Ilves

Koostaja: Allan Sakala 8.b

Elukoht

Segametsades

Enamasti üksikult ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas- ja isasloomad koos

Välimus

Kõrgete jalgadega ja ümara peaga

Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid

Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised

Kaalub kuni 25 kilo

Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme

Jooksuaeg ja paljunemine

Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis

Pojad sünnivad aprillis või mais

Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus

Pojad on sündides pimedad

Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni

Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni

Toitumine ja toiduahel

Toitub peamiselt valgejänestest ja metskitsedest

Sobivad ka närilised,linnud ja teised imetajad

Talvel eelistavad ilvesed sõralisi jahtida

Ilveseid söövad hundid

Ilveste küttimine

Euroopas kaitstav liik

Ilveseid on Eestis umbes 1000.

Aastas lastakse Eestis sadakond ilvest

Eesti keskkonnastrateegias on kirjas, et Eestis peaks elama 400 ilvest

Eestis on Euroopa üks tihedaima asustusega ilvese asurkond

Ilvese haigused

Eestis mahalastud ilvestel avastatakse kõige sagedamini sügelislestalised

Keeritsuss avastatakse 20-40% jahitud ilvestest

Marutaud on neil äärmiselt haruldane

Informatsioon

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm

http://et.wikipedia.org/wiki/Ilves#Haigused