HELME - TÕRVA ELUNr 2 (287) 27.veebruar 2014Väljaandjad: Helme vallavalitsus tel 766 8452, Tõrva linnavalitsus tel 766 5310 Toimetaja: Talvi Must, tel 763 2504, e-post talvi.must@gmail.com Kujundus:Kuldne Lammas Trükib: OÜ RebellisJärgmine Helme-Tõrva Elu ilmub:27. märtsil. Toimetus ootab kaastöid hiljemalt 17. märtsiks.

Tõrva hakatakse rajama kaabliparki

Hea lugeja!Kui Sinu kodukohas, vallas või linnas toimub midagi huvitavat, siis anna sellest julgesti teada e-posti aadressil talvi.must@gmail.com

Selles lehenumbrisKino Koit ajalugu jäädvustatakse lk2

Gertu Pabbo oli Saaremaal võidukas lk2 Ritsus tähistati sõbrapäeva lk4

Elvis, mida õigupoolest tähendab kaablipark?Senimaani on olnud tavapärane, et veelaua või – suuskadega sõit-miseks peab olema suur veekogu ja mootorpaat, mis sõitjat enda järel veab. Kaablipargi puhul kaob ära vajadus paadi järele.

Kaabl iparg is on t rossid veetud üle veekogu spetsiaalsete mastide vahele. Sõitjat veab edasi tross, mida omakorda liigutab elektrimootor. Soovitud tõmmet ja liikumiskiirust reguleeritakse kaablipargi juhtimiskeskusest. Sõitja otsustada on, kui pikalt sõita ja milliseid trikke sõidu ajal teha.

Sisuliselt on kaablipark aasta-ringselt kasutatav, kuna talvisel perioodil on seal hea sõita tuu-bikelgu või lumelauaga.

Kust kaablipargi rajamise idee pärit on?Olen ise mitmeid aastaid vee-sporti harrastanud ja külasta-nud Eestis ja välismaal eri-nevaid kaabliparke. Eesti üks tuntumaid parke asub Tar-tumaal Rahingel. Kaablipar-kide populaarsus on noorte ja vanemate veesportlaste seas viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Oluline on ka see, et kaablipark on keskkonnasõbralik.

Aja lool i ne suv it us l i n n, ägedad Tõrva järved, enda huvi ekstreemspordi vastu ja soov sün-nilinnas midagi toredat ära teha tõidki kaasa idee ja plaani Riiska järvele kaablipargi rajamiseks. Arutasin plaani Tõrva linnapea Maido Ruusmanniga, kes toetas igati minu ettevõtmist.

Parasjagu oli avatud ka Val-gamaa Partnerluskogu ettevõt-lusmeede, mis toetas seekord ainult uute turismiatraktsioonide loomist maakonda. Praeguseks on teada, et OÜ Tõrva Wake-Point on saanud ka oma ideele partnerluskogust toetust.

Mida selline ettevõt-mine tõrvakate jaoks tähendab?

Esmapilgul tundub, et kaablipargi puhul on tegemist mingisuguse mürarikka ja keskkonda reostava atraktsiooniga. Tegelikult kasu-tatakse pargis elektrimootoritega tõmbemaste, mistõttu ei ole ette-võtmine mürarikas. Oma tege-vusega ei kahjusta me ka loodust.

Samas tekib tõrvakatel hea

võimalus viljeleda kodulinnas veespordialasid ja sõita talvel lumetuubi või lumelauaga. Lisaks hakkame suviti huvilistele ren-tima vesirattaid ja paigaldame järve peale ka suure veebatuudi, pidades silmas just lapsi ja noori.

Samuti võimaldab rajatav park korraldada ka erinevaid

veespordivõistlusi, mis toovad linna turiste ning suurendavad Tõrva kui ajaloolise suvituslinna tuntust veelgi.

Suhted Tõrva linnaga?Suhted Tõrva linnaga on head ja senimaani on kogu asjaajamine sujunud kiiresti ja korrektselt. Tean

dunisto agea akkip no nnil te ,adeskoostööpartnerit, kes pakuks Tõr-

,diesuneetimsirut tlesgniratsaa savning loodame, et ei pea omava-litsuse usaldust kuritarvitama. Hea on tegeleda ettevõtlusega, kui ka omavalitsus on asja õnnestumi-sest huvitatud, see annab täiendavat kindlustunnet.

Linn võimaldab meil kasu-tada vajaminevat maad, aitab korrastada Riiska järve ääres ole-vat parklat ning tagab ka elektri-süsteemile ligipääsu. Alustavale turismiettevõttele on sellest väga palju kasu.

Küsimusi küsis Siim Ausmees

♦ Tõrva juurtega, täna Tallinnas projekteerimisfi rmat juhtiv ettevõtja Elvis Andersoo eestvedamisel hakatakse käesoleva aasta kevadel Riiska järvele rajama kaabliparki, pakkudes aastaringset võimalust harrastada vee- või lumesporti. Ettevõtmine on saanud rahastuse Valgamaa Partnerluskogu Leader programmi vahenditest, kuid suur osa investeeringust tuleb teha omavahenditest.

Sarnane kaablipark rajatakse Riiska järvele. Foto: Internet

Maido RuusmannTõrva linnapea

Kaablipargi rajamine Riiska jär-vele on linna jaoks oluline ette-võtmine, mis loodetavasti hak-kab juba käesoleva aasta suvel Tõrvas pakkuma aktiivse vaba aja veetmise võimalusi.

Linn toetab oma võimaluste piires kõiki neid, kes soovivad Tõrvas edendada ettevõtlust ja pakkuda meie külalistele ning meile endile atraktiivseid tegevus-võimalusi. Tõrva linn on otsusta-nud anda kaablipargi kasutusse

maa-ala Riiska järve Valga tänava poolses ääres. Samuti aitab linn korrastada puhkeala parklat ning tagab ettevõtmisele elektrisüstee-miga liitumise võimalused.

Tõrva linnal on head või-maluse d arene da ühek s populaarseimaks ekstreemspordi viljelemise kohaks Eestis - 2013. aastal valmis noortekeskuse juures kaasaegne skate-park ja linnal on veel mõtteid uute atrakt-sioonide loomiseks.

Helme Vallavolikogu istungil29.01.2014�♦ evralee a .4102 allav sumiot

1. lugemine;�♦ rev isjonikomisjoni esi-

meheks valiti Tõnis Järv;�♦ volikogu esindajaks Ala Põhi-

kooli hoolekogusse nimetati Margo Metsoja ja Ritsu Laste-aed-Algkooli hoolekogusse Andrus Lepikov;

�♦ toetati Ritsu külaseltsi soovi taotleda külaseltsi kasutusse ca 3,5 ha vaba riigimaad Linna küla elanikele aiamaadena kasutamiseks.

12.02.2014�♦ pärast 2. lugemist võeti vastu

valla 2014. a eelarve;�♦ kinnitati täiendavate sot-

siaaltoetuste määrad. Võr-reldes varasemaga suureneb alates 01. märtsist matuse-toetus ja hakkab olema 180 eurot (varem 150 eurot);

�♦

�♦ kuulati ülevaadet OÜ Helme Hoolekandekeskus tegevu-sest. Selgitusi jagasid Sven Allas ja Peeter Arro. Volikogu liikmetel oli võimalus tut-vuda märtsis avatava hoolde-kodu ruumidega;

�♦ otsustati sõlmida leping Helme Pansionaat OÜ-ga hoolekande-asutuses hooldamise teenuse ostmiseks. Ühtlasi volitati

rääkimisi Helme Pansionaat OÜ-ga ja pärast läbirääkimiste tulemuste kooskõlastamist eelarve- ja majanduskomisjoni

mima lepingut;�♦ päevakorra väliselt kuulati

volikogu liikme Harry Mägi informatsiooni Valgas toi-

Tiina Õunpuuvallasekretär

Tõrva kultuurimajas

22. märtsil kell 14Tõrva Kultuurimaja näiteringi

esietendus E. Vilde

„Kuidas unenäod täide lähevad“Pilet 2 EUR

HELME - TÕRVA ELU

Tõrvas toimus VIII Mulgimaa muusikakoolide kokkusaamine

♦ Igal aastal veebruari keskpaiku kohtuvad Tõrvas Mulgimaa muusikakoolide õpilased ja õpetajad, et veeta üheskoos üks kaunis muusikaline õhtupoolik.

Mulgimaal tegut-s e b e d u k a l t nel i er i i lmel ist m u u s i k a k o o l i :

Abja muusikakool (1961. aastast), Karksi-Nuia muusikakool (1975.a), Tõrva muusikakool (1985.a), Tarvastu muusika- ja kunstikool (1993.a).

11. veebruaril Tõrva Kirik-Kammersaalis toimunud VIII kokkusaamise sisustasid noored muusikud Karksi-Nuiast, Tõrvast ja Tarvastust.

Kontsert algas Tõrva muusika-kooli duo Loretta (plokkf lööt) ja Violetta Pohlasalu (klaver) esinemisega. Noored muusikud esinesid hiljuti edukalt Otepää Kammermuusikapäeval. Nüüdki said nad suure aplausi ja tänu osaliseks oma kooli ja heatahtliku

publiku poolt. Südamlikult tänati ka ansambli juhendajat õp Viive Andersood.

Sa mut i esitat i kontserdi a lguses Tõrva muusikakooli oma laulu, mida kogu saal lau-lis püsti seistes. Laulu kirjutas Tõrva muusikakooli kauaaegne direktor Aino Orgse, kellel oli 11. veebruaril sünniaastapäev. Laulule järgnes mõtisklushetk Riin Lepiku esitatud klaveripala kuulates.

Tarvastu muusika- ja kunsti-kool oli kontserdile toonud oma kooli noored viiuli- ja vioola-mängijad, tublid kitarristid ja saksofonimängijad (õp Jaan Tamm). Omaette klass oli noor v i iu l iv i r tuoos Ca rl-Gustav Mäeorg (õp Lii Tamme), kelle mäng oli juba arvestataval pro-

fessionaalsel tasemel. Noormees plaanib minna muusikat edasi õppima.

Karksi-Nuia muusikakool on Mulgimaal ainus, kus õpetatakse kandlemängu. Kandled kõlasid nauditavalt, kandlemängijad (õp Ruth Kuhi) tõestasid seegi kord oma head mänguoskust. Kavas oli sõpradele kaasa toodud veel klar-neti-, viiuli-, akordioni- ja kitarri-muusikat. Liisbet Vaiksaar üllatas publikut lauluga (õp Ivi Harju). Klaveriansambel kõlas suures saalis efektselt ja mängijad nautisid publiku heatahtlikku toetust.

Tõrva klaveritrio tõestas, et ka kolmekesi (Katariina Mehide, Sandra Sirelpuu ja Emma Laureen Paul) saab ühel pillil kenasti musitseerida. Üllatuseks oli noore fl öödimängija Eike Engelbrechti ladus mäng koos õp Anton Koga-niga. Musikaalselt esitasid oma kava Kersti Põldsalu (klaver - õp Jana Vagula) ja Tanel Riik (kitarr - õp Mati Mölder).

Kontserdi lõpetas Tõr va muusikakooli viiuldajate ansam-bel, kus mängivad kaasa ka kooli kõige pisemad viiuldajad. Õpetaja H. Hernits oskab igale mängijale leida sobiva partii ja loo kenasti kokku kõlama panna. Klaveril toetasid viiuldajaid Kirke Klaarika Kristina Kuimet (IV kl) ja õp K. Reimund. Märkamatult oligi tund muusika võlusid nauti-des mööda saanud.

Kontserdi järel tänasid sõp-ruskoolid korraldajat ja kõiki tublisid esinejaid, ühiselt leiti, et selline koolidevaheline kok-kusaamine on kõigile vajalik. Vahetati kogemusi ja väljendati soovi taaskohtumiseks. Suu-pisteid nautides vesteldi veel ja lahkudes lepiti kokku, et järg-mine muusikakoolide ühis-kontsert toimub Tarvastus juuni-kuu alguspäevil.

Thea LeitmaaTõrva muusikakooli direktor

Gertu Pabbo tõi Saaremaa laulukonkursilt peaauhinna!

Veebruari alguses Kuressaares toimunud noorte lauljate kon-kursil „Solistica“ võitis Tõrva neiu Gertu Pabbo peaauhinna.

Konkursi võitja selgus fi naalis, kus võistlesid omava-hel kolme erineva vanusegrupi võitjad. Osalejaid hindas žürii, kuhu kuulusid Anne Uusna, Mikk Targo, Els Himma, Rolf Roosalu, Kersti Kuusk, Valmer Luks ja Krisyel Aaslaid.

Gertu juhendaja Novella Hanson valiti ühtlasi konkursi parimaks juhendajaks!

Kuressaare Gümnaasium on korraldanud „Solistica“ konkurssi aastaid, et pakkuda Eesti parimatele noortele solistidele esinemisvõimalust professionaalse saateansambli saatel koos kvaliteetse heli-võimendusega.

Pa lju õnne Gertule ja Novellale Tõrva Linnava-litsuse poolt!

Ühispilt Mulgimaa muusikakoolide kokkusaamiselt Tõrvas. Foto: Ilmar Kõverik

KINO KOIT AJALUGU JÄÄDVUSTATAKSE DOKUMENTAALFILMINATõrva Linnavalitsuse ja Tõrva Noortevolikogu eestvedamisel hakatakse koguma informat-siooni Tõrva kinohoone ja kino-näitamise ajaloo kohta. Mater-jalide põhjal väntavad noored dokumentaalfilmi, mida esitle-takse augustis toimuvate Tõrva Tule-Päevade raames.

Stalinistlikku arhitektuuri-joont jälgiv Tõrva kinohoone avati 1953. aastal. Filme näidati kinos kuni 2004. aastani, mil linnalt hoone soetanud erafi rma otsustas fi lmide näitamise lõpetada. Üle 50 aasta fi lminäitamist on saavutus, mida jäädvustada!

Linnapea Maido Ruusmann leiab, et Tõrva kinohoone on olnud paljude tõrvakate jaoks oluline kultuuriasutus, mis-tõttu tuleb sel le aja lugu ka väärikalt säilitada. „Leidsime noortevolikogu liikmetega, et dokumentaalfi lmi tegemine on noorte jaoks atraktiivne ja huvi-

pakkuv ettevõtmine, mis aitab muuhulgas kaasa noorte tege-miste kandepinna laienemisele Tõrvas,“ lisas Ruusmann. Ruus-manni sõnul tehakse praegu ettevalmistusi augustis toimu-vate Tõrva Tule-Päevade kor-

raldamiseks, mille ajal peaks toimuma ka I Tõrva fi lmifestival.

Tõrva Noortevolikogu kom-munikatsioonijuht ja uue filmi režissööri Margo Metsoja sel-gituste kohaselt viiakse pro-jekt läbi paljude noorte koos-töös. „Tõrva noori kasutame mälestuste ja fotode kogumiseks,

kaasame fi lmimisprotsessidesse ja vajadusel lavastuslike stsee-nide ülesvõtmisel.“ Metsoja lisas, et dokumentaalfilmi tegemine paneb noored tõrvakad proovile, kuna nõuab suuri pingutusi ja jär-jekindlat tööd.

Tõrva Linnavalitsus

Aita noortel dokumentaalfi lmi jaoks infot koguda!

Tõrva Noortevolikogu ootab aktiivset kaaslinlaste panust Tõrva kinost Koit kõneleva dokumentaalfi lmi valmimiseks.

Kui Sul on pilte ajalooli-selt kinohoonest, ajaleheväl-jalõiked, filmiplakateid või mäletad mõnda toredat lugu kinohoonega seonduvalt, siis anna sellest noortevolikogule teada! Infot oodatakse kuni 31. märtsini e-posti aadressil torvanoored@torvanoored.ee

Tõrva kinohoone Koit aastast 1953

Tõrva Linnavolikogu 18.02.2014 istungil arutati ja otsustati:♦ Volikogu kuulas ära

linnapea informatsiooni linnavalitsuse ja halla-tavate asutuste vahe-pealse tegevuse kohta.

♦ Volikogu võttis vastu Tõrva linna 2014.a. eelarve.

♦ Vol i kog u kehte s t a s volikogu esimehe, volikogu liikmete ja volikogu komis-jonide liikmete tasustamise korra.

♦ Tehti muudatused han-kekorras.

♦ Volikogu otsustas tun-nistada kehtetuks Tõrva Linnavolikogu 20.03.2012 määruse nr 6 „Tõrva linna Sotsiaalabiameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“.

Signe KiinLinnasekretär

Kultuurisündmused Helme vallas♦ A l a r a h v a m a j a s 7.

märtsil k l. 20 tantsu-õhtu ansambliga VISIIT Pääse eelmüügist 5 EUR, peoõhtul 10 EUR

♦ 12. märtsil kl.13 Valla laste lauluvõistlus

♦ 17. märtsil kl.11-11.15 Räätsamatk Rubina soos(kogunemine Jaan Sootsi sünnikoha juures)

♦ 26. märtsil kl.19 Mulgi Mälumängu lõppvoor

Info tel 53411816

Ala Põhikooli tegemised ♦ Jaanuarikuu möödus kiirelt. Lisaks õppetööle on Ala koolis olnud

palju toredaid üritusi – mõned silmaringi avardavad, mõned meelt lahutavad.

Pärimus maastikul ja maastik pärimuses24. jaanuaril külastas meie kooli Tallinna Ülikooli Eesti Huma-nitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemtea-dur Marju Kõivupuu, kes pidas loengu „Valgamaa maastikud ja pärimuskultuur“.

Marju Kõivupuu rõhutas, et maastik on tänapäeval kultuu-ripärandi keskne ja üldrahvalik osa. Maastikul avalduvad eri-nevad ajastud ja kultuurikihid - selle väite paikapidavuse illust-reerimiseks näitas kõneleja fotot valgamaalastele vägagi tuttavast kohast. Nimelt oli ülesvõte teh-tud Hummuli mäelt vaatega ale-vikule. Tõepoolest avaldub antud maastikul kontsentreeritud läbi-lõige Eesti ajaloost: taamal inim-tegevusest peaaegu puutumatud metsad, siis aga püüab tähele-panu mõisahoone, milles praegu asub kool, ja selle läheduses kohe nõukogudeaegsed korterelamud.

Maastik on kohtumispaik mitmeski mõttes: seal kohtuvad loodus ja inimene, minevik ja ole-vik, loodus- ja kultuurilugu. On

oluline mõelda, kuidas meie saame maastikku hoida ja kaitsta.

Loengu teises pooles räägiti Val-gamaa maastikust ja sellega seotud pärimusest: juttu tuli Valgamaa olulisematest kultuuriobjektidest. Marju Kõivupuu arvas, et Val-gamaa mainekujundusprojektist lendu lastud lause „Valgamaa - kõige kaunim, paremini hoitud ja armastatud saladus Lõuna-Eestis“ peab paika küll.

Põhikooliõpilaste jaoks alguses keerulisena tundunud teema suutis esineja lihtsalt, mõistetavalt ja huvitekitavalt lahti rääkida.

Lapsed õppisid tundma talilinde28. jaanuaril tutvustas Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust meie lasteaialastele ja 1. klassi õpilastele talilinde. Koos käidi neid ka õues vaatlemas.

Tunniajases loengus rääkis Riho Kinks nii seda, kuidas erine-vaid linde ära tunda, kui ka seda, mida linnud talvel söövad. Lapsed olid väga varmad küsimustele vastama ning enamasti kõlasid õiged vastused. Nad teadsid nii

seda, missugused linnud talveks Eestisse jäävad, kui ka seda, mida üks või teine lind sööb. Kõige toredamaks pidasid lapsed juttu pasknäärist - neile tundus selle linnu nimi naljakas ja veider.

Pärast loengut läksid lapsed õpetajate ja ornitoloogiga õue, et binoklist jälgida, millised linnud on parajasti linnumajades einet võtmas. Märgati puukoristajaid, tihaseid ja varblasi. Kõige ilu-samaks linnuks pidasid lapsed kena välimusega sinitihast.

Riho Kinks kiitis, et meie toidu-majad on väga õigesse kohta paigu-tatud: põõsaste otsa, mitte lagedale väljale. Nii on lindudel, kes parasjagu toidumajja ei mahu, väga hea oma järjekorda oksa peal oodata.

Õppepäev oli osa käimasole-vast projektist, mille kaudu lapsed õpivad linde tundma. Linnuõpet saavad lapsed kogu õppeaasta jooksul. Projekti eestvedaja on loodusainete õpetaja Evelyn Tamm, toetajaks Keskkonna-investeeringute Keskus.

Vahva pannkoogipäev30. jaanuaril pidasime toredat pannkoogipäeva. Võistkon-dadesse jagatud õpilased küpse-tasid pannkooke ning pakkusid neid erinevate täidistega soovi-jatele maitsmiseks. Iga võistkond serveeris vähemalt ühe pannkoogi ka õpetajatest koosnevale žüriile.

Pannkooke küpsetati nii tra-ditsioonilisest kui ka kohupiima-tainast. Julgemad proovisid, kui osavad on nad pannkooke õhus ümber pöörama.

Žüriil oli parimat pannkooki väga keeruline välja selgitada, sest kõik maitsesid ülihästi. Lõpuks otsustati auhind anda võistkon-nale Prääksud, kuhu kuulusid Valerija Ganijatullina, Madis Silla-ots, Grete Ehatäht, Silver Koemets, Silja Paas, Maarja Brunn ja Kristi Vister. Nemad valmistasid ainsana nii soolase kui ka magusa täidisega koogi. Nende singitäidis majoneesi ja rohelise sibulaga oli lausa suus sulav, magusaks täidiseks oli klassikaline maasikamoos. Tege-likult väärisid kiidusõnu kõik võistkonnad.

Aitäh huvijuht Kaja Hassile, kes toreda päeva läbi viis, ja 9. klassi õpilastele, kes sellele mõt-tele tulid. Loodetavasti on siit sündimas uus traditsioon!

Kaidi KuškisAla kooli õpetaja

HELME - TÕRVA ELU

SPORDIKLUBIS SAAB TÕSTA NII KANGI KUI KA SAUNATADA

Eelmise aasta sügisel Tõr-vas avatud AT Spordiklubi kohandas klubi külastajatele mugavamaks ja seejuures tehti ka juurdeehitus. Spordiklubi omanikud Peeter Kirt ja Jaanus Pirs rääkisid, et eelkõige mõeldi seejuures meestele.

Pirsi sõnutsi tuli laiendus ette võtta, sest ruumi jäi vähe-seks. Saalis, kus varem sai jõudu teha, oli üsna kitsas. Lisaks oli ruum läbikäidav ja omanike sõnul segas see külastajaid, kes soovisid näiteks kangi tõsta. «Leidsime, et garaažist on võimalik ehitada 114ruut-meetrine raskejõustikusaal. Natuke ostsime tehnikat juurde ja panime pehme põranda, et võimalused oleksid paremad.»

Pirs rääkis, et vanas ruumis, kus jõudu teha sai, polnud pehmet põrandat ja seega, kui külastaja mõne kangi suurema hooga maha pani, oli kõrvu-lukustav heli. Nüüd seda prob-leemi enam pole

Lisaks osteti juurde ka jook-sulinte, sest Pirsi sõnul on need naiste seas väga menukad. „Naised tulid mitmekesi trenni ja siis pidid järjekorras ootama, et joosta. Nüüd enam seda muret pole, sest ostsime jooksulinte juurde,“ põhjendas ta otsust. Ta rääkis, et nad alguses ei kujuta-nud ette, et jooksulindid nii palju kasutust leiavad, ja sestap neid ka soetati alguses vähem.

Muudatusi on aga veelgi: uude raskejõustikusaali hangiti juurde rohkem poksivarustust. Pirs rääkis, et oodatust rohkem on see leidnud kasutust. Ja seda ka naiste seas „Ega me ju ei teadnud alguses, mis inimestele meeldib ja mis mitte. Nüüd oleme püüdnud vastavalt nõudlusele kohandada spordiklubi mugavamaks ja paremaks,“ lausus ta.

Pirs rääkis veel ka, et AT

Spordiklubis on sauna ja mulli-vanni kasutusvõimalus. Saunu on kaks ja üks neist infra-punasaun. Pirs on enda sõnul suur saunasõber, aga nii head sauna kui infrapunasaun tema veel saanud pole. Lisaks teadis ta rääkida, et infrapunasaun pidi tervisele ka kasulik olema.

Infrapunasaunas viiakse kehast higiga välja mürgised jääkained nagu toksiinid, alko-hol, kolesterool, nikotiin, — aga ka plii, tsink, nikkel, elavhõbe ja mõnede orgaaniliste mürkide jäägid. Kuumuse tõttu vabane-vad mürgid rakkudest. Lisaks on infrapunasaun ka hea kalo-ripõletaja: pooletunnisel sean-sil põletab saunataja umbes 600 kilokalorit. Pooletunnine jooksmine põletab aga umbes 400 kilokalorit.

Endine raskejõustikusaal seisab praegu tühjana. Pee-ter Kirt ütles, et sinna on neil plaanis teha joogaruum, kus inimesed saavad lõõgastuda ja rahulikult venitada.

S p o r d i k l u b i a d m i -nistraatoritena töötavad Sirle Kirt ja Eve-Lis Pirs rääkisid, et rahvast käib klubis üsna palju. Põhiliselt käivad inimesed nende sõnul õhtuti – siis, kui tööpäev läbi saab. „Alguses me ikka kartsime, et äkki ei hakka keegi käima siin, aga õnneks kurta ei saa ja meil on isegi tekkinud juba oma püsikliendid,“ oli Sirle Kirt rõõmus.

Naised rääkisid ka, et nende töö veel igavaks muutunud pole. „Praegu on veel nii palju uut ja eks ikka läheb aega enne, kui kõik ilusti käima läheb. Kui juurdeehitust tehti, siis ma kogu aeg mõtlesin, et tahaks juba kile ära tõmmata, et saaks uut ruumi vaadata,“ oli Kirt õnnelik, et põnevust veel jagub.

Sandra Saar

SÕBRAPÄEV RITSU LASTEAED-ALGKOOLISSõbrapäeval, 14.veebruaril olid Ritsu lasteaias külas sõbrad muinasjutumaalt. Kõik lapsed ja töötajad olid kostümeeritud raamatutegelasteks.

Külla tulid kolm põrsakest ja hea hunt. Etenduse andsid oma maja õpetajad. Kuna oli sõbra-päev, said kõik tegelased väga sõbralikult läbi. Hunt jagas lastele punaseid komme. Iga laps sai ka punase õhupalli. Pidu lõppes ühises tantsuringis.

Suur tänu lapsevanematele, kes

aitasid lastel selle päeva kauniks ja meeldejäävaks teha, leides oma lastele kostüümid.

Koolis on juba 20 aastat tra-ditsiooniks kujunenud, et 4. klassi õpilased peavad sel päeval sõbra-kohvikuid. Kohvikus kaubeldi isetehtud küpsetiste ja maiustus-tega, mida õpilased koos vane-matega olid kodus valmistanud. Avatud oli ka sõbra postkontor, kus kõik soovijad said edastada oma parimad soovid sõpradele.

Sellel päeval valiti kooli sõb-

ralikum tüdruk, kelleks osutus Charlotte Saarmäe 3. klassist ja sõbralikum poiss Andre Laane-mets 2. klassist.

Klassides olid üles seatud mängunurgad, kus õpilased said vahetundides lustida. Päev lõppes ühises kokkuvõtvas aruteluringis.

Oli igati vahva ja kordaläinud üritus.

Kirja panid Jaana Veri ja Ülle Taal

Jaanus Pirsi sõnul on oodatust menukamaks osutunud poksi-varustus. Sestap soetasidki omanikud poksivarustust juurde. Foto: Sandra Saar

Pannkoogi küpsetamine nõuab osavust – õigeid võtteid näitab huvi-juht Kaja Hass. Foto: Rauno Visor, 9. kl õpilane

Sõbrapäev Ritsu Lasteaed- Algkoolis lõppes ühises tantsuringisFoto Aini Aim

HELME - TÕRVA ELU

Perejuuksur Marylin asub uues kohas, Tõrva kesklinnas

Veski tn 7 Lea ilusalongis.

Hinnad samad, asukoht uus!

Info ja aegade broneerimine tel

53 62 74 01

TÕRVA LINNARAAMATUKOGU STATISTIKA 2013. AASTA KOHTARaamatukogu sai raamatute soe-tamiseks raha:♦ Omavalitsuselt 5491 €♦ Riigilt 3540 €♦ Raamatuid tuli juurde

713 eks.♦ s.h. annetusi 86 eks.

♦ Külastusi 13090♦ Laste külastusi 339♦ Laenutusi 21599♦ Neist lastele 212♦ Infopäringuid 7911♦ Kohallaenutusi 1526

♦ Raamatukogu fond kokku 22242 eks.

Parimad lugejad – noored♦ Allilender, Grete ♦ Jesse, Maria Selene ♦ Üksvärav, Merit ♦ Oiluk, Laura ♦ Metsoja, Margo ♦ Tamm, Aigi ♦ Vahtre, Mare ♦ Viks, Kelly ♦ Malleus, Meryt♦ Karu, Piret ♦ Karu, Maris ♦ Mändla, Reimo

Kodused ja pensionärid♦ Ross, Heino ♦ Mõttus, Helju♦ Värnik, Mare ♦ Metsoja, Elvi ♦ Põder, Laine ♦ Kuljus, Tiiu ♦ Alas, Maie♦ Soopalu, Helge-Mall ♦ Vallner, Aleksander ♦ Lepik, Heli♦ Malleus, Aime♦ Õim, Vilma

Töötajad♦ Anderson, Riina ♦ Veerme, Helvi ♦ Juuresoo, Sirje ♦ Hanson, Novella ♦ Abel, Kaie♦ Mumm, Maie♦ Tellmann, Aivar ♦ Elbrecht, Malle ♦ Lillimägi, Urve ♦ Vaine, Katrin ♦ Valner, Pille

Tiina RilloTõrva Linnaraamatukogu

juhataja

KAMMERSAAL TÄITUS HELINAGA13. veebruaril esinesid Tõrva Kirik-Kammersaalis isa-poeg Tanel ja Tiit Ojamets, kes tõid publikuni omanäolise kooslusega hingestatud etteaste, kus osa muusikast sündis kohapeal.

Kava nimega „Helin“ sisaldas Brahmsi, Pärdi, Bachi ja Saint-Saensi loomingut. Samuti esitleti kahte improvisatsiooni klaveril ja löökpillidel, millega mängisid vastavalt Tanel ja Tiit Ojamets. Eksootiliste löökpillidena olid laval vibrafon ja marimba.

Peale kontserti anti publikule võimalus huvitavate pillide kohta küsimusi esitada ja julgematel oli võimalus ka pillimängu proovida.

Tanel Ojamets töötab het-kel  klaverieriala õppejõuna Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ja ühtlasi ka Heino Elleri nimelises

Tartu Muusikakoolis. On võitnud preemiaid vabariiklikel konkurssi-del ning rahvusvahelisel Skrjabini - nimelisel konkursil. On andnud soolokontserte Euroopas, eriti esineb igal aastal paljudes Vene-maa linnades, kus tema arvus-tused on olnud väga positiivsed.

Tema poeg Tiit Ojamets õpib aga löökpil lide eria la l Eesti Muusikaakadeemias (õpetaja Rein Roos) ning alates 2011. aastast Flaami Kuninglikus Konserva-tooriumis. Tähtsamate saavutus-tena võib välja tuua Tiidu 2013. aastal võidetud I kohta Itaalias toimunud rahvusvahelise löök-pillimängijate konkursil ja teist kohta Eesti puhkpilli-ja löökpilli-mängijate konkursil 2012. aastal.

Ilmar Kõverik

VANNIDE EMAILIMINETel 55 70 877

Ostan selle aasta kinniseid männikäbisid. Tel 584 50278.

VALDEKO KALAMEES - 50On alles keskpäev ja kaugel veel õhtu…

Mine rõõmsalt edasi, sest Sul on õnnelikuks eluks olemas kõige kallimad aarded - need on Su perekond, kodu ja töö, tantsud, tantsijad ja tantsimised ning head sõbrad, kes Sinust hoolivad ja Sulle ainult head soovivad.

Tekst ja foto Ilmar Kõverik

MARIE REINBERG12.01.1919-10.02.2014

ANNA HANSON20.02.1919-05.02.2014

HEINO KAAT08.04.1936-06.02.2014