Johann Sebastian Bach 1685-1750
description
Transcript of Johann Sebastian Bach 1685-1750
Johann Sebastian Bach1685-1750
Anu-Mai [email protected]
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Sündis 21. märtsil 1685. a. Eisenachis
Tema loomingu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon
Bachid tegutsesid 17. saj. peamiselt Kesk-Saksamaal Tüüringis
Muusikalist haridust jagasid selles sugukonnas tavaliselt isad, vanemad vennad, onud
Tal oli väga korralik kooliharidus
Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08)Töötas organistina
Tegi tähtsaima õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde
Kokkupuude legendaarse vanameistriga on jätnud selge jälje Bachi loomingusse
Bachi julge ja fantaasiarikas orelimäng, milles “koraalides imekspandavaid variatsioone tehakse ja neisse palju võõraid helisid segatakse, nii et
kogudus seda pahaks paneb”, rahuldas väikelinnakirikut üha vähem
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08)
1707. a. asus organistiks Mühlhausenis
Sealset kirikut vaevas õpetuslik lõhe, milles kippus peale jääma pietistlik (pietas - vagadus) suund.
Pietism eelistas jumalateenistusel lihtsat koguduselaulu ja taunis kunstmuusikat
Parem osa linnast oli hävinud tulekahjus, millega kaasnes majanduslik madalseis
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Weimaris
1708-1717
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Weimar (1708-1717)Bachist sai Weimari hertsogi
õukonnaorganist ja kammermuusik
Hertsogil oli 20-liikmeline kapell ja väga hea raamatukogu
Siin puutus Bach kokku François Couperini ja Antonio Vivaldi teostega
Sel ajal sai Bach kuulsaks oreliasjatundjana ning sündis enamik tema suurtest oreliteostest
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Köthen (1717-1723)
Bach sai õukonna kapellmeistri koha
Noor vürst Leopold “armastas ja mõistis muusikat” (Bachi sõnad)
Vürst oli kalvinist ja ei vajanud kirikumuusikat
Bach kirjutas siin suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Köthen (1717-1723)Bach mattis 1720. a. oma esimese naise
Maria Barbara (abiellus 1707. a. ja neile sündis 7 last)
Kahest pojast, Wilhelm Friedemannist ja Carl Philipp Emanuelist said heliloojad
1721. a. abiellus Bach Anna Magdalenaga (neile sündis 13 last)
Nendegi hulgas oli kaks heliloojat: Johann Christoph Friedrich ja Johann Christian
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Köthen (1717-1723)
1721. a. saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli (tuntakse "Brandenburgi kontsertide" nime all)
1722. a. jäi Leipzigis vabaks üks Saksamaa hinnatuim kantorikohtKantoriamet tähendas igapäevast
koolitööd õpilastegaBach esitas end kandidaadiks ja sai selle
koha
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
u. 1733
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Leipzig (1723-1750)Tooma kiriku kantori ja linna
muusikadirektori ametikoht oli juba 16. saj. peale olnud Saksamaal üks prestiižikamaid
Kantor oli vastutav muusika eest linna neljas suuremas kirikus
Vastutas linna muusikaelu eest tervikuna
Vastutas ka Tooma-kooli 50-60 õpilase muusikahariduse eest
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Leipzig (1723-1750)Koori, solistide ja orkestriga pidi Bach igal
pühapäeval ning kirikupühal esitama kantaadi
Seega pidi igal aastal esitama umbes 60 kantaati
1723. a. esimesel jõulupühal esitas ta Magnificat'i (säravamaid vokaalteoseid)
1724. a. suurel reedel esitas ta Johannese passiooni
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Leipzig (1723-1750)Selle perioodi kõrgpunktiks sai Matteuse
passiooni loomine 1727.-1729. a.
1740. a. paiku hakkas Bach aktiivsest muusikaelust aegamisi kõrvale tõmbuma
Elu viimasel kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema äärmiselt lihvitud kompositsioonikunsti
Nendeks olid: "Hästitempereeritud klaviir" II, Missa h-moll, "Fuugakunst"
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1741
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Vokaalmuusika
Kantaat koosnes nii aariatest kui kooridest
Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika (eriti Buxtehude looming)
Paljud kantaadid on seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga
Tuntuimad näited: "Üks kindel linn ja varjupaik", "Ärgake, ju vahid hüüdvad"
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - VokaalmuusikaSäilinud on ka umbes 20 ilmalikku kantaati
Muusikaliselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene
Ilmalike kantaatide hulgas on kaks elulist ja humoorikat teost:
"Kohvikantaat" - pereisa tulutu võitlus oma tütre kohvijoomisega
"Talupojakantaat" - rahvalike meloodiatega ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus õukonnaametnikule
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Vokaalmuusika
Matteuse passiooni võib pidada Bachi
peateoseks
Siin kasutatakse kahekordset koosseisu,
mis annab teosele erilise kõlarikkuse
Kommenteerivaid osi on siin rohkem kui
varasemas Johannese passioonis
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Vokaalmuusika
Teine peateos on Missa h-moll
Teos on koostatud varemloodust elu lõpul
Jumalateenistuse muusikaks on see kahetunnine teos liialt ulatuslik
Traditsiooniline missatsükli tekst on jagatud 24 osaks
See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Vokaalmuusika
Omapärane teos on "Jõuluoratoorium"
Moodustab tervikliku kuueosalise suurteose
Selle osad olid mõeldud ettekandmiseks jõuluajal kuue erineva päeva teenistustel
Erilisel kohal on kuus motetti
Neist enamik on kirjutatud 8-häälsele topeltkoorile esitamiseks matustel või pühendusteenistustel
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1748
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina
Oma oreliloomingus ühendas erinevate koolkondade stiilid
Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid
Üks varasemaid säilinud oreliteoseid, Toccata d-moll on ühtlasi tema tuntuim
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Toccata d-moll (BWV 565)Teos sündis varsti pärast 1705.-06. aasta
Lübecki-reisi
Efektse avakujundi tunneb kuulaja pärastises fuugateemas vaevu ära
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - InstrumentaalmuusikaSuur osa klaviirmuusikast on sündinud
KöthenisBachi pojad vajasid repertuaari pillimängu ja
kompositsiooni aluste õppimiseksSiia kuuluvad: 2- ja 3-häälsed inventsioonid väikesed prelüüdid ja fuugad"Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik" "Anna Magdalena Bachi noodivihik"
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
Kõrgemaid kunstilisi ülesandeid seadis ta aga prelüüdides ja fuugades kogumikust "Hästitempereeritud klaviir" (I – 1722, II – 1742)
Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mažoor- ja minoorhelistikes
Bach oli esimene, kes püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada
Bach on loonud otsekui iga helistiku ereda karakterportree
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - InstrumentaalmuusikaBach toimetas trükki vaid neli kogumikku
klaviirmuusikat (“Klaviiriharjutused” I-IV)
“Klaviiriharjutused” I-s jätkavad "Inglise
süidid" (6), "Prantsuse süidid" (6) ja 6 partita't
Saksa traditsioonilist klavessiinirepertuaari
“Klaviiriharjutused” II-s vastandab Bach
prantsuse ja itaalia barokkstiili:
(“Itaalia kontsert” ↔ “Prantsuse avamäng”)
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
“Klaviiriharjutused” III sisaldab kõrvuti
suurele orelile ja klaviirile mõeldud
koraaliprelüüde
"Klaviiriharjutused" IV-s on 30 variatsiooni
prantsuse stiilis aaria teemale (tuntud kui
"Goldbergi variatsioonid")
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - InstrumentaalmuusikaOrkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja
Leipzigis
Bach jäljendas Köthenis üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi, ent ühendas selle omapäraselt polüfoonilise kirjaviisiga
Tähtsaimad on kuus nn. "Brandenburgi kontserti"
Kõik need eeldavad väga ebatavalisi koosseise ja see oli üks põhjusi, miks neid Brandenburgi õukonnas ei esitatudki
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
Elu lõpul kirjutas Bach kaks kammer-muusikatsüklit: "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst"
Mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses üksainus põhiteema
Seda teemat on püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada, ilmutades kompositsioonivõtete täiuslikku valitsemist
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
"Muusikalise ohvri" aluseks on Preisi kuninga Friedrich Suure antud teema
Teema on läbinisti kromaatiline ja arendamiseks väga keerukas
Samas terviklik ja iseloomulik Bachi enese stiilile
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
"Fuugakunst" valmis tõenäoliselt viie
viimase eluaasta jooksul
Bachi pojad toimetasid selle trükki
aasta pärast meistri surma kui
väärikaima auavalduse oma isale
Tsükkel on omalaadne tippteos, mis
lõpetab Madalmaade koolkonnaga
alanud polüfooniakunsti kõrgaja
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
"Fuugakunsti" teema on täiuslik oma
lihtsuses ja võimalusterohkuses
Bach ei jõudnud seda tsüklit lõpetada
Säilinud on neliteist fuugat (viimane
ilma lõputa) ja neli kaanonit
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
Bach alustas suhteliselt lihtsa
konstruktsiooniga fuugadest ja liikus aina
suurema keerukuse suunas
14. fuuga pidigi olema viimane
Põhjus nii arvata on seotud
arvsümboolikaga: numbritähestik annab
Bachi nimearvuks 14
(B=2 + A=1 + C=3 + H=8)
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - InstrumentaalmuusikaValmiskujul pidanuks see fuuga saama
tsükli krooniks ja olnuks Bachi ainus
nelja teemaga fuuga
Kolmas teema algab tema
"muusikaliste" nimetähtedega
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Looming - Instrumentaalmuusika
Varsti pärast seda fuuga katkeb
Philipp Emanuel Bachi käega on
käsikirja lisatud märkus:
"Selle fuuga juures, kuhu
vastuteemana on sisse toodud nimi
BACH, helilooja suri."
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1750
Tänan!