Tegija:

Noored kooli –Karl erlenheim

Edukuse valem:

Salvest hoiab toidu-kultuuri

Inseneri töövahendid:

CAD-raamatukogu

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I VE

EB

RU

AR

2/2

01

1 (3

0)

su

us

k ta

Ha

B l

iBis

em

ise

ks

ve

el

kiv

iliH

vi >> m

oB

iils

ide

te

en

us

te

te

st

sÜ

st

ee

m >> k

ata

ma

ra

an

>> tr

Ük

imu

us

eu

mi s

Ün

d

Tootmise ja tehnika ajakiri

VEEBRUAR 2/2011 (30)

määrdest üksi ei piisa:

SUUSK TAHAB LIBISEMISEKSVEEL KIVILIHVI

kolleegiuMi liikMed

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liigealeksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Almar ProosAS Favor, nõukogu esimeesAlmar.Proos@favor.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on pilt Vancouver 2010 olümpialt, paremal suusatab

Kristina Šmigun-Vähi. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Veebruar 2/2011 (30)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director ja Partnerid OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Printon

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

esikaane Foto: sCanPiX

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

juHtkiri 3

2/2011 (30)

JUHTKIRI 3

Inseneeria toimetus ja kolleegium on kindlad, et Eesti ettevõtete eksport jätkab kasvu kogu 2011. aasta jooksul.Põhjendame. Nii Euroopa Komisjoni kui IMFi

majandusprognooside kohaselt kasvab sisemajanduse koguprodukt kõigis meie ekspordile olulistes sihtriiki-des 2–5 protsenti, mis tähendab ka tarbimise kasvu neis riikides. Tarbimise suurenemist toetavad ka tarbi-jate majandususaldusindeksi kasvu prognoosid sama-des riikides.

Teiseks tõstab euro meie ettevõtete üldist usaldust ja mainet. Niinimetatud D-päeva õnneks ei koitnudki ja devalveerimise risk on läinud ajalukku. Kuna meie majandust usaldatakse, ei nõua Euroo-pa tarnijad meie ettevõtetelt enam materjalide ja tooraine eest ettemaksu. Veelgi olulisem on aga see, et välisinvestorid julgevad nüüd tuua Eestisse uusi pikaajalisi arendusprojekte – euro on kindel valuuta.

Eurole koos ekspordiga on üks vastuargument: kui euro tugevneb dollari suhtes, on meie ekspordivõime dollari- ja dollariga seotud riikides-se pärsitud. See vastuargument kehtis tegelikult ka krooni puhul. Samas on meie eksport dollaririikidesse kolmandik või alla selle, mistõttu pole selle mõju väga suur. Ja vastupidi – kui dollar hakkab euro suhtes tugevne-ma, annab see ekspordile lisahoogu.

Riik saab Euroopa Liidu erinevate programmide kaudu ettevõtteid abistada. Niisugused valdkonnad oleksid ettevõtete vaheline koostöö toote-arenduse ja välisturule müügi osas ning ettevõtete koostööprojektid üli-koolide ja teadusasutustega. Kui ettevõtlustoetuste raha millekski kasutada, siis võiks nendeks olla eelkõige tooted ja teenused, millel on enim ekspordi-potentsiaali.

Lõppu kaks mõtet, millele Inseneeria on varemgi tähelepanu juhtinud. Võib-olla kaob sõna eksport varsti käibelt ära. Selle asemel räägime tootmi-sest (kaubad ja teenused) kas sise- või globaalsele turule. Eesti väiksel sise-turul ettevõtted paratamatult konkureerivad, mis on terve majanduse alus. Ja riigi ülesanne on luua kõigile võrdne ning soodne ettevõtluskeskkond. Globaalsele turule tootes aga enam omavahel konkureerima ei pea. Nii riik kui ettevõtted omavahel peaks seljad kokku panema ja tegutsema ühise jõuna.

juhtkiri

ValluTaks gloBaalseT Turgu – üHisel jÕul

MaTi FeldMann,Inseneeria peatoimetaja

Foto: ÄriPÄev

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

sisukord4

2/2011 (30)

sisukord4

sisukord

05 Uudised

Eestist Maailma

08 Kivilihvimine parandab suusa libisemisomadusi

Huvitav lahendus

12 Uus killustikutoorme kaevandamise tehnoloogia

Tegija

16 Insenerihariduse märksõnad on õppekavade arendus ja koostöö

Edukuse valem

20 Salvest kui eesti toidukultuuri edasikandja

kommentaar

24 Kvaliteedijuhtimine ja kvaliteetjuhtimine Eestis

Tootmissisendid

28 Seni, kuni raha trükitakse, kallinevad ka toorained

Huvitav lahendus

30 Mobiilsideteenuste testsüsteem Linkmes

Huvitav lahendus

32 Miks valisid Tätte ja Matvere ümber ilma purjetamiseks katamaraani?

Inseneri töövahendid

35 GrabCAD viib üliõpilaste kursusetööd maailma inseneride kriitikatulle

Edukuse valem

36 Eesti puitmajatootjad tugevdavad oma positsiooni välisturgudel

Edukuse valem

38 Samad tootmissisendid, aga rohkem toodangut

Tegija

40 Tehnikaharidusega noored kaheks aastaks klassi ette?

Konverents

44 Taastuvenergeetikast tähtsam on kokkuhoid

Edukuse valem

45 Kuidas edukalt mõelda? Kuidas asju välja mõelda?

Edukuse valem

46 Teadus- ja arendusosakond on üks Addinoli edu-teguritest

Insenerikutse

50 Ka töömees vajas avaramat tehnilist silmaringi

52 Summary / Краткий обзор статeй

54 Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Sisukord4

uudised / kroonika 5

2/2011 (30)Pildid: eniCs, skeleton teCHnologies, Feanor

uudised / kroonika 5

eniCs eesti as omandas esimese ettevÕttena eestis iris sertiFikaadi 2010.

aasta viimastel PÄevadel.

enics eesti as tugevdab kompetentsi raudteetööstuse sektoris

arvust ettevõttes, küündides maksimaal-selt kuni 26 audiitorpäevani. ISO 9001 sertifi kaadi olemasolul on auditi kestust võimalik vähendada maksi maal selt 20%.

Sertifi kaadi saamine on oluline samm Enics Eesti ASile, tugevdades mitmeid kliendisuhteid. Enics Eesti AS on järjekor-ras teine Enicsi tehas, mis on IRISe koha-selt sertifi tseeritud. Esimesena sai IRISe sertifi kaadi Enics Västerås poolteist aastat tagasi, olles üldse esimeseks ettevõtteks, kes saanud IRISe sertifi kaadi elektrooni-katööstuses.

tootmiseks raudteetööstuse tarbeks, pööra-tes suurimat tähelepanu kulude kokkuhoiu-le ja väärtuse loomisele kogu tarneahelas.

IRISe peatükid sisaldavad oluliselt rohkem nõudeid võrreldes ISO 9001-ga. Lisaks on juures mitu uut peatükki nagu teadmusjuhtimine; pakkumiste juhtimine; projektijuhtimine; konfi guratsioonijuhtimi-ne; esimese artikli kontroll (FAI – fi rst ar-ticle inspection); kliendi müügijärgne tee-nindus; töökindlus, kasutatavus, hooldata-vus ja ohutus/elutsükli kulud (RAMS/LCC); muudatuste juhtimine ja kliendi mööndus. Eripäraks on ka 12 nn Knock-Out küsimust, mis peavad olema täidetud, vastasel korral algab kogu protsess otsast peale.

Eduka ülevaatuse järel toimub sertifi t-seerimisaudit, mille pikkus sõltub töötajate

enics eesti as tugevdab kompetentsi

arvust ettevõttes, küündides maksimaal-

Konkurentsivõime säilitamiseks ja uute klientide saamiseks tuleb vähendada tootmiskulusid ja -ka-

dusid, tõstes samaaegselt töötajaskonna professionaalsust ja arendades tipptase-mel protsesse. Selleks alustati juba 2008. aasta lõpus uute kvaliteedijuhtimissüstee-mi standardite juurutamise projektiga. Li-saks IRISele, mis nüüd on ametlikult serti-fi tseeritud, on ettevõte juurutanud ka ISO 13485:2003, ISO/TS 16949:2002 nõuded ning integreerinud need olemasoleva juh-timissüsteemiga.

IRISe näol on tegemist rahvusvahelise raudteetööstuse kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga, mis baseerub ISO 9001-l, kuid mille koostamisel on arvesse võetud ka ISO/TS 16949 standardit. IRIS täpsustab nõuded

tartu ettevÕtte skeleton teCHnologies teadlaste arendatud uue

PÕlvkonna energiasalvestite materjal sai Patendi usas. Patenteeritud

teHnoloogiast loodavad laHendusi leida mitmed suurkorPoratsioonid

alates auto- ja lÕPetades kaitsetÖÖstusega.

eesti skeleton technologies teadlased said usas patendi

Autotööstuses kasutatakse superkonden-saatoreid järjest enam pidurdusenergia kogumiseks ja selle vallandamiseks kiiren-damisel, mis annab kütusesäästu.

USA patendi nr 7,803,345 saanud nano-poorsete süsnikmaterjalide peamisteks ka-sutusaladeks on superkondensaatorid ja Li-ioon patareid. Superkondensaatorid leia-vad kasutust seal, kus on vaja lühiajalist – alla 20 sekundi – maksimaalset võimsust. Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga arendab Skeleton Tehcnologies superkon-densaatoreid, mida saaks kasutada tagava-ravooluallikana kosmoses. Skeleton Techno-logies kavatseb lähitulevikus EASi toel välja arendada ka tehnoloogia kommertsialisee-rimise kuluefektiivse tootmisprotsessi.

terjalist elektroodid annavad energiasal-vestititele suure energia- ja võimsustihe-duse.

“Energiasalvestite osas on tänaseks probleemiks eelkõige madalad energia- ja võimsustihedused. Masstootmise super-kondensaatorid jäävad paljude kasutusala-de jaoks suureks ja raskeks, teisalt kõrge materjalikulu tõttu kalliks,” nentis dr Jaan Leis. “USA patent on meie uudsete super-kondensaatorite turuletoomisel suur samm edasi,” lisas ettevõtte juhatuse liige Taavi Madiberk.

Patenteeritud materjalil põhinevate superkondensaatorite prototüüpide vastu on tundnud elavat huvi paljud suurkorpo-ratsioonid eesotsas General Motorsiga.

Eesti teadlaste jaoks on see samm läbimurdeks globaalsele turule. Skeletoni poolt valmistatud uud-

sest nanopoorsest karbiidsest süsinikust superkondensaatorid, mis on seni kätte-saadavatest kordades kõrgema võimsus-tiheduse ja energiaga, on valdkonna ekspertide ning suurkorporatsioonide juures läbinud ka esimesed edukad kat-setused. Leiutis, mille autoriteks on Ske-letoni teadlased dr Jaan Leis, dr Mati Arulepp, dr Marko Lätt ja Helle Kuura, kirjeldab suure poorsusega karbiidset päritolu nanostruktuurse süsiniku süntee-simise meetodit, mis tagab süsinikmater-jalile kõrge elektrilise mahtuvuse ning madala sisetakistuse. Sellisest süsinikma-

uudised / kroonika6

2/2011 (30)

Vastukaja

köisripptee tallinna?

Artiklid funikulööridest ja köisteedest jaanuarikuises Inseneerias 2011 tõstatasid ühe idee, millest on kitsas ringis juttu olnud: teha köisripptee Tornide väljakult Toompeale. See võiks olla atraktiivne turistidele – sõit gondlis kõrgelt üle vanalinna nurga ja müüride. Avaneksid vaated ajaloolisele linnale ja teist pidi Toompeale ja ümbrusele. Ripptee

pikkus võiks olla kilomeetri ringis. See kergendaks ka jalavaeva Toompeale tõusuks. Põnev sõit rippteel missugune!Eeskujuks võiks olla sarnane situatsioon Austria suuruselt teises linnas Grazis (250 000 elanikku). Graz oli Euroopa

kultuuripealinn aastal 2003, on oma vanalinnaga aastast 1999 UNESCO maailmapärandi nimistus. Linna keskel on Lossi-mägi, mis on väga sarnane meie Toompeale. Mäele saab tõusta köisrippteega, nautida ilusaid vaateid jõele, gootikale ja barokkehitistele vanalinnas. Just siin olles see mõte tekkis, et ka Tallinnas võiks olla selline atraktsioon ja põnev trans-pordivahend. Lossimäe teises otsas on, muide, mäejalamis koobas, kust saab üles sõita liftiga.

Siinkohal on paslik meenutada keskaegset Tallinna linnalegendi, mida kirjeldab oma romaanis Jaan Kross, kus Olevis-te kiriku torni tipust oli tõmmatud köis linnamüüri taha, mida mööda kõndisid köietantsijad.

Tehnikaajaloost on huvitav meenutada, et rea aastate jooksul töötas Tallinnas ETKVLi koondise Auto territooriumil fi rma, kes projekteeris, valmistas ja pani üles trossveoga suusatõstukeid paljudes N Liidu paikades (seda kajastas ka Inseneeria Aprill 4/2009 (12) – toim). Kuni uue aja tulekuga tellijad kadusid ja Lääne fi rmadega konkureerimine enam otstarbekaks ei osutunud. Firma eesotsas oli insener Enn Kalju. Seega Eestis võiks leida asjatundjaid ripptee lähteprojek-ti tegemiseks.

Selline Toompea rippköistee ostaks ennast Tallinnas tõenäoliselt kiiresti välja. Ja jääks meenutama kultuuripealinna. Viljandi lossimäelt üle järve oleks rippköistee ka kindlasti atraktiivne, kuid turistide voog oleks seal ilmselgelt väiksem. Kes haakuks ideega, osaleks selles tehnikaarenduses ja äris teo ja rahaga?

Tiit Tiidemann

Feanori konstrueeritud sPetsiaalseid tÄPPiskÄsiHÕÕritsaid on edukalt

kasutatud Cernis (genF – Šveits) tugeva magnetvÄljaga solenoidi kÕrgle-

geersulamist komPonentide tarvis.

eritööriistad Cerni mercury projektile

sekesta, et oleks tagatud elavhõbedaau-rude isoleerimine ümbritsevast keskkon-nast.

Joa läbimõõt on 1 cm ning kiirus kuni 20 m/s. Optiline diagnostikaseade on paigutatud sihtmärgi konstruktsiooni, et võimaldada elavhõbeda levimise vaatle-mist, mis tuleneb 24 GeV prootonivoo ja kuni 20*1012 prootoni vastastikusest mõ-just. Sihtsüsteem sisaldab ka titaanisula-mivoo aknaid primaarse ja sekundaarse kaitsekesta jaoks.

“Feanor patenteeris ka energiatöös-tuse jaoks uue sisemise jahutusega kõva-sulamist lõiketera, mis tagab efektiivsema töötlemise uutes töötlemiskeskustes”, ütles CEO Luca Bochese.

Mercury projekt on eksperiment uurimaks prootonivoo, tugeva magnetvälja ja suure prootoni-

te arvuga elementide (high-Z) tuumade vastastikust mõju. Eksperiment on mitme rahvusvahelise labori taotlus, millele on alla kirjutanud ettevõte Muon Collider Collaboration. On konstrueeritud vaba-joaga elavhõbeda sihtsüsteem, mis aval-dab koosmõju suure võimsusega (1 MW) prootonivooga tugevas magnetväljas (15 T). Elavhõbedajoa sihtmärk on konfi gu-reeritud sisestamiseks tugeva magnetväl-jaga solenoidi 15 cm läbimõõduga avasse. Sihtmärki iseloomustab hermeetiliselt tihendatud primaarse kaitsekesta maht, mis on paigutatud sekundaarsesse kait-

tÄPPiskÄsiHÕÕritsad

8

Fotod: sCanPiX, mati Feldmann

Eestist maailma

kui määrimisest jääb väheks:

kiViliHViMine ParandaB suusa liBiseMisoMadusi

Fotod: sCanPiX, mati FeldmannFotod: sCanPiX, mati FeldmannFotod: sCanPiX, mati FeldmannFotod: sCanPiX, mati FeldmannFotod: sCanPiX, mati FeldmannFotod: sCanPiX, mati Feldmann

vanCouver, kanada, 10. veeBruar. kristina Šmigun-vÄHi (Paremal) 30 km klassikalises stiilis ÜHisstardiga sÕidus

eestist maailma 9kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

MaTi FeldMann,Inseneeria peatoimetaja

A&T Spordi sporditarvete kaup-luse tagatoast õhkub parafi ini-lõhna – keset kõige kibedamat

hooaega määritakse arvuka hulga klien-tide suuski. Aga töötoas seisab ka üks väiksema tööpingi mõõtu seade, millel on peal käiakiviga sarnanev kivilihv. Sellega lihvitaksegi suusapõhjadele eri-nevaid mustreid. Püüan nalja heita, et see kivilihv meenutab mulle lapsepõl-vest vikati teritamise käia, mis ulatus alt vette ja mida käsitsi ringi aeti.

“Midagi sarnast on siin tõesti,” nõus-tub suusahoolduse spetsialist Sergei Lopuhhin, “kui mitte arvestada seda, et kivilihvi käidi spetsiaalselt Tallinna Tehnikaülikoolist tasakaalustamas; kivi-lihvi juurde kuuluvad kahe kuni viie teemandiga lõikepead, mis lõikavad

a&T spordis töötab sergei lopuhhin – noormees, kes valdab ühena vähestest maailma-

tasemel tehnikat, milleks on suuskade kivilihvimine. Tihedas koostöös eesti ja Poola

suusaliiduga on tema käest läbi käinud andrus Veerpalu, kristina Šmigun-Vähi, jaak Mae,

raul olle, poolatari justyna kowalczyki ja teiste suusakuulsuste suusad. justyna

kowalczyk võitis sergei tehtud mustriga Vancouver 2010 olümpiamängudel kuld- ja

hõbemedali. inseneeria külaskäigu päeval, 7. jaanuaril, transporditi sergei tööriist,

eestis ainulaadne kivilihvimise seade, otepääle Mk etapile ja juunioride ning u23 MMile.

mustri kõigepealt käiakivi peale, pärast mida lastakse suusk pingist läbi; see pink on Eestis ainulaadne ja selle ana-loogid maksavad sõltuvalt täiuslikkusest pool kuni kaks miljonit krooni jne.”

muster aitab mikrovett tekitada ja ka ära juhtida

Aga milleks on üldse suuskade kivi-lihvimist vaja? “Praeguse seisuga määrete maailmas suurt revolutsiooni enam oo-data pole, seetõttu pööratakse maailmas suurt tähelepanu just õige suusamustri leidmisele. Asi on selles, et suusa pare-maks libisemiseks on lisaks heale määri-misele tarvis ka õiget mustrit – vastavale ilmale, temperatuurile ja lume struktuu-rile. Seetõttu on kivilihv ja vastav masin ääretult vajalikud,” selgitab teine suusa-hoolduse spetsialist Sander Astor.

Saan teada, et suusa libisemisel üle lume tekib rõhu ja hõõrdumise tõttu suusa ja lume vahele ajutiselt mikroskoo-

piline veekiht. Ühelt poolt vee teke soo-dustab libisemist, kui kaks pinda nihku-vad teineteise suhtes paralleelselt ja hõõrdumine jääb veeosakeste enda vahe-le. Aga teiselt poolt veekiht takistab, kui kaht pinda on tarvis teineteise küljest lahti rebida. Seda viimast illustreerib füüsikakatse kahe klaasplaadiga, mille vahele on pandud veetilk ja klaasplaadid kokku surutud: neid klaasplaate on või-matu teineteise küljest lahti tõmmata.

Seega teenib suusa põhjale mustri lihvimine nii vee tekitamise kui vee ära-juhtimise efekti – vastavalt vajadusele ehk õhutemperatuurile, lumeoludele jne. Näiteks külma ilmaga kantakse peale peenem muster, see aitab vett tekitada. Samas jämedam muster aitab vett ära juhtida. Nimetatud tehnoloogia hakkas

Mida suusa kivilihvimine annab

Määrete võimalused on ammendumas, vaja uut tehnoloogiat »

Kivilihvimine kannab suusapõhjale mustri, mis parandab suusa libisemist »

Külma ilmaga kasutatav peenem muster aitab libisemiseks vett tekitada »

Soojema ilmaga kasutatav jämedam muster aitab vett ära juhtida »

Kivilihvimine avab suusapõhja poorid, millega määre jääb paremini peale »

aBC

suusaHoolduse meister sergei loPuHHin oma tÖÖPingi kÕrval

eestist maailma10

liHViMisMasina PÕHiline eleMenT ^ kÄiakiVi (aluMine silinder)

A&

T s

po

rd

i tö

öto

as

MeisTer sergei loPuHHin laskMas suuska lÄBi liHViMisMasina

arenema 1980. aastatel plastiksuuskade tulekuga. Plastiksuusa põhjale on kantud polüetüleenist ja grafi idist mõnemilli-meetrine kiht, mille sisse erinevaid must-reid lihvitakse. Kui see kiht ära kulub, on suusk omadega läbi. Samas suusamääre läheb kivilihvitud mustri peale. Suusapõ-hi on poorne plast, ja mida poorsem, se-da parem, sest määret läheb rohkem sisse. Üks ülesanne on kivilihvimisel seega veel: see aitab suusapõhja poore avada. Puusuuskadele mingit kivilihvimist loo-mulikult ei tehta.

“Meie masin teeb kokku umbes viit miljonit erinevat suusapõhja mustrit,” tutvustab Sergei. “Mul endal on leitud

üheksa.” Uurin, kas mõnedele mustritele on ka oma nimed pandud? “Üldiselt on mustrid nummerdatud, aga üks mustri-test on nime all “Poolkuusk 8/7””, räägib Sergei.

kivilihvimisega töödeldakse kõiki suuski ja lumelaudu

Kas kivilihvimisega töödeldakse ai-nult murdmaasuuski? “Nii murdmaa- kui ka slaalomi- ja mäehüppesuuski ning lumelaudu. Töödeldakse nii tipp-võistlejate kui pühapäevasuusatajate suuski. Minu käe alt on läbi käinud Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun-Vähi, Jaak Mae, Raul Olle, üldse terve Eesti

murdmaakoondise ja Eesti laskesuusata-jate suusad, siis veel Justyna Kowalczyki, Aleksei Petuhhovi, Petr Sedovi ja teiste suusad. Meil on plaane seoses Sotši 2014 olümpiamängudega: proovime käivita-da projekti “Veel libedam suusk”, mis oleks minu väikeste soovide ja unistuste täitumine. Ma lihvin paljudele suusa-koondistele maailmas, kuid parim koos-töö on Eesti ja Poola Suusaliiduga.

Kui rääkida suuskade ettevalmista-misest võistlusteks veel, siis kivilihvimi-ne teeb suusapõhja sisse nii-öelda püsiva mustri. Kuid käsitsi on võimalik kanda peale veel “ajutine” muster. Seda tehakse struktuuri- ehk mustrirauaga. See mus-

liHViMisMasina küljekilBile on andnud oMa auTograMMid Meie suusakuulsused

Nr 3. Null- »muster ehk mustrit pole.

Nr 5. Kalaluu, »sirg- ja kõverjoonega.

Nr 9. Suusapõhi on »jagatud viieks osaks. Kaks joonmustrit on külgedel ja kalaluu (sirg- või kõverjoone-ga) on keskel.

World Cup Integra

sellist liHvimismasinat sooviB Firma a&t sPort omandada

eestist maailma 11

Struktuuriraud teeb peale veel oma mustri

“Männioks” on suurepärane baasstruktuur, millel on »palju rakendusvõimalusi ja mis kuulub paljude suusavõist-kondade varustusse. Sellel struktuuril on eriti head mäk-

ketõusu omadused. Soovitatav temperatuurivahemik sellele struktuuri-rauale on ^10...0°C.

Kirjeldus on sarnane esimese struktuurirauaga. »

See struktuuriraud tekitab kahed “männioksad” kum- »malegi suusa poolele. See struktuuritüüp on näidanud väga head libisemist klassikarajal. Märgades ja soojades

kevadtingimustes võib seda struktuuri rakendada üheaegselt mõlemas suunas tõmmates struktuurirauaga suusa ninast kanna poole ja tagasi. Soovitatav temperatuurivahemik sellele rauale on ^16...0°C.

Spetsiaalne O-struktuuriraud on mõeldud suusa soonele. »See tekitab sirgjoonelise struktuuri suusasoonde ja paran-dab sellega libisemisomadusi, kui lumi on peeneteraline ja

kuiv (suhteline niiskus alla 60%). Seda struktuurirauda soovitatakse kasu-tada koos Z1D-rauaga. Soovitatav temperatuurivahemik sellele rauale on ^17...+10°C.

Nr 44. »Tasapinnalise laine muster.

Nr 55. »Mitmesuunaline kalaluu.

ter jääb elastse deformatsiooni piiridesse ja on pärast sõitu ja paari korda määri-mist kadunud.

Praktikas on nii, et enne võistlusi võetakse kaheksa paari suuski, mille ki-vilihvitud muster on sama ja seitsmele kantakse mustrirauaga peale veel oma muster ja vaadatakse, milline libiseb kõige paremini,” selgitab Sergei.

kuus erinevat ilmatüüpi suusa ettevalmistamisel

Libisemine peab olema hea, aga pi-damine samuti? “Pidamist reguleeritak-se peamiselt suusamäärdega,” tutvustab Sergei. “Suuskade ettevalmistamine on omaette teadus. Näiteks Norral on ole-mas oma doktorikraadiga lumeuurija. Aga midagi jätavad riigid oma fi rmasa-laduseks ka. Mõni tehnoloogia “avali-kustatakse” näiteks viis aastat pärast en-da poolt rakendamist.”

Sergei näeb suuskade ettevalmista-misel head koostööperspektiivi Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega – kivilihvi-mispingi täiustamisel, uute mustrite väljatöötamisel jne. “Näiteks võiks mõni magistrant võtta oma diplomitööks lu-me ja libisemise uurimise.”

Eestis on käibel uuemat tüüpi vana-sõna, et meie suvi tähendab kolme kuud s...a suusailma. Sergei Lopuhhin, kes on

ise teinud Eesti koondise tasemel laske-suusatamist ja tulnud Euroopas kuuen-dale kohale, ütleb, et suusahoolduse spetsialisti jaoks on olemas kuus erine-vat suusailma tüüpi. “Sula, värske külm, külm, väga külm, null kraadi koos värs-ke lumega ja lörts,” loetleb Sergei suusa-ilma tüüpe.

“Ja meie otsime nende jaoks uusi ja uusi mustreid. Igal juhul järgmiseks su-veks on mul juba töö ees.”

Head libisemist ja õiget pidamist Inseneeria meeskonna poolt!

pärast kivilihvimist

“näiteks võiks mõni

magistrant võtta oma

diplomitööks lume ja

libisemise uurimise.”

Sergei Lopuhhin

Pildid: autorid

Huvitav laHendus12

2/2011 (30)

Huvitav laHendus12

eesti maavarade parem kasutuselevõtt:

uus killusTikuToorMe kaeVandaMise TeHnoloogia

möödunud sajandi lõpul madridis toimunud ülemaailmsel mäekongressil esines

ettekandega londoni kuningliku mäeülikooli (royal school of mines) dekaan prof

C. t. shaw. Professor ütles oma ettekandes: Ilma maavarade kaevandamiseta ei saa

funktsioneerida ükski tööstusharu, nagu ta seda täna on. Samaaegselt on mäetööstus

madala tehnika standardist kaugele edasi jõudnud (ehkki seda veel kohati näha võib).

Paul Vesiloo, TTÜ mäeinstituut, mäeinsener

ain anePaio, TTÜ mäeinstituut, spetsialist

Edasi märkis prof C. T. Shaw: Ilma maavarade kaevandamiseta ei tule inimkond veel toime. Mida paremad

mäeinsenerid on, mida paremini nad oma eriala tunnevad, seda efektiivsemalt ja kesk-konnasäästlikumalt saab korraldada maava-rade kaevandamist. Kahjuks pole see tõsiasi

alati arusaadav. Tänapäeva mäetööstur peab üldjuhul kaevandama sügavalt mada-ma kvaliteediga maavara ja tegema märki-misväärseid keskkonnakaitselisi kulutusi. Et võimaldada ühiskonnale vajalike maa-varade kaevandamist, tehakse maailma mäetööstusriikides kaevandajatele ja tööt-lejatele mitmesuguseid soodustusi.

eesti mäetööstusEesti mäetööstusel on täita oma vastu-

tusrikas ülesanne. Mäetööstus varustab põlevkiviga elektrijaamu, põlevkiviõli

tootvaid tehaseid ning annab ehitusmater-jalide tööstusele tooret nagu lubjakivi, kruus, liiv ja savi. Eesti mäetööstuses on iseseisvuse aastatel toimunud uuendused: kasutusele on võetud uusi, suurema jõud-lusega masinaid ning maavara säästvaid, keskkonnasõbralikke kaevandamise ja maavarade töötlemise tehnoloogiaid.

Kahjuks pole alati aru saadud mäe-tööstuse kui majanduse alustoe tähendu-sest. Sageli kõlab rahvakoosolekute esine-mistes ja meedias pigem mäetööstuse vas-taseid kui toetavaid sõnavõtte. Alljärgnev

kaljuse kivimi veealune lÕHkamine

102 mm lÄBimÕÕduga laenguaukude Puurimine

Huvitav laHendus 13

2/2011 (30)

killustiku toorme leiduvusEhituseks vajaliku lubjakivi varu paik-

neb Eesti põhjapoolsel alal. Lõuna-Eestis tuleb killustikku toota peamiselt kruusast, mille kvaliteet sageli ei vasta ehituskillus-tiku nõuetele. Hea killustiku tootmiseks sobivat tooret leidub Vastseliina lähedal Meremäe dolokivi leiupaigas.

Üldjuhul on killustiku toormeks kae-

vandatav lubja- või dolokivi varu suures osas allpool vee tasapinda. Kivimi kaevan-damiseks tuleb karjäärist vett välja pumba-

annab ülevaate, kuidas saab killustiku tootmiseks vajalikku dolokivi või lubjakivi kaevandada seni katsetamata tingimustes.

mÄrja kaevise nÕrguma tÕstmine

maja seinale kinnitatud viBromeeter koos Heli-rÕHumÕÕtjaga

sageli kõlab rahva-

koosolekute esinemis-

tes ja meedias pigem

mäetööstuse vastaseid

kui toetavaid sõnavõtte.

Huvitav laHendus14

2/2011 (30)

ta ja juhtida veekogudesse. Vee pumpami-ne alandab karjääri ümber veetaset, mis tekitab karjääri lähedal asuvate elanike seas kaevude kuivaksjäämise hirmu.

Teine oluline hirmutav probleem on lubjakivi kaevandamiseelne kobestamine puur-lõhketöödega. Lõhketöödes nähakse nii ehitiste kahjustamise kui ka kivimitük-kide laialipaiskamise ohtu. Nimetatud ohtude kartus on käesoleva aja võimaluste juures tugevasti üle võimendatud.

Meremäe dolokivi kaevandamise tin-gimused on oluliselt raskemad kui Põhja-Eestis. Dolokivi katab keskmiselt 5,8 m paksune savimoreeni kiht, mis tuleb enne kaevandamist eemaldada ja puistangusse vedada. Puistangud aga võtavad enda alla märkimisväärsed alad. Katendi all on vee-tasemest kõrgemal ca 3,9 m ja vee sees 4–6 m paksune dolokivi kiht, millest saab kil-lustikku toota.

Karjäärist vee ärajuhtimise võimalus puudub – tingituna nii maapinna reljee-fist, piiriäärsest asukohast kui ka läheduses puuduva veejuhtimise kraavi või jõe ole-masolust. Lähim Tuhkavitsa oja algab maardlast ca 3 km kauguselt Meremäelt ja voolab põhja pool asuvasse Piusa jõkke. Vett saaks Tuhkavitsa ojja juhtida ainult torujuhtme kaudu, mis oluliselt tõstaks killustiku omahinda.

uue kaljuse kivimi kaevan-damise suuna juurutamine

Anname ülevaate insenerimõtte uuest suunast dolokivi kaevandamiseks ilma vee pumpamiseta ning vee sees oleva dolokivi ohutuks lõhkamiseks.

AS Põlva Teed võttis vastu julge otsuse taotleda luba dolokivi kaevandamiseks. Loa saamiseks tuli läbi teha seadusega et-tenähtud formaalsused nagu keskkonna-mõju hindamine, kohaliku rahva ja valla juhtkonna nõusolek jm. Kaevandamise loa saamise tegi lihtsamaks kohaliku vallava-litsuse ja volikogu soosiv suhtumine koha-liku ettevõtluse edendamisesse.

Kaevandamisega kaasnevate keskkon-namõjude selgitamiseks andis kasu heal tasemel keskkonnamõju hinnang (Ain Põldvere, Tartu 2008) ja TTÜ mäeinsene-ride-teadlaste kaasamine rahvakoosoleku aruteludesse. Esialgu anti luba siiski ainult

veepealse varu kaevandamiseks eritingi-mustega, et dolokivi raimamiseks (kobes-tamiseks, lahtimurdmiseks) ei kasutata puur-lõhketöid. Kivi lahtimurdmiseks lu-bati kasutada ekskavaatori külge pandavat kobestuskonksu.

Kaevandamise tingimused on märki-misväärselt rasked. Katendi tegur K=1,5 m3/m3. See tähendab, et ühe kuupmeetri maavara kaevandamiseks tuleb eemaldada ja karjäärist välja vedada 1,5 m3 moreeni. Sellist mahtu peetakse lubja- ja dolokivi-karjääride kohta liiga suureks. Näiteks Põhja-Eestis on lubjakivikarjäärides katen-di tegur ainult 0,04–0,25 m3/m3. Vee all on 4–6 m paksune kiht maavara, mida saaks suuremas osas välja kaevandada. Veealuse

dolokivi kaevandamisega väheneks katen-di tegur 0,7 m3/m3 peale.

Maardla 33,27 ha suurusel alal on kokku 1534 tuhat m3 vee all olevat doloki-vi varu, millest 553 tuhat m3 on praegu antud mäeeraldisel.

TTÜ mäeinsenerid-teadlased koostasid koos karjääri valdajaga veealuse dolokivi kaevandamise kava, mis kohapeal heaks kiideti. Kava alusel koostati TTÜ Mäeinsti-tuudis vee seest kaevandamise projekt. Vee sees saab dolokivi raimata (kobestada) ai-nult puur-lõhketöödega. Vältimaks rahva seas levida võivat vastuseisu, tehti katselõh-kamine, mida nägid ja kuulsid nii valla elanikud, ajakirjanikud ning teised asjast huvitatud isikud.

Lõhkelaengute plahvatused panevad maapinna võnkuma. Maapinna võnkekii-rus oleneb korraga plahvatava lõhkeaine kogusest ning hoideobjekti kaugusest.

Ehitisele lubatud ohutu võnkekiirus ole-neb ehitise konstruktsioonist. Lähimad ehitised on 240 m kaugusel asuvad Räbina talu puithooned, mille lubatav maksi-maalne ohutu võnkekiirus on 9,9 mm/s. Venemaal olevad hooned asuvad Petseri-maal 1 ja 1,5 km kaugusel piirist ega satu lõhketööde ohualasse. Lõhketöid tegi fir-ma BalRock OÜ.

Katselõhkamisel tehti lähima Räbina talu majale mõjuva vibratsiooni ja müra mõõtmine. Suurim võnkekiirus lõhkamise hetkel Räbina talu puithoone juures oli 0,47 mm/s ja müra 50 dB.

Tänapäeva lõhkematerjalide abil on võimalik lõhata ilma ehitisele kahju teki-tamata päris ehitise kõrval. Kaasaegsed veekindlad lõhkeained ei reosta vett ega saasta õhku mürgiste gaasidega nagu CO, NOx, mida elanike seas kardetakse N Liidu aegsete lõhkeainete kasutamise ajast. Kaas-aegsed lõhkeained paiskavad õhku ainult CO2. Vee seire Räbina talu kaevus ei tähel-da mingisuguse reostuse jälgi.

Põhjavee taseme säilitamine

Kaevandamise oluline uudsus seisneb selles, et karjäärist ei pumbata vett välja. Kaevevälja ümber ei teki veetaseme alan-duslehtrit, ei ole vaja karta kaevude kui-vaks jäämist. Kobestatud kaevist ammutab ekskavaator vee seest, tõstab märja kaevise karjääri põhjale nõrguma. Veest nõrutatud kaevis veetakse purustussõlme killustiku tootmiseks.

Kaevisest saab toota ehituskillustikku, mis sobib asfaltbetooni ja tsementbetooni segude täiteks. Kui juba osaliselt on vee-alust kivi kaevandatud, alustakse katendi vedu kaevandatud alasse, seega pole vaja uusi alasid kattekivimite ladustamiseks. Nii alustatakse juba dolokivi kaevandami-se ajal kaevandatud ala korrastamist.

Korrastatud alale antakse tagasi tema endine eesmärk – metsandus. Väiksemal alal tekib tehisjärv, mida saab kasutada nii puhkealana kui kalakasvatuseks. Igatahes on selgunud, et kaljuseid kivimeid (lubja- ja dolokivi) on võimalik vee seest kaevan-dada.

ETF grant 7499 - mi.ttu.ee/ETF7499 “Säästliku kaevandamise tingimused“

igatahes on selgunud,

et kaljuseid kivimeid

(lubja- ja dolokivi) on

võimalik vee seest

kaevandada.

Pildid: enno lend

tegija16

2/2011 (30)

tegija16

tunnustus:

inseneriHariduse MÄrksÕnad on ÕPPekaVade arendus ja koosTÖÖ

intervjuu aasta

insener 2010 enno

lendiga.

Malle jürVes, Tallinna Tehnikakõrgkooli avalike suhete juht

Kuidas algas haridustee? Olen käinud läbi kõikvõima-

likud kutsehariduse ja kõrghari-duse astmed. Tehnika on mind alati huvi-tanud ja pannud lapsepõlves mitmesugu-seid masinaid putitama. Seega oli loogili-ne jätk minna pärast 8. klassi lõpetamist õppima Tallinna Ehitus- ja Mehaanika-tehnikumi, mille lõpetasin tehnikuna 1977. a kiitusega. See andis võimaluse kandideerida kohe Tallinna Polütehnilis-se Instituuti vaid füüsika eksamiga. Inse-neriasjandus ei olnud teiste erialadega võrreldes nii politiseeritud ja võlts, vaid asisem, sellest ka valik. Tehased mind ei huvitanud, meeldis hoopis tegeleda uuri-misega, seetõttu osalesin ka TPIs ÜTÜ tegevuses.

Ja siis tööle…Juba enne TPI lõpetamist 1982. a

asusin Tallinna Pedagoogilisse Instituuti tööle üldtehniliste ainete õpetajana. Kuna olin juba TPI juures teinud liikluskorral-duse uuringuid, siis asusin 1984. a tööle Tallinna Trammide ja Trollibusside Valit-susse liiklusohutuse insenerina. Ja 1987. aastal jõudsin tagasi TEMTi, nüüd juba direktori asetäitjana tootmisõpetuse alal ja õppejõuna.

Malle jürVes, Tallinna Tehnikakõrgkooli avalike suhete juht

K

enno lend

tegija 17

2/2011 (30)

tehtud tööle ja kordaminekutele ning an-nab innustust edaspidiseks.

Milline on inseneride olukord Eestis?

Insenerikutse staatus ühiskonnas on muutunud – iseseisvuse alguses langes in-seneride positsioon, populaarsed olid äri, müük, turundus, suhtekorraldus – nn pehmed alad. Viimastel aastatel on noored saanud aru, et inseneriharidus on jätku-suutlik kogu eluks. Insenerikutse on huvi-tav, see nõuab pidevat enesetäiendamist, ei ole igav. Majandusstruktuuri areng on kaldunud töötleva tööstuse poole, mis on esitanud uued väljakutsed. Insenerikutse sisu on teisenemas – lisaks tootearenduse-le on akuutne valdkond ka teenuste eden-damine. Majandus on liikumas odava tööjõu kontseptsioonist innovatiivse, kapi-tali- ja oskuskeskse majanduse suunas. Noored on oma valikutes üsna arukad, näiteks masinaehitust on aastaid peetud mustaks, mittemeeldiva keskkonnaga alaks, nüüd käib masinaehitusinseneri töö enamjaolt arvutikeskkonnas põnevate ar-vutiprogrammidega.

Esineb üksikuid müüte, mida ei õnnes-tu ümber lükata, mis tuleb aga asendada uute müütidega, nagu näiteks Robotex, ülemaailmne tootearendusvõistlus Formu-la Student jne, mis loovad uue arusaama nüüdisaja insenerikutsest.

Insenerikutse populariseerimisse annab oma panuse ajakiri Inseneeria.

Inseneeria kolleegiumi liikmena saan öelda, et ajakiri on oma eesmärgiks sead-nud promoda Eesti inseneride saavutusi. Ajakiri on laiale lugejaskonnale alates (kõrg)koolidest ettevõteteni. Teist insene-rivaldkonna häälekandjat Eestis ei ole, see on praktiliselt ainuke, seetõttu on ka aja-kirja populaarsus tõusuteel. Töö Inseneeria kolleegiumi liikmena on mulle huvitav ja arendav kahest aspektist. Kõigepealt ajakir-ja sisu ja teiseks on kolleegium huvitavate inimeste kooslus, mis rikastab oma vaim-susega.

Kevadel valis Tallinna Tehnikakõrgkooli nõukogu ja nõunike kogu kõrgkooli uueks rektoriks Enno Lendi. Mis viis kandideerimiseni?

Praegusel hetkel on käsil logistikavaldkon-na magistritasemel õppekavade “Tarneahe-la juhtimine” ja “Logistika” väljatöötamine tulenevalt tööturu vajadustest TTK ja TTÜ koostöös. Tulemusteni peab jõudma 2012. a.

Aastast 2006 lisandus töö Inseneride Kutsenõukogu esimehena?

Kutsenõukogu töö on ajendatud sel-lest, milliseid oskusi, teadmisi ja hoiakuid vajavad insenerivaldkonna ettevõtted ja mida pakuvad kõrgkoolid. Põhitegevuseks on üleminek uuele kvalifikatsiooniraamis-tikule: kuidas ühildada kõrghariduse tase-med ja inseneri kutsetasemed. Kõrgkool annab ettevalmistuse, aga alles praktika töökeskkonnas annab iseseisva vastutuse määra. Põhiseisukohad on formuleeritud,

sh ka reguleeritud kutsealadel nagu ehitus, arhitektuur, meditsiin jne. Logistikainsene-ri valdkond on reguleerimisel. Kutsestan-dardite arendamine on pidev protsess, sa-mas on need aluseks õppekavade väljatöö-tamisele ja arendamisele.

Eesti Inseneride Liidu tunnustus tuli Aasta Insener 2010 tiitliga.

See oli üllatus. Olen veendunud, et väärikaid nominente oli kümmekond. Inseneride Liit ja Inseneride Kutsenõuko-gu teevad tänuväärset tööd kutsekvalifikat-siooni raamistiku mõistlike arusaamade väljatöötamisel ja rakendamisel. Aastate jooksul on haridustasemed olnud erinevad (5, 4+2, 3+2) ja kõikidel lõpetanutel on õi-gus saada kutse. Aunimetus on tunnustus

Haridus sellega ei piirdunud…Pärast Eesti iseseisvumist sai juba Eu-

roopas ringi käia ja külastada teisi kõrg-koole. Leidsin, et transpordivaldkonna laiem ja asisem käsitlus on logistika. Veon-dus on kitsam valdkond, aga logistika võimaldab tarneahela protsesse haarata laiemalt. Koos soomlastega sai valmis lo-gistika õppekava projekt rakenduskõrgha-riduse tasemel, mille ettevõtete liidud kiitsid heaks ja mille alusel algas õppetöö 1994. a. Ja seda juba kõrgkoolis, sest 1992. aastast sai TEMTist rakenduskõrgkool.

1999. a sain TTÜst tehnikateaduste magistrikraadi transporditehnikas. Tegin transiidi- ja logistikauuringuid koos TTÜ kolleegide Aare Uustalu, Jüri Lavingu ja Ene-Mall Villemiga. Paralleelselt õppetöö-ga uurisin näiteks hõljuki kasutamise või-malikkust Lääne-Eesti väikesaartel ja Peipsil. Ettevõtteid, kes tundsid hõljuki tootmise vastu huvi, oli, aga tootearendus oli sel ajal nõrk. Siis tajusin esimest korda, et oleks vaja tihedamat koostööd ettevõte-te ja õppeasutuste vahel.

Järgnes doktoriõpe…Saaremaa püsiühenduse võimalikkuse

uurimine näitas juba selgesti, kuidas logis-tika mõjutab piirkonna majandust. 2007. a kaitsesin TTÜ majandusteaduskonnas filosoofiadoktori (ärikorraldus) kraadi transpordiühenduse ja majandusarengu interaktsiooni teemal.

Millised on logistikavaldkonna arengud Eestis ja Euroopas?

Logistikavalkonna uusi tegijaid tuleb toetada, sest üks põlvkond logistikaõppe-jõude on vahele jäänud, järjepidevus on katkenud. Selles interdistsiplinaarses vald-konnas jätkub tegutsemisruumi paljudele. Esimene väga huvitav rahvusvaheline ko-gemus oli IV raamprogrammis, kus koos TTÜ ja VTT (Soome) töötasime välja Via Baltica arengustsenaariumeid. Need on realiseerunud ja meenuvad aeg-ajalt Riia poole sõites. Interregionaalsed projektid on In Loc ja Baltic Tangent koostöös erine-vate maakondade, kõrgkoolide ja riikidega. Olles European Forum of Logistics Educa-tion liige, saan pidevalt jälgida õppekava arengut ja hinnata oodatud õpiväljundeid.

viimastel aastatel on

noored saanud aru,

et inseneriharidus on

jätkusuutlik kogu eluks.

insenerikutse on huvitav.

tegija18

2/2011 (30)

Töötasin Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektorina pikalt, 18 aastat. Tahtsin juba näha, kuidas keegi teine teeb minu tööd. Kerkis küsimus, kas minna edasi või kõrvale. Siit ka otsus kandideerida rektori ametikohale.

Kuidas hinnata insenerihariduse hetkeseisu?

Oleme jõudnud selleni, et elu jooksul tuleb kaks kuni kolm korda ümber õppida. Tänapäeva insenerihariduses ongi vaja kõi-gepealt põhilisi inseneritõdesid – esiteks matemaatikat ja reaalaineid, teiseks sotsiaal-seid oskusi, kommunikatsiooni, turundust ja ettevõtlust. Eesti insenerid on erialaselt tugevad, aga kahjuks liiga individualistid.

Olen jaganud end erinevate uurimis-tööde (7. raamprogrammi projektid) ja õppetöö vahel. Pooldan laiapõhjalist koos-tööd, aastaid olen seda teinud mitmete kõrgkoolidega nii Eestis kui ka välismaal.

Millised on eesmärgid ja väljakutsed insenerihariduse edendamisel rektorina?

Esiteks esmakutsete väljastamine. 2012. aastast hakkab kõrgkool kutsestan-dardite kvalifi katsiooniraamistiku piires andma oma lõpetajatele esmakutset. See võimaldab lõpetajatel siseneda tööjõutu-rule ja edasine sõltub juba inimesest ene-sest. Tähtis on tagada ka tööturule juurde-pääs, see eeldab insenerikutsete rolli ja vastutuse suurendamist. Ettevõtjad ei ole veel hakanud kutseid väärtustama, see vajab laiema arusaama kujundamist.

Teisena nimetan koostööd ettevõtetega – kuidas kõrgkoolid ja ettevõtted saaksid teha koostööd paremini, viisil, mis on ka-sulik mõlemale. See hõlmab nii õppe- kui arendustööd ja ettevõtete inseneriproblee-mide lahendamist, kompetentsikeskuste rajamist jms.

Kolmandaks õppeprotsess – õppekava-de arendamine nii, et lõpetajate tegelikud õpiväljundid on lähedased oodatud väl-junditele ja elukestva õppe vajalikkuse rõhutamist, olgu siis tasemeõppes, täiend-õppes või mõlemas.

Kuidas sellises pingelises töös ellu jääda ja ennast laadida?

Ühe töö pingeid aitab unustada teist-

sugune keskkond, inimesed ja probleemid. Tegevuseta jõudeaega mul ei ole, kõik puhkused on aktiivsed. Talvel suusapuhkus mägedes, lemmikpaik on Trysil Norras. Suvel pere ja sõpradega automatkad Eu-roopas, alates Põhjamaadest kuni Hispaa-nia ja Lõuna-Itaaliani. Tähtsal kohal on ka lugemine. Minu loomuses ei ole ulmekir-jandus ja kriminaalromaanid, vaid doku-mentalistika. Lemmiklugemisvara on tõsi-semat laadi – ajalugu, dokumentalistika, teadusfi losoofi a, elulood.

Aasta Isa tiitliga (1999) pärjatud inseneril on 6 last – 3 tütart ja 3 poega. Kas mõni lastest on valinud ka inseneri-kutse?

Elus on olnud erinevaid perioode. Kui lapsed olid väiksed, tuli mul õppida töö kõrvalt. Siit ka neile esimene õpetus –tu-leb alati ise hakkama saada. Nooremal põlvkonnal on hea võimalus arvestada ümberõppimisega. Tütar Kristiina lõpetas Rootsis muusikaakadeemia viiuli eriala, seejärel aga asus õppima Karolinska Insti-tuuti meditsiiniinformaatikat. Seega sümbioos meditsiinist ja inseneriasjandu-sest. Abikaasa on muusikaõpetaja ja kõik meie lapsed on õppinud muusikat. Ühi-sed musitseerimised on meie peres tradit-sioon; kui lapsed olid väikesed, siis kind-lasti ka perematkad. Noorim poeg lõpe-tab kevadel gümnaasiumi ja on agar len-nundushuviline, tema võib selles vald-konnas ka edasi õppima minna. Ilmselt on huvi alguse saanud meie perekonna-nimest...

PerePuHkusel mÄgedes

noorim poeg lõpetab

kevadel gümnaasiumi

ja on agar lennundus-

huviline. ilmselt on huvi

alguse saanud meie

perekonnanimest.

Enno Lendi CV-d vaata eelmisest Inseneeriast.

Pildid: mati Feldmann, salvest

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeedukuse valem20

2/2011 (30)

edukuse valem20

ajalooga ettevõtted:

salVesT kui eesTi ToidukulTuuri edasikandja

Üht suurt toiduainetööstust polnudki inseneeria

veel külastanud, sestap otsustasime selle vea

parandada ja astuda sisse asi salvest – ettevõt-

tesse, mis on järjepidevalt töötanud aastast 1946

ja aidanud edendada meie toidukultuuri.

MaTi FeldMann, Inseneeria peatoimetaja

Tartu Konservitehase nime all alus-tanud AS Salvest ei kurda majan-dusraskuste üle, sest inimesed söö-

vad nii headel kui vähem headel aegadel. Siiski mingi mõju majanduskasvul söömis-harjumustele on. “2008. aastal ei jõudnud me nii palju toota, kui tarbija nõudis,” selgitab Salvesti juhatuse liige Priit Karp, “Salvesti aastakäive küündis siis 180 miljo-ni kroonini. 2009 ja 2010 olid kerged taga-simineku aastad, eelmise aasta käive jääb 145–150 miljoni krooni kanti.”

Milline on täna Salvesti tooteportfell?

“Põhiline on supid, lõunatoidud, kastmed (sh ketšup ja majonees), lastetoidud, moo-sid. Meie suppide ja lõunatoitude n-ö kõr-gem bränd on “Salvest” ise, mõnevõrra odavam bränd aga “3 min”, need on ilma lihata tooted. Lastetoidud on “Põnni” brän-di all: mehud, pudrud, mahlad, kokku 32 toodet. Moosid on aga “Meie Mari” brändi all. Veel on salatid – näiteks salat “Toome” on tuntud juba sügavast nõukogude ajast ja müüb endiselt. Meie eraldi tootegrupid on kapsas – praekapsas, mulgi kapsad jne –, kurk ja kõrvits. Kokku on meil umbes 180 nimetust tooteid,” loetleb Priit Karp. “Tu-rustame ka mõnede allhankijate toodangut, näiteks letšot.”

Kuivõrd on tarbijate maitse paigas või muutub see? “Mingil ajal olid hitt-tooted näiteks pilaff ja frikadellisupp, aga need vaibusid ära. Tarbija tahab vaheldust,” leiab Priit Karp. “Teine trend on praegu kauplu-ses kollaste kampaaniasiltide otsimine – astub ostja sisse ja otsib seda, mis täna soo-dusmüügis on. Ja seda allahindlust ei tee kaupmees, vaid ikka tootja.”

salvesti hooaeg algab poolest juulist kurgiga

Räägime Salvesti tootmise iseärasustest. “Praegune kuu ehk jaanuar on n-ö supikuu, paneme purkidesse suppi, toodame juba suve jaoks ette,” iseloomustab Priit Karp. “Muide, kodumaine tarbija tahab erandi-tult toodet klaaspurgis – tahab näha, mis seal sees on –, pidades plekkpurki koeratoi-duks. Aga näiteks soome tarbija ja ka teised

lasTeToiTude ValMisTaMise seadMed

sa

lves

ti k

öö

gip

oo

lel:

auToklaaVides kuuMuTaTakse Toodang sTeriliseeriMiseks 120 kraadini

Toodang on auToklaaVisT lÄBi, liikudes sildisTaMise Poole

AS Salvest

Käive 2010: 145–150 mln krooni »

Ekspordi osakaal: 10–15% »

Sortiment: 180 toodet »

Päevatoodang: 30 tonni »

Töötajate arv: 160 »

Kapital: 100% Eesti »

edukuse valem 21

2/2011 (30)

oktoobris on põhiline kapsahooaeg, kapsas on meil valdavalt kodumaist päritolu. 2010 oli meil rekordiline “kapsa-aasta”. Sügisel töötame suure koormusega. Oleme loodu-sega tihedalt seotud.”

Tootmise niisugune hooajalisus tähen-dab seda, et Salvestil on raha laovarude all

pikalt kinni, käive on seetõttu aeglane. Vaja on ka ohtrasti laopinda. Salvesti tootmine on ka võrdlemisi energiamahukas, ja selleks on ettevõttel oma 9,75-megavatine katlama-ja (ja ka oma puurkaev), mis koos annavad 195-kraadist auru rõhul 11 baari. Aur on energiakandja kogu tootmises. Kuues auto-

on harjunud jällegi plekkpurgiga. Toot-mistsüklist rääkides on meil mai lõpust kuni poole juulini kollektiivpuhkus. Poo-lest juulist tuleb sisse kurk: juuli ja augusti-ga tuleb sisse teha terve aasta kurgivajadus, 1000–1500 tonni. Kurk moodustab meie käibest umbes 10 protsenti. Septembris-

PakendaMine TerMoVÄHeneVasse kilesse roBoT TiiruTaB üMBer euroaluse, MÄssides selle kilesse

MaakiVid lÄHeVad raskuseks HaPukaPsa Peale

edukuse valem22

2/2011 (30)

klaavis, millest igaühte mahub kaks tonni toodangut, kuumutatakse valmistoodang steriliseerimiseks 120 kraadini. “Alternatiiv oleks lisada säilitusaineid, aga meie oleme valinud ilma säilitusaineteta tee,” selgitab Priit Karp.

kui suhkur kallineb, süüakse rohkem moosi

“Suhkrut on meil hetkel poole veeb-ruarini, seda pole palju. Meid on mõjuta-nud negatiivselt praegune suhkrupaanika. Samas näitab praktika, et kui suhkur kalli-neb, tarbitakse rohkem moosi,” toob Priit Karp välja huvitava seaduspära. “Tooraine varustuskindluse tagamiseks – kapsas, kurk, peet, kartul – sõlmime varakevadel tarnele-pingud ja müüme põllumajandustootjatele kindla sordi seemet. Tahaksime saada iga aasta näiteks 100 tonni kapsast ühelt kasva-tajalt, mitte ühel aastal 200 ja teisel aastal kaks tonni.”

Üks kultuur, mis sõltub väga aastast, on kodumaine õun: üks aasta on õuna-aasta ja teine lihtsalt ei ole. Vestlusest Salvesti toot-misjuhtidega selgub, et tööstuslik õun Eesti tingimustes just üliperspektiivikas pole. “Näiteks Rootsis peab oma kodumaine õun vastu jõuludeni, ka Eestis oleks rohkem mõtet säilivat söögiõuna kasvatada,” leiab Priit Karp.

Aga mida siis Eestis on mõtet viljelda? “Meie vääristame kodumaist köögivilja ja liha,” vastab Priit Karp.

Kui palju Salvest ekspordib? “Umbes 10–15 protsenti toodangust. Peamised siht-riigid on Läti, Leedu, Saksamaa, vähemal määral Soome ja Venemaa. Ekspordiks lähe-vad peamiselt supid ja lõunatoidud.”

Ringkäigul tootmistsehhides selgitab Salvesti peainsener Enn Viilipus, et ajaluk-ku on kadunud toorme ämbritega tassimi-ne. 2001. aastal sai tehas ümber ehitatud, hangitud uus sisseseade. 2005 ehitati uus katlamaja. Valmistoodangu liine on kaks. Kuivõrd toodete nomenklatuur on lai, peab üks liin (7,5 mln krooni) hakkama saama näiteks ketšupi, moosi, kastmete ja lastetoidu villimise, kaanetamise, sildista-mise, pakendamisega jne. “See tähendab liini pidevat ümberseadistamist,” selgitab Enn Viilipus. “Päevas valmistame korraga kolme-nelja toodet. Ja veel: lastetoit peab nõuete järgi valmima omaette ruumides, teistest lahus.”

Hapukapsas hapneb ehtsate maakivide all

Päris põnev on jälgida hapukapsa tege-mist. Spetsiaalne puur puurib kapsapeast südamiku välja, purusti lõikab terve kapsa-pea korraga ribadeks (eelmisel sajandil olid kodumajapidamistes nn kapsahöövlid), hapnemine toimub keldris umbes tonnistes mahutites. Hapendatav kapsas nõuab anu-ma peale lahtist kaant ja kaane peale suru-tist. Salvestis on selleks puhuks konteinerid ehtsate maakividega. Tõsi, kasutusel on ka

“tehislikud” raskused, betooni täis valatud plastikkanistrid, aga need pole pooltki nii põnevad.

Purgikaaned hoiab kindlalt peal vaakum

Kui keegi veel ei tea, siis purgikaas on tihkelt kinni tänu vaakumile. Enne kaane-tamist juhitakse purki tulist auru, mis täi-dab selle osa, mis jääb purgi sisu ja kaane vahele. Kaane all – seal, kus see puutub kokku purgi suudmega, on spetsiaalne pastakiht, mis võimaldab purgi hermeetili-selt sulgeda. Kui nüüd aur maha jahtub, tekibki vaakum.

Autoklaavidesse steriliseerimiseks lähe-vad juba kinnikaanetatud purgid. “Et pur-kide sisu kuumutamisel kaaned taas lahti ei tuleks, rakendatakse autoklaavis vasturõhku – 0,5 baari üle purgisisese rõhu,” selgitab Enn Viilipus. “Vaakumi olemasolu mõõde-takse hiljem liini peal üle: kui kõik on nii, nagu peab, on purgi kaas kergelt nõgus. Kui vaakumit pole, on kaas tasapinnaline.”

Tootmisliini lõpus on veel üks põnev seadeldis – kiletamisrobot. See hakkab tii-rutama ja tõmbab euroalusele laotud pur-giplokkidele kile ümber.

“Paljud toiduainetööstused nagu liha-kombinaat, piimakombinaat ja kalakombi-naat on Tartust kadunud, ent meie oleme jäänud,” võtab Priit Karp jutu Salvestist kokku. Inseneeria toimetus soovib Salvesti-le jätku!

kodumaine tarbija soo vib

eranditult klaaspurki –

tahab näha, mis seal sees

on –, pidades plekk purki

koeratoiduks.

INNOVATSIOONI SEMINARID JA ÕPPEREISID 2011

I teema - TRIZ

Innovatsiooni õppereiside kava aastal 2011

TEEMA RIIK TOIMUMISE AEG

Protsessiinnovatsioon – TRIZ Lõuna-Korea nädal 13

Tootearenduse juhtimine Soome nädal 15

Väärtusahela innovatsioon – lisaväärtuse loomine Taani nädal 20

Tootearenduse protsessid Jaapan nädal 33

Tootearenduse mudelid Kanada nädal 42

Ärimudeli innovatsioon – Osterwalderi lõuend Itaalia nädal 44

Pildid: autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eekommentaar24

2/2011 (30)

kommentaar24

3) siseturuosakond, kelle põhiülesanne-teks on ... kvaliteedi infrastruktuuri (sealhulgas standardimise, akrediteeri-mise, sertifi tseerimise ja metroloogia) ja konkurentsi alaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, ... ning valdkondlike arengukavade väljatöötamises osalemine ja nende elluviimise jälgimine.

Siseturu osakonnas on Kvaliteedi inf-rastruktuuri talitus, mille ülesannete hul-gas käsitleb kvaliteeti vaid üks punkt:

Eesti kvaliteediühingu 20. aastapäev:

kValiTeedijuHTiMine ja kValiTeeTjuHTiMine eesTis

esimene iso kvaliteedistandardite väljaanne ilmus aastal 1987 ning isemajandava

eesti aastatel jõudis sellel põhinev uudne kvaliteediliikumine ka eestisse. millised on

selle tulemused ja kuidas see rahuldab tänaseid vajadusi?

Aastal 1991, kui Eesti Kvaliteedi-ühingu asutasime, kujutasime ette, et peatselt toetavad seda kõik Eesti

ettevõtted, sest kes ei sooviks, et tema too-dang märgiga “Made in Estonia” saab oma kõrge kvaliteedi poolest kuulsaks üle kogu maailma. Seni olid nad pidanud töötama GOSTide alusel majandussüsteemis, mis kvaliteeti ei soosinud. ISO kvaliteedistan-darditele üleminek aga sõltub ettevõttest endast. Kõik näis siis olevat võimalik.

Kuid turumajanduse tulekuga kaasne-nud karm majanduslik tegelikkus ja kõiki-de konkureerimine kõigiga lõpetas peagi sinisilmse ettekujutuse ettevõtete tuleva-sest koostööst kvaliteedi alal. Ja ühing ku-junes selliseks, nagu see praegugi põhiliselt on – kvaliteedispetsialistide perioodilise kooskäimise ja koolitamise korraldamise kohaks.

Paraku kulgeb kvaliteedialane tegevus Eestis, nagu majandustegevus tänini üldse, peamiselt isearenemise rada. Vabariigi va-litsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628) sõna kvaliteet puudub. Siiski oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhi-määruse (RT I 2002, 88, 508) algversioonis järgmine paljulubav punkt:

7) tööstusosakond, kelle põhiülesanne-teks on majandus- ja ettevõtluspoliitika kujundamise raames kvaliteedi infrast-ruktuuri (sh standardimise, akrediteeri-

mise, sertifi tseerimise ja metroloogia), kvaliteedijuhtimise, turujärelevalve, tööstusomandi kaitse ja tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni alaste riigi arengukavade väljatöötamine, nen-de elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ette-valmistamine.

Ent juba järgmisel aastal tööstusosakond likvideeriti ning käesoleval ajal on minis-teeriumi põhimääruses järgmine tekst:

Heino leVald,Tehnikakandidaat, majandusdoktor, Eesti Kvaliteediühingu asutajaliige

kommentaar 25

2/2011 (30)

mist ja tunnustamist ehk sertifitseerimist. Välisturgudel tegutsevate või sinna pürgi-vate kommertsorganisatsioonide kvalitee-dijuhtimissüsteeme sertifitseerivad rahvus-vaheliselt tunnustatud sertifitseerimisfir-mad ning see on suhteliselt kulukas. Ai-nult kohalikul turul tegutsevad organisat-sioonid, eriti aga valitsusasutused ja koha-likud omavalitsused, rahvusvahelist tun-nustust ei vaja. Need võiksid olla tunnus-

tatud riigisiseselt, mis oleks odavam, kuid seda ei ole korraldatud. Organisatsioonide juhtimissüsteemide enesehindamised, mis toimuvad kvaliteedikonkursside korras, seda ei asenda. Pealegi pole enesehindami-ne kvaliteedijuhtimissüsteemita organisat-sioonidele tavaliselt jõukohane ning see-tõttu on nendel osalevate organisatsiooni-de arv väga väike.

kvaliteedijuhtimissüsteem vähestel organisatsioonidel

Kvaliteediliikumise tulemuste kohta Eestis võib seisuga 7. detsember 2010 esita-da kaks tõika:

Eesti Vabariigi äriregistris on 181 097 organisatsiooni, sealhulgas 114 019 äriühingut, lisaks neile valitsusasutused, kohalikud omavalitsused ja nende asu-tused.

Eestis on 877 sertifitseeritud kvaliteedi-juhtimissüsteemi. See tähendab, et vähemalt 180 220

Eesti äriregistris registreeritud organisat-sioonil tunnustatud kvaliteedijuhtimissüs-teem puudub. Valitsusasutustest on tun-nustatud kvaliteedijuhtimissüsteem vaid kahel – Veeteede Ametis ja Lennuametis, kõrgkoolidest kahel Eesti Mereakadeemial ja Tartu Lennukolledžil. Nendel on see rahvusvaheliselt nõutav. Eesti kõrgharidu-ses on rahvusvaheliselt sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem peale nende veel Majanduse ja Juhtimise Instituudil ECOMEN. Kohalikes omavalitsustes on tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteem vaid ühel asutusel – Tallinna Kommunaal-ametil, mille kvaliteedijuhtimissüsteem sertifitseeriti novembris 2010.

Vaevalt et keegi saaks neid tulemusi nimetada rahuldavaks. Märkida tuleb ka seda, et sertifitseeritud kvaliteedijuhtimis-süsteemidega organisatsioonide arvu kasv on viimastel aastatel aeglustunud – välja langeb peaaegu sama palju, kui tuleb juur-

(1) Kvaliteedi infrastruktuuri talituse põhiülesandeks on kvaliteedi infrastruk-tuuri (sh standardimise, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia) ja turu-järelevalve valdkonnas riigi arengusuun-dade kujundamine, tööstusomandi õigus-korraldus ning nende elluviimise üle järelevalve korraldamine.

Nagu esitatust näha, on riik ja minis-teerium end sisuliselt taandanud tootmise ja teenindamise kvaliteedi tagamise ja tõstmise temaatikast. Tänini puuduvad kvaliteedi infrastruktuuri ja kvaliteedijuh-timise arengukavad. Seda valdkonda regu-leerivate õigusaktide tekkest pole midagi teada. Ministeeriumides toimub Euroopa Liidu sundusel ja toel ametnike täiendus-õppe ja asutuste enesehindamisalane töö. Eurorahast saavad mingit tuge ka kvalitee-ditöötajate kursused ja kvaliteedikonkur-sid. Ent on teada, et juhtimissüsteeme on võimalik täiustada vaid juhtide eestveda-misel. Paraku piirdub kvaliteedijuhtimis-süsteemide loomise eestvedamine riigi poolt vaid mõne juhtivtöötaja kaunisõna-lise lause või esinemisega. Kvaliteediühing on jõudumööda kvaliteediliikumist Eestis edendanud, kuid ta ei suuda riiklikku korraldamatust korvata.

keskvalitsus ja kovid võiks olla tunnustatud riigisiseselt

Mistahes organisatsiooni kvaliteedi juhtimise süsteem vajab välist ülevaata-

vähemalt 180 220 eesti

äriregistris registreeri-

tud organisatsioonil

tunnustatud kvaliteedi-

juhtimissüsteem puudub.

kommentaar26

2/2011 (30)

de. Pole kahtlust, et sellise olukorra peami-sed põhjused on väljaspool kvaliteediühin-gut. Kvaliteediliikumine Eestis vajab edu saavutamiseks senisest hoopis tõhusamat riiklikku korraldamist.

raskematel aegadel kipub kvaliteet unarusse jääma

Pole kahtlust, et kvaliteeditöös on vaja arvestada mitmeid uusi asjaolusid. Neist peamine on see, et organisatsioonide jõu-pingutused suunduvad rasketel aegadel kvaliteedi tagamiselt majanduslike raskus-te ületamisele ja ellujäämisele. Et vältida kvaliteedi lippu kõrgel hoidva organisat-siooni hukkumist majanduslikel või muu-del põhjustel, on vaja neid ohte kvalitee-dijuhtimissüsteemide väljatöötamisel ja arendamisel arvestada. Organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi eesmärgid peaksid olema püstitatud laiemalt ning hõlmama mitte ainult välisklientide, vaid senisest enam ka siseklientide huve ja oo-tusi, sh organisatsiooni töötajate vajadusi ja ootusi, majandustegevuse edukust ja püsimajäämist konkurentsi tingimustes.

Neid probleeme arutatakse ISO pea-korteris, võtmaks arvesse kvaliteedistan-dardite täiustamisel, ent on teadmata, kas, kuidas ja millal see õnnestub. Kuid neid on vaja arvestada juba nüüd. Selleks on vaja lähtuda organisatsioonide juhtimis-süsteemide arendamisel mitte ainult kva-liteedi tagamise vajadusest klientide huvi-des, vaid organisatsiooni kõikidest eesmär-kidest ja välistest tingimustest. Kõik see on tegelikult võimalik olemasolevate kvalitee-distandardite alusel, rakendades neid ka muude tegevuste tulemuslikkuse huvides. Sellist juhtimissüsteemi on seni nimetatud totaalseks või täielikuks kvaliteedijuhti-missüsteemiks.

kvaliteedijuhtimine peab laienema siseklientidele

Sobivam nimetus kõiki organisatsioo-ni seisukohast vajalikke aspekte arvestava juhtimissüsteemi jaoks on kvaliteetjuhti-missüsteem. Selle sisuline tähendus aval-dub võrdusest: kvaliteetjuhtimine = kvali-teetne juhtimine. Kvaliteedijuhtimise laiendamine siseklientidele ja muudele vajalikele juhtimistegevustele ning ümber-

nimetamine kvaliteetjuhtimiseks lahen-daks mitu probleemi.

Kvaliteedijuhtimine on ingliskeelse quality management’i kunagi omaksvõe-tud tõlge. Ent püüded selgitada kvali-teedijuhtimist väikeettevõtetes ja koha-likes omavalitsustes on näidanud, et eestlaste enamikule, sh paljude organi-satsioonide juhtidele, jääb see mõiste arusaamatuks. Kuid just juhtide eestve-damiseta ei saa organisatsiooni kvalitee-dijuhtimises midagi olulist toimuda.

Kvaliteedijuhtimise mõiste selgitamise teeb eriti raskeks see, et seda ei käsitleta pea üheski juhtimisõpikus. Küll aga võime leida Eesti vast kõige autoriteet-semas juhtimisalases raamatus lause: “Kuigi keelepruuki juurdunud, on sõna juhtimine kasutamine sisuliselt väär, kui kõne all on omadus või tulemus (kvaliteet, kasum vms).” (Üksvärav, lk 34). Võõras on paljudele ka sõna klient, mis rahvusvahelise terminoloogia ko-haselt tähendab organisatsiooni tege-vuste tulemuste tarbijat, kelle vajaduste ja ootuste rahuldamine on kvaliteedi kõige üldisem kriteerium ja ISO kvali-teedistandardite nurgakivi. Paljude tervishoiu ja hariduse alal töötajate poolt võrdsustatakse klientide teenin-damist peaaegu et tegevusega punase laternaga majas. See ei tähenda seda, et mõnedel tegevusaladel ei tuleks välis-

klienti vajadusel nimetada harjumuspä-raselt patsiendiks, õpilaseks vms. Asjade praegune vääritimõistmine al-

gab tegelikult ISO standarditest ja eesti-keelsetest teatmeteostest.

Kvaliteedijuhtimine on küll defi neeritud ISO standardis (EVS-EN ISO 9000-2007, lk 26), kuid seda mõistet ei esine mitte üheski eestikeelses teatmeteoses. Sõnas-tikes leidub küll sõna kvaliteet, kuid se-da on käsitletud vaid fi losoofi lise mõis-tena ja kasutatavana toodete kohta.

ISO standardis on kvaliteet määratletud kui “määr, milleni olemuslike karakte-ristikute kogum täidab nõudeid” (EVS-EN ISO 9000-2007, lk 23). Kes ütleb lu-gejale, mida see tähendab? Alles mitme selgitava märkuse alusel selgub, et ni-metatud nõueteks on organisatsiooni tegevuse tulemuste tarbijate ehk klien-tide vajadused ja ootused, ning et kva-liteedi taseme hindamise aluseks on kliendi rahulolu ehk arvamus tema nõuete täitmise kohta. Sellele toetuvat kvaliteedi määrangut pole üheski kät-tepuutunud eestikeelses teatmeteoses.

Standardis on määratletud, et “kvalitee-dijuhtimissüsteem on juhtimissüsteem organisatsiooni kvaliteediga seondu-vaks suunamiseks ja ohjeks” (EVS-EN ISO 9000-2007, lk 25). Mistahes eesti-keelses teatmeteoses kvaliteedijuhtimis-süsteemi mõiste puudub.

artikli autor Heino levald akordionil musitseerimas.

kommentaar 27

2/2011 (30)

Lisaks muule on standardid võrdlemi-si kättesaamatud. Müügil on need vaid vähestes kohtades, on küllaltki kallid ning nende paljundamine paberil ja levitamine internetis on keelatud.

Eespooltoodut kokku võttes võib öel-da, et kvaliteediliikumise praeguse ebara-huldava olukorra üheks oluliseks põhju-seks on ka kvaliteedijuhtimise olemust ja mõistete seletust sisaldava eestikeelse kir-janduse puudumine.

Ilmunud on küll mitmed raamatud kvaliteedijuhtimise spetsialistidele, kuid need on täiesti kasutud juhul, kui lugeja ei tunne algmõisteid ega leia neid ka teatme-teostest.

Erinevalt kvaliteedijuhtimisest on kvaliteetjuhtimise mõiste inimestele suu-resti seletamatagi selge – see tähendab or-ganisatsiooni kvaliteetset juhtimist. Täpse-mini võiks selle sõnastada järgmiselt. Kva-liteetjuhtimine on organisatsiooni selline juhtimine, mille puhul organisatsiooni tegevuse tulemus vastab püsivalt nii välis-

kui siseklientide vajadustele ja ootustele. Sellest määrangust tulenevad mõisted

peavad leidma oma koha ka eestikeelsetes sõnaraamatutes ja teatmeteostes. Kvaliteet-

juhtimissüsteemi väljatöötamine ja raken-damine on võimalik vaid organisatsiooni tippjuhi eestvedamisel. Süvendatud õpe selleks saab toimuda vaid kvalifi tseeritud

juhendamise teel organisatsiooni kvaliteet-juhtimissüsteemi väljatöötamise ja raken-damise käigus.

Et kvaliteetjuhtimine areneks igal ta-sandil ja riigis tervikuna on Eesti valitsusel, ministeeriumidel ja kohalikel omavalitsus-tel viimane aeg võtta kvaliteediliikumine enda mureks ja selle tõendamiseks alusta-da iseendast. Ning Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeeriumil asuda täitma oma juhtivat osa sel alal.

kirjandustEVS-EN ISO 9000-2007 Kvaliteedi- »juhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara. Eesti Standardikeskus. Üksvärav, Raoul. Organisatsioon ja »juhtimine. Kolmas täiendatud trükk. TTÜ kirjastus. 2004. Vabariigi valitsuse seadus. (RT I 1995, »94, 1628). Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- »teeriumi põhimäärus. (RT I 2002, 88, 508).

Üks oluline põhjus on

kvaliteedijuhtimise ole-

must ja mõistete seletust

sisaldava eestikeelse

kirjanduse puudumine.

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

tootmissisendid28

2/2011 (30)

TÕnis oja,investeerimisnõustaja

igakuine toorainekommentaar:

seni, kuni raHa TrükiTakse, kallineVad ka Toorained

tootmissisendid28

Tegelikult kumbki teineteist ei välista – uus normaalsus võib olla suure su-pertsükli väiksem lainetus.

Toormehindade teiseks ja paljude spetsialistide meelest tunduvalt olulise-maks põhjuseks on aga USA keskpanga rahapoliitika lõdvendamine (Quantitative Easing), mida lihtsustatult võib nimetada ka rahatrükiks. Keskpanga president Ben Bernanke vihjas rahatrüki teisele voorule (QE2) eelmise aasta augusti lõpus ning novembris tehtigi otsus 600 miljardi dolla-ri emiteerimiseks. See pani kerkima aktsia-

turud, aga andis uue hoo ka toorainete hinnatõusule.

Palju odavat raha (dollari, euro ja Jaa-pani jeeni baasintressid on nullilähedased) mõjub soodsalt eelkõige toorainete hinda-dele, sest nendega kaubeldakse peamiselt laenurahaga. Meie hakkasime aasta lõpus hinnatõusu eriti valusalt tundma, sest Euroopa võlakirjakriisi tõttu hakkas lisaks dollaripõhistele toorainehindadele kerki-ma ka dollari kurss. Kõige ilmekamalt tundsime seda oma nahal, kui bensiini hind kerkis lühikese aja jooksul krooni võrra liiter.

Kas ja kui palju USA keskpank ka edaspidi raha juurde emiteerib, ei ole veel teada. Analüütikud arvavad, et see on vä-

Foto: ÄriPÄev

olen tooraineteturge jälginud juba peaaegu 15 aastat,

aga ei mäleta, et kunagi varem oleksid nad kõik nii

üksmeelselt ühes suunas liikunud, nagu see on olnud

viimase poole aasta jooksul.

Palju odavat raha mõjub

soodsalt eelkõige toor-

ainete hindadele, sest

nendega kaubeldakse

peamiselt laenurahaga.

PIMCO juhid Bill Gross ning Mohamed El-Erian propageerivad seisukohta, et lähi-ma kolme kuni viie aasta jooksul ootab meid ees hoopis nn uus normaalsus, mida iseloomustab keskmisest aeglasem majan-duskasv.

Kui eelmise toorainete hinnatõusu tsükkel kulmineerus 2008. aasta suvel, siis olid tõusu eesotsas kuld

ja tööstuslikud metallid, nafta ja teravili. Näiteks kohvi hind jäi aga suhteliselt ma-dalale tasemele. Seekord on erandeid aga üsna raske leida. Tõsi, kakao hind on poole aastaga kerkinud vaid kaks protsenti ja maagaasi hind protsendi võrra odavnenud. Sama perioodi hinnaralli eesotsas on 90 protsendiga puuvill, millele järgnevad pal-laadium (84%), suhkur (78%), mais (74%), hõbe (67%), kaer (55%), soja (53%), vask (51%), riis (49%), kohvi (44%), nisu (38%), apelsinimahl (25%), plaatina (21%). Hinna-tõusud on 18. jaanuari seisuga ning dollari arvestuses.

Erinevad tooraineindeksid kerkisid jaanuari keskel kahe ja poole aasta kõrgei-male tasemele ning 2008. aasta suvisest ti-pust jääb puudu üsna vähe.

Toorainete hinnarallil on kaks peamist põhjust. Arenevate riikide kiire majandus-kasv eesotsas Hiina ja Indiaga põhjustab nõudluse kasvu ka toorainete järele. Kuna valdav osa analüütikuid usub, et kiire kasv kestab veel aastaid või isegi aastakümneid, prognoositakse sama ka toorainete hinda-dele. Taas räägitakse mitukümmend aastat kestvast supertsüklist, mida iseloomustab tavapärasest kiirem majanduskasv. Briti suurpanga Standard Chartered analüütiku Gerald Lyonsi hinnangul algas tsükkel 2000. aastal ning see võib kesta tervelt kolm aastakümmet.

Samas esineb ka risti vastupidiseid ar-vamusi. Maailma suurima võlakirjafondi

tootmissisendid 29

2/2011 (30)

graaFik 1.

nafta hind, usd/barrel (nYmeX)graaFik 2.

maagaasi hind, usd/mmBtu (iCe, london)

graaFik 3.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs)graaFik 4.

terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

graaFik 5.

kulla hind, usd/tr.oz (london)

graaFik 7.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBot, Chicago)

graaFik 6.

nisu hind, eur/t (euronext/matif, Pariis)

graaFik 8.

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

allikad: nYmeX, nYBot, iCe, lme, euroneXt, FoeX ltd

gagi tõenäoline, sest maailma suurim majandus peamiselt selle najal seisabki.

Kui nii, siis pole toormehindade langust loota niipea. Niikaua kui püsib rahatrükk,

tõusevad ka hinnad, aga hinnatõus võib jätkuda veel kauemgi.

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

1.10.1

0

8.10.1

0

15.10.1

0

22.10.1

0

29.10.1

0

5.11.1

0

12.11.1

0

19.11.1

0

26.11.1

0

3.12.1

0

10.12.1

0

17.12.1

0

24.12.1

0

31.12.1

0

7.01.1

1

14.01.1

1

80

100

3,0

4,5

6,0

6000

8000

10000

400

500

600

1200

1500

200

250

300

50

100

150

200

800

1000

Pildid: linkmes

Huvitav laHendus30

2/2011 (30)

Huvitav laHendus30

testimine lihtsamaks:

MoBiilsideTeenusTe TesTsüsTeeM linkMes

mobiilsideteenuste

hulk on suurenenud

ja laieneb pidevalt.

Peatselt on mobiilne

internet konkureeri-

mas interneti püsi-

ühendustega. tihti

tekib selle juures

mõte: kuidas hinnata

ja tõsta pakutavate

teenuste kvaliteeti.

PriiT roosiPuu, Pemetel Ltd, Linkmes Ltd

Kunagi oli oluliselt kergem – kui kõne katkes või teist osapoolt tele-fonis kuulda polnud, oli tegemist

kehva kvaliteediga. Kaasaja teenustega see enam nii lihtne pole. Selleks, et näiteks mobiilset internetiteenust täpsemini testi-da, on vaja alla ja üles laadida mahukaid andmehulki. See võtab palju aega ning üldjuhul on selleks vaja kalleid mõõtesead-meid, et testimise ajal kõik toimuv logides-se salvestada. On vaja värvata kogemustega insener, kes seadmeid kasutada ja hiljem andmeid analüüsida oskab.

Kas asja oleks võimalik teha kuidagi lihtsamalt?

et langetada hinda, tuli rakendada vabavara

Kuna oleme tegelenud aastaid mobiil-sidevõrkude planeerimise, häälestamise ning mõõtmisega, aga pole kunagi olnud piisavalt rahalisi võimalusi mõõtetehnika soetamiseks (mõõteseadmed on renditud

Linkmes Data test 1

PriiT roosiPuu, Pemetel Ltd, Linkmes Ltd

K

või kuulunud operaatorile, kellele töid te-hakse), tekkis soov midagi lihtsamat ja odavamat teha. Sellest kasvaski välja fi rma LinkMeS OÜ, mis on lühend sõnadest Link

Measurement System. Firma loomiseni kulus aega 1,5 aastat. Selle aja jooksul sai katsetatud erinevaid laiatarbe mobiilside-seadmeid ning uuritud nende võimalusi.

Linkmes Data test 2

Huvitav laHendus 31

2/2011 (30)

Lõpuks tulid appi kiiresti arenevad nutite-lefonid ning Android-tarkvara.

Nüüd on LinkMeSi esimene versioon valmis ja töötab. Süsteemi ülesehituse ideeks on lihtsus ja arusaadavus (ka mitte tehnikaalase kõrgharidusega inimesele) ning suur töökiirus. Et süsteemi töökiirust tagada, oli vaja viia süsteemi parameetrite hulk miinimumini. Et langetada hinda, tuli arendusse kaasata vabavara vahendeid. Nii saime kokku süsteemi, kus mõõtmisi ja teste mobiilside võrgus tehakse stan-dardse Android-nutitelefoniga. Andmed saadetakse jooksvalt serveritesse, mis kasu-tavad vabavara SQL-andmebaase, ning kuvatakse Google’i kaartidele. Hetkel on valmis andmeedastuse testide osa, arendus toimub ka kõnetestide osas, kuid kui vaa-data turul pakutavaid mobiilsideteenuseid, siis data-teenuste osatähtsus pidevalt suu-reneb.

Oleme arendanud välja Androidil töö-tava rakenduse, millega saab testi andmeid alla ja üles laadida. Seejuures saab valida erineva suurusega andmemahte ja erine-vaid testide tüüpe (HTTP, FTP jne). Testi käigus salvestatakse tulemused ning need saab testi lõppedes saata serverile. Serveri ülesandeks on andmed kohe fi ltreerida. Vigased andmed kõrvaldatakse ja andmed salvestakse SQL-andmebaasidesse, kus neid vastavalt kasutaja soovile kuvatakse kaardi-le või koostatakse statistilisi aruandeid.

android annab võimaluse kaasata testimisse kliendid

Ühtlasi on lihtne mingis geograafi lises piirkonnas võrrelda erinevate mobiilsi-deoperaatorite teenuseid, jälgida, millised nutitelefonid töötavad paremini. Android-rakendus annab meile siin võimaluse kaa-sata kliendid testide tegemisse. Kellel huvi, saab meilt testideks tasuta Adroid-rakendu-se, vt www.linkmes.com.

LinkMeSi andmebaasides on kõik and-med ajaliselt (kuupäev ja kellaaeg) fi ltreeri-tud. On arendatud välja kalendersüsteem, mis võimaldab minna kasutajal teda huvi-tavale kaardi piirkonnale (maakond, linn, majade grupp jne) ning kohe on näha, millal on selles piirkonnas teste tehtud. Ühtlasi saab vaadata testide andmeid mine-vikust. Väljumata kaardilt saab vahetada nii

mobiilsideoperaatoreid kui testideks kasu-tatud seadmete tüüpe. Tõsisema huvi korral saab kasutaja teda huvitava piirkonna üm-ber joonistada polügooni ning analüüsida andmeid polügooni sees.

LinkMeSi süsteemi kasutajad saavad kiire ülevaate “probleemsetest” aladest, et kasutada seal juba konkreetsete lahenduste leidmiseks vastavaid mõõtesüsteeme. Nii saab tõsta kallite mõõtesüsteemide raken-damise efektiivsust. Samuti saavad LinkMe-Si süsteemist abi keskastme- ja tippjuhid

ning näiteks mobiilsideoperaatorite klien-diteenindused, kes ei oma ligipääsu mõõt-mistele, kuid vajavad oma tööks just ülevaa-teid ja statistilisi aruandeid. Hea oleks näha, mida on andnud mingi investeering mingi linna või piirkonna teenuste kvaliteeti, võrreldes selle piirkonna testide andmeid enne ja pärast investeeringut. Ühtlasi ta-haks tänada mobiilsideoperaatoreid Eestis, Lätis ja Rootsis, kes oma kommentaaride ja ettepanekutega on oluliselt mõjutanud LinkMeSi süsteemi arendamist.

Operator Map view

Pildid: ilmareis.ee, ConstruCtion navale BordeauX

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeHuvitav laHendus32

2/2011 (30)

Marin HoFFMann, ajakirjanik

Kuulsaim katamaraan, mis maailmameredel liuelnud on, on ehk balsapuust alus nimega Kon-Tiki, millega antropoloog Thor Heyerdahl

Peruust Lihavõttesaartele põrutada soovis, mööda pani ja hoopis Polüneesia saartele sattus. Kõve-

mad meremehed hakkavad kohe vastu võitle-ma, et Kon-Tiki oli ikkagi parv, kuid tema

kaheks kindlaks alustalaks olid katamaraa-nile iseloomulikud horisontaalpalgid.

Lugedes erinevaid purjetamisfooru-meid ning rääkides ekspertidega, ollak-se meeste alusevalikus skeptilised. Katamaraani peetakse avamerel suh-teliselt kaitsetuks ja teatud laines vägagi ohtlikuks. Väited on sellised, et väikse lainega lõbusõidul on te-gemist hea sõiduvahendiga, kuid suurema tuule, suurema kiirusega muutub jaht ebastabiilseks ning ebaturvaliseks. Tõsised merekarud oleksid valinud kõik ühekerelise jahi. Mugavus on aga üks argu-ment, mida kõik plusspoolele kannavad.

Huvitav laHendus32

Arutlusi suurelt veelt:

Miks Valisid TÄTTe ja MaTVere üMBer ilMa PurjeTaMiseks kaTaMaraani?

eelmise aasta oktoobri alguses päästis otsad kailt meie kandi kolmas ümbermaailmapurje-

kas, mille pardal meie kohalikud bardid ja näitlejad jaan tätte ja marko matvere. lennuk oli

mõnus ühekereline avamerepurjekas, martha aga kena iseehitatud merealus. laulumehed

valisid oma retke tarbeks aga võimsa ja mugava katamaraani lagoon 421, nimega nordea.

Marin HoFFMann, ajakirjanik

katamaraan nordea on andnud tÄiskÄigu edasi

Huvitav laHendus 33

2/2011 (30)

ruumi, sest lisaks kerede sisemusele saab kasutusele võtta ka kerede vahelise ala. “Sel-lest ka vastavalt rohkem mugavusi, suurte akendega salong, ohtralt panipaiku ja – nii-

palju, kui seda laevas üldse olla saab – ka privaatsust. Ilmselt seetõttu tehti Nordea kruiisiks ka niisugune valik,” räägib Ots.

Purjetamise seisukohalt kõige olulisem erinevus monohull- ja multihull-jahtide va-

hel on, et ühekereline läheb ülepurjestuses kreeni ja hakkab broach’ima ehk viskab külje vette, kuid tõuseb siis oskusliku tegutsemise korral jälle püsti. Ühekerelise puhul on kree-ni kaldumine laeva loomulik viis purjepinda ja seega ka tuule jõudu vähendada.

Mitmekerelistel alustel sellist võimalust aga praktiliselt pole – need pildid, kus mit-mekerelised alused kihutavad uljalt ühel ujukil, teine kõrgelt veest väljas, on tehtud spetsiaalsete sportjahtide ja väga oskusliku meeskonnaga.

“Hariliku kahekerelise ujuva puhkema-jakesega saab selline seis tekkida vaid korraks – enne lõplikku ümberminekut. Kuna mit-mekerelise aluse taglas ise kreeni kaldumise-ga purjepinda ei vähenda, juhtub tuule tu-gevnemisel selline asi. Alguses koos tuule tugevnemisega kiirus kasvab, kuid kui purje-le mõjuv jõud ühel hetkel liiga suureks lä-heb, keerab taglas laeva kangi põhimõttel uppi – ja siis vajub katamaraan reeglina varsti ka kummuli. Sarnane õnnetus võib juhtuda, kui liiga suure kiiruse korral näiteks lainesse kinni sõita, millega veetakistus oota-

Erinevalt ühekerelisest, kus ruumi on mõned kuupmeetrid kere sisemuses, valit-seb katamaraanil täielik luksus. Kaks kere-täit magamisasemeid, pluss hubane salong kahe kere vahel, suur pardaosa hommiku-söögilauaga ahtris ning ohtralt ruumi veel vööris. Võrreldes Lennukiga saab ennast magades kenasti sirgu lükata. Igapäevase eluolu seisukohalt on valik ainuõige, pur-jetamise võlu silmas pidades aga mitte. Katamaraani peetakse pensionäride kruii-sialuseks ning väidetavalt ei saa head kii-rust kahekerelisega võtta.

Nordea meeskonda kuuluva Tätte, Matvere või Toonart Rääskiga ei saanud kahjuks kontakti võtta ning valikuküsi-must arutada. Uurisime seega teistelt kõ-vadelt purje- ja jahi fanaatikutelt, mis võis olla valiku tagamaadeks?

monohull versus multihullAjakirja “Paat” peatoimetaja ja Eesti

Purjelaualiidu peasekretär Jaano Martin Ots räägib, et mitmekerelisel (multihull) alusel on sama üldpikkuse juures oluliselt rohkem

Lagoon 421 tüüpi katamaraan Nordea on valminud 2010. aastal Prant- »susmaal “Lagooni”-nimelises laevatehases. Nordea on ehitatud turva-liseks ja mugavaks avamerepurjetamiseks. Korpus on valatud polüest-rist nn balsa-sandwitch-tehnoloogiat kasutades. Tehas on viimase 10 aasta jooksul valmistanud üle 1500 nn cruising-tüüpi ookeaniklassi katamaraani ning omab seega suuri kogemusi merekindlate aluste tootmisel.Alus on 12,6 m pikk ja 7,5 m lai. Masti kõrgus on 20 m ja purjepind 104 »m2. Lisapurjena on võimalik kasutada 140 m2 suurust spinnakeri või genakeri. Keskmine kiirus on 6–7 sõlme.Katamaraanil on ka kaks 40-hobujõulist mootorit, mis võimaldavad »edukalt sadamates manööverdada ja sõita merd kiirusega kuni 7 sõl-me. Mootorid on ökonoomsed ning tarbivad kütust 3 liitrit tunnis. Katamaraani kreen on väike ja seetõttu tunnevad ka väheste meresõi- »dukogemustega inimesed end katamaraanil mugavalt ja turvaliselt. Proovipurjetamisel on Nordea saavutanud tugevas tuules suurimaks kiiruseks 16,2 sõlme.Nordeal on neli kahekohalist kajutit. Kõik kajutid on varustatud oma »duširuumi ja WCga.Lisaks on üks ühekohaline kajut ja kaks magamiskohta salongis. »

Katamaraan Nordeafakte

erinevalt ühekerelisest,

kus ruumi on mõned

kuupmeetrid kere sise-

muses, valitseb katama-

raanil täielik luksus.

Huvitav laHendus34

2/2011 (30)

matult suureneb, kuid purje veojõud jääb samaks – siis käib katamaraan kummuli üle vööri. Ja kui katamaraan keset ookeani juba külili või kummuli on, siis omal jõul püsti enam ei saa,” selgitab Ots.

Katamaraan võib kerge ja keskmise tuu-lega tõesti tunduda turvaline ning olla seda ka tugevama tuulega ohu piiril kihutades, kuid kuna kreeni ei teki, siis katamaraan ümbermineku ohust ette ei “hoiata”. Seetõt-tu tahavad mitmekerelised alused tarka ja ettevaatlikku kaptenit, kes sellise õnnetuse ära hoiaks.

Ümber läinud katamaraani oma jõududega püsti ei saa

Foorumis arutavad purjetajad ka selle üle, et viimastel aegadel on katamaraanidega olnud palju õnnetusi, lisaks peetakse neid aluseid liiga kalliks – sama raha eest oleks saanud veel parema ühekerelise avamereja-hi.

Olümpiahõbe purjetamises Toomas Tõniste väidab, et kuna nii pikal reisil kogeb väga erinevaid tingimusi, siis tema valiks siiski ühekerelise aluse. “Minu arust on see merekindlam. Kui kokkusattumuste koos-mõjul peaks katamaraan halbadesse lainetes-se sattuma, võib ta ümber minna, sest kiilu ju sellel katamaraanil pole. Ühekereline alus aga pöörab ennast püsti tagasi – tuleb lihtsalt ise mees olla, et vahepeal paadist ära ei kao. Samuti peksavad lained katamaraani roh-kem, ta ei mahu nii sujuvalt lainete vahele. Inimestele võib see tähendada rohkem me-rehaigust,” räägib riigikogu liige.

Purjetamist hobiks pidav Kalev Vapper nõustub eelkõnelejatega, et ühekereline alus on tugevas laines stabiilsem, kuna kõigub üksnes ümber pikitelge; katamaraanil, joh-tuvalt tema kahest kerest ja nende vahele jäävast vahemaast, on laiust enam ja seetõttu kõigub ta olenevalt lainest ka külgsuunas.

“Mida tugevam tuul, seda suuremad riskid katamaraaniga purjetades on. Katama-raan võib takerduda vööri(de)ga sedavõrd tugevalt lainesse, et käib üle nina kukerpalli kummuli. Oht on ka siis, kui ülepurjestuse tõttu alltuulepoordi liigselt kreeni minnakse ja alus lihtsalt ümber läheb. Vastandina ühekerelisele jahile, mis raske kiilu abil jon-nipunnina taas püsti tõuseb, ei saa avamerel kummuli läinud katamaraani enam kuidagi

TiiT Pruuli,Jahtlaev Lennuki madrus 1999–2001, Katamaraan Nordea maapealne koordinaator 2010–2012

Kas katamaraan või kiiljaht – see on minu arvates paljuski merekultuuri või koolkonna

küsimus. Mõlemal on plusse ja miinu-seid. Eelistus sõltub sellest, kes ja milleks alust kasutab. Eesti asjaliku-mad avameresõitjad on enamikus oma koolituse saanud veel nõu-kogude ajal ja sealt on pärit ka tä-nased hoiakud. Tollal, 1960.–1980. aastatel, polnud ei maailmas ega am-mugi Eestis korralikke avamerekata-maraane.

Katamaraanidega juhtus suhte-liselt sageli õnnetusi, kuna nende kvaliteet polnud kõige parem. Tõsi-sed mehed võistlesid ikka rasketes oludes ja traditsiooniliste kiiljahtide-ga. Eesti ei ole ju looduse poolest sooja ilma kruiisipurjetamiseks, ku-hu katamaraan ideaalselt sobib, parim paik, sestap on meie valikud olnud teised. Vaadake aga Vaheme-re sadamaid või heitke pilk Kariibi-dele – valdavalt sõidavad hobipurje-tajad katamaraanidega. Tänu mere-sõidu kiirusrekordite purustamise populaarsusele on katamaraanide arendamisse viimastel aastakümne-tel palju panustatud.

Mis puudutab meresõitu, siis

katamaraanid on reeglina kiiremad kui kiiljahid. Kiirus kompenseerib ka tuul-de sõidu väiksema nurga ja triivi.

Kõige selgem eelis on katamaraa-nidel aga siis, kui vaatame mugavusi reisil ja ankrus seismisel. Jällegi – esi-mene punkt on stabiilsus, mis on eriti oluline vähemkogenud merelolijale, merehaigus ei tule ehk nii kiiresti, kui laines küljelt küljele kõikuval kiiljahil. Märkimisväärne on seegi, et hästi va-rustatud katamaraaniga nagu Nordea on sadamaakvatooriumis väga mugav manööverdada. Kuna katamaraanil on ühe kere asemel kaks keret, siis on võimalik suurema meeskonna puhul pakkuda pikal sõidul rohkem privaat-sust kui sama pikal kiiljahil. Lõbusõitu-del on lõpuks oluline ka katamaraani avar salong ja eriti kokpit, kus toimub ju kogu seltskondlik elu – jutuajamised, söömised, peod.

Mõistagi on katamaraani ostmine ja ülalpidamiskulud kallimad kui sama pika kiiljahi puhul, ka see on põhjus, miks neid Eestis veel vähe on.

Lennuki marsruut oli teistsugune kui Nordeal: Lennukiga sõitsime ka ümber Hoorni ja Hea Lootuse neeme-de. Need regioonid on katamaraanide-le oma tuulte ja ebardlainetuse tõttu raskemad läbida. Kõrgetel lõuna- ja põhjalaiustel kasutaksin mina kiiljahti, troopikas katamaraani. Aga Nordea marsruudi ja eesmärkidega sobibki katamaraan suurepäraselt kokku.

ilma kõrvalise abita püsti,” mainib Vapper.Mugavust ja ruumi on katamaraanil aga

mõistagi enam kui ühekerelisel jahil ja õige purjestuse korral peaks ka kiirust rohkem olema, lisab Vapper. Lõbusõidul, nagu see Tättel ja Matverel käsil on, saab ju arvestada ilmaprognoose ja liigsest riskist hoiduda.

Olgu, kuidas aluse valikuga on, kõige olulisem on ümber maailma purjetamisel ikkagi meeskond. Meie Ümber Imelise Il-ma purjetajad seda kahtlemata on. Soovi-me omalt poolt ümber ilma purjetajatele hääd tuult purjesse ning ohtralt mere-miile.

Kõrgetel lõuna- ja põhjalaiustel kiiljaht, troopikas katamaraan

kommentaar

Huvitav laHendus 35

2/2011 (30)

võimaluste avardumine:

graBCad ViiB üliÕPilasTe kursuseTÖÖd MaailMa inseneride kriiTikaTulle

sügisel alustasid tallinna tehnikaülikool ja tallinna

tehnikakõrgkool koostööd Cad-raamatukoguga

grabCad (grabcad.com), et tuua üliõpilaste reaal-

projekteerimise kursusetööd hindamiseks ja

kommenteerimiseks maailma inseneride palge ette.

siiM Teller,GrabCAD

Projekteerimisülesandeks sai tuden-gitele disainimiseks sportlik kaa-ter, millel on lahtikäiv katus, sa-

muti olid ette antud mõõdud, materjalid, mahutavus. Mootori mudeli said töö hõl-bustamiseks kõik tiimid alla laadida GrabCADi raamatukogust. Mitmed tiimid otsustasid aga ka mootori ise disainida.

Hindamisel vaadati eelkõige nii disaini kui lahenduse innovaatilisust ja originaal-

sust, detailsuse astet, valmistamise keeru-kust, aga ka mudelite ja koostude korrekt-set ülesehitust ning oskust lahendust pre-senteerida ja valikuid põhjendada.

Tööde jagamiseks kasutasid üliõpilas-tiimid GrabCADi privaatse jagamise funkt-sionaalsust. Lõppetapis muutsid aga kõik tiimid oma mudelite vaatamise ja allalaa-dimise avalikuks, et saada tagasisidet GrabCADi tuhandetelt liikmetelt. Täna-seks on mudeleid kokku alla laaditud sadu kordi.

Võitjaks osutus seekord meeskond

koosseisus Renee Kauler, Oliver Mets, Er-vin Piigli ja Vello Veskimeister mudeliga Gräbkaater http://grabcad.com/cadfiles/grabkaater

Võidutöö oli parim nii tehnilise lahen-duse, renderdatud lõpptulemuse, nõuetele vastavuse kui ka esitluse osas.

Üliõpilastele annab taoline avalik kon-kursivormis tööde presenteerimine juurde motivatsiooni ning kogemust oma mude-lite avalikul esitlemisel, tagasisidet insene-ridelt kõikjalt maailmast ning paremate puhul oma tehtud tööde portfelli ühe tu-geva mudeli.

On positiivne, et mitmed noored inse-nerid on jäänud GrabCADi aktiivseteks kasutajateks ning sealse kogukonna liik-metena oma tooteportfelli ning kogemus-tepagasit veelgi kasvatanud.

Koostöö Eesti ülikoolidega jätkub ka järgmisel aastal, kuid plaanis on koostöö-võrku laiendada Skandinaavia ja Põhja-Ameerika juhtivate insenerierialasid pak-kuvate ülikoolidega. Ühise lähteülesande-ga ülikoolide vahelised võistlused aitavad tõsta tudengite tööde taset ning nende tulevast väärtust tööturul.

vÕidutÖÖ - grÄBkaater

võidutöö oli parim nii

tehnilise lahenduse,

renderdatud lõpptule-

muse, nõuetele vasta-

vuse kui ka esitluse osas.

Pilt: graBCad

inseneri tÖÖvaHendid 35

Pildid: eesti Puitmajaklaster

edukuse valem36

2/2011 (30)

edukuse valem36

masu kiuste:

eesTi PuiTMajaTooTjad TugeVdaVad oMa PosiTsiooni VÄlisTurgudel

eesti Puitmajaliidus tegutsevatele puitmajatootjatele

oli möödunud aasta edukas kohandumise aasta, mil

kasvas käive või suurenes ekspordi osakaal. 2011. aastal

plaanivad puitmajatootjad jätkuvalt tugevdada oma

positsiooni eksportturgudel.

Triin aHonen,Eesti puitmajaklastri arendustöötaja Puitkarkassmaju ja elementmaju

tootva Nordic Houses OÜ juht ning Eesti Puitmajaliidu juhatuse

esimees Argo Saul iseloomustas majatoot-jate möödunud aastat tegutsemiseks üm-berkohandumise tähe all, nimetades 2009. aastat püsimajäämise aastaks ning 2011. aastat optimistlikult kosumise aastaks. Sauli sõnul kasvas Nordic Houses OÜ kahe tootmisüksuse konsolideeritud mullune käive aasta varasemaga võrreldes 20%, ulatudes ligikaudu 85 miljoni kroonini. 2010. aastal tootis ettevõte 91% maju Nor-rasse, 6% Rootsi ning 1% nii Prantsusmaa-le, Soome kui Eestisse.

Masintoodetud palkmaju ja puitkar-

as-i ritsu Puitmaja HisPaanias, valmimisaasta 2010

edukuse valem 37

2/2011 (30)

2011. aasta eelarve koostamisel 20protsen-disest käibekasvust, mille aluseks on püsi-mine Norra turumahtudel ning 2010. aasta töö tulemusel jõuline vastupidamine Jaapani turul. Samuti loodab ettevõte Kesk-Euroopa nõudluse paranemist ning Ukraina turul läbilöömist.

Hobbiton OÜ juhatuse liikme Andrus Prangli hinnangul võtab välisturgude taastumine juba ilmet ning prognoosib, et 2012. aastaks ületab ettevõtte käive isegi varasemate buumiaastate taseme.

Suurt optimismi ei jaga aga puitkar-kass-, element- ja moodulmaju tootva RPM Grupp ASi juhatuse esimees Enno Kuld-kepp, kelle sõnul pole maailmas tervikuna veel suure majanduskriisi mõjud möödu-nud. “Lähiaastateks ennustame tagasihoid-like tootmismahtude jätkumist,” sõnab Kuldkepp. Ekspordi osakaal RPM Grupp ASi käibest moodustas mullu 94%, 2011. aastal jääb see Kuldkepi hinnangul ettevõt-tes suures plaanis samale tasemele. Küll aga ennustab RPM Grupp käesolevaks aastaks toodangumahu suurenemist 10% ulatuses. 2010. aastal leidis RPM Grupp uue sihttu-runa Lõuna-Korea, kus loodetakse ka käes-oleval aastal sealsete klientide kaudu mah-tude suurenemist. Lisaks ennustab RPM Grupp sel aastal Jaapani, Saksamaa ja Ing-lismaa turgude elavnemist.

Eesti Puitmajaliidu andmetel on Eesti (müügitulu absoluutnumbrite alusel) Euroopa Liidu neljas puitmajade ekspor-töör. Eesti Puitmajaliidu liikmete müügi-tulu ja töötajate arv moodustab ligikaudu

40% kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest. Sealhulgas ulatub puitmajade ekspordi osakaal ligi 85 protsendini sekto-ri müügitulust.

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puit-maju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. a. Käesoleval hetkel kuulub liitu 30 ettevõ-tet. Eesti Puitmajaliit on katusorganisat-siooniks ja eestvedajaks 2010. aasta suvel tööd alustanud Eesti puitmajaklastrile, mille põhitegevuseks on Eesti puitmaja-tootjate rahvusvahelise konkurentsi paran-damine, lisandväärtuse pakkumine ning ekspordikäibe suurendamine. Eesti puit-majaklastrit toetab Euroopa Regionaal-arengu Fond.

Lisainfo: klastri juht Elari Kivisoo, e-post elari@puitmajaliit.ee ja klastri arendustöötaja Triin Ahonen, e-post triin@puitmajaliit.ee ning www.woodhouse.ee

kassmaju tootva Mountain Loghome OÜ juhatuse esimehe Andres Minni sõnul kasvas ettevõtte mullune ekspordikäive ligi 25%, mis moodustas üle 30 miljoni krooni. Peamiselt Norra, Jaapani ja Saksa-maa turule tootva ettevõtte uue sihtriigina lisandus 2010. aastal viie miljoni kroonise ekspordikäibega Tšehhi.

Ka käsitööna palkmajade tootjaid ise-loomustas möödunud aastal kohandumi-ne. Hobbiton OÜ ekspordi osatähtsus ko-gukäibest suurenes mullu 14%. Ettevõtte käive kasvas 2009. aasta 16,5 miljonilt kroonilt mullu 35,3 miljoni kroonile. Sa-mas oli ettevõtte käive aastatel 2007–2008 ligi 60 miljonit krooni. Hobbiton OÜ ju-hatuse liikme Andrus Prangli sõnul põh-justas jahenenud majanduskliimas tugeva languse liiga suur äririsk ehk põhiliselt vaid Norra turul tegutsemine ja sealne müük läbi ühe partneri. “Tänu masule oleme leidmas ja leidnud uusi turge nagu Rootsi ja Prantsusmaa ning leiutamas ka uusi tooteid nendele turgudele,” märkis Prangli.

Masintoodetud palkmajade tootja AS Ritsu müügiinseneri Mari Loormani sõnul jäi nende ettevõttes ekspordikäive mullu aastatagusega võrreldes küll samaks, ent tunduvalt suurenes ekspordi osakaal.

Eksport kasvas 2009. aasta 64 protsendilt mullu 78 protsendile. Ritsu suurimateks eksporditurgudeks olid mullu Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi ning Soome, kus ette-võte ootab jätkuvat edu ka järgmistel aasta-tel. Uute sihtturgudena on plaanis vallutada Austria, Šveits ja Norra. Möödunud aasta eksootilisemaks sihtkohaks Ritsu palkmaja-dele olid Kaspia mere äärsed alad.

2011 toob müügikasvu2011. aastaks prognoosib Nordic Hou-

ses OÜ juht Argo Saul ettevõttele 30–40protsendist müügikasvu ning peab ees-märgiks laiendada ka müügigeograafi at. „Muidugi oleks tore, kui saaksime lähiaas-tatel rohkem tööd ka Eestis,“ lisab Saul. Sauli üldhinnangul on puitmajatootjate väljavaated positiivsed ja ta eeldab ekspor-dimahtude kasvu nii käesolevaks kui ka järgnevateks aastateks.

Mountain Loghome OÜ juhatuse esi-mehe Andres Minni sõnul lähtus ettevõte

HoBBiton oÜ kÄsitsitÖÖna valminud murukatusega Palkmaja ida-norras valdres

Pildid: autor, istoCkPHoto

edukuse valem38

2/2011 (30)

edukuse valem38

tootlikkus ja tootmisahela kasumlikkus:

saMad TooTMissisendid, aga roHkeM ToodanguT

soome ettevõtete Fastems ja Finn-Power korraldatud seminaril tamperes esines mitme

loenguga hr jouni juuti. loengute keskseteks teemadeks olid tootlikkus ning tootmisahela

kasumlikkus. Hr juuti on tootlikkuse teemaga tegelnud pikka aega. ta omab konsultatsioo-

nifi rmat juuti Consulting oY. järgnevalt esitame teesid tema loengutest.

Veijo kauPPinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

Tugeva konkurentsi tingimustes on elujõulised ainult kasumlikud ette-võtted. Kasumlikkuse suurendami-

ne on võimalik kas tõstes toodangu hinda, alandades tootmissisendite kulusid või suurendades tootlikkust. Neist kolmest on tootlikkuse suurendamine ainus, millele ettevõtte töötajad saavad oma otsuste ja tegutsemisega kaasa aidata.

Liiga sageli omatakse nõrku teadmisi sellest, mida tootlikkus antud ettevõttes te-gelikult tähendab. Peter Drucker sõnab: “Nonsenss on valmistada kõrge tootlikkuse-ga midagi, mida pole üldse tarvis.” Mikko Kosonen lisab: “Ettevõtted surevad, sest jät-kavad liiga pikalt asjade tegemist, mis olid õiged kaua aega tagasi.”

Tootlikkust on defi neeritud paljudel viisidel. Mõiste tootlikkus annab edasi meie võimet tegutseda õigel viisil – teha asju õiges-ti –, samal ajal kui ettevõttele on strateegili-selt tähtis, kas me teeme õigeid asju. Need kaks poolust koos moodustavad tulemuslikkuse. Tulemuslik ettevõte teeb õigeid asju õigel viisil ning saavutab kõrge kasumlikkuse.

Tootlikkusel on mitu palet. Seetõttu pole seda võimalik saavutada ainult ühel kindlal viisil. Tootlikkus on kasumlikkuse põhikomponent. Edu võti on kõigi mees-konnaliikmete kontrolli all olev materjalide ja info liikumine.

Tootlikkus on mõõdupuuks ettevõtte sisemisele tõhususele, st kui hästi ressursse kasutatakse. Tootlikkus on kasumlikkusega tihedas seoses. Kasum loomulikult sõltub ka

toodangu müügihinnast ning ressursside hinnast. Tõusvate müügihindade juures on võimalik teenida head kasumit ka juhul, kui tootlikkuse tase pole eriti kõrge. Ning vastu-pidi – kõrge tootlikkusega ettevõte ei pruugi madalate müügihindade tõttu üldse kasumit teenida.

Sageli on tootlikkus kõrgem tootmisahe-la esimeste lülide juures, seda ka koosteliini töö puhul. Koosteliini toimimine on väga hea mõõdik, teatud mõttes nagu “kraadi-

klaas” kogu ettevõtte tõhususele. Kõik eelne-vate töölõikude vead kumuleeruvad mitme-suguste tingimuste tõttu. Tuleb meeles pida-da, et lõpptulemuse kujundab kõikide statis-tiliste määramatustegurite koosmõju.

kui latti ees ei ole, pole mõtet kõrgust hüpata

Inimtöö ja masintöö tootlikkus on eri-nevat liiki, ent on üsna sarnased. Masina töö tootlikkuse mõõtmiseks on mitmeid meeto-deid, nt kasutegur.

Inimtöö tootlikkust saab lahutada töö põhjalikkuseks, töömeetoditeks ja töö kiiru-seks. Kiirus üksi ei ole tootlik.

Nii inim- kui masintöö tootlikkuse olu-line näitaja on võime toota nõutava kvalitee-diga. Täiesti selge, et siin ei saa lubada puu-dujääke varustamises, tööriistades, kompo-nentides või materjalides.

Mõõtmine on oluline, et saada aimu tegelikust olukorrast. Kui latti ees ei ole, pole mõtet üritada ka hüpet kõrgele. Samas pole lihtsaid mõõtmismeetodeid ega -vahendeid. Kohustuslik on mõõta tegureid, mis on toot-likkusele olulised. Võrdlusuuringud (bench-marking) on samuti oluline vahend oma tulemuslikkuse analüüsimisel.

Varustuskindlus on oluline tootlikkuse-ga seotud näitaja. Tootmises vajaminevate komponentide ja varustuse tarnekindlust on võimalik mõõta. Näide: ettevõttel on seitse varustajat, kelle kõigi tarnekindlus on 90%. Tõstes 0,9 seitsmendasse astmesse, saame tulemuseks 0,48. See tähendab, et enam kui pooltel juhtudel on oluliste komponentide ja tarvikutega varustatus puudulik. Aga kui

Veijo kauPPinen, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

T

inimtöö tootlikkust

saab lahutada töö põh-

jalikkuseks, töömeeto-

diteks ja töö kiiruseks.

kiirus üksi ei ole tootlik.

jouni juuTi

edukuse valem 39

2/2011 (30)

Tootlikkuse tõstmine inseneeria seire

sest saadav hüve ei ole enam niivõrd mada-lamad kulud kui kulude efektiivsus. Suurem võrgustiku loomise vaimustus on praeguseks möödas. Täna on selle peamisteks eesmärki-deks kas ebavajalike tegevuste väljaviimine ettevõttest või bilansi tugevdamine. Tootmi-se seisukohast võimaldab võrgustik olla paindlik, samas vajalikke tootmismahte säi-litades. Võrgustikusisene logistika peab hästi

toimima. Kõik võrgustiku liikmed peavad olema oma ala parimad.

Võrgustiku loomise juhtprintsiip võiks olla: igaüks tehku ainult seda, milles ta on parim, mis tekitab huvi ja entusiasmi ning mis tugevdab kasumlikkust. Silmas peab pi-dama ka seda, et võrgustik toimiks lõpptar-bija, mitte iseenda huvides. Võrgustiku alu-seks olgu täielik usaldus üksteise suhtes.

on tegemist 20 varustajaga, kelle tarnekind-lus on 60%?

võrgustiku loomise suurem vaimustus on läinud üle

Ettevõttesiseselt arengult on fookus nihkunud globaalse võrgustiku ülesehitami-sele ning koos sellega ka logistika ja protsessi juhtimise arendamisele. Võrgustiku loomi-

Pildid: autor

tegija40

2/2011 (30)

tegija40

noored kooli:

TeHnikaHaridusega noored kaHeks aasTaks klassi eTTe?

karl erlenheim on tallinna tehnikaülikooli vilistlane

tehnilise füüsika erialal. Pärast ülikooli lõpetamist

otsustas ta aga inseneritöö või magistriõpingute

asemel liituda programmiga noored kooli, mille ees-

märgiks on tuua eesti haridusse positiivne muutus,

kasvatades noori haridusteadlikke liidreid.

Margus oTs,Sihtasutuse Noored Kooli kommuni-katsiooni- ja värbamisjuht

Selleks valitakse igal aastal kandi-deerinute seast välja mõned tegu-saimad noored, antakse neile

praktiline koolitus ning saadetakse seejä-rel kaheks aastaks mõnda Eestimaa kooli õpetama. Karl õpetab Keila Koolis füüsi-kat. Miks peaks tehnikaharidusega noor edukas inimene valima kaheks aastaks õpetaja elukutse?

Miks otsustasid liituda Noored Kooli programmiga?

Noored Kooli üleskutses veetles mind sõna “liider” – tundsin, et on mul palju häid mõtteid, kuid puudu jäi julgusest neid avaldada ning oskusest viia ellu. Mõtlesin, et kui julgen seista 30 õpilase ees, siis julgen teha ka kõike muud. Samu-ti soovisin saada praktilist juhtimiskoge-must ja programm pakkus selleks ideaal-set võimalust.

Väike maailmaparandamissoov oli ka. Nägin õpetamises võimalust midagi Eesti jaoks ära teha. Igal pool räägitakse, et in-senere ja tehnilise haridusega inimesi on vaja, aga neid pole kusagilt võtta, kuna reaalained on ebapopulaarsed. Tahtsin viia kooli sõnumi, et füüsikat tasub õppi-da, sest selle haridusega juba hätta ei jää.

Mida sõbrad arvasid, kui sellest otsusest kuulsid?

“Mis sul viga on?” oli mitme tuttava esimene küsimus. Sul on nõutud haridus, hea töökoht, võimalus jätkata õpinguid järgmisel tasemel, kuid valid hoopis ma-

Margus oTs,Sihtasutuse Noored Kooli kommuni-katsiooni- ja värbamisjuht

S

FÜÜsika kui aine elulisemaks muutmiseks ja Huvi tekitamiseks lÕi karl keila koolis ÕPilastele FÜÜsika-Filo-sooFiaringi, mis on kogumas ÕPilaste Hulgas PoPulaarsust.

tegija 41

2/2011 (30)

vaieldes. Kui varem ei teadnud, mida täp-selt teha tahan, siis nüüd on Noored Kooli koolitustel õpitud eesmärgistama ka muud elu.

Programmi aega on jäänud järele veel pool aastat – mida plaanid teha pärast programmi lõppu?

Ei ole veel kindel, millisest uksest sisse astun, kuid tunnen, et kõik uksed on valla. Üks mõte on jääda kooli edasi, kuna siin on tõsiselt palju ära teha. Praegu aga ah-vatleb ka stabiilne kellast-kellani inseneri-töö. Antud hetkel on mulle isegi pakutud seda võimalust ja kaalun seda päris tõsiselt. Üks on kindel – eesmärk on pidev areng ja seepärast on plaanis jätkata õpinguid.

Miks peaks üks tehnikaharidusega ülikoolilõpetaja kaaluma Noored Kooli programmi kandideerimist?

Te arvate, et tunnete oma ainet? Püüd-ke seda klassitäiele õpilastele edasi anda ja vaatame siis! Einstein on öelnud: “Sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.” Noored Kooli kontekstis võib öelda, et kuni sa pole oma ainet õpilastele selgeks teinud.

Noorele inimesele on kaks aastat koo-litööd tõsine hüpe enesearengus. Kusagilt mujalt ei ole võimalik nii noorelt nii suurt praktilist juhtimis- ja esinemiskogemust saada, nagu koolis õpetades.

Õpetajana mõjutad iga päev ligi 200 noore tulevikku ning sinust sõltub, kui paljud neist on motiveeritud ja võimelised minema ülikooli õppima tehnikaalasid ning näiteks sinu tulevases ettevõttes töö-tama. Teisest küljest ei tohiks just tehnika-taustaga inimene tahta kooli õpetama minna, kuna siis võivad insenerierialad noorte hulgas liiga populaarseks saada ja tööturule tuleb mõne aasta pärast liiga palju konkurente .

Inseneeria soovib Sulle jõudu ja jaksu tehnikaerialade populariseerimisel noorte hulgas!

Ka sellel aastal on ülikooli-lõpetajatel võimalik kandideerida Noored Kooli programmi – selleks tuleb täita avaldus koduleheküljel www.nooredkooli.ee enne 4. märtsi.

partnerorganisatsioonide kaudu ka välis-maa kolleegidega kogemusi jagamas käia. Õpetajana saab elukestev õpe täiesti uue tähenduse, kuna tunned kogu aeg, et pead ja tahad areneda. Alati saab paremini.

Mis on Sinus muutunud programmis oldud aja jooksul?

Olen tohutult juurde saanud julgust ja enesekindlust – kuskil grupi ees mingil teemal sõna võtta ei ole probleem ning ei tunne hirmu autoriteetidega vesteldes ega

dalapalgalise stressirohke ameti! Kuid nä-hes, millise arengu ma olen läbi teinud, on suhtumine pigem soosivaks muutunud. Enamik sõpradest on siiski arvamusel, et ise ei liituks, kuna see on liiga raske.

Kuidas hindad reaalainete õpetajate olukorda koolides kõrvaltvaataja pilguga?

Reaalainete õpetamine koolides on väljakutse, kuna reaalainete õpetajaid on vähe ning olemasolevaid kasutatakse mak-simaalselt ära.

Koolide vahel käib tihe konkurents – olen saanud mitu tööpakkumist teistest koolidest, kus samuti on suur füüsikaõpe-tajate põud. Palutakse tulla ja õpetada kas või ainult üks päev nädalas teises koolis. Mul on aga nii palju tööd, et ei saa kuidagi vastu tulla ja pean raske südamega ütlema “ei”. Kurb on mõelda, et koolidel on kee-ruline leida õpetajaid, kes annaks nii olu-list ainet nagu füüsika. Mitmetes koolides peab seda siis andma teise aine õpetaja... Teisest küljest aga on uhke tunne, et olen ühiskonnale vajalik ning minu tegevusest sõltub nii palju.

Millised on noore õpetaja peamised väljakutsed?

Neid on palju, sest õpilasi on palju, tunde on palju, materjali on palju. Üldine olukord on õnneks paranemas: uus õppe-kava, kaasaegsemad õppematerjalid… Teha on palju ja pead õppima olema efek-tiivne, et oma aega maksimaalselt ära ka-sutada. Ööpäevas ei ole ühtegi üleliigset minutit.

Tudengid on võib-olla harjunud selle-ga, et semestri sees võib võtta rahulikult ja pingutama peab sessi ajal. Kui lähed aga õpetama kooli, siis oleks nagu iga päev suuline eksam ja sinu teadmised pannakse proovile väga ausa publiku ees.

Kuidas valmistati ette õpetama mine-kut?

Ettevalmistus tööks oli intensiivne ja väga praktiline. Samuti jätkub väljaõpe igal teisel nädalavahetusel koos lennukaas-lastega, st teiste samal aastal Noored Kooli liitunutega. Aeg-ajalt saab teiste maade

“kusagilt mujalt ei ole

võimalik nii noorelt

nii suurt praktilist

juhtimis- ja esinemis-

kogemust saada, nagu

koolis õpetades.”

Õuna roll ajaloos: sir isaaC neWtonile kukkus 23-aastaselt (1666) PÄHe Õun, mis viis gravitat-siooniteooria avastamiseni.

Pildid: taivo org

Huvitav laHendus42

2/2011 (30)

Huvitav laHendus42

uue muuseumi teke:

TrükikunsTi ja TrükiTeHnika areng: laduMine

eesti trükimuuseum on 2010. a kevadel rajatud era-

õiguslik muuseum tartus, ajaloolises trükitööstuse

hoones kastani 38 (tuntud ka greifi trükikoja hoonena).

muuseumi peamiseks huvivaldkonnaks on kõrgtrükk,

kuid oleme võtnud oma kogusse ka näiteks varaseid

ofsetseadmeid ja paljundusmasinaid.

leMMiT kaPlinski, Trükimuuseumi juhataja

Muuseum on avatud projektipõhi-selt, huvilistele on külastamine võimalik etteteatamisel. Lisaks

trükitehnika tutvustamisele viib muuseum läbi ka õpitubasid, valmistab eksklusiivseid pisitrükiseid ja müürilehti ning teeb tihe-dat koostööd vanade trükitöölistega nende mälestuse ja kogemuste talletamisel. Järg-nevalt tutvustan mõnda muuseumikogus-se kuuluvat seadet, mis võiksid igal tehni-kahuvilisel panna silmad särama. Ent alga-tuseks pisut ajalugu ja tausta.

kõrgtrükkKõrgtrükk on trükitehnika, kus trüki-

vorm ei ole tasapinnaline (erinevalt näi-teks ofsettrükist), vaid osad ulatuvad üle teiste. Trükkimise käigus kaetakse kõrge-mad osad värviga (erinevalt näiteks sügav-trükist) ning surutakse seejärel paberile ja saadakse trükijälg. Kuigi tinatähtedega kõrgtrükki tänapäeval massitiraažide val-mistamiseks enam ammu ei kasutata, on kõrgtrükk siiani kasutusel näiteks fl ek-sograafi as, millega trükitakse kilele.

Kõrgtrükk on arvatavasti kõige vanem trükitehnoloogia, mida on kasutatud eri-nevatele materjalidele, sh savi ja tekstiil,

trükkimiseks juba tuhandeid aastaid. Kõrg-trükk ja raamatute tegemine on aga vähe-malt Euroopas seotud kindla aja, koha ja isikuga. Aastaks on 1440, kohaks Mainz Saksamaal ning isikuks koolitunnist tuttav J. Gutenberg. Juhin siin tähelepanu asja-olule, et Gutenberg ei leiutanud kõrgtrük-ki, vaid tehnilise lahenduse tinast trükitäh-tede valmistamiseks. Klassikaline kõrg-trükk algabki üksikutest tinatähtedest kuni

liHtsa eHitusega analoogsed tiigelPressid olid laialt levinud 19. sajandil.

tähelepanelik lugeja

juba aimab, et kui on

olemas käsiladu, siis

võib oletada ka

masinladu.

monotÜÜP-ladumismasina PerForaator

1974. aastal nÕukogude liidus valmistatud ladumismasina kloon-linotÜÜP

Huvitav laHendus 43

2/2011 (30)

valmistatud kloon aastast 1974. Ehituselt on seade aga identne originaaliga. Lino-tüübi tööpõhimõtteks on valuvormide (matriitsid) pidev ringlemine töö käigus. Seadme magasinis on sadu vasest tähemat-riitse, mis on paigutatud kitsastesse pesa-desse. Kui operaator vajutab seadme klah-vistikule, vabastab magasin vastava tähe-märgi, see liigub teiste kõrvale kogujasse ja moodustab ühe tekstirea. Pärast rea valmi-mist surutakse matriitside vahele kiiluku-julised sõnavahed, mis “sulgevad” rea. Küljenduskeeles saadakse tulemuseks rööpjoondatud rida.

Suletud rida liigub edasi valamiskatla ette, kust matriitsid surutakse täis sulatina. Protsessi tulemuseks on tinaklots, mis ku-jutab peegelpildis üht tekstirida. Read ko-gutakse kokku ja edasi läheb tee juba trü-kimasinasse. Matriitsid rändavad aga pärast valamist tagasi magasini ning sobituvad ise õigetesse piludesse, et minna varsti uuele ringile.

Linotüüp oli trükikodade tööhobune nii ajalehtede kui raamatute ladumisel

uue muuseumi teke:

TrükikunsTi ja TrükiTeHnika areng: laduMinekuni 1960.–1970. aastateni, kui kõrgtrükk hakkas asenduma ofsettrükiga ja seadmed delegeeriti suuresti vanarauaks.

monotüüpTrükimuuseumi monotüüp on aastast

1963 ning valmistatud Inglismaal. Mono-tüüp valmistab – nagu nimigi viitab – ük-sikuid tinatähti. Masin ise koosneb aga kahest osast: perforaator ja valaja.

Perforaator kodeerib klahvistikul si-sestatud teksti perfolindile. Valaja sisen-diks on valmis perfolint. Vastavalt aukude paigutusele liigutab seade tagasihoidlike mõõtmetega (ca 10x10 cm) valuvormi, kuhu on mahutatud korraga terve tähes-tik. Liigutanud vormi õigesse asendisse, täidab masin selle sulatinaga ning tule-museks on üksik tähemärk. Käsiladumi-sest on protsess kiirem aga seetõttu, et enam ei pea laduja otsima tähti kastist, samuti seab masin tähed ise õigesse järje-korda ja lükkab nad ridadena masinast välja. Lisaks võib üht perfolinti kasutada uuesti ja uuesti – näiteks kordustrükkide jaoks.

Monotüüp ei olnud vähemalt Eestis nii laialt kasutusel kui linotüüp. Küll aga oli ta sobilikum keerukate valemite ja ek-sootiliste keelte ladumiseks ning selleks teda tihti ka kasutati.

muud ladumismasinadPeale lino- ning monotüübi oli kasu-

tusel ka Ludlow-tüüpi seadmed, mille ek-semplar on ka Trükimuuseumis olemas. Paraku on masin halvas seisus ja vajab põhjalikumat remonti, puudu on ka tema valuvormid, seega siinkohal ma temal pi-kemalt ei peatu.

Linotüübile on väga sarnane (isegi nende matriitsid on ühilduvad) Intertype, kuid seda seadet muuseumis pole ning ei ole ka andmeid, et need oleksid Eestis eriti levinud.

mis saab edasi?Sõltumata sellest, kas ladumine toimus

käsitsi või masina abil, oli järgmiseks sam-muks trükkimine. Siin on vähemalt kolm erinevat tehnilist lahendust, mis väärivad selgitamist ja illustreerimist – loodetavasti mõnes järgmises numbris.

teksti kokkuseadmiseni. Seda protsessi ni-metatakse ladumiseks, täpsemini käsiladu-miseks.

masinladuTähelepanelik lugeja juba aimab, et

kui on olemas käsiladu, siis võib oletada ka masinladu. Üksikute tähtede kastist noppimine nõuab aega ja osavust, tähed kipuvad maha pudenema ja tuhandetest pisidetailidest trükivorm on ebaühtlane ega anna kvaliteetset tulemust. Ladumis-protsessi kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks töötati 19. sajandi lõpus välja erinevad nn kuumladumise seadmed. Trükimuuseumis on neist välja pandud kaks levinumat: linotüüp ning monotüüp. Mõlema seadme ühisomaduseks on, et nad valavad sulatinast – täpsemini tina, plii ning antimoni segust – uusi tähti. Ülesehi-tuselt erinevad nad aga suuresti.

linotüüpTrükimuuseumi seade ei ole originaal-

linotüüp, vaid selle Nõukogude Liidus

monotÜÜBi valamismasin valmistaB PerFolindile salvestatud andmete jÄrgi ÜksHaaval uusi tÄHti vÕi sÜmBoleid.

Pildid: WeC estonia

konverents44

2/2011 (30)

konverents44

energeetika tulevik:

TaasTuVenergeeTikasT TÄHTsaM on kokkuHoid

12. jaanuaril toimus kumus maailma energeetikanõukogu (WeC – World energy

Council) konverents “ratsionaalne energeetika – eesti positsioon maailmas”.

Kõrgetasemelisel konverentsil esine-sid ettekandega WECi peasekretär dr Christoph Frei ja WEC Itaalia

auesimees, dr Alessandro Clerici. Paneel-diskussioonist võtsid osa Sandor Liive Eesti Energiast (Sandor Liive on ka WEC Eesti juhatuse esimees), Einari Kisel ma-jandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mist, Jaanus Sahk EASist, Christoph Frei ja Alessandro Clerici. Modereeris WEC Eesti peasekretär Mihkel Härm.

WEC Eesti põhilised tegevused 2011–2012 on Eesti energeetika analüüs ja rahvus-vaheline põlevkivitehnoloogiate uuring.

Eesti on WECi liige alates aastast 1937, liikmelisus taastati aastal 1998. WECi liik-med on majandus- ja kommunikatsioonimi-nisteerium, Eesti Energia, Eesti Gaas, TTÜ, Teaduste Akadeemia, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Gaasiliit.

Energeetiline efektiivsus ja energia kokkuhoid on olulisemad kui taastuv- »energeetika edendamine. – Dr Alessandro ClericiMaailmas on nõudlus “ebakonventsionaalsete” vedelkütuste järele, Eesti »peaks eksportima põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat. – Christoph FreiEnergiasääst tähendab elektritarbimise suurenemist, kuivõrd soojuspum- »bad, elektriautod, soojusvahetid jne töötavad elektriga. – Sandor LiiveEnergiapoliitikat ei saa muuta sama tihti, kui muutub elektri hind avatud »elektriturul. – Sandor Liive.Igaüks võiks öelda, mille poolt ta on, mitte mille vastu (nt põlevkiviener- »geetika vastu, tuumaenergia vastu jne). – Sandor LiiveEi ole asja, mida põlevkivist ei saaks teha (pikk perspektiiv). Ei ole asja, »mida põlevkivist tasuks teha (“lühinägelik” perspektiiv). – Jaanus SahkMida rikkam ühiskond, seda rohkem see tarbib elektrit ja säästab soojust. »– Einari KiselÜhtegi energiaallikat (valdkonda) ei tohi halvustada. – » Einari Kisel

Mõtteid konverentsilt

inseneeria konspektist

WeC eesti PeasekretÄr miHkel HÄrm, WeC itaalia auesimees dr alessandro CleriCi, WeC-i PeasekretÄr CHristoPH Frei ja WeC eesti juHatuse esimees sandor liive

majandus- ja kommunikatsiooni-minister juHan Parts konverentsi sisse juHatamas

Huvitav laHendus 45

2/2011 (30)

loovustehnikate ülevaade:

kuidas edukalT MÕelda? kuidas asju VÄlja MÕelda?

katsetamise ja eksi-

mise ehk katse-ekse

meetod on inim-

konna probleemi-

lahenduse ürgsemaid

meetodeid, mida me

maast madalast ja

jätkuvalt kasutame.

ka inseneritöös.

TiiT TiideMann, mehaanikainsener, koolitaja

Eks ajurünnak ole ka mõtteline katse-ekse meetod, kus siit-sealt otsides võib mõttekäik viia juhuslikult hea-

le ideele. Kuid katse-ekse meetod on aega ja ressursse raiskav. Kaasajal aitab teadus, andes uue lähenemise. Ka süstemaatilise lähene-misega probleemilahendusmeetodid, näi-teks Leiutava Probleemilahenduse Teooria TRIZ vähendab juhuslikkust ja suunab ajurünnakugi kindlamatesse raamidesse, mis viib edukamalt sihile. Plaanime rääkida mitmesugustest Loova Töö Tehnikatest, mis võivad inseneritööle kasuks tulla.

Kõigepealt näiteid ajaloost katse-ekse meetodi rakendamisest.

Charles Mackintosh patenteeris 1823. aastal toorkummist vihmamantli. See pragunes külma ja sulas päikese käes. Charles Goodyear asus parandama kummi omadusi katse-ekse meetodil, lisades kõikvõimalikke aineid, mis kätte juhtusid – sool, pipar, suhkur, liiv, õli jne. Ent siis leiutas ta vulkaniseerimise. Ta proovis ka edutult kummikingade kauplust pidada. Olles kogenematu kommertstegevuses, müüs ta vulkani-

seerimise litsentsi väga odavalt. Suri võlgades, kuigi maailmas toodeti kum-mitooteid juba laialdaselt.

Esimese elektrilambi leiutas 1835. aastal kooliõpetaja James Lindsay Šotimaalt enda jaoks kasutamiseks. See toimis patareiga ja omas vaakumtoru. Roh-kem sellest midagi teada ei ole.

Joseph Swan ja Thomas Alva Edison leiutasid hõõglambi 1878. aastal teinetei-sest sõltumatult, nägid vaeva selle arenda-misel ja käisid kohut autorluse pärast. Lõpuks ühendasid nad siiski jõud ja töö-tasid edukalt koos, sest ilmnes, et kumbki polnud teiselt midagi varastanud.

Thomas Alva Edison tegi 6000 katset elektripirni hõõgniidi materjali leid-miseks. Näiteks Jaapani lehvikust võetud söestunud bambuskiud põles kenasti, naabrimehe habemekarv söes-tati samuti ja katsetati. Edisonil on 1093 leiutist.

Teatavasti on hõõgniidiga lambi aeg otsa saamas. Uued valgustussüsteemid on pärit juba teadusuuringutest. Kas resurs-se raiskav katse-ekse meetod on veel käibel, kui näiteks võtta Vaba dussõja võidusamba valgustuse lugu? Peaks juba oskama taolisi süsteeme projekteerida ja ehitada töökindlatena.

Pilt: istoCkPHoto

edukuse valem 45

Pildid: addinol

edukuse valem46

2/2011 (30)

edukuse valem46

inseneeria intervjuu:

Teadus- ja arendusosakond on üks addinoli eduTeguriTesTaddinol on üks väheseid suurtest kontsernidest sõltumatuid saksa määrdeainetööstuse

ettevõtteid, kel on olemas oma teadus- ja arendusosakond. koos määrdeainetele esitata-

vate nõuete üha rangemaks muutumisega on arendustegevus oma tehases hädavajalik.

leunast pärit uue põlvkonna määrdeained on korduvalt osutunud suunanäitajaks kogu

määrdeainesektoris. jürgen deckert, teadus- ja arendusosakonna juhataja, juhib mees-

konda, kes tegeleb addinoli määrdeainete arendamise, kasutamise ja kvaliteedi tagamise

ülesannetega.

Härra Deckert, kuidas Te Addi-noli sattusite ja millised on Teie tööülesanded?

Õppides Rostocki Ülikooli tehnikatea-duskonnas laevaehitust, läbisin 1969. aastal kolmekuulise tööstuspraktika toonase Lütz-kendorfi mineraalõlitehase mootori katse-stendide osakonnas. Pärast seda sai mulle selgeks, et tahan hiljem selles ülimalt pro-duktiivses määrdeainetööstuse teadus- ja arenduskeskuses töötada. 1970. aasta 1. sep-tembril asusingi tööle teadus- ja arenduskes-kusele alluvas katsestendide osakonnas. Juba toona arendati seal uusi motoorseid ja ma-sintehnilisi katsemeetodeid baasõlide, ma-nuste ja loomulikult ka valmistoodete omaduste hindamiseks.

Need praktilised katsestendid ja instru-mentaalsed analüüsimeetodid ongi määrde-ainete eduka arendamise ja kasutamise alu-seks. 1985. aastal hakkasin juhtima peaosa-konda nimega määrdeainete kontroll. Selles ametis sain anda veelgi suurema panuse, et muuta määrdeaine tõeliseks konstruktsioo-nielemendiks. Pärast Saksamaa taasühine-mist tegi ettevõte läbi põhjalikud muutused, mis loomulikult avaldasid mõju ka teadus-lik-tehnilisele tööle. Addinol Lube Oil GmbH-s oli minu vastutusalaks palju aastaid autoõlide arendamine ja rakendus. Alates 2009. aastast juhin teadus- ja arendusosakon-da, mis vastutab kogu määrdeainete arenda-mise eest.

Teil täitub siis 40. aasta Addinolis. Palju õnne!

Jah, tõepoolest, uskumatu, kuidas aeg

jürgen deCkerT,addinoli teadus- ja arendusosakon-na juhataja

lendab. Ma olen rõõmus, et olen Addino-lile läbi niivõrd pikkade aastate ja erine-vate faaside truuks jäänud. Mulle meeldib mu töö ja ma rõõmustan iga päev uute väljakutsete üle, mis mu tööga kaasne-vad.

Millised on teadus- ja arendusosakonna ülesanded?

Üldiselt on sellel osakonnal kolm põ-hilist ülesannet. Esiteks loomulikult määr-deainete väljatöötamine ja edasiarendami-ne koos OEMde* heakskiiduga, teiseks

edukuse valem 47

2/2011 (30)

baasil nõuded mootoriõlidele seoses moo-tori puhtusega, vananemiskindlusega, ku-lumisvastase kaitsega, kütusekulu vähen-damisega jne. Need spetsifikatsioonid ku-jutavad endast mootoritootjate suurimat ühist nõuete hulka ning moodustavad arendustöö raamid. Tööstusvaldkonnas on aluseks DIN ISO ja Saksa standardi Amee-rika vaste ASTM. Loomulikult karmista-takse ja täiendatakse neid spetsifikatsioone vastavalt tehnika pidevale arengule.

Neile spetsiifilistele nõuetele lisanduvad üksikute seadme- ja sõidukitootjate ettekir-jutused. Seda nii tööstuse kui ka mootorsõi-dukite valdkonnas. Siin võin näidetena ni-

inseneeria intervjuu:

Teadus- ja arendusosakond on üks addinoli eduTeguriTesTmetada VW spetsifikatsiooni 504 00/507 00 või Flenderi/Siemensi ja Brückneri nõudeid. Kuid Addinoli eesmärk on ületada eelpool nimetatud raamtingimusi ja pakkuda klien-dile seeläbi täiendavaid eeliseid. Tänu sellele hinnatakse masina- ja mootoritootjate poolt Addinoli kui kompetentset määrdeainepart-nerit, kes ei piirdu vaid piirnõuete täitmise-ga, vaid pakub alati lisaks ka uusi innovaati-lisi lahendusi.

OEMid mängivad seega arendustöös määravat rolli?

Kindlasti. Tihe koostöö on väga tähtis. Aastate jooksul on meil õnnestunud sõl-mida väga head sidemed erinevate mooto-ritootjatega ning oleme saavutanud kom-petentse määrdeainepartneri staatuse.

praktiliste probleemide lahendamine tihe-das koostöös rakendustehnika osakonna ja müügiosakonnaga ning kolmandaks meie tootekvaliteedi tagamine koostöös labori ja tootmisosakonnaga.

Mis puudutab määrdeainete väljatööta-mist ja edasiarendamist, kas võiksite meie lugejatele kirjeldada lühidalt teekonda ideest kuni valmis tooteni?

Määrdeainete arendamise ja edasiaren-damise aluseks on kõigepealt riiklikud ja rahvusvahelised spetsifikatsioonid. Võtame nt ACEA – siin defineerib Euroopa Auto-tootjate Ühendus rangete katsemeetodite

* OEM = Original Equipment Manufacturer, mootori- ja seadmetootjad

edukuse valem48

2/2011 (30)

Heaks näiteks on meie gaasimootoriõlid kasutamiseks erigaasidega töötavates moo-torites. Siin on meil õnnestunud tihedas koostöös selliste tootjatega nagu MAN, MWM, GE Jenbacher ja MTU saavutada täiesti uue kvaliteediga õli, hoolimata gaaside kõikuvast kvaliteedist.

Tulles tagasi toote valmimise teekonna juurde, mängivad loomulikult tähtsat rolli ka meie sise- ja välisriiklike partnerite nõud-mised, kuna nad peegeldavad turu spetsiifi -list nõudlust. Toetudes neile kolmele samba-le, koostatakse arendusprojekti kava, milles on määratletud ka vastavad pädevused. Sõl-tuvalt tootele esitavatest nõuetest peetakse läbirääkimisi baasõli- ja manusetööstusega. Baasõlist ja manustest valmistatakse laboris esmased segud. Enne segude praktilisi teste laboris ja masinatehnilistel katsestendidel uuritakse ja analüüsitakse, kas nende põhi-parameetrid vastavad püstitatud eesmärgile. Kui nende testide ja analüüside tulemused on positiivsed, saab toodet testida praktikas. Sageli järgnevad põhjalikud käituskatsed koostöös mootori- või seadmetootjatega. Selle pika protsessi tulemuseks on valmis toode, mis ootab turule toomist.

See viib edasi meid Teie koostöö juurde rakendustehnika osakonnaga.

Õige. Rakendustehnika osakond on müügi- ja arendusosakonna tähtsaim ris-tumiskoht. Meie koostöö toimimine on seega ülimalt tähtis, kuna edasimüüjatel ja klientidel on uue toote omaduste ja kasu-tamise kohta alati küsimusi, millele vastab põhjalikult rakendustehnika osakond. Sa-muti esitatakse meile rakendustehnika osakonna, meie müügijuhtide ja edasi-müüjate poolt küsimusi eriliste kasutus-juhtude kohta ning arutatakse neid raken-dustehnika osakonnaga.

Millele peab ühe toote arendamisel kõige rohkem tähelepanu pöörama?

Otsustava tähtsusega on tõhusaima baasõli valik. See, kas kasutatakse mineraal-set, sünteetilist või poolsünteetilist toodet või hoopis taimseid komponente, sõltub täiesti kasutusjuhust ja ekspluatatsiooni-tingimustest, nagu temperatuur, tööaeg ja koormus. Loomulikult parandatakse ma-nustega olulisel määral määrdeaine teatud omadusi, nagu vahustumine, kulumisvas-

tÖÖstuses ja mootorsÕidukites

kasutatavaid mÄÄrdeaineid, mis

tÄidavad kÕrgeid nÕudeid, on

vÕimalik toota ainult tÄnu

jÄrjePidevale innovatsiooniPolii-

tikale ja kindlas kvaliteedi

juHtimise sÜsteemis. tootearen-

duses ja kvaliteedi garanteerimi-

ses mÄngiB keskset rolli addinoli

laBor leunas, mis teeB katseid

toodete vÄljatÖÖtamiseks,

analÜÜsiB kÄituskatsete raames

kasutuses olevaid Õlisid ja

kontrolliB valmistoodangut.

addinoli 300 m2 suuruse labori töötajad tegelevad määrdeaine-te analüüsimisega juba aastaid.

Moodsaimad instrumentaalsed analüü-sid koos tehniliste katseseadmete ja tehasesiseste laboritestidega võimalda-vad määrdeaineid välja töötada ja edasi arendada, kontrollida toorainete ja val-mistoodangu kvaliteeti. Riiklike ja rah-vusvaheliste standardite ja spetsifi kat-sioonide nagu DIN, ISO, ASTM, ACEA, API jt alusel kontrollitakse määrdeaine-te füüsikalisi omadusi nagu tihedus, viskoossus, külmakindlus ja aurustuvus. Lisaks mõõdetakse koostisainete, kee-miliste elementide, tuha, saasteainete ja lisandite sisaldust ning uuritakse kasu-tusomadusi (vananemiskindlus, korro-sioonivastased omadused, nihkepinge stabiilsus, deemulgeerimisvõime, hõõr-dumist vähendav toime, määrimisvõime ja kulumisvastane kaitse).

Uue retsepti väljatöötamiseks uuri-

takse ja hinnatakse arvukaid parameet-reid. Iga toote väljatöötamisega kaasne-vaid täiendavaid reaalseid kasutustingi-musi jäljendavad testid laboris ja/või katsestendidel. Tööstusreduktorites ka-sutatavate transmissiooniõlide kulumis-vastast kaitset testitakse nt hammasra-taste katsestendil (FZG). Hüdroõlide puhul on tähtsal kohal vahutavuse kont-rollimine, kuna efektiivse jõuülekande ja usaldusväärse kulumisvastase kaitse saavad tagada ainult sellised õlid, millel on vahutamisvastased omadused.

Lõpuks katsetatakse või testitakse uusi väljatöötatud määrdeaineid prakti-kas. Gaasimootoritootja litsentsi saami-seks tuleb läbida mahukad käituskatsed. Kindlaks määratud intervallide järel võe-takse õliproovid, mida analüüsib labor ning hindavad teadus- ja arendusosakon-na töötajad. Kasutuses oleva õli seisundit analüüsitakse käituskatse raames nt ele-

tane kaitse või koormustaluvus, kuid ilma sobiva kõrgekvaliteedilise baasõlita ei toi-mi ka parimad manused.

Kes on peale OEMide ja tööstuse veel kaasatud toodete arendamisse?

Meie toodete väljatöötamise ja edasi-arendamise jaoks on ülimalt tähtis koos-

töö teadusühingute ja kõrgkoolidega. Kuuludes FVA-sse (Ajamitehnika Teadus-ühingusse), oleme aktiivses dialoogis tea-dusinstituutide ja praktiliste kasutajatega ning saame sel teel impulsse oma tööks. Samuti käib koostöö meie määrdeainete teatud omaduste kontrollimiseks erinevate kõrgkoolidega nagu Müncheni Tehnikaüli-

Leuna labor teab määrde õlidest kõike

edukuse valem 49

2/2011 (30)

mentide sisalduse mõõtmise abil induk-tiivselt seotud plasma (ICP) optilise emis-sioonspektromeetrilise analüüsiga.

Induktiivselt seotud plasma katse-meetod seisneb selles, et analüüsitavate elementide optilise emissiooni tekitami-seks kasutatakse tulist (ca 1000 K) ar-goonplasmat, mille tulemusel tõuseb lühi-ajaliselt elektronide energiatasand ja elektronid kaugenevad aatomituumast. Kui elektronid naasevad oma esialgsele energiatasandile, emiteerivad nad lühiaja-liselt kogutud energiat valguse või ultra-violettkiirgusena. Hindamise aluseks on ioonide jooned. Lainepikkus ja intensiivsus annavad infot vastava elemendi ja selle kontsentratsiooni kohta. Mõõtmistule-muste alusel saab teha järeldusi kulumise, manuste seisundi ja õlis leiduvate saaste-ainete (tolmu, kulumiselementide) kohta.

Tarnitud tooraine nagu mineraalsed ja sünteetilised baasõlid, manused ja muud

lisandid läbivad laboris kauba vastuvõtu-kontrolli. Pärast määrdeõli valmimist võetakse otse segamisreaktorist õliproov, et kontrollida valmistooteid tootespetsii-fi liste kontrollimisplaanide alusel LIM-süsteemiga (labori info- ja juhtimissüstee-miga). See on spetsiaalne tarkvara labo-riandmete töötlemiseks, sisaldades too-tespetsiifi lisi tunnuseid koos spetsifi kat-sioonide piirväärtustega, mis kehtestatak-se teadus- ja arendusosakonna poolt.

Kvaliteedikontrolli käigus kasutatakse nt infrapunaspektromeetriat. Õli infrapu-naspektriga, mis tekib molekulide spetsii-fi lise absorbeerimisvõime tõttu, on võima-lik võrrelda õli seisundit ja saasteainete sisaldust etalonandmetega. Võrdluse alu-seks on erinevate toodete infrapuna-spektrite etalonandmepank.

Mõõtmistulemused sisestatakse LIM-süsteemi, mis võrdleb neid etteantud piirväärtustega. Kui testid on edukalt lä-bitud ja tooted kokkuleppel teadus- ja arendusosakonnaga nõuetekohaseks kuulutatud, võib nad pakendada vastavas-se taarasse. Sellele järgneb veel üks kont-roll, tagamaks, et teel segamisreaktorist pakendamisliinini ei ole tootesse sattunud saasteaineid või toimunud toodete oma-vahelist segunemist.

Leuna labor rakendab ranget kvali-teedijuhtimissüsteemi ning omab katsela-borina Saksa Akrediteerimiskeskuse Keemia (DACH-i) akrediteeringut, mis tõestab labori vastavust DIN EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Akrediteerimise käigus kontrollitakse muuhulgas katsemeetodite vastavust kehtivatele standarditele ja personali tehnilist kompetentsust. Labori akrediteering kehtib mitte üksnes riiklikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil.

kool, Magdeburgi Tehnikaülikool ja Esslin-geni Tehniline Akadeemia.

Mis on Teie töös muutunud alates sellest, kui Leunas alustas tööd uus tootmiskompleks?

Uute suurte tootmisliinide käikulaskmi-sel Leunas oli loomulikult tohutu mõju

kvaliteedi tagamisele. See algab kõikide tarnitud koostisainete kontrollimisega. Iga üksiku toote puhul peab olema ette antud tootmistehnoloogia alates selle segamistem-peratuurist kuni segamistehnoloogiani. Teadus- ja arendusosakonna defi neeritud kontrollimisplaani alusel läbib iga tootepar-tii enne pakendamist ja ladustamist laboris

range kvaliteedikontrolli. Nii tagatakse, et tooted lahkuvad tehasest spetsifi katsiooni kohaselt ja stabiilselt kõrge kvaliteediga. Tootmise ületoomine firma peakontori juurde oli loomulikult minu ja meie aren-dustöö jaoks otsustav samm. Ja areng jätkub – sügisest hakkame ise tootma autoõlidele väga tähtsat viskoossusindeksi parendit.

Millised tooted paistavad Addinoli paljude innovaatiliste määrdeainete seast eriti silma?

Siin võib kindlasti nimetada juba mai-nitud gaasimootoriõlisid MG 40-Extra Plus ja LA, mis on ette nähtud kasutamiseks erigaasidega ja maagaasiga töötavates mootorites. Lisaks loomulikult kõik töös-tusmäärdeained, mis vähendavad hõõrdu-mist ja ühes sellega energiakulu, nagu nt HV Eco Fluid või Eco Gear ja Belt Lube. Iseenesestmõistetavalt ka meie Low SAPS mootoriõlid, nt Giga Light MV 0530 LL võimsate bensiini- ja diiselmootorite puh-tuse tagamiseks ja heitgaasi järeltöötlussüs-teemide kaitseks.

Kas näete neis ka tuleviku arengutrendi?Jah, igal juhul. Keskkonnakaitse ja

jätkusuutlikkus on loomulikult ka meie arendustöös määrava tähtsusega. Tänapäe-val seisneb eriline väljakutse määrdeaine kui konstruktsioonielemendi arendamises, mis vastab alternatiivenergia kasutamisel esitatavatele ülikõrgetele nõuetele. Lisaks pingutame selle nimel, et säästa iga aren-datud tootega keskkonda ja ressursse. Seda eelkõige toodete pika tööea ja ener-giasäästlikkuse kaudu.

Leuna labor teab määrde õlidest kõike

Pilt: rePro

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsenerikutse50

2/2011 (30)

VaHur MÄgi,tehnikaloolane

Raudtee soodustas uute ettevõtete ja asulate rajamist, elavnes põllu-majandus, senisest rohkem pööra-

ti tähelepanu maaparandusele, hangiti ajakohaseid põllutöövahendeid, õpiti ka-sutama kunstväetisi. Samas näitas raudtee tulek kätte sadamatega seotud kitsaskohad – Tallinna oma oli liiga madal, Paldiski oma väike. Ikka sagedamini kohtas merel aurulaevu. Meie meresadamaisse oli 20. saj alguseks registreeritud 21 aurikut, Emajõ-ge ja Peipsit kündsid 14 aurikut. Tänu au-rujõul liikuvatele alustele muutus navigat-sioon aastaringseks. Tallinna sadamas käis aastas tuhatkond aurikut, talvel hoolitses sadama lahtioleku eest jäämurdja.

võidukäigule asus elekterKui varem paiknes vabrikutööstus pea-

asjalikult Narvas, kus kosk pakkus odavat energiat, hoogustus nüüd Tallinna tööstus. Kütteks vajaminev kivisüsi toodi merd pidi kohale Inglismaalt. “Volta” avamine märkis kohaliku elektrotehnikatööstuse sündi. Tootmist laiendasid F. Krulli ja F. Wiegandi masinatehased, väiksemaid metalliettevõt-teid avati Kuressaares, Viljandis, Narvas, mujalgi. Tärkavat aparaaditööstust esindas telefonivabrik Tartus. Tähelepanuväärivaks sammuks oli “Waldhofi ” tselluloosikäitise rajamine Pärnus. Kundas võeti tsemendipõ-letamisel kasutusele pöördahjud, töösse as-tus Aseri tsemendivabrik. Oma võidukäiku alustas elekter. Esimestena kerkisid tööstus-ettevõtete jõujaamad, nende kannul avali-

majanduskasv rohkem kui 100 aastat tagasi:

ka TÖÖMees Vajas aVaraMaT TeHnilisT silMaringi

insenerikutse50

kud üldkasutatavad jaamad. Tallinnas oli teerajajaks pisike alalisvoolujaam südalinna äride valgustamiseks. Maal olid esimesteks vooluallikateks vesiveskites ja viinaköökides ülespandud generaatorid. Tartus avati esi-mene riigitelefonivõrk, merel viibivate lae-vadega sidepidamiseks rajati sädesaatjaga raadiojaam Ruhnu ja Sauele.

Kiiresti keerulisemaks muutuv tehnika nõudis põhjalikumaid teadmisi ja paremat kutsealast ettevalmistust. Huvi tehnikaalase

hariduse vastu virgutas majandusliku hea-olu paranemine ja eestlaskonna enesetunde tõus. Pärast mitme linnavalitsuse ülemine-kut oma inimeste kätte leidis aset märgatav muutus suhtumises haridusse, sh oskushari-dusse. Tallinna koolikomisjon tegi ettepane-ku avada mehaanika- ja ehituskeskkool ühes alamastme tehnikakooli ja käsitöökooliga, kus saanuks õppida lukksepa- ja puutööd. Linnavalitsusele ja volinikele mõte millegi-pärast ei meeldinud ja nad lükkasid selle tagasi. Seejärel tuli komisjon välja keskast-

VaHur MÄgi,tehnikaloolane

R

me polütehnilise kooli asutamise algatusega, kus taheti avada kommerts-, arhitektuuri-, elekt-rotehnika- ja laevaehitusosakond. Linn sellega küll nõustus, kuid kooli rahastamise küsimuses kaubandus-tööstusministeeriumiga kokkulep-pele ei jõutud ja asi jäi ikkagi katki. Alamastme käsitöökooli asutamist taotles Paide linn. Viljan-di püüdis Riia õpperingkonna kaudu endale välja kaubelda keskastme tehnikakooli asutami-se õigust. Loomata jäid ka tööstuskoolide põhi-määrusega lubatud käsitöökoolid. Tallinna vastav algatus sumbus õiguslikesse vaidlustesse rahvaharidusministeeriumiga.

kalendrites olid tehnikaloodLinnakoolide juures tegutsesid tööõpetus-

klassid. Enamasti õpetati puutööd, mõnel üksi-kul juhul rauatööd. Linnakoolist madalamal õpetati poistele käsitööd harva. Tartus tegutsesid tööõpetusklassid õpetajate seminari juures, paaris linnakoolis ja kroonualgkoolis. Sealgi ja-gati puu- ja rauatööoskusi. Tööõpetusklasse avati ka maal ministeeriumikoolides. Alles Esi-mese maailmasõja päevil suudeti käima panna ehitus- ja maamõõtmiskursused kõrgemate algkoolide juures Tallinnas ja Valgas.

Tähtsat kohta tehniliste teadmiste rahva hulka viimisel täitis trükisõna. Juba 1870.^1880. aastatel oli ilmunud mitmeid õpikuid ja käsiraa-matuid tehnika kohta – “Mõni sõna meie maan-teede tegemise kergituseks” (1873), “Balti raud-tee vahtide säädus” (1877), “Juhatused kuida lokomobilid ja rehepeksu-mashinad tarvitada ja hoida on” (1889). Sajandivahetusel trükivalgust näinud eestikeelsest kirjasõnast oli kümnendiku jagu loodus- ja täppisteadusliku või rakendusli-ku sisuga, isegi kalendrid ei pidanud paljuks avaldada lugusid tehnikast. Esimese maailmasõ-ja eel nägi trükivalgust kolm füüsika õpperaa-

19. sajandi lõppu eestis tähistas tööstuslik tõus. suuresti aitas sellele kaasa

transpordiolude paranemine. Õigupoolest saigi eesti industrialiseerimine alguse

raudtee ilmumisest. kaupade liikumine muutus tihedamaks ja suhtlemine sisemaaga

hõlpsamaks. iseäranis selgelt hakkab see silma tallinna ja üldse Põhja-eesti

majanduselus toimunut jälgides.

esimese maailma-

sõja eel nägi trüki-

valgust kolm füüsika

õppe raamatut eesti

keeles.

insenerikutse 51

2/2011 (30)

majanduskasv rohkem kui 100 aastat tagasi:

ka TÖÖMees Vajas aVaraMaT TeHnilisT silMaringi

matut eesti keeles. Anti välja õpetussõnu seppa-dele, treialitele, aurumasinate mehaanikutele. Postimehe kirjakogu avaldas Jaan Sarve “Elek-ter I” (1911), kus leidus esmakordselt eesti kee-les teavet traadita telegraafi st. Kirjakogu tõi ära teisegi teose samast valdkonnast, Müncheni füüsikaprofessori Leo Graetzi tekstile lisas inse-ner ja tõlkija Villem Vaher omalt poolt valiku elektriala oskussõnu. Eestimaa Kirjanduse Ühingu juurde loodi rakendusmatemaatika ja tehnika sektsioon, kuhu muretseti tehnikaaja-kirju ja -raamatuid. Tallinna linnavalitsus avas avaliku raamatukogu ühes lugemistoaga.

Kasvas tehnika osatähtsus põllumajanduses. Ärksama meelega talumehed asutasid masina-tarvitajate ja rehepeksuühistuid. Esimeste eesti erialaraamatukogude omanikeks olid Tartu ja Pärnu põllumeeste seltsid. Et tehnikatundjaid leidus maal napilt, alustas Tartu Eesti Põllu-meeste Selts 1909 kursusi rehepeksumasinistide väljaõpetamiseks. Põllutöökursustel loeti lisaks põhiainetele füüsikat, keemiat, geomeetriat, jagati teadmisi põllutöömasinate kohta ja tehti praktilisi töid maamõõtmisel. Masinistide kur-susi korraldas ja andis välja põllutöömasinaid tutvustavat kirjandust Tartu Eesti Majanduse Ühisus. Rehepeksumasinate ja meiereiseadme-te montöörid käisid ühisuse kaudu täiendõppel Taanis. Maaparanduskursusi viis läbi Eestimaa Põllumeeste Keskselts. Suure-Jaanis õpetati maatorutamist ja veeloodimist. Põllumasinate

valmistamist ja hooldamist õpetati Valgas avatud külakäsitöö õppetöökojas.

ei piisanud telegrafi stidestTööliste kutsealastele oskustele ja tead-

mistele hakati tõsisemat tähelepanu pööra-ma 1910. aastast, kui tööstus näitas uuesti elavnemise märke. Tallinna rajati mitu suurt laevatehast, teisedki tööstused ning merekindluse ja sõjasadama ehitus nõudsid töökäsi. Kuigi enamik töölisi ja tehnilist personali toodi mujalt, püüti alamastme

tehnikatundjaid õpetada välja ka kohapeal. Kõrgema algkooli juures pandi käima ehi-tustehnika kursused. Eesti Kunstiseltsi joo-nistuskursustel viidi mehaanilise joonista-mise osakonnas sisse tehnikaalane teoreeti-line õppus. Kursustel tegutsesid õppejõudu-dena seltsi juhtivad liikmed, suuremalt jaolt Stieglitzi kooli kasvandikud – Alfred Kivi, Roman Nyman, Eduard Poland ja Theodor Ussisoo, kellega pärastpoole liitus veel Niko-lai Triik. Tehnilise kallakuga joonistus- ja joonestuskursused tegutsesid Tallinna Kunsttööstuskooli juures. Tehnilisi õhtukur-susi töölistele valmistus avama Vene-Balti laevatehas. Kursuste kavva võeti laevaehitus, masinaehitus, elektrotehnika, metallide tehnoloogia, teoreetiline mehaanika jt. Kursuste õppetöökojas korraldati eriõpetus masinaehituse mudelseppadele. Oma tehni-kakursused pani käima merekindlus.

1913 sügisel korraldati Tallinnas esime-sed kursused aurulaevade tehnilisele mees-konnale, järgnesid kursused kaubalaevame-haanikutele, laevaehitustehnikutele ja elektrikutele, tegeliku töö käigus omanda-tud oskustest enam ei piisanud. Et Tallinna raudteetehnikakooli lõpetanud telegrafi sti-dest ei jätkunud, avati Tartus neile omaette õppeasutus. Posti- ja telegraafi teenistujate kursused tegutsesid veel Tapal. Tartus avas oma joonituskursused Eesti Käsitööliste Abistamise Selts. Kutsehariduse Seltsi joo-nistusklasside asemel avati õhtukool, millest loodeti kujundada tehnikakallakuga kutse-kool kogu Lõuna-Eesti tarvis.

vaade WaldHoFi tselluloosivaBrikule PÄrnus 1909

INTERNATIONALINDUSTRIAL SERVICES

TÖÖKINDLUS, KIIRUS JA KVALITEET GARANTEERITUD

International Industrial Services Oü pakub tööstusettevõtetelejärgmiseid teenuseid:

Tööstusseadmete vibrodiagnostikat (monitooring ja analüüs)Võllide laserjoondamine

Reduktorite remont ja hooldusTöörataste (ventilaatorite, rootorite) staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine

Elektrimootorite hooldus, remont ja mähkiminePumpade remont ja hooldus

Tarnime tööstusseadmeid ja varuosiMe lahendame Teie probleeme 24/7.

Siin ei ole tervet loetelu meie oskustest ja võimalustest.www.ininservices.eu info@ininservices.eu tel.(+372) 52 44 551

summarY52

2/2011 (30)

salvest as Promotor of estonian Food Culture

AS Salvest, founded in 1946 as Tartu Canned Food Factory, is not complaining about eco-

nomic diffi culties since people have to eat both in good times and not so good times. There is, however, a certain interrelation between GDP growth and eat-ing habits. “In 2008 we had trouble meeting all the demand,” says Priit Karp, a board member of Salvest. “The sales of that year reached 180 million kroons (11,5 million euros). In 2009 and 2010 we experienced a slight downturn, the sales of last year were about 145-150 million kroons (9,3–9,6 million euros).”

Current product portfolio of Salvest consists of soups, lunches, sauces (incl ketchup and mayonna-ise), children’s foods, jams. “January and February are so-called soup-months, we are jarring soups, preparing for summer,” Priit Karp explains. “By the way, domestic consumer wishes food exclusively in the glass jar – in order to see what it is made of.” Summing up the story of Salvest, Priit Karp says: “Many food companies have disappeared from Tartu – the meat packing factory, dairy factory, fi sh factory... But we have stayed.”

top-level energy Conference in tallinn

On January 12 the Art Museum of Estonia hosted the WEC (the World Energy Council) conference

“Rational Energy – the Position of Estonia in the World”. The top-level conference was attended by Dr Christoph Frei, Secretary General of WEC and Dr Ales-sandro Clerici, Honorary Chairman of WEC Italy, who both made a speech. Subsequent panel discussion was moderated by Mihkel Härm, Secretary General of

WEC Estonia, and attended by Sandor Liive of Eesti Energia (Sandor Liive is also Chairman of WEC Esto-nia), Einari Kisel of the Ministry of Economic Affairs and Communications, Jaanus Sahk of Enterprise Esto-nia, Christoph Frei and Alessandro Clerici.

Key activities of WEC Estonia for years 2011–2012 are the analysis of Estonian energetics and international research on oil shale technologies. Estonia is a member of WEC since 1937, the mem-bership was restored in 1998. The Ministry of Eco-nomic Affairs and Communications, Eesti Energia (Estonian Energy), Eesti Gaas (Estonian Gas), Tallinn University of Technology, Estonian Academy of Sciences, Estonian Association of Electric Industry, Estonian Gas Association are all members of WEC Estonia.

stone Polishing – an advanced ski tuning technique

Sergei Lopuhhin, a young man working for A&T Sport, is one of the very few persons having

mastered the stone polishing technique on the world level. Collaborating with Estonian and Polish Ski As-sociations, Sergei has tuned skis for Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun-Vähi, Jaak Mae, Raul Olle, Justyna Kowalczyk of Poland and other ski celebrities. At Van-couver Olympics 2010, Justyna Kowalczyk won a gold and a silver medal with skis tuned by Sergei. On the day of Inseneeria’s visit, January 7, Sergei’s unique stone polishing equipment was transported to Otepää to work at the World Cup event and the Junior U23 World Ski Championship.

Currently, no big turn is expected in the fi eld of ski waxes; thus the focus of attention has shifted to fi nding the right pattern for ski soles. For a better performance of skis the right sole pattern – depen-ding on weather, temperature, snow structure – is as important as good waxing. The stone polishing bench is equipped with cutters of 2–5 diamonds which engrave the pattern on the stone and the stone, in its turn, is used to polish the ski soles. Such a bench is unique in Estonia.

su

mm

ary

Summary52

summarY 53

2/2011 (30)

КРАТКИЙ ОБЗОР 53

Резю

ме

Salvest ^ носитель эстонской культуры питания

Начавший в 1946 году работу АО Salvest (первоначальное название «Тартусский Консерв-ный завод») не жалуется на трудности кризиса, так как люди едят как в хорошие времена, так и в не очень хорошие. Но всё же некоторое влия-ние на привычки питания кризис имеет. «В 2008 году мы не смогли производить столько, сколько потребителю было необходимо», поясняет член правления Прийт Карп. «Годовой оборот тогда достиг 180 млн. крон (11,5 млн. евро). В 2009 и 2010 годах произошёл спад и годовой оборот прошлого года составил примерно 145–150 млн. крон (9,3–9,6 млн. евро)».

На сегодняшний день в пищевом портфеле Salvest имеются в наличии супы, обеды, соусы (в том числе кетчуп и майонез), детское питание, варенья. «Нынешние месяцы – январь и февраль – так называемые суповые месяцы. Заливаем в банки супы и производим уже с расчётом на ле-то», рассказывает о работе Прийт Карп. «Кстати, местный потребитель желает товар исключитель-но в стеклянной банке, чтобы видеть, что там внутри. Многие пищевые производства – такие как мясокомбинат, молочный и рыбный комбина-ты – уже исчезли из Тарту, мы же остались», подытоживает разговор о Salvest Прийт Карп.

Шлифовка камнем улучшает свойства скольжения

В A&T Sport работает Сергей Лопухин – мо-лодой человек, один из немногих на мировом уровне владеющий техникой каменной шлифов-ки лыж. В тесном сотрудничестве с Эстонским и

Польским лыжными союзами через его руки прошли лыжи Андруса Веерпалу, Кристины Шмигун-Вяхи, Яака Мае, Рауля Олле, полячки Юстины Ковальчик и других знаменитостей лыж-ного спорта. На олимпийских играх 2010 с узо-ром, сделанным именно Сергеем, Юстина Ко-вальчик выиграла золото и серебро. 7 января, в день визита Inseneeria, рабочий инструмент Сер-гея – единственный в Эстонии шлифовальный аппарат – транспортировали в Отепя на этап чемпионата мира, а также на чемпионаты среди юниоров и U23.

На данный момент революции в сфере лыж-ных смазок ожидать не приходиться, поэтому в мире особое внимание уделяется выбору пра-вильного лыжного узора. Дело в том, что для лучшего скольжения лыж вместе с хорошей смазкой необходимо подобрать и подходящий узор – в соответствии с погодными условиями, температурой и структурой снега. На станке каменной шлифовки имеются режущие головки с бриллиантами в количестве от двух до пяти, которые вырезают узор сначала на точильном камне, после чего лыжи пропускают через ста-нок. Данный станок является уникальным в Эстонии.

Экономия важнее возобновляемой энергетики

12 января в KUMU была проведена конфе-ренция Мирового Совета Энергетики (WEC – World Energy Council) «Рациональная энергетика – позиция Эстонии в мире».

На конференции высшего уровня с доклада-ми выступали главный секретарь WEC доктор Кристоф Фрей и почётный председатель WEC в Италии доктор Алессандро Клеричи. В панель-ной дискуссии приняли участие Сандор Лииве из Eesti Energia (Сандор Лииве также является председателем WEC в Эстонии), Ейнари Кисель из министерства экономики и коммуникаций, Яанус Сахк из ЕАS, Кристоф Фрей и Алессандро Клеричи. Модератором был главный секретарь WEC Eesti Михкель Хярм.

Основными занятиями WEC Eesti в 2011-2012 гг будут анализ эстонской энергетики и исследо-вание международных технологий горючего сланца. Эстония является членом WEC с 1937 года, членство возобновили в 1998 году. Членами WEC являются министерство экономики и ком-муникаций Эстонии, Eesti Energia, Eesti Gaas, ТТУ, Академия Наук, Союз Электрической Про-мышленности Эстонии, Союз Газа Эстонии.

uudised54

2/2011 (30)

viimane leHekÜlgviimane leHekÜlg54

veid

i nu

puta

mis

t

Pildid: rePro

hüva nõu on kallis

1 Praegu on tema brutopalk 632,73 eurot, mis vastab 9900 kroonile.2 Kogu tee keskmine kiirus v=s/(t1+t2), kus s on kaugus sihtkohta, t1 on esimese poole ja t2 teise poole

läbimiseks kulunud aeg. Esimese poole läbimiseks kulus aega t1=s/(2*90) tundi ja teise poole läbimiseks t2=s/(2*110) tundi. Asetades need esimesse võrdusse, saame, et kogu tee keskmine kiirus oli 99 km/h. 99 on arvude 90 ja 110 harmooniline keskmine.

3 Selle ülesande lahendust peab lihtsalt teadma, Inseneeria seletada ei oska: 2011/9999. Kui perioodi pikkus on n numbrit, on nimetajas n üheksat.

4 See on 9 astmes 9 astmes 9, õigemini veel mõttes niiviisi: 9 astmes (9 astmes 9). See on päris suur arv, mida kirjutatakse 369 693 100 numbriga ja mille esimesed numbrid on 428 124... – Exceli täpsusega. Kui ühe numbri kirjutamise laius oleks 2 mm, on see arv pikk 740 km.

vastused

nuputamist (raskusaste *, **, ***)

Inseneeria kolleegium pidas nõu, kuidas oleks katusele kogunenud lumega kõi-ge targem toimida. Kui tegu on viilkatu-

sega ca 40° kraadi ja rohkem ning erama-jaga aia sees, on üks alternatiiv mitte mida-gi teha, sest esimese sulaga sõidab lumi ise katuselt alla. Ja mida vähem on katusel at-ribuutikat nagu katuseaknad, redelid, lu-metõkked, vihmaveerennid jne, seda pa-rem, sest allasõitev lumi võib need kaasa võtta. Kui otsustakse siiski viilkatusega madalama maja katuse rookimise kasuks, oleks tululik pika varre otsas, vihmavarju põhimõttel töötav riistapuu: mööda lund üles lükates on “vihmavari” kinni, aga allapoole tõmmates avaneb ja tõmbab endaga tüki lund kaasa. Ise ollakse maapinnal ja töö edeneb tükkhaaval. Üks võimalus on (sooja) veejoaga katust “töödelda”, kuid see on äärmiselt ressursimahukas variant. Kõrgete linnamajade katuste rookimiseks on vaja ilmselt spetsbrigaadi. Ja mis puutub lamekatustesse, siis neid pole meie kliimasse üldse mõtet ehitada. Ootame katuselt lu-merookimisele tagasisidet kas veebis, Facebookis või e-kirjaga mati.feldmann@inseneeria.ee.

Tahtsite lund?! saite!

1 Masu mõjud *. Tööline teenis enne masu 10 000 krooni bruto. Kui masu ajal tema palka langetati 10% ja eelmise aasta lõpus tema palka tõsteti 10%, siis kui suur on tema brutopalk praegu?

2 ole rongiga sõber **. Rong sõitis esimese poole teed sihtkohta keskmise kiirusega 90 km/h ja teise poole teed keskmise kiirusega 110 km/h. Kui suur oli rongi keskmine kiirus terve sõidu vältel?

3 sel aastal **. Teisenda harilikuks murruks perioodiline kümnendmurd 0,201120112011...

4 Veel üheksatest **. Milline on suurim kolme 9-ga kirjutatav arv?

KIIRE TARNE AINULT 5 EURO EEST*

...Tasuta tehniline tugi

...Teeme Sulle kiire pakkumise – e-pakkumised

...Paindlikud pakkelahendused

A Premier Farnell Company

*Ainult tellimustele veebis

> Meie valikus on üle 520 000 toote

> Kõige uuem tehnoloogia 3500 tipptootjalt

> Puudub miinimum ostukogus

www.farnell.com/ee

Telefon: 800 0111 280

E-mail: info-ee@farnell.com

Disaini parimatega! www.element14.com

41831_Q1_EST 200x290 Ad_DualBrand.indd 1 28/01/2011 10:27