11

Sisemise aruandluse lihtsus, visualiseerimine ja

ettevõttesisene kommunikatioon

Controllingu töörühm,Tallinn

17.05.2012

2

Päevakava

Kell 10-10.30 - Ülevaade 25-26. aprillil Poznanis toimunud VI rahvusvahelisest controllerite kongressist (Toomas Haldma, Tartu Ülikool)

10.30-11.00 - Sisemise aruandluse lihtsus juhtimisarvestuse raamistikus: teoreetilis-praktilised aspektid (T.Haldma)

11.00-11.30 - Kommunikatsiooni arendamine ettevõtte juhtimisarvestuse ja controllingu süsteemis (Ülle Pärl, Estonian Business School)

11.45 – 13.00 teema arutelu 13.00-14.00 lõuna14.00 - 14.40 - Sisemise aruandluse lihtsustamise arengusuunad

ettevõttes (Eveli Opmann, AS Estiko)14.40 - 15.20 - Sisemise aruandluse ja selle kommunikeerimise

fookusteemad Eesti ettevõtetes (Jaan Silvet, AS Proekspert)15.40 – 16.45 – teema arutelu16.45-17.00 – järgmise kohtumise aja ja teema arutelu.

3 3

Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon

  ESITEKS, organisatsiooni sisene aruandlussüsteem peab võimaldama integreerida tulemusi

• teenuste ja teenusgruppide,

• organisatsiooni siseste tegevusvaldkondade (allüksuste)

• organisatsiooni kui terviku tasandil.

4 4

TEISEKS, organisatsiooni sisene aruandlussüsteem peab võimaldama liigendada aruandlussüsteemi aruandeperioodide lõikes. Ettevõttes peab olema kindlaks määratud

• milliseid aruandeid,

• milliste näitajate osas,

• millises esitusvormis (formaat),

• millisteks tähtaegadeks ja

• millistele juhtimistasanditele tuleb esitada.

 Põhimõte on lihtne: iga taseme juht peab saama ainult sellist informatsiooni, mis on vajalik talle juhtimisotsuste langetamiseks.

5 5

KOLMANDAKS peavad organisatsiooni

planeerimissüsteem ja aruandlussüsteem moodustama

ühtse terviku. Vastav planeerimissüsteem eeldab, et

kõigi siseste aruannete lõikes oleks eelnevalt koostatud

ka plaanid (aruannetega samas formaadis).

666

Tulemuslikkuse juhtimissüsteem – Demingi e PDCA tsükkel

Source: Campell, Epstein, 2002

7 7

NELJANDAKS, organisatsiooni sisene aruandlus peab

võimaldama protsesse näha dünaamikas ja tooma

välja peamised hälbed võrdlusbaasidest. Selleks

peavad aruanded olema võrreldavad

a) baasnäitajatega (möödunud perioodi tulemus,

möödunud aasta sama perioodi tulemus jne);

b) plaaninäitajatega.

 Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale

objektiivsele planeerimissüsteemile. Hälvete analüüsi

tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste

analüüsile.

8 8

VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada

a) seisundianalüüsi,

b) majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku analüüsi.

 

9 9

KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud juhtimisotsuste langetamiseks. Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile

(controllerile) esitatavaid aruandeid, b)ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid

koondeid ettevõtte juhatusele ja nõukogule.

1010

Aruandluse visualiseerimine

Teoreetilised seisukohad

- Visualiseerimisel oluline roll inimesele info omandamisel, sest juhtimisarvestuse (JA) aruanded mõjutavad infovoogu (mahtu) (Ware, 2004).

- Visualiseerimisel oluline roll JA-le kuna vastav osakond valmistab juhtidele otsuste langetamiseks infot ette (Horvath, 2009)

- Info disainitakse info ettevalmistaja poolt ja vastavalt tehnilistele võimalustele/harjumustele

11

Teoreetilised seisukohad

• Esitamine mõjutab kasutajate hindamist finants- ja mittefinantsinfo lõikes (Cardinaels, Veen-Dirks, 2010)

• Graafiline esitlus (versus tabelid) laiendab otsustustegevust kui baasteadmised on madalamad (Cardinaels, 2008)

• Kasutatud Cognitive Fit teooriat (Vessey, 1991) uurimiseks

• Juhid tahavad näha “suurt pilti” ja põhjuslikke seoseid

1212Materjalikulude vähendamisel 2,3 % on sama efekt kui 57% müügitulu kasvul  (konstantse käiberentaabluse korral)

Materjalikulude kokkuhoiu mõju tulemuslikkusele (Volkswageni näide)

Allikas: VW 2007 aastaaruanne; Möller, 2009

Muud kulud  10,9 Mrd

Materjalikulu  

42,7 MrdMüügitulu 55,2 Mrd

Brutokasum

1,6 MrdOmahind 53,6 Mrd

Müügitulu 55,2 Mrd

Käiberentaablus3 %pluss

miinus

jagatud

Materjalikulud  41,7 Mrd

Muud kulu  10,9 Mrd

Müügitulu 55,2 Mrd

Brutokasum

2,6 MrdOmahind 52,6 Mrd

Müügitulu 55,2 Mrd

Käiberentaablus

4,7 %pluss

miinus

jagatud

- 1 M

rd     

(2,3 %

)

+ 57

 %

1313

Saksa eksperiment :• 55 tudengit (22% naisi) Müncheni ülikoolist, keskm.vanus = 24.3 aastat•65 juhti (28% naisi), vanus keskm. 30 a, 4 aastat töökogemust• Tudengitel sama lähenemine tabelitele ja graafikutele• Juhtidele ainult tabelite põhjal kehvem tulemus (võisid olla vähem motiveeritud)• vaid 12% kasutas tabeleid ja graafikuid võrdselt•Täiendav info suurendas otsustuskindlust kuid mitte otsuste kvaliteeti

14

Kirjandust teemale

• Byrne, S, Pierce, B (2007). Towards a More Comprehensive Understanding of the Roles of Management Accountants – European Accounting Review, 16, 469-498.

• Cardinaels, E. (2008). The interplay between cost accounting knowledge and presentation formats in cost-based decision-making. - Accounting, Organizations and Society, 33, 582-602.

• Cardinaels, E., van Veen-Dirks, P. (2010): Financial versus non-financial information: The impact of information organization and presentation in a Balanced Scorecard, - Accounting, Organizations and Society 35, 565-578.

15

Kirjandust teemale

• Meyer, J. (2000). Performance with tables and graphs: effects of training and a Visual Search Model. - Ergonomics, 43, 1840-1865.

• Vessey, I. (1994). The effect of information presentation on decision making: A cost-benefit analysis. Information & Management, 27, 103-119.

• Vessey, I. (1991). Cognitive Fit: A Theory-Based Analysis of the Graphs Versus TablesLiterature. Decision Sciences, 22, 219-240.

1616

Tänud kuulamast ja ärksat jätku !