HIND 5 krooni

Nr 148 HALINGA VALLA TEATAJA september 2009

TÄNA LEHES:

• Valla 18. aastapäeva tähistamine• 18. oktoobril toimuvad vallavolikogu valimised

• 60 aastat kolhooside asutamisest. Kas pidu meis eneses või poliitiline teater?

• Taotluse esitamise tähtaeg on 1. oktoober

Halinga vallas alustas kooliteed 10 tüdrukut ja 13 poissi

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis:Sebastian Babak, Kirke Kallasmaa, Martta Eveliina Kettunen, Ragne Kuldmaa, Kätry-Lisette Kuusik, Kevin Mitt, Anna-Maria Pihelgas, Erken Prikko, Feliks Rannamees, Kevin Rull, Endrik Allen Saagim, Ketrin Salumaa, Aigo Soosaar, Sten Stint, Maiko Toimet, klassijuhataja Heli Tasane.

Libatse Lasteaed-algkoolis:Kermo Jõeäär, Anet Kesküla, Sander Krusemann, Helen Laks, Kermo Lember, Kathleen Mölder, Liisbeth Naarits, Teddy Tammik, klassijuhataja Kaie Rahu.

2 Valla Teataja

Augustikuu volikogu istungil kinnitati III lisaeelarveKuulati valla 2009. aasta eelarve II kvartali täitmise aruannet

Poole aasta eelarve laekumised olid 20 291 484 krooni ehk 43% kogu kinnitatud tulude eelarvest (53,5% selle aasta planeeritud laekumistest, arvestatud on ka negatiivse lisaeel-arve vähendusega).

Füüsilise isiku tulumaksu oli laekunud 10 742 171 krooni ehk 48% (50,7% arvestades II negatiivse lisaeelarve vähen-dusega), maamaksu 36%. Kaupade ja teenuste müügist oli laekunud 54%. Toetusi oli laekunud 67% ulatuses. See on tingitud sellest, et toetusfond jaotatakse nii, et esimese pool-aasta laekumised on suuremad.

Kulutusi oli tehtud kuue kuuga 23 372 749 krooni ula-tuses, mis teeks aasta kulude summaks 46 745 498 krooni. Kuna kulude eelarvet negatiivse lisaeelarvega vähendatakse, on prognoositav ka kulude vähenemine. Samas tõs-teti 01. juulist käibemak-su 2% ja samuti aktsiise. Töötuskindlustusmaksu on tõstetud sel aastal kaks kor-da, seega kulude vähenduse kõrval on prognoositav ka mõningane hinnatõus ning kulude suurenemine.

Muudeti valla 2009. aasta eelarvetEelarve kulude poolel puudutasid muudatused Keskkonna-

investeeringute Keskuse kaasfinantseerimisel tehtavaid töid, mis teostati planeeritust odavamalt ja seega vabanesid rahalised vahendid valla omaosaluse alt. Vabaneva summa arvelt vähendati jäätmekäitluse eelarvet kokku 150 000 krooni võrra, kus kokkuhoid saavutati jäätmejaama ehituselt ja Tõrdu reoveepuhasti ehituselt. Maa-ja vesirajatiste eelarvet vähendati 480 000 krooni võrra, mis hoiti kokku Vahenurme asula vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituselt ning EAS-lt saamata jääva summa võrra Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi sööklainternaadihoone ehituse eelarvet.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi söökla-internaadihoone rekonstrueerimise käigus ilmnes lisatöid, mis oli otstarbekas remonditööde käigus ära teha. Mädanenud olid internaadi II korruse põrand ja seinte toestuspalgid, pööning soojustatakse puistevillaga, perearstidele paigaldatakse kulumiskindlam põrand. Rohkete vihmasadudega avastati remonditööde käi-gus internaadihoone katuse läbilase, lisaks katuse remondile paigaldati tuulutuskastid pööningule võimaliku kondensvee

tekke ärahoidmiseks. Hoone sööklapoolsete välisseinte re-mondi käigus selgus, et kahekordse voodri all ei ole säilinud mingisugust soojustust ja alumised palgiread on mädanenud. Seega otsustati mädanenud palgid välja vahetada ja välissei-na voodri alla panna soojustus ja tuuletõke, mis edaspidisel ekspluateerimisel hoiaks kokku ka küttekulusid.

Vallavalitsus leidis, et internaadi ruumidesse on otstarbekas muretseda ühisköögi mööbel koos hädapärase köögitehni-kaga ning tubadesse mööbel, sest vana on väga kulunud ja pole otstarbekas taastada. Tulenevalt eeltoodust suurendas volikogu gümnaasiumi söökla-internaadi ehituse eelarvet 630 000 krooni võrra.

Kinnitati Halinga valla 2009. aasta III lisaeelarve vähenda-des eelarve tulusid summas 1 130 487 krooni (füüsilise isiku

tulumaksu 1 000 000 krooni ja SA Ettevõtluse Arendamise toetust 130 487 krooni) ning samas summas vähendati ka kulusid.

Eelarve tulude ja kulude uus kogumaht on peale III lisaeel-

arve vastuvõtmist 46 507 838 krooni.

Võeti varaline kohustusPärnu linn keeldus uuest õppeaastast lubama linna huvi-

koolidesse teiste omavalitsuste lapsi ilma elukohajärgse valla või linna garantiikirjata.

Halinga Vallavalitsus väljastab ühe garantiikirja igale õpilasele, kes soovib õppida Pärnu linna või maakonna huvikoolides

Aino Roosi kodu Iiri Karu kodu

Janno Remmeli kodu

3Valla Teataja

Karli Kalda tootmistalu

Volikogu otsustas, et tasub iga rahvastikuregistri andmetel ja püsiva elukohaga Halinga vallas elava kuue kuni üheksa-teistaastase õpilase ühe õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õp-pekava alusel tegutsevas munitsipaalkooli huviringis. Pärnu linnaga sõlmis vallavalitsus ka vastavasisulise lepingu.

Halinga Vallavalitsus väljastab ühe garantiikirja igale õpilasele, kes soovib õppida Pärnu linna või maakonna huvikoolides (eelpoolnimetatud tingimused peavad olema täidetud). Garantiikirja saamiseks palume tulla vallamajja, kabinet 14.

Muudeti Halinga valla põhimäärustPeamised muudatused puudutasid eelarve koostamise ja

muutmise sätteid.

Kinnitati Konkursi “Kaunim Kodu” võitjadelamute grupis:I koht Aino Roos II koht Janno Remmel III koht Iiri Karu ühismajade grupis: Tõrdu küla Pargi tee 9 hooneterühma ja üksikhoonete grupis: Karli Kalda tootmistalu

Tõrdu küla Pargi tee 9 maja

Tagasivaade möödunud valimisperioodileÜks järjekordne Halinga vallavalitsuse tööperiood hakkab peagi läbi saama. Paras aeg oleks pisut ajas tagasi minna ja vaadata, mis on toimunud Halinga vallas viimase nelja valitsemisaasta jooksul.

Me ei ole pidanud tegema ühtki karmi otsust ja sulgema ühtki valla hallatavat asutust. Kõik koolimajad, raamatukogud, spordikeskus, rahvamaja, jt. hooned on heas või rahuldavas seisukorras ja neis jätkub normaalne töö. Tõsi küll, mõnede hoonete väljanägemised pole küll kõige paremad ja ootavad fassaadide remonti. Kõige kurvemas olukorras on täna Pärnu-Jaagupi lasteaed Pesamuna, mis on tõsise suurema remondi ootel. Heas koostöös lasteaia õpetajate, lastevanemate ja

loomulikult laste soove arvestades, on valminud suurepärane projekt kogu lasteaia hoone ja õue-ala täielikuks uuendami-seks. Tänaseks on taotlus esitatud rahastamiseks KOIT –ka-vasse. Loodame väga sealt saada positiivset otsust. Kõigile võimalikele Euroopa Liidu rahadele oleme ikka näpistanud omaosaluse, et mitte lasta võimalikku lisaraha kaotsi.

Kõige rohkem oleme taotlenud ja positiivse rahastamise otsuse saanud läbi Keskkonna Investeeringute Keskuse. Viimastel aastatel summas ca 11 miljonit krooni. Tooksin siinjuures alljärgnevas tabelis mõned üldised arvud lehe luge-jatele ülevaate saamiseks, milliseid suuremaid investeeringuid on Halinga vallas tehtud:

2009 Valmis Pärnu-Jaagupi Jäätmejaam Kokku ca 4 miljonitKIK 3,5 miljonit, vald 0.55 miljonit

Valmis Tõrdu reoveepuhasti Kokku ca 600 000 krooni,KIK 465 000 krooni, vald 120 000 krooni

Vahetati välja Vahenurme korrusmajade vahelised vee- ja kanalisatsioonito-rustikud

Kokku 2,1 miljonitKIK 1,7 miljonit, vald 400 000 krooni

Renoveeriti Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi Söökla- internaadihoone I korrus perearstikeskuseks ja II korrus internaadiks, lisaks remonditi hoone fassaad

Ca 2,7 miljonit

Remonditi Vahenurme sotsiaalmaja korterite küttekolded 140 000 krooni2008 Valmis Pärnu-Jaagupi Bussijaam 1,5 miljonit

Valmis kergliiklustee II osa koos valgustusega Pärnu-Jaagupist Halinga Keskuseni

730 000 krooni

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ja spordikeskuse soojatorustiku uuendamine ja drenaaži väljaehitamine

2,2 miljonit

Libatse Lasteaed-algkooli elektrisüsteemide rekonstrueerimine 209 000 krooniLasteaed Pesamuna rekonstrueerimisprojekti valmimine

474 000 krooni

4 Valla Teataja

2007 Algas korraldatud olmejäätmeveduHeakorrastati Pärnu-Jaagupi prügimägi Kokku 210 000 krooni

KIK190 000 krooni, vald 21 000 krooniRekonstrueeriti Libatse joogiveepumpla ja ehitati uus täiendav joogiveepump-la

Kokku 2,3 miljonit, sellestKIK 2,3 miljonit

Valmis I osa kergliiklusteest Pärnu-Jaagupi alevist Halinga Keskuseni 500 000 krooniLasteaed Pesamuna osaline remont 550 000

2006 Suleti Pärnu-Jaagupi prügimägi Kokku 220 000 krooni,KIK 200 000 krooni, vald 20 000 krooni

Rekonstrueeriti Vahenurme joogiveepumpla Kokku 1,2 miljonitKIK ca 1,1 miljonit, vald 100 000 krooni

Alustati Libatse joogiveepumpla rekonstrueerimise ja joogivee ringtrassi rajamisega

Kokku 1,1 miljonitKIK 1 miljon, vald 100 000 krooni

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi remont Kokku 11,45 milj KOIT kavast 6,7 miljonit, vald 4,75 miljonit

2005 Halinga valla põhjavee uuringud Kokku 456 000 krooni,KIK 160 000 krooni, vald 295 000 krooni

Hulgaliselt on lisarahasid taotlenud ja projekte kirjutanud ka meie hallatavate asutuste juhid, samuti seltsid, seltsingud, spordiklubid, külaliikumise aktivistid. Iga lisakroon on te-retulnud ja selle eest tuleb usinaid projektikirjutajaid ainult kiita. Suures osas just tänu nendele projektidele oleme suutnud vallas säilitada kultuuri- ja sporditraditsioonid.

2009. aastal oleme tõmmanud püksirihma kõvasti pingule ja läinud isegi palkade vähendamise teed. Mida tulevik toob, on raske ennustada ja seda ei oska öelda ka kõige targemad

majandusanalüütikud.Vaatamata kõigele olen väga tänulik, et Halinga valla

rahvas on osanud kokku hoida ja seda sõna kõige tõsisemas mõttes. Olen tänulik meie tublidele asutuste juhtidele hea koostöö eest ning kõigile kaastöötajatele vallamajast, sest vallavanem ilma tubli meeskonnata ei suuda üksi midagi.

ÜLLE VAPPErvallavanem

Vallavalitsuse otsusedHalinga valla valimiskomisjoni asukohaks määrati Halinga Vallavalitsuse administratiivhoone, aadressil Uus 53, Pärnu-Jaagupi alev, Pärnu maakond.

Väljastati ehitusluba Vilho Olavi Kettunenile üksikelamu rekonstrueerimiseks Kuninga külas; KÜ Uus 32 puukuuri ehitamiseks; AS Oilseeds Tradele Vahenurme külas ait-kuivati rekonstrueerimiseks; OÜ Salveesiale puurkaevu rajamiseks Kuninga külla; Halinga vallale Tõrdu küla reoveepuhasti välja-ehitamiseks; Raivo Tammelehele Mõisaküla külas puutöökoja rekonstrueerimiseks ja varikatuse püstitamiseks, OÜ Welmetile metallitsehhi rekonstrueerimiseks Tõrdu külas, KÜ-le Libatse 10 hoone rekonstrueerimiseks; OÜ Kibestrale Põldeotsa kinnistul lauda ja küüni rekonstrueerimiseks.

Kasutusluba väljastati AS Metaprintile Libatse sigalakomp-leksi tootmishoone nr 1 kasutusele võtmiseks ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Sõõrike ja Helenurme külas asuva Lageda alajaama elektrivarustuse kasutusele võtmiseks ning Kuninga külas Koba alajaama ja fiider F1 maakaabelliini kasutusele võtuks koos Kuninga Anni Uuetoa kinnistu liitumiskilbiga, Uue Peedi kinnistu liitumisühenduse kasutusele võtuks koos 0,4 kV õhu-liiniga Enge külas; Halinga vallale Pärnu-Jaagupi jäätmejaama kasutusele võtmiseks aadressil Soo 5.

Projekteerimistingimused väljastati Naima Käsitöö AS-ile ehi-tusprojekti koostamiseks kontor-klubihoone rekonstrueerimiseks tootmishooneks Maima külas Männi kinnistul.

Määrati Langerma külas OÜ’le Halinga kuuluva Jüri kin-nistu katastriüksuse nr 18802:001:0042 nimeks Kuuritaguse. Katastriüksuse sihtotstarbeks määrati maatulundusmaa 100%.

Nõustuti Halinga vallas Loomse külas asuva OÜ’le Halinga kuuluva Kuivati kinnistu jagamisega, uuteks katastriüksuste nimedeks on Kuivati ja Töökoja. Katastriüksuste sihtotstarbeks määrati tootmismaa 100%.

Juunis eraldati valla sotsiaaleelarvest sotsiaaltoetusteks 2728,20 krooni, Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna toiduraha soodustusteks 3120 krooni, Vahenurme Lasteaed-algkooli toi-

duraha soodustusteks 216 krooni ja Libatse Lasteaed-algkooli toiduraha soodustusteks 580 krooni.

Toimetulekutoetuse väljamaksmiseks eraldati juunis 4382 krooni ja hooldajatoetuseks 22 120 krooni.

Juulis eraldati sotsiaaltoetusteks 3535,80 krooni.Toimetulekutoetuse väljamaksmiseks eraldati juulis 11 011

krooni ja hooldajatoetuseks 20 160 krooni.Parimaks pakkumiseks tunnistati elanikkonnalt kogutud olmes

tekkinud ohtlike jäätmete transportimise ja käitlemise teenuse osutamiseks Ragn-Sells AS-i pakkumine.

Vähendati reservfondi summas 95 500 krooni ja eraldati selle arvelt preemiat Tiina Saarele kolme rahvatantsurühma väljaviimi-se eest üldlaulu- ja tantsupeole; Rita Mändlale rahvatantsurühma Jakobi Piigad väljaviimise eest üldlaulu- ja tantsupeole ja Elena Mägile lastekoori väljaviimise eest üldlaulu- ja tantsupeole. 62 000 krooni eraldati ehitusjärelvalve kulude katteks.

Määrati Halinga vallas asuvate Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses olevate katastriüksuste uued lähiaadressid.

Augustis eraldati sotsiaaltoetusteks 19 343,10 krooni. Toimetulekutoetuse väljamaksmiseks eraldati augustis 13 920,20 krooni ja hooldajatoetuseks 20 860 krooni.

Puudega isikutele eraldati toetust 4241,30 krooni.Kinnitati uus pereabikomisjoni koosseis: esimees Anneli

Lusti, liikmed: Eve Sartakov, Jaanus Mäe, Marina Simm ja Tiia Kallastu.

Võeti vastu huvihariduse toetamise kord (vt valla kodulehelt aadressil http://www.halingavald.ee/index.php?menuID=159).

Kinnitati muudatused vallavalitsuse 2009. aasta tööplaanis (vt valla kodulehelt aadressil http://www.halingavald.ee/index.php?menuID=54)

Pärnu-Jaagupi Muusikakooli tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks määrati kulu ühe õpilase kohta kuus 2078 krooni ja 24 936 krooni aastas.

Otsustati jätta riigi omandisse Soosalu külas asuvad maaük-sused: Tõnno (ligikaudse pindalaga 10,77 ha) ja Koobimetsa

5Valla Teataja

(ligikaudse pindalaga 8,86 ha).Septembris on sotsiaaltoetusteks eraldatud 14 000 krooni,

Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna toiduraha soodustusteks 5000 krooni, Vahenurme Lasteaed-algkooli toiduraha soo-dustusteks 2772 krooni ja Libatse Lasteaed-algkooli toiduraha soodustusteks 4370 krooni.

Toimetulekutoetuseks on eraldatud 10 816,55 krooni. Hooldajatoetusteks eraldati septembris 20 860 krooni.

25 000 krooni eraldati reservfondist toetust tuleõnnetuses kannatanud perele.

Tunnistati Libatse Lasteaed-algkooli automaatse tule-kahjusignalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks esitatud pakkumistest hulgast parimaks Elnetsec OÜ pakkumine kui kõige odavam.

riiNi ÕigEvallasekretär

AMETLIKUD TEADAANDED

VALIJAKAARDIST kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

Mis tähendab, et valijakaart peab olema valija postkastis hiljemalt 28. septembriks. Valijakaarti ei saadeta valijale, kel-le elukoha andmed on kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel rahvastikuregistrisse kantud valla täpsusega.

NB! Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva (18. septembrit) tehtud muudatusi arvesse ei võeta.

Valijakaardile kantakse:1) valija ees- ja perekonnanimi;2) valija sünniaasta;3) valija elukoha aadress;4) selle valla või linna nimi ning valimisjaoskonna number,

mille valijate nimekirja valija kantakse;5) hääletamise aeg ja koht eelhääletamise päevadel ja

valimispäeval. Valija, kes 15. päeval (3. oktoobriks) enne valimispäeva

ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud and-

rahvastikuregistri vastutav töötleja ehk siseminis-teerium korraldab valijakaardi koostamise ja saat-mise (mitte vallavalitsus, nagu ekslikult arvatakse) valijale hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva.

metes on vigu, võib pöörduda avaldusega vallasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks. Vallasekretär vaatab avalduse koos valijakaardi koostanud isikuga viivi-tamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamise päevast.

Siseministeeriumi palve on, et valijad seisaksid ka ise head selle eest, et valijakaart temani jõuaks.

Eelmiste valimiste ajal tagastati Eestis 16 000 valijakaarti. Peamiselt oli tagastamise põhjuseks, et isik ei ela antud aad-ressil, aadress on ebatäpne, postkast puudub vms.

Siinkohal edastan siseministeeriumi palve, valijad, palun korrastage oma aadressandmed ja pange üles post-kastid, et postitöötajal oleks võimalik oma tööd teha.

Tähelepanuks eluruumide omanikele, kelle n-ö pinnale on registreeritud inimesi, kes sellel aastaid ei ela, siis teil on õigus tulla vallavalitsusse ja esitada õigustatud nõudmine sellise isiku elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris. Samas tuleb silmas pidada, et kui valija viibib näiteks pikemat aega vanglas või hooldekodus, siis isiku elukoha aadressi ei muudeta ja talle jääb elukoha aadressiks endine aadress.

riiNi ÕigEvallasekretär

Tasumata maamaksudest Halinga vallasMaamaksu maksmist reguleerib maamaksuseadus, mille kohaselt tuleb maamaks tasuda jooksva aasta kohta vä-hemalt 1/3 suuruste osadena 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks.

Maksumaksja, kes ei ole maamaksuteadet 15. aprilliks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavita-ma Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskust (Pärnu linn, Õhtu põik 5, telef. 6763112, e-post laane@emta.ee). Sellisel juhul väljastatakse maksumaksjale uus maksuteade. Maksuteadet ei väljastata, kui maamaksu summa jääb alla 20 krooni. Maamaksu tasumisel on summa jagatud üldjuhul kolmeks osaks, kuid soovitav on tasuda esimesel maksetäht-ajal kogu maamaksu summa. Selline ühes osas tasumine aitab väiksemate maamaksu summade puhul ära hoida ülejäänud tasumistähtaegade unustamise ning lisakulutuste tekkimise teenustasude ja viiviste ehk intresside näol. Ettenähtud täht-

ajaks maamaksu tasumata jätmise korral lisandub iga viivi-tatud päeva eest intress 0,06 % ning te satute automaatselt maksuvõlgnike nimekirja. Info võlglaste kohta on avalik ja vallavalitsusele kättesaadav.

Soovitan kõigil maaoma-nikel, kellel on maamak-suvõlg, likvideerida need võlgnevused. Vastasel juhul algatatakse sundtäitmise me-netlus ja maamaksu sisse-

nõudmisega hakkavad tegelema võlanõudjad.Küsimuste korral palun võtta ühendust Halinga valla

maanõunik Jüri Kirtiga telefonil 4473711 või e-mailil jyri.k@halingavald.ee või ülalnimetatud Lääne maksu- ja tolli-keskusega.

JÜri KirTmaanõunik

Maamaksu tasumisel on summa jagatud üldjuhul kolmeks osaks, kuid soovitav on tasuda esimesel maksetähtajal kogu maamaksu summa.

6 Valla Teataja

Kes võivad kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääle-tada?

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle Rahvastikuregistri järgne elukoht asub Halinga vallas.

Hääletamisõigus on ka välismaalasel: 1) kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks; 2) kelle Rahvastikuregistri järgne elukoht asub vastavas vallas

või linnas; 3) elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamis-

õiguse alusel.

Kas valimisteks on vaja ennast registreerida?Hääletamisel osalemiseks end registreerida ei ole vaja. Selleks, et

tagada valimiste ühetaolisus – so igal valijal on üks hääl – koostatakse valijate nimekirjad. Valijate nimekirjad koostatakse Eesti rahvastiku-registri andmete alusel. Registrit peetakse alaliselt. Registripidamist korraldab Siseministeerium.

Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri 19. septembri seisuga. Pärast seda kuupäeva registriandmetes muudatusi ei tehta ja valija kantakse valijate nimekirja selle aadressi alusel, mis oli märgitud registrisse 19. septembril. Valijate nimekirjas tehakse muudatus ja isik kantakse valijate nimekirja üksnes juhul, kui ta ei ole üheski valijate nimekirjas.

Hiljemalt 28. septembriks saadetakse igale valijale valijakaart, mis kinnitab registris olemist.

Mis teha, kui valijakaart pole Teieni jõudnud?Kui Te pole 3. oktoobriks valijakaarti saanud, pöörduge selgituse

saamiseks vallasekretäri poole. Pöörduda võib ka siis, kui valijakaa-rdile kantud andmetes on vigu.

Kas kodus on võimalik hääletada?Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa

hääletada valimisjaoskonnas, võite esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. Taotlust saab esitada kuni valimispäeva kella 16.00-ni kas jaoskonnakomisjonile või vallavalitsusele.

Kodus hääletamist korraldatakse vaid valimispäeval 18. oktoobril.

Millal ja kus saab hääletada?Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas valimispäeval

18. oktoobril kell 9.00-20.00. (Jaoskonnakomisjon nr 1 asub valla-majas (Uus 53, Pärnu-Jaagupi alev), jaoskond nr 2 Libatse Lasteaed-algkoolis ja jaoskond nr 3 Vahenurme Lasteaed-algkoolis.)

Eelhääletamine toimub 12.- 14. oktoobril kõigis valimisjaoskon-dades kell 12.00 - 20.00.

Lisaks on võimalik alates 8. oktoobrist kella 9.00 kuni 14. ok-toobri kella 20.00 hääletada elektrooniliselt veebilehel http://www.valimised.ee.

Välismaal hääletamist ei toimu!Eelhääletamise ajal saab hääletada ka väljaspool oma eluko-

hajärgset valimisjaoskonda. Igas vallas ja linnas on vähemalt üks selline valimisjaoskond, mis korraldab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist (Halinga vallamajas).

Kas kodus on võimalik hääletada?Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa

hääletada valimisjaoskonnas, võite esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus. Taotlust saab esitada kuni valimispäeva kella 16.00-ni kas jaoskonnakomisjonile või vallavalitsusele.

Kodus hääletamist korraldatakse vaid valimispäeval 18. ok-toobril.

Kuidas toimub hääletamine väljaspool elukohajärgset valimis-jaoskonda?

Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist kor-raldab vähemalt üks valimisjaoskond igas vallas või linnas 12. oktoobrist kuni 14. oktoobrini.

Valija läheb jaoskonda, kus korraldatakse väljaspool elukoha-järgset hääletamist. Igas vallas ja linnas on vähemalt üks selline jaoskond. Väljaspool elukohta saab hääletada ainult eelhääletamise päevadel. Valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses jaoskonnas.

Valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava doku-mendi, mille alusel kantakse valija andmed valijate nimekirja. Valija annab allkirja valijate nimekirja ja saab vastu hääletamissedeli ja kaks ümbrikku ning oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja koopia. Valija kirjutab oma sedelile ühe kandidaadi registreerimisnumbri.

Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskon-

Valimispäev on 18. oktoober 2009 KANDIDAATIDE KOONDNIMEKIRI

VALIMISRINGKOND NR 1Eesti Keskerakond

nr 101 MARIKA JUHANI nr 102 ARNO MAIDLA nr 103 ENNO POOLEN nr 104 INDREK UMBSAR nr 105 MADIS VAINU

Valimisliit Koduvald

nr 106 ÜLLE VAPPER nr 107 ARVO PEKKO nr 108 ERIKA LILLEORG nr 109 TARVI TASANE nr 110 MARINA SIMM nr 111 URMAS LAUR nr 112 TAIMI MARKSON nr 113 REIN SOPP nr 114 LIIA KRUUSMANN nr 115 SIRJE ELVALA

nr 116 MATI ROSENSTEIN nr 117 TIIA UFFERT nr 118 ANTS HAIDLA nr 119 ANNE-MAI TAMMELEHT nr 120 URVE SALUMAA nr 121 AHTI UMBSAR nr 122 AVE VAINU nr 123 KARLI KALDA nr 124 SIRJE MÖLDER nr 125 KAIDO KOHV nr 126 TOIVO JÕEÄÄR

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

nr 127 ANNIKA EBROK nr 128 HELI KÜNNAPAS nr 129 RAUL PEETSON nr 130 EPP SOKK

Üksikkandidaat

nr 131 NAIMA TEPPAND

- valimisjaoskonnas hääletamine

- elektrooniline hääletamine

7Valla Teataja

Keskerakond kui kaubamärk

Pärnumaa ajaleht on oktoobrikuu valimisteks ettevalmis-tamist nimetanud keskerakondlikuks tormiks. Tore on see, et üks selle erakonna nimekiri on esitatud meie vallas. Kui lahti seletada, siis torm võib küll purustada, kuid toob kaasa alati muudatusi. Tore on aga see, et varem ei ole Keskerakonna nime all valimisnimekirja olnud. Samuti on tore olla üks peaaegu kahekümnest võitlusvõimelisest nimekirjast. Kui mingit nähtust saab võrrelda tormiga, siis näitab see vaid tugevust, tähendab erakonna mõjujõud maakonnas ainult suureneb.

Samal ajal ei tee Keskerakond oma nimekirjas kandi-deerijatele olulisi piiranguid või ettekirjutusi. Sundkorras keegi erakonnastuma ei pea. Samal ajal saab valimiste eel ja nende järel kohalikes volikogudes üles tõsta ning lahendada kohalikke olulisi küsimusi. Kohest osalemist üleriigilises poliitikas ei nõuta ja peakorterist juhtnööre pidevalt ei saadeta.

Eesti vajab vahetust

Tegelikkuses on valijal alati kaks põhilist valikut. Eitada muudatuste vajalikkust ja jätta kõik nii nagu seni või

KESKERAKONDloota muudatusi paremuse poole ning hääletada asjalike inimeste poolt. Meie nimekiri soovib just nimelt mõist-likke uuendusi. Ei taha, et otsustajate ring on väike ja otsuste tulemused on alati ette teada. Kuulda tuleb võtta iga vallainimese häält. Ei ole olemas väikeseid või suuri probleeme, on küsimused, millised kõik tuleb inimeste huvides võimalikult kiiresti lahendada. Võimalikud kooli sulgemised, transport, ühinemine naabervaldadega tuleb läbi arutada ja siis otsustada võimalikult paljude inimeste osavõtul.

Meie valimisnimekiri koosneb elukogenud praktilise meelega inimestest ja noortest, kellel omakorda on tule-vikku nii oma huvialadel kui ka kohalikus poliitikas.

Läbi uute nimekirjade, uute tegijate ja otsustajate kaudu saab tegelikkuseks Keskerakonna valimisloosung vahetuse kohta. Samuti põhitõena vajadus tugevdada omavalitsusi, anda neile võimalusi sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks.

Tule 18.oktoobril kindlasti valima ja tee oma valik meie nimekirja kasuks!

MAriKA JuHANikandidaat nr 101

Enno Poolen Madis VainuIndrek UmbsarMarika Juhani Arno Maidla

101 102 103 104 105

- valimisjaoskonnas hääletamine

nakomisjoni liikme antud ümbrikku (väiksem, sisemine ümbrik). Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümb-rikku (suurem, välimine ümbrik). Sellele välimisele ümbrikule kirjutab kas valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja aadressi, mille järgi valija on kantud valijate registris-se. Välimine ümbrik võib olla ka jaoskonnakomisjoni liikme poolt otse Rahvastikuregistrist trükitud. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.

Kas asukohas on võimalik hääletada?Kui Te ei saa terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu

hääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas, võite taotleda hääletamist oma asukohas.

Asukohas saab hääletada näiteks juhul, kui valija on valimiste ajal haiglas, mis ei asu tema elukohajärgse jaoskonna territooriumil. Taotlust saab esitada kuni 14. oktoobri kella 16.00-ni kas jaoskon-nakomisjonile või vallavalitsusele

.Asukohas hääletamine toimub eelhääletamise ajal, s.o 12.-14. oktoobril.Kas välisriigis saab hääletada?

Ei, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel välismaal hääle-tamist ei toimu. Samuti ei saa hääletada alaliselt välisriigis elavad

isikud (st nende elukoht ei ole rahvastikuregistri järgi üheski Eesti linnas ega vallas).

Ainuke võimalus hääleõiguslikul valijal välisriigis viibides hää-letada on elektroonilisel teel ID kaardiga Internetis.

Mida võtta kaasa valimisjaoskonda?

Kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument (näi-teks pass, isikutunnistus, juhiluba, pensionitunnistus), millel on isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja foto.

Valijakaarti ei ole vaja kaasa võtta!

Kuidas toimub hääletamine?Valija esitab hääletamissedeli saamiseks kehtiva isikut tõendava

dokumendi. Kui valija on saanud hääletamissedeli, siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise.

Valija saab hääletada ühe kandidaadi poolt, kes on kandidaatide koondnimekirjas. Meelepärase kandidaadi number tuleb kirjutada hääletamissedelile.

Pärast valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokku-murtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise.

8 Valla Teataja

HALINGA ON MEIE KODUVALD, MEIE KODUVALD ON HALINGA

Valimisliit Koduvald on loodud 1999-ndal aastal. Liit ühendab endas tegusaid inimesi, kes soovivad vallaelu kujundamisel kaasa lüüa. Aastatega on meie ridades toimunud muutusi ja ka seekordsetel valimistel on meie nimekiri täienenud uute liikmetega. See toob kindlasti meie ridadesse juurde uut mõtlemist ja värskust. Oleme alati olnud positiivse suhtumisega, eelistame valla arendamist tegudega ja oleme valmis koostööks. Vahel pole me kõik olnud ühel meelel, kuid tihti on just vaidluste käigus sündinud otsused kõige tulemuslikumad olles märgiks toimivast meeskonnatööst. Valimisliit Koduvald eesmärgiks on jätkuvalt mitte eelistada valla ühte piirkonda teisele, vaid tagada vallas tervikuna meeldiv elukeskkond, kus on tingimused tööks ja eneseteostuseks, laste ning täiskasvanute arenguks ja vaba aja veetmiseks. Seame eesmärgiks teenuste kättesaadavuse kõigile vallaelanikele, aitame kaasa tasemel heakorra ja toimiva infrastruktuuri loomisel. Tuginedes kogemustele valla juhtimises, tagame järjepideva valla arengu ja hoiame korras senitehtu. Oma eesmärkide saavutamiseks lähtume valla arengukavast ja rahalistest võimalustest. meie prioriteedid on haridus ja sotsiaalsfäär

koostame konservatiivse eelarve säilitame koduvalla omapära ja tugevuse

MEIE KANDIDAADID VALLAVOLIKOGUSSE ON:

nr 106 ÜLLE VAPPER – vallavanem

nr 107 ARVO PEKKO – agronoom

nr 108 ERIKA LILLEORG – rahvamaja

juhataja kt.

nr 109 TARVI TASANE – õpetaja

nr 110 MARINA SIMM – perearst

nr 111 URMAS LAUR – talupidaja

nr 112 TAIMI MARKSON – erakliendihaldur

nr 113 REIN SOPP – tanklaoperaator

nr 114 LIIA KRUUSMANN – kasvataja

nr 115 SIRJE ELVALA – majandusjuhataja

nr 116 MATI ROSENSTEIN – turvakodu juhataja

nr 117 TIIA UFFERT – OÜ Clivia juhataja

nr 118 ANTS HAIDLA – OÜ AW&WOMM juhataja

nr 119 ANNE-MAI TAMMELEHT – spordikeskuse juhataja kt

nr 120 URVE SALUMAA – raamatukoguhoidja

nr 121 AHTI UMBSAR – RMK metsnik

nr 122 AVE VAINU – õpilane

nr 123 KARLI KALDA – ettevõtja

nr 124 SIRJE MÖLDER – lasteaia juhataja

nr 125 KAIDO KOHV – autoremondilukksepp

nr 126 TOIVO JÕEÄÄR - autojuht

9Valla Teataja

- Erakond Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Tahame näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbrit-sevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. Eesti olgu õnnelik maa! - IRL esindab konservatiivset ilmavaadet. See tähendab, et me

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit maailmavaade ja poliitika

ANNIKA EBROK nr 127Ei luba uut torujuppi ja maja, sest nende saamine sõltub

maailmamajandusest. Ja lõppude-lõpuks on vajalikud tööd juba kirjas kehtivas “Valla arengukavas”. Luban järgida põhimõtteid.

Teen oludele vastavaid otsuseid. Kui oma mõistus ei võta, küsin targemalt (ka oponendilt) ja tuletan meelde vanaemade tarkused. Haridus. Haridus. Haridus. Euroraha ei kasva puu otsas, see on kellegi makstud maks, seda peab kasutama kui oma. Toimivaid süsteeme lõhkuda ei ole mõtet.

Kõik odav ei ole veel hea. Maja sisu ja inimesed on täht-samad kui värv. Kui raha ei ole, saab teha ise ja lihtsamalt. Külavahel peab ka saama lapsevankri ja jalgrattaga liikuda. Vald ei saa ettevõtlust tekitada, vaid toetada nt. hea tee, kooli jms-ga. Hoia asjad lihtsad, saad lisaks teistele ka ise aru.

HELI KÜNNAPAS nr 128 Halinga vald peab jätkuvalt arenema selle poole, et noored

pered tahaksid siin oma lapsi kasvatada. Perekeskuse loo-mine ja arendamine noorte perede toetamiseks!

Hariduse ja huvihariduse pealt ei peaks kokku hoidma, sest just selle kaudu saavad noored olulise osa oma väärtushin-nangutest. Muusikakool on oluline osa meie kultuurielust!

Halinga vald ei peaks saama Pärnu äärelinnaks ja elu peab olema võimalik kogu vallas.

Konkreetseid lubadusi on praegustes muutuvates oludes

ei mõõda ühiskonda mitte kitsalt läbi rahalise jõukuse prisma, vaid peame põhiväärtusteks tugevaid peresuhteid, head hari-dust, omakeelset kultuuri ning eesti ühiskonna traditsioone. - IRL ühendab erinevate arvamuste ja seisukohtadega inimesi, kes toetavad inimkeskse ühiskonna ideid.

raske anda, kuid minu kui kandidaadi parim visiitkaart on mu eelnevad tööd, teod, haritustee ja kogemused.

Halinga vald on meie kõigi kodukoht- väärtustagem seda! Kogukonna iga liikme hooliv suhtumine on oluline!

RAUL PEETSON nr 129Valla areng ja käekäik sõltub meie enda otsustest.Valla areng ja käekäik sõltub kõigi meie koostööst.Vaatame tulevikku ja teeme julgeid otsuseid.Meie otsused peavad lähtuma valemist vald-küla-mina,

mitte vastupidi.Tugev vallakeskus.Koostöö, koostöö, koostöö.

EPP SOKK nr 130Soovin, et tähtsate otsuste tegemisel oleks kirik keset küla

ehk hundid söönud ja lambad terved; et kogudus oleks kogukonna loomulik osa;et igal lapsel oleks võimalik osa saada mitmekülgsest hu-

viharidusest, mitte “bussijaama- ja tänavakoolitusest”;et Kergu maantee elanikud saaksid eluga riskimata kooli,

kauplusesse ja kirikusse; et me väärtustaksime Halinga valla kaunist loodus luues

matkaradu, puhkekohti ja teabetahvleid; et investeeriksime valla arengusse mitte ainult ühist raha,

vaid ka oma aega, tehes koos, tehes ise ja hästi.

Miks kandideerin volikogusse?Olen sündinud Maima külas

Halinga vallas 1935. aastal.Haridustee: Pärnu-Jaagupi

Mittetäielik Keskkool, Pärnu I Keskkool ja Tallinna Meditsiinikool farmaatsia erialal.

Töötanud olen Apteekide Peavalitsuse apteekides Kärdlas, Pärnus ja Tallinnas ning Tallinna suurimas elektroonika ettevõtte si-sendkontrolli laboratooriumis.

Hobidest nimetaksin koorilaulu, käsitööd ja sporti (hiljem kehakultuuri jalgratta- ja jalgsimatkad, orienteerumine jt. ter-visespordialad). Roheline mõttelaad ja tervislik ning säästev eluviis on mulle omane ka praegu.

Meie peres kasvas üles 2 last, neil mõlemal on 4 last. Lastelastest 5 üliõpilast, 1 põhikoolis ja 2 lasteaias.

Pärast kolmeaastast pensionipõlve tegin oma elus otsustava pöörde. Et ka sünnilt tallinlasest abikaasa tuli tugevaks toeks minu sünnikoju, sai minust 1993. aastal maaettevõtja. Ja minu deviisiks sai Brian Tracy “ Õnne seadus”: “Mitte kunagi pole hilja veeta õnnelikku lapsepõlve. Võid igal ajal tagasi pöör-duda ja muuta nende kogemuste tõlgendust.”

Ettevõtluses on moodustunud minu kõrvale tasuta nõu ja jõuga lähisugulastest meeskond.

On hetki, kus ma olen pettunud Eesti mitme erakonna nõudmiste jäikuses. Kuna ma ei ole ennast erakondlikult mää-ratlenud, kandideerin üksikkandidaadina. Valla tasandil võib just arukas arutelu viia otsusele, milleks on argumenteeritud põhjuste kogum. Volikogu tööks pean oma tugevuseks kiiret orienteerumist seadustes ja määrustes.

Häid kogemusi on andnud ka kuueteistaastane aktsiaseltsi juhtimine. Ettevõtjana teen pingutusi tööpuuduse leevenda-miseks, mille konkreetseks väljundiks on käsitöömaja ehita-mine paljude töökohtadega. Meie ettevõttes on töökorraldus paindlik, mis võimaldab töötada väikelapsi kasvatavatel vanematel, eakatel ja puuetega inimestel. 21. mail toimunud töötuse infopäeval otsustas 115-st registreeritud töötust osa võtta vaid 4 inimest.

Soovin volikogu töös osalemisega selgitada põhjused – nõrk reklaam, tegelikult materiaalne kindlustatus, alateadlik suhtumine oma sotsiaalsele kindlustatusele.

Soovin, et valla mured oleks vallaelanike mureks ja vallas elavate inimeste, sealhulgas ettevõtete mured oleksid valla mureks. Kandideerin volikogusse esmakordselt. Teen kõik endast oleneva, et realiseeruks valla arengukava, mis tagab valla elanike heaolu.

Loodan Teie usaldusele valides 18. oktoobril 2009 mind Halinga Vallavolikogusse.

Üksikkandidaat NAiMA TEPPANd

ÜKSIKKANDIDAAT Naima Teppand nr 131

10 Valla Teataja

HARIDUSASUTUSTE UUDISEDPÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Koolitund õpetaja Eduard Kildemaaga 9. septembril toimus Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis “Koolitund õpetaja Eduard Kildemaaga”, mis on pühen-datud tema 100. sünniaastapäevale. Õpilastele käis mälestusi jagamas en-dine koolimuuseumi rajaja ja juhataja May-Elizabeth Maiste ning oli võimalus tutvuda õpetaja Kildemaa kogutud mater-jalidega.

3. septembril möödus sada aastat Pärnu-Jaagupi Keskkooli kauaaegse

õpetaja Eduard Kildemaa sünnist.Eduard Kildemaa (3.09.1909-

29.10.1979) sündis Läänemaal Haimre vallas Kaguvere külas Selja talus. Pärnu-Jaagupi Keskkoolis töötas E. Kildemaa 1959-1972 astronoomia-, bioloogia- ja matemaatika-õpetajana.

Eduard Kildemaa oli suur looduse-sõber ja -uurija. 1928. aastast tegeles ta regulaarsete ilmastikuvaatlustega, samuti teostas taime-fenoloogilisi ja

Koolitunni juhatas sisse ajaloo õpetaja Tiiu Muhu

Uuest õppeaastast vahetus gümnaasiu-mi koolimuuseumi juhataja: viimased paar aastat muuseumi tööd vedanud Anne Alus andis teatepulga üle kooli

Teade

15. oktoobril 2009, algusega

kell 18.00 toimub Pärnu-Jaagupi

Gümnaasiumi aulas lastevanemate

koosolek.

Vahetus koolimuuseumi juhataja

Koolimuuseumi võtmete üleandmine, vasakult: Lembit Rebane, May-Eliisabet Maiste, Hille Uustamm, Tiiu Muhu, Anne Alus, Tiit Margna.

raamatukoguhoidja Tiit Margnale. Ametivõtmete pidulikul üleandmisel 2. septembril viibisid peale nimetatute veel koolimuuseumi asutaja ja hing

ornitoloogilisi vaatlusi. Oma sügava huvi kohaselt oli

Kildemaa tegev Loodusuurijate Seltsis, tegi ENSV Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituudi korresponden-dina äikesevaatlusi. Oli üleliidulise Geograafia Seltsi fenoloogiasektori vaatleja-korrespondent.

Loodushuvi kõrval oli Eduard Kildemaa innustunud esperantist. Rahvusvaheliste sidemetega esperan-

to keele huviline kor-raldas esperantokursu-si ka Pärnu-Jaagupis, siinses kultuurimajas ja keskkoolis. Filatelisti ja kodu-uurijana juhtis E. Kildemaa sellealast tegevust Pärnu-Jaagupi kultuurimaja ja keskkoo-li juures.

Eduard Kildemaa oli laste poolt armastatud ja lugupeetud õpetaja, kes oskas õpilastes kasvatada huvi ja armastust looduse vastu.

Eduard Kildemaa alustas Pärnu-Jaagupis kodu-uurimisega ning tema kogutud materja-lid olid aluseks Pärnu-

Jaagupi koolimuuseumi rajamisel.

May-Eliisabet Maiste, gümnaasiumi direktor Lembit Rebane, õppealajuhataja Meeli Tasane, ajalooõpetaja ja kohaliku haridusseltsi esinaine Tiiu Muhu ning matemaatikaõpetaja Hille Uustamm. Päevapiltniku rollis jäi kaadri taha güm-naasiumi infojuht Andrus Peetson.

Koolimuuseumi telefoninumber on endiselt 5300 6320.

11Valla Teataja

LIBATSE LASTEAED-ALGKOOL

Sügis toob kooli uued lapsed ja uued tegemisedLibatse Lasteaed-algkoolis oli 1. september päris õnnelik. Kui kevadel lõpetas 6. klassi 8 õpilast, siis I klassi tuli asemele 8 uut poissi-tüdrukut. Aktus kooli võimlas oli Libatse koolile omaselt mänguline – etendati näidendit “Jussikese seitse sõpra”. Ikka nii, et õpetajad esinesid ja õpilased vaatasid. Näitmängu lõpuks said 1. klassi lapsed kätte oma õpikutega täidetud kohvrid.

Tarkusepäevale järgnevad aga tarkust täis päevad. Kes ja kui palju seda vastu tahab ja suudab võtta, seda näeme aasta jooksul. Õpetaja professionaalsus väljendub valmisolekus kõike uuesti alustada ja Libatse õpetajad on uueks alguseks valmis.

Juba mitmendat aastat järjest on koolis ja lasteaias heaks traditsiooniks saanud tervisepäeva korraldamine. Mõnus 7. septembri päikeseline ilm soosis seekord ürituse läbiviimist.

Kõik lapsed, nii koolis kui lasteaias, pidid üksikult võist-lema takistusrajal, mille läbimine nõudis osavuse ja kiiruse kõrval ka nutikust. Järgnes klasside vaheline maastikumäng, kus tuli kaardi järgi mööda Libatse asulat orienteeruda ja kadunud õpetajad üles otsida. Keegi kadunuks ei jäänud ja komm põses võis iga laps rahulikult koju minna.

Ees on ootamas sügisene matk ja sügisnäitus ning laste seas väga populaarne Mihklilaat.

Ja nii läheb september, ikka töökalt ja rõõmsalt uuele oktoobrile vastu.

MErLE JÜriSoNJuhataJa kohusetäitJa

Kõik see mees sportimiseks valmis

Libatse Lasteaed-algkoolis helistati 1. septembril esimest koo-likella

KAELASE KOOL

Kaelase Kooli fassaadi renoveerimistöödAugustikuu viimastel päevadel sai alguse Kaelase Kooli (endise mõisa) kauaoodatud fassaadi renoveerimine ja vihma-veesüsteemide vahetamine. Koos renoveerimisega taastatakse vanal kujul koolimaja peauks. Koostöös Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektori Nele Rendi ja arhitekt Ülar Saarega muudetakse viimase renoveerimise käigus ehitatud, kuid ajaloolise hoone fassaadi rikkunud maja otsas olev keldritrepi varikatus ja trepisüvend.

Renoveerimine peaks lõppema käesoleva aasta oktoobri lõ-puks. Loodame, et ilm soosib tööde õigeaegset lõpetamist.

Hoone renoveerimistöid rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt.

Ehitustöid teostab OÜ Silindia.

ÜLLE KruSEMANN

Täna võib ruutude peale astuda

12 Valla Teataja

PÄRNU-JAAGUPI MUUSIKAKOOL

ELENA MÄgimuusikakooli direktor

Mudilaste laulu- ja mängurühmade uus õppeaasta on algamas

Pildil olevate toredate mudilaste muusikutee algas mudilaste laulu- ja mängurühmaga ning nende seast on tänasel päeval juba mitmed jätkamas pillimänguõpingutega muusikakooli põhiõppes.

Muusikakooli eelõppe MUDILASTE RÜHMADE esmased kogunemisajad:

E 28. septembril kell 17.00 – 1-2-aastased lapsedE 28. septembril kell 17.30 – 6-aastased lapsedT 29. septembril kell 17.30 – 3-aastased lapsedK 30. septembril kell 17.00 – 1-2-aastased lapsedK 30. septembril kell 17.30 – 4-aastased lapsedN 1. oktoobril kell 17.30 – 5-aastased lapsed

Rühmade töö jätkub samadel nädalapäevadel ja kella-aegadel muusikakooli ruumides.

Mudilaste rühmade õppetasu on 120 krooni kuus. Tasuda saab vallavalitsuse poolt esitatud arve alusel nii sularahas muusikakooli kui ka ülekandega vallavalitsuse arveldusarvele.

Väike meenutus toredast laulusuvest

Seal kusagil laulukaare all laulavad ka meie lastekoori lauljad.

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi lastekoor laulupeorongkäigus Lavale pääsu ootamas

GÜMNAASIUMI KOORID ALUSTAVAD

OKTOOBRIS OMA UUT HOOAEGA!

EES ON TERENDAMAS 2011. AASTA LAULUPIDU.

13Valla Teataja

Mida sa eile õppisid?Kuidas, ei midagi? Mäletad, naabrinaine rääkis sulle, kuidas uutmoodi õunamoosi keeta, laps õpetas täitsa mitu uut ing-liskeelset sõna... Tähendab õppisid küll!

Tõsi on, et õppimine leiab üha rohkem kõlapinda. Nii toi-mub sellelgi aastal 2.-9. oktoobrini XII täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mil inimeste õpijulgust taas tunnustatakse.

Traditsiooniks saanud avaüritusel, sedapuhku 2. oktoobril Põltsamaal, astuvad lavalaudadele Eesti aasta õppija, koolitaja, koolitussõbralikum organisatsioon ja omavalitsus.

On hea tõdeda, et esile tõstmist leiab ka miski, mida meet-riga mõõta ja kullakottides kaaluda ei saa – elukestev õpe ja õppimissõbralikkus.

Ehk on just Euroopa Liidu loovuse ja innovatsiooni aasta sobilik oma ellu muutuste ja uuenduste toomiseks? Laenates Viljandimaa aasta õppija kandidaadi, Raul Järve sõnu: “Minu arvates täiskasvanuõppega on sama lugu, mis paljuräägitud innovatsiooniga. Tihti mõeldakse, et see peab olema midagi suurt, keerulist ja teaduslikku. Võib, aga ei pea. Eelkõige on tähtis, et oskust ja teadmisi kasutatakse ja need aitavad meil midagi kiiremini, paremini ja odavamalt teha või saa-vutada.”

Loo algusse naastes on selge, et sa oled õppimisega alusta-nud. Järgmine samm on teha seda teadlikult. Enesearendamise teel ei pea saavutusi tingimata harjumuspäraste edu para-meetritega mõõtma. Kui õppimisele tänu pole kohe tulnud palgakõrgendust või kõrgemat ametikohta, ei tohiks käega lüüa. Tegelik kordaminek on see, et julged otsustada ja muuta oma elu, küllap tuleb siis kõik muu nagunii. Investeering iseendasse on jääv.

Õppimine avab ukse võimalustele. Alusta juba täna ja usu, homme vaatad maailma uute silmadega!

KÜLLiKi STEiNbErgetka andras

KUULA:• Vikerraadios igal reedel “Huvitaja” saates kell 10-11 juttu täiskasvanuharidusest. Järelkuulatav: www.err.ee

VAATA: • ETV ekraanil alates 5. septembrist igal laupäeval kell 18 saade “Tagatargemad”. Järelvaadatav: www.err.ee

LOE: • Ajakirja “Õpitrepp” teine number ilmub 15. septembril. Küsi kohalikust raamatukogust ja omavalitsusest või loe: www.andras.ee

1) haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee rubriigist “Õppijale”;

2) kutseõppeasutuse või kõrgkooli täiskasvanute koolituse osakonnas on võimalik osaleda erinevatel kursustel, info õp-peasutuse koduleheküljelt ja www.hm.ee/tasutakursused;

3) vabahariduslikus koolituskeskuses (rahvaülikool, rah-vakool, huvialakool) on samuti võimalik osaleda erinevatel kursustel. Info: www.vabaharidusliit.ee ja koolituskeskuste kodulehekülgedelt.

INFORMATSIOONI ÕPPIMISVÕIMALUSTE KOHTA LEIAB:

14 Valla Teataja

SOTSIAALVALDKOND

Koolitus Halinga valla omastehooldajatele

Eesti Koduabi Selts (EKAS) Vabaühenduste Fondi toetusel koostöös Halinga Vallavalitsusega

OMASTEHOOLDUS – ÜHESKOOS SAAME HAKKAMA!

Aeg: 5. oktoober 2009Koht: SA Haapsalu Neuroloogiline RehabilitatsioonikeskusBuss väljub Haapsallu kell 8.15 vallamaja juurest.Info ja registreerimine tel 447 3710, eve.s@halingavald.eeOsavõtust teatada hiljemalt 1. oktoobriks.Kohtade arv piiratud.

Koolitus Halinga valla omastehooldajatele

Eesti Koduabi Selts (EKAS) Vabaühenduste Fondi toetusel koostöös Halinga Vallavalitsusega

OMASTEHOOLDUS – ÜHESKOOS SAAME HAKKAMA!

22. oktoobril 2009algusega kell 10.00Pärnu-Jaagupi RahvamajasPsühholoogia loengud –TLÜ lektor psühholoog Tõnu OtsInfo tel 447 3710 Eve SartakovOsavõtust teatada hiljemalt19. oktoobriks 2009.

Suitsuandurid üksielavatele kurtidele ja vaegkuuljateleSuitsuandurite soodustingimustel müük üksielavatele kurti-dele ja vaegkuuljatele.

Alates 1. juulist 2009 on vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” tuleohutusseadmed kohustusli-kud kõigile elanikele kaasaarvatud sügava kuulmislangusega inimestele.

2009. aastal eraldatakse Pärnumaal suitsuandurid soodus-tusega ainult üksielavatele kurtidele ja vaegkuuljatele, või kui ühes korteris elab koos 2 kurti või 2 sügava kuulmislangusega vaegkuuljat, või peredele, kus kasvab kurt laps.

Tuleohutusseadme kogumaksumus 3400 krooni. riik tasub sellest summast 3060 krooni ja inimene 340 krooni.

Firma, kelle käest saate edaspidi kogu vajaliku info ja kes eraldab Pärnumaa üksielavatele kurtidele ja vaegkuuljatele soodustingimustel tuleohutuse eriseadme on:

MTÜ JumalalaegasJuhatuse liige: Janar Vaiktel. mob: 53838129e-post: janar.vaik@laegas.ee Ostes suitsuanduri kusagilt mujalt firmast, kellega maava-

litsusel ei ole lepingut, soodustus ei kehti ja inimene maksab tuleohutusseadme eest täishinna.

Soodustingimustel suitsuanduri taotlemiseks on vajalik ISIKLIK ABIVAHENDI KA ART ja see tuleb esitada firmale, kes väljastab seadme.

ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDI taotlemiseks on vajalik arsti tõend, et selline seade on vajalik ja tõendi alusel väljastab vallavalitsuse sotsiaaltöötaja kaardi.

Ilma ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDITA firma eriseadet ei väljasta!

Suitsuanduri komplekt vaegkuulajatele ja kurtidele

Kodu tuleohutuks!

KOMPLEKT

SUITSUANDUR BE1530

VIBROPADI BE1270

Komplekti maksumus abivahendikaardiga

340.- krooniVILKUR BE1450

INFOT KÜSI JA TELLI:

Tel/SMS 53 838 129, faks 609 6611, e-post: janar@laegas.ee http://silmalaegas.laegas.ee

15Valla Teataja

Suitsuandur-eriseade Bellman ja Symfon, mis koosneb suitsuandurist, vilkurist ja vibropadjast, hinnaga 3400 krooni, inimese osalus 340 krooni on jõudnud tutvumiseks ja käsitlemise õppimiseks Pärnumaa Puuetega Inimeste Kotta.

Kellel on huvi sellega enne endale muretsemist tutvuda ja selle otstarbes

Suitsuandur-eriseade Bellman ja Symfonveenduda võib võtta ühendust Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Toomas Mihkelsoniga tel. 442 5741, leppida kokku päev ja kellaaeg, millal saab eriseadmega tutvuda.

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda asub Pärnu linnas, aadressil Riia mnt 70, I korrusel, ühes majas Erivajadustega

Inimeste RehabilitatsioonikeskusegaTäpsema info saamiseks palun pöör-

duda valla sotsiaaltöötaja poole.

EVE SArTAKoVsotsiaaltöötaJa

tel 447 3710 eve.s@halingavald.ee

Elatisabi last kasvatavale vanemale Mis on elatisabi?

Elatisabi on ajutine riigipoolne abi last üksi kasvatavale ja tema ülalpidamise eest hoolitsevale vanemale. Riik maksab elatist vanema eest, kes elatist ei maksa, nõudes selle raha temalt hiljem tagasi. Elatisabi saamiseks peate esmalt pöörduma koh-tusse elatise väljamõistmiseks (Elatis lapsele või Maksekäsu kiirmenetlus lapse elatisnõudes). Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva. Elatisabi päe-vamääraks on 1/3 lapsetoetuse määrast (lapsetoetuse määr 2009. a on 150 krooni). Elatisabi makstakse ainult üks kord.

Kuidas elatisabi taotleda?Elatisabi saamiseks peab vanem

esitama taotluse oma elukohajärgsele sotsiaalkindlustusametile. Taotluse vormi leiate sotsiaalkindlustusametist. Elatisabi taotlemisel tuleb esitada isikut tõendav dokument (nt ID-kaart) ja makseettepa-neku või hagi tagamise määrus, mille saate kohtust. Taotluse võib esitada ka digitaalallkirjastatult.

NB! Taotlus tuleb sotsiaalkindlustus-ametile esitada 30 päeva jooksul alates makseettepaneku või hagi tagamise mää-ruse tegemisest.

Kuidas elatisabi makstakse?Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse

elatisabi määramise või sellest keeldumise kohta 15 tööpäeva jooksul. Kui esitate elatisabi taotluse hiljemalt kuu 15. päeval, makstakse elatisabi välja järgmisel kuul. Kui esitate taotluse hiljem, makstakse elatisabi välja ülejärgmisel kuul. Korraga makstakse välja elatis selle kuu eest, mil te taotluse esitasite ning selle kuu eest, mil elatis välja makstakse. Järgmised maksed tehakse järgmisel kuul sellele kuule vas-tavas elatisabi suuruses.

Millal elatisabi maksmine lõp-etatakse?

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab elatis-abi maksmise:

1. kui hagi tagamise määrus on tü-histatud;

2. kui kohtumenetlus elatisnõudes on lõpetatud ja elatist välja ei mõisteta;

3. kui elatise saamise tingimused ei olnud või ei ole enam täidetud;

4. kui võlgnik on surnud.

Millised on elatisabi saaja kohustused?

Vanem, kellele elatisabi makstakse,

peab sotsiaalkindlustusametile teatama kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist (nt hagi tagamise mää-ruse tühistamine, elatisnõude rahuldamata jätmine). Elatisabi saaja peab esitama täitmisavalduse kohtutäiturile, kui vanem kohtuotsusega väljamõistetud elatist vabatahtlikult ei maksa. Täitmisavalduse esitamisest tuleb viivitamata teatada sotsiaalkindlustusametile. Elatisabi saaja peab elatisabi tagasi maksma, kui elatisabi saamise tingimused ei olnud täidetud (nt elatisabi määrati vanemale, kes tegelikult ei kasvata last) või on jõustunud kohtu-lahend, mis ei kohusta vanemat elatist maksma (nt elatisnõue esitati vale isiku vastu). Sel juhul teeb sotsiaalkindlus-tusamet elatisabi saajale enammakstud summa tagasisaamiseks ettekirjutuse koos hoiatusega.

Tulumaks elatisabilt Elatisabi saaja peab elatisabilt maksma

tulumaksu. Elatisabi maksustatakse tulu-maksuga sarnaselt elatisega.

allikas: Justiitsministeerium

ToimetulekutoetusestToimetulekutoetus on riigi toetus, mida maksab kohalik omavalitsus igakuiselt. Alused toimetulekutoetuse määramiseks ja maksmiseks sätestab sotsiaalhoolekande seadus.

Antud toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri

. 2009. aastal on toimetulekupiir 1000 krooni pere esimese liikme kohta ja iga järgneva pereliikme kohta 800 krooni.

See tähendab, et üksinda elaval inimesel peab pärast eluaseme kulude mahaarvamist kätte jääma vähemalt 1000 krooni, 2-liikmelisel perel 1800 krooni, 3-liikmelisel perel 2600 krooni, 4-liikmelisel perel 3400 krooni, 5-liikmelisel perel 4200 krooni jne. Kui inimesel jääb peale eluaseme kulude

mahaarvamist kätte vähem raha, on tal õigus saada toimetulekutoetust ehk siis antud toetus katab selle vahe, mis inimesel vähem kätte jääb, kui toimetu-lekupiir ette näeb.

Toimetulekutoetuse määramisel loe-takse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas elu-ruumis elavad isikud, nende abi vajavad lapsed ja vanemad või muud ühist tulual-likat kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

Toetuse arvestamisel ei võeta aluseks järgmisi sissetulekuid: ühekordsed toe-tused, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavad toetused- väl-ja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus, riigi tagatisel antud õppelaen, tööturukoolituses osalemise korral makstav stipendium ning sõidu-ja majutustoetus.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi kulud: korteriüür või hooldustasu, kütteks ja

soojaveevarustuseks tarbitud soojaenergia või kütuse maksumus, tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus, tar-bitud elektrienergia maksumus, tarbitud majapidamisgaasi maksumus, maamak-sukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, hoone kindlustuse kulud, mis on arvestatud kasu-tatavale eluruumile, tegelik olmejäätmete veotasu.

Antud toetus puudutab eelkõige neid inimesi, kellel puudub üldse sissetulek või kelle sissetulek on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 1000 krooni.

Kui inimesel tekib kahtlus, kas tema võib olla õigustatud isik sellist toetust saama, siis on kindel viis selle teada saa-miseks pöörduda Halinga Vallavalitsuse sotsiaalametnike poole telefonidel 447 3709, 447 3710 või võtta kaasa jooksval kuul maksmisele kuuluvad eluaseme kulude dokumendid ning tulla sotsiaal-ametnike vastuvõtule.

ANNELi LuSTisotsiaalnõunik

16 Valla Teataja

KESKKONDPärnu-Jaagupi jäätmejaam2009. aasta augustis valmis meie vallas loodushoiu seisukohalt väga oluline ehitis – jäätmejaam.

Jäätmejaama eesmärk on luua elani-kele võimalus olmes tekkinud jäätmete äraandmiseks, et neid satuks võimalikult vähe keskkonda.

Jaama esimene lahtiolekukuu on näidanud, et vald on teinud väga õige ja vajaliku investeeringu- inimesed on asunud teenust aktiivselt kasutama, kõige rohkem on jäätmejaama toodud kodusest majapidamisest elektrilisi kodumasinaid ja ohtlikke jäätmeid.

Soovime, et jäätmejaamast kujuneks koht, kust elanikud saavad nõu ja abi oma jäätmete käitlemise kohta ning tekiks ka taaskasutuse võimalus. Kui te toote oma majapidamisest ära veel toi-miva kodumasina, siis nimetage seda ka jäätmejaama töötajale, et oleks võimalus seda taaskasutada.

olmes tekkinud ohtlikud jäät-med, elektrilised kodumasinad, elektroonikaromud, vanapaberi, segapakendid ja mööbli saavad elanikud tasuta ära anda.

Et töö jäätmejaamas tõrgeteta sujuks, on vallal sõlmitud koostöölepingud erinevate partneritega. Vanapaberi ja segapaken-dite kogumise ja käitlemise korraldavad tootjavastutusorganisatsioonid - TVO ja ETO. Elektri-ja elektroonikaromude äraveo ja taaskasutusega tegeleb MTÜ EES-Ringlus.

Ohtlike jäätmete käitleja leidmiseks korraldatud hinnapakkumise võitis AS Ragn-Sells. Kui vanapaberi, segapaken-did ja kasutatud kodumasinad saame jäätmejaamast käitlejatele minimaalsete kulutustega üle anda, siis ohtlike jäätmete käitlemine on küllaltki kulukas ja tasutakse valla eelarvest.

Jäätmejaamas saavad Halinga valla elanikud tasuta ära anda järgmisi jäät-meid:

• papp ja vanapaberPuhas ja kuiv paber:ajalehed, ajakirjad, töövihikud, kaustikud, kaanteta raamatud, ümbrikud, joonistus- ja paljunduspaber.Papp, kartong, papp- pakendid tuleb kokku suruda, et need võtaksid konteineris või-malikult vähe ruumi. Konteinerisse ei tohi tuua märga ja määr-dunud paberit, kiletatud ja vahatatud paberit, jäätise- ja kommipabereid, muna-

Google Maps

Pärnu-JaagupijäätmejaamSoo tänav 5

aluseid ja kasutatud pappnõusid – need sobivad olmeprügikasti.• segapakendidKlaas-, plast-, tetra-, metallpakendid peavad olema tühjad ja võimalusel lo-putatud. • elektri-ja elektroonikaromudSuured ja väikesed elektrilised koduma-sinad (külmikud, telerid, elektripliidid, arvutid jne.) • suuremõõtmelised jäätmed (mööbel)• ohtlikud jäätmed (ainult olmes tekki-nud)Värvi-, laki-, ja lahustijäätmed, pliiakud, luminestsentslambid, elavhõbedat sisalda-vad jäätmed, patareid ja väikeakud, aian-dusmürgid ja kodukemikaalid, õlijäätmed, kütuse-ja õlifiltrid, vananenud ravimid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, reos-tunud materjalid, tundmatud jäätmed.

Jäätmejaama võib tuua ainult seal vastuvõetavaid jäätmeid ja paigutada neid jäätmejaama töötaja juhendamisel õigetesse konteineritesse.

Ehitusjäätmeid (eterniit, aknaklaas jne.) vastu ei võeta.

Jäätmejaama lahtiolekuajad: E suletudT 8.00 - 16.00K 13.00 -19.00N 8.00 - 16.00R 8.00 - 13.00L 10.00 - 13.00P suletud

Ettevõtetelt ja asutustelt jäätmeid vastu ei võeta!

Jäätmejaam valmis SA Keskkonna-investeeringute Keskuse kaasrahasta-misel.

Täiendav info keskkonnanõunik Rita Reppolt tel 447 3703.

Jäätmejaamas võtab Teid vastu jäätmejaama töötaja Rein Randmaa tel 5396 5727.

Google Maps

HOIAME KOOS KAUNI KODUKOHA PUHTANA!

17Valla Teataja

Üldkasutatavad konteinerite asukohad vallas

Segapakendi konteinerid:

1. Loomse külas (Alexela tankla juures)2. Libatse külas (Libatse Lasteaed-algkooli taga asfaltplatsil)3. Libatse külas (Libatse 7 maja juures)4. Libatse külas ( Pärnu majandusühistu kaupluse taga) 5. Pärnu-Jaagupi alevis, Pärnu mnt 16 (parkimisplatsil)6. Pärnu-Jaagupi alevis, Ülase tänaval (Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna) parkimisplatsi ääres)7. Pärnu-Jaagupi alevis, Uus 63 maja juures8. Vahenurme külas (Vahenurme kaupluse parkimisplatsil)9. Pärnu-Jaagupi alevis, Suigu tee 2 (Uduvere kaupluse juures)10. Pärnu-Jaagupi alevis, Kooli 3 (Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi parkimisplatsi ääres)11.Pärnu-Jaagupi alevis, Soo 5 (Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas)

Paberi-papi konteinerid:

1. Libatse külas (Libatse 7 maja juures)2. Pärnu-Jaagupi alevis, Pärnu mnt 16 (parkimisplatsil)3. Pärnu-Jaagupi alevis, Ülase tänaval (Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna parkimisplatsi ääres)4. Vahenurme külas (Vahenurme Lasteaed-algkooli parkimis-platsil)5. Pärnu-Jaagupi alevis, Kooli 3 (Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi parkimisplatsi ääres)6. Pärnu-Jaagupi alevis, Soo 5 (Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas)

Paberi-papi konteinerisse sobivad:Puhas ja kuiv paber:ajalehed, ajakirjad, töövihikud, kaustikud, kaanteta raamatud,

ümbrikud, joonistus-ja paljunduspaber.Papp, kartong, papp-pakendid tuleb kokku suruda, et need

võtaksid konteineris võimalikult vähe ruumi.Konteinerisse ei tohi tuua märga ja määrdunud paberit, kileta-

tud ja vahatatud paberit, jäätise-ja kommipabereid, muna-aluseid ja kasutatud pappnõusid– need sobivad olmeprügikasti.

Segapakendi konteinerisse sobivad:Klaas-, plast-, tetra-, metallpakendid peavad olema tühjad ja

võimalusel loputatud.

Üldkasutatavaid konteinereid kasutatakse üldiselt hästi, kuid viimasel ajal on tekkinud suuremad probleemid Pärnu-Jaagupi alevis, Pärnu mnt 16 asuvate konteineritega. Sinna on paigutatud üks paberi konteiner ja kolm segapakendi konteinerit, kõigil on peal vastavad kirjad, mida sinna panna tohib.

Kui mõni pakendi konteineritest on täis, siis palun ärge visake oma pakendeid maha ega ka paberi konteinerisse, vaid asetage nad sellesse konteinerisse, kus on veel ruumi.

Kui olete andnud ära taara ja jäävad alles tühjad kilekotid ning taarasse mittesobivad pakendid, siis nende koht on pakendi konteineris!

Üldkasutatavatesse konteineritesse segaolmejäätme-te toomine on rangelt keelatud!

riTA rEPPoKESKKoNNANÕuNiK

Hulkuvad ja hooletusse jäetud koduloomadRaske majanduslik olukord ei mõjuta mitte ainult inimesi, vaid ka nende lemmikloomi. Seetõttu puutume kahjuks järjest rohkem kokku olukordadega, kus algul suure innu ja armastusega võetud kassid-koerad muutuvad järsku üleliigseteks.

Välismaale tööle sõites ei vaevuta mõtlema, milli-sesse seisu jäävad neljajalgsed lemmikud, kes on tühja maja juurde valvuriks jäetud, arvestamata, et loom vajab ka toitu ja hoolitsust.

Selline käitumine on täiesti vastutustundetu ja julm. Inimesed, kes on võtnud endale looma, on sellega koos võtnud ka vastutuse ja kohustuse tagada looma heaolu. Tavaliseks hakkab kujunema olukord, kus kass koos poegadega visatakse lihtsalt uksest välja nagu kasutu prügi. Kuidas loomad teenisid oma ustavuse ja armastusega ära sellise halastamatu käitumise?

Õnneks leidub veel palju hoolivaid ja armsaid inimesi, kes hättasattunud loomi märkavad. Nii on paljud loomad leidnud endale uued soojad kodud koostöös Pärnu kodutute loomade varjupaigaga.

Kui on kujunenud keeruline olukord, kus teil puudub reaalne võimalus oma lemmikloomade või kariloomade eest hoolitse-miseks, siis otsime koos inimlikke lahendusi.

MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaik asub Pärnus Raba 32.

Tel 449 5565, 524 6705E-post: parnu@varjupaik.eekoduleht: www.parnu.varjupaik.ee

riTA rEPPo keskkonnanõunik

rita.r@halingavald.ee, 447 7303

Vahenurme vee- ja kanalisatsioonitorustike vahetamisestKäesoleva aasta juu-ni keskel alustas OÜ Trassid kaevamistöödega Vahenurmes, et välja va-hetada vee- ja kanalisat-sioonitorud. Praeguseks on tööd lõppenud ja ka taastamistööd tehtud. Välja vahetati kõik kor-rusmajade vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid, samuti lasteaed-algkooli trassid. Lisaks eeltoodu-le ehitati kaks uut reo-veepumplat. Tööd olid keerukad, sest veeva-rustus ja kanalisatsiooni ärajuhtimine pidid töötama kogu aeg. Paratamatult esines ka katkestusi, mis tehti uute, valminud trassilõikude järk-järgu-liseks ühendamiseks.

Antud projekti maksumuseks oli kokku 2,1 miljo-nit krooni, millest 1,7 miljonit saadi kaasrahastamisena Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) ja vallapoolse osalusena 400 000 krooni. Järge jääb ootama reoveepuhasti uuendamine ja ülejäänud torustike väljavahetamine.

TiiT TALTSmaJandusnõunik

18 Valla Teataja

KULTUURIUUDISED

Laulu- ja tantsupidu, ÜhesHingamine – tõeliselt südamlik piduIlmataat oli sel aastal lauljate ja tantsijate poolt ja kõik osalejad said peopäevaks loomuliku põsepuna palgele.

Piltide autor Jüri Vlassov

Uhke oli rongkäigus olla Tuli on süüdatud ja pidu võib alata

Naisrühm Laieldes Naisrühm Jakobi-Piigad

Lastekoor 7.-9. klassi rahvatantsurühm ja Laieldese noorte-rühm

19Valla Teataja

Piltide autor Naima TeppandÜhesHingamine Tantsupidu Meri

Vee kandi külaelanikud said kokku Vee rahvamajas22. augustil korraldas Silvi Kruusa Vee rahvamajas Vee kandi külade kokku-tuleku. Üritus algas lipu heiskamisega ja Eesti hümni laulmisega. Ülevaatega Vee kandi külade ajaloost ja perekon-nanimede saamislugudest andis Sergei Seeland. Vaadata sai Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi koolimuuseumi näitust kodu-uurimuslikest töödest. Nautida sai Halinga puhkpilliorkestri ja ansambli Halinga Rukkilill nn võistumängimist, eriti paistis oma virtuoosliku pillimän-guga silma Vasyl Zotovich. Muusika vaheldusrikkus ja särtsakas esitus pani publiku kaasa elama.

Kõhutäiteks pakuti suppi ja maitsta sai ka kodus küpsetatud leiba ning õunapirukat. Suured tänud: OÜ Clivia, Haidi Vahenurm, Taimi Vahenurm, Liivi Saagim, Kaidi Kruusa ja Käde Vahenurm, Sergei Seeland, Anne Alus, Halinga Puhkpilliorkester, Priit Aimla, Jaan Kirss, Mait Lehtsalu, ansambel Halinga Rukkilill koosseisus: Eva Pihelgas, Katrin Bogdanova, Tõnu Hommuk, Jakob Kaunissaare ja Vasyl Zotovich ja kõiki osavõtjaid. Kõige suurem tänu Silvi Kruusale selle toreda ettevõtmise organiseerimise eest.

riiNi ÕigE

Kõige vanem Vee kandi küla, Naartse, elanik Linda Randmaa

Puhkpillurid

Halinga Rukkilill

Sergei Seeland andis ülevaate Vee külade ajaloost

Rahvas nautis Halinga puhkpilli ja ansambli Halinga Rukkilill profes-

sionaalset esinemist

20 Valla Teataja

Maimas tähistati Võidupüha

Tänan südamest kõiki kokkutulnuid, kes Te kinnitasite austust vabaduse sangaritele.

NAiMA TEPPANd

Koguneti Maima külakeskuses Sama talutee oli ka langenu viimaseks teekonnaks matmispaika

Rongkäik jõuab hauaplatsile Tõusku neile tänutuled. Koida leek, koida uuesti tänust neile kustunud leek, luges Ann

Vaikides kuulati meenutusi Vabadussõjast

Selle kodu, selle keele, paiga eest läksid vanad võimsalt surma

Piknik

21Valla Teataja

Kultuuri- ja spordihuvilised!1. oktoobrini 2009 on võimalik esitada valla 2010. aasta eelarvest rahaliste vahendite taotlusi Halinga valla kultuuri-, spordi- ja külaliikumise rahastamiseks. Raha saavad taotle-da Halinga valla haldusterritooriumil tegutsevad eraisikud, kultuuri-, spordi- ja külaliikumise kollektiivid ning õigus-aktidega sätestatud korras registreeritud kultuuriühingud, noorteühendused, mittetulundusühingud, eraõiguslikud spordiklubid, mis pakuvad vallaelanikele huvialast tegevust ning meelelahutust.

Taotluse sisu peab kuuluma ühte alljärgnevatest vald-kondadest:

• kultuuriprogrammid ja -üritused• spordiprogrammid ja -üritused• noorteprogrammid ja -üritused• muud mittetulundusühingute tegevused

Taotluses peab olema märgitud taotleja nimi, aadress, si-devahendid, juriidilisel isikul registrikood, panga rekvisiidid, planeeritava ürituse või programmi nimi, toimumise aeg ja koht, koostööpartnerid, täpne eelarve, taotletav summa.

Toetuste taotlused vaatab läbi vallavolikogu kultuuriko-misjon, kes teeb vastava otsuse. Konkreetsed eraldised teeb vallavalitsus.

Rahastamise taotlusi ootame:Digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile halinga@ha-

lingavald.ee või posti teel aadressil Uus tn 53, Pärnu-Jaagupi 87201 Pärnu maakond.

Taotluse blanketi leiate: http://www.halingavald.ee/?menuID=13&newsID=1226

Kohtumine Pärnu-Jaagupis Valla aukodanik, ajaloolane ja kroonik 80-aastane Elmu Rukki nimetas Videviku rahva külaskäiku omamoodi julgus-tükiks, sest mitte ükski teine leht, sealhulgas maakonnaleht, pole seda söandanud teha.

Nagu selgus, oli see tõepoolest julgustükk: kohtumisele tulnud inimesed olid Videvikus kirjutatuga hästi kursis ja esitasid ajakirjanikele väga asjatundlikke küsimusi, tegid arvestatavaid ettepanekuid, tundsid muret lehe halli “kuue” pärast. Vestlus ei vaibunud hetkekski ning sellele andsid sära juba nimetatud Elmu Rukki, vallavanem Ülle Vapper, pühendunud koduloolased Pärnumaa Koduloolaste Seltsi juhataja Mart Liira ja sekretär, raamatukogu juhataja Ester Kerge, kes toimetavad ühtlasi seltsi väljaannet Koduloolane, mitmete uurimuste autor Boris Kuusik, Mihkel Lüdigi elu ja tegevuse tundja Ülle Kask, valla haridus- ja kultuurinõunik, kes on ühtlasi üks valla lehe tegijaid Tiia Kallastu, sotsiaal-nõunik Anneli Lusti, Linda Tamm, Agnes Tammeleht, Ester Selge, Aili Riidamets, Riina Laidvere, Matti Valliveere. Ainet küsimuste esitamiseks lisas Videviku peatoimetaja Ants Tamme põhjalik ülevaade lehe tegemistest, põhi-suundadest, igapäevaelust ja majandamisraskustega toime-tulekust. Lehe oma näost kõneles Halinga korrespondent Vambola Lillemäe, kohal oli Videviku äsjaste Halinga-tee-maliste kirjutiste autor Rapla korrespondent Juhan Märjama. Mida soovitati ja teada taheti? Nagu juba öeldud, erksamat väljanägemist, rohkem kirjutisi pärandkultuuri hoidmisest ja kogumisest, genealoogiast, muuseumidest, elamisväärset elu võimaldava pensioni eest ja pensioni maksustamise vastu seis-

mist, lähiriikide pensionäride elu tutvustamist, ühiskondlike probleemide käsitlemist, jätkuvat mälestuste ja meenutuste avaldamist, loodusravi nõuandeid, rohkem meelelahutust, et leht muutuks sisult rõõmsamaks. Uuriti, kas lehele ollakse varmad kaastööd tegema, kas oleks mõtet teha rohkem koos-tööd omavalitsuste liitudega, avaldada karskuspropagandat, kõnelda ka kodututest lastest ja selle põhjustest. Küsiti, kas leht eelistab ühe või teise erakonna poliitikat, kas raamatu-kogudes ka Videvikku lugeda saab, kas on uuritud, millises maakonnas leht eriti hinnas on.

Videviku toimetus arutab põhjalikult läbi kõik koh-tumisel esitatud ettepanekud ja teeb neist järeldu-sed. Kuigi öeldakse, et hea leht teeb ennast ise, on lugejate ootus see kaalukeel, mis otsustab nii lehe oleviku kui tuleviku.

Toimetuse pere tänab meeldiva ja sisutiheda kohtumise eest.Videviku tellimishinnad: 3 kuud – 108 krooni; 6 kuud – 216 krooni; 11 kuud – 396 krooni (juulis leht ei ilmu).

Tellimusi vormistavad kõik postkontorid ja OÜ /Kirilind/, tel 640 8597. Interneti kaudu – www.post.ee

Swedbanki (Hansapanga) seeniorikaardiga säästate 5 %, kui tellite 6 või 11 kuuks (aastaks).

Toimetus tellimusi ei vormista.ASSE SooMETS

Autori fotod

Kohtumisel Pärnu-Jaagupi raamatukogu koduloolaste teabetoas Halinga valla aukodanik Elmu Rukki (esiplaanil) ja pühendu-nud koduloolane Mart Liira.

22 Valla Teataja

60 aastat kolhooside asutamisest. Kas pidu meis eneses või poliitiline teater?See mis juhtus 60 aastat tagasi on täna-seks kauge minevik. Oli mis oli, tont te-maga. Ometigi tuleme me oma enda loo-dud minevikust. Armastus oma maa, töö, ja ligemese vastu on olnud kestvateks põhiväärtusteks, mis on kandnud meid läbi raskuste ja teinud meid õnnelikuks. Tänased nelja-viie-kuueküm-nesed on tänulikud, et kõigile jagus tööd ja leiba. Oleme ju oma aja automajandi, kolhoosi, kooli, polikliiniku, ühissauna, jne lapsed – nii jagame me pa-ratamatult kõik ühist sotsiaalset mälu ja minevikku.

See, mis toimus majanduses ja po-liitikas, on asja üks pool ja jäägu see teadjamate hinnata. See aga, mis toi-mus inimestega on meie endi teada. See teadmine on kantud mälestustest ja mäletades hoiame elus oma minevikku. Kas pole see nagu vein, mis aastatega paremaks muutub, või mõni hea raamat või teatritükk, mis avab oma tõe alles aastate pärast? Või mis teeb tõe tõeks ja hea heaks? Kas mitte just omandatud ko-gemused ja elutarkus- see, et seda kõike oleme saanud koos luua ja teineteisega jagada. Nagu teatrilaval, kus nauditav koosmäng nakatab viimasegi saalisviibi-ja. Nii võib tunduda, et täitsimegi tähtsat

rolli päriselu näitelaval. Kas nüüd igatseme neid aegu tagasi,

nüüd masu ajal, kus pangalaenud, kas-vav tööpuudus, kõikuv maailma nafta hind jne. Milleks see pidu ja tants 60 aastat kolhoose…? Aeg on teine, raha on teine, president on teine…kas on miskit

veel sama? Ehk meie ise ja inimesed meie ümber, koht kus elame ja ühised mälestused.

Pidu ja tants 60 aastases kolhoosis on just selleks, et mäletada ja meenutada, väärtustada enda loodud aega, töövõite, jagatud muresid ja rõõme.

Pidulikule kolhoosi üldkoosolekule olete oodatud kõik, kes te teate, mis ader, Jumps või hobene, MTJ või vil-jakuivati.

Sattute eluteatrisse, kus taaselustuvad rollid, nagu kolhoosi esimees ja partorg, komsomolisekretär ja külamees ning teised. Osatäitjateks on oma ala profid.

Oma osa tulevad andma kolhoosi asutav presiidium. Pidulikul kontserdil

astuvad üles Halinga puhkpill, küla-kapell ja rahvatantsuansambel Muhu saarelt. Üllatusesinejaid Kihnust Itaalia ooperini. Ajaloosündmustele heidab pilgu Sergei Seeland. Vaatame kino ja sirvime suurt pildialbumit. Kui soovid kaasarääkida ja meenutada, mida pead

oluliseks, siis on Sulle avatud kõnepult. Saad maitsta kolhoosi suppi ja vihtuda tantsu Bolševiku kolhoosi ametiühingu vokaalinst-rumentaalansambli Ristikhein saatel.

Seda kõike tasuta!Kaasa võta sõber ja seltsimees

ja hea tuju. Kui juhtud leidma ajakohast riietust, siis kanna seda selleks, et teine-teist paremini ära tunda ja peomeeleolu rikastada. Taskusse puista huumorimeelt ja teise veidike kopkaid puhveti tarvis.

See on mäng eluteatris ja pidu meis eneses!

Kohtumiseni suurel kolhoosi peol, mis toimub 31. oktoobril, laupäeval kell 15.00 Pärnu-Jaagupi Kultuurimajas. Tule varakult. Uksed on avatud ala-tes kella 14.00. Tervituseks mängib puhkpill.

orgKoMiTEE

Pidu ja tants 60 aastases kolhoosis on just selleks, et mäletada ja meenutada, väärtustada endaloodud aega, töövõite, jagatud muresid ja rõõme.

Jaagupipäeval, 25. juulil…

Omavahelist mõõtu võtsid Tartu SK Premiumi võistkond ja JK Pärnu-Jaagupi. Mäng oli nauditav ja äärmiselt tasavägi-ne, mida näitas ka lõpptulemus, viik 2: 2.

Meie tublid jalgpallipoisid

… toimus sõpruskohtumine jalgpallis

23Valla Teataja

... olid vanad veokad Pärnu-JaagupisSelleaastane vanade veoautode kokku-tulek toimus 25. juulil Pärnu-Jaagupis. Tegemist on iga-aastase kokkusaamisega, mis toimus juba kahekümnendat korda. Juubelikokkutulekuks igati paslik koht, seda enam, et esimene taoline kokkusaa-mine sai siitsamast alguse.

Laupäeva ennelõunal hakkasid va-nasõidukid kogunema Halinga Keskuse juures. Veomasinaid tuli suuremaid ja väiksemaid. Alati on taolistel kokku-saamistel osalenud ka maastikumasinad ja bussid. On ju nendegi valmistamisel kasutatud paljuski veomasinate agregaate.

Kaugeimad tulijad olid Lätist ja Bedford buss Soomest. Samuti osalesid Eesti kaks vanimat sõitvat veokat: Ford TT 1920 ja Chevrolet 1929. Kokku osales üritusel 43 sõidukit, ligemale 120 osavõtjaga.

Keskpäeval sõitis vanasõidukite ko-lonn läbi alevi ja siirdus Anelema karjää-ri, kus korraldasime osalejatele mõned lisakatsed täpsus- ja kiirussõidus. Samas söödi ka lõunasuppi. Teist korda sõitis kolonn läbi alevi lauluväljakule minnes, kus toimus vanasõidukite näitus. Ilm oli ilus ja samal ajal toimus lauluväljakul ka Rammumehe võistlus, nii et vaatamist oli

küllaga. Õhtuks sõitsime laagrisse, kus võeti kokku kahekümne aasta sündmu-sed. Samas toimus ka raamatu „Vanade veokate kokkutulekud” esitlus, mille said kõik osavõtjad endale mälestuseks.

Traditsiooniks on saanud iga viie aas-ta järel korraldada vanasõidukitele üks mitmepäevane pikem sõit mööda Eestit. Tavaliselt toimub see jaanipäeva nädalal ja nii on käimas juba järgmisel aastal toi-muva Suursõidu 2010 ettevalmistamine. Peatse kohtumiseni.

TiiT TALTSvanatehnikahuviline

Vanade veoautode XX juubelikokkutulekul osalesid järgmised sõidukid:

sõiduki mark ja mudel v/l aasta sõiduki omanik saabus üritusele

1. Ford TT 1920 Toomas Pärtmaa Viljandimaalt2. Chevrolet 1928 Jaak Triisa Viljandimaalt3. MAZ-200 V 1964 Mati Kutser Raplamaalt4. GAZ-67 1952 Marek Vendel Saaremaalt5. Willys Overland 1956 Leevi Naagel Saaremaalt6. PMZ-11 1956 Raul Pärnpuu Lihulast7. ZIS-5 V 1945 Urmas Loos Lihulast8. MAZ-502 1966 Peeter Kurg Võrumaalt9. LUAZ-969 M 1991 Väino Karu Pärnust10. Opel-Blitz 1941 Leo Tammiksaar Pärnust11. Magirus-Deutz 1981 Janno Alaberg Pärnumaalt12. Bedford-Wiima 1963 Päijat-Hämeen Mobilistit Soomest13. ZIL-164 1958 Toomas Repp Võrumaalt14. GAZ-63 1962 Väino Linde Pärnumaalt15. GAZ-52 1980 Aivar Hermann Raplamaalt16. TA-6-1 1949/1990 Eno Hermann Raplamaalt17. Willys Overland 1948 Raivo Hannus Pärnust18. LUAZ-969 M 1982 Kristjan Kutser Raplamaalt19. Willys Overland 1944 Märt Karu Tallinnast20. Mercedes-Benz 1973 Järva-Jaani Tuletõrje Selts21. Omavalmistatud teadmata Järva-Jaani Tuletõrje Selts22. Muravei TGA-200-01K 1983 Joosep Talts Pärnumaalt23. GAZ-51A 1965 Aksander Talts Pärnumaalt24. Citroen U23 1940 Tiit Talts Pärnumaalt25. Ford GPW 1944 Tiit Talts Pärnumaalt26. GAZ-MM 1943 Tiit Talts Pärnumaalt27. Robur 1977 Rein Nael Harjumaalt28. Praga 1965 Ahti Nael Harjumaalt29. Ford BB 1932 Villu Nael Harjumaalt30. M.A.N. ML 4500 1944 Lembit Nael Harjumaalt31. Ford 6 2GT8 1943 Ilmar Nael Harjumaalt32. Volvo 934 1956 Veiko Nael Harjumaalt33. Dodge W300 M 1960 Heiki Nael Harjumaalt34. Scania-Vabis 1965 Janek Tammann Pärnumaalt35. NYSA 1984 Hugo Siiner Harjumaalt36. GAZ-67 B 1950 Arno Jõemaa Viljandimaalt37. Mercedes-Benz 1986 Jans Krasnopjorovs Lätimaalt38. GAZ-69 1965 Mihails Judovs Lätimaalt39. GAZ-69 1967 Raivo Raju Jõgevamaalt40. GAZ-67 B 1945 Avo Lüpsik Tartumaalt41. Ikarus-Lux 1972 Go Bus Tartu Tartust42. ZIL-157 1988 Klubi Levatek Tartust43. GAZ-67 B 1951 Jaan Eelmaa Pärnumaalt

24 Valla Teataja

... toimusid Halinga Rammumees 2009 võistlusedLaupäeval, 25. juulil 2009. a toimus juba kuuendat korda Pärnumaal Pärnu-Jaagupis, Halinga Rammumees. Ilm oli ilus ja rahvast oli pealt vaatamas üsna palju. Võistlustulle asus kuus võistlejat.

Võistlusaladeks olid kohvrite kand-mine (2 x 130 kg), palgi surumine (120 kg), 7,5 tonnise auto enda järel vedamine 20m, traktorirehvi kantimine ja kivide tõstmine erinevatele kõrgustele.

Võistlustules oli ka Strongman GP III etapil esimese alaga end vigasta-nud Tarmo Mitt. Tarmo võistles väga ettevaatlikult – eesmärgiga nr 1 – en-dale enam mitte traumat tekitada. Oli ju mehel vaja veel 2009. aasta MM- le kvalifitseeruda. Visalt punnisid ka teised võistlejad Tarmole vastu ja keegi kelle-gile punkte niisama ei kinkinud.

Väga hea etteaste ja teise koha vää-rilise pingutuse tegi Soomest – Eestisse võistlema sõitnud Mario Sild. Kolmanda ja neljanda koha vahel oid punktid enne viimast ala võrdsed – ehk siis Gunnar Gimbutas ja Argo Aonurm jagasid punkte.

Kõik sõltus viimasest alast kes saa-vutab kolmanda koha kas Gunnar või Argo. Gunnar võttis end kokku ja tegi väga korraliku soorituse kivide tõstmises ja võitis endale kolmanda koha.

Halinga rammumees 2009 võistlusest osavõtjad

Lõppjärjestus on järgmine: I koht Tarmo Mitt 10 punkti II koht Maario Sild 11 punkti III koht Gunnar Gimbutas 15 punkti IV koht Argo Aonurm 17 punkti V koht Viljar Roosmaa 23 punkti VI koht Andrus Kokerov 29 punkti

Sponsorid, toetajad:Halinga Vallavalitsus OÜ Welmet ValiceCar OÜ Halinga Ain Avingu Halinga Keskus Grundar Puit OÜ

Siidivennad OÜ Green Top

Korraldajad: Valdur Sassor (peakorraldaja) Peeter Aan (võistluse läbiviija) Andre Keerde

Kohtunikud: Romet Remmel Andre Keerde Kardo Kappak Valdur Sassor (peakohtunik) Janne Aan (võistluse sekretär)

PEETEr AAN

KÜLALIIKUMINE

Suvised tegemised UduveresSel suvel peeti jaanituld Uduvere pargis juba 11. korda. Jaaniõhtu algas tradit-siooniliselt lastele mõeldud mängude ja jõukatsumisega. Moodustati võistkonnad ja osavõtjad koos neid toetavate vane-matega nautisid võistlust innuga. Sellele järgnes Uduvere rammumehe valimine. Võisteldi kolmel alal: kohvrite tassimi-

ne, palgi tõstmine ja rehvi kantimine. Osales seitse meest ja kohad jagunesid järgmiselt: Ainar I koht, Reimo II koht ja Andre III koht. Tantsumuru täitus kiirelt tansijatega, kui pilli haaras Kalev Kalden ja tantsu löödi varahommikuni. Täname rõõmsameelseid osalejaid ja abilisi, kes aitasid kaasa peo heaks kordami-

nekuks. Täname Halinga Vallavalitsust ja Pärnumaa Kohaliku Omaalgatuse Programmi ekspertgruppi toetuse eest.

Uduvere kodukraami laata peeti tänavu 11. juulil ja see oli juba viies kord. Kauplejaid oli mitmest kandist, Saaremaalt, Märjamaalt, Sindist ja kõige rohkem oma koduvallast. Laadapäevaks sai valmis ka lauamäng lastele: “Tere, tere Uduvere”. Mängul on mitu eesmärki, üks nendest on Uduvere ajaloofaktide tutvustamine. Laadapäeva tegi väga nauditavaks kauplemise vahel toimunud kultuuriprogramm, selle on võtnud oma õlule Pensionäride Ühendus. Asjale lisas värvikat sära päevajuhina tegutsenud Jaan Kirss. Täname korraldajaid, Halinga Vallavalitsust, Pärnumaa Kohaliku Omaalgatuse Programmi ekspertgruppi ja Kultuurkapitali Pärnumaa ekspert-gruppi.

Lapsed lähemalt ja kaugemalt Uduveres suviseid töid õppimas.Proovisime kätt heki pügamisel, koris-tasime prahti ja sodi metsa alt ja tee-Laada kultuuriprogramm

25Valla Teataja

peenralt. Jaani talus õppisime tegema talveks kitsedele ja lammastele lehiseid (söödavihad) ja ühtlasi puhastasime ka kraavikalda peenikesest võsast. Kätt sai proovida ka heinateol. 12. ja 13. juunil toimusid Jaani talus leivaküpsetamise ja või tegemise õppepäevad. Osalejaid oli rohkearvuliselt, tulemuseks igale osalejale kaks pätsi leiba, millele sai peale määrida enda valmistatud võid. Lisaks leiva küpsetamisele õpetati nais-tele noaga väisamist, mille tulemusena valmis igale küpsetajale isevalmistatud leivataigna segamise labidas.

Noortele anti võimalus oma mait-se järgi Uduvere pargis kujundada lillepeenar, tulemus sai kiiduväärt. Tänud Pärnumaa Kohaliku Omaalgatuse Programmi ekspertgrupile ja Halinga Vallavalitsusele.

EriKA LiLLEorg Lapsed tööhoos

SPORDIUUDISED

Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Kristjan Salumaa saavutas suvel Eesti Meistrivõistluste B-klassis 110 m tõkkejooksus I koha ajaga 15,10 (uus Eesti rekord), 300 m tõkkejooksus I koha ajaga 41,39 ja 400 m jooksus ajaga 55,07 II koha.

Sugulusturniir korvpallisSugulusturniir korvpallis on üks Halinga valla populaarsemaid spordiüritusi suvel. Rõõm oli näha, et kohal olid vanad tegijad ning meie seltskonnaga on liitunud ka uusi perekondi.

Sellel aastal osales 9 sugulusvõistkonda: võistkonnad Russak, Koit, Kappak, Mölder, Miklas, Rahnel, Riid ja kaks võistkonda perekonnast Kangur.

Võidu viis endaga koju perekond Kangur. Auhinnalise teise koha saavutas perekond Russak ja kolmas koht kuulus perekond Möldrile.

Tänan kõiki, kes osalesid ja loodan, et järgmisel aastal võistleb veelgi rohkem perekondi.

Suured tänud ka abi ja toetuse eest kohtunikele Arli Kanter ja Ain Kärner, Halinga Vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

ANNE-MAi TAMMELEHT I koht võistkond Kangur

Sugulusturniirist osavõtjad

26 Valla Teataja

Sugulusturniir võrkpallisTraditsiooniline sugulusturniir võrkpallis toimus 29. augustil. Sellel aastal jäi turniir osalejate poolest kesiseks. Seekord võistles neli perekonda. Võistlusmeeleolu oli tõsine ja põnev. Kõik osalejad andsid endast parima.

Tugevamaks osutus perekond Kalbus – Tarmo Kalbus, Anneli Tõrva, Rain Enni, Tiiu Kull. Järgnes perekond Koit – Ats Vanker, Martin Sisas, Mirjo Koit, Kulla Kalso, Reeli Sirel.

Auhinnaline kolmas koht kuulus perekond Kalmusele – Sille Sisas, Mari-Liis Kalmus, Margus Kallaste, Rait Tiitus. Neljandale kohale jäi perekond Kappak – Vahur Kappak, Kaido Kappak, Liis Kappak, Aive Kappak. Perekond Kappakut tahaks aga eriti kiita kui aktiivsemat ja tublimat perekonda, kes on alati Halinga valla erinevatel võistlustel välja pannud oma võistkonna.

Tänan kõiki osalejaid ja loodan, et traditsiooniline turniir võrkpallis toob järgmine aasta juurde rohkem perekondi.

Tänan abi eest Urve Indermittet, Halinga Vallavalitsust ja Eesti Kultuurkapitali.

ANNE-MAi TAMMELEHT

I koht võistkond Kalbus

Sugulusturniirist osavõtjad

Pärnu-Jaagupi VI poolmaratoni teatejooks19. septembril toimus kordaläinud jooksuüritus. Sügisilm soosis jooksjaid ja osavõtjaid oli ca 100. Tore, et ka lastejook-sudele registreerus kokku 21 jooksuhuvilist poissi ja tüdrukut. Kõik võistlesid ühes arvestuses, alla 12-aastaste grupis.

Lastejooksu tulemused (distants 300 m)

Tüdrukud kuni 12-aastased1. Piret Mäe (sünd 1999) 58,2 2. Ketrin Salumaa (sünd 2001) 1,11,3 3. Martha-Liset Rõõmussar (sünd 2004) 1,22,5

Poisid kuni 12-aastased (distants 300 m)1. Vahur Mäe (sünd 1998) 53,02. Kristofer Tomson (sünd 1998) 53,93. Eero Maasikas (sünd 1998) 54,54. Siim Maasikas (sünd 1997) 54,65. Siim Aarna (sünd 1997) 55,96. Hendrico Merila (sünd 1998) 57,67. Andres Sõlg (sünd 2001) 59,28.-9. Raido Juss (sünd 2000) 59,58.-9. Henri Vainu (1998) 59,510. Siim Pärnala (2000) 1,00,1

27Valla Teataja

11. Valter Silm (sünd 2000) 1,00,612. Erich Eermann (sünd 2000) 1,01,413. Rivo Kristal (sünd 2000) 1,02,314. Mehis Heinla (sünd 2000) 1,03,015. Marco-Andrias Merila (sünd 2000) 1,05,916. Sander Silm (sünd 2002) 1,11,817. Mart Erik Põdra (sünd 2004) 1,27,318. Markus Merila (sünd 2005) 2,04,8

Rekordiline oli ka teatejooksust osavõtt, koguni 15 võist-konda. Kokku läbisid jooksjad 21 kilomeetrit, mis oli jagatud kuueks etapiks: 3x2,5 km, 2x5 km ja 3,5 km.

Eraldi peeti noorte, täiskasvanute ja veteranide arvestust.Täiskasvanute arvestuses olid 3 esimest SK Audru vanad,

VAK Staier ja Sõudeklubi Pärnu mehed. Noorte arvestuses (kuni 19 aastased) said esikoha Audru noored, järgnesid Saarde noormehed ja neile pakkusid südikat konkurentsi Valgu Põhikooli poisid.

Veteranide arvestuses ei olnud MISPO võistkonnal küll kellegagi võistelda, kuid väga tublid naised olid auhinnad igati ära teeninud.

Halinga valda esindas kaks võistkonda, TT ja Vahenurme Lasteaed-algkooli poisid, mõlemad konkureerisid noorte ar-vestuses. Rändkarika said aastaks oma valdusesse võistkond TT. Kiitust väärivad Valgu Põhikooli õpetaja Bruno Born ja Vahenurme Lasteaed-algkooli õpetaja Rein Semenov, kes oma südikate jooksupoistega pakkusid tõsist konkurentsi ka 18-aastastele jooksumeestele.

Ilusa jooksuürituse eest tänusõnad: Elmar Laur, Anne-Mai Tammeleht ja spordikeskuse kollektiiv, Jaanus Mäe, Vahur Mäe, Elerina Säkk, Kertu Tammeleht, Priit Neeme, Andrus Peetson, Mari Kirsipuu.

Eriliselt suured tänud ürituse sponsoritele: Peeter Pihelgas (Petersport), OÜ Halinga, AS Lamiflex Eesti, OÜ Hellar&Pojad ja Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp.

Halinga valla parim võistkond koosseisus: Kristjan Salumaa, Aliis Tomson, Katrin Kallastu, Getter

Kallastu ja Mihkel Vaherna. Pildilt puudub esimest vahetust jooksnud Sten-Aron Õige.

Ilm soosis toredat jooksupäeva

Võitjavõistkond Audrust

28 Valla Teataja

Teatejooksu tulemused:

1 2 Sk Audru - vanad 1:10.24Tarvo RÕÕMUSSAR 1987Tauri HUNT 1990Üllar PÄRNAT 1990Maario MUSTASAAR 1984Tambet MÄE 1991Kaur KUURA 1991

8.2417.17 8.37

16.28 8.11

11.272 13 VAK Staier 1:12.22

Olavi PARIS 1979Alar KAAR 1979Kalvi REIVELT 1972Jaan JÄNES 1986Kristjan RAJAMÄE 1986Ülari KAIS 1988

8.1817.08 8.51

16.42 9.42

11.543 14 SK Pärnu 1:13.53

Nikita LUNIN 1990Tamor BAKHOFF 1989Lauri ÕNNIK 1990Viljo EMAJÕE 1961Elar JAAKSON 1987Taavi EMAJÕE 1989

8.3117.15 8.58

17.28 8.56

12.454 11 SK Saarde (mehed) 1:16.07

Arnold SCHMIDT 1955Paavo VAHER 1974Kalle KOOP 1967Arnold LAASU 1960Risto LASS 1973Ando STIMMER 1967

8.5517.12 8.59

18.50 9.10

13.01 5 1 SK Audru (noored) 1:21.31

Taavi ENGMAN 1991Martin KALA 1991Andres ERVIN 1991Simo SUURSILD 1993Taaniel LAIMETS 1991Kristjan VIIR 1992

9.2318.4710.5919.02 9.11

14.01 6 10 SK Saarde II (noored) 1:22.32

Veiko VINKEL 1996Marek KARTAU 1991Vegard KRUUSLA 1991Henry OLDE 1991Rein LINK 1991Kristjan PAHK 1991

10.0218.58 9.29

21.03 9.43

13.17 7 7 P S H G 1:35.28

Oliver STIMMER 1992Carel KIVIMAA 1990Karmen STIMMER 1990Tõnis PAARA 1990Ardi AILT 1990Aino-Silvia TALI 1991

9.1822.2512.0221.5410.5518.54

8 5 Valgu PK 1:37.04Priit MAASIKASRaul MAASIKASSiim MAASIKAS 1997Eero MAASIKAS 1998Rivo KRISTAL 2000Andres SÕLG 2001

11.1122.1911.4522.5812.1016.41

9 3 SK Pärnu – naised 1:38.49Mari-Liis SOOVIK 1990Anni RAVA 1990Mirell PÕLMA 1993Anni BORKVEL 1990Anita HOHLOV 1992Siiri UNIVER 1993

11.2523.2812.1523.3211.2416.45

10 12 T T 1:41.12Sten-Aron ÕIGE 1994Katrin KALLASTU 1992Kristjan SALUMAA 1994Aliis TOMSON 1992Mihkel VAHERNA 1994Getter KALLASTU 1994

9.4924.55 9.48

25.5510.4520.00

11 9 SK Saarde – neiud 1:41.21Hanna-Eliise MÄGI 1995Katrin VINKEL 1991Kristiina VINKEL 1993Siiri RIST 1992Raili LINK 1991Anelle AVASTE 1994

11.1922.3312.3623.1312.4418.56

12 4 TARK ei TORMA 1:41.41Verner SEMELSON 1969Meelis KOKK 1961Kai PÜTTSEPP 1969Endrik RAAL 1982Piret LEPIK 1971Tarmo RANNAK 1972

12.3823.1511.1723.0515.1916.07

13 15 Valgu PK – SK Audru 1:43.41Valter SILM 2000Vahur MÄE 1998Piret MÄE 1999Mehis HEINLA 2000Sander SILM 2002Siim PÄRNALA 2000

12.2021.4211.0227.2913.4017.36

14 6 Vahenurme LAK 1:47.54Rauno KIVIMÄGI 1998Ainar KRIKS 1999Raigo PIKMETS 2000Kermo KUKK 1999Kristofer TOMSON 1998 Siim AARNA 1997

13.2524.2312.1627.4911.1918.42

15 8 JK MISPO - N V 1:49.59Juta TAMMAI 1961Eda VAINO 1966Ene REIER 1958Merike TOHV 1960Ene TOOMSALU 1959Ene TÕNISOJA 1967

12.3525.2112.2325.2314.4319.34

*** Rasvases kirjas aeg - oma etapi kiireim.

21.07-03.08 toimus Bosnia Hertsegoviinas noorte U-18 (sün-dinud 1991 ja hiljem) B-divisjoni Euroopa Meistrivõistlused. Eesti noortekoondise koosseisu mahtus ka allakirjutanud, KK Pärnu-Jaagupi kasvandik.

Sealne kliima oli karm ja turniir pikk, mis oli põhjamaa poistele üpriski suureks katsumuseks, kuid kergelt ei antud vastastele ühtegi punkti. Turniir algas seitsmepunktilise kaotusega kodusaalis mänginud Bosnia Hertsegoviinale, mis

saigi lõppkokkuvõttes saatuslikuks. Ülejäänud neljas alagrupi mängus võitsime nii Taanit, Norrat, Ungarit kui Valgevenet. Alagrupist pääsesimegi edasi, kusjuures kaotus Bosniale tuli vahegruppi kaasa, mis tegi meie olukorra raskeks. Vahegrupis kaotasime aga üldkokkuvõttes võitjaks tulnud Rootsile, mis andis meile võimaluse mängida 5.-8. koha peale. Järgnevalt tuli vastu võtta kaotus Belgia koondiselt, mistõttu mängisime 7.-8. koha peale ning vastaseks taaskord Bosnia, kellel polnud

KORVPALLNoorte U-18 Euroopa Meistrivõistlused Sarajevos

PEAKoHTuNiK: PriiT NEEME rahvusvaheline kohtunik

29Valla Teataja

ka kõige paremini läinud. Seekord aga meie kindel võit ning 7. koht. Eesmärgid oli seatud muidugi kõrgemale. Eelnev võit A-divisjoni 4. koha omaniku Leedu üle baltimatšil andis meile lootust ka EM-il kõrgete kohtade pärast võidelda, kuid rasked laagrid ja vigastused tegid oma töö. Kuigi eesmärgini me ei jõud-nud, siis õnneks häbisse me ei jäänud. 7. koht 21 riigi seast on täiesti rahuldav tulemus.

rAiN KÄrNEr

Koondis, esireas keskel Rain Kärner

Sel suvel oli tänavakorvpalli meistri-võistluste sarjas kuus etappi. Noorte vanemas vanuserühmas (1991. a sün-dinud) osalesid ka Allar Kiirats ja Rain Kärner KK Pärnu-Jaagupist. Võistkond võitis 30. mail Tallinnas, 13. juunil Tartus, 18. juulil Pärnus ja 01. augustil Põltsamaal. Rakveres, 27. juunil oldi kolmandad ja viimasel etapil Tallinnas Vabaduse Väljakul 22. augustil teised. Kokku seega kindel esikoht ja Eesti Meistritiitel tänavakorvpallis.

AiN KÄrNEr

Tänavakorvpallis Eesti Meistritiitel!

Tänavakorvpall, vasakult kolmas Rain Kärner ja neljas Allar Kiirats

27.08-29.08. toimus Rakveres suur korvpalliturniir 60 meeskonna osavõ-tul. Turniiril osalenud meeskondade tase oli väga kõrge kuna lisaks Eesti erinevate vanuseklasside medalivõit-jatele osalesid ka eelmise hooaja oma riigi esikolmiku meeskonnad Lätist, Leedust, Venemaalt, Rootsist, Soomest ja Inglismaalt. KK Pärnu oli esindatud kahes vanuseklassis: klubi noorimad poisid sünniaastaga 1997 ja hiljem ning poisid sünniaastaga 1994 ja hiljem.

Noortele tulevikulootustele mõeldud turniir toimus Rakveres juba kolmandat korda. 2007. a. korraldatud esimesel turniiril osales neljas vanusegrupis 28 meeskonda, 2008. aastal toimunud teisel turniiril oli kuues vanusegrupis osalemas 64 meeskonda Soomest, Lätist ja Eestist.

Nooremad poisid läksid kohe esime-

New Generation Cup Rakveresses alagrupimängus vastamisi Leedu eelmise aasta hõbedameeskonnaga A. Sabonise Korvpalliakadeemiaga, kus selles vanuseklassis treenib 100 poissi!

Pronksilahingus läksid nooremad kokku A. Sabonise 2. meeskonnaga. Mäng oli võrdne neljast veerandajast kolmel, aga teise veerandaja suudeti võita 17:6 ja kogu mängu 52:40 ning tasuks pronksmedalid!

1994. aastal sündinud poisid pääsesid alagrupist edasi nn “puhaste paberite-ga”, võites lätlasi Valmierast 81:53 ja SK Duot Tartust 73:45. Veerandfinaalis läksime kokku Rakvere Spordikooliga. Mäng oli pingeline algusest lõpuni ja suurim vahe oli kogu mängu jooksul 6 punkti (Rakvere kasuks). Mängu lõpus olime natuke kindlamad ja võitsime 54:50.

Poolfinaalis kohtusime Leedu eel-mise hooaja selle vanuseklassi 3. mees-konnaga KM Perkunasega. Mängisime selle turniiri parima mängu ja korra juhtisime isegi 10 punktiga ja 5 minutit enne lõppu veel punktiga, kuid lõpuks jäime kahjuks siiski alla 62:67.

Pronksimängus läksime kokku Root-si klubiga SBBK. Mängu algus oli väga närviline, kaotasime esimese veerandaja 17:22, kuid võitsime kolm järgmist ning kokkuvõttes oli tulemus 78:64 meile ning ka pronksmedalid.

Esikoha saavutas Leedu võistkond KM Perkunas, kes finaalis alistas Tiit Soku Korvpallikooli.

STEN-AroN ÕigE

30 Valla Teataja

Heategevuslik motokross Tanel Leok & SõbradTanel Leok & Sõbrad on heategevuskross, mille kogu pileti-müügi ja oksjonitulu läheb kuni 12-aastaste laste toetuseks, kes on õnnetuse tagajärjel saanud liikumispuude.

Sport ja spordiga tegelemine ei pea tähendama ainult olüm-piaalasid ja tervisesporti. Ka motokross on sport ja julgete meeste/naiste sport. Meie arvates on see spordiala ja sellega tegelejad saanud teenimatult vähe või siis kahjuks negatiivset tähelepanu.

Igasugune sportlik harrastus, mis hoiab noori eemal kuri-tegevusest ja narkomaaniast, on tänuväärt tegevus.

Ürituse eesmärk on tore heategevuslik sportlik päev mootorratastega, hea enesetunne ja soov tuua rohkem noori motokrossi juurde.

Üritus toimub 11. oktoobril 2009 algusega kell 12.00 Kose-Risti krossirajal. Eestis leiab selline kross aset esimest korda. Mõte heategevusliku motokrossi korraldamiseks tekkis Belgiast, kus sellist üritust korraldab juba mitmendat aastat 10-kordne maailmameister Stefan Everts.

Ürituse ladusale kulgemisele aitab kaasa Indrek Raadik alias SUMMER.

Üritus pole mitte niivõrd võistlus ja parima väljaselgita-mine, vaid motokrossi tutvustamine laiemalt. Tahame kum-mutada arvamust, et motokross on ainult rumalate jõmmide spordiala. Soovime kokku tuua sõitjad, nende pered, fännid, harrastajad ja niisama huvilised.

Osalejad võtavad mõõtu huvitavatest võistlustest nagu naiste püüdmine, ratta vahetusega sõit, noorte püüdmine. Mida need sõidud endast kujutavad, saab teada juba ko-hapeal. Tähtsal kohal on laste sõidud, sest nemad on meie krossitulevik.

Loomulikult osalevad üritusel Eesti tippkrossisõitjad, nende hulgas Tanel Leok ja harrastajad.

Võistlusklassid: 50cc, 85cc, Vanad tegijad, Uued, Naised.

Ürituse lõpus toimub heategevuslik oksjon. Müüki tulevad maailmakuulsate krossisõitjate varustus nagu näiteks Stefan Evertsi sõiduvorm, tippsõitjate autogrammidega tooteid jm.

Omalt poolt soovime, et üritus saavutab laialdast ja posi-tiivset tähelepanu ning heategevuslikust motokrossist Tanel Leok & Sõbrad saab tulevikus meeldiv traditsioon.

Üritust kajastatakse enne ja pärast toimumist ajakirjades Motokross ja Motomaania, EMF kodulehel, internetiportaalis www.motorsport.ee teistes meediaväljaannetes.

Korraldaja MTÜ MotosportMartin Arumäemartin@motoexpress.eetel 5526711

KoostööpartnerEesti Liikumispuudega Inimeste LiitAuli Lõoke

KoostööpartnerEesti Liikumispuudega Inimeste LiitAuli Lõoke

31Valla Teataja

LAPSETAPJA

HENN LAHESAAREJärjejutt

See naine oli Virve koos väikese Pillega. Laps magas. Külm tuul ja üksikud lumeräitsakad paiskusid naisele näkku. Küllap oli külm ja küllap ka nälg äratas väikese olevuse. Ta andis endast märku kisaga, mille lämmatas tuule vingumine. “Kas sa jääd juba vait,” käratas noor naine ning raputas vihaga last. Ta vaatas vastikustundega lapse avatud hambutut suud. Siis sellise pärast peab ta oma “õnnest” loobuma. No ei!

Kiirustades jõudis ta metsatukani. Rutates harutas ta lahti lapse mähkmed ja lasi väikese, väeti keha kukkuda vastsadanud lumele. Väike häälitses kaeblikult- katkend-likult.

Virve pöördus kannapealt, et mitte kuulda lapse nuttu, kellest tal polnud sooja ega külma. Kiiresti, kiiresti tahtis ta jõuda sinna, kus teda ootas armastus, õnn ja elu - Agu.

Hiljem annab ta avalduse, et laps on röövitud. Teda ei kahtlusta keegi.

Virve jõudis Agu elamuni ning andis pikalt uksekella. Kostsid sammud ja ukse avas… Ly.

Virve ei uskunud oma silmi. Mida teeb see naine siin?! “Kes seal on?” kostis hääl ja samas seisis hääleomanik ka uksel. “Mis sul vaja?” kajas nagu õel pilge üle korteri.

Virve seisis nagu post. Siis haaras mees tal õlgadest ja juhtis uksest välja, viskas välja nagu nartsu…

Metsavaht Juhan saabus ringkäigult. Enne pühi tuli kõik üle vaadata. Äkki hakkas talle silma mingi ese värs-kelt sadanud lumel. Astunud lähemale, vana metsamees kangestus- mähkmetel lebas alasti lapse kangestunud keha. Surnud väikese inimese avatud silmad olid suunatud tüh-jusse nagu küsides, miks ta minuga nii tegite? Mis olen ma teile halba teinud? Ka mina oleksin tahtnud elada…

XV

Kongiauto pöördus osakonna ette. “Palju see lirva sai?” kuulis Virve kedagi küsivat. Kuulnud, et kaheksa, avaldas küsinu arvamust, et sihuke tulnud teiste hirmuks lõhki kiskuda.

Autouks avati ja Virve kamandati välja. Edasi viidi üksikkambrisse, et järgmisel päeval Patarei teekond ette võtta. “Mine, värdjas,” sisistas naisvalvur ja õnnistas teda põlvehoobiga. Virve ei tundnud ei valu ega solvumist. Tummalt ja tuimalt sisenes ta kambrisse.

Kolises riiv, ragises lukk ja ta oli üksi. Jõuetult laskus ta narile. Tühjad silmad kobasid hämarust. Talle tundus, nagu vaataksid kambri pimedusest vastu teised, väikesed silmad, kes süüdistasid ja nõudsid selgitust.

Kui valvur püüdis hommikul ust avada, ei liikunud see tavalise kergusega. Pingutanud jõudu ja tirinud ust täie jõuga väljapoole, lohises koos uksega midagi kaasa.

See midagi oli lapsetapja krõnksus keha, lõhkikäristatud seelikust silmus ümber kaela, teine ots ukse käepideme küljes.

Ei andnud väike hing andeks seda, et tal ei lastud elama hakatagi. Tema silmad viisid lapsetapja sinna, kust enam tagasi ei pöörduta.

Väljas oli esimene Jõulupüha, inimestel hea meel ja rahu maa peal….

Lõpp

MUL MEELES VEELTäna 25 aastat tagasi1. september 1984Polnud saladus, et USA ohjeldamatud kulud Nõukogude Liidu vastu suunatud relvastuse suurendamisele, nõudsid ka siitpoolt suuri kulusid abinõude tarvitusele võtmiseks. See oli meile ülejõu, kuid riik tahtis näidata oma võimsust ja tegi näo nagu poleks meie kogu aja kriisis olnud majandusel ka nüüdki midagi häda.Alates tänasest alandati riideesemete hindu keskmiselt 20-30 %. Paljud ravimite hinnad langesid 34%. Pudelike silmatilku maksis koos pude-liga viis kopikat! Inimesed ei tänanud selle eest, vaid söötsid sigu ikka leivaga, et liha toiduks saada. Majandid tootsid küll tohutult. Euroopa parimad näitajad, aga poed olid tühjad. Paistis, et riik ei suuda nõnda sellest olukorrast välja tulla ja ei tulnudki.

12. september 1984Aasta oli möödunud Lavassaare-Tootsi raudtee käiku andmisest. Kiita võis seda, et turbaveo kaugus langes maantee kaudu 55 kilomeetrilt enam kui poole lühemaks. Möödunud sügisel tekkis oht, et tamm vajub laiali just Pärnu-Jaagupi piirkonnas. Tammis oli liigselt savi ja ta asus mitte kõval pinnasel. Pidevaks hooldamiseks oli vaja 18 inimest. Tööjõu puudusel pidi selle töö ära tegema 4- liikmeline brigaad. Suvel oli põhili-seks tööks raudtee rihtimine. Vagunid ei tohtinud ju ümber minna. Suurt muret tekitas telefoniside Lavassaare ja Tootsi vahel. Kuidagi ei saadud ühendust. Kokkuvõttes oli kolmemiljoniline objekt end õigustanud, sest Pööravere raba võimalused Tootsi all olid ammendumas.

14. september 1984 Täna suri Lihula-Haapsalu teel bussis meilt pärit kirikuõpetaja Hermann Lusik. Tema surma ei märgatud. Ta leiti alles Haapsalu Ristil. Tema ühes käes olid arstimid. Neid ei jõudnud ta enam sisse võtta. Surm tuli varem. Matused olid 20. septembril. Sellest ei teatatud kellelegi, sest usumees ei kõlvanud sellesse ühiskonda. Meil oli kahju, sest tema kõned olid rahvapärasemad kui mõnel teisel.

16. september 1984NSVL aja- ja etalonikomisjon teatas, et kergendamaks meie maa elanikkonna kohanemist ajamuutmisega ning tagamaks suvise aja kehtestamise ja ühtlustamise euroopa riikidega, kehtestatakse nüüdsest NSV Liidus suvine aeg iga aasta märtsikuu viimase pühapäeva öösel kell kaks ning tühistatakse septembrikuu viimase pühapäeva öösel kell kolm. Seega tuli tänavu 30. septembril kell kolm öösel numbriosuti viia ühe tunni võrra tagasi.

21. september 1984Täna võeti vastu Vahenurme kolhoosis Helenurme maaparanduse objekt. See tõi rõõmu kolhoosi meestele. Tasuta olid nad saanud korda lahmaka maad. Peale dokumentide allkirjastamist kutsuti kõiki Sõõrike Mõisa saunahütti. Heinrich Tõnisson asus kiiresti šašlõkki küpsetama. Lihatüki ootajateks olid MV peainsener Henn Tomberg, koondise töödejuhatajad Karl Ohtra ja Rein Tiits, ATK-st peatehnoloog Elmar Kasearu, kolhoosi peaagronoom Tõnu Kippasto, melioraator Arne Soomets ja mina. Kui šašlõki kõrvale oli sisse võetud mõned „tropid“, sai keerutamata kuulda probleemidest ja kordaminekutest objekti ehitamisel ja ka mujal.

24. september 1984Ajaleht Pärnu Kommunist nr 185 kirjutas Pärnu linnahaigla trauma-osakonna juhataja Leo Luhtist. Teatati, et ta kukkus kaaneta kanalisat-sioonikaevu. See oli Nõukogude liidus „haruldane üksik“ lohakus. Nüüd polegi enam palju muud rääkida, kui igapäevastest lohakustest ja õnnetustest ning nägelemistest üle ilma. Kui kuskil tehakse midagi, siis teisele parteile see ei meeldi. Kui ei tehta midagi, on jälle häda.

29. september 1984Vahenurme kolhoosi masinad olid Aru tee otsa kümnekonna meetri pikkuselt jätnud kitsa teeäärse riba koristamata. Seda lohakust märkas Šura ja asus neid kaunu seal käsitsi koristama ja poetama. Töö oli vae-valine ja tööviljakus madal. Ta küsis liitri eest 60 kopikat. Inimesed ei tahtnud nõnda palju maksta kuna turul müüdi poole odavamalt. Tema võis kõikjal niisugust äri ilma SORRVO-t kartmata teha, sest tal olid eriõigused, mida kohapealsed hästi teadsid.

aJalukku kirJutanud ELMu ruKKi

32 Valla Teataja

Tule taevas appi!

Kanged Maima mehedHalinga vallas on läbi aastakümnete ilma teinud Maima mehed. Võib-olla on nende veres muistse kohaliku linnuse Majanpata jälgi, mis jälle ja jälle oma soovide ja tahtmistega aeg-ajalt välja löövad. Nii kaugele ei suudagi minna, aga ka tänapäeva lähedalt võime leida midagi, mis nagu tõestaks seda.

Kõik vast ei teagi, et 1924.-25. aas-tal oli Pitsalu Männikul elav Adamson meheks, kes ehitas omale Pärnusse võõ-rastemaja. See maja on praegugi elus ja ilustab oma väljapaistva arhitektuurilise näoga Koidula platsi äärset hoonet, mida kaua nimetati restoraniks Võit.

Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel oli Vee vallas päevakorras uue koolimaja ehitamine. Maima mehed olid asukoha valikus väga energiliste nõudmistega esindatud. Aastaid kestnud tulemusteta vaidlused lõpetas 1939. aas-tal alanud teine maailmasõda.

Kolhooside aegu tahtsid Maima me-hed olla eraldi kolhoosis, seda nad ka said. Aga nende võim ei lasknud neid kaua väiksena püsida. Tuli aeg liituda suureks. 1957. aasta märtsis tekkis väi-kene võimalus väiksemate kolhooside tegemiseks. Kohe olid Maima mehed valmis suurest kolhoosist eralduma väikeseks Nõukogude Eesti kolhoosiks. Ega nad tahtnud ka seda nime, aga küüditamised ja muud ähvardused ei lubanud neil seda muuta. Uuesti tekkis Maima eraldumise võimalus üheksa-kümnendate aastate alguses.

Ka kolhoosi ajal, kui teised vaevlesid oma väikestes keskustes või tsaariaegses mõisas, ehitasid Maima mehed omale juba 1966. aastal klubi koos kolhoosi kontori ruumidega. Nad tahtsid olla teistest ees ja olid ka.

Järgmine meeldetulev asi oli must-kattega tee ehitus Vabenurme teest kuni Sepaküla teeni. Imelik lugu. Mujale ei jätkunud mustkatet, aga Maima mehed suutsid teha 1975. aastal selgeks, kui vajalik on see teejupp asfalteerida. Ja tõesti, nüüd tagasi vaadates oli neil õigus. Nad ühendasid sellega tõsise

kaasaaitaja Vahenurme. Võib öelda, et tekkis nn Suur Maima.

Vat selle Suur Maima tingimustes tuli kõne alla uue koolimaja ehitus ja nüüd ei jäädud enam alla. Nõuti ja saadi. Koolimaja ehitus lõpetati Halinga valla uutes tingimustes. Raha oli EV alguses väga napilt, aga vallavanem Mäemets leidis vahendeid ja 1993. aasta sügisel avati Arvo Tali juhtimisel uue avara koolimaja uksed.

Sellesse teksti kõlbab kindlasti 1990. aasta julge ettevõtmine Matsi talu koplis, Vabadussõja kangelase Johan Teppandi haua kordaseadmine ja mälestusmärgi püstitamine. Siin ei palutud Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse seltsi abi. Ikka ise. Noorukid, kes karjatasid loomi, märkasid neid nelja suurt puud ja kehva okastraadiga ümber nende piiratud väi-kest täitsa hoolitsemata maaala. Neile ei rääkinud keegi, aga nad olid kalmistutel käinud ja arvasid, et siia on keegi mae-tud. Siin lähedal kasvas ja õitses palju piibelehti. Lapsed korjasid neid ja viisid hauale. Need olid pikka aega ainukesed lilled Johanile.

Nüüdseks olid karjased suureks kas-vanud ja teadsid kõike. Nad arutasid ja otsisid võimalusi selle häbiväärselt unarusse jäetud koha taastamiseks.

Agaralt asusid mehed tööle. Heinrich Tõnissoni eestvedamisel leiti sobiv kivi Veelt Vahemehe põllult. Meenutuste järgi oli vihmane ilm, kui spetsialistid tulid kivi vaatama. Just selline vihmane ilm oligi hea. Kivi toim oli selgelt päe-valgele toodud. Kivis polnud mõrasid ja kõlbas töötlemiseks. Pärnus sai kivi sobiva näo ja teksti.

Mihkel Salom tegi puutöökojas aia-lipid. Nendest tegid juba nimetatud me-hed koos Kalju Saagimiga hauaplatsile korraliku aia ümber. Kena värvitud aed ja kõrge mälestuskivi olid Johani mä-lestuse kauniks meeldetuletuseks pärast pikki varjusurmas möödunud aastatele nii omastele kui ka kogu ümbruskon-nale. 23. juunil 1990. aastal kogunes palju rahvast hauakünkale meenutama

vabaduse eest võitlejat ja vabaduse hinda üldse.

Tänavu, 21. juunil olid inimesed jälle kohal. See oli väga meeldiv järg eelmise-le sündmusele, millest on ajakirjanduses juttu olnud. Siinsed meenutused olgu täpsustuseks ajalehtede ridadele, kus oli ärajäetud osa olukorrast, võimalused ja tegijad mehed koos vaevaga, mis tuli ületada.

Suur Maima mehed olid oma reso-luutsusega jälle väljas, kui teekaldas seisev kunagine Vahenurme meierei polnud enam mingi vaatamisväärsus, vaid lagunev hoone. Küsimus tõsteti vallas üles. Nõusolekut olukorra paran-damiseks saada polnud kerge. Kui aga volikogus tekkis mõte koalitsiooni lõhe-nemisest, oldi kodurahu huvides nõus. Otsus oli käes. Aga kuidas edasi min-na? Merike Annusver õppis Brüsselis projekte kirjutama. Aarne Kivimägi ja Ludmilla Kodasma olid tõsised kaasa-aitajad. Ja hoone sai euro miljonitega korda. Kogu ehituse raskuse ja hilisema sisustamise ning tööle rakendamise võttis oma õlgadele Taimi Markson. Praegu käib mitmes lõigus kasutamise efektiivsuse tõstmine.

Eks muresid ole ja uusi tekib juurde. Siinsed inimesed ei taha loobuda koolist kui kogu praeguse olustiku keskpunktist. Maima klubi on erakätes. Omaniku käest on kuuldud lubadusi selle lagune-nud hoone põhjaliku remondi peatsest alustamisest. Loodame sellele, mitte ainult selle õue ja ümbrusele, kus palju rahvarohkeid ja sisuküllaseid üritusi igal aastal läbi viiakse.

Eks järgmine mure tulene sellest, et sel aastal ei läinud Vahenurme kooli ühtegi last. Loodame nooremate tegu-dele ja tegemistele. Küllap suudavad nad sellegi küsimuse edukalt lahenda. Sellel valla, nii-öelda ääremaa inimestel, on jõudu ja üksmeelt veel tagavaraks külluses. Edu teile!

ELMu ruKKi

Mehel oli sinise esmaspäeva hommikul mureks, kuidas saab meie alevis poe juurde. Tuleb minna mööda Uut tänavat kirikuni ja seal on Taavi pood. Tänava otsal oli kaks teeviita UUS ja UUS. Edasi astudes unustas ta enda ja siis märkas paremal pool hoone seinal aga võõrast tänava nime. Ta pühkis nägemise üle ja sai siis kõigest aru. Tänaval oli teine nimi inglise keeles, et 2011. aastal Hansa päevadeks saabunutele oleks kõikidele kõik selge. Seinal seisis kaks igrekit ja tsee ehk kirjapildis YYC. Tänava vastaspoolel oli hoonel samuti inglise keelne märge – 1957.

Ports mundris mehi olid mitu tosinat aastat tagasi meie maa kõige tähtsamal väljakul. Nad olid juba mitu tundi suurlinnas ringi käinud ja häda tuli peale. Mis teha? Nad hoidsid punti ja keskmine soristas vastu kõrget seina. Vahetus järgnes va-hetusele ja kõik said hädast lahti. Nüüd tagantjärgi mõeldes, sai selle teoga selgeks, et nad on teisitimõtlejad. Üks neist oli meie valla mees, praegugi töötab alevis. Kes seda ei usu mingu vaatama. Seinal peaks punasel taustal soola laik veel näha olema. ELMu ruKKi

33Valla Teataja

LUGEJATE KIRJADKrõlovi valm Eesti kontekstisVanem generatsioon mäletab kindlasti vene valmiklassikut Krõlovi. Meeles on ka valm “Luik, haug ja vähk”. Mulle meenus see valmiklassiku oopus seoses meil praegu valitseva poliitilise olukorraga. Miks, kerkib küsimus? Asi väga lihtne. Krõlovi valmis tahavad kõik tegelased, kes veavad ühist koormat, teha seda omamoodi. Luik kipub pilvedesse, haug viskleb mere poole ja vähk soovib koormale anda tagurpidise suuna. Koorem aga,

oh imet, seisab sellise “koostöö” tõttu paigal ega liigu teps mitte paigast. Nii ka meil - iga partei, poliitiline ühendus või muu teeb (püüab teha?) ühise ja vajalike eesmärkide saavutamiseks erinevaid tegusid ja koorem, meie riigi ja meie kõigi ühine elu, kipub paigale jääma. Täpselt nii, nagu ei liikunud paigast ka Krõlovi kangelaste koorem. Kas ei tuleks siiski midagi muuta, et edasi liikuda?!

HENN LAHESAArE

Muusika ja kirjutamisega läbi eluOlen jõudnud sellesse ikka, kus noored vaatavad hallinevat pead ja viskavad üle õla – pentskar. Nii see tõepoolest on, et olen jõud-nud eluikka, kus võib nii mõnelegi möödunud sündmusele või tegevusele tagasi vaadata. Kui rääkida aga hobidest, siis on olnud mul neid kaks – muusika ja kirjutamine. Muusikaga hakkasin tegelema tollases Pärnu I Keskkoolis mängides puhkpilliorkest-ris trompetit. Edasi kaldus maitse aga kerge muusika poole ja kuna õppisin Pärnu Lastemuusikakoolis klaverit, siis sai minust pianist keskkooli tantsuorkestris. Kerge muusika pisik on jäänud külge kogu eluks. Mul on olnud au mängida kerge muusika ansamblites selliste tuntud muusikute nagu O. Vestmanniga, R. Kariniga, M. Holteriga, A. Juurmaaga, H. Pillega jne. Kahjuks professionaalset muusikut minust ei saanud, aga pillimängu pole ma unustanud tänaseni. Teiseks suureks hobiks on olnud kirjutamine - täpsemalt kaastöö ajakirjandusele. Juba üheksa aastasena kirjutasin esimese kirjatüki ajalehele Säde. Pealkirjaks

oli tolle aja kohta küllaltki sümboolne ja iseloomustav sisu: “Ka mina kannan kaelarätti”. Kommetaarid on vast liigsed. Edasi lõpetasin kooli juures tegutsenud noorte kirjasaatjate klubi, mida juhendasid tuntud ajakirjanikud ajalehest Pärnu Kommunist. Ajakirjanduslik tegevus jätkus ajateenistuses nõukogude sõjalae-vastikus, kus lõpetasin sõjaväe korrespondentide kursused. Minu kirjutisi avaldati tol ajal ajalehtedes Pravda, Izvestia ja Nastraže Zapoljarja. Naastes kohustuslikust sõjaväeteenistusest jätkasin ka kirjasaatmist ja kaastööd ajalehtedele Rahva Hääl, Noorte Hääl, Pärnu Kommunist jne. Oma hobidele olen jäänud truuks siiani. Olen puutunud kokku ja saanud suunavaid, ka kiitvaid hinnanguid tuntud ajakirjanikelt nagu J. Peegel, V. Pant, R. Aller jpt. Loodan, et need hobid jäävad mind veel kauaks saatma, vaatamata keerulistele oludele ja üha lähenevale vanadusele.

HENN LAHESAArE

Laulukultuurist, superstaarist ja lausrumalusestPole saladus, et Eesti on endale nime teinud kui kõrge laulu- ja tantsukultuuriga maa. Meie jazz- ja estraadilauljate nimed on teatud-tuntud väljaspool meie väikese vabariigi piire. See kõik teeb rõõmu, kuid... On selgemast selgem, et heade tra-ditsioonide jätkamiseks on vaja uusi tegijaid. Seega on igati tervitatav saade, mis otsib uusi talente. Pean siinkohal silmas saadet, mis otsib superstaari. Žürii on igati kompetentne ja seega jääb vaid loota, et ka esinejad oleksid tasemel. Kahjuks seda seninähtu põhjal öelda ei saa. Kõrvuti igati andekate ja perspektiivikate noorte lauljatega astub üles ka lausa lausru-maluste viljelejaid. Mõni tulevastest staarinimetuse ihkajaist ei pea isegi viisi, või pehmemalt öeldes – on raskusi õigete

nootide tabamisega. Laul kipub otse metsa minema ja siis ei aita ei grimassid ega puujalatants ega ka muud nipid. Mida pole, seda pole, pean silmas ilusat laulu ja esitust. Tahaks loota, et žürii teeb oma rasket tööd õiglustundega. See pole kindlasti kerge, aga vajalik. Mulle jääb aga arusaamatuks, kuidas mõni nendest piiksujatest üldse julgeb sellist ette-võtmist jõukohaseks pidada. Superstaar superstaariks, aga muusikakultuur eelkõige. Vastasel juhul mängime maha oma muusikakultuuri tuntuse. Jõudu teile, noored lauljad selle raske ülesande elluviimiseks.

HENN LAHESAArE

Tšau Pehmik!…just nii saabub Kattri trenni. Alati rõõmus ja lehvitab igale tundi saabujale. Kõhutantsu tund algas meil maikuu lõpus. Tegin Kattrile ettepaneku, et võiks proovida kõhutantsu tunde teha ka Halinga vallas. Selle peale vastas ta, et tuleb leida ainult ruum ja tema on kohe nõus. Leidsin, et spordikeskus on selleks kõige sobivam. Tänud spordikeskuse kollektiivile sooja vastuvõtu eest! Tunnid algasid vähese rahvaarvuga, kuid üsna ruttu levis info ja varsti oli meid nelja asemel kaksteist. Meil oli ülesanne leida üles kaduma läinud kõhulihas. Uskuge, kõik on selle üles leidnud.

Peale väikest puhkust alustasime taas 15. septembril. Koguneme nüüd Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi aulasse teisi-päeval ja neljapäeval kell 19.00.

Oodatud on kõik huvilised. Jõudu ja jaksu Kattri! Edu Sulle Moskvas, me usume

Sinusse!29. septembril ja 01. oktoobril tunde ei toimu.

ANu Tuur

34 Valla Teataja

Kaua võib?

Nii näeb välja meie lauluväljaku tagune metsa-tukk. Kellegi jõhker ja hoolimatu käsi on risus-tanud looduse ja ühes sellega meie alevi aurat. Kaua võib ja kes on see jõhkardist reostaja? Andke teada, see on meie kõigi ühistes huvides.

HENN LAHESAArE

Halinga vallas alustas perekohvikKäesoleva aasta kevadel oli esimene kohtumine, kus MTÜ Perepesa ja MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse esindajad kutsusid kokku Halinga valla lapsevanemaid, et rääkida pla-neeritavast perekeskuse ideest. Osalejaid oli vähe, aga idee sai käima lükatud.

Laupäeval, 12. septembril toimus Pärnu-Jaagupi lasteaias esimene perekohvik, mis on üks osa perekeskuse tegemistest.

Perekohvik on koht, kuhu emad ja isad tulevad koos lastega. Lapsed saavad koos mängida ning lapseva-nemad vahetada kogemusi ja kohtuda huvitavate külalistega.

Kuigi perekohvik on koht, kuhu on oodatud kõik kogukonna lapsed koos oma vanematega, siis alustuseks oleme seadnud vanusepiiranguks kuni 3-aastased lapsed. Loodetavasti suudame kogemuste ja ressursside suurenedes neid piire laiendada.

Vanusepiirang tähendab seda, et planeeritavad tegevused ja loengud on praeguse seisuga kuni 3-aastastest lastest. Kui aga pe-res on ka vanemaid lapsi, siis ei ole keelatud neid kaasa võtta.

Perekohvik on üks osa perekeskuse tegevustest. Esimesel kohtumisel rääkisime MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse esindaja Marika Ratniku juhendamisel oma mõtetest ja tuleviku-plaanidest. Tulevikus loodame jätkata beebikooliga, korraldada tugigruppe erinevas eas või probleemidega laste vanematele, kursusi lapsevanematele, vanaemade- ja isade õhtuid ja muid toredaid tegevusi. Kõik vastavalt sellele, kuidas Halinga valla lapsevanemad soovivad ning mille järgi vajadust tunnevad.

Samuti vastavalt sellele, millistele tegevustele ja gruppidele lei-dub vabatahtlikke eestvedajaid. Võimalusel lisanduvad tulevikus ka tasulised teenused, nagu näiteks lastehoid, laste sünnipäevade korraldamine, erinevad nõustamised.

Perekohvikus osalemine on tasuta. Praeguse seisuga on kokku lepitud, et korda mööda tuuakse kohvi ja kooki ning seega pole hetkel põhjust raha küsida.

Perekohvik ja muud perekeskuse töölõigud põhinevad va-batahtlikul tööl, kus kõigi lapsevanemate huvi, hool ja kaasa aitamine on väga olulised. Mitte keegi ei tee kõigi eest midagi ära, vaid tehakse koos ja meie jaoks! Halinga vallavalitsuse poolt on perekeskusele eraldatud ruumid Pärnu-Jaagupi lasteaias, kuid kõige muuga tuleb alles tegelema hakata.

Sellegi poolest arvasid esimeses perekohvikus osalenud va-nemad, et üritus läks hästi korda ja et võiks kiiresti uuesti kokku saada. Järgmine kohtumine toimub laupäeval, 17. oktoobril kell 12-14 ning kõik uued huvilised on väga oodatud. Mida rohkem meid on, seda paremad võimalused on perekohviku ja kogu pe-rekeskuse arendamiseks, seega, kellel vähegi võimalust- palun võtke osa! Soovi korral võib lisainfot küsida telefonil 512 9818 või emaili teel: helikunnapas@hot.ee.

Järgmisel kohtumisel kuuleme Regyta Eristelt selle kohta, kuidas Inglismaal on perekeskuste töö korraldatud ja mida ta seal nägi.

Tugevate perekondade kujunemise jaoks on oluline kogu-konna toetus ning perekohviku ja muude tulevaste perekeskuse üritustega saamegi teineteisele abi ja tuge pakkuda!

HELi KÜNNAPAS

POLITSEI NÄPUNÄITEIDTurvalisus on meie endi kätesPolitseiametnikuna juhin inimeste tähelepanu asjaolule, et raskel majanduslikul perioodil hakkab kuritegevus suure tõe-näosusega kasvama. Oluline on meeles pidada, et praktiliselt iga inimene saab ka ise ära hoida olukordi, kus võib sattuda kuriteo ohvriks. Lihtsaim ettevaatusabinõu on jälgida, et ei autos ega koduümbruses ei oleks liialt oma isiklikud ja kalli-hinnalised esemed nähtaval ja laokil. Hoidke silm peal oma asjadel ka koduseinte vahelt väljas viibides: kaupluses, koolis, lõbustusasutuses. Järelevalveta jäetud asjade puhul lihtsalt on kehtimas loogika, et need vahetavad lihtsamalt omanikku.

Tundke huvi nende vastu, kes elavad teie naabruses. Pole tähtis, kas elate eramupiirkonnas või kortermajas – heanaa-

berlikud suhted aitavad tagada turvalisemat elukeskkonda. Korterelamud on enamjaolt saanud korralikud ja turvalised uksed, neid sulgedes ja lukustades hoiate eemale võõrad ja soovimatud isikud. Varavastaseid kuritegusid pannakse toime peamiselt siis, kui objekt, mida varastada, on kerge vaevaga või ahvatlevalt kättesaadav. Siinkohal panen kõigile südamele – hoolitsege oma vara eest selliselt, kasutades kõiki võimalikke turvameetmeid, et kellelgi ei tekiks teie vara vastu kriminaalset huvi.

Praegusel ajal on suur tõenäosus langeda ka mõne osava kelmi ohvriks, kes loob teile petliku ettekujutuse võimalusest midagi väga odavalt saada. Tulemus võib olla aga vastupidine

35Valla Teataja

– te ei saa midagi ja jääte võib olla ilma ka olemasolevast. Pärast suurt tarbimisbuumi lõppu on inimeste harjumused ikka vanad, kuid tõenäosus petetud saada on oluliselt suurem. Ärge makske kunagi sajaprotsendilist ettemaksu – see ei ole mingist seadusest tulenev nõue ning samas võib see olla esimeseks märgiks n-ö kahtlasest tehingust. Kõiki “väga häid” pakkumisi tasub hoolikalt uurida – võttes pisut aega ja uurides tagamaid, võime oluliselt rohkem teada saada tegelike asjaolude kohta. Kindlasti tuleb vältida kergekäelist raha kandmist, mis iganes põhjusel (liba-töökuulutused, laenud, netikaubandus jms),

kolmandatele isikute pangakontodele ning kõik isiklikud turvakoodid on mõeldud teadmiseks vaid inimesele endale. Soodsalt pakutakse müüa tihtipeale varastatud kraami, soo-

vitan sellistesse ostu-müügi tehingutesse suhtuda äärmise ettevaatusega.

Õigusrikkumistest teavi-tage kindlasti politseid ning seda võimalikult kiirelt – nii annate olulise panuse rikkujate tabamisele.

AiN LEPiKPärnu-JaaguPi konstaabliJaoskonna komissar

Tundke huvi nende vastu, kes elavad teie naabruses. Pole tähtis, kas elate eramupiirkon-nas või kortermajas – heanaaberlikud suhted aitavad tagada turvalisemat elukeskkonda.

Suvekodud jäävad meid ootamaSügisel saabuvad inimesed oma suvekodudest taas linna rüppe ja nii jäävadki maakohtades paiknevad majakesed ootama uut puhkust või nädalalõppu. Võõrastele ei jää aga üksikud majad sugugi märkamata ja kordame siinkohal üle põhitõed, et vältida ebameeldivaid külastajaid või kuidas käituda, kui võõras siiski “külas” käinud.

Kui on plaan suvekodust pikemaks ajaks lahkuda, siis esmalt vaadake ringi, et ei jääks nähtavale asju, mis kutsumata kü-lalistes huvi võiks tekitada. Käige ümber hoone ja vaadake aknast sisse – kodutehnika, ajaloolise väärtusega esemed ja muud teile väärtuslikuna näivad asjad olgu vaateväljast eemal. Kõige parem on sellised esemed viia turvalisse hoiupaika, kuid loomulikult on ka selliseid asju, mille puhul see võimalik ei ole. Võimalusel on hea ka pikemaajalisel eemalviibimisel oma vara üles pildistada: nii on hiljem hea kindlaks teha, kas kõik olemas ja varguse juhul on piltide abil tunduvalt lihtsam esemeid ka otsida.

Üheks parimaks mooduseks varal silm pead hoida on abipalve naabritele. Kui läheduses on elamuid, kus paiksed elanikud, leppige nendega kokku, et nad ka teie hoonet jälgiks ja seal toimuvast kahtlasest tegevusest viivitamatult teile ja

politseile teada annaks. Kuid tihti on ka nii, et vaatamata jõupingutustele, murtakse

ikkagi teie valdustesse sisse ning siis on juba oluline teha koostööd politseiga.

Avastades sissemurdmise, tuleb sellest viivitamatult teavitada politseid. Ärge tormake majapidamisse ja hakake kiirustades otsustama, mis olemas ja mis puudu ning ärge

püüdke korda luua. Oodake ära politsei saabumine ning selleks, et kurjategijate jälgi tabada, on vajalik säilitada sündmuskoha puutumatus. Üheskoos toimetades selgitage välja, milline on tekitatud kahju.

Olge ise oma ja ka teiste vara hoidmisel hoolsad: ukselukk olgu turvaline ja võimalusel laske paigaldada signalisatsioon. Olles hea ja hoolas naaber, aidake ka teiste varal silma peal hoida. Kui märkate kahtlasi inimesi ümbruskonnas või arvate pealt nägevat vargust, tea-tage sellest viivitamatult politseisse.

Hoiame oma vara ja aitame ka teisi, teeme koostööd oma-vahel ja politseiga – nii ennetame süütegusid ja aitame kaasa nende kiiremale lahendamisele.

TÕNu KiViSPärnu Politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar

Kui on plaan suvekodust pikemaks ajaks lahkuda, siis esmalt vaadake ringi, et ei jääks nähtavale asju, mis kutsumata külalistes huvi võiks tekitada.

Korstnapühkimisest

Kui tihti peaks korstnat puhastama?Olgu siis ise või kutselise korstnapühkija poolt, pidevalt

kasutuses olevaid küttekoldeid tuleb puhastada kaks korda aastas. Kui ahju köetakse ainult talvel, tuleb seda puhastada üks kord aastas. Näiteks keskküttekatelt kivisöega küttes, tahmab suitsulõõrid oluliselt kiiremini ära ning puhastada on vaja mitu korda aastas. Kui lõõrid on puhtad, on see ka kütte kokkuhoid, sest soemüür läheb kiiremini soojaks.

Kas puhastada korstnat ise, või usalda töö spetsialistile?

Mis puudutab küsimust, kas puhastada korstnat ise või kutsuda seda tegema meistrimees, siis mina soovitan kasutada

igal juhul asjatundja teenuseid, kuigi ühepereelamutes on lubatud ka omanikul ise küttesüsteemi puhastada. Kutseline korstnapühkija vaatab üle ka korstna üldise seisukorra ning annab nõu, kus ja kuidas parandustöid teha. Korstnapühkijal on olemas ka terve arsenal erinevaid puhastusharjasid, mille hulgast saab siis kasutamiseks valida just korstnale sobiva. Näiteks plekk-korstnat ei tohi üldse traatharjaga puhastada, sest see kriimustab pinna ära. Suits on happeline ning krii-mustatud pinnaga korsten hakkab seest roostetama. Protsess toimib suhteliselt kiiresti. Plekkkorstna puhastamiseks on kapronharjad. Plekk-korstnatel on ostes garantii ja kui midagi juhtub ning pöörduda müüja poole, küsib müüja kindlasti korstnapühkimise kohta akti. Akti puudumisel ei ole korstnat nõuetekohaselt hooldatud ning garantii ei pruugi kehtida. Ka kindlustusselts võib nõuda, et just kutseline korstnapühkija kütteseadmeid puhastaks ning tulekahju korral tuleb esitada aktid korstnapühkimise kohta. Kui kindlustusseltsi poolt sellist nõuet ei ole, võib ühepereelamutes ise korstnat püh-kida, kuid ka selle kohta peab omanik ise arvestust pidama, märkides töö tegemise kuupäeva üles.

Kui korterelamu ja ridaelamu puhul tuleb korstna püh-kimiseks kutsuda kutseline korstnapühkija, siis ühepe-reelamus tohib korstnat ise pühkida ka omanik ise, kui vahendid on olemas. Korstnapühkija Kalle Vaargas räägib mida ise korstna pühkimisel arvesse võtta.

36 Valla Teataja

Korstnapühkimise hind sõltub sellest, kui palju kütte-koldeid majapidamises on. Küttekollete korrashoiu pealt ei peaks kokku hoidma. Kui tuli lahti läheb, ulatuvad kahjud tuhandetesse ja sadadesse tu-handetesse. Kui aga peljatakse kutselise korstnapühkija kutsu-misega liiga kõrgeid kulusid, on üheks võimaluseks kutseline korstnapühkija kutsuda üle aasta ning vahepeal ise pühkida.

Millele tuleb tähelepanu pöörata küttesead-meid ise puhastades?

Kütteseadet puhastama asudes tuleks esmalt selgeks teha kas kütteseade on korras. Tahmaluuke peab olema võima-lik õhutihedalt sulgeda, et sealt suitsu läbi ei immitseks. Soemüür, korsten ja küttekolle ise peavad olema terved ja ilma pragudeta.

Puhastada tuleb kogu küttesüsteem. Tihtilugu puhastavad just vanad inimesed ainult tahmaluukidest, ega lähe korstna otsa.

Korstna puhastamisel on oluline ka tööde järjekord. Alustada tuleb ülevalt poolt, sest tahm kukub alla. Kui alt alus-tada, siis hiljem kukub tahm ülalt lõõridesse ja sinna jääbki.

Tahmaluukidest puhastades tuleb kontrollida ka tõmmet. Tõmmet saab kontrollida käega tunnetades, või paberilehega. Tõmme peaks paberilehe vastu tahmaluugi ava tõmbama.

Puhastada tuleb ka saunaahjusid, kaminaid ning kütte-katlaid.

Mida peaks teadma soemüüridest?Soemüür on mõeldud soojusenergia salvestamiseks.

Kulunud soemüüri esimene tunnus on kiire kuumenemine ning kiire jahtumine. Sellisel juhul ei ole muud, kui uus soemüür ehitada, sest ilma soojaks küta pole mõtet. Vanade ahjude puhul on tihti puuduseks, et müüri vuugi vahed on hõredad, segu on kivide vahelt välja pudisenud. Avast võib mõni säde välja lenduda ja tulekahju tekitada. Kivikorstnatel peab ka pööningul vuugivahesid jälgima, et seal tulekahju ei tekiks.

Mida peaks teadma korstna ehitusest ning kuidas hinnata selle seisukorda tuleohutuse seisukohast?

Kasutusel on moodulkorstnad ja kivikorstnad. Igal korstnal on oma hoolduse eripära ja korstna paigaldaja/ehitaja peaks tellijat ka selle puhastamisest informeerima. Üldjuhul peab olema igale kütteseadmele eraldi suitsulõõr. Korsten peab ole-ma täies pikkuses kontrollitav ning puhastatav. Paljudel uutel majadel on millegipärast ära unustatud korstnale tahmaluugid teha. Selline korsten aga ei ole täies pikkuses puhastatav. Selleks, et korstnat puhastada saaks, peab tahmaluukide ette jääma vähemalt 0,6 meetrit vaba ruumi.

Tuleohutuse seisukohalt aga eksitakse enim metallist moodulkorstnat kasutamise ning paigaldamise osas. Võimsale küttekoldele pannakse odavam, madalamat temperatuuri taluv korsten. Metallist korstnatele on töötemperatuur peale märgitud ning võimsamad küttekolded nõuavad kõrgemat temperatuuri taluvat korstnat. Näiteks ei tohi 350 C taluvat korstnat paigaldada saunaahju kerisele, see on mõeldud väike-se põlemiskoldega ahju tarbeks nt Bullerjanile. Samuti ei ole tihtilugu korstna läbiviigud vahelagedest/konstruktsiioonides piisavalt isoleeritud ning see võib tulekahju põhjustada.

Kui ahi ei tõmbaÜheks põhjuseks, miks ahi või pliit suitsu sisse ajab ja

ei tõmba, võib olla hoone üldine ventilatsioon. Tänapäeval

tehakse hooned tihtilugu remondi käigus väga õhtutihedaks. Maja ümber pannakse tuuletõkkeplaat ja ette plastikaknad.

Euroremondi käigus kaob maja loomulik ventilatsioon, aga lisaventilatsioonivõima-lusi juurde ei ehitata. Sellisel juhul ei saa tulekolded piisa-valt hapnikku ning põlemisel hakkab tekkima pigi. Must nõre tahmaluukide vahel on

märk sellest, et tegemist on hapnikuvaese põlemisega. Pigi tekib liiga madala temperatuuriga põlemisel.

Harvad pole juhused, kui ahiküttega korrusmaja üks elanik paigaldab endale võimsa kamina ning teistes korterites hakkab ahi suitsu sisse ajama. Põhjus on selles, et maja küttesüsteem läheb tasakaalust välja kuna kõigile küttekolletele ei jätku enam piisavalt põlemiseks vajalikku hapniku.

Mida teha, kui tahm on korstnas põlema läinud?

Tahma põlengu korral korstnas läheb korstnajalg väljast-poolt väga kuumaks. Tahmapõlengud on väga ohtlikud, sest kõrge temperatuur lõhub korstnat. Tahmapõlengu puhul tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112 ning sulgeda kõik ahju avaused, et piirata hapniku juurdevoolu. Kui on võimalik ja endale ohtutu, võib enne päästjate kohalejõudmist põlengut ise pulberkustutiga kustutada, väikeste sutsudega kustutist pulbrit ahju suu kaudu korstnasse suunates.

Tahma põletamine Kui teile tuleb korstnapühkija, kes ütleb, et hakkame teie

majas korstnat puhtaks põletama, siis mina soovitan sellise korstnapühkija oma majapidamisest eemale hoida, sest tege-mist on erakordselt tuleohtliku asjaga. Tahma põletamine on äärmuslik korstna puhastamise viis, mida pole üldse vaja teha, kui kütteseadmeid regulaarselt hooldada.

Mida peab omanik tegema enne korstna- pühkija külaskäiku?

Majal peab olema juurdepääs korstnale, pääs katusele ning katuseredelid. Kohale kutsutud korstnapühkija ei hakka redelit paigaldama, see on omaniku ülesanne. Kui redeleid ei ole, tuleb omanikul tasuda ka tõstuki eest.

KorSTNAPÜHKiJA KALLE VAArgASsauga vabatahtlike tuletõrJeselts

Mis puudutab küsimust, kas puhastada korstnat ise või kutsuda seda tegema meistrimees, siis mina soovitan kasutada igal juhul asjatundja teenuseid, kuigi ühepereelamutes on lubatud ka omanikul ise küttesüsteemi puhastada.

Kõige olulisem korstnapühkimise kohtaKütteseadet tuleb tahmast puhastada üks kord aastas, aastaringselt kasutatavat ahju/pliiti kaks korda aastas või isegi tihedaminiMajas peab korstna pühkimiseks olema loodud ligipääs katusele ja korstnaleOmanik peab pidama arvestust korstna pühkimise üle ka siis, kui ise korstnat pühibKutseliselt korstnapühkijalt tuleks alati töö kohta akt küsida ja see alles hoidaKutsetunnistusega korstnapühkijad korstnapühkijate koja lehelt www.korstnen.eeKutsetunnistusega korstnapühkijate kontakte saab ka päästeala tasuta infotelefonilt 1524Kutseline korstnapühkija on see, kes on läbinud vas-tava koolituse ja tal on kutsetunnistusTeenustööna tohib korstnaid puhastada ainult kutseline korstnapühkija

•

•

•

•

•

•

•

•

37Valla Teataja

ToimeTuse vabandus

Juunikuu Valla teatajas on ekslikult põhikooli lõpetajate pildi all Mari-Liis Viirmaa nime asemel Mari-Liis Vahter. Vabandame.

Tänuavaldus

Südamlik tänu peale tuleõnnetust meile osutatud abi ja toetuse eest: Halinga Vallavalitsus, abivalmis külaelanikud, tuttavad, sõbrad, sugulased, kollee-gid Kaelase Koolist ja PMÜ Libatse kauplusest. Eriline tänu väga tublidele ja kiiretele töömeestele Martin Männile ja Andrus Naaritsale. Samuti tä-nud Lääne-Eesti Päästekeskuse Pärnumaa pääs-teosakonna Pärnu-Jaagupi tugikomandole kiire tegutsemise eest.

Antsu talu rahvas Araselt

mÄLumÄnG mälumängu huvilised! Esimene peamurdmine toimub oktoobrikuu viimase nädala reedel, so 30. oktoobril 2009 kell 19.00 Pärnu-Jaagupi Rahvamajas. Küsimused valmistab ette Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi kooli-muuseumi juhataja Tiit Margna. Palume võistkonda-del registreeruda hiljemalt 23. oktoobriks telefonil 447 3702 või 447 3707.

KINO

Järgmine film Pärnu-Jaagupi Rahvamajas TÄISKASVANUTELE 6. oktoobril kell 19.00USA sõjafilm “VÄÄRITUD TÕPRAD”Filmi pikkus 2 tundi ja 33 minutit.Heli korras

Kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine toimub alljärgnevalt: 2. oktoobril kell 9-12 Libatse külas nn vanal tule-tõrjestaadionil;9.  oktoobril  kell  9-12  Pärnu-Jaagupi  rahvamaja juures;16. oktoobril kell 9-12 Vahenurme külas seltsimaja juures. Võimalus on teha ka komplekssüsti, see on tasuline ja ettetellimisega. Info telefonil 5143418 Marika Juhani.

1. OKTOOBRIL TOIMUB RAHVUSVAHELISE EAKATE

PÄEVA TÄHISTAMINE

HALINGA VALLAVALITSUS KUTSUB OSALEMA

KELL 12.00 KEPIKÕNNI MINIMARATONMaratoni viib läbi Sirje Soovik (Pärnu Spordiselts Kalev). Kogunemine Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi staadionil.

KELL 14.00 KOHVILAUD RAHVAMAJASEakaid tervitab vallavanem Ülle Vapper

NB! Kepikõnnil osalemiseks on vaja-lik eelnev registreerimine hiljemalt 29.09.09, telefonidel 447 3709, 447 3710 (vallavalitsuse sotsiaalametnikud).

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!!!Ootame Teid 14. novembril kell 14.00

Vee Rahvamajja

XIV KÜLAPILLIMEESTE KOKKUTULEKULE

KontsertTants

Kaasatoodud pillide näitus

Jääme ootama! Kontakt 5302 5870 Silvi Kruusa

Ööl vastu 28. juulit õitses Aino Siniväli elutoas öökuninganna.

38 Valla Teataja

ÄRIKUULUTUSED

kell 16.00 perearstikeskuse ja internaadi avamine

kell 18.00 pidulik aastapäeva aktus pärnu-jaagupi rahvamajas

kell 20.00 peoõhtu halinga restoranis tantsuks marek kukk

halinga valla 18. aastapäeva tähistamine

10. oktoobril 2009

lauad ettetellimisel kuni 5. oktoobrini ainult halinga restoranist

Alates 1. oktoobrist on võimalus osta jõu-saali ja saalitreeningu  KLIENDIKAART (10 korda, 11. kord tasuta)  Teisipäeval  ja  neljapäeval  alates  kella 17.00-st  ja  pühapäeval  alates  12.00-st võimalus  broneerida  PERESAUNA  –  kuni kuus inimest 100 krooni tund, 7-10 inimest 150 krooni tund.

Nädalavahetusel on hea võimalus pidada lapse SPORTLIK SÜNNIPÄEVAPIDU. 

Info 449 7065 või 5447 2302  

SPORDIKESKUSE LAHTIOLEKUAJAD

E-R 8.00-22.00L   avatud ainult ürituste ajal

P 12.00-16.00

SAUNR 15.00-19.00

39Valla Teataja

Digibox tasuta kanalite vaatamiseks koos paigaldusega 1250 krooni. Info teleriremondist Pärnu mnt 12 või telefonil 53 33 33 13

KUUM

AKSUTA

KUUM

AKSUTA

KUUM

AKSUTA

KUUM

AKSUTA

DIG

I

DIG

I

DIG

I

DIG

I-TV TV

TV

TV

a&M auTOPEsulaT-R 10-19, l 10-17, P 10-14

Teeme kodutekstiilvaipade keemilist puhastust – 50 krooni/m²

OÜ RessingmarPärnu-Jaagupi, Pargi 25694 2646

KLIENDIPÄEVPärnu-Jaagupi postkontoris

neljapäeval, 8. oktoobril kell 12.00-18.00

Kohal on nõustaja, kes tutvustab

Postipangas pakutavaid SEB teenuseid ja tooteid

ning vastab Sinu küsimustele.

Tule ava kliendipäeval arvelduskonto, telli pangakaart

ja sõlmi internetipanga- või otsekorraldusleping. Valides nende hulgast

vähemalt kaks sobivat – ootab Sind KINGITUS!

Kliendipäevale tulles võta kindlasti kaasa isikut tõendav

dokument.

AEROObIKA TREENINgUD algavad neljapäeval, 1. oktoobril 

kell 18.00 gümnaasiumi aulas (sissepääs spordikeskusest).

40 Valla Teataja

Hea klient! Kasuta sel sügisel soodsat võimalust õued ja panipaigad korda teha! Koristuse ja remondi käigus tekkivate jäätmete pärast ära muretse – võta ühendust Ragn-Sellsiga ja teeme just Sulle sõltuvalt asukohast ja jäätmete liigist väga hea pakkumise! Loe rohkem infot ka kõrvalole-vast reklaamist! Säravat sügist soovides

Ragn-Sells ASÜle-eestiline klienditeenindus 15 155parnu@ragnsells.eehaapsalu@ragnsells.eewww.ragnsells.ee

Pärnumaa teabeliini projekti raames korraldab SA Pärnu Vabahariduskeskus volikogudesse kandideerijatele tasuta koolituse:

“Kaasamise hea tava ja avaliku esinemise oskused”.Palun valige allpooltoodud koolitustest endale sobi-

vaim.01. oktoober kell 17.0002. oktoober kell 17.00

Koolitus: Glütseriinseebi valmistamine (tore tegevus koos lastega)

Õpitoas sulatatakse seebimass, saadakse teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas neid seebi tegemisel kasutada, milline peab olema segu vahekord. Sulanud seebimassile lisatakse soovitud lisandid ning valatakse seep vormi. Iga osaleja saab kaasa valmi-nud seebi ja seebi näidisretsepti. Kodust võib kaasa võtta mõne seebivormiks sobiva nõu, näiteks laste liivavormid, kodujuustu karp jne.

Koolituse maksumus: 150 krooni inimese kohtaKoolituse aeg: 25 oktoober, kell 11.30Koolituse toimumise koht: Sarapuu talu, Roodi küla,

Halinga vald (vajadusel saame aidata transpordiga). Koolitusele registreeruda hiljemalt 18. oktoober, tele-

fonil 5134683.

Koolitus: seebi valmistamine seebikivist ja rasvadestUue aja isetehtud seep erineb vanaema keedetud tõm-

must pesuseebist olulisel määral.

Materjalina kasutatakse niisutavaid taimseid õlisid, lisatakse looduslikke värvi ja lõhnaaineid.

Tegevus ise meenutab pigem loomingulist ja mõnusat kokkamist.

Töötoa hind sisaldab- sissejuhatus seebivalmistamisse- seebikivi käsitlemine-seebikivi, oliiviõli, sheavõi, kakaovõi ja kookosrasv

seebi valmistamiseks.-lõhna- ja värvained omal valikul-kirjalikud materjalid koos seebi retseptidegaKoolituse orienteeruv kestus 3 tundi.Koolituse maksumus: 350 krooni inimese kohtaKoolituse aeg: 25 oktoober, kell 15.00Koolituse toimumise koht: Sarapuu talu, Roodi küla,

Halinga vald (vajadusel saame aidata transpordiga). Koolitusele registreeruda hiljemalt 18. oktoober, tele-

fonil 5134683.

04. oktoober kell 12.0008. oktoober kell 17.00Koolituse kestvus 4 tundi. Koolitus toimub Pühavaimu

26, Pärnus, koolitaja on Elmar TrinkKuna kohtade arv koolitusele on piiratud, palume

kindlasti eelnevalt registreeruda vabahariduskeskus@hot.ee või telefonil 5301 9880.

Koolitus volikogudesse kandideerijatele

vaLmisTame ise seepi

41Valla Teataja

KIRIKUTEATED

04. oktoober kell 12.00 Jumalateenistus11. oktoober kell 12.00 Lõikustänupüha jumalateenistus18. oktoober kell 12.00 Jumalateenistus25. oktoober kell 12.00 Jumalateenistus

Argipäeva jumalateenistused toimuvad igal kolmapäeval kell 18.00

06. oktoobril kell 11.00 alustab koguduse käsitööring oma järjekordset hooaegaPiiblitunnid toimuvad 14. ja 28. oktoobril kell 11.00 kogudusemajasTeepärastlõuna 22. oktoobril kell 14.00 kogudusemajas

Koguduse kantselei on avatud T-N 10.00-13.00 ja 14.00-16.00

Käesoleval aastal toimus Eesti Kirikute Nõukogu eestve-damisel juba üheksandat korda projekt “Teeliste kirikud”. Üle Eesti oli suvel pikemalt avatud ligi kahesaja kiriku, kabeli, palvemaja ja kloostri uksed. Üheks nende seast oli ka EELK Pärnu-Jakobi kirik.

Teeliste kirikutes on oodatud inimesed, kes soovivad tutvuda pühakodades leiduva kultuuri- ja ajaloopärandiga. Kuna kirikud aga elavad ka tänapäeval oma elu, siis saavad kõik sisseastujad ka selle elu ainulaadsusest osa.

Kuigi pühakoda on jätkuvalt asulas hoone, millest märkamatult mööda minna ei saa, siis sellegi poolest on kahjuks üsnagi tavaline, et aastaid kiriku kõrval elanud inimene pole sinna veel kordagi oma jalga tõstnud. Vahel tuuakse põhjuseks, et “kirik on ju kogu aeg suletud” või et “mis mul sinna asja on?”!

Suvine teeliste kiriku projekt on selles suhtes väga tänuväärne, kuna annab igale inimesele võimaluse lihtsalt tulla pühakotta ka jumalateenistuse-välisel ajal. Kirik on õige koht, et korraks peatuda, igapäevasest sagimisest välja tulla ning mõni hetk vaikselt istuda ja mõtiskleda väärtuste üle, mis ulatuvad üle aja piiride. Ja mõtisklemi-ne ning rahulikult aja mahavõtmine on minu arvates just see, mida meie praeguses olukorras on vaja hulga rohkem kui seda mõttetut sebimist endise majandusliku olukorra päästmise nimel.

Käesoleval aasta juunist kuni augusti lõpuni oli EELK Pärnu-Jakobi kirik avatud tänu paljudele kirikuvalvuritele. Külalisteraamatusse kirjutas oma nime 399 teelist, kuid kirikuvalvurite sõnul oli palju neidki, kes ennast kirja ei pannud. Külastajaid oli igast Eestimaa otsast, Ahjast Saaremaani. Meie kirikusse jõudsid ka üllatavalt paljud välismaalased sellistest riikidest, nagu India, Rootsi, Hispaania, Saksamaa, Soome, USA, Venemaa, Norra, Taani, Poola ja Prantsusmaa.

Kuna me kahjuks ei ole veel nii kaugele jõudnud, et kirik võiks avatud olla ilma valveta, siis oluline osa projektist on ka kirikuvalvurid. Tänuks teelistele pühendatud aja eest käisid 11. septembril meie kirikuvalvurid väikesel retkel, mille käigus külastati järgmisi kirikuid: EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirik, EAÕK Häädemeeste Issandamuutmise kirik, EELK Häädemeeste Miikaeli kirik, EELK Treimani kirik, EELK Võiste kirik.

Erinevaid kirikuid tutvustavate inimestega rääkides tegi kurvaks ühine tõdemus, et koguduseliikmed ei mõista

Meie kirikuvalvurid Treimani luteri kirikus

Kirikuvalvurid külastasid kirikuid

EAÕK Häädemeeste Issandamuutmise kirikus

oma kohustusi kiriku ees. Paljud kirikud on remonditud ja hooldatud sõpruskoguduste rahade eest, kuigi enda asula pühakoja eest hoolitsemine peaks olema ühiselt nii koguduseliikmete kui ka nende mure, kes soovivad kirikus aegajalt vaid ajalugu või kultuuri nautimas käia!

Kuigi suvine teeliste kiriku projekt on EELK Pärnu-Jakobi koguduse jaoks sel aastal lõppenud, ei tähenda see, et nüüd on kiriku uksed suletud! Vastupidi- koguduse igapäevane elu läheb edasi ja kõik on väga oodatud selle erinevatest vormidest osa saama!

HELi KÜNNAPAS

42 Valla Teataja

ÕNNITLEME OKTOOBRIKUU

SÜNNIPÄEVALAPSI

Lugupeetud Halinga Valla Teataja kaasautor! Et tagada valla lehe tõrgeteta ilmumine kuu lõpuks, ootame materjale hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks Halinga Valla-valitsusse. NB! Tekstid palume koostada Wordi-dokumendina, kirjasuurusega 12, kirjastiiliga normal ja fondiga Times New Roman. Võimalusel saata elektronposti teel. Toimetus jätab endale õiguse selguse huvides tekste redigeerida.

Valla Teataja toimetus

Valla Teataja nr 148 toimetus: Tiia Kallastu, Riini Õige. Telefon: 447 3707, 447 3700, faks 447 3701, halinga@halingavald.eee-mail: tiia.k@halingavald.ee, riini.o@halingavald.eeValla veebilehe aadress: http://www.halingavald.ee/

MÄLESTAME LAHKUNUID

ÕNNITLEME LAPSEVANEMAID!

JAAN OLLI 01.09.1936-04.07.2009

LEMPI HUNT27.03.1931-19.07.2009

PAVEL LAHHIN30.01.1941-18.08.2009

MATTI-VELLO TÕNTS27.05.1937-22.08.2009

UNO LIIVA29.11.1951-28.08.2009

KALJU MADISSON22.10.1937-01.09.2009

ANTS KOODI 18.10.1939MART JUHANI 29.10.1939LEIDA JEESER 31.10.1939HEINO ÕIGE 22.10.1938KALJU MADISSON 22.10.1937HEINO LILLEMÄGI 18.10.1936ANNI ROOSEN 14.10.1936RUDOLF AAS 17.10.1934HUGO MARKSON 17.10.1934ILMAR MOOSE 21.10.1934JUTA RANNAMEES 22.10.1934ÕIE ASSMANN 23.10.1932ELMAR AIMLA 5.10.1931VAIKE LASSEL 16.10.1931VALVE TOOMSALU 19.10.1931VELLO KALLASMAA 24.10.1930SAIMA ŠTOLTS 26.10.1930HEINO KESANURM 21.10.1929ILME KALLASMAA 29.10.1929SALME KINGISEPP 19.10.1928ELLA PULS 2.10.1927ELLEN KOLD 6.10.1926HILDA KUUSIKMAA 1.10.1924JAAN PÄRNA 28.10.1923EMMI UUSTALU 22.10.1923NIINA KALMET 27.10.1922AINO JAKOBSON 28.10.1922VILMA-MIRKADIE REIDLA 28.10.1922LINDA TENG 29.10.1922VAIKI KALDMÄE 5.10.1921LIISA OJASAAR 2.10.1913ADOLF NUUME 3.10.1911

Eva ja Tanel Paeveeril sündis 20. juulil poeg

JAN PAEVEER

Sigrid Talil ja Andres Kiiselil sündis 23. juulil tütar

ALEKSANDRA KIISEL

Eli Saagimil ja Jaanus Järvemetsal sündis 01. augustil tütar

SELENA JÄRVEMETS

Gerli Jaaksonil ja Ando Rehel sündis 02. augustil tütarMARTHA REHE

Liina Kivil sündis 06. augustil tütarLY-SANDRA KIVI

Kaylit Kuusk’el ja Janar Urbanil sündis 11. augustil tütar

ANDREA URBAN

Teele ja Urmas Põllul sündis 27. augustil poeg

KARL-MARKUS PÕLD

Meie siiras tänu PJV Hooldusravi kollektiivile tänuväärse töö eest!

Matti-Vello Tõntsu pere