trikoo selgaja huildsin:

- Appi'Appi \uu u..' l-ulge Lrll . u.:i tapna

58

- Polnudki vaja rohkem karjuda. Juba ta tuligijoostes, kepp kaes Kust pagan ta killl nii ruttu

selle kepi sai, imestasin. Keset puhast rannaliiva. Ega ta ometi ette teadnud, et ma teda appi

hnlan. Praegu knll kaldun arvama, et midagi niisugust olijuhtunr:d.- Kus? Kus on uss? krlsis ta imestanult. omal kaval muie naos Tola niisugune Nagu minagi

seda teaksin. Aga vastasin siiski.- Teki alla laks.- Hoolega materdas ta ntiiid teki labi, enne kui selle r.lles tostis Ussi muidugi saial polnud Ei

saanudki olla selle pehme liiva sees. Aga ta jai mulle seltsiks. Piinlikkustunnet ei tekkinud, olgugi

et meil polnud millestki rii:ikida ohtul saatis mind koju. Saatsin siis teda ja tema saatrs uuesti

mind. Oleksime niiviisi lksteist saatnud kas v6i hommikuni. Me ei maiiranud nlingit kohtamist

edaspidiseks, kuid ometigi kohtasime juba jiirgmisel 6htul Ja nii see kestis kogu suve Ei kunagi

kohtamise mziaramist, kuid ometigi teadis uks, kuhu v6i millal minna, et teise kaenlasse langeda

See oli meil veres. Meil mdlemail. Ta oli uldse nks imelik poissja nii viiga armas Hiiiidls vahest

taiesti ootamatult:- Sinal- Jah, mu poiss, vastasin- Sa aflnastad mind!- See polnud krisimus Pigemini meeldetuletus, et ma ei unustaks. N'fuidugi na amastasin teda

Kuidas oleksin saanudki seda unustada, see oli ometi naha mu pilgust, l11u olemuscst Ja

liigutuslest. Veelgi rohkem ma olin iileni armastus. Mida sliiil siis veel ktisida Ja see vjis, kuidas

ta siis liibus mu kiilge, nii tihedalt, et tundsime end uhena. Siidaned liiid koos ja soontes o1i jihine

veri, mille tuksejd vdis tundaja lugeda. See oli armastus.

- Algul kohtusime 6htuti, kuid iisna varsti ka paeval ja veidi hiljen juba vara hommikulgi

Ununes laevatoo ia ununes kogu maailm me Limber. Me ei niiinud ega kr.rulnud midagi kui ainult

teineieist, sest midagi nuud polnud. Olime vaid meie kaks, kes oLime liks Kunagi me ei raakinud

tulevikust ega plaanitsenud midagi Kunagi ei uudishimutsenud teineteise mineviku kallal

Teadsirneja tundsime selletagi, mida me tahtsime Kunagi polnud selleks vaja sdnu Tarvitses Lihel

vaid istuda, kui teine leadis, mis on teoksil Tarvitses uhel vaid joosta, kui teine readis, mlllise puu

otsa ronida. Isegi sellest me ei rliakinud, el la liiheb tana selle laevaga. Kuigi ta oli elld laevale

kaubelnud, ei tarvitsenud tal seda oelda, sest ma tundsin ja teadsin, et ta laheb.

- Tulime rahvamaiast otse siia randa. kus teised juba ees ootasid Ja siii ta paadiga Laks Lihtsalt

nagu igakord, nagu tuleks ta homme jaille tagasi. Aga ta ei tule enam ja seda teadsimc me

m6lemad. T6si- elu eij.iaju selleparast veel seisma jamaei saajaada siia nutma Aga kuidas ma

seda edaspidist elu ka elaksin, v6i mis ma ka iganes teeksin, seda ilusat suve ei saa keegi rninult

v6tta. S ee j aab mulle Ja need kohad ja teed j a rannad ja puud j a kivid siin, need ei muutu niipea

Need jaavad mulle ja arnastus. Ei aeg ega aaslad suuda seda tunnefust muuta Ka siis mitte, kuipeaksingi kellegi teise scltsis elama ja seile teisega harjuma Kui sakord lahedja endalcjalle tuule

tiibade aLla saad, ja kui sa siis s?iiil kusagil kaugel teda juhuslikult kohtad, ukskoik millal, siis title,

et ma olen siin, et lna alati mdtlen temale, ja armastan teda

Viimase lausega po6rdus ta otse minu poole Vaatas veel kord paberile, mida oli kogu aeg kaes

hoidnud, ulatas selle siis mulle ia ulles.

- V6ta see ploki leht ja anna talle edasi. Kullap ta siis tunneb mu lahedust, kui ta seda loeb

Tdusis ja l:iks Ei saanud ma midagl vastata ega jubadusi anda. Neid ta ei vajanudki l a jai

sinna oma dnnegaKogu nende pikkade aastateja sadade merereisidejooksul ei ole mul 6nnestunud seda lchte LiLe

anda sellele. kcllele see oli maaratud Aga kLri sa nuLld siiski peaksid juhtuma seda siit lugerna, siis

tunne ta liihedaiolu, ia tea, et jusl praegu ta istub seal ja mdtleb sinule ja rridagi sellcst suvest ei

ole kadunudJa need olid need read se1 plokilehel

59

+lal;* )a !ajr-4t. E!;- " ki;-a!tJ ^ rt!-.t r.9:to.! t' ^,J.1-( 'v..--i^A. -.r..'r.-

.k;\!er- [-:.e; .d r!d. -r.hi^l; t^+ -* Li-16"

k4^ ^;-^ r"&{,, ^.,+t\r;6\r4aL .alD;l* ^J"e.ltl*ir'.^..l^pai*l}l,t,c. rt-'.^ ,if^,&-

i td.l-e-o &,', o.'o-! 'h4A*er&" r'e.T ! '

nat aa^qLLAr a'qAtu

i (*,-4!?.:*^:.*-...a,. 'f,tt, i. ,<le:.;,,r4^./; ^q

',A-;re.*a+a'^,4- l--L;^a''

i* l;^,.t! -t- s.E *eJ b"Jj'- ,zi41;L,&l

h^U;^'" rttL 1/"t; ;-L,cetrltz

;tt;* -;rL.{* ;-iJ- +;'!"/u't:,i..dr!\ v t^,t Le/.al/{;n)-|l'.ta';'{'ta.lA-v<& ,"ra Qqj^r,'r2{ "*'. ,t{..ri--:at l,.,.;Jd, +^4 ,a< J| L;J

l.-'ao ei^^A, ri-a.J-ea.";h 6<.& h;1ij.tjU!. Fi.r..-(;J,,....4

E Jtqrj^ Pi.^4.;)l' , ^^a, na"Jue. , ca; - '

" a^ts\a*- t*&,utu, n1t<4 f\fr.tu.L.

(L. Wahtras. Li^)dklad'. T, 'r,'tn,,,, 196-, lk.69--2)

5C

ff,astnu

hulmfstuA. Juske

Kaismu kalmistu on tiks omaparasemaid kahristuid Ecstis l8 saiandi 20 ndatel aastatelehitatud kabeli Urnber tekkis arvatavasti kohe ka kalilistu Kasmu kabel on margitud ka i\lelliriatlases (1796). Praegune kabel on eliitatud aasratel 186i-186'1 Kasmu kaloistLrr voib oiguseganimetada ka meremeeste kalmistuks. Siia on maetud vtihentalt 25 laevakaotenit

Eraldi vaatamisviiiirtuse moodustavad hrrrtlhised Uks puu s.se kas,anud scpisrist parinebarvatavasti aastast 1852 (skeemil tahistatlld A) Kalmistul on teisigi Yanu ja hamldasi iDetaLl- jamaflnorrlste. Kalmistu rlheks viiljapaist\aks hauatahiseks on kujur J Raudsepp a 19i7 aastalkavandalud naisfiguur kapten Oskar Tiedcmanni varalahkunucl tiitre Si-sne haual (skeemiltahistatud nr l). Markimisvaane on samuti risr "Ema1e (1934) Miina Jitrissoni haual. Risti omaemale pristitas kapten J Jrldsson (sk.emil rr 72)

61

MeI.emceste ja

Numberkalmistu skeemil

merendusteselaste kalmud Kiismu kalmistul

lr,lK merekoolja selle lopetamise aasta

5 Sandbank, Johannes10 Larens, Karl11 Altenbmn, Anton13 Kristenbrun, Joscp14 Kristenbrun, Karl15 Kristenbrun, Jakob

16 Kdstenbrun, Joosep25 Pruun, Joosep31 Prun, Juhanes53 Kangust, Jakob'75 Kriiiimer, Madis91a Romm, Ka.l93 fied€mann, Johannes95 Konga, KaIll0'7 F-inlon, Gustav118 Kentmann, Jakob145 Paadimeister, J oostl4'7 Kaaman, Maunus1,18 Kaarran.Aleksander158 Kristenbrun,Gustav158 Kristenbrun, Evald159 Kristenbrun. Jakob160 Kristenbrun, Jakob168 Kaaman, Kaarell7l N{ikenberg, Magnus173 l nrmmar, Jakob1'74 Kristenbrun,EdLrafd175 Kaaman, Jooscpl'7'7 Pruun, Joosep186 Pruun, Johannes188 Pilvet. JoosepI93 Soomann, Joosep195 Kaskni, Jakob198 Ptun, Johannes2],6 Valter, ltudolf229 Lepni. Gustav231 t-epni,Gustav-Adolf233 Juriska, Priidik241 Suksdorf, N{agnus262 lvlannik,Aleksander2'7 | Kristenprun, Johannes212 Suksdorf, Johannes287 Suksdorf, Jakot)293 Seeblum, Johannes296 Secblum, Jakob301 Sulavee, August30E Kaanlan, Joosep330 Lepni, Jakob340 l-iholnl. Joosep34'/ Kolk, Anton349 Kaaman, Kaarel

Kiismu MK I902+, kaptenHeinaste MK 189.1. kaptenLiibavi MK 1904. kapten

Pald.cli \,lK l806 jr Kasr. \,{K l80lkaptenKasmu MK asutajaidKasmu MK asutajaid (talist ei ole)Kasmu NIK asutajaidKasmu N{K asutajaidKAsmu NlK kapten (merehauas)kaptenK.ismu l\{K asutajaidKasnu l\{K I904, kaptenKasnlu MK asutajaidKasmu \{K asutajaidPaldiski MK 1896, kaptenKasmu NfK I904. kaptenKAsmu MK 1886, kaptenK:isDu N{K 1901, kapten (haud Siberis)madrusKasmu MK asutajaidPaldiski IVIK 1912, kaptenLiibavi N{K 190,{, kaptenPaldiski l\fK 1913, kaplenTallinna MK 1925, kaptenLijbaviMK 1903. kapten (haud Siberis)Kasnu MK asuta.jaid (tahist ei ole)Paldiski MK, kaptenKasnlu MK 1895, kaptennradrLrsKasmu MK 1886, kaptenKasmu N{K asutajaidKasnru N.fK asutajaidKiismu MK 190,1, kaptenKasmu MK 1904. kaptenKasmu MK l91 5, kaptenKasmu MK 1912. kaplenKasmLr l\'lK aslrtajaidKasn]u N{K 190,1, kaptenKasmu lvlK asutajaidKasmu N{K 1915, kaptenKasmu MK asutajaidKasmLr MK 1887, kaptenKasmu \{K. kaptcnKasnlu MK 1904, kaptenKiisnlu l\,[K asutajaidTallinna MK 1928. kapten (haud NIaltal)Kasmu N4K 1886. kapten (haud Taanis)Kasmu NTK 1398, kaptenLllbavi NIK 1904, kapten

l8'72-1942I 866- I 93:ll8'72-19411883- 19061875-1898I870-t899

1839-19171836-t 8991826-19001899-19581881-19.121920-19961831-18891875- 195 71854-r930r 855 r9071866-t9,+1187t-191l1 8 57- 19,15

1880-19,12t9l'7 - 193'7

1846- 1927t 8E9- 1916187,1- I9081865-19281897-19571882- l94ltSit-1924I 83 9- l9l,{1870- 1940I882-19561861- r 922I85 t-19021853-1915r 874- r 9501878- 19681891- l9l5lE90- t96l1857 t92l1 878- 19181813- 19061881- 19251849-19181867- 1928l8l0-19311878- 19,11

r 350- r9241901-1939I869- 19021872- 19521874- I908

62

,... #'.

'

" gla t:)

ri-qi ig; ,

--l ; i\ i, s:q'-r J , \-,-,--.'lillj I .:

- ",ll'{91 .

',il,r-.: i .1if---lI ;.a.il1

.1 1 ,._-

-:, r l1,,.,-r. -! i irl-:_--t_ \'..t ,=. it:- . I I

Y: +',i'{i_-r I ut_

,tlt1

r 'l i::: -F"' lii,.i! i;il ii., ,,..1/il *. ! -..r f .-,,

ti:;: ll "iYt:+rS, ,

-'.ri l.iig;rfl--,_,,-il.r1 l

, 'i:.: e*--1]|.-'I , rt ll.t .r

r, .l

...lit,1k i

--!m-

i'::l

ri[ 1!I

a-il-t_-

h,lt: 'I: l:

l,1301lr-

t96l!

',atll..,-#:t,'.-1 lF{-=:|:'i F- -

, i,l'.irr .i. I

' Fl l!'1i..--li.h. .-i

TT' _:

:.- l ri- ..-.'-'-'. .!10'1tIlI r lr

.nptt i ,

-.''l:..'

-i! iii r{

14, 11i, -- i;*r' . ,

',ifi,..l1r

:-r-,1F3? l.

ln::'r.I lii ,-,i1 .' I

=.:.:<-;!.r-'tl:'6hi. ' Il4J{- ' ',

-23

g,re s' lrar,

Kalnistu skeenLHauctplcttsi.le .id hatLtltihiste jiirjekotranltnht id (l-357) on |deltd 1973-ddslol kaastdttklkdlntishr pldatii/l-

t,3

UUSI RAAM,dTIJID

Ldpuks Kasmu aineline raanat3 mail 2001. a. toimus Eesti Keele Instituudi

saalis Piret Non'iku raamatll "Kzismu Iandlastejutte" esitLus

Piret Norvik tootab Eesti Keele Instltuudinrlrrdesektoris. kus on helilindistanud kirderan-r'... r' . rer ja uurrn-d lal err. r 'cllc.Jlra.ar.r rir'ssaanud sel alal rnaglstrikraadi. Juba varases

lapseeas pakkus raamatu koostajale huvi Kismu-dr'TdfaLlvd or.tJpJra re kdnef'Lrrk errlr lgrmeremehejutud. Nuiid on need jutud raan'tatuks

kirjutallld. Raamatus leidub 77 juttu neljalt Kiisrnup6liselanikult. KOnesolev raarrat on mur:lgii niilaser-plaadiga kui ka ilma selleta.

RaamatLr (175 lk) ilInumlsega taitlrtr autorl. rr ,une r.lu. _ dli..dc1 In<re.reerre iu l .dcL

nendc elu, lege\.Lls ja keel tuLcvastele pdlvedele.

A..1.

ffi]%\

\

lq,

"lcfG'

€):ft1trL

II

EtF-II

-IIII Kdsmus

4. ja 5. augustil 2001.a.

PilLlil 1. s.tl.lndi |iikingid n. Nyd D'i pdadiga (Toanis Sonclerbargi liihedull N)ddut isoosl bllj23 n7 pikkutrc ikingip.tdl tedll kt nit]ti).

F. Jul1g Ilsenheirni maal Sichsischc I-andesbibliothck Staats 0nd Uni\.rsilitsbitrliolhtk AblDeutsche Irotolhck.