Kahendkood

CLI

GUI

riistvara

english, eesti, , jne.

10010010101

operatsioonissteem

GUI kestprogramm (shell)

CLI kestprogramm (shell)

Sisukord

Tkeskkond arvutis1

Misted1

Kaustad, salvestamine, failitbid, konvertimine, lhiksud2

Misted3

Inimese suhtlemist arvutiriistvaraga ning -programmidega aitab teostada operatsioonissteem

Tkeskkond arvutis

Eesmrk: kasutab vilunult operatsioonissteemi graafilist kasutajaliidest (muudab akende suurust, ttab mitmes aknas, muudab vaateid, sordib faile, otsib vajalikku)

Mrksnad: arvuti tkeskkond, kasutajaliides, t mitme aknaga, failide sorteerimine

Arvuti puhul rgitakse tkeskkonnast kuigi tegelikult saab seal mitte ainult td teha vaid ka mngida, kuulata muusikat, vaadata filme, surfata internetis aga ka printida, skaneerida, vaadata telerit. Kike seda saab teha vaid siis kui arvutis on operatsioonissteem, mida knekeeles tuntakse ka tkeskkonna nime all ning selle sees vajalikud rakendused ehk siis programmid nende tegevuste tegemiseks.

Pane thele! Kui arvutis puudub operatsioonissteem siis ei saa sellega midagi teha!

Operatsioonissteemi vib vrrelda taustaga selle olemasolu me tavaliselt ei mrkagi. Tegevused arvutis on seotud rakendustega: ka arvutimng on kogumik alamprogramme, mis omavahel koos tervikliku rakendusena tle pandud.

Ent ometi ei ole ilma operatsioonissteemita arvutiga midagi teha ka rakendusi ei saa siis kasutada. Seega: operatsioonissteemi vib vrrelda ka maja vundamendiga ilma selleta ei saa maja ehitada ega arvutis rakendusi kasutada.

Pane thele! Kui arvutis puudub operatsioonissteem siis ei saa ka rakendusi paigaldada!

Operatsioonissteem paikneb andmekandjal enamasti on selleks kvaketas ent see vib olla ka USB-mlupulk, CD/DVD-plaat vi ka vline (USB) kvaketas. Nii vib alati kas plaat vi mlupulk varuks olla, et rikkilinud kvakettaga vi operatsioonissteemiga arvutit kiirelt kivitada vi kasutada oma lemmikoperatsioonissteemi ka sbra arvutis ja aidata sbral rikkilinud operatsioonissteemiga arvutist vajalikud failid ktte saada.

Pane thele! Operatsioonissteemi saad kaasa vtta mlupulgal vi plaadil ja nii kiiresti arvuti tkorda seada!

Ka le interneti saab rakendusi kasutada kuid esmaseks arvuti kivitamiseks peab algne operatsioonissteem siiski arvutis olema mnel andmekandjal. Igapevasteks tegevusteks vajalikud rakendused aga laaditakse alla internetist ja on edasisel kasutamisel sellega tihedalt seotud. Rakendused avatakse ja kasutatakse veebilehitsejas vi siis integreeritakse graafilise kasutajaliidese kestprogrammiga. 15.juunil 2011 teatas Google Chromebooki ilmumisest, mis selliselt ttabki http://www.google.com/chromebook/
Selliselt kasutatavaid rakendusi nimetatakse pilverakendusteks.

Windows 7

Mac OS 10.7 Lion

Linux, KDE 4.7 tlauakeskkond

Linux, Gnome 3.2 tlauakeskkond

Piltide allikad: Wikipedia, Apple.

Levinumad operatsioonissteemid laua- ja slearvutites on Microsoft Windows (vib elda ka MS Windows ja knekeeles Windows), Mac OS (knekeeles Mac) ja GNU/Linux (knekeeles Linux). Pihuarvutites, nutitelefonides on levinud aga Android (phineb Linuxil), iOS (phineb Mac OS-il) ja MS Windows Mobile (phineb Windowsil).

Android 4.0

iOS 5.0.1

Windows Mobile 7.5

Piltide allikas: Wikipedia

Pane thele! Erinevate operatsioonissteemide jaoks on erinevad rakenduste versioonid!
Windowsi programmid ttavad vaid Windowsis ning teistes operatsioonissteemides mitte! Siiski on olemas lahendused mningate rakenduste kasutamiseks ka teistes operatsioonissteemides ent see ei ole alati vimalik!

Paigaldataval rakendusel on eraldi versioonid nii Windowsi (faililaiend .exe, .msi), Mac OS-i (faililaiend .dmg, .pkg) kui ka Linuxi (faililaiend .deb, .rpm, .tgz jne) jaoks. ldjuhul ei oska niteks Linux vi ka Mac OS midagi peale hakata, et niteks .exe vi .msi faili kivitada. On kll olemas hilduvuskihid (nt Wine ja PlayOnLinux) ent need tuleb ise lisada. Sama on ka mobiilioperatsioonissteemidega. Samas ei ole alati see nii ja vib ka juhtuda, et mni vahva programm on olemas vaid hele operatsioonissteemile. Linuxi rakendusi saab Windowsis jooksutada niteks Cygwin-i abil. Mac OS-is SheepShaver vimaldab siis PowerPC rakendusi kivitada Windowsis, Linuxis, Mac OS X-s ning Rosetta vimaldab Mac OS 9.x rakendusi kivitada 10.x-s.

Virtuaalmasin vib olla kas reaalselt simuleeritav arvuti (nt tasuline VMWare, tasuta Virtualbox) vi spetsiaalne programmikeskkond, niteks Java Virtual Machine, milles ttavad Java programmid. Virtualiseerimist vidakse vimaldada operatsioonissteemi sees (nt hilduvusreiim) vi siis terve riistvaraplatvormi emuleerimisena. Virtuaalmasinaid kasutatakse vaid hele operatsioonissteemile loodud rakenduste kasutamiseks teistes lisaks ka tarkvara tundmappimiseks (katsetamiseks, funktsionaalsuse sobivuse kindlaks tegemiseks), tehnilise toe pakkumiseks, koolituste/kursuste tegemiseks ja muidugi fsilise riistvara pealt kokkuhoidmiseks kuna vaid muutmlu lisamisega suudavad tnapeva arvutid jooksutada edukalt ka 2-3 operatsioonissteemi samaaegselt kuna protsessorid on ldjuhul vimsad ja neid on mitu ning ka kvakettad on juba piisava mahuga.

Pane thele! Vid mlupulga peal virtuaalarvuti kaasa vtta ja seda kasutada ka teistes arvutites!

Sama lugu on ka mobiilseadmetel iga operatsioonissteemi jaoks on oma rakendused ja lbisegi neid kasutada ei saa. Androidi puhul saab enamasti rakendusi paigaldada internetiphise keskkonna Android Market kaudu, iOS-i puhul on Apple App Store ja Windows Mobile puhul on Windows Phone Marketplace.

Linuxile on saadaval erinevad graafilised kasutajaliidesed, mida tuntakse ka tlauakeskkondade all (vt vrdlus). he tlauakeskkonna jaoks tehtud programmi saab kivitada ka teises tlauakeskkonnas. Linux on kui Lego tlauakeskkondi vib ka mitu peale panna ja neid siis kordamda kivitada.

Pane thele! Mac OS 10.7 on saadaval vaid lbi Apple App Store-i! Seda ka laua- ja slearvutitele! Uut arvutit ostes vib see ka kohe peal olla. Mac OS-i saab paigaldada vaid Apple-i riistvara ehk siis Maci peale.

Kuna operatsioonissteemide populaarsust on raske kindlaks teha siis ks viis selleks on jlgida, milliste veebilehitsemise programmidega veebilehti internetis vaadatakse kuna internetis kimine on ks levinuimaid tegevusi arvutis http://www.w3schools.com/browsers/browsers_os.asp
Mobiilsetel seadmetel levinumate operatsioonissteemide kohta leiab statistikat siit http://www.w3schools.com/browsers/browsers_mobile.asp
Erinevat tpi arvutite operatsioonissteemide kasutuse kohta leiab infot siit http://en.wikipedia.org/wiki/Usage_share_of_operating_systems

Pane thele! ha enam kasutatakse arvutina kaasaskantavaid ehk mobiilseid seadmeid!

Arvuti tkeskkond ehk siis operatsioonissteem koosneb ksurealiidesest ja graafilisest kasutajaliidesest, mis kokku moodustavad operatsioonissteemi. Tegelik t toimub ksureal, graafiline liides on loodud inimese jaoks, et oleks lihtsam hiirega mendes, dialoogiakendes klpsates ja vhem kske sisestades programmidega suhelda.

Kuigi programm on kindlas programmeerimiskeeles loodud korrastatud kskude jada kus ksud tidetakse ksureal siis enamasti saame hakkama hiirega graafilises keskkonnas valikuid tehes. Ksureal ttades on ks veakiht vhem ja seetttu luuakse programmid selliselt, et oleks vimalikult vhem vea tekkimise vimalusi. Nii vibki elda, et paljudel programmidel tehakse oluline t ra ksureal, graafiline liides on kasutaja jaoks ja kasutajalt kskude vastuvtmiseks ning vastuste, tagasiside andmiseks. Kuid graafiline kasutajaliides on loodud selleks, et inimesel oleks mugavam rakendusi kasutada programmi enda t jaoks ei ole see enamasti vajalik.

Pane thele! Programmid on kll graafilised ent tegelik t toimub sageli ksureal!

Arvutiriistvara mistab vaid hte salakeelt, mida kutsutakse kahendkoodiks (1001101) ehk siis lihtsamalt eldes seda, kas juhtmes on voolu vi ei. Inimene kasutab hlikutega (artikuleeritud) knet ja teksti, see tlgitakse kestprogrammi abil arvutiriistvarale nullide ja htede keelde.

Pane thele! Arvuti on tegelikult inimesest rumalam masin saab aru vaid kahest numbrist: 0 ja 1!

Igal kasutajaliidesel (ksurida, graafiline liides) on oma kest see on programm, mis tlgib kasutaja ksud kahendkoodiks ning vastupidi arvutiriistvara vastused inimesele arusaadavasse keelde. See keel on tegelikult programmi looja (programmeerija, arendaja) poolt tekstina eelnevalt sisestatud ja vastavalt arvutiriistvara poolt tulnud signaalidele valib kestprogramm iged teated, mida kuvatakse ldjuhul dialoogiakendena.

Pane thele! Arvuti ei mtle midagi kigupealt vlja kik tema teated on eelnevalt sinna sisestatud!

Et arvutiga td alustada on vaja operatsionissteemi keskkonda lisada ehk paigaldada erinevaid rakendusi ehk programme. Programmid on need, mis teevad vimaldavad teha kiki neid toredaid asju, mida arvutiga ldse teha saab. Sinule meeldivad mngud, ema trkib niteks tekstittlusprogrammis avaldust, isa koostab esitlust kik need on erinevad programmid.

Arvutis olev tarkvara (operatsioonissteem ja rakendused) vivad olla nii tasuta kui ka tasulised. Enamasti on tasuta kasutada Linux, LibreOffice Gimp; tasulised on aga Mac OS, Microsoft Windows, Microsoft Office, Adobe Photoshop jt.

Pane thele! Arvuti tarkvara on enamasti tasuline, kuid on olemas ka jdavalt tasuta ehk vabatarkvara!
Vabavara ei pruugi olla jdavalt tasuta vi on sellel niteks kasutuspiirang ettevtetes.

Vaata ka levaadet vabavaralistest ja vabatarkvaralistest programmidest.

Rakendused avanevad akendes. Tihti on aken nii suur, et ulatub le ekraani ja me ei ne enam tema rt, seega aga ei thenda, et seda ei ole olemas. hes arvutis saab korraga lahti olla mitmeid programme ning neid saab kiirelt omavahel vahetada. Seda nimetatakse tks akendega vi siis tks erinevate programmidega ehk rakendustega.
Akna suurust saab servast ja nurgast muuta, hiire vasakut klahvi all hoides ja lohistades. Hiirekursor muudab ka siis kuju (kahepoolne nool) kui see vastava koha peale viia. Akent saab liigutada akna laservast ehk pealkirjaribast (title bar) hiire vasaku klahviga kinni haarates ja lohistades. Linuxis saab akent liigutada ka ALT-klahvi all hoides ja suvalisest akna pinnast hiire vasaku klahviga kinni haarates.
Akende vahel saab kiirelt liikuda ka ALT+TAB klahvikombinatsiooni abil ning aktiivset akent saab sulgeda ALT+F4 (Mac-is Cmd+Q) abil.

Pane thele! Ka tisekraanil avatud rakendus on tegelikult aknas, mille servad on peidetud!

Tna ppisid:

Arvuti paneb elama operatsioonissteem

On olemas operatsioonissteemid nimega Windows, Linux ja Mac

Mobiilseadmetele on olemas Android, iOS, Windows Mobile

On olemas pilveteenused

T erinevate akendega

Misted

Arvuti (computer, PC - Personal Computer) - programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on:

arvuti reageerib kindlaksmratud kskudele alati kindlal viisil

arvuti suudab tegutseda etteantud kskude jada ehk programmi alusel

Tnapeval on arvutid elektroonilised ja digitaalsed (ajalooliselt on tuntud ka mehaanilised ja analoogarvutid). Arvuti fsilisi komponente (klaviatuur, kuvar, kettaseadmed, juhtmed, trkkplaadid, kiibid, pistikud jne) nimetatakse riistvaraks ning kske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks.

Igal arvutil peab olema vhemalt jrgmine riistvara:

protsessor (kinnitub emaplaadile arvuti sees)

muutmlu (andmed silivad vaid elektrivoolu olemasolul, kinnitub emaplaadile arvuti sees)

kvaketas (andmed silivad ka elektrivoolu puudumisel, kinnitub emaplaadile arvuti sees)

sisendseadmed (klaviatuur, hiir - kinnituvad emaplaadil asuvatesse pistikutesse arvuti tagapaneelil)

vljundseade (kuvar - kinnitub emaplaadil asuvasse vi selle klge kinnitatud eraldi graafikakaardi pistikusse arvuti tagapaneelil)

emaplaat (selle klge hendatakse kik arvuti korpuse sees olevad koostisosad)

korpus (selle sees asuvad kik arvuti koostisosad)

Kvaketas (HDD - Hard Disk Drive) - programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hukindlasse kesta monteeritud magnetketas, enamasti mitme salvestuspinnaga. Nimetus kvaketas tuleb sellest, et erinevalt pehmetest flopiketastest (diskettidest) on siin infokandjana kasutatav magnetmaterjali kiht kantud jigale kettale. Kui standardse flopiketta maht on 1,4 MB, siis kvaketaste maht kasvab jrjest ja praegu on juba mgil 2 TB (terabaidi) suurused kvakettad. Kuna kvakettad on ajamiga kokku ehitatud, siis kvakettast rkides meldakse selle all ketast koos ajamiga. Tegelikult on hes ajamis samal teljel mitu ketast, mille mlemad pooled on tpinnad. Iga pinna jaoks on oma magnetpea andmete lugemiseks ja kirjutamiseks. Kik magnetpead on kinnitatud he kpa klge ja liiguvad koos. Kigil ketastel on hepalju radu ja sama numbriga rajad eri ketastel moodustavad silindri.

Optiline ketas, laserketas - otseprdusega ketas, mille puhul nii kirjutamiseks kui lugemiseks kasutatakse valgust (laserikiirt). CD, CD-ROM, DVD-ROM ja DVD-Video on ainult lugemisega optilised kettad, informatsioon on neile salvestatud tehases ja seda ei saa kustutada (pressitud plaadid). CD-R, DVD-R on hekordse kirjutamisega optilised kettad. Kasutaja saab neile ise informatsiooni salvestada, kuid ainult he korra ja seda ei saa hiljem kustutada. CD-RW, DVD-RAM, DVD-RW kettad on korduvkirjutamisega kettad. Uuemat tpi on Blu-Ray kettad: BD-R siis hekordse kirjutamisega ja BD-RE on korduvkirjutatav. Blu-Ray on sama suur kui DVD ent mahutab oluliselt rohkem infot kuid ei ole veel vga levinud.

Otseprdus - mluseadme tviis vahetu psuga igale salvestusalale, ilma et oleks vaja lbi kia kik otsitavale kohale eelnevad alad (selline vajadus on nt lintmlude puhul). Thtsamad otseprdusega mlud on mitmesugused pooljuhtmlud (muutmlud, psimlud, programmeeritavad psimlud jne) ja ketasmlud.

USB (Universal Serial Bus) - universaalne jrjestiksiin, universaal-jadasiin. Toetab andmeedastuskiirusi kuni 12 Mbit/s (USB 1.1, 1998.a.), kuni 480 Mbit/s (USB 2.0, 2000.a.), kuni 5 Gbit/s (USB 3.0, 2008.a. ja esimesed seadmed tulid 2010.a.). hte USB porti vib kasutada kuni 127 vlisseadme (hiired, modemid, klaviatuurid, printerid, skannerid, meediamngijad, vlised kettad ja mlupulgad jne) klgehendamiseks. USB ilmus turule 1996.a. (USB 1.0), kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac. USB lubab vlisseadmeid klge ja lahti hendada ilma, et arvutit oleks vaja vlja llitada. Enne lahtihendamist tuleb seda operatsioonissteemile elda, et ta teaks ootel olevad andmed ra kirjutada.

Riistvara (hardware) - arvuti koosseisu vi arvuti juurde kuuluvad seadmed. Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara

Tarkvara (software) - riistvara juhtimiseks ja tegevuste tegemiseks loodud mittefsiline arvuti tks vajalik osa - programmid ja nende failid. Ilma tarkvarata ei ole ka arvutiriistvaraga midagi teha. Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara

Tarkvara vib jaotada kahte rhma ssteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks.

Ssteemitarkvara koosneb madaltaseme programmidest, mis suhtlevad vahetult arvuti protsessori jt osadega. Siia kuuluvad operatsioonissteemid, kompilaatorid ja utiliidid arvutiressursside haldamiseks.

Rakendustarkvara ehk lppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid (nt MS Access), tekstittlusprogrammid (nt. MS Word), tabelarvutusprogrammid (nt. MS Excel) jne suudavad arvutiga suhelda ainult le opssteemi ja ssteemiutiliitide.

Kompilaator (compiler) - Krgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lhtekoodi objektkoodiks.

Nimetus kompilaator tuleb sellest, et kigepealt otsitakse les terviklikud lhtekoodi osad, sorteeritakse need ja reorganiseeritakse ksud. Kompilaator erineb niisiis interpretaatorist, mis analsib ja kohe tidab jrjekorras kik lhteprogrammi read, ilma et ksitleks kogu programmi kui loogilist tervikut. Interpretaatorite eelis on omakorda selles, et nad suudavad tita programmi viivitamatult, kuna kompilaatoritel kulub mningane aeg lhtekoodist uue, tidetava (executable) programmi tekitamiseks. Teiselt poolt aga jooksevad kompileeritud programmid palju kiiremini. Kik krgtaseme programmeerimiskeeled on varustatud kompilaatoriga (v. a. rangelt interpreteerivad keeled). Tegelikult kompilaator ongi keel, sest tema mrab kindlaks, millised ksud on vastuvetavad. Kuna kompilaatorid tlgivad lhtekoodi objektkoodiks, mis on iga arvutitbi jaoks erinev, siis on he ja sama programmeerimiskeele jaoks saadaval terve hulk kompilaatoreid. Kompilaatorite turul valitseb ge konkurents, niteks IBM PC jaoks pakub C-keele kompilaatoreid enam kui tosin firmat

Utiliit (utility) - kitsalt spetsiifilist lesannet titev programm, niteks diagnostikaprogramm. Utiliidid on harilikult seotud ssteemiressursside haldusega. Operatsioonissteemid sisaldavad utiliite kettaajamite, printerite jt. seadmete halduseks.

Utiliidid erinevad rakendusprogrammidest peamiselt suuruse, keerukuse ja otstarbe poolest. Niteks tekstittlusprogramme, tabelarvutusprogramme ja andmebaasirakendusi peetakse rakendusprogrammideks, kuna need on suured programmid, mis suudavad tita mitmesuguseid funktsioone, mis pole otseselt seotud arvutiressursside haldamisega.

Pahavara (kurivara, malware) - on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada vi kuritarvitada. Pahavara on peamiselt MS Windowsi operatsioonissteemis, UNIX-ilaadsetes see sisuliselt puudub vi on selle massiline levimine tulenevalt ssteemi krgemast turvalisusest ja arhitektuurist praktiliselt vimatu.

Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Kurivara , http://en.wikipedia.org/wiki/Malware

Programmeerimine - programmide kirjutamine

Programm - korrastatud (organiseeritud) ksujada, mis titmisel phjustab arvuti kitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Programm sisaldab muutujaid ja lauseid. Laused annavad arvutile teada, mida muutujatega tuleb teha. Muutujad vivad esindada numbrilisi andmeid, teksti vi graafikat. Programmide kirjutamiseks on olemas palju erinevaid programmikeeli. C, C++ , Python, Ruby, Java, Visual Basic on nited krgkeeltest, kuid programme vib kirjutada ka madalkeeltes (nt Assembler), mis on lhemal masinakeelele (nullide ja htede jada).

Rakendus - on lppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik programm, mis vib koosneda ka viksematest omavahel koos tervikuna tle pandud alamprogrammidest.

Pilverakendus - le interneti ehk siis vrguphiselt ttav programm, tuntud ka kui teenustarkvara (SaaS - Software as a Service) Rakendused avatakse ja kasutatakse veebilehitsejas vi siis integreeritakse graafilise kasutajaliidese kestprogrammiga.

Vaata ka http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Cloud_applications

Microsoft kivitas 2010 oma pilverakenduste platvormi Windows Azure:

http://www.microsoft.com/windowsazure/

http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Azure

Analoogne teenus Apple-ilt aastal 2011 - iCloud:

https://www.icloud.com/

http://en.wikipedia.org/wiki/ICloud

Google kivitas 2011 pilverakendusi kasutava vrguarvuti Chromebooki mgi - http://www.google.com/chromebook/

Ka Linuxi vallas pakutakse pilvarvutust:

http://cloudlinux.com/

http://www.jolicloud.com/

http://en.wikipedia.org/wiki/Eucalyptus_%28computing%29

Operatsioonissteem (operating system) - on programmide kogum, mis tagab arvuti komponentide omavahelise koost. Koosneb enamasti ksurea- ja graafilisest liidesest. Operatsioonissteem ei pruugi alati sisaldada graafilist kasutajaliidest. Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem, http://www.theosfiles.com/ , http://et.wikipedia.org/wiki/UNIXi-laadne_operatsioonis%C3%BCsteem

Ksurealiides (CLI Command Line Interface) - operatsioonissteemi osa, mis vimaldab sisestada otsekske programmide kivitamiseks ja tegevuste tegemiseks. Ksurealiideses ttab kestprogramm (shell http://en.wikipedia.org/wiki/Shell_%28computing%29), mis vimaldab anda ksklusi kernelile ehk siis operatsioonissteemi tuumale (kernel http://et.wikipedia.org/wiki/Kernel).

Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4surida ning ka http://ss64.com/

Operatsioonissteemi viip (command prompt) ksureal nhtav asukoht. Vilkuv kursor annab mrku, et vime sisestada kske (nt. help).

Vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Command_prompt

Graafiline kasutajaliides (GUI Graphical User Interface) - on mendest, akendest, piltidest koosnev operatsioonissteemi osa, kus saab graafilise osutusseadmega (nt arvutihiirega) liikuda ja tegevusi teha (programmide kivitamine ja nendega ttamine). Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Graafiline_kasutajaliides ning ka http://toastytech.com/guis/ , http://www.guidebookgallery.org/

Kahendkood (binary code) - kahendssteemis (http://et.wikipedia.org/wiki/Kahends%C3%BCsteem) kirjeldatud ja arvutiriistvarale arusaadavad ksud

Kernel on programm, mis juhib operatsioonissteemi td. Ta on operatsioonissteemi tuum ehk sda.

Kest (shell) on programm, mis vahendab arvutikasutaja ja kernelivahelist suhtlust (andmevahetust).

Windowsis on olemas Windows Shell, mis alates Windows 95-st asub Windows Exploreri sees. Lisaks on Windowsis olemas ka cmd.exe ehk siis ksurea kestprogramm.

Mac OS ja Linux kasutavad ksureal enamasti kestprogrammi Bash. Mac OS kasutab graafilises keskkonnas kestprogrammi Finder ning Linuxis on neid mitmeid erinevaid (iseseisvad aknahaldurid: Blackbox, Fluxbox; tlaua kestprogramm Enlightenment; tlauakeskkonnad: GNOME, KDE, XFCE, LXDE)

Kaustad, salvestamine, failitbid, konvertimine, lhiksud

Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kvakettal (nt kus vib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonissteemides):

MS Windows 2000/XP (http://et.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows)

C:\Documents and Settings\kasutaja\My Documents\referaat.odt

MS Windows Vista/7

C:\Users\kasutaja\Documents\referaat.odt

GNU/Linux (nt Estobuntu - http://www.estobuntu.org/)

/home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt

Mac OS X (http://et.wikipedia.org/wiki/Mac_OS_X)

/Users/kasutaja/Documents/referaat.odt

Kui esimene kaldkriips thistab juurkataloogi siis jrgnevad thistavad kataloogide ksteise sees asumist. lal toodud nites /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt asub kataloog home juurkataloogis /, kataloog kasutaja asub kataloogi home sees, kataloog Dokumendid asub kataloogi kasutaja sees ja fail referaat.odt asub Dokumendid sees. hest kataloogist teise saab vaid lbi neid konkreetseid katalooge hendava kataloogi ehk siis lbi selle kataloogi, mille alamkataloogid need on ehk siis mille sees nad asuvad.

Failitpi kasutatakse ldjuhul vaikimisi programmi mramiseks, mis antud tpi faili avada vi ka salvestada oskab. Alati ei pruugi avamiseks meldud programmid suuta salvestada neid failivorminguid. Kui arvutis on mitu programmi, mis antud tpi faili avada oskavad siis korraga saab olla vaid ks neist vaikimisi. Teisi programme konkreetse faili avamiseks saab ldjuhul kasutada hiire paremklahvi alt.

Faili teisendamiseks ehk konvertimiseks hest vormingust teise tuleb see avada sellise programmiga, mis toetab mlemat vormingut. Niisama faililaiendi mbernimetamisega seda teha ei saa. Peab arvestama ka vimalike kadudega hest vormingust teise konvertimisel.

Lhiksud:

CTRL+C

kopeeri vahemllu (vanasse asukohta jb alles)

CTRL+V

aseta vahemlust kursori asukohta

CTRL+X

lika (vanasse asukohta ei j alles)

CTRL+A

mrgi kik

CTRL+hiire vasakklahv

mittekrvuti asetsevate failide mrkimine

SHIFT+hiire vasakklahv

failivahemiku mrkimine

CTRL+hiireratas

suurendamine/vhendamine veebilehitsejates, kontoritarkvaras jne

hiirega lohistamine

MS Windows'is tuleks peale mrkimist lohistada hiire paremklahvi all hoides siis saab otsustada, mida tehakse (vaikimisi tegevus antud olukorras on rasvaselt mrgitud hpikmens)

GNU/Linuxis sltub kasutatavast graafilisest kasutajaliidesest (kas kopeeritakse vi teisaldatakse)

Mac OS-is ldiselt kohe teisaldatakse

ALT+TAB

avatud programmiakende vahel liikumine (tagasi ALT+SHIFT+TAB)

Win+D

tlaua maksimeerimine (CTRL+ALT+D Linuxis)

Misted

kvaketas (hard disk drive (HDD)) - andmesalvestusseade, mis silitab andmeid digitaalsel kujul ka siis kui elektrit ei ole. Olulised nitajad on mahtuvus ja ka tp (PATA, SATA, SSD jne). Lisaks on olulised nitajad ka keskmine trketa taeg (MTBF Mean Time Between Failures http://en.wikipedia.org/wiki/Mean_time_between_failures) ning kivitamis- ja seiskamistsklite arv. Enne kasutamist tuleb luua vhemalt 1 partitsioon ja see vormindada mne failissteemiga. Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas ja http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive

partitsioon (partition) - kvaketta loogiline osa (part ingl.k osa). Thistatakse: MS Windows'is ladina tht ja koolon jrgi (A:, C:, D:, jne.); UNIX-ilaadsetes ssteemides (UNIX-like systems) (GNU/Linux, BSD, MacOS, jne.) aga neid eraldi ei thistata vaid hendatakse (monteeritakse - mount) miski kataloogi alla (nt CD/DVD-seade /media/cdrom alla, kvakettas /dev/sda1 ja eemaldatavad andmekandjad /dev/sdb1..sdc1..jne alla: sd SCSI Disk (sltumata sellest kas ketas on PATA, SATA, USB, SCSI vms vt allpool), tht nitab ketta jrjekorranumbrit (a esimene, b teine jne) ja number nitab partitsiooni jrjekorranumbrit). Sisenedes vastavasse kataloogi, satutegi niteks CD/DVD-plaadile. Erinevatel UNIX-ilaadsetel ssteemidel vivad partitsioonide vi seadmete henduspunktid erineda. Partitsioon vib enda alla vtta terve kvaketta vi vaid osa sellest. Tuntakse primaarne partitsioon (Primary Partition kuni 4 hel fsilisel kettal, UNIX-is nt /dev/sda1...sda4) ja laiendpartitsioon (Extended Partition, UNIX-laadsetes /dev/sda4) koos vhemalt he (kuni 128) loogilise kettaga (Logical Volume, UNIX-ilaadsetes alates /dev/sda5). Kettal saab olla kas 4 primaarset partitsiooni vi siis 3 primaarset ja 1 laiendpartitsioon koos vhemalt 1 loogilise kettaga. hte tpi partitsioonid peavad olema jrjest vaheldumisi olla ei saa ja primaarsed on alati ennem. Suurust on vimalik muuta ka selliselt, et andmed kaotsi ei lhe selle tegevuse ajaks tuleb kindlustada toide (UPS http://et.wikipedia.org/wiki/Puhvertoiteallikas) ja eelnevalt teha andmetest varukoopia ning kontrollida kas varukoopiast on vimalik ka taastada. Lisaks vivad olla veel vrgukettad - teises arvutis asuv partitsioon vi ka kataloog, mis on le vrgu (kohtvrgu vi ka le interneti) hendatud kohaliku arvuti kataloogipuusse. MS Windows'i puhul tekib eraldi ketas (nt Y:), UNIX-ilaadsete puhul aga hendatakse see mne kataloogi alla (nt /mnt/ftp). Ka eemaldatavad andmekandjad (USB, eSata, FireWire vms kaudu - http://et.wikipedia.org/wiki/USB , http://et.wikipedia.org/wiki/SATA , http://et.wikipedia.org/wiki/FireWire , http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Arvutisiinid ) mlupulk, vline ketas, vline optiline seade (CD, DVD, Blu-Ray jne) hendatakse sama thisena ehk siis eraldi kettathisega (nt D: MS Windowsis, /media/cdrom UNIX-ilaadses ssteemis). Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Partitsioon

failissteem (file system)- operatsioonissteemist sltuv kvakettal silitatavate kataloogide ja failide kogumi korraldusviis. Kui kujutada ette maja (kvaketas) siis see jaguneb korrusteks (partitsioon), mida tidavad toad (failissteem), kus asub nt mbel (andmed). Ka mesilastaru ette kujutades on mesi (andmed), mis paikneb krgedes (failissteem) jagatuna korrusteks (partitsioon) mesilastarus (kvaketas). Lisaks vimaldavad kaasaegsemad failissteemid mrata ka failiiguseid ja -omanikke.

Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem

http://en.wikipedia.org/wiki/Filesystem_permissions

http://en.wikipedia.org/wiki/File_system

fail (file) - hetbiliste ja heselt tdeldavate andmete kogum. Mistahes info silitatakse arvutis faili kujul. Erinevate failitpide kohta saab otsida aadressilt http://filext.com/ - sealt saab teada, mis programm(id) mingi failitbi avamiseks/muutmiseks on. Faili salvestamisel mratakse tema nimi ja tp.

Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Fail

failinimi (filename) failile antav nimi, mida vib piirata failissteem. Kik tnapeval levinud failissteemid (MS Windows'is: FAT32, NTFS, WinFS; GNU/Linux'is ReiserFS, EXT3, EXT4; MacOS'is HFS, HFS+) toetavad pikki (kuni 255 smbolit) failinimesid. FAT16 failissteem toetab kuni 8-kohalist failinime. Failinimes on soovitav kasutada vaid inglise thestikus olevaid thti (eesti tpithed , , , , , phjustavad probleeme, asendada niteks ->6 (o), ->a, ->o (2), ->y, ->sh, ->zh) ja araabia numbreid (0-9). Thik asendada niteks alakriipsuga ja punkt sidekriipsuga. Paljud e-postissteemid likavad peale thikut tuleva failinime koos laiendiga lihtsalt ra ja kirja saaja ei tea enam, mis programmiga seda avada (kui just kirja sees ei ole kaasapandud failide vormingud eraldi ra eldud seda on viisakas teha). Thikut vivad erinevad operatsioonissteemid ja veebikeskkonnad tulenevalt erinevatest kooditabelitest (http://en.wikipedia.org/wiki/Codepage) ka erinevalt tlgendada. Kui smbolit ra ei tunta siis vidakse see asendada arusaamatu smboliga ja vib tekkida probleem, et seda faili ei saa enam avada, kopeerida, mber nimetada, kustutada kui ei ole vastavat eritarkvara ja/vi teadmisi/kogemusi. Muid smboleid ei soovita eeltoodud probleemide ennetamiseks kasutada! Vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Filename

faililaiend ehk -tp (filename extension) on 1 vi enamasmboliline tunnus, mis mrab ra failivormingu (file format) (nt JPG, GIF, TIFF, PNG jne. on pildivormingud; OGG, MP3, FLAC, WAV, WMA jne on helivormingud; DOC, DOCX, SXW, ODT (tekstittlus), XLS, XLSX, SXC, ODS (tabelttlus), PPT, PPTX, PPS, PPSX, SXI, ODP (esitlus) jne on dokumendivormingud; AVI, MPG, MOV, OGV, MP4, ASF, 3gp, WMV jne on videovormingud). Failinime ja -laiendi eraldajaks on punkt. Seega ei kasutata enam failinimes punkti. Nii vidakse esimest punkti tlgendada nime ja laiendi eraldajana ja kik, mis peale punkti tuleb, arvatakse faililaiend olevat... Fail on sltumata operatsioonissteemist ja failissteemist sama nimega ja laiendiga, sltumata sellest kuhu see kopeeritakse vi saadetakse. UNIX-ilaadsetes ssteemides (GNU/Linux, Mac OS, BSD, Solaris jne) tehakse vahet suur- ja vikethel, MS Windows'is ei tehta.

Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Failinime_laiend ja

http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Failivormingud ja tundmatuid laiendeid saab otsida http://filext.com/

kataloog (folder, directory) - omavahel seotud failide kogumik, millele on antud oma nimi ja mida saab vlja kutsuda, mber paigutada ja muul viisil manipuleerida kui tervikut. Kataloog on ka tegelikult fail, mille suurus on 4 B (4096 bit). Kataloogi vib vrrelda nt kotiga, mille sees on asjad (failid). Vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Folder_%28computing%29

juurkataloog (root directory) - on failissteemides kige esimene kataloog. Seda vib vrrelda puu juurega, millest saavad alguse kik oksad (kataloogidest moodustuv puu). MS Windows'is thistatakse \ ja UNIX-ilaadsetes ssteemides /

Igal partitsioonil tekib peale failissteemi loomist (ehk vastava programmiga formaatimist - http://en.wikipedia.org/wiki/Disk_formatting) olemas juurkataloog. Seega kik kataloogid, mis sinna inimese poolt tekitatakse, on juba juurkataloogi alamkataloogid, s.t. nad asuvad juurkataloogi sees. Vt ka http://et.wikipedia.org/wiki/Juurkaust

kataloogipuu (directory tree) kataloogidest moodustunud puu, mis algab juurkataloogist. Vrdlus puuga on tinglik ja on tekkinud vrdpildist kus puu kasvab juurest (juurkataloog) ning edasi on tvi, mille kljes on oksad (kataloogide harud) ja okste kljes lehed (kataloogid). hest kataloogist teise saab vaid lbi neid konkreetseid katalooge hendava kataloogi ehk siis lbi selle kataloogi, mille alamkataloogid need on. Vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Tree_structure

otsitee (path) faili absoluutne aadress (alates juurkataloogist). Oluline teada kui soovime oma td kuhugi salvestada ja seda ka hiljem les leida. MS Windows'is algab see kettaseadme thisest, UNIX-ilistes juurkataloogi thisest. Vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Path_%28computing%29

hpikmen (kiirmen, kontekstimen context menu) - hiire paremklahvi alt avanev men, mis sltub hiirekursori asukohast klpsu tegemisel hetkel. Vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/Context_menu

kernel on programm, mis juhib operatsioonissteemi td. Ta on operatsioonissteemi tuum ehk sda.

kest (shell) on programm, mis vahendab arvutikasutaja ja kernelivahelist suhtlust (andmevahetust).

Windowsis on olemas Windows Shell, mis alates Windows 95-st asub Windows Exploreri sees. Lisaks on Windowsis olemas ka cmd.exe ehk siis ksurea kestprogramm.

Mac OS ja Linux kasutavad ksureal enamasti kestprogrammi Bash. Mac OS kasutab graafilises keskkonnas kestprogrammi Finder ning Linuxis on neid mitmeid erinevaid (iseseisvad aknahaldurid: Blackbox, Fluxbox; tlaua kestprogramm Enlightenment; tlauakeskkonnad: GNOME, KDE, XFCE, LXDE)

info mthik on 1 bitt - see on info sndmusest, et kahest vrdvimalikust tuleb ks esile kas on vi ei ole voolu. 1 on vool, 0 ei ole voolu. Tulevikus aga rgitakse kvantarvutitest, kus kvantloogikallitustel ehk kvanttrigeritel on samaaegselt vimalik nii 1 kui 0 positsioon. Signaali pinge vrtus on 5V. 1bit on vikseim ksus, milles info hulka mta. Kuna see on aga vga vike hik siis on olemas ka selle kordsed hikud 1 B (bait) = 8 bit (bitti). he the sisestamisel kasutatakse ligikaudu 1B infot.

Fsikas kasutatakse SI mthikutessteemist (http://et.wikipedia.org/wiki/SI-s%C3%BCsteem) tuntud eesliiteid ent informaatikas kasutatakse binaareesliiteid (http://en.wikipedia.org/wiki/Binary_prefix):

Faktor

Nimi

Smbol

Kordsus

SI ssteemis

210

kibi

Ki

(210)1 = 210

kilo: (103)1 = 103 - tuhat

220

mebi

Mi

(210)2 = 220

mega: (103)2 = 106 - miljon

230

gibi

Gi

(210)3 = 230

giga: (103)3 = 109 - miljard

240

tebi

Ti

(210)4 = 240

tera: (103)4 = 1012 - triljon

250

pebi

Pi

(210)5 = 250

peta: (103)5 = 1015 - kvadriljon

260

eksbi

Ei

(210)6 = 260

eksa: (103)6 = 1018 - kvintiljon

Sageli on probleem selles, et number nidatakse binaar- ehk kahendkujul ent hik selle jrel on detsimaaleesliitega. Nt 1 GB = 109/230 = 0,931322574 GiB, 1 GiB = 230/109= 1,073741824 GB

Kmnendkohtade nimetused

Kmnendkoht

Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s

Suurbritannias, Saksamaal, Soomes

106

miljon

miljon

109

miljard

miljard

1012

triljon

biljon

1015

kvadriljon

biljard

1018

kvintiljon

triljon

1021

sekstiljon

triljard

1024

septiljon

kvadriljon

1027

oktiljon

kvadriljard

1030

noniljon

kvintiljon

1033

detsiljon

kvintiljard

Nide. Poes makse kvakettaid GB-tes. Niteks 200GB kvaketas mahutab seega 200x(109/230)=186,2645149186,3 GiB. Arvutis olev tarkvara aga nitab mahtuvust GiB-tes ja nii tekibki kasutajal ksimus, et kuhu need 200-186,3=13,7 GB kadusid? Tegelikkuses ei ole aga midagi kuhugi kadunud, sest 200GB186,3GiB. Arvuti riistvara (BIOS - http://et.wikipedia.org/wiki/BIOS) aga nitab tihti mahtu GB-tes ja nii mned ka sellega lepivad. Ent partitsioonide tegemisel ja nende formaatimisel arvestab arvutitarkvara GiB-tes, seda enamus ei tea.

Andmeedastuskiirusi mdetakse alati bit/s ja selle kordsed hikud (detsimaaleesliited): kbps (kbit/s) kilobits per second - kilobitti sekundis, Mbps (Mbit/s) megabits per second megabitti sekundis), Gbps (Gbit/s) gigabits per second gigabitti sekundis. Andmesideseanss ei saa pooleli jda baidi vaid biti pealt, mis on vikseim phihik. Bait on juba kordne, tpsemalt 8-kordne infokogus.

Rapla Vesiroosi GmnaasiumEdmund Laugasson

/