Häirunud söömiskäitumine sportlastel

Natalja Tjurina

Narva-Jõesuu

2017

„Häirunud söömise kontiinumi“ mudel

Anorexia nervosa

Bulimia nervosa

Muud söömishäired

Adekvaatne

söömiskäitumine ja

kehaline aktiivsus

Kehakaalu ja –kuju

normaalne tajumine

Normaalkaal

Häirunud

söömiskäitumine

Madal energiatarbimine

Ebaadekvaatne söömiskäitumine

Lahtistite, diureetikumide jt kasutamine

Toidu väljutav käitumine

Ülemäärane treening

Kehakaalu- ja kuju väärtaju

DSM-5 (APA, 2013)

• Anorexia nervosa, F50.0

• Bulimia nervosa, F50.2

• Psühhogenne liigsöömine e. BED (binge eating disorder), F50.8

• Muud söömishäired e. OSFED (other specified feeding or eating disorder), F50.8 - Atüüpiline anorexia nervosa

- Atüüpiline bulimia nervosa

- Jt

• Täpsustamata söömishäire e. UFED (unspecified feeding or eating disorder), F50.9 - Anorexia athletica

- Naissportlaste triaad

- Jt

Naissportlaste triaadi spektrum (ACSM 2007)

Madal energia kättesaadavus

koos/ilma söömishäireteta

Funktsionaalne

hüpotalaamiline

amernorröa

Osteoporoos

Energia optimaalne

kättesaadavus

Optimaalne

mineraalne

luutihedus Eumenorröa

Vähenenud energia kättesaadavus

koos/ilma söömishäireteta

Subkliinilised

menstruaaltsükli häired

Madal mineraalne

luutihedus

2014 ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee) seisukoht

• “Sportlase relatiivne energiadefitsiit” (Relative Energy Deficiency in Sport e. RED-S)

• Uuem ja komplekssem termin • Võtab arvesse meessportlastlasi

Söömishäirete tunnused ja sümptomid (Joy jt 2016)

Üldised • Oluline kehakaalulangus,

kehakaalu fuktuatsioonid • Eeldatavast madalam

kehakaal, pikkus lasteeas • Hüpotermia, külma

talumatus • Väsimus, jõuetus • Aneemia • Elektrolüüdite nihked • Dehüdratatsioon

Kardiorespiratoorsed • Valu rindkeres • Palpitatsioonid • Hüpotensioon • Bradükardia • Arrütmiad • Ödeem • EKG kõrvalekalded

Gastrointestinaalsed • Kõhuvalu • Konstipatsiooon • Hemorroidid • Anorektaalsed

fissuurid, rektaalprolaps

• Diarröa • GÖR • Kiire

küllastustunne, gastroparees

• Hematemees

Oraalsed • Hammaste erosioonid/kaaries • Perimolüüs • Suuõõne latseratsioonid,

traumad • Parotiidnäärmete suurenemine • Korduvad neelupõletikud

Endokriinsed • Puberteedi hilinemine • Amonorröa/oligomenorröa • Libiido langus • Infertiilsus • Testosterooni/naissugu

hormoonide madal tase • Hüpoglükeemia

Neuropsühhiaatrilised • Mäluhäired,

kontsentratsioonihäired • Unetus • Depressioon, ärevus • Obsessiiv-kompulsiivne

käitumine • Enesevigastamine • Suitsidaalsed mõtted

Muskuloskeletaalsed • Langenud luu tihedus • Stressmurrud • Lihaskrambid

Dermatoloogilised • Juuste väljalangemine • Kuiv nahk • Haprad küüned • Kätel kallus, abrasioonid • Lanuugo

Genitourinaarsed • Uriini retensioon • Sagedane

urineerimine • Atroofiline vaginiit

Epidemioloogia • Andmed söömishäirete ja häirunud söömiskäitumise levimuse kohta spordis väga varieeruvad

ulatudes 6%-st kuni 45%-ni (Bratland-Sanda, Sundgot-Borgen 2013)

• Enamus uuringuid on näidanud, et häirunud söömiskäitumist ja söömishäireid esineb rohkem: • Sportlastel kui üldpopulatsioonis

• 13.5% vs 4.6% (Sundgot-Borgen, Torstveit 2004)

• 7.0% vs 2.3% (Martinisen, Sundgot-Borgen 2013)

• Naistel kui meestel

• 14.0% vs 3.2% (Martinisen, Sundgot-Borgen 2013)

• 26,7% vs 10,4% (Rosendahl jt 2009)

• Enamus naistest soovib kaalu langetada ning nad keskenduvad saledama kehakuju saamisele, enamus meestest soovib vastupidi kehakaalu suurendada läbi lihasmassi suurendamise (Werner jt 2013)

• Eliitsportlastel kui mitte-eliitspotlastel

• 34% vs 15,3% (Francisco jt 2013)

• Kaalutundlikete spordialade esindajatel kui kaalust mittesõltuvate spordialade esindajatel (Sundgot-Borgen,

Torstveit 2004; Torstveit jt 2008, Kong, Harris 2015; Rousselet jt 2017)

• Naissportlaste triaadi levimus: 3 komponenti – 0-16%; 2 komponenti – 4-18%; 1 komponent – 16-54% (AAP 2016)

Eestis…

• 15-25-aastaste seas on 7,7 %-l naistest ja 1%-l meestest käesolevalt söömishäire (Akkermann, 2010)

• Fitness- ja aeroobikatreenerite seas läbiviidud uuring näitas, et naistreenerite seas esineb tunduvalt enam liigsöömishooge kui kontrollgrupi naistel, samas puudub väljutav käitumine (Parm,

2007)

• Naistel on suurem risk häirunud söömiskäitumiseks võrreldes meestega, kuid olulist erinevust söömiskäitumises erinevate spordialade, võistlustaseme, treeningute intensiivsuse lõikes pole leitud (Rouhianen 2016)

Söömishäirete riskifaktorid (Bratland-Sanda, Sundgot-Borgen 2013)

• Üldised: • Bioloogilised: geneetika, vanus, puberteed, ülekaal

• Psühholoogilised: kehaga rahulolematus, madal enesehinnang, personaalsed iseloomujooned, nt. perfektsionism

• Sotsiokultuurilised: eakaaslaste surve, meedia mõju, kiusamine

• Spordi-spetsiifilised: sagedane kehamassi mõõtmine, surve kehakaalu langetamiseks, varajane spordi-spetsiifilise treeninguga alustamine, traumaatilised sündmused, ületreenimine, treenerite käitumine ja mõju, spordiala reeglid

• Soo-spetsiifilised: soov lihasmassi suurendada, anaboolsete-androgeensete steroidide kasutamine ja homoseksuaalsus

• Füüsiline ja/või seksuaalne kuritarvitamine

Naissportlaste triaadi skriimine (De Souza jt 2014)

Madala energiatarbimise diagnoosimine (De Souza 2014)

• Stabiilne kehakaal – ei ole adekvaatse energiatarbimise näitaja

• KMI <17,5 kg/m2 või ≤85% eeldavast (<20 aastastel)

• Toiduenergia kättesaadavus = toiduga saadav energia – kehalisele tegevusele kuluv energia • Madal: <30kcal/kg/FFM/päevas

• Adekvaatne: ≥ 45kcal/kg/FFM/päevas

Toitumise analüüs

Energiakulu hindamine

• Rasvavaba massi (FFM) mõõtmine: • DXA, nahavoltide meetod, bioelektrilise takistuse meetod jt.

Söömishäirega sportlase uurimine (Joy jt 2016)

Analüüsid/uuringud Millal?

Üldvere analüüsid: seerumi elektrolüütid, neerufunktsiooni analüüsid (kreatiniin, uurea), kaltsium, maksafunktsiooni analüüsid, TSH, hemogramm valgeverepildiga, uriini analüüs

Söömishäire kahtlustamisel

Täiendavad vereanalüüsid: rauavarud, vitamiin D, vitamiin B12, magneesium, fosfaat

Alatoitumine, väljendunud sümptomaatika

Täiendavad vereanalüüsid: LH, FSH, prolaktiin, östradiool, TSH, vaba T4, DHEA, rasedustest

Hilinenud menarche (primaarne amenorröa) 13 aastaselt puberteedi hilinemine/puudumine Sekundaarne amenorröa (mestruatsioonide puudumine 3 järjestikul kuul)

Radioloogilised uuringud: DXA, RÖ, jt. DXA: söömishäire, kehakaal <85% eeldavast või järsk kehakaalu langus ≥ 10%, mestruaatsükli häire või madal energiatarbimine (≥6 kuud), anamneesis stressmurd Rö jt: Stressmurdude kahtlusel

EKG Sünkoop, presünkoop, palpitatsioonid, puhkeoleku pulss < 50 x/min Järsk kehakaalu langus, kehakaal <80% eeldatavast Elektrolüütide nihked, hüpofosfateemia

Naissportlase triaadi ravi (De Souza jt 2014)

• Multidistsiplinaarne meeskond

• Ravi eesmärkid: • Püsiv kehakaalu tõus, regulaarsed menstruatsioonid, KMI≥18,5 kg/m2 või ≥90% eeldatavast kehakaalust

• Min 2000 kcal päevas, 20-30% suurem kaloraaž

• Toidukaloraaži↑/koormuse↓

• Astmeline kaloraaži tõstmine • 5-10 kcal/kg/päevas nädala jooksul

• 0,5 kg kehakaalu↑ 7-10 päeva jooksul

• Eesmärk: ≥45 kcal/kg/FFM

• Ca- ja D-vitamiin

• Suurte raskustega jõutreeningud – luumurdude risk!

• Sportimise keeld tuleneb kumulatiivse riski skoorist

• Farmakoloogiline ravi: KHK, transdermaalne östradiool, bisfosfonaadid ja teriparatiid, antidepressandid jt.

Naissportlase triaadi ravi (De Souza jt 2014)

Pilootuuring - häirunud söömiskäitumine Eesti naissportlastel

Eesmärk • Hinnata häirunud söömiskäitumise ja menstruaaltsükli ebaregulaarsuse sagedust

• Selgitada välja häirunud söömiskäitumise ning võimalike predisponeerivate tegurite (treeningkoormus, KMI, treeningstaaž, dieedi pidamine) seosed

Metoodika

Söömishäirete Hindamise Skaala, SHS (Akkermann, 2010)

ESMF-1 küsimustik

Antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehamass, KMI, rasva %)

Valimi üldiseloomustus

131 naissportlast

Vanus 19,8±5,2 aastat

Pikkus 170,3±5,6 cm

Kehakaal 61,8±8,8 kg

KMI 21,3±2,5

Rasvkoe% 22,1±5,0

Treeningstaaž 9,1±5,1 aastat

Treeningkorrad nädalas 5,0±1,9

Treeningkoormus 9,5±4,3 tundi nädalas

Vanus menarche tekkimisel 13,2±1,3 aastat

Ebaregulaarne menstruatsioon 24,4%

KMI ja treeningkoormuse jaotuvus

Alakaal – 6% Ülekaal – 6%

N

N

N

Spordialad

Koondisesse kuulumine spordialade lõikes– 67%

SHS skaala skoorid

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Liigsöömine Toidu väljutamine Hõivatus välimusest jakehakaalust

Söömise piiramine SHS üldskoor

"Madala" SHS skooriga rühm "Kõrge" SHS skooriga rühm"

Keskmised SHS skoorid

Märkus. *p<0,05 võrreldes rühmaga „muud spordialad“

Spordiala/SHS alaskaala Liigsöömine Toidu väljutamine Hõivatus välimusest

ja kehakaalust

Söömise

piiramine

SHS

üldskoor

SHS skooride äralõikepunktid 15 1 16 18 52

Naissportlased kokku 14,4±8,8 1,0±1,9 13,7±9,2 15,6±7,8 44,7±21,0

Kergejõustik 9,5±8,6 0,6±1,6* 10,9±8,7 15,0±7,8 36,1±19,4*

Jalgpall 13,9±7,6 0,6±1,6* 11,1±7,3* 12,7±6,7* 38,4±17,2*

Käsipall 29,0±13,2* 3,4±3,4 12,4±7,4 13,7±7,7 58,5±15,9

Suusatamine 16,5±8,2 0,9±1,6 16,0±11,1 19,1±7,8 52,5±27,0

Esteetilised spordialad 13,2±8,0 0,7±1,7 12,0±8,8 14,5±7,3 40,3±20,4

Võrkpall 13,3±7,0 0,9±1,2* 16,9±8,7 17,6±7,9 48,8±20,4

Muud spordialad 12,0±4,7 2,7±3,4 18,5±12,7 20,9±9,4 53,8±25,1

Saalihoki 16,2±8,2 0,7±1,2* 14,7±8,5 14,5±6,4 46,1±18,0

„Kõrge“ ja „madala“ SHS skooriga rühmade võrdlus (x±SD)

SHS skaala Rühmada N Treeningstaaž

(aastad)

Treeningkorrad

nädalas

Treeningtunnid

nädalas

KMI

(km/m2)

SHS üldskoor ˃ 52 43 9,0±4,3 5,6±1,5* 11,1±4,3* 22,1±2,8*

≤ 52 88 9,2±5,6 4,7±2,0 8,7±4,1 20,8±2,2

Liigsöömine ˃ 15 47 9,0±4,6 5,0±1,7 9,8±4,7 21,7±2,6

≤ 15 81 9,3±5,5 5,0±2,0 9,2±4,1 21,0±2,4

Toidu väljutamine ˃ 1 29 9,2±4,8 5,2±1,5 11,1±4,3* 21,4±2,9

≤ 1 99 9,1±5,2 4,9±2,0 9,0±4,3 21,2±2,4

Hõivalutus välimusest

ja kehakaalust

˃ 16 37 8,6±4,6 5,3±1,7 11,0±4,8* 22,4±2,8*

≤ 16 91 9,4±5,4 4,8±2,0 8,9±4,0 20,8±2,2

Söömise piiramine ˃ 18 39 10,1±5,0 5,4±1,5 10,5±3,8 22,6±2,5*

≤ 18 89 8,7±5,2 4,8±2,0 9,0±4,5 20,7±2,3

Märkus. *p<0,05 võrreldes „madala“ SHS skooriga rühmaga; arühmad äralõikepunkti alusel

Spordialade keskmine treeningstaaž, treeningkoormus ja KMI (x±SD)

Spordiala/Parameeter Treeningstaaž

(aastad)

Treeningkorrad

nädalas

Treeningtunnid

nädalas

KMI (kg/m2)

Kergejõustik 6,1±3,9 6,8±2,7 11,6±5,1 20,2±1,9

Jalgpall 8,7±6,2 4,1±0,8* 6,9±1,6* 21,0±2,0

Käsipall 6,4±2,8 4,8±2,2 9,7±4,5 20,1±1,6

Suusatamine 8,2±3,1 6,3±2,0 12,1±3,9 21,3±1,5

Esteetilised spordialad 11,5±3,6* 5,5±1,1 14,1±5,7* 18,7±1,2*

Võrkpall 12,3±5,0* 5,1±1,3 8,6±2,6 23,1±1,4

Muud spordialad 7,6±4,2 5,0±1,3 10,0±2,7 21,6±4,4

Saalihoki 10,9±5,4 3,3±1,1* 6,7±3,7* 23,1±2,4

Märkus. *p<0,05 võrreldes rühmaga „muud spordialad“

KMI

SHS skoor

Treeningkoormus

Dieedi pidamine

r=0,306 p<0,001

r=0,247 p<0,05

Treeningstaaž Menstruatsioonide regulaarsus

ρ=0,296 p<0,05

ρ=0,341 p<0,001

ρ=0,205 p<0,05

ρ=0,411 p<0,001

Järeldused

• Eesti naissportlastel esines häirunud söömiskäitumist 32,8%-l (SHS alaskaalade osas varieerus see 22,9%-st kuni 36,7%-ni)

• Menstruaaltsükli ebaregulaarsuse levimus oli 24,4%

• Kaalutundliketel spordialadel ei esinenud oluliselt rohkem häirunud söömiskäitumist võrreldes muude spordialade rühmaga

• Noorte- ja täiskasvanute koondisesse kuuluvate ning koondisesse mittekuuluvate sportlaste vahel erinevust söömiskäitumises ei ole leitud.

• Häirunud söömiskäitumine seostus oluliselt suurema treeningkoormuse ja KMI-ga ning sagedasema dieedipidamisega. Sagedasem dieedipidamine omakorda seostus oluliselt suurema treeningkoormusega ja treeningstaažiga.

• Menstruaaltsükli ebaregulaarsuse ja KMI, söömiskäitumise, treeningkoormuse ning treeningstaaži vahel usutavaid seoseid ei leitud.

Tänan tähelepanu eest!