IPIS IMIT NUTAARSIASSAT November 2012 normu 5ipis.gl/~/media/IPIS/IPIS avis/2012/Nov 2012.pdf ·...
-
Upload
dinhkhuong -
Category
Documents
-
view
219 -
download
1
Transcript of IPIS IMIT NUTAARSIASSAT November 2012 normu 5ipis.gl/~/media/IPIS/IPIS avis/2012/Nov 2012.pdf ·...
1
IPIS-IMIT NUTAARSIASSAT November 2012 normu 5
Ilulissani 1.- 4. oktober pikkorissarneq/
isumasioqatigiinneq ADHD autisme
Taamatut aaqqissuussinerup siunertaraa paasissutissat naliginnaasut tunngaviusullu tama-
nut anngunneqarnissaat, aammalu peqataasut aallaavitik tunngavigalugit pikkorissarlutil-
lu imminnut naleqquttunik sammisaqarlutillu pissarsinissaat siunertarineqarluni.
Tungujortuaraq Qaqortumi. Arlariinnik innarluutillit attaveqarnikkullu
ajornartorsiutillit atuarfiat.
Sapaatip akunnera 41 Takoriaannaann-
gitsunik innarluutillit ornittagaanni sineriammiittuni
aaqqissuussinernit ilanngutassiat.
Ilulissani Heldagsskole ADHD-eertut autismertullu
Atuarfik Mathias Storchimi atuarfiat
IPIS-imit Nutaarsiassat qaammatit
pingasukkaarlugit
saqqummertarpoq
Tusilartut seminareqqammerput Tusilartut nunatsinneersut nunanit avannarler-
neersullu 29. - 31. august Nuummi semina-
reqqammerput.
2
Innarluutillit sapaatip-akunneqartinneqarneranni
”Takoriaannaanngitsumik innarluuteqarnerup”
qulequtaritinneqarnerani IPIS-imiit maluginiar-
parput, qulequtaq inuiaqatigiinni sumiiffinni
assigiinngitsuni soqutigineqarluartoq, minne-
runngitsumik takoriaannaanngitsumik innar-
luuteqartuniit namminernit qanigisaasuniillu.
ADHD, autisme, noqartarneq (epilepsi), tarnik-
kut nappaatit, ineriartornermi akornutit,
qaratsakkut akornusersimanerit assersuutissaap-
put takoriaannaanngitsumik innarluuteqaler-
sitsisartutut.
Ulluinnarni paasineqarnissamik akuersaarneqar-
nermillu annerusumik pisariaqartitsisoqarnera
qularisassaanngilaq.
Innarluutillit sapaatip-akunneqartinneqarneranni
pisimasut ilaat pillugit allaaserisat aviiseeqqami
atuarneqarsinnaapput.
Nuannaarutigaarputtaaq Qaqortumi innarluutillit
atuarfianiit, Tungujortuaqqamiit, ilanngutas-
siisoqarmat, taamaalilluta Tungujortuaqqami
atuartitsineq paasisaqarfigisinnaaleratsigu.
IPIS-ip aaqqissuussaanik 1. – 4. oktober Ilulissa-
ni ADHD aamma autisme pillugit pikko-
rissaasoqarpoq isumasioqatigiinnertalimmik.
Peqataasut tassaapput angajoqqaat sullissisullu
Nunatsinnit illoqarfinnit tamaneersut, ilaatigullu
aamma nunaqarfinniit peqataasoqarluni.
Katillugit inuit 130 missaaniittut taamatut Hotel
Arctic-imi katersuutsinneqarneranni ADHD-mut
autisme-mullu tunngassutillit assigiinngitsunik
allaaveqarluni sammineqarput.
Ataatsimoornerni saqqummiunneqartut makku-
ninnga imaqarput:
ADHD-mik aamma autisme-mik tarnip-
nakoorsaasa misissuinerini suussusiliisarnerat
pillugu nassuiaaneq,
ADHD aamma autisme pillugit isumaginninner-
mi perorsaanikkut isiginneriaaseqarluni nas-
suiaaneq, inatsisit aallaaviusut, Danmarkimi nu-
na tamakkerlugu suliniutit ilaannik nassuiaa-
teqarneq, kiisalu Nunatsinni innarluutilinnut
isummertarneq pissuserineqartartullu pillugit
eqqarsaasersuutit.
Angajoqqaat, sullissisut, oqalugiartullu nunatsinneersut Danmarkimeersullu ullormi kingullermi nereqatigiinngilaattaani.
Ass.: Kunuunnguaq Fleischer
Takoriaannaanngitsunik innar-
luuteqartut atugaat
soqutigineqarluartut
Pikkorissaatigaluni isumasioqatigiit-
toqarpoq
3
Peqataasut tamarmiutillugit saqqummiivigi-
neqartarnerisa saniatigut eqimattanut sisa-
manut avillugit pikkorissarneqarput.
Tassa angajoqqaat eqimattanut marlunnut
avinneqarput sullissisullu eqimattanut mar-
lunnut aamma avinneqarlutik.
Taamatut aaqqissuussinerup siunertaraa
paasissutissat naliginnaasut tunngaviusullu
tamanut anngunneqarnissaat, aammalu
peqataasut aallaavitik tunngavigalugit pik-
korissarlutillu imminnut naleqquttunik sam-
misaqarlutillu pissarsinissaat siunertari-
neqarluni.
Saqqummiisut pikkorissaasullu Nunatsin-
ninngaanneerlutillu Danmarkiminngaa-
neersuupput. Piffissami qaninnermi
ungasinnerusumilu suliniuteqarnissanik
pisariaqartitsineq tikkuarneqarpoq.
Meeqqanut takuneqarsinnaanngitsumik in-
narluutilinnut qanoq kinguneqartarnera pil-
lugu ilaqutariit annertunerusumik paasissu-
tissinneqarnissaannik maannakkorpiaq
pisariaqartitsisoqarpoq.
Meeqqat innarluuteqartuunerat amerlasoor-
passuartigut takuneqarsinnaaneq ajorpoq.
Isumaqartoqartarluni meeqqat allatulli ittut.
(Qup. tulliani nangissaaq).
Angajoqqaat adhd-eertunik autismeqartunillu meerallit
oqaloqatigiinnissaminnut periarfissinneqarput..
Ass.: Christina Møller
Attarmoorlutik aalajangersimasunik
eqqartueqatigiittaqattaarput.
Ass.: Chritina Møller
Inersuarmi ataatsimiittut.
Ass.: Christina Møller
Tarnip pissusaanik ilisimasalinnit oqalugiarfigitittut.
Ass.: Christina Møller
Jannick Beyer Dan-
markimi Servicesty-
relsip ataani ADHD/
autismemik ilisi-
masaqarfimmeersoq.
Ass.: Christina Møller.
4
Timikkut innarluuteqartuunnginnerat innar-
luutillu takoriaannaannginnera pissuti-
galugit ilaqutariit paatsoorneqarajuttarput,
suliniutillu eqqortut amigaataasarlutik.
Ualeq kingulleq eqimattakkuutaani oqallil-
luni siunissami suliniarnissamut siunner-
suusiortoqarpoq.
ADHD autisme-lu pillugit pikkorissaaner-
mut peqataaniarlutik qinnuteqartut ilarpas-
sui itigartinneqartariaqarsimapput inissaq
peqqutigalugu.
Taamaattumik IPIS-ip pilersaarutigivaa
peqataanngitsoortut 2013-imi pikkorissar-
nissaannik neqeroorfiginiarlugit. Qaqugor-
piaq sumilu pikkorissaanissat kingusinne-
rusukkut nalunaarutigineqarumaarput.
Tuluttuumit taaguutaa:
Attention
Deficit
Hyperactivity
Disorder
Angajoqqaat sullissisullu sineriammeersut oqaloqatigiikkamik paasisaqarnerulerput.
Ass.: Christina Møller.
Angajoqqaat oqalleqataallutillu
oqalugiarfigiteqattaarput.
Ass.: Christina Møller.
5
2013-mi IPIS-ip aaqqissuussaanik
pikkorissaanissamut pilersaarutit:
”Atoqatigiinneq tarnikkullu innarluuteqarneq” qulequtaralugu
12.- 13. - 14. februar Kangerlussuarmi pikkorissaasoqassaaq. Kommuninut neqeroorutitut nassi-
unneqareerput. Qinnuteqarfissaq 3. december 2012 killeqarpoq.
Sullissisunut neqeroorutaavoq.
Tappiitsut isigisaqanngingajattullu ikiortitik peqatigalugit
5. – 6. – 7. marts Nuummi pikorissarneqarnissaminnik
neqeroorfigineqassapput.
Meeqqat CI-mik tusartaatillit pillugit qanimut sullissisut
ilaqutaasullu pikkorissarneqarnissamik neqeroorfigineqassapput. Suli ullulerneqanngilaq.
ADHD autismelu pillugit angajoqqaanut sullissisunullu pikkorissaasoqassaaq, suli ulluler-
neqanngilaq
Hans Peter Larsen isimigut
nappaateqarpoq. Nappaa-
tigisaa taaneqartarpoq retini-
tis pigmentosa, naalisarlugu:
RP.
RP tassaavoq isit ameraasaasa
ilorlersaanni ajoqut, isigi-
arsuttunngortitsisartoq. I-
maappoq, isigisaq qinngulluni
isigisaqarnermut assersuun-
neqarsinnaalluni, isigisaq ne-
rukilliartortuusilluni pisar-
mat. Taamaammat nappaat
taanna qallunaatut kikkertsyn
-imik taaneqartarpoq.
Hans Peter tappiitsunik
imaluunniit namminermisulli
isigisaqannginngajattunik al-
lanik peqatissarsiorpoq, nuna-
tsinni peqatigiiffiliornissaq
siunertaralugu. Taamaalior-
nikkut tappiitsut isi-
gisaqanngingajattullu atukka-
mikkut pitsanngorsaavigi-
neqarnissaannik sulini-
uteqarsinnaassagaluaramik.
Hans Peter-p neriuutigaa IPIS
aqqutigalugu taamaaqatimi-
nik attavissarsisinnaalluni
martsimilu pikko-
rissaasoqalerpat iluatsillugu
peqatigiiffimmik pilersitsiso-
qarsinnaajumaartoq.
6
Tungujortuaraq.Qaqortumi atuarfik imaannaanngitsoq.
All.: Petrine Thomsen. Immikkoortortami aqutsisoq.
Tungujortuaraq atuartunut arfinilinnut
arlariinnik innarluutilinnut attaveqarnik-
kullu ajornartorsiuteqartunut atuar-
fiuvoq.
Atuartut piginnaasatik malillugit klassi-
nut agguarsimapput. Atuartut meeqqat
atuarfiannut inatsit naapertorlugu atuar-
tinneqartarput.
Atuartut ataasiakkaat pisariaqartitaat pigin-
naasaallu naapertorlugit atuartitsinerit aaqqis-
suunneqartarput kiisalu meeqqat atuarfianni
inatsisikkut ilinniartitsissutissatut piumasari-
neqartut aammalu Refsnæsskolep atuartunut
isiginiarnikkut innarluutillit pillugit kaammat-
tuutai ilanngunneqartarlutik.
Atuartitsinermi atuartut ataasiakkaarlugit aam-
malu atuaqatigiikkuutaarlugit atuartinneqartar-
put.
Tungujortuaraq august 1994-mi atulerpoq.
Atuarfik aallaqqaammut Tasersuup Atuarfiata
ataaniippoq kingornalu ingerlatsiviup ataani-
ilerluni. Tasersuup Atuarfiata ataaniilernissar-
put qasseeriarlugu misilittarsimagaluarlugu
maanna ukiuni qassiinngortunit Atuarfeqarner-
mut Meeqqeriveqarnermullu Ingerlatsiviup
ataani immikkoortortaareersimavugut .
Tungujortuaqqami atuartitsineq
Atuartut piginnaasat malillugit agguataarlugit
atuaqatigiikkuutaartinneqartarput. Atuaqatigiit
marluijupput pingasunik sisamanillu atu-
artoqarlutik. Atuartitsinerup nalaani atuartunut
sisamanut ilinniartitsisut marluusarput kiisalu
timelæreri ataasiusarluni.
Atuarfiup sulinerani avatangiisit atuartut si-
umut naatsorsuutigereersinnaasaat ilisarisin-
naasaallu aallaavigineqartarput. Maluginiutinik
ataqatigiijaarineq, tamakkiisumik attaveqarneq
aammalu tigussaasut attortittakkat atorlugit
ingerlatsisarpugut kiisalu ilisarnaatit aalajan-
gersimasut,
TTT, assilissat pingaartumik boardmaker-it,
qarasaasiat atorlugit attaveqarnermut
atortorissaarutit kiisalu oqalunnermut maskii-
nat aammalu qarasaasiakkut atortut allat soorlu
Mediamixer atortarpavut. Atuartitsinermi neu-
ropædagogik-imi suleriaatsit tunngaviupput.
Tungujortuaqqami ilinniartitsisut IPad-
ertaaqqammerlutik pikkorissalaartut
Ass.:: Vera Marø
Henrik - isimi assammilu suleqatigiisinnissaat
sungiusarai pc-mik immikkut toortagalimmik
sakkulerluni.
Ass.: Henni Tobiassen.
7
Atuarfiup anguniagai tunngaviilu Meeqqat atuarfianni siunertat tunngaviillu aal-
laavigalugit atuartitsineq ingerlanneqartarpoq,
makkulu immikkut pingaartinneqartarlutik:
Avatangiisit toqqissinartut, inuunerinnartut ine-
riartornartullu.
Atuartut namminneq piginnaaneri soqutigisaal-
lu aallaavigalugit atuartitsineq.
Ulloq atuarfiusoq aaqqissorluagaq ilisarnartorlu
Atuartut malugissutsiminnik atuinissamut,
misigisaqarnissamut ersersitsinissaminnullu
periarfissaqassasut.
Atuartitsineq amerlasuutigut aalajangersi-
masunik sammisaqarluni ingerlanneqartarpoq
kiisalu atuaqatigiikkuutaanik imaluunniit atuar-
tunik ataasiakkaanik atuartitsiviusarluni.
Atuartitsivitsinni atuartut attaveqarsinnaassusi-
annik ineriartortitsineq pitsanngorsaanerlu
tunngavigisarparput taamaalillutik periarfissin-
neqarnermikkut aalajangeeqataasinnaanerat
sunniuteqarsinnaanerallu pitsaanerpaanngortin-
niarlugu.
Naak atuartut timimikkut tarnimikkullu assigi-
inngeqisunik innarluuteqaraluartut atuartut atta-
veqarniarnermikkut ajornartorsiuteqarnerat ilik-
karsinnaassusiannut aporfiunerpaatut atuarfim-
miit isigineqarput.
Atortorissaarutinik ikorfartuutinik pingaar-
titsinerput
Atuartut timimikkut piginnaasaat killeqaqim-
mata atuartitsinermi atortutta ilarpassui iluaqu-
sersuutaapput soorlu makkuullutik; qarasaasiat
tulluarsakkanit 0-1 toortarfillit, touch skærm,
Flexieboard, oqalunnermut maskiinat, talebøf-
fer, maskiinat innaallagiatortut kiisalu
pinnguaatit orsutortut 0 -1-nik toortarfillit kiisa-
lu Ipadit.
Pisiat kingulliit tassaapput Ipadit, ataaseq atu-
artut atugassaat kiisalu ilinniartitsisut tamarmik
ataatsimik atuartitsinermissaaq atorneqarsin-
naasumik pisaartinneqarlutik.
Ipadit assinik takutitseqattaapallanissamut, atu-
artup / atuartut massakkorpiaq immiunneqar-
nissaannut imaluunniit saqqummiinernut, naat-
sumik nassuiaanermut, malinnaaviginninner-
mut, uppernarsaasiornermut allanullu
naleqqunnerpaajupput.
Eqqaamassiornernut tamalaanut minnerunngit-
sumillu atuartunik peqateqarnermut atorneqart-
arput.
Ilumullumi atorfissaat killeqanngimmata amer-
lanerusunik pisaarnissarput qularnanngilaq
taamaalilluta atuarfiup angerlarsimaffiullu
akornanni attaveqaatitut assinillu tunio-
raaqatigiinnermi atorneqarsinnaamata .
Peter-p Alphamaschine Talker toortaavigigaa
nipilersukkanik nuannarisaminik
naninisisarniassagami. Ass.: Laila Gedionsen
Mediamixerimik Lindamut sammisassaliaq. Taanna
attoraanni immiussat tusaaneqarsinnaalersarput
Ass.: Petrine Thomsen
8
Massakkut inissisimaneq
Ukiut kingulliit misigisimavarput meeqqat
arlariinnik innarluutillit arlaqarnerulersut.
Tassunga atatsillugu atualertussanik – atua-
lersinnaasunillu arlariinnik apersuisoqar-
lunilu saaffiginnittoqartarpoq, kisialli uagut
ukiut suli arlariit inissaateqarnaviarnata.
Siornamiit atuarsinnaasut ataatsimik sippor-
lugit atuartuuteqarpugut, atuarfittalu inissa-
killiornera peqqutaalluni amerlanernik atu-
artuuteqarsinnaanata.
Tungujortuaqqap meeqqat arlariinnik innar-
luutillit nunatsinni tamaneersut kisimiilluni
atuartissinnaangilai.
Tungujortuaraq
Box 219
3920 Qaqortoq
Mail: [email protected]
Oqaras.: 64 18 90
Fax: 64 20 22
Meeqqat sungiusaqatigalugit
Ass.: Tungujortuararmiut.
Lotus computerimik sammisaqartoq.
Ass.: Laila Motzfeldt
9
Meeqqat ADHD-mik Autismemillu innarluutillit
Ilulissani Atuarfik Mathias Storch-p ilaani atu-
arfeqartinneqarput, Heldagsskole-mik taagu-
utilimmik. Tassani meeqqat qitiutilluinnarlugit
atuartinneqartarput, tamannalu atortutigut ta-
kuneqarsinnaavoq
Heldagsskole sunaana?
Heldagsskole ukioq 2001 pilersinneqarpoq. Hel-
dagsskole Atuarfik Mathias Storchimut immik-
koortortaqarfiuvoq, tassani meeqqat ADHD-mik
Autismemillu innarluutillit atuartinneqartarlutik.
Atuartitsineq eqqarsaatigalugu, ilinniartitsisut ilin-
niarsimasut marluupput, taakkua saniatigut timelæ-
remik sulisoqarportaaq. Atuareernerup kingornagut
sammisaqartitsisartumik perorsaasumik sulisoqar-
poq, taamatuttaaq ullup affaanut sulisartumik taper-
sersortimik sulisoqarluni.
Atuartut ataasiakkaat malillugit atuartitsineq inger-
lanneqartarpoq.
Heldagsskolemi ulluinnaat
Atuartut ullut tamaasa arfineq pingasunut atuari-
artortarput. Nerrivimmi ataatsimoortarfimmi ippas-
saammat pisimasut eqqartorneqartarput. Qulin-
giluap qeqqa aallartittumik ullormut pilersaarutinik
oqaluutigaluni takutitsisoqartarpoq, taamaalilluni
atuartut ullormut sulerinissartik nalunngereernias-
sammassuk.
Atuartitsineq 08.45-miik 12.45-p tungaanut inger-
lanneqartarpoq, tassani atuartitseriaaseq minutsinik
45-nik sivisussuseqartarluni.
Meeqqalli ADHD-mik Autismemillu innarluutillit
sivisuumik uninngasinnaaneri killeqartarmata tiimit
ingerlaneranni ilaatigut pisariaqartitsineq tunngavi-
galugu allamut saalaartoqarsinnaasarpoq.
Pingaaruteqartunut ilaavortaaq avatagiisip toqqissi-
simasuunissaa, siumullu pisussat ilisimanissaat
meeqqanut pineqartunut.
Skema atuartumut ataatsimut aaliangersimasumut
tulluarsaqqissaarlugu, atuartup piginnaasai malil-
lugit suliarineqartarput.
Atuartut talut iluini immikkut atuartinneqartarput,
tassani saniliminnit imaluunniit nipinit avatagiisi-
minneersunik akornuserneqaratik atuarsinnaallutik.
Atuagarsornerup saniatigut ualikkut nal. 15.30-p
tungaanut assigiinngitsunik sammisaqartoqartar-
poq, tassani meeqqap soqutigisani aallaavigalugit
assigiinngitsunik periarfissaqarluni.
Allattoq assiliisorlu: Henriethe Malakiassen
Ilulissani ADHD-eertut autismeqartullu atuarfiat pulaarlugu
Maannakkumut
meeqqanut sisama-
nut inissaqarpoq,
siunissamili atuar-
fiup nutarterneqar-
nissaanut atatil-
lugu amerlanernik
atuartuuteqalersin-
naaneq pilersaaru-
tigineqarluni.
- Suleqatigiilluarpugut.
Michael Jernsen, pisortaq.
-Atuarnera nuannarivara, ilaatigulli suli Uummannamut
angerlarsertarpunga.
Nivikkannguaq Olsen Kronvold.
Heldagsskolep inissisimaffia:
Atuarfik Mathias Storch
Postbox 517
3952 Ilulissat
Oqaras.: 94 33 44
Fax.: 94 43 50
10
Epilepsi (noqarluni inukullersarneq)
sunaana?
Epilepsi/noqarluni inukullersarneq
namminermi nappaatitut
taaneqarsinnaanngilaq, ersertarlunili
tassanngaannartumik, utikattumik
assigiiaartumillu inuk taamaaligaangat.
Noqarluni inukullertup sianissutsi
pigiinnarsinnaasarpaa, inuttaataluunniit
nammineq ilisimanngisaanik
(ilisamajunnaarnermik) pisinnaallunittaaq.
Noqarluni inukullertoqalersarpoq
qaratsami sananeqaatini immikkoortortami
annikinnerusumi annertunerusumiluunniit
tassanngaannartumik, qaangiuttussamilli
elektrisk-iusumik attaveqaatit
akornuteqaleraangata.
Noqarluni inukullernerup
ersiutigisinnaavai avatangiisinut
malunnanngitsumik “peerutiallanneq”.
Amerlasuut noqarluni inukullersarnermut
ersiutigitittagaattulluunniit: noqarnikkut.
Epilepsi sumik peqquteqarpa?
Inunnguuseralugu qaratsami
ajoquteqarneq peqqutaasinnaavoq,
qaqutigoortuuvorli toqqaannartumik
angajoqqaanit kingornunneqartarnera.
Aamma inuunerup ilaani qaratsakkut
ajoqusersimanerup kinguneranik epilepsi-
qalertarneq peqquteqarsinnaavoq.
Soorlu qaratsakkut aseruuttoorsimagaanni,
qaratsami taqqamik milittoorsimagaanni,
qaratsami tinusoqarsimagaanni,
inunnguuseralugulu qaratsap
sananeqaataani ajoquteqarsimagaanni il.il.
Ilaatigulli qaratsami ajoqutaasoq /
noqartarnerup peqqutigisaa
suussusilerneqarsinnaasanngilaq.
Noqarluni inukullernermittaaq,
annilaanganermik, timikkulluunniit
eqqumiitsumik misigisaqarnermik,
malitseqarsinnaasarpoq. Noqarluni
inukullersoq ilisimajunnaanngikkaluartoq,
sianissuseq sunnerneqarsinnaasarpoq.
Taamaattoqarnerata kingunerisinnaavaa
avatangiisinut attaveqarunnaarneq
immaqalu pissusissamisoorunnaartutut
pissusilersorneq.
Taamaattoqarsimatillugu inuup noqarluni
inukullernini eqqaamasanngilaa,
susimaniniluunniit eqqaamanagu.
Epilepsi - noqarluni inukullersarneq
Noqartoortaraanni ullut tamaasa nakor-
saatitortoqartariaqarpa?
Aap, nakorsaat sunniuteqartarpoq
aatsaat ullut tamaasa pisaraanni. Na-
korsaat puiukulaaraanni, nakorsaallu
aammiittoq nikerakulaarpallaarpat
noqartoortoqalersinnaavoq.
11
Nalinginnaavorlu noqarluni
inukullereernermi sivikinnerusumik
sivisunerusumilluunniit qasorujussuarneq.
Noqarluni inukullerneruttaaq
ersiutigisinnaavai qaatusimajunnaartutut
isikkoqatsiarneq.
Tamanna meeqqani akulikissinnaasumik
atorneqarnerusarpoq – ullormut
arlaleriarneqarsinnaalluni.
Noqarluni inukullernerup
ersiutigisinnaavaa tassanngaannartumik
timimi, tuikkut talermiluunniit
qisuariartitsineq imaluunniit kiinnap
illuatungaatigut, assakkut, talermi
niukkullunniit noqartitsineq.
Noqarluni inukullersarneq
ilisamajunnaarnermik kingunilik
(nammineq ilisimanngisamik) amerlanerit
epilepsi-mut tunngatikkajuttarpaat.
Noqalersoq noqalernermini immaqa
nilliasinnaavoq, timaa sukassinnaalluni,
sivikitsumik anersaartorunnaarsinnaalluni,
timikkut qisuariataartarsinnaalluni,
kinguninngualu sinilersinnaasarpoq.
Noqarluni inukullernermi inuk imminut
oqakkut kiisoorsinnaasarpoq,
piumassuserinngisaminilluunniit
quisoorsinnaalluni.
Epilepsi qanoq kimillu
suussusilerneqarsinnaava?
Epilepsi suussusilerneqartarpoq
paasissutissat assigiinngitsut
noqartarsimanermut tunngassutillit
ataatsimut suussusilerneratigut, EEG-mik
misissortinnikkut (elektroencephalografi:
qaratsami maleraasat ingerlaarfiinik
uuttortaaneq) aammalu qaratsakkut
qinnguartartinnikkut (skanning).
(Qup. tulliani nangissaaq.)
Paasissutissaq:
Inuuneq naleqqussarneqarsinnaavoq,
assersuutigalugu susoqartillugu
noqartoortoqarsinnaanera eqqumaffiga-
lugu.
Ikiuinissamut siunnersuutit:
Eqqissisimanissaq, noqartoq anniaranilu
ulorianartorsiunngilaq. Paasissutissaq:
Noqartarnerit inummiit inummut assigi-
inngitsuusinnaapput, noqartartorlu as-
sigiinngitsorpaalunnik noqariaaseqart-
arsinnaavoq.
Noqartartuuneq inuunermut ajornartor-
siutaavallaalissappat, pisariaqavissin-
naavoq nakorsaqarfimmit nakkutigi-
neqartumik misissortikulanissaq.
12
Paasissutissat pingaarnersaraat
noqartarnerup qanoq inneranik
paasissutissiilluarneq, paasissutissallu
annikitsuusorinarsinnaagaluartut
pingaaruteqarluarsinnaapput.
Noqartup namminerpiaq qanoq
pisoqarsimanera tamatigut ilisimaneq
ajormagu, pingaaruteqarpoq, noqartumik
takunnissimasinnaasut nakorsamut
nassuiaalluarsinnaanissaat.
Noqarneq assiliissummik oqarasuaatip
angallattakkalluunniit assiliissutaanik
immiunneqarsinnaapput, immiussarlu
nakorsamut takussutissanngortillugu.
Pingaaruteqarpoq epilepsi/noqarluni
inukullersarnerup immikkut
ilisimasalimmit
suussisilerneqartariaqarnera.
Tassa timip sananeqaataasa
sianiutaannik immikkut ilisimasalimmit
(neurolog) imaluunniit meeqqat
nakorsaannit epilepsi-mik
katsorsaanermik misilittagalimmit.
Epilepsi katsorsarneqarsinnaava?
Aap, noqartarunnaartoqarsinnaavoq,
apeqqutaasinnaavorli noqartarnerup
qanoq ittuunera.
Noqartartumut arlaatigut
innarliinertaqanngitsumik
nakorsaasersorneqarsinnaanera
nakorsamit nalilerneqarsimappat,
amerlanertigut, noqarluni
inukullersarneq
nakorsaasersorneqarnikkut
katsorsarneqarsinnaavoq. Nutserisoq: Karen Joelsen Kristensen Aallerfik:
Dansk Epilepsiforening / Pjece: ”Svar på epilepsi” år: 2010
www.ipis.gl
Peqqinnissaqarfiup mappersagaaraa ” Sunaana epilepsi”
Ikiuinissamut siunnersuutit:
Noqartup qarnganut kigutaasalu akorngannut ilisisoqassanngilaq.
Noqartoq qaatunnissaanut nammineersinnaalerneranullu najorneqassaaq.
Peqqinnissaqarfimmit: Ambulance aggersarneqassaaq aatsaat minutsialunnik
noqartoqarpat, annertoqarsimappalluunniit.
Inunnut alapernaatsunut noqartoq illersoruk.
13
Naja Rosing Fleischeri Nuummi Pilutami Innarluutillit Peqatigiiffiani ilaasortallu. Ass.:
Tungutaq Larsen.
Nuummi Innarluutillit Peqatigiiffiata ilaasortaat IPIS-imilu sulisut oqaloqatigiittut.. Ass.: Tungutaq Larsen.
11. oktober Nuummi Innarluutillit Peqatigiiffiata IPIS-imi sulisut Pilutami naapisimaarpaat.
Peqatigiiffimmi ilaasortat innarluutilittut atukkamik ilaat oqaluttuaraat peqataasunit pis-
sarsiffiusumik.
Ipis-imit nutaarsiassat Pilutami atuarneqartalerput. Ass.: Tungutaq Larsen
Dorita Innarluutillit Peqatigiiffiata
ilaasortaasa Ipis-imilu sulisut
naapisimaarneranni.
Ass.: Tungutaq Larsen
Kammaattuut:
Innarluutillit pillugit susoqarsima-
tillugu, ulluinnarniluunnit innar-
luutillit inuunerannut paasissutaa-
sinnaasunik takkuttoqartillugu,
aviiseeqqamut ilannguserusuttut
IPIS-imut attaveqartaqquavut.
Taamaalilluta nunatsinnit,
isorartoqisumit assigiinngitsunillu
periarfissaqartitsiffiusumit, isumas-
sarsiat ingerlateqqissinnaagatsigit,
paasininnerulernissamullu aqqutis-
siuusseqataalluta.
14
Paamiuni Nuilaamit
Uge 41-mi Sukisaarsarfimmi Nuilaami pisi-
masut allaaserilaarneri.
Aningaasanik uge 41-mut atugassatsinnik
qinnuteqaratta tapiissutissinnut qujanaq.
Sapaatip akunnera imatut ingerlanneqarpoq:
Ataasinngornermi: Palasi peqatigalugu
qinoqatigiittoqarpoq, tussiarneqarluni, aam-
malu ullup sinnera atorneqarpoq eri-
narsoqatigiinnermut.
Pingasunngorneq: Innarluutillit qaningisaas-
ullu sulisullu peqatigalugit nereqatigiittoqar-
poq (sava aamma flæskesteg). Ullup sinnera
aliikusersoqatigiinneq (terningspil, nallukattat
il.il).
Tallimanngorneq: Tappanneq discotek, unam-
minertalik.
Saniatigut atuisut peqataapput arsaattarfimmi
unammiuaarnermut, kiisalu illoqarfiup ilaani
arpaqatigiinnermut.
Ukioq manna qulequtaritinneqartoq eqqartor-
neqallattaarpoq, ADHD aamma Autisme,
meeqqallu arlaqartut atuartut peqataatinneqar-
lutik aaqqissuinermi, arlaatigut taamatut in-
narluuteqartut.
Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta
Nuilaamik atuisut sinnerlugit
Birthe Petersen
Pisortaq
Sap.akunnera 41-mi innarluutillit
ullorisaani makkua ingerlanneqar-
put.
Najugaqatigiiffimmi Ikinngutit-ni naju-
gallit illu sullivimmi pisassaqarneri
aallaavigalugit imatut ullunik aaqqissu-
ussisimavugut.
Ulloq.08/10-2012 Najugallit taperser-
sortillu imaannikuungaluarami ilaqut-
taminnik nereqateqassallutik
eqqartuinitsinnili najugallit tapersersor-
titik ilangerusunnerummatigit tamanna
akueralugu taamatut aaqqiinginnar-
nikuuvugut,.
Nereqatigiipput nal:18.00 aallartit-
tumik,kingorna kaffisoqatigiinnertalim-
mik kiisalu bangoranermik ingerlata-
qarlutik,aliikkusersornertalimmillu un-
nuk ingerlavoq nuannersumik eri-
narsornertalimmillu. Bango-mut tun -
ngatillugu tassunga atortartunik
peqaratta taakkuninnga aningaasaler-
parput.
Sineriammi sapaatip akunnera 41
Ikinngutini nerisaat mamarunavissorput.
15
13/10-2012 Restaurant Arthur-mut ne-
riartorput nal:18.00 tassani 2 ret neri-
neqarput sodavand-init illulerlu-
tik.Tamakkununnga isikulannginnamik
ulloq taanna alutorilluarsimavaat.
Ulloq 14/10-2012 Najugaqatigiiffik
Ikinngutit matu illoqarfimmiunut am-
mavoq nal:12-16 tungaanut.
Tassani kaffi &tiilu kaagiliaminnillu
sassaalliipput, isertoqalaavillutillu ulloq
nuannersumik misingisaqarfigaat, tas-
sami inuuvissiunngikkaangamik iman-
nak annerusumik isertoqartannginna-
mik, ilaqutaasut ineqartuutitsinnut
pulaanngikkaangasa.
Sap.akunnera 41 ineqartunit assut ula-
paarfiuvoq illu sullivimminni allarpas-
suarnik aamma ulapputeqarnertik pil-
lugu qasulluinnarlutik angerlartarput,
nuannersumillu misingilluaqaat uge 41.
Taakkuupput sap.akunnerani 41-mi na-
jugaqatigiiffik”ikinngutit”-ni pisimasut.
Naatsorsuininnili paasinarsivoq anin-
gaasat amingartut. Nuannaarutingaar-
pullu aningaasanik tunissuteqarsima-
nersi.
Tamanut qujalluta. In.in. Karline Jensen. Pisortaq,
Najugaqatigiiffik”Ikinngutit”.
Innarluutillit Nikiffik, tassani sulis-
unit allagarsivugut assinillu sapaatip
akunnerani 41-mi pisimasunik
tunngasunik.
Uge 41-mut tunngatillugu tapiiffigineqar-
nitsinnut atatillugu tallimanngornermi unnuk-
kut nal.: 19:30-imiit nal.: 23:00-imut qititsi-
simavugut katersortarfimmi nipilersortulerluta
unammiuaarnertalimmik.
Unnuup ingerlanerani sassaalliutigineqarput
saft chips juicellu.
Taamaattumik qujassutitut tapiiffigineqar-
nitsinni piviusunngorsinnaalersimammat, assi-
nik takussutissanik nassiussivugut.
Atuisut sinnerlugit qujassuteqarluta, inussiar-
nersumik inuulluaqqusilluta Elisabeth Sandgreen, Nikiffimmi pisortaq
Ivalo Karlsen, innarluutilinnik sullissisoq
Makkak Jørgensen, innarluutilinnik sullissisoq
Lykke Sandgreen, tapertaasunut aqqutissiuisartoq
Sineriammi sapaatip akunnera 41
Nikiffimmeeqatigiittut
Ilulissani katerisimaartut.
16
Assit ataaniittut Aasianni Na-
jungaqatigiiffimmeersuuput . Assit sa-
paatip akunneranut 41-mut
tunngasuunngillat, najugallilli anaaleri-
neranneerlutik. Najugaqartut Aasianni
1. decemberimi niuffatsitsisoqarpat
peqataaniartut Aasianni na-
jungaqatigiiffiup pisortaata Paneeraq
Larsenip nalunaarutigaa.
Aasianni Innarluutillit Pigin-
naanikitsullu Peqatigiiffiat Naapiffik
sapaatip akunneranut 41-mut pisi-
masunut tunngatillugu imatut nalunaa-
rusiorpoq
Ulloq 8. oktober 2012 najugaqatigiiffinni
tamani kiisalu Ado Lyngep Atuarfiani kaf-
fillertoqarpoq najugaqartut aaqqissu-
ussaannik soorunalimi sulisunit ikorfartor-
neqarlutik. Unnukkut klubimi paasisitsi-
niaasoqarpoq klubimut orniguttartunut 14-
niik 21-nut ukiulinnut soorunalumi sulisut
ilanngullugit, paasisitsiniaasoqarporlu
ADHD-iillit autismertullu angajoqqaavini-
it.
Ulloq 9. oktober arsaattarfimmi sam-
misaqartitsisoqarpoq.
Sisamanngorneq 11. oktober unnukkut ka-
tersortarfimmi oqallitsitsisoqarpoq siun-
nersuisoqatigiit Naapiffimmiullu aaqqissu-
ussaanik, oqallinnermilu qulequtarineqar-
poq ”takoriaannanngitsumik innarluutil-
lit”.
Tikilluaqqusisoqareermat ADHD autisme-
mik innarluutillit angajoqqaavi saqqummi-
ussipput ulluinnarni atukkatik nalaattak-
katillu paasisitsiniutigalugit. Tamatumalu
kingorna eqimattakkaarlutik oqallittoqare-
ermat makku saqqummiuussuuneqarput:
Pisortanut skizofreni, ADHD autisme pil-
lugit paasisitsiniaaneq kinguartooqqavoq.
Sineriammi sapaatip akunnera 41
Ass.: Paneeraq Larsen
Ass.: Paneeraq Larsen
Ass.: Paneeraq Larsen.
17
Innarluutillit, pingaartumik ADHD autis-
memillu innarluutillit ikorfartortaasa taarse-
raappallaarnerisa innarluutilinnut paatsivee-
rutitsisarmat ikorfartortinngortussat su-
lereersunik sap. akunneraluunniit ingi-
aqateqartarnissaat kissaatigineqartoq oqar-
tussaasunut apuuteqquneqarpoq.
Innarluutillit sulisoqarnerup tungaatigut
eqqungaasariaqannginneri aningaasat pil-
lugit sipaarniarneq pissutigalugu ajornartors-
iullu pisortaniit eqqumaffigineqartariaqartoq.
Tusilartut ussersuutaannarnik oqaluttut sul-
lilluarneqarnissaat eqqumaffigi-
neqanngippallaarpoq.
Innarluutilik kinaassagaluartorluunniit saaf-
figinnitsillugu tikilluaqqusaanissaa pisari-
aqarpoq.
Tassanngaannaq innarluuteqalernermi pisor-
taniik suliniarnerup arriippallaarnera nalaa-
tanut oqimaareersunut ilasaataasarnera
eqqaamaqquneqarpoq.
Qinikkat pisortanilu oqartussaasut oqallin-
nermut peqataannginnerat uparuarneqarpoq,
minnerpaamilluunniit uge 41-mi peqataasar-
nissaat kissaatigineqarluni.
Angajoqqaat sullissisullu allallu susas-
saqartut piffikkaarlugit (illoqarfikkaarlugit)
pikkorissarneqartarnissaat siunissami siun-
nerfigineqartariaqarpoq.
Innarluummik pasitsaassisoqartillugu an-
gajoqqaat computerinik printerinik board-
markerinik assigisaanillu ilaqutariit
pisariqartitaannik peqartinnissaat
eqqarsaatigineqartariaqarpoq siunissami.
Innarluutilinnik nikassaalluni qinngasaarisar-
nerup kingunerisartagaanik paasisitsi-
niaasoqartarnissaa ujartorneqarpoq.
Angajoqqaat innarluutilinnik meerallit saaf-
figinninnerat akiornagu, nakkarsarnagit
pisortaniik tapersersortarnissaat pisariaqar-
poq.
Pikkorissarnernut/ilinniaqqinnernut anin-
gaasatigut tapersersorlugit, tassaammatami
innarluutilinnik ilisarisimanninnerusut.
Ado Lyngep Atuarfiani atuartut feeriartil-
lugit aggerfiisa illoqarfiit nunaqarfiillu piler-
saaruteqartarnissaat siunnersuutigineqarpoq,
atuarfiup innarluutilinnut suliniutai killiffiilu
aallaavigalugit. Taamaalilluni atuarfik ALA
aallaqqaataaniik aallarteqqinnginniassam-
mat.
Sap. akunnera 41 naggataarlugu 14. oktober
2012 Sanningasoq Tungujortup illuutaani
Pilumi peqatigiiffiup Naapiffiup aaqqissu-
ussaanik kaffillertoqarpoq inuppassuarnik
peqataaffigineqarluni.
Naggataatigullu qujassutigissavagut
peqatigiiffik sinnerlugu aningaasat Naalak-
kersuisoqarfimmiit tapiissutit. Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta peqatigiiffik sinner-
lugu
Kristine Reimer, siulittaasoq – Gustav Schmidt, siul. tul-
lia – Hans Reimer, allatsi.
Sineriammi sapaatip akunnera 41
18
Tusilartut nunatsinneersut nunaniillu avannarlerninngaanneersut
Nuummi
seminareqarput 29. - 31. august 2012.
Henriethe Malakiassen, siunnersorti:
- Ukiut tamaasa tusilartut nunatsinni naa-
pisinneqartarput. Ukioq maannalu maani Nu-
ummi taamatut pisoqaqqippoq.
-Ulluni siullerni marlunni eqqumiitsuliortoq Su-
sanne Jensen peqatigalugu kunstterapeerput.
Taava ullut tulleriit marluk tusilartut nunanit
avannarlerneersut peqatigalugit ataatsimiinneran-
ni suliaat saqqummersinneqarput.
- Ukioq kingulleq tusilartut Sisimiuni naapin-
neranni nuna tamakkerlugu tusilartut kattuffit-
taarput. Maanissaaq tusilartut nunat avannarler-
neersut peqataaneranni tunngaviorpiarpoq, taakku
namminneq peqatigiiffilerinermi katuffileriner-
milu misilittakkatik nunatsinni ikiuussutigerusuk-
kamikkik. Tamanna qujanartorujussuuvoq.
- Siunnersortaanermi inunniit inunnut siun-
nersuutit assigiinneq ajorput. Amerlanertigut tu-
silartut nutserissunneqarnissamik kissaateqartar-
put.
- Nunatsinni inuttussuseq eqqarsaatigalugu tu-
silartut amerlapput. Ilisimasavut 60-it missaanni-
ipput, taakkunanilu 20-t missaat ussersuutinik
atuisuupput.
Tusilartoq Adam Wille, Qeqertarsuaq:
Tusilartut tusilartuunngitsullu attaveqaqatigiin-
nerat qanoq ippa?
- Assigiinngeqaaq. Tusilartoqatinnut nunatsinni-
ittunut attaveeruteqqavunga. Tusilartuunngitsunut
attaveqaraluaqalunga kiserliorpunga. Tas'
taamaappoq.
Ilaquttat inooqatigineri qanoq ippa?
-Ilaquttat ilaat ilaannikkut pulaartarpakka - najak-
ka oqaloqatigisarpakka. Kalaallisut danskisuun-
ngitsoq oqaloqatigisarpakka - kalaallisut usser-
sortariaaseqarpugut.
Suliffeqarpit?
- Sanasutut maanna ukiuni qulingiluanngortuni
suliffeqarpunga.
Suleqatitit qanoq iliorlutit oqaloqatigisarpigit?
- Ajortaqaaq, suliffinni oqaloqatigisinnaanngilak-
ka paasisinnaasannginnaminnga.
Qeqertarsuamiileqqikkuit maaniinnerit qanoq
iluaqutigisinnaaviuk?
- Uteruma eqqumiiginalaassaaq tusilartunik
oqaloqateqaqqissinnaajunnaassagama. Neriuuti-
gaarali aappaagu tusilartut naapinneranni
ilaaqqinnissara.
Henriethe Mala-
kiassen, IPIS-imi
siunnersorti.
Aasaq manna
tusilartut Nuummi
inneranni aaqqis-suusseqataasoq
apersutsiarlugu.
Adam Wille, Qeqertarsuaq. Tusilartut Nuummi
eqqumiitsuliornermik sammisaqarneranni.
Ass.: Tungutaq Larsen
Ass.: Tungutaq Larsen.
19
Fakta:
Tusilartut kalaallisut
paasisinnaanngimmata
danskisut allaqatigi-
neqarsinnaapput.
Taamaakkaluartoq kik-
kunniilluunniit
oqaloqatigineqarsin-
naapput.
Hans Poulsen Suersaq Kristensenilu Illorpumi seminarimi
saqqummiussisut ilaannut alaatsinaapput.
Ass.: Tungutaq Larsen
Ullormi siullermi eqqumiitsulianik sammisaqalinnginnerminni
tikilluaqqoqatigiissut.
Ass.: Tungutaq Larsen
Nuussuarmi Illorpumi tusilartut seminareqarnermi
oqalugiaqqammersumut ”pattaattut”.
Ass.: Tungutaq Larsen
Ulluni marlunni seminareqarnermi oqalugiaqattaartoqarlunilu
oqallittoqarluarpoq.
Ass.: Tungutaq Larsen
Harald Haraldsenip Isortormiup tusilartoqatini ”naapillatuaramigit” soorunami aliannaarfigai.
Ass.: Tungutaq Larsen
20
IPIS IPIS IPIS
IPIS-imit nutaarsiassat E-mail: [email protected] Oqarasuaat: 346680 www.ipis.gl Akisussaasoq: Naja Rosing Fleischer
Aaqqissuisoq: Tungutaq Larsen Ilanngutassiortut: Henriethe Malakiassen, Petrine Thomsen, Karen J. Kristensen, Naja R. Fleischer Naqiterneqarfia: IPIS Naqitaq: 2012
Christina Møller
Siunnersorti
Naja Rosing Fleischer
Immikkoortortaqarfimmi
pisortaq Henriethe Malakiassen
Siunnersorti
Jane Justsen
Siunnersorti Abel Dahl
Allaffimmioq
Mia Olsen Siegstad
Studentermedhjælper
Karen Joelsen Kristensen
Siunnersorti Tungutaq Larsen
Tusagassiortoq