KaalikasBrassica napus subsp. napobrassica

Sugukond ristielised Katrin Uurman2008

Botaanilised iserasused2-e aastane risttolmleja taim. Ei ristu peakapsa, redise ja rikaga.Kasvuaja pikkus esimesel aastal 110...130 peva.Lehed sgavalt lhestunud, pikarootsulised, hallikas- vi sinakasrohelise vrvusega ja kaetud vahakirmega. ied kollased ja paiknevad pstises prises.Vili on kder. Seemned vikesed, tumepruunid.1000 seemne mass on 2,5...4gIdanevus silib 4...6 aastat.

Bioloogilised iserasusedOn klmataluv taim. Seemned hakkavad idanema +2...+3C. Madal temperatuur idanemise ajal soodustab ennakidumist.Parim idanemistemperatuur +18...+20 C. Tusmed taluvad kuni -2C. Prislehed taluvad lhiajaliselt -4...-5C. -3...-40C halvendab juurviljade silivust.Kasvuks optimaalne temp. on +15...+18C.

Mullaniiskuse suhtes on nudlik arengu alguses, eriti idanemisperioodil ja juurvilja moodustumise ajal. Valguse suhtes nudlik. Liiga tiheda asetuse korral taimed venivad vlja ja ei arene sordiomase kujuga juurvilju ja vheneb saagikus.

KasvukohtEelviljaks sobib snnikut saanud kultuur. Otsene snniku mju vib phjustada liigselt lopsaka lehtede kasvu.Klvikorras paigutatakse samale vljale teiste ristielistega. Vib jrgneda ristielisele alles prast 3...4 aasta mdumist.Mullaviljakuse suhtes pole nudlik. Kasvab piisava niiskuse korral htviisi hsti kikidel muldadel. Parima maitseomadustega juurviljad saadakse raskema limisega muldadelt. Opt pH 5,5...6,5.

Mulla ettevalmistamineKoorimine prast eelvilja koristust.Kndmine (40...50cm).Kevadine mullaharimine peab jtma tasase pinna.Eelvilja hooldamise ja mulla ettevalmistamisega tagatakse umbrohupuhtus.P ja K- vetised lisatakse sgisese mullaharimise alla, N- vetised aga kevadel. N-vetistega liialdamine phjustab juurviljade kehva silimise.40t/ha saagikuse korral eemaldab mullast100kg N52kg P2O5160kg K2O

KlvMai II...III dekaad.Klvisgavus 1,5...2cm. Reavahed 50...60cmKlvisenorm 1,5...2,0kg/ha. 20 seemet/m. herealine punktiirklv.Varajasema saagi korral klvatakse seemned esimesel vimalusel.Kaalikat vib kasvatada ka ettekasvatatud istikutest. Koduaedades.Trkab 4...6 peva prast klvi.

Kasvuaegne hooldamineUmbrohutrjeklvieelselt mullaharimise allaKahjuridmaakirbud vivad ahjustada juba idulehtede faasiskaalika- ja kapsakrbes trje lendluse ajalPuudushaigusB-puudusel kaalikal klaasistumistbi

Kasvuaegne mullaharimineEsimene reavahede harimine prast taimede trkamist.Optimaalsest suurema klvisenormi korral harvendamine esimese prislehe faasis.Opt vahekaugus olenevalt sordist 15...25cm.Vaheltharimine lpetatakse kui taimed hakkavad reavahesid katma.Enamasti pole kasvu ajal pealtvetisi tarvis anda, ainult eriti madala viljakusega muldade korral.

Saagi koristamineKoristatakse 8...12cm juurvilju.Augusti II poolvarajasema klvi korralSeptembri lpp oktoobri algussilitatav kaalikasKoristamiseks vib kasutada spetsiaalset juurviljakombaini vi ka kartulikombaini. Saagikus 40...50t/ha.

SordidJuurvilja sisu vrvus vib olla olenevalt sordistkollane; valge.Juurviljad vivad olla olenevalt sordistlapikud;lapikmarad.Koore vrvus vib ollajuurvilja alumisel osal kollane;juurvilja lemisel osal hallikas- kuni kollakasroheline vi violetjas.

Sordid`Krasnoselskaja` - Juurvili lapikmar vi lapik. Koor maapealsel osal hallikasroheline, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. Kasvuaeg tusmetest tehnilise kpsuseni 110...120 pev. Juurvilja keskmine mass 0,7...1,2kg. Sobib silitamiseks.`Kpu`- Juurvili lapikmar. Maapealne osa hallikasrohelise violetja varjundiga, mullas paiknev osa kollane. Viljaliha kollane. Keskmine mass 0,7...1,2kg.

SilitamineTemp 0...+10C ja RH 90..95%Silitatakse hoidlas kuhjas vi kastides.Silib taolistes tingimustes kuni 6 kuud.Silitatakse tiskasvanud ja vigastusteta juurvilju.

Kvaliteeti vhendab lekasvamine puitumine.