Toimetaja Urmas Lauri, tel 50 94 062, urmas.lauri@hiiunadal.ee

Neljapäev, 7. aprill 2011UUDIS2

Eelmisel nädalal valis Kärdla sadama tulevane nõukogu kaheksa kandidaadi hulgast sadama juhatuse liikmeks Hillar Kuke.

Kärdla linnavalitsuse lii-ge Kaidi Nõmmerga ütles Hiiu Nädalale, et kuigi Kärd-la sadama juhatuse liikme kohale esitati kümme soo-viavaldust, vesteldi vaid ka-heksa kandidaadiga. Sihtasu-tuse Kärdla Sadam üheliik-melise juhatuse liikmeks va-lis tulevane nõukogu Hillar Kuke.

Orjakus elav Hillar Kukk on purjekaga Martha ka üm-bermaailmareisi teinud.

“Maailmarändurina teab teda enamik inimesi, aga ta on tegelenud ka väga mitme-te sadamate arendusega ja ta

on erialalt ehitusinsener, mis meie praeguse arenguetapi-ga väga hästi sobib,” rääkis Nõmmerga.

Kärdla sadama tulevasse nõukogusse kuuluvad Kärd-la linnapea Georg Linkov, lin-navalitsuse liige Kaidi Nõm-merga, Saarte Liinide Helter-maa–Rohuküla sadama di-rektor Riho Sõrmus, aastaid sadamaid haldava riigiette-võtte Saarte Liinid nõukogus olnud Jüri Ojasoo ja Riigi Kin-nisvara aktsiaseltsi analüütik Andrus Ait.

EAS-i piirkondade konku-rentsivõime tugevdamise meetmest sai Kärdla linn sa-dama ehitamiseks 3,2 miljo-nit eurot ehk 50 miljonit kroo-ni.

Urmas Lauri

Selleks et vältida mootorra-taste sattumist parvlaevasa-damate ootealal teiste sõidu-kite vahele, määratakse nei-le oma kindel rida, kuhu es-majärjekorras suunatakse just rattad.

“Möödunud suvel, kui uus sadamasüsteem käivitus, muutus ka mootorrattaga rei-sijate olukord, kuna laadimis-protsessi ei suuna enam töö-taja, vaid foorimärguanded,” ütles OÜ Väinamere Liinid teenindusjuht Anu Hiiuväin,

kelle sõnul on sadamasüstee-mi eelolevaks suvehooajaks täiendatud.

Nimelt suunatakse tsiklid nüüd sõiduautode ooteritta, mida hakatakse autodega täit-ma alles siis, kui kõik teised rajad on juba täis. “Reeglina jääb see rida ainult mootorra-tastele,” kinnitas Hiiuväin. Mootorrataste rada võib olla erinevatel päevadel erinev, seega tuleb alati jälgida tab-loole ilmuvat rajanumbrit.

Hiiu Nädal

EAS-i turismiarenduskesku-se korraldatud Eesti avasta-mata aarete konkursi poolfi-naali jõudsid taastatud aja-looliste turismisihtkohtade-na Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn, Mooste mõis, Jaani kvartal Tartus, kolm kaunist Lahemaa mõisa ja Olustvere mõis. Finaali pääseb neist edasi kolm sihtkohta, konkur-si võitja kuulutatakse välja 5. mail Tallinnas Rotermanni kvartalis.

“Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud aja-loolised paigad” konkursile laekus 9 kandidaati. Turismi-ekspertidest koosnev komis-jon valis konkursile esitatud üheksa kandidaadi seast väl-ja viis parimat, mille turismi-tooteid minnakse testima 18.–20. aprillil. “Žürii valib viie poolfinalisti seast pärast siht-kohtade külastamist välja kolm parimat, mille hulgast selgitab konkursi võitja välja juba rahvusvaheline žürii,” andis EAS-i turismiarendus-keskuse direktor Tarmo Mut-so (fotol) ülevaate konkursi hindamisetappidest. “Võitja saab lisaks laialdasele mee-diatähelepanule ja täiendava-

tele tasuta turundusvõima-lustele ka väärtuslikku taga-sisidet oma ala ekspertidelt,” lisas Mutso.

EAS-i turismiarenduskes-kuse konkurss “Eestimaa avastamata aarded 2011. Tu-rism ja taastatud ajaloolised paigad” on seotud Euroopa Komisjoni viis aastat tagasi algatatud projektiga “Euro-pean Tourist Destinations of Excellence” (EDEN), millest Eesti võtab osa neljandat aas-tat. Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli SA Võrtsjärv, 2009. aastal Soomaa rahvuspark ja aastal 2008 Viljandi linn.

Hiiu Nädal

Tsiklid saavad sadamates oma ooterea

Valitakse Eesti parimad ajaloolised turismisihtkohad

Kärdla sadamat juhib Hillar Kukk

ASJATUNDJA: Hillar Kukk käis mullu novembri algul Kärd-la sadama ideest rääkimas ka Terevisioonis. URMAS LAURI

Lumerohke talv pani põntsu paljude Hiiumaa omavalitsus-te eelarvele, neelates mõne kuuga suurema osa tänavu teede korrashoiuks planeeri-tud rahast. Lähikuudel loodab tänavate korrastamisega enam-vähem probleemideta toime tulla Kärdla linn, kus oli 1. aprilli seisuga kulutatud tee-de hoolduseks 20 064 eurot.

Kalev Kaskkalev.kask@hiiunadal.ee

“Praegu on veel vara hinnata, kui suured on talvised ja keva-

dised kahjustused tänavatel, sildadel ja truupidel,” selgitas Kärdla arengu- ja majandus-osakonna juhataja Kaidi Nõm-merga.

Kärdla otsis esmaspäeval lõppenud riigihankega teede ja tänavate hooldustööde teosta-jat ning hanke edukaks tunnis-tamisel alustatakse linnas kohe korraliste töödega, nagu löök-aukude parandamine, teede puhastamine ja kruuskattega tänavate profileerimine. Oda-vaima pakkumise linna teede hoolduseks tegi AS Veolia Kesk-konnateenused.

Töid tehakse sõltuvalt rahast

Teistes omavalitsustes on eel-arve seis lumeuputusega ülla-tanud talve järel tunduvalt kee-rulisem, mistõttu ulatusliku-maid plaane seoses teede kor-rastamisega esialgu teha ei saa. Käina valla majandusnõunik Ene Reitsnik teatas, et vald ku-lutas novembrist aprillini lume lükkamiseks kokku 40 925 eu-rot.

“Esimene töö, mis tänava-tel ja teedel tehakse, on auku-de lappimine,” rõhutas Reits-

nik. “Esmalt lapitakse asfaldi-augud ja siis kruusateed niipal-ju, kui eelarve seda võimal-dab.”

Kõrgessaare valla maanõu-niku Kalle Viina väitel olid val-la lumetõrjekulud tänavu tal-vel umbes 30 000 eurot.

“Kui teed tahenevad, siis on esimeseks hooldetööks höövel-damine,” nentis Viin. “Peame arvestama ka sellega, et täna-vugi võib lumi tulla varakult enne aastavahetust. Selleks on samuti raha vaja. Seega pole ko-halike teede uuendamist või-malik planeerida.”

Vallad: enamik teede hooldamiseks mõeldud rahast kulus lume lükkamisele

Kärdla sadama ehitamine võib peagi alata, aga juba praegu üritatakse linnale sa-damalinna väljanägemist anda. Praegu on linnavalit-suses uudistamiseks üleval kolm varianti, milliseks sada-ma lähiümbrus võiks kujune-da.

Urmas Lauriurmas.lauri@hiiunadal.ee

Projekti “New Bridges” raames koostatakse ruumilise arengu lahendus maa-ala kohta, mis paikneb Vabrikuväljaku ja Kärdla sadama vahel ning piir-neb ühelt küljelt Väike-Sadama ja Sadama tänavaga, teiselt poolt Nuutri jõe ja Lubjaahju tä-navaga. Reedel tutvustati esi-

mest korda kolme varianti, mil-line Kärdla sadamaala võiks välja näha.

Aga juba mõni aeg tagasi valmis tööde teostajal ASE OÜ-l analüüs, mis on aluseks erine-vate ruumilise arengu võima-luste ja detailplaneeringu väl-jatöötamisel nn Hiiumaa tu-runduskeskuse rajamiseks. Pro-jekti lähteülesandest tulenevalt pakuti välja kolm ruumilise arengu eskiislahendust – ASE OÜ, HMK Ehitus ja Projektid OÜ ning KAMP Arhitektid OÜ poolt (vt lk 4).

Kolm arhitektide seltskon-da töötas oma variandi kallal nii, et kolleegide omi nähti esi-mest korda alles Kärdlas. “Lä-henemine oli erinev, näha oli, et nad nautisid seda protsessi,

sest suhteliselt väikese ala peal on suudetud lahendada väga palju eri funktsioone, mis ühes linnas võiks olemas olla,” oli Kärdla linnavalitsuse arengu- ja majandusosakonna juhataja Kaidi Nõmmerga esmamulje esitletud variantidest. “Rabas see viimane lahendus. Just see rohelise linna idee on see, mil-lega peame tulevikus tegele-ma.” Nõmmerga sõnul võlusid teda selle variandi puhul sääst-vad lahendused energiakasutu-ses ja omanäoline roheline ruu-mikasutus.

Kolmanda variandi autorid Jan Skolimowski ja Peeter Loo (KAMP Arhitektid OÜ) lähene-sid ülesandele, pakkudes välja ootamatuid lahendusi. “Taha-me näidata meie arust parimat

varianti, et Kärdla ei oleks vaid üks paljudest väikelinnadest, vaid eristuks teistest,” ütles Jan Skolimowski.

Kavandid on rahvale vaata-miseks väljas 13. aprillini. Lae-kuvate ettepanekute põhjal teeb linnavalitsus lõpliku otsu-se, millise lahendusega min-nakse koostama detailplanee-ringut. “See ei tähenda seda, et me tingimata valime ühe la-henduse,” selgitas Nõmmerga. “Me võib-olla kombineerime eri lahendustes pakutud elemen-te, et saada kokku kõige ideaa-lilähedasem nägemus. Arhitek-tid on sellega algusest peale ar-vestanud.”

Detailplaneering peaks pro-jekti kava kohaselt valmima sü-gisel.

Kärdla pürib sadamalinnaks

Reedel oli Tuuru maja saal muudetud suureks joones-tuslauaks. Sokiväel mehed joonisid hiigelsuurt papitük-ki ja märkisid sellele halulae-va kaared. Viimati tehti sel-list tööd meie saarel sõja ajal.

Urmas Lauriurmas.lauri@hiiunadal.ee

Halulaeva kaarte nn plaaži val-mistamine on osa täiskasvanu-te ümberõppe programmist, millega Tuurus juba mõni aeg ta-gasi algust tehti. Kuressaare ametikooli õpetaja Kaido Trei käis üle viiekümnestele meeste-le pidamas väikelaevaehituse ja -hooldamise loenguid, nüüd jät-katakse praktilise tööga.

“Kõik mehed on siin asjali-kud,” kiitis halulaeva ehituse eestvedaja Ain Tähiste plaaži kohal sehkendavat seltskonda. “Paadiehituse kogemusega on Ülo Eller, on ka vanu mereme-hi nagu näiteks Vaino Leo ja puutöökogemusega Villem Alt. Kõik on asjalikud mehed.”

Plaaži valmistamine on väga peen töö. Piltlikult öeldes on meeste näol tegemist suu-rendusmasinaga, sest laeva-meistri joonistest tuleb teha elusuuruses variant. Halulae-va plaaž on viis ja pool meetrit lai ja ligemale neli meetrit kõr-ge, just selline, nagu laeva rist-lõige on.

Laevameister Jorma Friberg selgitas meestele, et mahamär-kimine pole sugugi lihtne. Põh-jalikult arutati selle üle, kas ja kui palju arvestada miiut ehk plangutise kaardumisel tekki-vat paksusemuutust. Mida täp-semalt on kaared välja märgi-tud, seda parem.

"Laevameistreid on täna-päeva Eestis vaid paar tükki ning üks neist on Jorma," rää-kis Tähiste. Läänemaa mees Jorma Friberg on ehitanud to-sin puitalust, suurim neist Ruh-nu jaala, parasjagu on läänlas-tel käsil kahemastilise kuuna-ri ehitus, millega ollakse enam-vähem sama kaugel kui hiidla-sed oma halulaevaga. "Saime ta Hiiumaa halulaeva ehitamise-ga nõusse. Algul ajas natuke ta-gasi, aga siis sai öeldud, et kus sa pääsed," naeris Ain Tähiste. "Ma arvan, et tal on heameel näha, et meil on siin hulk abi-valmis ja ka juba kogemustega mehi olemas. Usun, et koostöö sujub väga ilusasti."

Halulaeva kaarematerjal on olemas. "Plaaži pealt võtame

šabloonid ja lähme nendega materjalivirna juurde, siis hak-kab nagu lego kokkupanemine. Kaarepuud on juba looduslikult kõverad ja nüüd tuleb nende hulgast need õiged välja valida," selgitas Tähiste lähema aja töid. Kaarte saagimine toimub ilm-selt mõnes puutöökojas, seejä-rel kolitakse oma toimetustega Suuresadamasse ellingusse.

Töödega sujub kõik kenas-ti, kuid rahastamisse on jõnk-se sisse tulnud. "Loodetud, ühe ropsuga rahastamisotsust me ei saanud," nentis Tähiste, vii-dates kurikuulsale EAS-i taot-lusvoorule, kus raha oli jagada 250 miljonit krooni, taotlusi esi-tati aga 2,7 miljardi eest. "Seit-se projekti (ka Kärdla sadam – U. L.) sai, 121 ei saanud. Ka kõik

teised laevaprojektid, Muhu, Kihnu ja Läänemaa oma ning ka Emajõe lodi jäid koos meie-ga ilma," lausus Ain Tähiste. "Eks me siis kirjutame jälle uusi projekte, tulevad uued prog-rammid, kust me loodame oma osa saada. Nii et ega me jäta," on Tähiste siiski optimistlik.

Praegune laevaehitus on töö, mida Hiiumaal tehti vii-mati 65 aastat tagasi. "Nullist ehitatud viimane laev jäi Õngu rannas 1944. aastal pooleli, Koolmeister ehitas," rääkis Ain Tähiste. Pärast sõda kasutas Vene sõjavägi seda piirivalve-kordonina ja küttis selle lõ-puks ära. "Ei saa ka ette heita, sest nende jaoks oli see tarbe-tu luukere mõtestatud puurii-dana."

Halulaeva kaared märgiti maha

TÄPPISTÖÖ: Jorma Friberg (vasakul) selgitab, kuidas kaared jooniselt plaažile tuleks kanda. URMAS LAURI

eR

Ak

og

U

ROHKEM PILTEwww.hiiunadal.ee

Eest

i R

ahvu

sraam

atu

kogu d

igit

aala

rhiiv

DIG

AR