Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige
description
Transcript of Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige
![Page 1: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/1.jpg)
1
Intelligentne arvutikasutus (IFI6070)
Teema 1: Infoühiskond ja selle liige
Peeter Normak
![Page 2: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/2.jpg)
2
Loengu eesmärk
Loeng püüab vastata järgmistele küsimustele:
• Milline on infoühiskonna olemus?
• Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused?
• Millised on olulisemad tööprotsesside muutused tulevikuettevõttes?
• Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks toimimiseks eelkõige vajalikud?
• Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid saavutada?
![Page 3: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/3.jpg)
3
Diskussioon
Mida te mõistate mõiste infoühiskond all?
![Page 4: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/4.jpg)
4
Infoühiskonna määratlus
Infoühiskond (information society) on ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.
Mõiste informatsioon tähendusi: - tunnetuslik: sisendsignaalide jada (näiteks kosmosest)- esituslik: objekti kirjeldus mingil viisil (näiteks mudelauto või DNA-ahel)- formaalne: sümbolite jada (omades ehk ka teatud struktuuri - süntaksit)
NB! Informatsioon ei pruugi omada tähendust, s.t. ei pruugi olla mingil viisil interpreteeritud.
![Page 5: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/5.jpg)
5
Teadmine ja teadmus
Informatsiooni, millel on teatud tähendus, s.t. mida on mingil viisil interpreteeritud, nimetatakse teadmiseks (knowledge). Näide: sümbol “V” on informatsioon; rooma number V, mis väljendab õunte arvu korvis, on teadmine.Näide: jada “TTAGGG” on informatsioon; jadaga “TTAGGG” määratud lõik inimese DNA-ahelas on teadmine.
Teadmiste kogumit koos selles kogumis olevate teadmiste vaheliste seostega nimetatakse teadmuseks (knowledge).
![Page 6: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/6.jpg)
6
Teadmusühiskond
Ühiskonda, mille toimimine kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel tugineb olulisel määral teadmiste rakendamisele ja analüüsile, nimetatakse teadmusühiskonnaks (teadmistepõhiseks ühiskonnaks, knowledge society).
Näide: Wikipedia artikkel “Information society” sisaldab 52 korda sõna “knowledge” (1.09.2010).
![Page 7: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/7.jpg)
7
Infoühiskonna kontseptsiooni kujunemisest
• 1962 Fritz Machlup võttis kasutusele mõiste knowledge industry.
• 1969 Peter Drucker: tulevikuühiskonna (nn postindustriaalse ühiskonna) majandus hakkab materiaalsete hüvede tootmise asemel põhinema uue teadmise loomisele.
• 1984 Jean-Francois Lyotard: tulevikuühiskonnas saab praktiliselt kogu teadmus IKT vahendite kaudu igaühele kättesaadavaks.
• 2000 Manuel Castells võttis kasutusele mõiste network society, rõhutamaks võrgustumist kui infoühiskonna põhitunnust.
• Alates 2000 mitmeid erinevaid termineid, sh näiteks informatsiooniline kapitalism (informational capitalism)
![Page 8: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/8.jpg)
8
Järeldus 1
Mõiste infoühiskond
all käsitletakse tänapäeval sisuliselt mõistet teadmusühiskond.
![Page 9: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/9.jpg)
9
Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused?
![Page 10: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/10.jpg)
10
Majanduse olulisim struktuurimuutus
Alates 20. sajandi keskpaigast on turgude laienemine põhjustanud muuhulgas selle, et konkurentsivõime säilumiseks on vajalik pidev tootmise täiustamine (innovatsioon). See tõi kaasa teenuste (sh teadmusteenuste) osakaalu kiire kasvu.
Näited:
1.1960. aastal oli Saksamaal teenuste ja tootmise kogumahud ligikaudu võrdsed; momendil on vahekord 3:1.
2.IBM kogutuludes tõusis vahemikus 1995…2005 teenuste osakaal 28%-lt 55%-le.
![Page 11: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/11.jpg)
11
Infoühiskonna kujunemise sekundaarseid põhjuseid
Sekundaarseid põhjuseid (loetelu ei ole ammendav):1. Teenuste pakkumise “kolimine” internetti; Internet
on kujunenud globaalseks turundamise instrumendiks.2. Toodete ja teenuste kohandumine iga üksiku kliendi
vajadusi arvestavalt (co-creation, mass customization).
3. Horisontaalsete ja hajusate koostöövõrgustike tekkimine (praktika- ja huvikogukonnad, temaatilised võrgustikud, digitaalsed ökosüsteemid jmt).
4. Uute protsessimudelite ning (järjest suuremal määral teenuspõhiste) ärimudelite kasutuselevõtt.
Kõiki neid tegevusi iseloomustavad märksõnad informatsioon/teadmine ja võrgustumine.
![Page 12: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/12.jpg)
12
Järeldus 2
Infoühiskonna kujunemise olulisimateks põhjuseks on
tehnoloogia ülikiire areng ja sellega kaasnev majanduse
struktuuri muutus
![Page 13: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/13.jpg)
13
Millised on olulisemad tööprotsesside muutused tulevikuettevõttes?
![Page 14: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/14.jpg)
14
Tootmine traditsioonilises ettevõttes
• Tooted ja teenused olid ettevõtte-kesksed, tuginedes ettevõtte kompetentsidele ja võimalustele.
• Tootmine (eriti masstootmine) oli üldjuhul unifitseeritud, toimudes eelnevalt määratletud tootmisprotsessi kohaselt.
• Tootmine eeldas töötajatelt teatud kindlaid (eelnevalt määratletud) teadmisi ja oskusi.
• Ettevõttesisene suhtlus (sh teadmuse liikumine) toimus reeglina ülalt-alla põhimõttel; töötajate osalus teadmuslomes oli minimaalne.
• Muutuvate keskkonnatingimuste ja uute väljakutsete arvestamine oli vähene.
![Page 15: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/15.jpg)
15
Tootmine tulevikus
• Tootmine on tootekeskne, tuginedes kõikide osapoolte kompetentsile
• Tootmine on dünaamiliselt kohanduv, arvestades iga üksiku kliendi individuaalsete vajadustega.
• Erinevate vajadustega arvestamine eeldab tarbijate kaasamist ning nendega läbirääkimist.
• Proaktiivse teadmusloome, probleemilahenduse ja innovatsiooni kaudu kiire reageerimine muutuvatele vajadustele ja tingimustele.
Foto: Juan Pablo Olmo
![Page 16: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/16.jpg)
16
Järeldus 3
Tööprotsessid tulevikus on dünaamilised ning eeldavad kõikide osapoolte pidevat koostööd (momendi tingimustest lähtuvalt) optimaalsete lahenduste leidmist.
![Page 17: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/17.jpg)
17
Millised on ettevõtete koostöö olulisemad
instrumendid?
![Page 18: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/18.jpg)
18
Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability) määratlus
Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability – EI): IKT-põhised vahendid ja tehnoloogiad ettevõtete ja
organisatsioonide omavahelise ning ettevõttesisese koostöö toetamiseks eesmärgiga suurendada ettevõtete efektiivsust ja konkurentsivõimet.
Enterprise Interoperability. Research Roadmap (31.07.2006): Euroopa Komisjoni tellitud analüüs, mille alusel määratleti/määratletakse EL teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi IKT alaprogrammi EI-alased prioriteedid.
EI veeb: http://cordis.europa.eu/ist/ict-ent-net/ei-roadmap_revision_2007-2008_en.htm
EL 7. RP IKT alased projektid: http://cordis.europa.eu/fp7/ict/programme
![Page 19: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/19.jpg)
19
EI tegevusraamistiku põhivaldkonnad (“grand challenges”)
Publikatsioon Enterprise Interoperability – A Concerted Research Roadmap for Shaping Business Networking in the Knowledge-based Economy, ISBN 92-79-02437-X.
http://cordis.europa.eu/ist/ict-ent-net/ei-roadmap_en.htm
(“Main document”).1. Koostoime tehnilise tagamise teenused
(Interoperability Service Utility, ISU).2. Koostoimet toetavad veebitehnoloogiad.3. Virtuaalsete organisatsioonide teadmusalase koostöö
vahendid.4. Koostoime edendamiseks vajaliku teadusbaasi
(teoreetiliste aluste) loomine (kontseptsioonid, teooriad, mudelid, meetodid jmt).
![Page 20: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/20.jpg)
20
EI: koostoime tehnilise tagamise teenused
Teenused peavad olema väga odavad, kättesaadavad praktiliselt kõikidele ettevõtetele, teatud ulatuses garanteeritud ning ei ole ühegi eraõigusliku üksuse omanduses.
ISU (Interoperability Service Utility) peab võimaldama informatsiooni automaatset vahetamist (st arvuti peab informatsioonist “aru saama”), ilma inimese vahetu osaluseta.
ISU peab võimaldama ettevõttel lihtsalt luua endale sobiva informatsiooni infrastruktuuri (sh infoobjektide, ontoloogiate ja metaandmete aidad) ja sellele tuginevad teenused.
ISU ärimudel: millistele põhimõtetele tuginedes töötada välja ja pakkuda baasteenustele (mis on tasuta) lisanduvaid teenuseid.
ISU kasutamise reguleerimine: mil määral ja kas üldse peaks ISU propageerimiseks ja toetamiseks kasutama poliitika instrumente.
![Page 21: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/21.jpg)
21
EI: koostoimet toetavad veebitehnoloogiad
Veeb muutub tulevikuettevõtte põhiliseks äri- ja tegutsemisplatvormiks (basic building block); veebitehnoloogiad pakuvad ülihäid võimalusi kasvuks ja kasumi saamiseks.
EI operatsioonisüsteemi loomine, mis võimaldaks kliendil talle osutatava teenuse ise kujundada (teenuste “iseteenindus”).
Vahendid olemasolevale veebisisule ja –teenustele tuginedes uute kombiteenuste (mashup technology solutions) loomiseks.
Kaugtoimekeskkonna (Web Service Logic Execution Environment, SLEE) loomine, mis võimaldaks ettevõtete ökosüsteemi osaliste poolt üksteise tegevusi tellida/täita (vt ka http://www.digital-ecosystems.org/).
Ettevõtetevaheliste kogukondade tegevust toetavad lahendused: teadmushaldus, intellektuaalomandi kaitse, ühisteenuste loomise ja osutamise vahendid jmt.
![Page 22: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/22.jpg)
22
EI: Virtuaalsete org-de teadmusalase koostöö vahendid
Skeem Ettevõte -> tooted asendub järjest enam skeemiga Toode -> ettevõtete ökosüsteem (virtuaalne organisatsioon, VO). Efektiivne juhtimistegevus eeldab intelligentseid platvorme, mis võimaldaksid ühishuvidest lähtuvalt koguda ja kasutada asjakohast teadmust.
VO kujundamise (st koostööpartnerite määratlemise) vahendid.
VO ühise teadmusruumi kujundamise ja haldamise vahendid.Parimate koostööpraktikate aidad.Teadmuse kirjeldamise ja esitamise vahendid.Andmekaevandamise vahendid, seda nii VO kui ka iga
üksiku ettevõtte teadmusbaasi täiendamiseks (sh ärilahenduste – business intelligence – osas).
Äriprotsesside visuaalse esitamise vahendid.
![Page 23: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/23.jpg)
23
EI: teadusbaas
Ettevõtete koostööd toetavate lahenduste väljatöötamine peab tuginema teaduslikult põhjendatud kontseptsioonidele, printsiipidele ja teooriatele; seejuures peab silmas pidama mitte ainult ettevõtete arenguhuve, vaid kogu majanduse ja ühiskonna huve, peab tuginema ka teistes teadusvaldkondades saadud tulemustele.
EI teadusbaasi kujundamisel lähtevaldkondade näiteid:• süsteemiteooria/keerukusteooria• infoteadused• teenusteteadus• majandusteadused • sotsiaalteadused
![Page 24: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/24.jpg)
24
E-oskuste (e-skills) arendamine
EL poliitika (“Technology for innovation/ICT industries and e-business”):
http://ec.europa.eu/enterprise/ict/policy/ict-skills.htmNB! EK ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat!Thessaloniki resolutsioon (2006):1.Euroopa Liidu globaalse konkurentsivõime tagamiseks on ülitähtis
(“crucial”) rakendada pikaajaline töötajate e-oskuste arendamise tegevuskava.
2.Avalik ja erasektor peavad tegema ühiseid jõupingutusi, kujundamaks e-oskuste arendamisel välja põhikoolituse, kutse- ja kõrghariduse ning professionaalse tegevuse ühtne süsteem.
3.Ettevõtted ja poliitikakujundajad peavad süstemaatiliselt propageerima professionaalsuse ja IKT rolli tööviljakuse, tööhõive ja tööperspektiivide suurendamisel.
E
![Page 25: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/25.jpg)
25
E-oskuste arendamise põhisuunad
E-oskuste tegevuskava (Euroopa Komisjoni teatis 7.9.2007 “E-skills for the 21st century: fostering competitiveness, growth and jobs”) võtmekomponendid (läbiv põhimõte – heade praktikate levitamine):
1.Avaliku ja erasektori koostöö ja ühisalgatused (“Multi-stakeholder partnership”): õppekavade kohandamine, välisspetside värbamine, ..)
2.Investeerida (nii avaliku kui erasektori poolt) e-oskuste arendamisse, töötada välja e-oskuste raamistikud, mis seoks formaalse ja mitteformaalse hariduse ja sertifitseerimise ühtsesse süsteemi.
3.Propageerida e-oskuste ja IKT elukutsete kaudu avanevaid karjäärivõimalusi (eelkõige õpilaste, vanemate ja õpetajate seas).
4.Töötada välja ja realiseerida e-kaasatuse (e-Inclusion) programm (sh VKE jaoks). N: 30.11-2.12 ministrite konverents Viinis.
5.Elupideva õppe kontseptsioonist lähtuvalt töötada välja ettevõtete töötajatele suunatud e-kursuseid.
![Page 26: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/26.jpg)
26
Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks
toimimiseks eelkõige vajalikud?
![Page 27: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/27.jpg)
27
Kognitiivsuse tasemed Bloomi taksonoomia järgi
1. Teadmine - riskita reproduktiivne tegevus 2. Mõistmine - riskiga reproduktiivne tegevus3. Rakendamine - tegevus erinevates tingimustes4. Analüüs - nähtuste oluliste komponentide
määratlemine 5. Süntees - erinevate komponentide integreerimine
uueks kvaliteediks6. Hindamine - parima võimaliku tulemuse taotlus
Kuni 20. sajandini oli ühiskonna areng suhteliselt aeglane (sisuliselt iseennast reprodutseeriv) ja probleemid lihtsad. Mistahes probleemi lahendamiseks piisas üldjuhul ühest põhiteadmisest; kooliained ja elulised probleemid olid kooskõlas.
Kokkuvõtteks: toimetulekuks piisas 1. ja 2. tasemest (“äraõppimisest”). Hariduse olulisimad osapooled - kodu, kool, töökoht - said oma ülesannetega hästi hakkama.
![Page 28: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/28.jpg)
28
Edu võti - probleemilahendusoskused
Josh Silverman (Skype tegevjuht): kooli põhiülesandeks peaks olema probleemilahen-dusoskuste kujundamine.
Probleemide olemus:1.Hägusad, ebamääraselt defineeritud/tunnetatud.
2.Komplekssed, nende lahendamine eeldab teadmisi ja oskusi erinevatest valdkondadest.
3.Dünaamilised, pidevalt muutuvate nõuetega.
4.Erinevate osapoolte poolt erinevalt prioritiseeritud.
Jaan Valsiner: toetatud tegevuse tsoon (Zone of Promoted Action, ZPA)
Indiviidi kompetentsi-piirkond
![Page 29: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/29.jpg)
29
Probleemide lahendamise võtteid
• Abstraheerimine: üldiste seaduspärasuste kindlakstegemine ja nende rakendamine konkreetses kontekstis.
• Põhjus-tagajärg analüüs.• Redutseerimine/analoogia kasutamine: probleemi
teisendamine probleemiks, mis on lihtsamini lahendatav/analoogline.
• Tükeldamine: probleemi jagamine lihtsamini lahendatavateks alaprobleemideks.
• Morfoloogiline analüüs: uuritava nähtuse määravate seoste ja ilmingute analüüs.
• Ajurünnak: erinevate lahenduste/ideede genereerimine ning nende alusel parima väljaselgitamine.
• ….
Ühine tunnus: avatud loogiline mõtlemine
![Page 30: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/30.jpg)
30
Avatud loogilise mõtlemise üldskeem
Teadmusbaas
Lai kontekst
Kitsas kontekst Tuletusreeglid Lahendus
Probleem: avatud loogilise mõtlemise kujunemine
![Page 31: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/31.jpg)
31
Tasemeõpe versus probleemipõhine õpe
Bakalaureus
Magister
PhD
Baasoskused
Valdknnas rakendatavad teadmised ja oskused
Ülesande täitmiseks Vajalikud teadmisd jaoskused
![Page 32: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/32.jpg)
32
CBL kui kompetentsi laiendamise instrument
Kiireid lahendusi nõudvatel juhtudel on puuduva kompetentsi saamise kõige efektiivsemaks instrumendiks kogukonnapõhine õpe (CBL).
Kogukonnapõhine õpe on kogemuslik õpe, milles käsitletakse tegeliku elu probleeme ning mis toimub koostöös mingi kogukonna teiste liikmetega.
CBL põhitunnused: Õpe on proaktiivne - õppijakeskne, enesejuhitud ja
probleemorienteeritud.
Õpe on situatiivne - õpe toimub samas kontekstis kui õpitut edaspidi rakendatakse.
Õpe toimub indiviidi poolt teadmuse konstrueerimise ning tegevuse mõtestamise kaudu.
Õppimine teiste kogemustest, nende edu ja ebaedu arvestavalt.
![Page 33: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/33.jpg)
33
Nonaka&Takeuchi teadmusloomemudel
![Page 34: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/34.jpg)
34
Järeldus 4
Probleemide edukas lahendamine eeldab koostööd; koostööoskuste kujundamine peab toimuma juba
õpingute ajal.
NB! Oluline on probleemide lahendamisse kaasata kogukonna kollektiivne mõistus ja kogemus!
![Page 35: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/35.jpg)
35
Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid
saavutada?
![Page 36: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/36.jpg)
36
Teadmushalduse raamistik*
* Töötatud välja OrganiK konsortsiumi poolt** Enterprise Interoperability. Research Roadmap: “… the Web will in time
become a basic building block of future enterprises”.
Innovatsiooni-haldus
Praktikakogukonnad
Strateegiatekohandamine
Ettevõttesotsiaalne tarkvara
Semantilise veebiTehnoloogiad**
Teadmus-halduseraamistik
Töötaja- kesksed komponendid
Technoloogia-kesksedkomponendid
![Page 37: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/37.jpg)
37
Praktikakogukonna näidePraktikakogukonnaks nimetatakse praktikute rühma, keda
ühendab ühine elukutse, tegevusala või huviala.
Rational Application Security praktikakogukond (Community of Practice)
Toetab:• Liikmetel uute oskuste kujundamist• Kogemuse jagamist• Virtuaalse reputatsiooni suurendamist• Personaalse võrgustiku laiendamist• Liikmete osalemist innovatiivsete projektide
täitmisel• Ligipääsu ekspertidele.
![Page 38: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/38.jpg)
38
Sotsiaalse tarkvara näiteid
• Ametialane võrgustumine: LinkedIn• Sotsiaalne võrgustumine: Facebook• Sotsiaalne järjehoidja: Delicious• Ajaveeb: WordPress• Ühine tekstiloome: Google Docs• Viki: Wikimedia• Fotode jagamine: Flickr• Videode jagamine: YouTube• Esitluste jagamine: Slideshare• Heli/video ülekanne: Skype• Virtuaalmaailm: Second Life• …
![Page 39: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/39.jpg)
39
Järeldus 5
Veebipõhised tarkvaralahendused on tulevikus professionaalse
arengu tagamise põhiinstrumendiks.
![Page 40: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/40.jpg)
40
Kodused ülesandedKohustuslikud ülesanded:1. Mingis otsimootoris “Mis on infoühiskond?” sisestamise
abil tutvu infoühiskonna erinevate käsitlustega. Leia vähemalt viis erinevat infoühiskonna määratlust ja sünteesi neist enda definitsioon.
2. Refereeri OECD väljaandes “Guide to Measuring the Information Society, 2009” ühte peatükki või lisa, mille pikkus on vähemalt 5 lk.
3. Loe läbi Euroopa Ühenduste Komisjoni dokument “E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. Sajandil” ning tooge välja Teie arvates kõige olulisemad selle dokumendi seisukohad.
4. Tooge välja artiklis “Creating Competitive Advantage Through Knowledge Worker Productivity Gains” olevatest teadmustööd iseloomustavatest statistilistest näitajatest teie arvates viis kõige veenvamat.
![Page 41: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/41.jpg)
41
Esseeteemade näiteid
1. Minu panus infoühiskonna edendamisse.
2. Kuidas panna tiiger jälle hüppama, s.t. kuidas Eesti saaks tagasi eduka e-riigi maine?
3. Kuidas globaalses infoühiskonnas jääda eestlaseks?
4. Minu lapse koolipäev 2025. aastal (IKT-vahendite kasutamise vaade).
5. Vabalt valitud infoühiskonda käsitleva artikli kriitiline analüüs.
![Page 42: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022062309/56814c2b550346895db93336/html5/thumbnails/42.jpg)
42
Järgmine loeng:13. september kell 10.15-11.45
Teema:Personaalse õpikeskkonna loomine