Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 8. juuni 2007 Nr 12

VÄHEM RAAMATUID, ROHKEM LUGEMIST

rieede Saarele. Huvitav on nende pu-hul seegi, et sealne avameelsus laie-neb ka Tubina pooleliolevale loomin-gule – just nendes kirjades leiab ehk kõige siiramaid tunnistusi selle meie rahvushelilooja loomingu mõjudest ja tagamaadest. Ning lõpuks on kõi-gis neis kirjades veel midagi. Nimelt see üldinimlik tunnetus, mis lubab meil ühe muusikamehe eluloo kaudu aimata, mida võis elu sellisel keeruli-sel poliitiliste kordade vaheldumise ajal, nagu Tubin seda elas, üldse ük-sikinimese jaoks tähendada. Kuidas suur ajalugu võis mõjutada ühte väi-kest ajalugu.

Aga edasi, minu viimase aasta üks suuremaid lemmikuid, just sellesama ajaloo alalt, on Jüri Kotšinevi mõ-tisklus Venemaa ajaloost, ilmunud pealkirja all „Kahepäise kotka tiiva all. Venemaa hiilgus ja hukk 862–1917”. Alustuseks ütlen ära, et raa-matus on kaks väga head asja, mis väärivad eraldi esiletõstmist. Esiteks kirjaniku stiil, mis on lihtsalt väga la-

dus, tundlik ja hästi loetav. Teiseks aga see, missuguse isiklikkusega Jüri Kotšinev Venemaa ajaloosse suhtub, ning see isiklikkus ei ole mitte ainult muljetavaldav, vaid ka kaasakiskuv. See ei ole kuiv ajalooraamat, vaid ühe ajaloolase kirglik püüe leida vastust küsimusele, miks tema kodumaaga läks just nii nagu sellega läks. Kuidas võis riik, mis oli püsinud ja kasvanud ning kestnud 20. sajandi alguseni, järsku nagu imeväel olematusse vari-seda ja nii lühikese ajaga ajalookaar-dilt kaduda, asendudes sootuks mil-legi muuga. Miks? Küsib autor. Ning hakkab nagu hea detektiiv ikka, kogu ajalooliste sündmuste pundart algu-sest peale ükshaaval lahti harutama. Kotšinev võtab vaatluse alla nii Ve-nemaa valitsejate kui ka nende lähe-daste isikulised omadused, analüüsib nende haridust, iseloomu, nõrkusi ja tugevusi, mõjusid ja mõjutajaid, kuid muidugi jälgib ka Euroopa või maa-ilmapoliitika üldist seisu, nii majan-dust, ühiskondlikke süsteeme, kul-

tuurilisi mõjusid ja muid arenguid. Ühesõnaga – autor püüab tõesti kõik otsad kokku viia, et näha, mis oli ühe või teise pöördsündmuse ajendiks. Ja niiviisi, tükk-tükilt saab kokku laotud terve mosaiik.

Järgmine raamat, mille peab veel kindlasti ära märkima, räägib hoopis muust ajaloost – nimelt helimaailma ajaloost. Heino Pedusaar on mees, kes on palju uurinud helisalvestuse ja muusika lugu ning võib öelda, et vähemalt osa tema elutööst on nüüd kokku pandud imeilusasse raamatus-se „Tardunud helide maailm”. Väga põgusalt resümeerides on siin kirjas kogu helisalvestuse lugu alates peen-mehaanika arengust üldse kasvõi kuumenemisel iseavanevate temp-liuste näol kuni mp-3 salvestisteni, kus kogu heliinfo on juba väga väike-seks käideldud. Ei maksa ka karta, et helisalvestuse ajalugu räägiks ainult tehnikast või mehaanikast. Sugugi mitte, siin on kõike: utopiste, hul-lumeelseid leiutajaid, samaaegselt

esitatud patenditaotlusi, kuulsaid lauljaid ja muusikuid ning ka äraar-vamatuid rakendusi, millest ehk sil-mapaistvaim näide on isemängiv väl-jakäigupott Briti kuningakojas, mis pealeistumisel rõõmustas kasutajat kaunimate popmeloodiatega. Selle raamatu võiks isegi ristida peaaegu täiuslikuks näiteks heast aimekirjan-dusest, sest tal on olemas kõik sel-leks vajalikud omadused, ning kõige-le sellele boonuseks veel autori mah-lakas huumor.

Ja veel viimane raamat mahub soosikute sekka. See on raamat veest ning pean tunnistama, et tegelikult on just see raamat minu viimase aas-ta huvitavaim leid. Emeriitprofessor Hergi Karik on enam kui veerand sa-jandit uurinud veega seonduvaid kü-simusi ning pealkirja all „Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed” esi-tab ta hea ülevaate nüüdisaja uuri-mustest vee struktuuri, anomaalsete omaduste ning ka sensatsiooniliste imevete kohta. Karik kirjeldab ku-jukalt kuivõrd universaalne see meie jaoks muidu nii tavaline igapäevane aine on. Räägib, kuidas vesi üldse te-kib, kus kõikjal seda leidub või õigem oleks öelda, kus seda pigem ei leidu. Läbi võetakse järve-, jõe-, soovesi, ka merevesi, milles avaldub ju tegeli-kult terve keemiliste elementide pe-rioodilisussüsteem. Sealhulgas leiab ta aega jutustada kõiksugu kumma-listest nähtusest, näiteks merevees elutsevatest n-ö kullasööjabakteri-test, kes kontsentreerivad oma ke-hasse meres olevaid kullaühendeid, või siis vee regenereerimisest kos-moselaevas või hoopis Ameerika kõrbetes elavatest kukkurrottidest, kes elavad ainult endogeense vee ehk selle vee arvelt, mis nende organism ise sünteesib. Aga ta ei piirdu üksnes põnevate nähtustega, vaid harutab meie silme all vee klastrid lahti mole-kulideks, aatomiteks, elektronideks. Seletab vesiniksideme tekkimist ja tähtsust – viimase puudumisel po-leks vesi vedel, vaid oleks gaas ning järelikult ei oleks maal elu vesinik-sidemeta võimalik. Räägib vee ano-maalsetest omadustest nii füüsika-lisest kui keemilisest vaatepunktist; raskest ja kergest veest rääkides kir-jeldab vesiniku isotoope või näitab hoopis jääkristallide geomeetrilise kuju sõltuvust temperatuurist. Ühe-sõnaga – see on raamat, mida saab lugeda kahtemoodi: võib lugeda pea-lispindsemalt vaid põnevamaid koh-ti, kus Karik jutustab veest ja kõik-sugu imevee tüüpidest ning kõigest, mis sellega seondub, alates kasvõi spioneerimisest ja lõpetades hõbe-veega somnambulismi ravimisest. Kuid lugejale on antud võimalus ka üsna põhjalikult ja üksikasjalikult vee olemusesse süüvida.

Igal juhul minul tekib Hergi Ka-riku raamatut lugenuna kasvõi kor-rakski selline tunne, nagu oleks asja-de toimimisest planeedil Maa natu-kenegi rohkem võimalik aru saada. Ja juba sellepärast peaks sääraseid raa-matuid rohkem kirjutama.

TIINA TOMINGAStoimetaja

Praegu on maailmas rohkem raama-tuid kui kunagi varem. Ja üha roh-kem kurdetakse, et neid ei tahetavat lugeda, eriti ei taha lugeda lapsed. Aga ka suurtel jääb selleks järjest vä-hem aega. Põhjusi on igasuguseid, aga mõnikord tundub, et asi ongi sel-les, et praegu on maailmas rohkem raamatuid kui kunagi varem. Raske on valida, kui on nii palju, suur hulk tekitab jõuetust – kes neid kõiki ikka jõuab läbi lugeda. Juba Koolibri kir-jastus üksi on viimase aasta jooksul välja andnud 219 nimetust.

Et ees ootav loodetavasti soe ja pikk suvi on siiski puhkuse ja kat-kestuse aeg enne järgmist rasket töö-aastat, mõtlesime meiegi tehtud töö korra veel üle vaadata. Mida head või eriti head me aasta jooksul ilmutada oleme jõudnud? Et raamaturägasti-kus kergem oleks orienteeruda, siis tõmbasime otsi koomale ning valisi-me välja kõikidest lemmikutest need kõige lemmikumad. Ehk tegime nii, et oleks vähem raamatuid, aga roh-kem lugemist.

Alustada võiks ehk meie kõige kuulsamast autorist, kelleks on Fried-rich Reinhold Kreutzwald ise. Kogu lugu sai alguse umbes 200 aastat ta-gasi. Tollane Kaarli mõisa teener Jaa-gup armastas väga kõiksugu lugusid vesta ja tollane aidamehe poeg Vidrik neid kuulata. Isegi nii väga, et aastaid hiljem, kui vanad lood ja nende ko-gumine mujal maailmas juba väga moes oli, kirjutas ka seesama Vidrik ehk Reinhold Kreutzwald mõisateen-ri jutud üles. Ning manitses maarah-vastki kõiksugu vanadest juttudest nõnda lugu pidama, et need meelde-jätmiseks paberile panna ja temale, st Kreutzwaldile läkitada. „Ennemuist-sed jutud on üks karastav rahva sool; tahaksite teie oma soola maha puis-tata, siis läheks kõik liha mädanema,” nii hurjutas Kreutzwald meid isegi seitungis. Seda kõike võib aga pidada kaugeks eellooks aastal 2006 ilmu-nud umbes kümnendale kordustrü-kile koguteosest „Eesti rahva enne-muistsed jutud”.

Kui jutt juba vanade aegade ja kuul-sate meeste peale läks, siis said eelmi-sel aastal veel ühe tähtsa eestlase elu ja mõtted kaante vahele. Trükivalgust nägi „Eduard Tubina kirjade” esime-ne ja teine osa. Tubina kirjade kohta on öeldud, et see on romaan kirjades, et see on ühe noore mehe arenemislu-gu, kuid samas ka ühe inimese vaade meie tolle aja rahvuskultuurile. Kir-jade adressaatide loetelu ise on juba märkimisväärne: Paul Keres, Heino Eller, Mart Saar, Cyrillus Kreek, Ing-rid Rüütel jne. Tubina kirjade koostaja Vardo Rumessen on väga põhjalikku tööd teinud ning eessõnana saame lu-geda ka Tubina elulugu. Tubina kirjad puudutavad nii tema tööd ja heliloo-mingut, kultuuri- ja lavareise, arva-musi kuulsate kultuurisündmuste ja läbirännatud maade kohta. Kuid seal on ka palju eraelulist. Kirjades hea-le sõbrale Paul Keresele antakse nõu fotoaparaadi valimisel või läheb jutt hoopis viimase kalalkäigu peale või hoopis kurdetakse valitsevate tingi-muste üle. Veelgi emotsionaalsemad on Tubina kirjad tema armsamale Elf-

Maia Lilje, Georg Otsa nimelise muusikakooli muusikaajaloo õppejõud: „See raamat peaks olema muusikaõpetajate kohustusliku kirjanduse nimekirjas.”

UUED ÕPIKUD R A A M A T U D , M I S H A R I V A D2

2007TOP 10

Vic Parker Ainult tüdrukutele

Tony GallagherJõutreening kodus

7

10

2

3

5

Ana Bremon 15 minutit hispaania keelt

Maria CostantinoMaailma riikide

lipud

Birgit Zeidler Monet.

Elu ja looming

9

1

4

Udo FelbingerToulouse-Lautrec.

Elu ja looming

Sylvia Goulding 15 minutit saksa keelt

6

Jaanus VaiksooOnu Heino eksis ära

8

Heino PedusaarTardunud

helide maailm

Pilvi KulaValmistume

kooliks. Kirja eelharjutused

KUNSTI TÖÖRAAMATUST ESIMESELE KLASSILEJuba aastaid on õhus olnud info, et algklassidele on ilmumas kunstiõpe-tuse õppematerjal. Käesoleval aastal see siis ka juhtub. Tulevane I klas-si kunstiõpetuse tööraamat sisaldab erinevaid teemasid ja õppeülesan-deid, mis on koostatud lähtudes het-kel kehtivast riiklikust õppekavast ja selle aine eesmärkidest, õpisisust ja eeldatavatest õpitulemustest. Ol-les tutvunud ka uute õppekavade tööversioonidega, võin kinnitada, et vastuolu ei teki ka tööraamatu ja tõenäolise uue riikliku dokumendi vahel. Kokkuvõttes on ikkagi õpeta-ja see, kes otsustab miks ja kuidas ta tunde planeerib ning läbi viib.

Tööraamatu kahekümnes peatükis on välja pakutud teemasid, kunsti-loominguks vajaminevaid seletusi ja mitmesuguste vahendite ning mater-jalide kasutamisvõimalusi. Tööraa-matu iga peatükk sisaldab ühe kuni nelja (ja miks mitte ka rohkema) õp-petunni vältel kasutatavat materjali. See annab õpetajale võimaluse ka-vandada ise aega vastavalt klassi ja kooli võimalustele, kuid samas jätab

õpetajale suhteliselt vabad käed ka ise kunstitunde planeerida, mis on loova õppeaine korral vägagi vajalik ja isegi soovitatav.

Tööraamatu peatükid algavad tee-ma tutvustuse, mõistete ja/või suuna-vate küsimustega (näiteks: mida näed pildil või miks on oluline kaunistada ka igapäevaseid tarbeesemeid). Igas peatükis on toodud näiteid kunstike töödest, mis annab õpetajale võima-luse omakorda suunavate juhiste-kü-simustega õpilastele selgitada, kuidas reproduktsioone vaadata, ning anda lisaülesandeid antud teos(t)e raames. Õpilastel on ka võimalus võrrelda Eesti kunstike töid maailmakuulsate kunstnike loominguga. Iga peatükk peab silmas erinevaid õppe-eesmär-ke, ülesannete lahendamiseks tuleb kasutada mitmesuguseid materjale ja töövahendid ning -tehnikaid. Näi-teks peatükis „Printsessid ja kange-lased” saavad õpilased teada, kuidas on erinevad kunstnikud kujutanud inimfi guuri, milliseid rõivaid on eri aegadel kantud ning milline on ol-nud nende inimest roll ühiskonnas.

Praktilise ülesandena tuleb õpilastel joonistada ja riietada inimfi guur vas-tavalt oma soovile. Praktilisele tööle võiks järgneda arutelu, mille jooksul õpilased põhjendavad oma valikuid.

Õpilasel on võimalik kasutada töö-raamatu lehekülgi ka visandamiseks ja ülesannete lahendamiseks nii indi-viduaalselt kui ka klassis õpetaja toe-tavaid juhiseid järgides. Ükski õppe-ülesanne ei määra täpselt ära, milline peaks välja nägema õpilase praktiline tulemus. Igale ülesandele tuleb lähe-neda just nii, kuidas õpilane soovib ning millised on hetkevõimalused. Iga teema järele on kavandatud ka li-saülesanne või teemakohane väike käeharjutus, mille õpilased soorita-vad iseseisvalt tunni lõpus või kodus. Tööraamatu formaadiks on planeeri-tud A4 ja köiteks spiraalköide. See või-maldab õpilasel õpikut laua peal hoi-da ka siis, kui ta samal ajal tegeleb loo-mingulise tööga, et järgida tööraama-tus antud juhiseid. Samuti on õpilasel mugav lahendada ülesandeid, kui õpik võtab laual ruumi vaid ühe A4 pabe-ri suuruse jagu. Ja nii ei sega töötami-

ne ka pinginaabrit. Sarnane põhiidee kandub edasi ka 2. ja 3. klassi kunsti-õpetuse tööraamatule.

Kunstiõpetuse tööraamat annab just klassiõpetajatele hea võimaluse järgida riiklikus õppekavas fi ksee-ritud õppe-eesmärke ja -sisu, sest alati ei ole õpetajate arusaamine lä-bitavatest teemadest, isiklik teadmi-ne kunstnikest ja kunstiajaloost ning -teooriast, kogemused mitmesugus-te tehnikate ja töövahenditega selli-sed, nagu need kunstiõpetajal ole-ma peaksid. Ilmuv tööraamat abistab klassiõpetajat ka kunstitundide süs-teemsel planeerimisel ja läbiviimisel. Tööraamatule toetudes saavad õpe-tajad suunata õpilasi omandama nii teoreetilisi aspekte kui ka praktilisi võtteid, saavutades samas vajalikud pädevused ning kunstiõpetuse ees-märgid. Tööraamatu juurde on ka-vandatud ka õpetajaraamat.

EDNA VAHTERTallinna Ülikooli

kunstiõpetuse didaktika lektor,kunstiõpetuse tööraamatu autor

KESKKOND JA KEEMIA. OHUD JA HÜVEDArgielus puutume kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis kätkevad endas ohte ja mille kee-rukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmi-sel võivad tekkida mürgistused ja na-haga kokkupuutel ärritus või põletik. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinna-takse või alahinnatakse.

Teise maailmasõja lõpul avastati näiteks efektiivne putukatõrjevahend DDT, mida hakati laialdaselt kasuta-ma. Siis aga selgus selle kemikaali oht-likkus ning DDT keelustati. 20. sajandi lõpukümnendil muutus moekaubaks tefl on, sest sellega kaetud pannil saab praadida rasvaineta. Nüüd on selgu-nud selle plasti ohud ja mürgisus.

Toiduvärvide hulgas on kõige rohkem sünteetilisi analooge, mille hulgas on ülitundlikkust põhjusta-vaid aineid. Lapsed eelistavad erk-savärvilisi komme, karastusjooke jt maiustusi, mis võivad aga põhjusta-da allergiailminguid, arvestades ka laste väikest kehamassi. Toiduaine-te spetsialistid soovitavad loobuda säravate värvidega maiustustest, nt pulgakommidest, milles värvaineteks on asovärvid: patentsinine V (E131), võlupunane (E129), tartrasiin (FD&C kollane 5) E102, päikeseloojangukol-lane (E110, oranž-kollane S).

Keemilised ained muudavad meie elu mugavamaks, kuid võivad sama-aegselt saastata elukeskkonda. Väeti-

sed suurendavad saaki ja parandavad toiduainete kvaliteeti, üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi.

Autorid püüavad raamatus era-pooletult hinnata keemiast tingitud ohtusid ja nende negatiivset mõju meie elukeskkonnale.

Samas sarjas on varem ilmunud: „Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber” ning „Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed”.

HERGI KARIKTLÜ emeriitprofessor

KARL KRISTJAN KUIVTLÜ dotsent

ORGAANILINE KEEMIAÕpiku autorid on rahvusvaheliselt tuntud erialateadlased: molekulaar-tehnoloogia professor Mati Karelson ja pedagoogikaprofessor Aarne Tõld-sepp. Orgaanilise keemia asjatund-ja ja keemiadidaktiku koostööna on valminud õpik, mis oma loogiliselt ülesehituselt ja ainekäsitluselt erineb oluliselt praegu kasutusel olevatest orgaanilise keemia õpikutest.

Orgaanilise keemia õpetamise ees-märk on anda õpilastele keemiaalane kirjaoskus, mis tagab nende toime-tuleku ka kõige erinevamates argielu olukordades, suutes teaduspõhiselt läheneda esilekerkinud probleemi-dele. Kui 19. sajandi lõpul määratleti orgaanilist keemiat kui süsivesinike ja nende derivaatide keemiat, siis seda paradigmat on edukalt edasi arenda-tud ka kõne all olevas õpikus. Seejuu-res käsitletakse süsinikuühendite kee-miat kui funktsionaalsete rühmade keemiat, liigitades selle alusel kõik or-gaanilised ühendid aineklassidesse.

Õpik ongi üles ehitatud nii, et or-gaanilise keemia olemus võimalikult selgesti esile tuleks, iga uus mõiste kas-vab välja eelnevast. Ühte peatükki on koondatud kõik süsivesinikud, millest johtub ülejäänud orgaaniliste ainete klasside käsitlus, eeskätt nende ehitus

ja nimetused. Õpikus on eriti rõhuta-tud aineklasside vahelisi loogilisi ja ge-neetilisi seoseid alates süsivesinikest ning lõpetades kolme, inimese elutege-vuse seisukohalt kõige tähtsama aine-klassiga, milleks on süsivesikud, rasvad ja valgud. Kui kooli bioloogia kursus käsitleb nende osa eluprotsessis bio-loogiliste funktsioonide tasandil, siis orgaanilise keemia kursus annab selgi-

tuse aine omaduste ning aine koostise ja ehituse vahelistele seostele.

Õppematerjali valikul ja järjes-tamisel on lähtutud üldinimlikest kaalutlustest, käsitledes kõiki üksik-küsimusi nii sotsiaalses kui ka indi-viduaalses kontekstis. Küsimused, mis tuginevad kindlatel algoritmi-listel tegevustel, nagu ainete nime-tamine, on esitatud ka rangete reeg-

lite jadana. Elulistele probleemidele lahenduste otsimine toimub arutelu vormis, vaagides kõiki poolt- ja vas-tuargumente. Kõige selle kokkuvõt-teks lõpeb iga peatükk tavaliste küsi-muste asemel probleeme lahendama kutsuvate küsimustega pealkirja all „Mõtle, otsusta, lahenda”. Loodeta-vasti tõstab see õpilaste motivatsioo-ni ja aitab kujundada positiivset suh-tumist õpitavasse.

Õpik on kirjutatud eeskätt Eesti õpilasele ja tugineb kodumaisel kon-tekstil. Illustreeriva materjali hulgas on valdavas ülekaalus eestimaiste ettevõtete ja Eesti keemikute tööd ning tegemised. Autorite pikaajali-ne koostöö AS Eesti AGA-ga on või-maldanud anda gaasidele huvitava ja kõigiti kaasaegse käsitluse. Looda-me, et meie õpetajad ja õpilased selle ka omaks võtavad.

Antud õpiku alusel saab orgaanilist keemiat õpetada ja õppida kahel tase-mel – kas laias või kitsas mahus. Mõ-lemal juhul saavad õpilased tervik-liku ülevaate orgaanilisest keemiast. Erinevus kahe tasandi vahel seisneb vaid käsitluse sügavuses. Valides laia mahu, jääb tublisti aega ka labori- ja praktilisteks töödeks ning uurimusli-ku iseloomuga tegevusteks. 40

Kui kahe süsiniku aatomi vahel on aga kaksikside, siis vaba pöörlemine ümber sideme on võimatu. Et süsiniku aatomeid tei-neteise suhtes pöörata, tuleb lõhkuda kaksikside.

Seega nii 1,2-dikloroeteeni kui ka but-2-eeni puhul saame kaks erinevat ruumilist struktuuri:

Eriliste ruumiliste isomeeridega on tegemist siis, kui süsiniku aatomiga on seotud neli erinevat aatomit või aatomiterühma. Sellist süsiniku aatomit nimetatakse mittesümmeetriliseks ehk asüm-meetriliseks süsiniku aatomiks. Sellistel ühenditel on kaks täies-ti ühesugust isomeeri, mis erinevad teineteisest samavõrd nagu objekt ja selle peegelpilt. Niisugust stereoisomeeriat nimetatakse optiliseks ehk peegelisomeeriaks. Valime tetraeedrilise süsinikuga seotud rühmadeks vesiniku, kloori, metüül- ja hüdroksüülrühma.

Asetame nüüd selle ruumilise mudeli peegli ette. Näeme, et mudel ja peegelpilt ei ühti.

Katsuge vaid 1,2-dikloroeteeni mudelit ilma kaksiksidet lõhkumata pöörata.

CC

Cl Cl

H H

CC

HCl

H Cl

cis-1,2-dikloroeteen trans-1,2-dikloroeteen

ja

CC

CH3 CH3

H H

CC

CH3H

H CH3

cis-but-2-een trans-but-2-een

ja

Kui aatomid või aatomirühmad asuvad ühelpool kaksiksidet, nimetatakse isomeere cis-isomeerideks, kui aga kahel pool kaksiksidet, siis trans-isomeerideks. Cis-trans isomeeria on liht-saim stereoisomeeria liik, mida nimetatakse ka geomeetriliseks isomeeriaks.

Igasugune liigitus, nii ka isomeeride oma, on suhteline. Nii on cis- ja trans-but-2-eeni struktuuriisomeeriks but-1-een.

Tihti on cis- ja trans-isomeeride füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused väga erinevad.

Happe HOOC – CH = CH – COOH isomeerid on maleiinhape ja fumaarhape:

C

H

COOH

C

H

COOH

C

H

COOH

C

H

COOH

Kui võrrelda nüüd nende kahe geomeetrilise isomeeri omadu-si, ilmnevad lausa vastandlikud omadused (vt. tabel 6). Sulamis-temperatuurid erinevad üle 100 °C võrra, väga erinev on nende lahustuvus vees ja füsioloogiline toime.

TABEL 6. CIS- JA TRANSISOMEERIDE OMADUSTE VÕRDLUS BUT-2-EENDIHAPPE NÄITEL

Hape

Füüsikalised omadusedFüsioloogiline

toimesulamis-temp. °C

keemis-temp. °C

tihedus g/cm3

lahustuvus vees g/100 g vees

Fumaarhape 287290

sublimeerub1,63 0,7

Taimede ja loomade ainevahetus-

keskkond

Maleiinhape 138 laguneb 1,59 78,8Mürgine, kudesid

söövitav toime

Asümmeetriline süsiniku aatom on seotud nelja erineva aatomi või aatomirühmaga.

Mudel ja selle peegelpilt ei ühti.

41

CC

CH3 CH3

H H

CC

CH3H

H CH3

CH2 C C CH3

H

HH

Cis-transisomeerid

Struktuuriisomeerid

uued õpikudR A A M A T U D , M I S H A R I V A D3

METALLITÖÖDmetatakse metallideks. Võib liialda-mata öelda, et ilma metallideta po-leks kaasaegset tsivilisatsiooni. Pa-raku on metallid ka üsna isepäised ja neid pole põrmugi lihtne inimesi teenima panna. Aastasadade jook-sul on proovitud mitmesugused vii-se, kuidas metalle inimesele alluta-da. Kokkuvõtvalt nimetatakse seda metallide tehnoloogiaks. Selles on väga keerulisi protsesse, mille käigus vajatakse kõrgeid temperatuure, suu-ri koormusi ja mitmesuguseid lisa-aineid. Samas on aga eelnevalt ette val-mistatud metallmaterjalist võimalik lihtsaid esemeid meisterdada ka käepä-raste ja kättesaadavate töövahenditega. Seepärast on metallitööd alati olnud ka üheks tööõpetuse osaks. Tänapäe-val on omavalmistatud metallesemete tähtsus küll mõnevõrra langenud, sest peaaegu kõike vajaminevat toodetakse tööstuslikult. Aga metallide omadusi tundmata ja oskamata neid vajadusel kasutada, ei saa keegi meist ka nüüdis-ajal hakkama.

Õpperaamatusse on kokkuvõtlikult kirja pandud kõige olulisemad nendest teadmistest ja kogemustest, mida ini-

mesed on aegade jooksul omandanud metallmaterjalide töötlemisel käsitöö-riistade ja kooli õppetöökojas leidu-vate masinatega. Selliseid töölusviise, mille tegemiseks on vaja eritingimusi (valamine, stantsimine, sepatööd jt) on puudutatud vaid põgusalt. Et igaüks oskaks ise probleeme märgata ja neile lahendusi otsida, on teksti kõrvale vee-risele trükitud „tõmbeneedid”. Prob-leemi sõnastuse leiab aga iga teema lõ-pust. Neile küsimustele ja ülesannetele lahenduse leidmiseks vaadake lahtiste silmadega ümbritsevat maailma, tu-letage meelde teistes ainetes õpitut ja otsige abi teabekirjandusest või inter-netist. Eesti keeles on aegade jooksul ilmunud piisavalt palju häid aimeraa-matuid ja teatmeteoseid, kust leiab hu-vitavat teavet tehnika ja metallide koh-ta („Jutustusi asjadest”, ENEKE, „Teh-nikaleksikon”, „Metallide tehnoloogia” jpt).

Raamatu teises osas toodud töö-joonised ja tööjuhendid pole mõel-dud selleks, et kõiki neid esemeid oleks igas koolis tingimata vaja val-mistada. See, mida õpetaja tööüles-andeks valib, sõltub suuresti sellest,

Tänapäeva maailmas ümbritseb meid lisaks loodusele tehiskeskkond: ehi-tised, tarbeesemed, masinad, raama-tud jpm. Need muudavad elu mu-gavaks ja turvaliseks. Väga suur osa neist on olemas ainult tänu sellele, et looduses leidub aineid, mida ni-

milliseid materjale või töövahendeid töökojas on võimalik kasutada. Aga ka sellest, kus valmivat eset hiljem kasutada. Ülejäänud tööjuhendeid tasub aga uurida selleks, et metallide „hingeelu” paremini mõista ja mõnd huvitavat tööd kasvõi iseseisvalt proovida. Arvestades seda, et me-tallmaterjalide tootmiseks on kulu-tatud palju tööjõudu ja energiat, tu-leb alati hoolega kaaluda, kuidas neid võimalikult otstarbekalt ja säästlikult kasutada. Üsna tihti saab mõnest eel-nevalt teist otstarvet täitnud traadi- või plekitükist vajaliku asja teha, selle asemel, et uut materjali raisata.

Metallmaterjalid on suhteliselt kõvad ja raskesti töödeldavad ning nendest midagi vormides on vaja ra-kendada suuremat jõudu. Ka on me-talldetailide kandid ja nurgad tera-vad ning nende vastu on kergesti või-malik end vigastada. Seepärast tuleb metallitööde juures olla eriti tähele-panelik ja ettevaatlik ning täita täp-selt kõiki tööohutuse nõudeid.

ENDEL RIHVKTallinna Ülikooli õppejõud,

Jelena Raudla РУССКИЙ ЯЗЫК – МОЙ ДРУГ И

ПОМОЩНИК, ЧАСТЬ 1

Vene keele õpik on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kellel on juba algteadmised vene keelest olemas.

Õpiku koostamisel on arvestatud õpilaste vene keele oskuse väga erinevat taset 10. klassis, samas võimaldab see ka täiskasvanutel, kel koolitee selja taga ja kes on jõudnud vene keele oskuse unustada, õpiku abil neid meelde tuletada ning täiendada.

Õpik jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks, milles käsitletakse alljärgnevaid teemasid: „Tut-vus. Elulood”, „Ideaalne perekond – müüt ja reaal-sus”, „Haridus. Kõrgkool”.

Igas peatükis on:• huvitavad tunnetuslikud tekstid, milles õpila-

sed õpivad tundma Venemaad ja kuulsate vene kultuuri esindajate (M. Bulgakov, L. Gumeljov, A. Tšehhov, M. Lomonossov jt) elulugusid;

• grammatiline materjal tabelitena, näited koos kommentaaridega;

• erinevad kõnekeele harjutused, sealhulgas kom-munikatiivsed ülesanded, mängud, laulud.

Õpiku lõpus on väike värviline piltsõnastik.

Maie SteinbergMEISTERDAMINE II

Igapäevaelus jääb meil sageli üle paberit ja karton-gi, näiteks munakarbid, rullpaberi ja niidirullide sü-damikud, mitmesuguse läbimõõduga papptorud, pakendid, pabernõud ja palju muud, mille me tava-liselt ära viskame. Tihti on pakenditel aga huvitav kuju, värvus või muster. Paberi ja kartongi ülejääke saab meisterdamisel kasutada algvormidena, aga neist võib ka detaile ja vorme välja lõigata.

Meisterdamisraamat on mõeldud 7–14-aas-tastele lastele. Antakse juhiseid, kuidas meister-dada fantastilisi elukaid, loomi ja linde, torne, kindlusi, rakette, lihavõttekaunistusi ning mardi- ja kadripäevaks meeleolukaid nukke.

Meisterdamisraamat on järg 2003. aastal il-munud raamatu 1. osale.

„Õpi, korda, harjuta. 5.–6. klassi eesti keele töövihik” Kogenud õpe-taja Tiia Malm on oma töövihikusse koondanud harjutusi, mis sisalda-vad kordavalt kõige olulisemat 4.–6. klassi eesti keele kursusest.Töövihiku harjutused on enamasti temaatilised, nende koostamisel on arvestatud ai-netevahelist integratsiooni ning kas-vatuslikke ja õpetuslikke eesmärke. Sisukord võimaldab kiiresti leida vajaliku teema. Töövihiku alajaotis: tähestik ja häälikurühmad, silbita-mine ja poolitamine, täheortograafi a (sulghäälikud, h, i ja j, täis- ja kaas-häälikuühendid, võõrsõnad), algus-täheortograafi a, kokku- ja lahkukir-jutamine lühendid, sõnaliigid (kään-ded, käänamine, võrdlusastmed, sõnaosad, veaohtlikud vormid, pöör-ded, pööramine, tegumoed, ajad, kõ-

neviisid), lauseõpetus (lauseliikmed, liht- ja liitlause, koondlause, otsekõ-nega lause, kirjavahemärgid). Iga tee-ma algab reegli, ülevaatlike skeemide või mõistete tutvustamise ja näidete-ga, millele järgnevad harjutused. Vi-hikud võimaldavad eelnevate õppe-aastate materjali iseseisvat õppimist ja kordamist.

„Õpi, korda, harjuta. 5.–6. klas-si eesti keele kontrolltööd” hõlmab materjali, mida on käsitletud „Õpi, korda, harjuta” töövihikus. 22 kont-rolltööd on kahes variandis, iga kont-rolltöö sisaldab lisaks tööd tekstiga või tekstiloomet. Õpetaja saab töid ulatuslikumate arvestuslike tööde läbiviimiseks oma soovi järgi ühen-dada.

Sarnane komplekt ilmub järgmisel õppeaastal ka 9. klassile.

ÕPI, KORDA, HARJUTA

LUGEMISMÄNGUD 2Ilmunud on Lugemismängude teine kogumik. See on järg 2006. a kevadel il-munud esimesele kogumikule. Seni po-legi Eestis olnud niivõrd mahukat õppe- ja vaba aja sisustamise materjali ühes.

Lugemismängude esimest kogu-mikku on saatnud suur edu. Autorid ja koostajad loodavad, et koos müü-gieduga on kaasnenud ka mänguedu. Kohtumistelt lasteaia- ja klassiõpe-tajate, eripedagoogide, logopeedide, aga ka lapsevanematega on meelde jäänud kiidusõnad mängude hea lä-bimõelduse, kauni kujunduse, õpet-likkuse ning kasulikkuse aadressil. Mängude autorid on praktiseerivad pedagoogid, eripedagoogid ja logo-peedid, mis tähendab, et mänge on katsetatud igapäevases õppetöös. Pikaajaline töökogemus, mille põh-jal mängud loodud, tagab mängude efektiivse toimimise.

Kogumike eesmärgiks on kaasa ai-data laste lugemisoskuse kujunemi-sele, lugemisvilumuse tekkele ning võimaldada omandatud lugemisos-kust kasutada. Varases eas alustatud lugemisõpetus võimaldab märgata ja

ennetada lugemisraskusi. Erilist kasu peaksid kogumiku mängude kaudu olema saanud ja saama ka edaspi-di need lapsed, kellel lugemisosku-se omandamine kulgeb aeglasemalt

või raskustega. Lugemisraskused on kogu maailmas probleem, millele otsitakse ning pakutakse pidevalt lahendusi. Üks efektiivsemaid on varane märkamine ning lapsesõbra-lik õpetamine. Just varases eas män-gitavate lugemismängude kaudu saa-vad need ideed realiseeruda.

Lugemismängude loomise ja välja andmise on tinginud nii vajadus kui ka huvi lugemisoskust arendavate vahendite järele, mis ühendaksid en-das emotsionaalsuse, põnevuse ning pakuksid intellektuaalset väljakutset erineval tasemel lugejatele ning nen-de õpetajatele ja lapsevanematele.

Lugemismängude kogumikud on teoks saanud samanimelise konkursi tulemusena. Konkurss mängude saa-miseks toimus detsembris 2004. Kon-kursile laekus tookord 76 tööd üle Eesti.

Mõlema kogumiku mängud on kujundatud ühtsete tervikutena. Hõlbustamaks mängude ja mängu-kaartide sorteerimist ja korrashoidu on suurte mängualuste ning jaota-miseks mõeldud väikeste kaartide jm kujundamisel kasutatud sama kirja, taustad ja tagumised küljed on kae-tud sama mustri või värviga. Kõik alused ja kaardid on lamineeritud.

Lõbusat ja tõhusat mängimist soovi-des

KADI LUKANENOKTIIU TAMMEMÄE

Tallinna Ülikool,lugemismängude kogumike koostajad

R A A M A T U D , M I S H A R I V A D4 koolitus

Koolibri Uudiseid annab välja AS Koolibri. Leht ilmub 4 korda aastas. Projektijuht Katrin Kliimask / Toimetaja Kadri Haljamaa / Kujundaja Tiit Tõnurist / Küljendaja Lauri Haljamaa

www.koolibri.ee / Hiiu 38, Tallinn / Telefon 651 5300 / koolibri@koolibri.ee

Jaanus VaiksooONU HEINO EKSIS ÄRA

Lustakad luuletused juba aabitsa lehekülgedelt tut-tavast onu Heinost, omamoodi lapsemeelsest tege-lasest, kellega juhtub maailmas ringi vaadates huvi-tavaid lugusid.Kõik luuletused on illustreerinud Kadri Ilves.

Krista KumbergAUTOPÕNN ANTO LEMMIKTOIT

Autopõnn Anto jõi ühel hommikul oma paagi li-monaadi täis. Lasteaias hakkasid temaga sel päe-val imelikud lood juhtuma. Eriti väikestele poistele põnevat lugemist ja autode uurimist võimaldava raamatu tekst on trükitähtedega.

EESTI KEELE ÕPETAJAD!

Meil on heameel kutsuda Teid 27. ja 28. augustil 2007. aastal Tallinna Rahvakultuuri Keskuses (Vilmsi 55) toimuvale vene õppekeelega koolide eesti keele õpetajate koolitusele.Meie õpikute autorid tutvustavad Teile kahel päeval uusi või siis põhjalikult ümbertöötatud eesti keele õppematerjale 1., 4., 5. ja 8. klassile ning lisamaterjali gümnaasiumile.

27. august 28. august

10.00–12.30 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 1. klassile (autorid Ivi Sepp ja Merike Pääru)

10.00–12.30 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 5. klassile (autorid Anne Jänese ja Antidea Metsa)

12.30–13.00 Kohvipaus 12.30–13.00 Kohvipaus

13.00–15.30 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 4. klassile (autorid Ivi Sepp ja Taavi Tammsaar)

13.00–15.30 Eesti keele õpik vene õppekeelega kooli 8. klassile (autor Aino Siirak)Kõnele ja kirjuta õigesti! (autorid Aino Siirak ja Annelii Juhkama)

Koolitus on tasuta, osavõtjad saavad tõendi. Osavõtusoovist palume kindlasti teatada kas telefonil 651 5300, e-postiga maire@koolibri.ee või Koolibri kodulehel www.koolibri.ee

KOOLIBRI SUVISED TEABEPÄEVAD RAAMATUKOGUHOIDJATELE

EESTI KOOLID 22.08 14.00 Ida-Virumaa Koolibri Jõhvi esindus, Tartu mnt 2

13.08 10.00 Jõgevamaa Jõgeva Maavalitsus, Suur 3 23.08 10.00 Tallinn (Mustamäe, Nõmme, Haabersti, Kristiine) Hiiu 38

13.08 14.00 Tartumaa Tartu Linna HO saal, Raekoja plats 12 23.08 14.00 Tallinn (Lasnamäe, Kesklinn, Pirita, Põhja-Tallinn) Hiiu 38

14.08 10.00 Põlvamaa Põlva Ühisgümnaasium, Kesk 25 24.08 10.00 Läänemaa Wiedemanni Gümnaasium, Wiedemanni 15

14.08 14.00 Võrumaa Võru Lasteraamatukogu, Jüri 54

15.08 10.00 Valgamaa Valga Maavalitsus, Kesk 12

15.08 14.00 Viljandimaa Viljandi MV, Vabaduse plats 2 VENE KOOLID

16.08 10.00 Järvamaa Paide Ühisgümnaasium, Kooli 1 13.08 14.00 Tartumaa Tartu Linna HO saal, Raekoja plats 12

16.08 14.00 Raplamaa Rapla Ühisgümnaasium, Keskkooli 2 17.08 14.00 Harjumaa Koolibri, Hiiu 38

17.08 10.00 Harjumaa Koolibri, Hiiu 38 21.08 10.00 Tallinn (Mustamäe, Nõmme, Haabersti, Kristiine) Hiiu 38

17.08 14.00 Pärnumaa Pärnu Maavalitsus, Akadeemia 2 21.08 14.00 Tallinn (Lasnamäe, Kesklinn, Pirita, Põhja-Tallinn) Hiiu 38

21.08 11.00 Saaremaa Saaremaa Ühisgümnaasium, Hariduse 13 22.08 10.00 Ida-Virumaa Koolibri Jõhvi esindus, Tartu mnt 2

22.08 10.00 Lääne-Virumaa Rakvere Reaalgümnaasium, Võidu 67 22.08 14.00 Narva Narva Kesklinna Gümnaasium, Puškini 29

ALGKLASSIÕPETAJAD!Kirjastus Koolibri kutsub Teid algklassiõpetajate teabepäevale Ilus emakeel – uus eesti keele õppekomplekt 1.–3. klassile.

Teabepäev toimub:

11. juunil 10.00–15.00 Tallinnas, Tervise Arengu Instituudi saalis Hiiu 4212. juunil 10.00–15.00 Pärnus, Pärnu Maavalitsuse saalis Akadeemia 213. juunil 10.00–15.00 Tartus, Tartu Ülikooli raamatukogus Struve 1

Päevakava:

10.00–11.30 1. klassi komplekt (autorid Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilves, Pille Ruusamäe, Heily Epro): aabits, 1. klassi õpik, 2 töövihikut, 2 kirjavihikut, ladumisaabits, CD, õpetajaraamat, Jaagupi esimene koolisügis, Onu Heino eksis ära.

11.30–11.45 Kohvipaus

11.45–13.15 2. klassi komplekt (autorid Riina Kippak, Ene Jundas, Krista Kumberg, Siivi Põder): 2 õpikut, 2 töövihikut, kontrolltööd, CD, õpetajaraamat.

13.15–13.30 Kohvipaus

13.30–15.00 3. klassi komplekt (autorid Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, Anneli Lond, Eneli Sinka): 2 õpikut, 2 töövihikut, kontrolltööd, CD, õpetajaraamat.

Koolitus on tasuta, osavõtjad saavad tõendi. Osavõtusoovist palume kindlasti teatada kas telefonil 651 5300, e-postiga maire@koolibri.ee või Koolibri kodulehel www.koolibri.ee

Lisainformatsiooni meie väljaannete kohta leiate kirjastuse kodulehelt www.koolibri.ee

Dino BuzzatiKOER, KES OLI NÄINUD JUMALAT