Globaalne inimarengu Globaalne inimarengu aruanne 2007/2008aruanne 2007/2008

ja Eesti koht inimarengu ja Eesti koht inimarengu järjestuses 2008järjestuses 2008

Ene-Margit Tiit

Eesti inimarengu aruande 2008 esitlus Tallinn, KUMU, 9.03.2009

Inimarengu mõõtmineInimarengu mõõtmine

Alates 1990. aastast avaldab ÜRO igal aastal inimarengu aruande. ◦Aruandes kajastatud riikide arv suureneb järjest, viimases tabelis oli neid 179.

◦Aruanne sisaldab ka kõigi riikide järjestust inimarengu indeksi IAI (Human Development Index, HDI) järgi

Kõrge inimarenguga riike (2008)Kõrge inimarenguga riike (2008)

1. Island 26. Sloveenia2. Norra 35. Tšehhi3. Kanada 38. Ungari4. Austraalia 39. Poola5. Iirimaa 41. Slovakkia6. Holland 42. Eesti7. Rootsi 43. Leedu8. Jaapan 44. Läti9. Luksemburg 56. Bulgaaria10. Šveits 62. Rumeenia11. Prantsusmaa 67. Valgevene12. Soome 72. Venemaa

Eesti koht Inimarengu järjestusesEesti koht Inimarengu järjestuses

Viimase ÜRO poolt avaldatud Inimarengu aruande (Human Development Report 2007/2008) rikkalikus statistikas oli kasutatud põhiliselt 2005. aasta andmeid ja selles aruandes oli Eesti 44. kohal

Detsembris 2008 avaldati uus järjestus (A statistical update 2008 - HDI rankings), kus oli kasutatud 2006. aasta andmeid. Eesti oli tõusnud 42. kohale, kuuludes 75 kõrge inimarenguga riigi hulka.

Inimarengu indeksInimarengu indeks

Inimarengu indeks koosneb kolmest võrdse kaaluga komponendist:◦Oodatav eluiga sünnil (mõõdab tervist ja

pikaealisust)

◦Haritus (sisaldab täisealiste kirjaoskust ja õppijate vanuselist määra põhi-, kesk- ja kõrghariduse tasemetel

◦Elujärg, mis näitab võimaluste ning valikute hulka ja mida mõõdab sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (US dollarites).

Eesti IAI komponentide väärtusedEesti IAI komponentide väärtused

RahvastikuarengRahvastikuarengAlis Tammur

Helerin RannalaMare Vähi

Ene-Margit Tiit

Suremus ja oodatav eluigaSuremus ja oodatav eluiga

Keskmise oodatava eluea poolest on Eesti kõigi maailma riikide järjestuse praktiliselt keskel, jäädes kaugele maha enamusest Euroopa riikidest.

◦Eriti madal on Eesti meeste oodatav eluiga

(2007 M – 67, N – 79, keskmine – 73)

◦Venekeelsete meeste eluiga on märksa lühem Eesti keskmisest tasemest.

SündimusSündimus

Taasiseseisvumise järel ilmnenud demograafiline šokk hakkas Eestis taanduma kiiremini kui teistes siirderiikides.

Sündimus on viimase 10 aasta jooksul tõusnud, kasv on kiirenenud viimastel aastatel

Summaarne sündimuskordaja (mis mõõdab keskmist laste arvu naise kohta oli Eestis 2007. aastal 1,64) olles jõudnud Euroopa keskmise tasemeni,

Siiski on see vaid 80% taastetasemest

Summaarse sündimuskordaja Summaarse sündimuskordaja muutumine 1970—2007 muutumine 1970—2007

RänneRänne

Välisrände andmed on väga puudulikud, täna me ei oska hinnata, kas Eestist on viimasel kümnendil lahkunud 15 000 või 50 000 inimest. Selgust on võimalik saada 2011. aastal toimuvast rahvaloendusest.

Viimastel aastatel on (registreeritud) sisse-rändajate seas ligi pooled Eesti kodanikud, kes pöörduvad tagasi kodumaale.

Siserändes ilmneb 2 suundumust:◦Lahkutakse ääremaadelt keskuspiirkondadesse;◦Suurlinnadest siirdutakse linnalähivaldadesse.

HaritusHaritusKarmen Trasberg

Ene-Margit Tiit

Tasemehariduse määrTasemehariduse määr

Harituse näitajate osas kuulub Eesti maailma riikide kõrgeimasse kümnendikku.

Tasemehariduse määr näitab õppurite hulka vanuserühmiti. Eestis on see◦1. tasemel (põhiharidus) 99,5%◦2. tasemel (keskharids) 90%◦3. tasemel 46—55% (arvestades vastavalt 3-

või 5-aastast kõrgkooli kursust)

Tasemehariduse määr Eestis 2007Tasemehariduse määr Eestis 2007(protsentides vanuserühmast) (protsentides vanuserühmast)

Eesti haridus rahvusvahelises Eesti haridus rahvusvahelises võrdluses – PISA testvõrdluses – PISA test

2006. aastal läbi viidud rahvusvahelise võrdlusuuringu PISA kohaselt on Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised loodusteadustes ja oskused neid teadmisi kasutada väga head.

Õpilaste keskmise taseme poolest jagas Eesti 57 riigi seas koos Jaapaniga 5.-6. kohta.

Tähelepanuväärselt vähe oli Eestis nõrkade teadmistega õpilasi.

Eesti peamiseks probleemiks oli eriti silmapaistvate õppurite vähesus.

Kõrgharidus Eestis (õppurite Kõrgharidus Eestis (õppurite arvud erialarühmades)arvud erialarühmades)

Teadusharidus EestisTeadusharidus Eestis

Teaduse ja tehnika erialade tudengite osa kõigi tudengite seas oli Eestis 23% (Euroopa keskmine tase)

2007 aastal olid Eestis õppurite suhted:◦Bakalaureuseõppes/ magistriõppes 3,4;◦Magistriõppes/ doktoriõppes 6,3;◦Doktoriõppes/ dr kraadi kaitsnud 14,8

Doktorikraadi kaitsnute seas on suur väljaränne, sest rakendusvõimalused Eestis piirduvad akadeemilise sfääriga.

Sisemajanduse Sisemajanduse koguprodukt ja elujärgkoguprodukt ja elujärg

Tõnu MertsinaEne-Margit Tiit

Sisemajanduse koguprodukt Sisemajanduse koguprodukt

SKP inimese kohta mõõdab majandus-aktiivsust ja sellest saadavat tulu inimese kohta. Suurem tulu tagab parema elujärje ja suuremad valikuvõimalused.

Eesti koht SKP järjestuses ühtib Eesti kohaga IAI järjestuses

SKP kasv Eestis (mln krooni)SKP kasv Eestis (mln krooni)

Elujärje paranemine kajastub Elujärje paranemine kajastub tarbimiskulutuste kasvus leib-tarbimiskulutuste kasvus leib-konnaliikme kohta (krooni/kuus)konnaliikme kohta (krooni/kuus)

Mis edasi? Mis edasi? Eesti IAI väärtus tõuseb ka lähiaastatel Eesti IAI väärtus tõuseb ka lähiaastatel mõõdukalt, mis ei tarvitse tähendada järje-mõõdukalt, mis ei tarvitse tähendada järje-korranumbri paranemist. Kuidas kajastub IAI-korranumbri paranemist. Kuidas kajastub IAI-s praegune majanduslangus, pole võimalik s praegune majanduslangus, pole võimalik ennustadaennustada

Tänan tähelepanu eest.Tänan tähelepanu eest.