IDA-VIRUMAAlooduskaitseobjektid

IDA-VIRUMAAlooduskaitseobjektid

SISUkoRD

kAItStAVAte looDUS- objektIDe VAlItSejA

KeskkonnaametViru regioon

Pargi 15, 41537 Jõhvitel 332 4401

ida-viru@keskkonnaamet.eewww.keskkonnaamet.ee

kAItStAVAte looDUSobjektIDe külAStUSe koRRAlDAjA

RMK loodushoiuosakondKirde-Eesti piirkond

tel 339 3833kauksi.looduskeskus@rmk.ee

www.rmk.ee

Trükise koostaja: Anne-Ly Feršel Trükise valmimisele aitasid kaasa:

Ants Animägi, Triin Amos, Katrin Jürgens, Maret Vildak ja Heldi Aia

Esikaane foto: Ontika pankrannik, L. Michelson

Tagakaane foto: Selisoo, L. Michelson

Toimetamine ja küljendus: Akriibia OÜKaardi toimetaja: Areal Disain

Trükk: AS Printon Trükikoda

©Keskkonnaamet 2012

Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Foto: Ilves, C. M. Feršel

Pankrannikuga seotud kaitsealad . . . . . 7Jõgedega seotud kaitsealad . . . . . . . . 13Huvitavad pinnavormid . . . . . . . . . . . 15Järvemaastikud. . . . . . . . . . . . . . . . . 18Soostikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21Tammik ja puisniit . . . . . . . . . . . . . . 30Loodusmets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33Luited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33Pargid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36Kaitsealused üksikobjektid . . . . . . . . 38Kasutatud allikmaterjalid . . . . . . . . . . 41

2 3

Maastikuliselt mitmekesise Ida-Viru maakonna põhjaosa kujundab Viru lavamaa ja piki Soome lahte kulgev pankrannik. Lõunaosas on Alutaguse madalik ja üle 50 km Peipsi järve randa. Idapiir kulgeb piki Narva jõge ja veehoidlat kokku ligi 77. kilomeetril. Edelasse ja läände jäävad suured metsa- ja sooalad. Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Kõige linnastunumas maakonnas Eestis on 7 linna, kus elab ligi 88% elanikest, ja 16 valda.Ida-Virumaa eriilmelised kaitsealad asuvad Balti klindil ja pangametsas, Peipsi põhja-ranniku liivaluidetel, Narva vanajõgedel ja luhtadel, metsades ning soodes. Kokku on maakonnas 5 looduskaitseala, 17 maastikukaitseala, 13 hoiuala ja 16 kaitsealust parki. Üksikobjektidest on maakonnas kaitse alla võetud 1 karstiala, 2 joa astangut, 7 rändrahnu ja 1 kivikülv ning 25 põlispuud/puuderühma. Lisaks eelnevale on tähtis hoida väljaspool kaitsealasid asuvaid haruldaste liikide elu- ja kasvukohti.Mitmed kaitsealad kuuluvad Euroopa kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse.Esimese loodusobjektina võeti Ida-Virumaal 1936. aastal kaitse alla toonast presidendi suveresidentsi ümbritsenud Oru park. 1938. aastal asutati Ratva rabasse Eesti esimene sookaitseala, mis on nüüd osa Muraka looduskaitsealast. Kaitstavad alad hõlmavad ligi kolmandiku maakonna pindalast. Mitmed, eriti linnade lähedal asuvad loodusalad nagu Kurtna on olulised puhkealad ja kannavad suurt külastuskoormust. Põlevkivi jt maavarade kaevandamine, ümbertöötlemine ja elektrienergia tootmine avaldavad samuti loodusele väga suurt mõju.Ida-Viru maakonnast leiad Eesti veerohkeima jõe, kõrgeima oosi, panga, Eesti ja Balti-kumi kõrgeimad joad, suurima järvestiku, pikima liivarannaga järvekalda ja mereranna. Euroopa võimsaimad kosed asuvad Narvas. Ida-Virumaal on lendoravate, rabapüüde ja metsiste suurim asurkond Eestis.

Foto: Kohtla-Järve poolkoksi mäed, L. Michelson Foto: Peipsi põhjarannik, L. Michelson

Foto: Poruni jõgi, A.-L. Feršel

54

Foto: Mets-kuukress, A.-L. Feršel

Foto: Valaste juga, A.-L. Feršel

PANkRANNIkUGA SeotUD kAItSeAlADPõhja-Eesti klint on üks osa 1200 km pikast, Rootsis algavast ja Venemaal lõppevast Balti klindist. Ida-Viru klindilõiku iseloomustab üsna sirgjooneliselt kulgev astang. Pankrannikul avanevad esinduslikud pae- ja liivakivi ning sinisavi paljandid ühes neis leiduvate rikkalike, 435–540 miljonit aastat tagasi, soojas meres ladestunud kivististega. Kivimikihtide vahelt avanevad allikad, mere lained ja savi põhjustavad varinguid ning maalihked. Klindijalamile tekkinud rusukalde hämaral, niiskel, lubjarikkal pinnasel kasvavad unikaalsed, ka Euroopa tasandil väärtuslikud laialehiste puude ja liigirikka alustaimestikuga pangametsad. Tänu väga raskele ligipääsetavusele on need metsad jäänud aegade jooksul raietest peaaegu puutumata. Siin on olulised elupaigad mitmetele kaitsealustele liikidele. Pangaalune mets, puuõõnsused ja lõhed klindi seinas on lindudele ning nahkhiirtele (II kat) oluliseks elupaigaks ja rändekoridoriks. Paekalda peal on õhukese mullakihiga Põhja-Eesti lavamaa.Mets-kuukress (III kaitsekategooria) on mujal Eestis haruldane taim, kuid põhjaranniku paekalda jalamil kasvab neid kohati ohtralt. Lõhnavatest õitest arenevad suured, neerjate seemnetega kõdrad, millede avanemisel jääb varre külge läikiv, just kui helendav kest. Pangaalused metsad kus kasvab Mets-kuukress, on vääriselupaigad.

6 7

Aseri maastikukaitseala (608 ha) moodustati looduslike metsa- ja sookoosluste ning kaitse-aluste liikide ja elupaikade hoidmiseks. Kaitseala kolm lahustükki asuvad Kestla soos, Kalvi ja Aseri vahelises pangametsas ning Kõrkkülas. Ala on osa Natura 2000 võrgustikust. Siin on väärtuslikud vanad loodus- ja laialehised pangametsad. Kõrkküla Mustmets kasvab kohati paljanduval liivakivil. Pangametsas kasvab rohkelt karulauku (III kat). Rootsi kukitsat (III kat) leiab Eestis vaid Põhja–Eesti saartel, rannikul ja Hiiumaal.Keset kultuurmaastikku asuvas Kestla soos käiakse seenel ja marjul. Siin peatuvad rän-del olevad linnud ja metsloomad kasutavad raba liikumiskoridorina Alutaguse laante ja mereäärsete metsade vahel. Sellel karstunud alal on soo väga oluliseks veehoidlaks ja jätkuv kuivendamine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Keset raba asuval endisel turbaväljal alustatakse 2012. a loodusliku veerežiimi ja sookoosluse taastamisega. Kestla rabast kirdes on metsastuv Mustlao puisniit, mille piiri tähistab saarepuude rida.Aseri klindikaldal asuvad muinaskalmed I ja II a.t enne Kr tunnistavad, et piirkond oli asustatud enam kui kolm tuhat aastat tagasi.

ontika maastikukaitseala (1212 ha) moodustati 1939. aastal Balti klindi ühe esinduslikuma lõigu ja piirkonnale iseloomulike loodusmetsade, liikide ning elupaikade kaitseks. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku ja on Eesti üks vanimaid kaitsealasid.Ontika kaitsealal tõuseb Põhja-Eesti pankrannik 56 m ümp. Saka mõisa ja Toila vaheline, pea katkematu paesein on ligi 23 km pikk. Kaitsealal on kolm Balti klindi ja ka Baltimaade kõrgeimat juga: Valaste (30 m), 3-astmeline Saka (21 m) ja 2-astmeline Karjaoru (18 m). Valaste juga kirjeldati ajakirjanduses juba 1840. aastal. Astmeteta joa taustal on suure-pärane võimalus vaadelda pea kõiki Balti klindis esinevaid kivimikihte.

Kuni 100 meetrit laial rusukaldel kasvab liigirikas ja lopsakas laialehine mets, kus kasvavad jalakad, saared, vahtrad, lepad, künnapuud ja remmelgad. Aga ka mitmed kaitsealused rohttaimed, samblad ja seened.Mustlaik-apollo (II kat) on ohustatud liblikas paljudes Euroopa riikides, tema röövikud toituvad ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel.Kaitsealal on Saka-Ontika, Saka klindimõisa ja Toila-Martsa matkarajad.

Foto: Rootsi kukits, P. Valge

Foto: Aseri pangal avanevad sinisavi lademed, T. Amos

98

Päite maastikukaitseala (128,1 ha) moodustati paepaljandite, rusukallete, jäärakumetsade ja haruldaste liikide ning nende elupaikade kait-seks. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kait-seala paikneb Voka ja Sõtke klindilahe vahel, hõlmates Pühajõe ja Päite panka. Ühtne klindi-serv on merepinnast 42–46 m kõrgem. Astangut ääristav liigirikas ja lopsakas pangamets on kitsas ja kohati katkendlik. Pühajõe panga all valitsevad jalakas ja künnapuu ning hall lepp ja remmel-gas. Päite panga aluses metsas valitsevad hallid lepad. Murrutusastangu piirkonnas pangaalune mets kohati puudub. Voka ja Konju vahel kas-vab panga peal vana sega- ja okaspuumets. Voka klindilahes voolav Vasavere jõgi on suudmesse uuristanud 30 m sügavuse sälkoru.

Udria maastikukaitseala (374,59 ha) moodustati Vaivara klindilõigu, selle ees kasvava metsariba, pangaaluste koosluste, Udria pargi ja kivikülvi ning rannamaastiku kaitseks. Kaitseala kattub suures osas Natura 2000 loodusalaga. Siin on üle 50 hektari kuivadel, lubjarikastel muldadel kasvavaid niite. Arumäe lahustükil kaitstakse piirkonnas ainsana säilinud liigirikkaid vanu

laialehiseid- ja loodusmetsi. Ala hõlmab Põhja-Eesti pankrannikust 15 km pikkuse lõigu Sillamäest Merikülani, kus pankrannik taandub sisemaale. Kõrgeimad pangad on Perjatsis ja Merikülas (kuni 22 m). Rannikumadalik on Udria panga all kitsas, vaid mõnekümne meetri laiune.Udria oja voolab enam kui 20 m sügava sälkoru põhjas, sinna rajati 19 saj lõpus loss ja park, millest on säilinud alusmüür, parkmets ning tammeallee. Udria juga hävis Sillamäe tehase saunsuvila paistiigi rajamisel.Udria kivikülv asub Udria oja suudmes, mere ja panga vahel, ligi 450 m pikkusel ja kuni 15 m laiusel rannalõigul. Külg külje kõrvale paigutunud rahnude kõrgus on enamasti 1–1,5 m ning ümbermõõt 10–18 m. Rahnude kivimiline mitmekesisus näitab, et jää on nad kohale kandunud erinevatest lähtepiirkondadest.

Foto: Udria pank ja kivikülv, A. AnimägiFoto: Päite pank, A.-L. Feršel

Foto: Mustlaik-apollo, erakogu Foto: Saka juga Ontika MKA, L. Michelson

Piirkonnas on toimunud kaks sõjalist dessanti – 1919. ja 1944 a.Kaitseala läbivad Vaivara ajaloo, Laagna ja rahvusvaheline E-9 matkarada.

10 11

langevoja kaitseala (2 ha) kanjon ja joastik on tekkinud Sõtke klindioru äärsesse paepla-toosse. Oja lõikab paesse umbes 10 m laiuse ja kuni 2 m sügavuse kanjoni, mis jätkub kaheastmelise joastikuna. Joa ülemine osa on ligi 5 m pikkune ja 1,5 m kõrgune ning alumine ehk põhiastang on umbes 4 m kõrge. Joastikust allpool laieneb kanjon kiiresti paarikümnele meetrile ja sügavneb enam kui kümme meetrit. Joastikust 300 m allavoolu ühineb oja ja org Sõtke jõega.Väikese valgalaga ja põhiliselt allikatoiteline Langevoja jääb suviti sageli kuivaks. Siiski on juga ja kanjon maalilised ja hästi vaadeldavad. Joastiku juurde on rajatud puhkekoht ja vaateplatvorm.

Foto: Narva kalakoelmud on ajutiselt veega kaetud, A.-L. Feršel

jÕGeDeGA SeotUD kAItSeAlADNarva jõe kanjoni maastikukaitseala (14 ha) asub Narva linna territoo-riumil, Eesti ja Venemaa vahelises piiritsoonis. Kaitseala moodustati paekivisse lõikunud, ligi 3 km pik-kuse Narva jõe kanjoni ja joa- astangute kaitseks. Kreenholmi saar jagab Narva joa kaheks astanguks. Idapoolne on 110 m lai ja 6–6,5 m kõrge. Läänepoolne mitmetasandi-line astang on ligi 60 m lai ja 3,5–6 m kõrge. Astangutest allavoolu on järskude seinte ja kärestikulise põhjaga kanjon. Pärast Narva hüd-roelektrijaama (HEJ) ehitamist jäi kanjon ja kosed kuivaks ning hävi-sid väga olulised lõhe-, meriforelli- ja silmukoelmud. Samuti kadusid või halvenesid mitmete teiste kalaliikide s.h tuura (II kat) kudemise võima-lused. Pideva veevoolu osalinegi taastamine Narva jõe kuivas sängis parandaks oluliselt kudemisvõima-lusi ja suurendaks kalade loodus-likke varusid Narva jões ja Soome lahes. Narva kosed olid enne HEJ paisu rajamist suurimad nii Eestis kui ka Euroopas. Kohalikku veejõudu on läbi aegade kasutatud tööstusliku energiaallikana.

12 13

Foto: Langevoja juga, A.-L. Feršel

Struuga maastikukaitseala (1244,3 ha) loodi vanajõ-gede ja luhtade ning selle elustiku kaitseks. Ida-Viru-maa üks ainulaadsem kaitseala on ka Natura 2000 linnuhoiuala.Struugad asuvad Narva jõe madalatel kallastel Vask-narva, Jaama- ja Karoli küla vahel. Ligi kolmandiku kaitsealast katavad vanajõgede veepeeglid, teise luhad ja kolmanda põõsastikud, roostik ning soomet-sad. Suurveega lammile uhutud toitaineid muudavad mullad viljakaks, võimaldades eriti lopsakat taime-kasvu. 1930. aastatel tehti Vasknarva ja Jaamaküla luhtadel heina enam kui 530-le kohalikule veisele ning arvukatele hobustele ja lammastele. Heinalisi tuli siia ka Jõhvi, Peipsi põhjaranniku, Kuremäe ja Iisaku ümb-rusest. Maa kasutamise lõppedes hakkas omapärane niidukooslus kiiresti võsastuma. Kadus iseloomulik avatus, hävimas olid piirkonnale omased kooslused ja liigid. Alates 2007. a taastati luhtade osaline niitmine ja veevool vanajões. Struugadel on leitud 21 kiililiiki ja Eesti suurim rohe-tondihobu (III kat) asurkond. Vanajõed on väärtus-likud kalade koelmutena, siia rändavad massili-selt kudema särg, haug, säinas, latikas jt. Kaitse alla kuuluvad vingerjas (III kat), hink (III kat), võldas (III kat) ja paksukojaline jõekarp (II kat).Narva jõe lähtest on leitud 4000 aastat vana kivikirves.

HUVItAVAD PINNAVoRMIDUhaku karstiala kaitseala (33 ha) moodustati Ida-Virumaa suurima kaetud tüüpi karstiala ja karstivormide kaitseks. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala iseloomusta-vad suured, järjestikused, orge moodustavad karstilehtrid, maa-alune jõgi ning arvukad neeluaugud. Suurvee ajal, mis võib kesta mõnest päevast kolme nädalani, võib näha kahte väikest juga.Erra jõgi voolab Uhaku karstialal u 3 km ulatuses maa-alustes karstikoobastes. Jõgi neel-dub enamasti Suurhauas ja tuleb taas välja allikatena mitmes kohas Purtse jõe ääres ja -põhjas. Maa-alune vooluhulk on kuni 1300 l/s, allikate koguvooluhulk ulatub 300 l/s. Jõe maa-alust vooluteed tähistavad karstilehtrid. Neist suurim on Pikkhaud (2,5–6 m sügav, 250 m pikk ja 10–30 m lai). Suurhaud (4,5 m sügav, 120 m pikk, 30 m lai) on tekkinud mitme karstilehtri liitumise tagajärjel. Lehtrite põhjas olevate neeluaukude kaudu toimub pinnavee äravool põhjavette. Nende ummistumisel tekivad lehtritesse tiigid. Aastakümneid suunati Kiviõli õlitööstuse puhastamata heitvett Erra jõkke. Langatuslehtrite ja kanjoni seintele ning jõepõhja on ladestunud õlijääkidest tekkinud asfalditaoline kiht.Vanasti, kui Uhaku sängilõik oli aasta ringi veerohke ja saastamata, jäänud suurvee lõppedes karstilohkudesse palju kalu.

Foto: Struuga, K. Viilma Foto: Uhaku karstilehtrid, A.-L. Feršel

Foto: Sinine emajuur, J. Öövel

14 15

Iisaku parkmetsa kaitseala (144 ha) moodustati Iisaku oosi ja sellel kasvava parkmetsa kaitseks. Eesti kõrgeimat oosi (42 m) ja Ida-Virumaa kõrgeimat looduslikku punkti (94 m ümp) nimetatakse Tärivere mäeks. 2 km pikal ja 700 m laial oosil kasvavad kuuse-lehtpuu segametsad ning maapinda katab salu- ja laanemetsale iseloomulik taimestik. Liigirikkas põõsarindes kasvab palju sarapuid, mage sõstart ja näsiniint. Parkmetsas on leitud kuni 180 taimeliiki, nende seas kaitsealuseid käpalisi. Leitud 81 samblaliigist on kaitse all 14 ja haruldasi samblikke esindab 7 vääriselupaiga tunnusliiki. Vanas kuuse-haava segametsas elavad lendoravad (I kat), kes leiavad siit varjumiseks ja pesitsemiseks sobivaid puuõõnsusi ning toitu.Parkmetsas on puhkekoht ja liikumisrajad, 28 m kõrgusest vaatetornist avaneb vaade Alutaguse maastikule. Ilusa ilmaga võib näha ka Peipsi järve, Kiviõli tuhamägesid ja Eesti elektrijaama korstnaid.

Vaivara maastikukaitsealal (80,5 ha) kaitstakse väärtuslikke pinnavorme ning rusukallete ja jäärakute metsa. Viivikonna lahustükil kasvav saja-aastane kuusik on üks väheseid siinkandis säilinud loodusmetsi ja kuulub Natura 2000 võrgustikku.Vaivara Sinimägede ida-läänesuunalisest, ligi 5 km pikast seljakust kerkib kolm kõrgen-dikku: Tornimägi, Põrguaugumägi, Pargimägi. Mägede tuumaks on lubjakivist hiidpangased ja neid iseloomustab järsk põhja- ning lauge lõunanõlv.Sinimägede kujunemist on tõenäoliselt mõjutanud paekihtides esinevad arvukad lõhed ja mandriliustike raskuse survel voolama hakanud sinisavi. Selle tulemusena murdusid paest hiidpankad lahti ja kerkisid oma normaalasendist kuni 50 m kõrgemale. Sinimä-gede põhjajalamil paljanduv sinisavi asub tavaliselt ligi 50 m sügavamal maapõues. Sinimäed said nime seljakutel sinetanud okasmetsa järgi, mis hävis II maailmasõja ajal. Soome lahe ja Alutaguse soode vahelist kitsast läbipääsu peeti strateegiliselt oluliseks mitmetes sõdades.tornimäe (71 m) põhjaosa koosneb ühest suurest paepangast. Põhjanõlva kuni 10 m kõrge püstloodis seina all on kuni 45-kraadine rusukalle, mille jalamil kasvavad mets-kuukressid.Põrguaugumäe (81 m ja 83 m) mitmest hiidpangast koosneva mäe jagab kaheks ovaalne lohk. Mäele rajatud memoriaalkompleks meenutab 1944 a. suvel siin toimunud lahinguid. Pargimäe (85 m) tuumaks on monoliitne paest hiidpangas. Kirdenõlva järsku ülaosasse raiuti I maailmasõja ajal punkrid. Pargimäel on loodusrada, laste mänguväljak ja vaatetorn.Sinimägesid läbib E-9 rannikumatkarada ja on rajatud puhke- ning vaatekohad.

Foto: Tornimäe pank, A.-L. Feršel

sinisavi põlevkivi lubjakivi moreen liiv

70 m

32 m

Soome laht

83 m 85 m

1716

Skeem: Sinimäed, M. Rattase (Eesti Loodus 2004/1) järgi,

A. Tõnisson Foto: Vaade oosile, A.-L. Feršel

tarbimise tõttu on mitme järve veetase langenud keskmiselt 4 meetrit.Maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti, sest 1930. aastatel ja II maa-ilmasõja ajal oli siin sõjaväe väljaõppe laager.Kurtna maastikukaitsealale on rajatud mitmeid puhkekohti, matka- ja tervisespordi radu.

kivinõmme (jõuga) maastikukaitseala (310 ha) rajati omapäraste ning teaduslikku huvi pakkuvate pinnavormide, järvede ja taimekoosluste kaitseks. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kolme lahustükiga kaitsealal on viis, metsaga ümbritsetud järve.Jõuga Liivjärv (2,2 ha), Pesujärv (2,0 ha) ja Linajärv (1,1 ha) paiknevad kõrvuti ning toituvad vaid sademeveest. Kuni 9 meetrit sügavate järvede põhjas on paks mudakiht. Järvede põhjaloomastikus ja zooplanktonis on leitud mitmeid haruldusi. Pesujärv on veekonna (III kat) põhjapoolseim leiukoht Eestis. Siin on populaarne ujumis ja puhkekoht, ning järve kõrgete kallaste kaitseks on rajatud kaldakindlustus ja laudtee.Kõnnu Pikkjärv (2,1 ha) ja Ümarjärv (1,6 ha) on allikatoitelised ja läbipaistva veega. Järved on omavahel ühendatud oja kaudu ja siit algab Alajõgi. Järvedes leidub ahvenat, haugi ja kokre. Kaitsealal on Ida-Eestis väga haruldase lääne-mõõkrohu (III kat) ja mitmete käpaliste kasvukohad ning metsise (II kat), tedre (III kat), händkaku (III kat) ja laanerähni (II kat) elupaigad.Jõugal asub Eesti suurim kääbaskalmistu.

jÄRVeMAAStIkUDkurtnas, Uljastel ja jõugal kaitstakse eeskätt kauneid, vahelduva reljeefiga järvemaastikke, millede kujunemine sai alguse hilisjääajal u 12 000 aastat tagasi. Kurtna ja Jõuga järvedele panid aluse suured, liiva ja kruusa sisse mattunud jääpangad, millede sulamise tagajärjel tekkisid sügavad lohud. Kurtna, Uljaste ja Jõuga on armastatud puhkealad, kus kohati on näha liigsest tallamisest hävinud taimi ja pinnase erosiooni. Järvi mõjutab oluliselt hoolimatute puhkajate tegevus.

kurtna maastikukaitseala loodi Kurtna mõhnastiku, eritüübiliste ja väärtuslike järvede ning haruldaste taime- ja loomaliikide kaitseks. Osa alast kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kurtna on Eesti järvederikkaim piirkond, kus 30 km2 suurusel alal on 42 järve.Kaitseala keskosas olevad vähese taimestikuga ja selgeveelised järved on unikaalsed nii Eestis kui ka Euroopas. Eesti ainuke rauatoiteline järv asub Kurtnas ja üheksast Eesti järvede põhitüübist on siin esindatud kuus. Kaitseala järvedes kasvavad haruldased taimed vesilobeelia (II kat) ja järv-lahnarohi (II kat) ning kümned vetikad, mis on väga tundlikud reostuse suhtes. Tavalistele kalaliikidele viitavad järvede nimed: Ahven-, Särg- ja Haugjärv. Kohati on jõevähki.Kurtna mõhnastik on 9 km pikk ja üle 3 km lai, hõlmates ligi 15 km2 suuruse ala. Kuivadel ja liivastel nõmmedel kasvavad II kat taimed palu-liivkann ja III kat nõmmnelk, aas-karu-kell, metsvareskold jt. Metsades on palju käpalisi. Kurtna järvestikku on kahjustanud lähikonnas asuvad turbaväljad, põlevkivi kaevandamine ja Pannjärve liivakarjäär. Siit pumbatakse joogivett Ahtme ja Jõhvi linna. Kaevanduste savi- ja lubiaineterikast vett suunatakse läbi mitmete järvede, muutes nii järvevee keemilist koostist. Rohke vee-

Foto: Liivaste kallastega Martiska järv asub mõhnade vahel, A.-L. Feršel Foto: Mets-vareskold, A. Animägi

1918

Foto: Uljaste järv, A.-L. Feršel Foto: Jõhvika õis, R. Lille

Uljaste oos koos Uljaste järvega. Kaitseala (254 ha) loodi Uljaste järve, oosi (koos tema külge liituva väikese mõhnastikuga), metsade ja soode ning selle laugaste kaitseks. Osa alast kuulub Natura 2000 võrgustikku.Uljaste järv (64 ha) asub oosi ja raba vahel, mere-pinnast 66 m kõrgusel.Allikarohke, mineraalainetevaene ja rohekaskol-lase veega umbjärv on keskmiselt 2,2 m sügav. Järves elavad mitmed haruldased organismid. Järvekaldale on rajatud puhke ja supluskohad.Uljaste oos on kaarekujuline ja piirab järve põh-jast ning idast. Kitsast, kuni 20 m kõrget seljakut katab ilus okaspuumets. Kuni 5 km pikast oosist on kaitse all 3,5 km. Oosil on kaevandatud nii liiva kui ka kruusa, ning seda läbib maantee.Uljaste soo ümbritseb järve lääne ja lõuna poolt. Siin paiknevad Väike Uljaste ehk Soojärv, Lauka-järv ja mineraalse saarega Saarjärv.Järve lähedal asuvat oosipikendust on peetud linnamäeks.

SooStIkUDIda-Virumaa suurimad kaitsealad on loodud Alutaguse soostike kaitseks. Nad kõik kuu-luvad Natura 2000 võrgustikku. Looduslikult säilinud sood on haruldased kogu Euroopas. Sood on tähtsad puhta vee varud ning nende kaitse on oluline nii inimestele kui ka soodes elavatele liikidele. Vaid 16% meie soode endisest pindalast on kaitse all. Suurem osa soid ei suuda kuivendamise tõttu enam turvast juurde toota. Peaaegu kõik Eesti suuremad metsapõlengud toimuvad kuivendatud soodes. Üha enam on hakatud mõistma märgalade tähtsust ning otsitakse aktiivselt nende taastamisvõimalusi. Maakonna soid ohustavad peale majandusmetsade ja turbatootmisalade kuivendamise ka põlevkivikaevandused ja leeliseline õhusaaste.

Agusalu looduskaitseala (11 003 ha) on loodud inimtegevusest vähemõjustatud soomaas-tiku, mitmekesiste metsakoosluste ning haruldaste liikide kaitseks.Agusalu kolme lahustükiga kaitseala asub keset Alutaguse madalikku ja on osa Eesti suurimast, Puhatu soostikust. Ala iseloomustab ida-läänesuunaliste, männikutega kaetud kõrgete ja kitsaste liivaseljandike vaheldumine väikeste sooaladega. Eesti ainsad mand-riluited hõlmavad ligi viiendiku soostiku pindalast. Ligi 200 enamasti 7 m kõrgust luidet on 200–3000 m pikad ja 20–200 m laiad. Luidetel kasvavad Euroopas ja Eestis haruldased vanad looduslikud metsad. Agusalu maastiku vahelduvas reljeefis on hästi märgatavad lühikesed ja järsud üleminekud märjalt alalt kuivale, ühelt kasvukohatüübilt teisele. Siin on hästi jälgitavad kõik soo arengustaadiumid. Jõhvikavarudelt üks rikkamaid soid Eestis on raskesti ligipääsetav ja seetõttu inimtegevusest vähe mõjutatud. Kaitsealal asuv Imatu järv (28 ha) on haruldane looduslikult rohketoiteline veekogu. Ala on hea pesitsus-, pea-tus- ja elupaik paljudele kaitsealustele liikidele sealhulgas meri- ja kaljukotkale (I kat), metsisele (II kat) ning rabapüüle (I kat). Suurte soodega ümbritsetud kriivad pakkusid sõdade ajal külarahvale varju. Kaitsealal on jalgratta matkarada ja puhkekohad.

Foto: Ümarjärv Jõuga MKA-l, A.-L. Feršel Foto: Kaunis kuldking (II kat), R. Lille

2120

Mäetaguse

Olgina

Iisaku

Avinurme

Sonda

VokaToila

Rannapungerja

Permisküla

Kuremäe

Purtse

Viru-Kabala

JärveJÕHVI

VIIVIKONNA

KUKRUSE

Gorodenka

Viru-Nigula

Tammiku

Lohusuu

Lüganuse

Tudulinna

Sinimäe NARVAKOHTLA-JÄRVE

SILLAMÄE

Tudu

Erra

PÜSSI

MUSTVEE

NARVA-JÕESUU

Aseri

Kohtla-NõmmeKIVIÕLI

ORU

JÄRVE

SOMPA AHTME

Kauksi

Kalvi

Jaama

Tähkvere

Paasvere

Venevere

Pühajõe

Uniküla

Valaste

Vaivara

Alajõe

Savala

Kahula

Kurtna

Edise

Konju

Varja

Saka

Ulvi

Aa

Kose

Tammispää

Maidla

Rannu

PagariKiikla

Vasknarva

Remniku

SIRGALA

Narva laht

S O O M E L A H T

P E I P S I J Ä R V

Narva veehoidla

Narva jõgi

Na r

va jõ

gi

Rann

apungerja jõgi

Mustjõgi

Avij õgi

7186

56

58

88

8959

79

65

63

87

6185

91

57

75

92

90

80

7781

83

78

70

7273

41

44

51

52

50

43

45

47

46

42

49

53

48

20

20 13

392311

23

1637

38

30

27

93

1414

24

3521

2

22

28

22

32

3

36

29

34

33 1226

31

8

40

10

1

5

19

18

7

3

14

25

9

36 15

17

69

68

67

66

IDA-VIRUMAA

VENEMAA

LÄÄNE-VIRUMAA

JÕGEVAMAA

Sirtsi LKA

Muraka LKA

Agusalu LKA

Puhatu LKA

KurtnaMKA

Ontika MKA

Aseri MKA

6

6

6 6

6

74

60

Sahmeni hoiuala

9

9

4

462

94

82

33

55

8454

8

81

76

48

64

1:320 000

Maantee / Main roadMuu tee / Other road

Kaitseala /Protected Area

Kaitsealune park /Protected parkRändrahn, kivikülv / Erraticboulder, field of boulders

Hoiuala / Limited Conservation Area

Kaitsealune puu, puude grupp /Protected tree, group of trees

1 cm kaardil = 3,2 km looduses

Maakonnapiir /County boundary

Raudtee / RailwayI I I I Riigipiir / State border

1

24

69

54Juga, karstiala /Waterfall, karst area66

47

kAItSeAlAD1 Agusalu LKA2 Aseri MKA3 Muraka LKA4 Paadenurme LKA5 Puhatu LKA6 Sirtsi LKA7 Iisaku parkmets8 Kivinõmme (Jõuga) MKA9 Järvevälja MKA10 Kurtna MKA11 Langevoja kaitseala12 Mäetaguse MKA13 Narva jõe kanjoni MKA14 Ontika MKA15 Oru pargi MKA16 Päite MKA17 Selisoo Natura 2000 ala18 Smolnitsa MKA19 Struuga MKA20 Udria MKA21 Uhaku kaitseala22 Uljaste kaitseala23 Vaivara MKA

PARGID24 Aa25 Iisaku26 Illuka27 Järve28 Kalvi29 Kiikla30 Kukruse31 Kurtna32 Maidla33 Mäetaguse34 Pagari35 Püssi36 Saka37 Voka38 Jõhvi linna park ja allee39 Narva Pimeaed40 Kõnnu Dendropark

HoIUAlAD41 Arupealse42 Atsalama43 Avijõe44 Kalvi45 Loode-Peipsi46 Narva jõe alamjooks47 Narva jõe ülemjooks48 Padajõe49 Pühajõe50 Raju51 Sahmeni52 Tagajõe53 Uljaste

ükSIkobjektID

RÄNDRAHNUD54 Letermaa kivi55 Mangumetsa kivi56 Olgino kivi57 Oonurme kivi58 Oru pargi kivi59 Peri kivi60 Rannikmaa suurkivi61 Sirtsi kivi62 Sidani kivi63 Varja hiidrahn64 Varja kultusekivi65 Võrnu kivi66 Udria kivikülv

kARSt jA joAD67 Aluoja joa astang68 Tõrvajõe joa astang69 Kalina karstiala

PUUD jA PUUDe GRUPID70 Avinurme pärnad71 Hoovi künnapuu72 Jõemetsa lepp73 Jõemetsa pärn74 Jõhvi hõbepappel75 Kalina ohvritamm76 Karu mänd77 Katase kadakas78 Katmani tammed79 Kohtla-Nõmme tamm80 Kuremäe Püha tamm81 Kuru mänd 182 Kuru mänd 283 Lemmaku pärnad84 Letermaa künnapuu85 Mehide männid86 Meriküla mänd87 Purtse Ohvripärn88 Pühajõe Pärnad89 Riia-Võhma tamm90 Ristimänd Illukal91 Rääsa kadakas92 Sõrumäe männid93 Tammiku hiietammed94 Uuetoa saunakask

Puhatu looduskaitseala (12 320 ha) moodustati soostiku, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Kaitseala idaosa hõlmab Poruni jõge ja jõeorgu ühes liigirikka lammi- ja laialehise põlismetsaga. Puhatu kaitseala hõlmab ligi viiendiku kunagisest Eesti kõige suuremast (57 000 ha) märgalade kompleksist. Suur osa soostikust hävis põlevkivi- ja turbatootmise, aga ka metsakuivenduse tagajärjel. Puhatus on üks viimaseid suuri, kui-venduse mõjuta siirdesooalasid Eestis.Puhatus on registreeritud 21 kaitsealust taimeliiki, seejuures on see ida-võsalille (II kat) ainuke kasvukoht Eestis. Rahvusvahelise tähtsusega linnualal elavad kalju-, madu-, meri- ja kalakotkas (I kat) ning Eesti suurim rabapüüde (I kat) populatsioon. Rabapüü arvukus väheneb ning on oht, et liik sureb Eestis välja. Kaitsealal elab 48, sh Euroopas haruldasi imetajaid. Läbi soostiku kulgevad paljude liikide ränded. Poruni põlis- ja lammimetsaga saab tutvuda Poruni õpperajal.

Sirtsi looduskaitseala (4558 ha) loodi Sirtsi soo, seda ümbritsevate metsade ja kaitsealuste liikide ning elupaikade kaitseks. Sirtsi piirkonda rajati 1976. aastal pruunkarude reservaat. Looduskaitseala koosneb 6 lahustükist ja on veekaitselise väärtusega.Sirtsi soostiku moodustab loode-kagusuunaline soodeahel, mille keskosa on älveste ja laugaste rohke raba ning äärealadel esineb õõtsiksoid. Kaitseala läbivad Sirtsi oja ning Hirmuse, Purtse ja Kunda jõed.Sood ümbritsevates loodusmetsades on paljude inimpelglike, I kat liikide elupaigad, nagu lendorav, must-toonekurg ja kaljukotkas. Metsades elavad karud, ilvesed ja hundid. Sirtsi soo on seotud paljude muistenditega. Sood läbinud Kesk-Eesti ja Peterburi vaheline talitee on veel tänaseni looduses tajutav.

Foto: Korallnarmik, A.-L. FeršelFoto: Agusalu soo, A.-L. Feršel

Foto: Pruun kübarnarmik, A. SoometsFoto: Käopäkk, A.-L. Feršel

2524

Foto: Viinamardi järv, J. Öövel Foto: Poruni jõgi, A.-L. Feršel

Foto: Rabapüü, K. Rahu Foto: Laugas, J. Öövel

2726

Selisoo Natura 2000 võrgustiku loodusala (2051 ha) väärtuseks on raba- ja metsakoos-lused. Selisoo looduskaitseala on veel moodustamisel. Arvukate laugastega Selisoo hak-kas kujunema pärast jääaega järve kinni kasvamise tagajärjel ja kuulub Eesti vanimate soode hulka. 7,4 km pikka ja 3,7 km laia sood piirab läänest Mäetaguse oos. Endise järve viimase veesilma (3,4 ha) kinni kasvamist kiirendab vett välja juhtiv kraav. Soo ümber rajati pärast II maailmasõda ulatuslik kraavide võrgustik, mis on kuivendanud enamiku raba ümbritsevatest siirde- ja madalsoodest. Seetõttu on raba põhja-, ida- ja lõunaosa metsastumas ning ohtu sattunud lagerabadele omane elustik.Selisoo stabiliseerib ümbruskonna ning Muraka soostiku veerežiimi. Soo põhja-kirdeosa all asuvate põlevkivivarude kaevandamine võib selle jäädavalt rikkuda.Selisoo laugastel ja rabas on elupaik kaitsealustele lindudele. Kevad-ja sügisrändel pea-tuvad siin haned ja sookured.Lähedal asuvas Metskülas on muistne rauasulatuskoht. Selisoosse on rajatud vaatetorn, matkarada, puhke- ja telkimiskohad.

Muraka looduskaitseala (13 980 ha) loodi Eesti ühe suurema ja paremini säilinud soo-maastiku, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Neljast lahustükist koosneval kaitsealal on eri arengujärgus soid ja loodusmetsi. Kaitseala sai alguse 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks loodi Ratva rabareservaat.Mandrijää taandumisel tekkisid Peipsi nõo põhjaosasse jäänukjärved, mis kasvasid kinni ja moodustasid 9000–10 000 aastat tagasi ulatuslikke madalsoid. Raba arengujärku jõud-nud soode piirid laienesid ja liitusid, moodustades ulatusliku soostiku, kus rabalaamasid eraldavad märed või õõtsiksood. Sood läbib kirde-edela suunaline rabasaarte ja laugaste rida. Põhjapool on lodud ja vesised lagerabad ning lõunas puis- ja laukarabad. Kaitse-ala tuuma – Muraka raba – piirab põhjast Lipu, kagus Matka ja kirdes Ratva raba ühes jäänukjärvega.

Foto: Selisoo, J. Öövel

Foto: Kaljukotka pesa, A.-L. Feršel

28 29

Muraka soostiku mitmekesine maastik on elupaigaks paljudele haruldastele liikidele. Soostiku servadel ja saartel kasvavad väga väärtuslikud põlised metsad, kus on elupaiku ka lendoravatele. Haruldasi linnuliike on 18 ja läbirändel peatuvad siin haned ning luiged. Haruldased putukad väike-punalamesklane (II kat) ja männisinelane (II kat) on säilinud peamiselt kaitsealadel.Muraka raba saartel ja ümbritsevates metsades oli kuni 20. saj keskpaigani 14 talu, mida meenutavad varemed või põlispuud.Kaitsealaga on võimalik tutvuda Oonurmes külaseltsi loodustoas ja Turba matkarajal.

tAMMIk jA PUISNIItMäetaguse maastikukaitsealal (53 ha) hoitakse Mäetaguse oosi koos sellel kasvava met-saga ja taastatakse poollooduslikku kooslust ehk puisniitu ning -karjamaad. Eesti ja Euroopa ühe põhjapoolsema tammiku suurimaks väärtuseks on kõrgekasvulised, 150-300 aastased, laiuva võraga puud. Vanadel puudel on väga mitmekesine elustik. Nendel elavad samblikud, samblad, seened, selgrootud ja nendega seotud linnud ning loomad. Vanade puude säilitamine ja noorte laialehiste puuliikide järelkasvu soodustamine on oluline Ida-Virumaa ja kogu Põhja-Euroopa looduse mitmekesisuse seisukohast.Puisniidud on Euroopas ja maailmas ühed liigirikkamad kooslused. Pargiilmeline, hõreda puurindega looduslik rohumaa, mida regulaarselt niideti ja karjatati, jäeti suurtootmise arenedes maha või raiuti lagedaks. Maa kasutamise lõppedes võsastunud ja praeguseks kohati metsastunud niite on asutud taastama.

Foto: Muraka raba, H. Aia Foto: Mustassaare talu, A.-L. Feršel

Foto: Mäetaguse tammik ja puisniit, A. Animägi

30 31

Foto: Villane katkujuur (III kat), A.-L. Feršel

looDUSMetSPaadenurme looduskaitseala (344 ha) loodi haruldaste loomaliikide, nende elupaikade ja põliste metsade kaitseks. Kaitseala kolm lahustükki moodustavad majandatavate alade vahele omalaadsed loodussaari. Osa alast kuulub Natura 2000 võrgustikku.

Vanad loodusmetsad on väga vähese inimmõjuga, looduslikult uuenenud ja arenenud metsad. Siin leidub palju erivanuselisi, kuivavaid ja kuivanud puid ning lamapuitu ja looduslikult tekkinud häile e lagendikke. Vanade loodusmetsade osakaal on oluliselt vähenenud alates 20. saj teisest poolest.Surnud puud on metsa loomulik osa. Tüve pinnal elavad samblad ja samblikud, sisemuses seened, putukad ja teised selgrootud. Hääbuva puu asustavad kiiresti sellele staadiu-mile kohanenud organismid ning varasemad kooslused asenduvad aeglaselt muutuvas mikrokliimas üha uutega. Suurtel kuivanud ja kõdunevatel puudel elavaid haruldasi liike majandusmetsades ei leidu.

lUIteDPiki Peipsi põhjarannikut sirutub Rannapungerjast Vasknarvani u 32 km pikkune ja kuni 1 km laiune männimetsaga kaetud, katkendlik luiteahelik. Peipsi järve taandumisel moo-dustunud luitestiku kõrgus on enamasti 5–8, Alajõel kuni 20 m. Luidetevahelistelt ja -tagustelt aladelt ei pääse vesi ära, siia on kujunenud soised kooslused. Lainetuse mõjualast väljaspool nn valgetel luidetel kasvavad üksikud taimed nagu liiv-vareskaer, pajud ja villane katkujuur (III kat). Edasi järgnevad sammalde ja samblikutega hallid luited, kuhu lõpuks kujunevad männikud. Luite madalam ja niiskem serv kattub kiiremini taimedega, samas, kui kõrgel ja kuival keskosal kandub lahtine liiv tuulega edasi.

Foto: Lendorav (I kat), R. Kurbel

3332

Luidete väga omapärases keskkonnas elavad huvitava eluviisiga putukad, nt sipelgalõvi ja kaevurherilane. Liigne tallamine põhjustab luidetel taimestiku hävimist, tuiskliivade teket ning erosiooni.Peipsi põhjarannikul tekitavad üksteise vastu hõõrduvad liivaterad omapärast heli. Liiva

”laul” näitab, et rand ja järvevesi ei ole veel täiesti saastunud soolade, õlide ja pese-misvahenditega.

järvevälja maastikukaitseala (581 ha) moodustati luitestiku, taimekoosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamiseks. Kaitsealal on kolm lahustükki ja osa alast kuulub Natura 2000 võrgustikku. Vana, kuni 9 m kõrge luide on Jõhvi-Tartu maanteest eraldatud ligi 500 m laiuse soostunud alaga. Luiteaheliku pikkus on 1,5 km ja laius 100–150 m. Noorem, kuni 6 m kõrge, 10–14 paralleelsest vallist koosnev luitestik jääb järve äärde. Luidetel kasvab valdavalt 140-aastane pohla-palumännik. Luitevallide taha jäävad väikesed sood ja soostunud metsad. Kaitsealustest liikidest kasvavad siin kollad ja käpalised, pesitsevad metsis (II kat) ja kalakotkas (I kat).Hävinud taimkattega luidete nõlvadelt varisev lahtine liiv kandub tuulte mõjul mujale. Nii sattus ohtu ka Rannapungerja jõe suudmesse 1937. a ehitatud tuletorn. Edasise varingu vältimiseks rajati trepp ja kindlustati platvorm ning luitenõlv. Põhjapoolsel luitel kulgeb endisel kujul säilinud lõik ajaloolisest Venemaa–Lääne-Euroopa postimaanteest.

Smolnitsa maastikukaitseala (250,6 ha) eesmärgiks on säilitada Peipsi põhjaranna uni-kaalset, erivanuselist luitestikku ning sealseid mitmekesiseid taimekooslusi. See ligi 7 km pikkune ja vaid 200-650 m laiune kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku. 5 kuni 12 m kõrged luited on kaetud hõreda rohttaimestiku, sammalde, samblike ja põõsastega. Palju on lahtist, taimedega kinnistumata liiva. Luitevallide vahel on niisked nõod. Luidete taga on sood ja ligi 100 a vanused soostuvad ja soo-lehtmetsad (nt tarnakaasik), mis on looduskaitseliselt väga kõrge väärtusega. Kaitsealustest liikidest kasvab siin karukold (III kat) ja mitmeid käpalisi.Smolnitsa küla sai nime tõrva (vene keeles smala) põletajate järgi.

Foto: Smolnitsa luitel, A.-L. Feršel

Foto: Majakamägi enne kaldakindlustustöid, M. Alja

3534

Foto: Harilik kopsusamblik, A.-L. Feršel Foto: Oru lossi terrassid, L. Michelson

PARGIDVanad pargid on meie ajaloo lahutamatud osad, neis põimuvad loodus ja kultuur. Eel-miste põlvkondade pärandina on just parkidest levinud meie loodusesse mitmeid uusi liike. Parkides on elupaigad paljudele, sh haruldastele seentele, samblikutele, taimedele ja loomadele.

oru pargi maastikukaitseala (74,7 ha) loodi mitmekesise elustiku ja vahelduva maastikuga ajaloolise Oru pargi ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.Parki läbivas sügavas orus voolav Pühajõgi kuulub jõelise elupaigana Natura 2000 võr-gustikku.Maastikupargi üheks väärtuseks on Inglise pargistiilile omased avatud vaated merele ja jõele, looklevad teed ja alleed ning maaliliste pargiaasadega jõemaastik. Eripära lisavad arhitektuuri väikevormid n: grott, Hõbeallika koobas jt.Mereäärne tasandik, pank, paljanduvad liivakivid ja jõeoru veerud muudavad maastiku vahelduvaks. Oru pargis on läbi aegade kasvanud enam kui 800 taksonit puittaimi. Kaitsealal kasvab praegu ligi 300 puuliiki ning ajaloolise nõmmemänniku vanus võib küündida 300 aastani. Kaitstavatest liikidest elavad pargis nahkhiired (II kat) ja jõesilmud. 19. sajandi lõpus rajatud loss ja osa pargist hävisid II maailmasõja ajal.

Tähelepanu väärib kõnnu Dendropark (6 ha), kus on koos kodumaiste liikidega veidi üle 300 puu-, põõsa- ning liaaniliigi. Ette tellimisel saab külastada eraomandis parki ja osaleda õppeprogrammides.

Ida-Virumaal on kaitse all järgmiste mõisate pargidNimetus HektaridAa 10Iisaku 2,3Illuka 3,6Järve 5,4Kalvi 13,3Kiikla 6,7Kukruse 10,9Kurtna 6Maidla 3,1Mäetaguse 9,4Pagari 7,9Püssi 7,1Saka 7,6Voka 17,4Jõhvi linna park ja allee 41Narva Pimeaed 2,4

36 37

Foto: Pärnaallee Toila Oru pargis, L. Michelson

tähelepanuväärsed puud (Ü – ümbermõõt, H – kõrgus)Nimetus Ü (m) H (m) VanusUuetoa saunakask Raadnal (pahkadega) 3,27 19 180 aKaru mänd Illukal 3,3 31Kuru mänd 2 2,6 15Jõhvi hõbepappel (Eesti kõrgeim) 5 29Letermaa künnapuu 5,1 28

Viimaste aastate tormides on kaitsealustest puudest hävinud:●● Oru palsampappel●● Värava kased●● Matsra vaher●● Revino vaher●● Lagedi pärnad

kAItSeAlUSeD ükSIkobjektIDkaitstavad põlispuud ja puudegrupid (Ü – ümbermõõt, H – kõrgus)Nimetus Ü (m) H (m) VanusKatase kadakas 0,7 9Siskini mänd Merikülas 4,1 19Jõemetsa (Matsra) lõhislehine lepp, haruldane vormJõemetsa (Matsra) pärn 2,7 18Kohtla-Nõmme tamm 4,6 24 ~300 aAvinurme pärnad 3 puud, neist suurim 4 27Katmani tammed 38 puud, neist suurim 5,6 27Kuremäe Püha tamm, kuivanud 4,2Kuru mänd, kuivanud 3 8 ~400 aLemmaku pärnad 22Hoovi künnapuu 2,7 20Mehide männid (4 puud, 1 kuivanud), neist suurim 2,8 27Riia-Võhma tamm 4,5 24Purtse Ohvripärn, murdunud ladvaga 5 21Sõrumäe männid, puuderühmRistimänd Illukal 3,9 24Kalina ohvritamm 4,2 24Pühajõe Pärnad, puuderühm, neist suurim 3,9 17Rääsa kadakas 0,7 10Tammiku hiietammed, puuderühm, neist suurim 4,6 14

Foto: Purtse ohvripärn, A.-L. Feršel

38 39

kaitsealused rändrahnud

Asukoht NimiÜmber-

mõõt (m) KivimJõhvi Peri rändrahn 19,5 tumehall graniitLüganuse Varja hiidrahn 27,6 rabakivi – viiburgiitLüganuse Varja kultusekivi 22,8 apliitgraniitMaidla Sirtsi rändrahn 27,1 biotiitgneissMäetaguse Võrnu rahn 17,2 roosa pegmatiitToila Oru pargi kivi 26,5 graniitTudulinna Oonurme rahn 10,8 ja 14,5 rabakiviVaivara Olgina rändrahn 21,3 rabakivi

tähelepanuväärsed rahnud

Asukoht NimiÜmber-

mõõt (m) KivimLohusuu Sidani kivi 29,9 hall migmatiitMäetaguse Leterma suurkivi 23–26 roosa graniitMäetaguse Mangumetsa kivi 15,2Vaivara Rannikmaa suurkivi 20 piiterliit

Aluoja joastik. Aluoja voolab enne Pühajõkke suubumist astmelises sängis, moodusta-des neljast suuremast ja mõnest väiksemast astangust koosneva joastiku, kus lubjaki-visest oruveerust purskub välja Aluoja ohvriallikas. Ala ilmestab kivikülv.

tõrvajõe joastik. Tõrvajõgi lõikub kuni 2 m sügavuses ja 5-6 m laiuses orus klindiplatoosse, moodustades kolm kuni 0,5 m kõrgust astangut ja 2,5 meetrise põhiastangu, mille all on graptoliitargilliiti uuristunud 1 m sügavune hiiukirn. Joast allavoolu algab kuni 10 m sügavune kanjon.

kalina karstialal asuv Kalina kurisu on 60 m pikk, 20 m lai ja 2,7 m sügav, neelates suurvee ajal kuni 185 liitrit vett sekundis. Siis moodustub siia ajutine järvik.

Foto: Tõrvajõe juga, A.-L. Feršel

kASUtAtUD AllIkMAteRjAlIDleito, t jt. Eesti kaitsealad. EV Keskkonnaministeerium. Eesti Loodusfoto, 2007.Zingel, H, Aasma, t. Sada aastat kaitsealasid Eestis. Eesti Loodus 2010/5.Viilma, k. Kolmandik Ida-Virumaast on looduskaitse all. Eesti Loodus 2007/9.EELIS (Eesti looduse infosüsteem).

4140

Foto: Ubaleht, M. L. Feršel

Foto: Aluoja joastik, A. Pärnpuu

Foto: Udria pank, J. Öövel

4342

MÄRkMeD

Foto: Põder, L. Michelson

44