LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool

Raamatupidamise eriala

Finantsraamatupidamine

III kursusele

Kirjanduse abil koostanud: Malle Kasearu

Mõdriku

2014

2

SISUKORD

I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST ............................................................ 3

1. Rahvusvahelised arvestusmudelid ...................................................................................... 3

2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine ........ 4

II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID ............................. 7

3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid ................................................................. 7

4.Varude arvestusmeetodid .................................................................................................. 10

5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse

põhimõtted ja meetodid ........................................................................................................ 14

III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK ........................ 17

6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk ...................................................... 17

7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest .................................................................. 18

Arvestuspõhimõtete muutmine ........................................................................................ 19

Raamatupidamislike hinnangute muutused ...................................................................... 19

Vigade korrigeerimine ...................................................................................................... 20

Sündmused pärast bilansipäeva ........................................................................................ 20

8. Bilanss ja bilansi ülesehitus .............................................................................................. 20

9. Kasumiaruanne ................................................................................................................. 22

10. Rahavoogude aruanne .................................................................................................... 23

11. Rahavoogude aruande koostamine ................................................................................. 24

12. Omakapitali muutuste aruanne ....................................................................................... 25

13. Aastaaruande lisad .......................................................................................................... 25

14. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise käik ........................................................... 26

KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 28

Ülesanded ................................................................................................................................. 29

3

I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST

1. Rahvusvahelised arvestusmudelid

Riigi arvestuspraktika kujunemisel avaldavad mõju kolm peamist tegurit.

Õigussüsteem. Enamuses Euroopa kontinentaalriikides (Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jne.) on

õigussüsteem, mis põhineb rooma õigusel. Nendes riikides on raamatupidamisarvestuse reeglid

sätestatud äriseadustikus või teistes seadusandlikes aktides. Paljudes teistes riikides (Suurbritannia,

USA, Kanada, Austraalia jne.) on kasutusel tavaõiguse süsteem, kus seaduste arv on piiratud ja need

ei ole niivõrd detailsed. Seadusi tõlgendatakse kohtu poolt ja tavaõigus tugineb suuresti

kohtupretsedentidele. See omakorda mõjutab raamatupidamiskorraldust: tavaõiguse riikides on vähe

seadusakte, mis reguleerivad raamatupidamist. Raamatupidamisarvestus on seevastu reguleeritud

spetsialistide poolt koostatud standarditega.

Väärtpaberituru arengutase. Majandustegevuse jäiga õigusliku regulatsiooniga maades (Saksamaa,

Prantsusmaa) on peamiste kreeditoride rollis suurpangad või valitsus. Üldõigusliku orientatsiooniga

maades katab äritegevuse finantsvajadused aga peamiselt aktsionäride omand ja väärtpaberiturg. Kuna

erainvestoritel puudus võimalus kasutada ettevõtete sisemist informatsiooni, siis soodustas see

ettevõtete avatust ja aruannete kõrget kvaliteeti.

Maksustamine. Näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal on maksudeklaratsioonid ja

raamatupidamisaruanded põhimõtteliselt ühesugused. Seevastu nagu sellistes riikides nagu

Suurbritannia, USA- korrigeeritakse raamatupidamisaruandeid maksudeklaratsioonide koostamiseks.

Et ümbritsev keskkond mõjutab arvestussüsteemi, võib väita, et ühesuguste sotsiaal-majanduslike

tingimustega maade arvestussüsteemis on palju ühist.

Nõnda on kujunenud erinevad raamatupidamise arvestusmudelid:

BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika)

KONTINENTAAL EUROOPA (kontinentaalne)

LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika)

ISLAMI

RAHVUSVAHELISED STANDARDID

KOMMUNISTLIKUD MAAD

Kõige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel.

Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste

finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt

konservatiivne. Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem

aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa).

Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja

kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg

kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike

arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA,

Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist.

Ladina-ameerika mudel ühendab hispaania keelt kõnelevaid riike (Argentiina, Tsiili, Uruguai,

Portugal, Peruu). Lähtutakse riigi vajadustest, maksudel põhinev raamatupidamine.

Arenevateks mudeliteks on islami mudel (arvestuspõhimõtted on väljakujunemata, tugevat mõju

avaldab religioon) ja rahvusvaheline arvestusmudel (arvestuse harmoniseerimine standardite abil).

4

ANGLO – AMEERIKA KONTINENTAALNE

MUDEL MUDEL

Taust

Tavaõigus Rooma õigus

Traditsioonidega vana eriala Uus eriala

Arenenud aktsiaturg Vähearenenud aktsiaturg

Majandusarvestuse üldised põhimõtted

Orienteeritud aktsionärile Orienteeritud võlausaldajale

Avalikustamine Salastatus

Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele

Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse

poolt koostatud standarditega määrustega

Näited riikide kohta

Suurbritannia Prantsusmaa

Iirimaa Saksamaa

USA Austria

Kanada Rootsi

Austraalia Itaalia

Uus Meremaa Portugal

Hong Kong Jaapan

2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine

Riigiti on raamatupidamisarvestuse ja –aruandluse praktika erinev. See tekitab komplikatsioone

finantsaruannete koostamisel, auditeerimisel ja analüüsimisel. Mitmed rahvusvahelised

organisatsioonid püüavad harmoniseerida ja standardiseerida arvestust.

Harmoniseerimise all mõistetakse aruannete erinevustele piiride kehtestamist, mille kaudu püütakse

tagada finantsaruannete võrreldavuse suurendamist. Arvestuse harmoniseerimine assotsieerub

tavaliselt Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu) äriühinguõigust käsitlevate direktiividega.

Standardiseerimine on rangemate ja kitsamate reeglite kehtestamine. Sandardiseerimisega tegeleb

Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (International Accouting Standards Committee – IASC), publitseerides standardeid ja soovitusi.

Euroopa Liidu nõuded raamatupidamisarvestuse valdkonnas on kehtestatud direktiivide vormis. EÜ

direktiiv on seadusandlik akt, mille eesmärgiks on liikmesriikide õiguse vajaliku ühtsuse tagamine.

Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud oma seadusandluse direktiivi nõuetega kooskõlla viima.

Lähtudes Esimese, Neljanda, Seitsmenda ja Kaheksanda direktiivi spetsiifikast, tuntakse neid ka

raamatupidamisdirektiivide nime all.

5

Esimene direktiiv (1957). Raamatupidamisdokumendid peavad olema kättesaadavad kõigile.

Esimene direktiiv sätestab:

igal aastal avalikustatakse majandusaasta aruanne

registreerimine äriregistris

registris säilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise võimaldamine

kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest

Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon

samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme:

bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu

hindamisreeglid

aastaaruande lisade sisu

aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine

majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine

Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad

emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema

auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik

kontsernisisesed tehingud.

Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele.

Auditeerimine:

auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik

sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult

audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse

Sätestab nõuded audiitoritele:

kõrgharidus

lõpetanud vastavasisulise kursuse

3 aastat praktilist väljaõpet

sooritatud erialaeksam

Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll, finantsarvestus, kuluarvestus,

juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit, õigusaktid jne.

Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis.

Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland, Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa,

Suurbritannia ja Iirimaa ning USA.

IASC põhieesmärk on:

koostada ja publitseerida raamatupidamisstandardeid IASsse (Intrnational Accouting Standards)

toetada standardite ülemaailmset aktsepteerimist

toetada standardite parandamist

Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik

eeskiri, mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab:

kuidas seda elementi hinnata

milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada.

IASi tekkimise põhjus oli firmade rahvusvahelisemaks muutumine. Investoreis tekitas üha

suuremat segadust asjaolu, et eri riikide firmade aruanded olid kirjutatud erinevates

raamatupidamislikes keeltes.

IASi loomisel nähti kahte põhilist raamatupidamisreeglite ülemaailmse ühtlustamise võimalust:

6

1.Kasutada IASi rahvuslike raamatupidamise standardite asemel. See on sobiv eriti väiksemates

riikides, kel puuduvad ressursid oma standardite väljatöötamiseks või ei ole see otstarbekas. Näit.

enamik Ida –Euroopa riike.

2.Jätta oma standardid küll alles, aga lähendada neid pidevalt IASile. Näit. Austraalia ja

Suurbritannia.

IASi läbimurre toimus 1990ndate alguses mitme soodsa asjaolu kokkulangemise tulemusena.

Esiteks hakkasid Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid selleks ajaks enam – vähem

“valmis” saama, st. et koostatud standardid katsid juba enamiku raamatupidamise valdkondadest.

Teiseks vabanes sel ajal kommunistliku korra alt suur hulk riike, kes vajasid endale

plaanimajandusliku raamatupidamise asemele kiiresti uut ja kaasaegset raamatupidamist. Kõige

lihtsam tee oli üle võtta IAS. Kolmandaks jõudsid ka arenenud riigid seisukohale, et vähemalt nende

börsid võiksid aktspteerida mingis ühises keeles kirjutatud aruandeid. Kuna valida oli kahe suure

süsteemi vahel – IAS või USA GAAP

(Generally Accepted Accounting Principles – USA Raamatupidamise reeglid), siis juba poliitilistel

põhjustel eelistas enamik Euroopa riike IASi.

IASi on vastu võetud 41 standardit, millest osa enam ei kehti. Mitmeid standardeid on jõutud

korduvalt muuta.

Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee on üldjuhul püüdnud vältida standardite

üledetailiseerimist ja keskenduda olulisele. Paljude spetsialistide arvates on standardite suurimaks

eeliseks just nende selgus, arusaadavus, loetavus. Paraku on standardeid ka kritiseeritud, kuna need

lubavad paljudel juhtudel alternatiivseid arvestusvariante.

Erinevused IASi ja ERSi ( Eesti raamatupidamise seadus ) võib jagada kolme gruppi:

1.Erinevused arvestusmeetodites. IAS lubab mitmes valdkonnas kasutada mitut erinevat meetodit,

ERS aktsepteerib ainult üht või kaht neist. Viimastel aastatel on ka IAS muutunud konservatiivsemaks

ja vähendanud erinevaid alternatiivseid variante.

2.Avalikustamisele kuuluva info hulk ja esitusviis. IAS nõuab suurema hulga info avalikustamist.

Ka aruannete esitlusviisis on mitmeid erinevusi – näiteks IAS ei kirjuta ette bilansi ja kasumiaruande

formaate.

3.Raamatupidamise juhendite komplekssus ja detailsus. Mitmed raamatupidamise valdkonnad on

ERSis kas kajastamata või kajastatud põgusalt, sest RT juhendid keskenduvad Eesti oludes olulistele

raamatupidamise valdkondadele. IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht.

Käesoleval ajal rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid tuntakse nii lühendi IAS kui IFRS

(International Financial Reporting Standards) all. Lühendit IFRS kasutatakse rahvusvaheliste

finantsaruandluse standardite kogumiku kui terviku ning uute, alates 2003.a välja antud standardite

kontekstis. Lühendit IAS kasutatakse kuni 2002.a välja antud standardite kontekstis (IAS 1 kuni IAS

41).

Euroopa Liidu 07.07.2002 a otsus: IAS kõigile börsiettevõtetele ja finantsasutuste konsolideeritud

aruannetele kohustuslik alates 2005.aastast.

IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise

Standardite Nõukogu.

7

II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID

3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid

Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt.

Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade

võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt

ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist.

Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja

kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda järjepidevalt ja

seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga:

individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod

statistilised meetodid e. hinnangulised meetodid

a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil

b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist

c) arvete maksetähtaegade meetodil.

RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul

võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi

kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved – s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks.

Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje

jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga

arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on

näiteks järgmised asjaolud:

1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine;

2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse;

3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;

4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku.

Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse ja kajastatakse kuni vastavate nõuete

laekumiseni või bilansist mahakandmiseni kontol “Ostjatelt laekumata arved”.

Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga:

D – kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest

K – ebatõenäoliselt laekuvad arved

Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid “ostjatelt laekumata arvete” kontot ei vähendata.

Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend:

D- arvelduskonto

D- ebatõenäoliselt laekuvad arved

K- ostjatelt laekumata arved

K- kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest

Nõuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist välja kanda, kui nõude laekumine on ebarealistlik ja

ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Näiteks:

kui võlgnikul ei jätkunud vara pankroti või likvideerimise korral kõigi nõuete rahuldamiseks

võlgnikku ei leita

võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma.

Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva nõudesumma kuludesse kandmist enne selle

lootusetuks muutmist. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend:

8

D- ebatõenäoliselt laekuvad arved

K- ostjatelt laekumata arved

Kui lootusetu nõudesumma ei ole varem kuludesse kantud, siis

D- kulukonto

K- ostjatelt laekumata arved.

Raamatupidamisarvestuse praktikas kantakse antud kulud, sõltuvalt pearaamatupidaja otsusest või

audiitori soovitusest, kas muudesse ärikuludesse, turustuskuludesse või üldhalduskuludesse.

Kasumiaruande skeem 1 puhul tuleb kanda ebatõenäolised arved kirjele “mitmesugused

tegevuskulud”. Lähtudes põhjuslikust seosest ja vastutusarvestuse süvendamise vajadusest, tuleks

arvete kuludesse kandmisel lähtuda põhjustest, mis tingis halva nõude kujunemise.

Näide: Nõuded ostjate vastu on bilansis summas 120 000 eurot. Ühele ostjale, kelle kogu võlgnevus on

summas 15 000 eurot, kuulutatakse pankrott.

Seega peaks selle nõude kuludesse kandma:

D mitmesugused tegevuskulud 15 000

K ebatõenäoliselt laekuvad arved 15 000

Antud summast laekub 5 000 eurot arveldusarvele:

D arvelduskonto 5 000

D ebatõenäoliselt laekuvad arved 5 000

K ostjatelt laekumata arved 5 000

K mitmesugused tegevuskulud 5 000

Välismaises arvestuspraktikas on levinud rahaliste vahendite reserveerimine võimalikust arvete

mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse

printsiibist ja konservatiivsuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi

kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. Statistilised meetodid eeldavad

ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud, kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest.

1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui

suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Ostjate poolt sularahas tasutud summad

elimineeritakse müügitulust. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks, sest

lähteandmed võetakse kasumiaruandest ning krediitmüügitulust hinnangulise osana

arvutatud kulu kantakse kasumiaruandesse.

Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 eurot. Eelmiste aastate

kogemustest on teada, et keskmiselt 3% võlast jääb laekumata.

3% x 1000 000= 30 000.-

Tehakse raamatupidamislausend:

D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.-

K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.-

Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis. Kui aasta

alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse.

Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui

see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt.

2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse

kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha

korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka bilansimeetodiks. Oletame, et

9

ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3%

lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse

otse bilanssi. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lähtuda konto algsaldost

ja kuludesse kantav summa arvutada. Kui oletame, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto

algsaldo oli 5 100.-, siis kuludesse tuleks kanda 2 100.-.

Lausend:

D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 2 100.-

K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 2 100.-

3. Arvete maksetähtaegade meetodi (aegumisprotokoll) kasutamisel arendatakse edasi eelmist

meetodit. Lähtutakse aasta lõpu laekumata arvete seisust bilansis, kuid laekumata summasid

hinnatakse lähtudes arvete vanusest. Eeldatakse, et mida vanem on tasumata arve, seda väiksem

on raha laekumise tõenäosus. Edasi määratakse kogemuse alusel, milline protsent kui vanadest

arvetest laekub. Näiteks laekumata arveid kokku on 100 000.-, neist

maksetähtaeg on ees 30 000.- 2% arvetest ei laeku

makseviivitus 1-30 päeva 40 000.- 3% “

makseviivitus 31-60 päeva 10 000.- 10% “

makseviivitus 61-90 päeva 10 000.- 10% “

makseviivitus üle 90 päeva 10 000.- 50% “

100 000.-

Kui laekumata arvete summad korrutada protsendiga mis arvetest ei laeku, saame ebatõenäoliselt

laekuvate arvete summa:

(30 000x0,02)+(40 000x0,03)+(10 000x0,1)+(10 000x0,1)+(10 000x0,5)= 8 800.-

See summa tuleb kajastada bilansis.

Kui ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli aasta alguses näiteks kreeditsaldo 7 800.- ja aasta

jooksul kanti maha lootusetuid arveid 7 000.-, siis tuleb kuludesse kanda ebatõenäoliselt

laekuvaid arveid 8 000.-.

D Ebatõenäoliselt laekuvad arved K

-----------------------------------------------------

7 000.- S. 7 800.-

8 000.-

S. 8 800.-

Lausend:

D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 8 000.-

K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 8 000.-

10

4.Varude arvestusmeetodid

Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel:

varude pidev (jooksev) arvestussüsteem

varude perioodiline arvestussüsteem.

Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb

valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas.

Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise

kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse.

Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis

peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt

poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal

ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem

võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused.

Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtetele ei peeta aruandeperioodi jooksul

üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi

olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja

maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt:

varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul -

varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel.

Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi:

- puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude

üle

- müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid

eraldi ei teata.

Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on

võimalik tagada nende kontroll.

Äritegevuses on tavaline , et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures

ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimuste peab olema

otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord.

Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid on järgmised:

1) ühiku individuaalhinna meetod (specific identification method)

2) kaalutud keskmise soetushinna meetod (average-cost method)

3 )varu hindamise meetod esimeste ostude hindades -FIFO meetod

(first in, first out method)

4) varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod

(last in, last out method)

5) varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel -HIFO meetod ( highest in, first out

method)

6) varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel - LOFO meetod (lowest in, first out

meetod).

RTJ-4 järgi tohib Eestis kasutada varude hindamisel kolme esimest meetodit. Olgu lisatud, et ka IAS

on muutumas enam konservatiivsemaks. Näiteks varude hindamise põhiliste meetoditena nähakse ette

FIFO ja kaalutud keskmise soetushinna meetodeid.

Kõigi loetletud meetodite puhul (v.a. ühiku individuaalhinna meetod ) on võimalik kas varu

perioodiline või pidev hindamine.

11

Finantsanalüüsi teostaja peab oskama hinnata ühe või teise meetodi rakendamise mõju varude

väärtusele, müüdud kaupade kulule ning kasumile.

Järgnevalt käsitleme nelja esimest meetodit järgmiste lähteandmete alusel:

Andmed 1. juuni algvaru, toimunud ostu-müügitehingute ja 30. juuni lõppvaru kohta:

01.juuni algvaru 50 ühikut 1.00 50.-

06.juuni sissetulek 50 ühikut 1.10 55.-

11.juuni väljaminek 80 ühikut

13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.-

20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.-

22.juuni väljaminek 200 ühikut

25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.-

Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.-

Müük (väljaminek) 280

Varu jääk 220

Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280

realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel.

Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate

tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on

väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks

autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 eurot ja teise 160 000. Kui teine ära müüakse, siis

jääb varu lõppjääki esimene auto soetusmaksumusega 140 000 eurot.

Suure nomenklatuuriga varu hindamiseks on üldise identifitseerimise meetodi kui varu hindamise

täpseima meetodi kasutamine raskendatud, sest eeldab varu kõigi ühikute lõikes koguselis-summalist

arvestust.

Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel oletatakse, et lõppvaru soetusmaksumus on

aruandeperioodi algvarus ja antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud

maksumus.

Kaalutud keskmine hind leitakse:

algvaru soetusmaksumus + perioodi jooksul soetatud varu soetusmaksumus

algvaru kogus + perioodi jooksul soetatud varu kogus

Kaalutud keskmise hinnaga hinnatakse nii vara väljaminek kui ka lõppvaru. Kasutada võib nii

perioodilise kui pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil

ühiku keskmine hind = 625: 500= 1.25

lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25= 275.-

müüdud kauba soetusmaksumus e. müügikulu 625- 275= 350.-

12

Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud

keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt

arvestatavat varu jääki.

01.juuni algvaru 50 1.- 50.-

06.juuni sissetulek 50 1.10 55.-

jääk 100 105.-

keskmine hind 1.05 (105: 100)

11.juuni väljaminek 80 1.05 84.-

jääk 20 1.05 21.-

13.juuni sissetulek 150 1.20 180.-

20.juuni sissetulek 100 1.30 130.-

jääk 270 331.-

keskmine hind 1.23 ( 331: 270)

22.juuni väljaminek 200 1.23 246.-

jääk 70 1.23 86.-

25.juuni sissetulek 150 1.40 210.-

30.juuni lõppjääk 220 296.-

Müügikulu 625 – 296= 329.-

FIFO-meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga varem hangitud vara väljastatakse esimesena. Sarnased,

kuid erinevate hindadega soetatud varad väljastatakse kronoloogilises e. ostujärjekorras. Kui sellest

varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et

see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt sissetulekute kronoloogilises järjekorras), on varu

hindamise tulemus perioodilise ja pideva FIFO meetodi puhul identne.

varu jääk 220 ühikut hinnatakse 25.juuni sissetulekust 150 1.40 210.-

20.juuni sissetulekust 70 1.30 91.-

220 301.-

Müügikulu 625- 301= 324.-

LIFO-meetodi puhul kasutatakse esimesena väljastatava vara hindamiseks viimasena soetatud vara

hindu. Müümata jääv vara hinnatakse varem soetatud vara hindades. Kui niisuguses järjekorras toimub

ka vara füüsiline liikumine, jääb majandusaasta lõppvarru kõige varem soetatud vara. Eristatakse

perioodilise ja pideva LIFO meetodit.

Perioodilise LIFO meetodi puhul hinnatakse lõppjääk algjäägi ja esimeste sissetulekute maksumuses.

01.juuni varust 50 1.00 50.-

06.juuni sissetulekust 50 1.10 55.-

13.juuni sissetulekust 120 1.20 144.-

varu jääk 220 249.-

müügikulu 625- 249= 376.-

13

Pideva LIFO meetodi puhul leitakse pidevalt vara summaline jääk ja iga väljaminek hinnatakse

viimaste sissetulnud partiide hindades.

01.juuni algvaru 50 1.00 50-

06.juuni sissetulek 50 1.10 55.-

jääk 105.-

11.juuni väljaminek 50 1.10 55.-

väljaminek 30 1.00 30.-

jääk 20.-

13.juuni sissetulek 150 1.20 180.-

20.juuni sissetulek 100 1.30 130.-

jääk 330.-

22.juuni väljaminek 100 1.30 130.-

väljaminek 100 1.20 120.-

jääk 80.-

25.juuni sissetulek 150 1.40 210.-

lõppjääk 220 290.-

Müügikulu 625- 290 = 335.- (55+30+130+120)

Finantsotsuste tegija peab teadma erinevate meetodite mõju finantsaruannetele e. bilansile ja

kasumiaruandele. Igal meetodil on oma eelised ja puudused. See sõltub eelkõige sellest, kas varude

soetushinnad tõusevad või langevad ning millisel määral. Kui hinnad ei muutu, annavad kõik

meetodid ühe ja sama tulemuse (tabel 1).

FIFO meetodi peamine eelis suure inflatsiooniga perioodidel on see, et lõppvarud on hinnatud

ligikaudu nende jooksvates soetushindades ning bilanss kajastab varusid tõepärasemalt. FIFO meetod

annab hindade pideva tõusu tingimustes ka suurema kasumi. Kuna sel viisil saadav kasum on näiline,

siis FIFO meetodi ka kritiseeritakse. Välismaine arvestuspraktika näitab ka seda, et paljud ettevõtted

valivad FIFO meetodi suurendamaks bilansimahtu ja kasumit, et jätta parem mulje ettevõtte

majandustegevusest.

Tabel 1. Hindade muutuse mõju erinevate meetodite kasutamisel omamaksumusele,

brutokasumile ja lõppvaru suurusele

FIFO LIFO KAALUTUD

KESKMINE

Hindade

pideva tõusu

korral tagab

*väikseima

omamaksumuse

*suurima

brutokasumi

*suurima

lõppvaru

*suurima omamaksumuse

*väikseima brutokasumi

*väikseima lõppvaru

näitajad, mille arv-

väärtused jäävad FIFO ja

LIFO meetodi

rakendamisel saadud

näitajate arvväärtuste

vahele

Hindade

pideva

languse korral

tagab

*suurima

omamaksumuse

*väikseima

brutokasumi

*väikseima

lõppvaru

*väikseima

omamaksumuse

*suurima brutokasumi

*suurima lõppvaru

näitajad, mille arv-

väärtused jäävad FIFO ja

LIFO meetodi

rakendamisel saadud

näitajate arvväärtuste

vahele

14

5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse

põhimõtted ja meetodid

Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete

tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi

jooksul kui üks aasta.

Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul

Kasulik tööiga on kas

-aeg, mille jooksul loodab ettevõte amortiseeritavat vara otstarbekalt kasutada,

-toodangu hulk, mida on võimalik vara tööea jooksul valmistada.

Amortisatsiooni arvutamine on omane tekkepõhisele arvestusprintsiibile, kus vara võetakse arvele

bilansis ning seejärel vastavalt tulude ja kulude printsiibile kantakse vara väärtus kuludesse järk-

järgult e. viiakse vastavusse arvestusperioodil saadud tulu selle saamiseks tehtud kulutustega.

Vara amortiseeritav väärtus on vara soetusmaksumus miinus eeldatav likvideerimismaksumus e

lõppväärtus.

Likvideerimismaksumuse ja kasuliku tööea hinnangud põhinevad ettevõtte varasemal kogemusel

sarnaste põhivaradega, aga peegeldavad ka praegust olukorda ja juhtkonna tulevasi plaane.

Põhivara kuludeks kandmisel on mitmeid erinevaid võimalusi, mis annavad täiesti erineva tulemuse

firma tulude, kulude ning seega ka puhaskasumi osas. Kui arvestada, et põhivara soetatakse

eesmärgiga teda pikemaaegselt kasutada, on sellel ettevõtte finantsaruannetele pikaajaline mõju.

Seetõttu on oluline tunda erinevaid põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid.

RTJ 5 ei dikteeri soetusmaksumuse mahaarvestuse meetodit, selle võib ise valida ja seadustada see

raamatupidamise sise-eeskirjas. Määrama peab sise-eeskirjas ka põhivara kasuliku tööea. Rakendada

tuleks aga järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi.

Praktikas kasutatakse kõige sagedamini lineaarset meetodit, kuid kaaluda tuleks ka teistsuguste

meetodite kasutamist, kui need peegeldavad objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu

jagunemist vara kasulikule elueale.

Rahvusvaheliselt on aktsepteeritud mitmed põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise

metoodikad, mis üldistest põhimõtetest lähtudes võib liigitada:

lineaarne e. muutumatu

degressiivsed e. alanevad

progressiivsed e. tõusvad

korrapäratud mahaarvestamise meetodid

Teoreetiline juhtnöör on kasutada sellist meetodit, mis kõige paremini peegeldab tegelikke

majanduslikke olusid. Seega peaksid ettevõtted kasutama seda meetodit, mis kõige täpsemalt jaotab

soetusmaksumuse arvestusperioodide vahel vastavalt vara kasutamisest saadud tulule sellel perioodil.

Degressiivsete mahaarvestusmeetodite eelis lineaarse ees seisneb oluliselt suuremas soetusmaksumuse

mahaarvestamises põhivara esimestel kasutusaastatel, mis enamikul juhtudel vastab selle tegelikule

väärtuse vähenemisele ja tasakaalustab hilisemate kasutusaastate suuremad korrashoiu- ja

hoolduskulud.

Progressiivse meetodi puhul arvutatakse põhivara kasutamise esimestel aastatel väiksemad

mahaarvestuse summad, mis hakkavad kasvama koos kasutuseaga. Seda kasutatakse põhivarade

puhul, mis vajavad teatavat eelaega intensiivseks kasutamiseks (nt hotellid).

15

Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise e. amortisatsiooni e. depretsiatsiooni meetodid:

1.LINEAARNE e. ühtlane mahaarvestusmeetod. Kuludesse kantakse igal aastal võrdne summa.

Siin on oluline teada põhivara soetusmaksumust, likvideerimismaksumust ja kasutusaega.

1

Mahaarvestusmäär = ------------------ x 100 %

n n-kasutusaeg aastates

Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus-likvideerimismaksumus)

Lineaarse arvestamise eeliseks on eelkõige selle meetodi lihtsus.

Puuduseks aga see, et ta ei vasta tulude ja kulude printsiibile. Praktikas on tavaliselt uute põhivarade

kasutegur tunduvalt suurem kui vanadel. Ka on vanade põhivarade remondikulud üldjuhul suuremad.

2.TEGEVUSMAHUL v. TOOTMISMAHUL põhinev meetod. Selle meetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, likvideerimismaksumus, toodangu

maht või seadme töötunnid või autodel läbisõit.

soetusmaksumus- likvideerimismaksumus

Mahaarvestusmäär =--------------------------------------------------------------------

planeeritav tegevusmaht

Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht

See meetod vastab kõige paremini tulude ja kulude vastavuse printsiibile.

3. KIIRMAHAARVESTUSE MEETODID

3.1.KAHEKORDSELT VÄHENEVA JÄÄGI MEETOD ( kiirendatud degressiivne meetod)

Varade amortiseerimine on esimestel aastatel kiirem ja kuludesse kantakse suurem summa kui

viimastel aastatel. Selle meetodi puhul ei lahutata vara likvideerimismaksumust soetusmaksumusest.

Viimase aasta amortisatsioonisummaks võetakse summa, mis vähendab vara jääkmaksumuse

likvideerimisväärtuseni.

1

Mahaarvestusmäär = -------------- x 2 x 100%

n

Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus – eelnevate perioodide

mahaarvestis )

3.2.KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD

( aritmeetilis- degressiivne meetod)

S.o. teine kiirmahaarvestuse meetod, kus esimesel aastal kantakse kuludesse kõige suurem summa.

(n + 1) - i

Mahaarvestusmäär= --------------------- x 100%

Σ I

n- kasutusaeg aastates, i-kasutusaasta järjenumber

Mahaarvestise summa= mahaarvestusmäär x (soetusmaksumus- likvideerimismaksumus)

16

ÜLESANNE

AS Punamütsike ostis seadme soetusmaksumusega 104 000.-, mida kavatsetakse kasutada 4 aastat.

Likvideerimismaksumus on 4 000.-

Leida aasta mahaarvestise summa :

1. lineaarsel meetodil

2. kahekordselt väheneva jäägi meetodil

3. kasutusaastate järjenumbrite meetodil

4. toodangumahu meetodil, kui tegevusperioodil plaaniti valmistada 1000 toodet, sh. esimesel aastal

250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet.

1.Lineaarne meetod 1

Mahaarvestusmäär= --------------- x 100% = 25% aastas

4

Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 – 4 000 ) = 25 000.-

Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus

kulum aasta lõpus

1 25 000 25 000 79 000

2 25 000 50 000 54 000

3 25 000 75 000 29 000

4 25 000 100 000 4 000

2.Kahekordselt väheneva jäägi meetod 1

Mahaarvestusmäär =--------------------x 2 x 100% = 50 % aastas

4

Mahaarvestise summa = 50% x 104 000 = 52 000.- esimesel aastal

Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaks.

kulum

1 104 000 x 0,5= 52 000 52 000 52 000

2 52 000 x 0,5 = 26 000 78 000 26 000

3 26 000 x 0,5 = 13 000 91 000 13 000

4 9 000 100 000 4 000

3.Kasutusaastate järjenumbrite meetod

(4 + 1) -1

Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% = 40% esimesel aastal

1+2+3+4

Mahaarvestise summa = 40% x ( 104 000 – 4 000 ) = 40 000.- esimesel aastal

Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus

kulum

1 0,4 x 100 000 = 40 000 40 000 64 000

2 0,3 x 100 000 = 30 000 70 000 34 000

3 0,2 x 100 000 = 20 000 90 000 14 000

4 0,1 x 100 000 = 10 000 100 000 4 000

17

4.Tegevusmahul põhinev meetod

104 000 – 4 000

Mahaarvestusmäär =---------------------- = 100

1 000

Mahaarvestise summa = 100 x 250 = 25 000.- esimesel aastal

Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus

kulum

1 100 x 250 = 25 000 25 000 79 000

2 100 x 350 = 35 000 60 000 44 000

3 100 x 100 = 10 000 70 000 34 000

4 100 x 300 = 30 000 100 000 4 000

III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK

6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk

Hea tava on anda vähemalt üks kord aastas ettevõttest huvitatud gruppidele aru ettevõtte tegevusest.

Aastaaruande põhieesmärk ongi teavitada tema kasutajaid ettevõtte finantstulemustest, aga ka teistest

olulistest sündmustest, mis peaksid aruannete kasutajatele huvi pakkuma.

Aruande kasutajate sihtgruppe võib jagada kaheks:

- need, kellele ettevõte on kohustatud jagama informatsiooni seadusega ettenähtud korras (nt

äriregister, maksuamet)

- grupid, keda ettevõte soovib teavitada oma tulemustest

omanikud

investorid

laenuandjad

hankijad

ostjad

töötajad

RS deklareerib (§ 15), et raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Aruanne annab õige ja õiglase ülevaate (RTJ 1), kui:

a) see on täpne ja kõikehõlmav;

b) on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele;

c) aruande lisad on koostatud selliselt, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste

tegemiseks.

Õige kajastamine tähendab, et aruanne on koostatud kooskõlas seadusega, õiglane aga seda, et

kasutatavad arvestusmeetodid ning juhtkonna hinnangud on olnud asjakohased.

Õige ja õiglane eeldab, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise

seaduse alusprintsiipidest ja mõistetest. Alusprintsiibid ja mõisted on toodud raamatupidamise

seaduses ja RTJ 1-s. Seoses majandusaasta aruande e- aruandluse kohustusega alates 2010. aastast on

Raamatupidamise seadusse lisatud majandusaasta aruande taksonoomia - majandusaasta aruande

standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.

18

7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest

Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas

kas:

Eesti hea raamatupidamistavaga või

rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS).

RS § 15,16,17,18,19,20,21,22 ja RTJ 1, RTJ 2. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud

majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist,

kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest.

Aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamisregistritesse kirjendatud majandusaasta

majandustehingutest ja reguleerimiskannetest.

Aastaaruande koostamisel:

1) inventeeritakse varade ja kohustuste saldod

Varad, arvelduste jäägid ja kohustused inventeeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud

korras. Varade kohustuslik füüsiline inventuur ei või üldreeglina toimuda varem kui 2 kuud enne

bilansipäeva. Nõuete ja kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga.

2) hinnatakse varade ja kohustuste saldod

Hindamise aluseks on inventuurid. Konservatiivsuse printsiibi järgi olgu varad pigem alla kui üle

hinnatud ja kohustused pigem üle kui alla hinnatud.

3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded

Tuleneb tekkepõhisest arvestusest, mis nõuab, et tulud ja kulud kirjendatakse perioodil, millal nad

tekkisid. Reguleerimis- e korrigeerimiskanded tehakse aruandeperioodi lõpul tulude ja kulude

väljaselgitamiseks. On seotud bilansi ja kasumiaruandega.

Ettemakstud kulude reguleerimine

Ettelaekunud tulude reguleerimine

Tekkepõhiste kulude arvestus

Tekkepõhiste tulude arvestus

Näiteks viitvõlgade ja viitlaekumiste arvestus, kulumi arvestus, ebatõenäoliselt laekumata arvete

arvestus. Lõpetamiskanded nt tulu- ja kulukontode sulgemised.

4) koostatakse põhiaruanded ja lisad.

Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad

arvnäitajad. Nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev

arv. Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas esitusviisi või

arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad

ümber arvutada.

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikus kehtivas vääringus,

märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides).

Finantsaruanded näitavad tehingute finantsmõjusid, mis on majanduslike omaduste järgi jaotatud

suurtesse klassidesse. Viimaseid nimetatakse finantsaruannete elementideks. Nendeks on:

finantsseisukorra hindamisel – bilansis – varad, kohustused ja omakapital;

tegevustulemuste hindamisel – kasumiaruandes – tulud ja kulud;

finantsseisukorra muutustest –rahavoogude aruandes – kasumiaruande ja bilansielementide

muutused.

19

Arvestuspõhimõtete muutmine

Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud aruannetes rakendatavatest arvestuspõhimõtete

valikust ja nende muutmisest annab ülevaate RTJ 1.

Arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses raamatupidamise seadusega ja Raamatupidamise Toimkonna

juhenditega. Valdkondades, kus on lubatud valida alternatiivsete arvestuspõhimõtete vahel (nt FIFO ja kaalutud

keskmise soetusmaksumuse meetodid varude arvestusel), avalikustatakse valitud meetod aastaaruande lisades.

Arvestuspõhimõtete muutmise mõju kajastatakse reeglina tagasiulatuvalt.

Näide. Ettevõte soetas maa 20x5.a. alguses, mille eest tuli tasuda müüjale 500 000 eurot, notaritasuks

5 000 eurot ja tehingu nõustajale 10 000 eurot. Ettevõte kavatseb selle maa paari aasta pärast kõrgema

hinnaga edasi müüa.

Ettevõte võttis maa arvele kinnisvarainvesteeringuna ja kajastas seda soetusmaksumuses:

D Kinnisvarainvesteering 515 000

K Pangakonto 515 000

Soetusmaksumuses kajastus kinnisvarainvesteering ka 31.12.20x5 seisuga koostatud bilansis.

Alates 01.01.20x6 otsustas ettevõte kajastada kinnisvarainvesteeringud õiglases väärtuses. Õiglase

väärtuse meetodi esmakordsel rakendamisel kajastatakse vahet jaotamata kasumi korrigeerimisena.

Kinnisvarainvesteeringuna kajastatud maa hinnanguline turuväärtus on 750 000 eurot. Kanne seisuga

01.01.20x6:

D Kinnisvarainvesteeringud 235 000

K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 235 000

Korrigeeritakse tagasiulatuvalt ka 2006. a. aastaaruandes esitatavad 2005. a. võrdlusandmed:

Bilansikirje Kinnitatud bilanss

seisuga 31.12.20x5

Korrigeerimine Korrigeeritud bilanss

31.12.20x5

Kinnisvarainvesteeringud 515 000 + 235 000 750 000

Jaotamata kasum Nt 800 000 + 235 000 1 035 000

RTJ 1 muudatusena 2009. aastast tuleb eelmise perioodi võrdlusandmete muutmise korral

bilansis esitada ka võrreldava perioodi algbilanss. Seega tuleb bilanss esitada nn kolme

tulbana: aruandeperioodi lõpu, võrreldava perioodi lõpu ja alguse seisuga (muudetud

andmetega).

Raamatupidamislike hinnangute muutused

Raamatupidamislikke hinnanguid teeb ettevõtte juhtkond (nt nõuete ja varude allahindluse summa

hindamine) oma parima teadmise kohaselt. On loomulik, et osa hinnangutes ei osutu täpseiks. Uute

asjaolude ilmnemisel tuleb varem tehtud hinnanguid vajadusel muuta.

Muutusi raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse hinnangu toimumise perioodis, mitte

tagasiulatuvalt.

Näide 1. AS juhatus on seisuga 31.12.20x5 kajastanud bilansis poolelioleva kohtuprotsessiga kaasnevaid

tõenäolisi kulutusi kahjutasueraldistena summas 700 000 eurot. 2006. a. aastaaruande koostamisel selgus, et

tegelikuks kuluks kujuneb 500 000 eurot.

Eraldiste moodustamine31.12.20x5:

D Kulud 700 000

K Kahjutasueraldis 700 000

Eraldise korrigeerimine 31.12.20x6:

D Kahjutasueraldis 200 000

K Kulu 200 000

20

Vigade korrigeerimine

Vead on ebakorrektselt kajastatud või kajastamata jäetud andmed eelmiste perioodide

raamatupidamisaruannetes. Vea võib põhjustada nt arvutus- või süsteemiviga, pettus, varjamine jne.

Olulisi eelmiste perioodide suhtes avastatud vigu korrigeeritakse tagasiulatuvalt.

Näide 1. Ettevõtte juhatus avastas pärast 20x5. a. aastaaruande kinnitamist, et ekslikult ei ole

kajastatud bilansis käibemaksukohustust summas 1 milj. krooni. Kuna tegemist on olulise veaga, siis

20x6. a. aruande koostamisel kajastati vea mõju tagasiulatuvalt, korrigeerides võrdlusandmeid seisuga

31.12.20x5:

D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 000 000

K Maksuvõlad 1 000 000

Näide 2. Ettevõte avastab pärast 20x5. a. aastaaruande kinnitamist, et kuluks on kandmata 20x5. aastal

üks saadud teenuste arve summas 120 eurot. Kuna tegemist on aruande seiskohalt ebaolulise veaga,

siis ei korrigeerita tagasiulatuvalt 20x6.a. aruandes 20x5. a. võrdlusandmeid, vaid vea mõju

kajastatakse 20x6. a. kuluna:

D Kulukonto 120

K Võlad tarnijatele 120

Sündmused pärast bilansipäeva

Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine

aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.

Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud

asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta aruandes (bilansis ja

kasumiaruandes). Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna

tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Ei kajastata bilansis ja kasumiaruandes, vaid

avaldatakse lisades juhul, kui see on oluline.

Näide 1. Ettevõtte bilansis seisuga 31.12.20x5 on valmistoodangu varu summas 1 500 000 eurot.

20x6.a. jaanuaris müüdi nimetatud kaubad turutingimustel 1 300 000 euro eest. Varude väärtuse

korrigeerimine seisuga 31.12.20x5:

D Kulud (varude allahindlus) 200 000

K Valmistoodang 200 000

Näide 2. Ettevõtte laos toimus pärast bilansipäeva üleujutus, mille tulemusena riknes materjale 200000

euro eest. Üleujutuse mõju avalikustatakse lisades.

8. Bilanss ja bilansi ülesehitus

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase

finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansi asemel võib kasutada seega ka terminit

finantsseisukorra aruanne. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis.

Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga. Esimeses asutamisjärgses raamatupidamise aastaaruandes

esitatakse bilansis võrreldavate arvnäitajatena algbilansi saldod. Raamatupidamiskohustuslase

likvideerimismenetluse lõpetamisel või raamatupidamiskohustuse lõppemisel koostab

raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi (RS § 26).

21

Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse

raamatupidamiskohustuslase vara ja finantsolukorda raha, rahaliste nõuete, varude, materiaalse ja

immateriaalse põhivara, kinnisvara investeeringute näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara

katteallikaid – kohustusi ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused peavad olema väärtuseliselt võrdsed.

Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi valem:

vara = kohustused + omakapital

Raamatupidamise põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast:

omakapital (netovara) = vara – kohustused

Firma väärtus omanike jaoks (omakapital) on summa, mis jääb üle peale kohustuste mahaarvamist

varadest.

Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RSile järgmiselt:

Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus,

a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;

b) mis tõenäoliselt osaleb tulevikus kasu tekkimisel;

c) mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav.

Varaobjektil võib, kuid ei pruugi olla materiaalset vormi.

Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg,

a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;

b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist;

c) mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav.

Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte

asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga.

Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi

aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja

bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad

kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil.

IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused

näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje

väljatoomist.

Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse

käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks

Käibevarana kajastatakse:

a) raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud;

b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse tavapärase äritsükli käigus:

c) varasid, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa lähema 12 kuu jooksul.

Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana.

Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui

a) see tõenäoliselt tasutakse tavapärase äritsükli jooksul,

b) või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.

Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.

22

RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 17. detsembrist

2009 on kehtestatud “Majandusaasta aruande taksonoomia”, mille lisana on toodud taksonoomia

elementide loend äriühingutele. Rahandusministri määrusega “Majandusaasta aruande taksonoomia

alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine” lisa 1 Kasumit taotleva

raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vorm on toodud Raamatupidamise

Toimkonna kodulehel www.easb.ee .

9. Kasumiaruanne

Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine vorm, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase

aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne on ühe

bilansirea Aruandeperioodi kasum (kahjum) detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse

perioodi kohta kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid. Kasumiaruandes

esimesel asutamisaastal võrreldavaid arvnäitajaid ei esitata.

Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste

vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a. omanike poolt tehtud

sissemaksed omakapitali.

Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine

ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a. omanikele tehtud väljamaksed

omakapitalist.

Kasumiaruandeid võib konstrueerida erinevatest põhimõtetest lähtudes: vertikaal- ja

horisontaalpõhimõttel. Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud, horisontaalses tuuakse

ära kõigepealt tulud, seejärel kõik kulud. Vastavalt kasutamise eesmärgile võib aruandeid

klassifitseerida: firmasisesteks ja välistarbijaile mõeldud kasumiaruanneteks (aastaaruande

koosseisus).

RSi lisas 2 on toodud kaks kasumiaruande skeemi, millest ettevõte valib ühe endale täitmiseks ja

kasutab seda jätkuvalt. Kasutatava kasumiaruande skeemi kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti

võib neid täiendavalt liigendada, kui see tuleb kasuks aruande loetavusele.

Esimene klassifikatsioon järgib kulude olemust. Kulutuste pool hõlmab kõiki aruandeperioodi

kulutusi, kajastades need kuluelementide järgi (nt toorme ja materjali kulu, palgakulu). Nimetatakse ka

kogukulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei

nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Seda rakendavad sageli väiksemad

ettevõtted.

Teine klassifikatsioon põhineb kulude funktsioonil ettevõttes, selle kasutamist nimetatakse ka

käibekulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Siin vastandatakse aruandeperioodi müügitulule

ainult müüdud toodetele langevad kulud ja eraldi perioodikulud. On tähtis kulude tekkimise

(kasutamise ) koht (nt üldhaldus-, turustuskulud).

Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjades detailselt

kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima

järjepidevalt sama liigendust (RTJ 2 § 23).

Rahvusvaheliselt on rohkem tunnustust leidnud skeem 2, kuna ta on oma sisult informatiivsem ja

sobivam finantsaruannete analüüsimise seisukohalt. Suuremates firmades on kuluarvestus edasi

arendatud kulude juhtimise arvestuseks. Kuna skeem 2 on palju informatiivsem ja võimaldab leida

rohkem näitarve, siis soovitatakse suurfirmades kasutada skeemi 2.

Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib kasutada

raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi.

23

Kasumiaruandes üldjuhul tulusid ja kulusid omavahel ei saldeerita, v.a. juhul, kui tulud ja kulud on

tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised.

Näiteks kasumid ja kahjumid põhivara müügist, kasumid ja kahjumid valuutakursimuutustest;

kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist.

Kasumiaruannete kirjete selgitus on toodud RTJ 2 lisas 2.

Alates 01.01.2009 majandusaasta aruande koostamisel peavad ettevõtted, kel esineb vastavalt RTJ 2

paragrahvile 31 teatud kasumeid ja kahjumeid, esitama lisaks kasumiaruandele ka

koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Näide

koondkasumiaruandest on toodud RTJ 2 lisas 5.

10. Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on kolmas raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase

rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja

väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja

finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

Kolme osa kokkuvõte peab võrduma raha ja raha ekvivalentide (lühiajalised kõrge likviidsusega

investeeringud, mida on võimalik konverteerida raha vastu) jäägi muutumisega aruandeaastal.

Rahavoogude aruandes võrreldavaid arvnäitajaid esimeses asutamisjärgses raamatupidamise

aastaaruandes ei esitata. Raha ja raha ekvivalentide algsaldona esitatakse algbilansis kajastatud raha

summa.

Rahavoogude aruanne on kassapõhine, ta võtab kokku aruandeaasta need majandustehingud, mis

tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku, jättes kõrvale kasumi arvutamise ning tulude ja kulude

vastavuse printsiibi. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt

genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast. Rahavoogude aruandes sisalduv

informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha, mis on omakorda

aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel.

Äritegevus on ettevõtte peamine tulutegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimis- ja

finantseerimistegevus. Just siit peaks ettevõte saama oma põhilise osa sissetulekutest. See osa näitab,

kas ettevõte suudab põhitegevusest saadava rahaga katta põhitegevuse väljaminekuid. Sellest raha

ülejäägist maksab ettevõte tagasi laenud, finantseerib uusi investeeringuid ja maksab dividende.

Tüüpilised äritegevuse rahavood on:

+ raha laekumine kaupade müügist, teenuste osutamisest;

- tarnijatele kaupade ja teenuste eest tasumine

- palkade maksmine

- maksude maksmine

- intresside, trahvide maksmine

Investeerimistegevuseks loetakse põhivarade ja teiste investeeringute (väärtpaberite) ostu ja müüki,

samuti teistele ettevõtetele antavate laenude väljamaksmist ja tagasilaekumisi. Infot

investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktiva poolelt põhivara kajastavast osast, sest

reeglina kaasnevad investeerimistegevusega suured muutused ettevõtte põhivarade koosseisus.

Rahakäibe aruande see osa näitab, kuidas firma kasutab põhitegevusest saadud raha, investeerides seda

põhivarasse ja väärtpaberitesse, samuti laekumisi investeeringute müügist.

Tüüpilised investeerimistegevuse rahavood on:

+ materiaalse ja immateriaalse põhivara müük, kinnisvarainvesteeringute müük

+ teiste ettevõtete väärtpaberite müük

+ teistele osapooltele antud laenude tagasimaksed

+ saadud intressid ja dividendid

24

- materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ostmine

- teiste ettevõtete väärtpaberite ostmine

- teistele osapooltele laenude väljaandmine

Finantseerimistegevus hõlmab tegevusi, mille tulemusel muutub omakapitali ja võetud laenude suurus

ja struktuur. Infot saab bilansi passiva poolelt, nii kohustusi kui ka omakapitali kajastatavast osast.

Tüüpilised finantseerimistegevuse rahavood on:

+ laenude saamine

+ aktsiate emiteerimine

+ tagasiostetud oma aktsiate müük

- laenude tagasimaksmine

- oma aktsiate tagasiostmine

- dividendide maksmine

- kapitalirendi maksed

Mõnede rahavoogude kajastamine on võimalik erinevates rahavoogudes (rahvusvaheliselt pole

konsensust saavutatud). Nendeks on nt saadud ja makstud intressid ja dividendid.

11. Rahavoogude aruande koostamine

Koostamiseks vajalik info saadakse perioodi alguse ja lõpu bilanssidest, kasumiaruandest ja

pearaamatust (lausendid). Rahavoogude aruande koostamiseks on lubatud kasutada kas otsest või

kaudset meetodit. Erinevus seisneb äritegevuse rahavoogude esitamises, sest investeerimistegevuse ja

finantseerimistegevuse rahavood tuleb kindlaks määrata otsesel meetodil.

Otsese meetodi rakendamine eeldab seda, et juba majandusaasta alguses alustatakse süsteemipäraselt

tegelike rahavoogude arvestamist ja rühmitamist teatud kindlate rahavoogude liikide (gruppide) lõikes.

Näiteks raha laekumised kaupade müügist, raha väljamaksed kaupade ostmisest jne. Ka IAS-7

soovitab ettevõtteid rakendama otsest meetodit, kuna see on informatiivsem.

Kaudse meetodi kasutamisel alustatakse tekkepõhisest puhaskasumist (kasumiaruandes), mis

teisendatakse kassapõhiseks puhaskasumiks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises:

1. tulude ja kuludega, millega ei kaasnenud raha liikumist, nt:

+ põhivara kulum

+ põhivara allahindlus

+ kahjum valuutakursi muutusest

- kasum valuutakursi muutusest

2. tulude ja kuludega, mis pole seotud äritegevusega, nt:

- kasum põhivara müügist

+ kahjum põhivara müügist

+ finantsinvesteeringute allahindlus

- finantsinvesteeringute üleshindlus

3. äritegevusega seotud bilansikirjete absoluuthälvetega

Muutused käibekapitalis:

Muutused käibevarades, v.a. investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud varad ( aktsiad ja

väärtpaberid, lühiajalised laenunõuded, intressi- ja dividendinõuded).

Käibevara kirjete suurenemine avaldab rahavoole negatiivset mõju, s.t. raha kasutamist ja kajastatakse

seega – märgiga. Käibevara kirjete vähenemine avaldab rahavoole positiivset mõju, s.t. raha laekumist

ja kajastatakse + märgiga.

25

Äritegevusega seotud

nõuete ja ettemaksete muutus suurenemine -, vähenemine +

varude muutus -/+

Muutused kohustustes, v.a. investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud kohustused

(laenukohustused, intressi- ja dividendivõlad). Kohustuste kirjete suurenemine tähendab raha

laekumist ja kohustuste kirjete vähenemine tähendab raha kasutamist. Seega vastavalt + ja -.

Kohustuste ja ettemaksete muutus suurenemine +, vähenemine –

Investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogude esitamisel tuleb vältida nende esitamist

saldeerituna, netona, näiteks põhivara ost ja müük netona. Näidis rahavoogude aruanne kaudsel

meetodil on toodud RTJ 2 lisas 3. Raamatupidamise Toimkonna kodulehel www.easb.ee on toodud

kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vormi juures ka otsesel

meetodil rahavoogude aruanne.

12. Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud

muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Aruandes kajastatakse muutusi omakapitali kirjete

lõikes, tuues eraldi välja:

omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed,

aruandeperioodi kasumi või kahjumi,

arvestuspõhimõtete muutuste mõju,

reservide suurendamise ja vähendamise,

aktsiate ja osade tühistamise,

ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

Aruande koostamisel on soovitav kasutada RTJ 2 lisas 4 esitatud vormi.

13. Aastaaruande lisad

Aastaaruande lisad on raamatupidamise aastaaruande täieõiguslik koostisosa, sisaldades äärmiselt

olulist analüütilist infot, mis ei leidnud kajastust ettevõtte finantsaruannetes.

Lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama järgmist informatsiooni:

millisest raamatupidamistavast on aastaaruande koostamisel lähtutud;

aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus;

täiendav informatsioon oluliste põhiaruannete kirjete kohta;

muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate saamiseks finantsseisundist,

majandustulemusest ja rahavoogudest (nt. potentsiaalsed kohustused, tehingud seotud

osapooltega, sündmused pärast bilansipäeva).

Lisad peavad vastama raamatupidamise seaduses toodud ühe nõuetele.

Raamatupidamise Toimkonna juhendid (eelkõige RTJ 1, 2) nõuavad lisaks seaduses ettenähtud

informatsioonile veel teatud hulga täiendavat infot. Selliseks infoks on näiteks:

- aruannete mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvestuse alused ja summad. Kui majandusaasta ja

eelneva aasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele arvestusskeemile ülemineku või

arvestusmeetodite muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada ja koostada

korrigeeritud algbilanss.

- olulised vead eelnevate perioodide aruannetes. Näiteks on jäetud periodiseerimata kulud, on

bilansis varem arvele võetud asutamiskulud, jäetud arvestamata kohustusi jne.

- bilansijärgsed sündmused. Need on aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulised

sündmused, mis kuuluvad avalikustamisele. Näiteks vara häving, otsus töötajaid vallandada jne.

26

- tehingud seotud osapooltega. Need on ostu-müügi tehingud firma ja tema omanike, töötajate,

juhtkonna ning juhatuse liikmete või loetletud isikute lähikondlaste vahel.

Heade lisade koostamisel ei tuleks siiski piirduda ainult seaduses ja juhendites otseselt nõutava

informatsiooniga, vaid avaldada tuleks kõik, mis vajalik ettevõtte finantsseisundist ja –tulemusest

arusaamiseks. Igasuguse numbrilise info kohta lisades tuleb välja tuua ka võrreldavad andmed eelmise

perioodi kohta.

Lisad peaksid olema esitatud süsteemses järjekorras. Üldjuhul tähendab see sellist järjekorda:

- arvestuspõhimõtted;

- põhiaruandeid selgitavad lisad (samas järjekorras põhiaruannete ja nende kirjetega)

- muud selgitavad lisad (sündmused peale bilansipäeva, tehingud seotud osapooltega jne.)

E- aruande koostamisel valib aruande koostaja lisa ja nende järjekorra, samuti koostab viited.

Etteantud lisade vormides võib lisada täiendavaid kirjeid ja teksti. Arvestuspõhimõtete tekst tuleb ise

kirjutada.

14. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise käik

Nõuded majandusaasta aruande koostamiseks on esitatud RS-i § 13, 14 (lisatud majandusaasta

aruande taksonoomia), 23, 24, 25 ning ÄS-is § 179 osaühingutele ja § 331- 334 aktsiaseltsidele.

Majandusaasta aruanne koosneb: raamatupidamise aastaaruandest ja

tegevusaruandest.

Tegevusaruanne on firma tegevuse ja lõppenud majandusaasta tähtsündmuste sõnaline kirjeldus.

Tegevusaruanne on eriti oluline ettevõtetele, kelle aruannetel on palju erinevaid kasutaja gruppe.

Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:

1) aruandeaasta peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenuste gruppe ning nende muudatusi, mis

on kavandatud järgmisse aastasse;

2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;

3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal

ja järgmistel aastatel;

4) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu

raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste

majandusaastate tulemusi.

Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse, kirjeldab

tegevusaruandesse veel näiteks tegevuskeskkonna üldist arengut ja selle mõju tema

majandustulemusele; äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; peamisi

finantssuhtarve majandusaastal ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise

metoodikat.

Juhul kui äriühingu omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb

tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.

ÄS-I järgi lisatakse majandusaasta aruandele ka majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise

ettepanek. Kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanekus märgitakse:

- eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)

- aruandeaasta kasum (kahjum)

- kohustusliku reservkapitali suurendamine (vähendamine)

- teiste reservide suurendamine (vähendamine)

- dividendideks

- ülekursi vähendamine

- aktsia- /osakapitali suurendamine (vähendamine)

27

- muu

- eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist).

Auditi kohustus tuleneb audiitortegevuse seadusest

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik

raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise

aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 30 inimest.

Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses

raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest

vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 90 inimest.

Ülevaatuse kohustus

Kui seaduses ei ole sätestatud teisti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik

raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise

aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses

raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest

vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;

2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;

3) keskmine töötajate arv 45 inimest.

Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

Vandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami (edaspidi kutseeksam)

raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa, kellele rahandusministri otsusega on antud vandeaudiitori

kutse ning kes on andnud vande. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale

aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

Kinnitatud majandusaasta aruanne esitatakse koos audiitori järeldusotsusega (kui audiitorkontroll on

kohustuslik), kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga ja müügitulu jaotusega äriregistrile

kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsus

võetakse vastu pärast majandusaasta aruande esitamist, esitatakse eelnimetatud andmed koos järgmise

majandusaasta aruandega.

Alates 01.01.2009 algavate majandusaastate kohta tuleb Eesti hea raamatupidamistava kohaselt

koostatud majandusaasta aruanne esitada elektrooniliselt (v.a erisused). Elektrooniliseks esitamiseks

on Vabariigi Valitsus 17.detsembril 2009. a vastu võtnud määruse nr 206 Majandusaasta aruande

taksonoomia. Määrusega on kehtestatud majandusaasta aruande taksonoomia standard, elemendid ja

taksonoomia haldaja. Taksonoomia põhineb rahandusalaste andmete aruandluskeele (eXtensible

28

Business Reporting Language) standardil 2.1. (lüh XBRL). XBRL standardi tehniline kirjeldus on

avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel http://xbrl.eesti.ee. Taksonoomia haldaja on

Justiitsministeerium.

Taksonoomia sisaldab bilansi, kasumiaruande, koondkasumiaruande, rahavoogude aruande,

omakapitali liikumise aruande, raamatupidamise aastaaruande lisade ja majandusaasta aruandega koos

esitatavate dokumentide elemente. Juhatuse liige määrab äriregistri elektroonilises keskkonnas

aruande sisestaja, esitaja ja audiitori. Aruanne allkirjastatakse juhatuse poolt digitaalselt (nõukogu ei

pea allkirjastama).

KASUTATUD ALLIKAD

1. Alver, L., Alver, J.Finantsarvestus. Tallinn, Deebet 2009

2. Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn, Deebet 2004

3. Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, Deebet 2002

4. Järve, V. Finantsarvestus I, II Tartu Ülikooli Kirjastus 1999

5. Järve, V. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn, Folio 1998

6. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002

7. Kallas, K. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline kooskõlastamine. Tallinn, Külim 1997

8. Kikas, E., Treumann, M. Majandusaasta aruande koostamine. OÜ Agitaator 2003

9. Põhivarade amortisatsiooni (kulumi) arvestuse võimalusi praktikas. Rafiko

10. Palm, M. Raamatupidamiskanded. Tallinn 2003

11. Raamatupidamise Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus. Tallinn

12. Raamatupidamise seadus.

13. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid.

14. Raamatupidamisuudised (ajakiri).

15. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. Agitaator OÜ

16. Reinberg, L. Firma aastaaruanne. Deebet 1999

17. RP (ajakiri)

18. Tikk, J. Finantsarvestus. Tallinn, Valgus 2003, 2008

19. Villems, T., Tammsaar, A. Majandusaasta aruande koostamine. Pandekt OÜ 2009

20. www.easb.ee

21. www.finance.ee

22. www.raamatupidaja.ee

29

Ülesanded

Ülesanne 1

Nõudeid ostjate vastu oli bilansis 120 000.-

Sh ostjatelt laekumata arveid 140 000.-

ebatõenäoliselt laekuvaid arveid 20 000.-

Ostjatele esitati omatoodangu müügi arveid müügihinnas 500 000.-, ps oli arvetel 20%

käibemaks. Ostjatelt laekus raha arvelduskontole 480 000.-. Ebatõenäoliselt laekuvaid arveid kanti

kuludesse 40 000.-. Tunnistati lootusetuteks varem kuludesse kantud arveid 20 000.- ja varem

kuludesse kandmata arveid 50 000.-.

Koostada lausendid ja näidata summaliselt bilansikirje Nõuded ostjate vastu.

Ülesanne 2

Firma krediitmüük oli 2 500 000 eurot. Teada on, et 1% krediitmüügi arvetest ei laeku. Leidke

ebatõenäolise laekumise kulu ja koostage lausend ning tooge välja ebatõenäoliselt laekuvate arvete

konto lõppsaldo, algsaldo oli 300 eurot.

Ülesanne 3

Ostjatelt laekumata arvete jääk bilansis oli 230 000 eurot, millest kogemuslikel hinnanguil 3% ei

laeku. Leidke ebatõenäolise laekumise kulu, koostage lausend ja näidake bilansikirje Nõuded ostjate

vastu summa. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli algsaldo 400 eurot.

Ülesanne 4

Ostjate arvete kohta on koostatud 31. detsembril 20x4 aegumisprotokoll. Teada on järgmist:

Ostjate arved 900 000

Konto Ebatõenäoline laekumine algsaldo 50 000

Ebatõenäoline laekumine hinnangute järgi 64 000

20x4. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansis on ostjate arved (netosummas):

1) 886 000.-

2) 850 000.-

3) 836 000.-

4) 786 000.-

Ülesanne 5

1. Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise

laekumise arvestamiseks. Ostja arve summas 6 000

eurot kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle

arve. Firma taastas kõigepealt arve ja seejärel

kajastas raha laekumise. Nende

raamatupidamiskannete tulemusel

a) vara suurenes 6 000

b) vara vähenes 6 000

c) vara vähenes 12 000

d) tehing vara ei mõjutanud

30

2. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 eurot,

millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui kontol

Väärtusvähend on kreeditjääk 15 000 eurot, siis

pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus

saldo

a) 15 000

b) 27 000

c) 23 000

d) 31 000

3. Firma 20x3 aasta krediitmüük oli

1, 5 milj eurot. 1. jaanuaril 20x3 oli kontol

Väärtusvähend kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta

jooksul kanti maha eelnevlt kuludesse kantud aarveid

6 000 eurot. Eelmiste aastate kogemusest lähtudes on

hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. 31.12.20x3

on Väärtusvähendi kontol

a) 20 100

b) 75 000

c) 45 000

d) 81 000

4. Firma kohta on teada järgmised andmed: Ostjate

arved 1, 6 miljonit, Väärtusvähend enne

korrigeerimist 100 000 eurot. Hinnanguliselt ei laeku

ostjate arvetest 130 000 eurot. Pärast

korrigeerimiskande tegemist on Ostjate arvete

netoväärtus

a) 1 370 000

b) 1 500 000

c) 1 600 000

d) 1 470 000

Ülesanne 6

1. Milline alljärgnevatest punktidest ei esine RTJ 4 „Varude” ülesehituses (sisukorras)?

a) rakendusala b) raamatupidamise aastaaruannete koostamise printsiibid

c) mõisted d) varude arvestuspõhimõtted

2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas?

a) IFRS b) ETV

c) IAS 2 d) NCAAOSDC

3. Milline neist ei kuulu varude arvestuspõhimõtete hulka?

a) esmane arvele võtmine b) teisene arvele võtmine

c) soetusmaksumuse arvestusmeetodid d) edasine kajastamine

4. Mis on konsignatsioonimüük?

a) kui üks ettevõte teostab teise ettevõtte varude müüki

b) võõrsõna, millel puudub tähendus

c) laat

d) kasutatud autode müük

5. Millistel kasumiaruannete kirjetel kajastatakse müüdud varude kulu?

a) kaubad, materjal, tooted, teenused b) mitmesugused tegevuskulud

c) ei kajastata ühelgi kirjel d) müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu

6. Millal tuleb rakendada Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 „Varud”?

a) lumememme ehitades b) kartulite istutamisel

c) varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes

d) raha kajastamisel aastaaruandes

7. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 „Varud”?

a) bioloogiliste varade kajastamisel b) müügiootel põhivara kajastamisel

c) pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate lõpetamata tööde kajastamisel

d) kõikide eelloetletud varade puhul

31

8. Mis on varu soetusmaksumus?

a) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane

väärtus

b) summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja

sõltumatute osapoolte vahelises tehingus

c) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu

ebaõiglane väärtus

d) ükski ülalnimetatud variantidest ei sobi

9. Milline neist ei kuulu soetusmaksumuse hulka?

a) ostukulutused b) tootmiskulutused

c) muud kulutused, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse

d) müügikulutused

10. Milline neist ei ole varu?

a) müügiks ostetud kaubad b) valmistoodang

c) lõpetamata toodang d) müügiootel põhivara

11. Varude arvestuse pidevsüsteemi rakendamisel saab kasumiaruannet koostada ka jooksvalt (näiteks

iga kuu kohta), inventuuri tegemata. Tõene või Väär

Ülesanne 7

Varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid

1. Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema

vastandamise tagab

a) LIFO

b) FIFO

c) Kaalutud keskmine

2. Kaubavaru algjäägi maksumus oli 60 000

eurot. Perioodi jooksul soetati kaupa 380 000

euro eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk

50 000 eurot. Müüdud kauba omamaksumus on

a) 390 000

b) 370 000

c) 330 000

d) 420 000

3. Inventeeritav varu koosneb kahest

elemendist: varu algjäägist ja

a) lõppvarust

b) ostetud kaubast

c) müüdud kaupade omamaksumusest

d) võimalikust müügikäibest

4. Firma kohta on teada: Kaubad (tk) Hind

(eurot/tk)

kaubavaru (01.01) 8 000 11.-

ostud (10.06) 13 000 12.-

ostud (5.11) 5 000 13.-

Juhul kui 31.12 on kaubavaru laos arvel 9 000

tk, siis LIFO-meetodi rakendamisel on

lõppvaru maksumus

a) 113 000

b) 108 000

c) 99 000

d) 100 000

5. Kasutades eelmise ülesande andmeid on

FIFO-meetodi rakendamisel kaubavaru

maksumus:

a) 99 000

b) 108 000

c) 113 000

d) 117 000

6. Hindade tõusu tingimustes annab LIFO a) suurema puhaskasumi FIFOst

b) samasuure puhaskasumi kui FIFO

c) väiksema puhaskasumi kui FIFO

d) suurema puhaskasumi kui

keskmise soetushinna rakendamisel

32

7. Kõige hiljem ostetud kaup kajastub

lõppvaruna järgmise meetodi rakendamisel:

a) FIFO

b) LIFO

c) Kaalutud keskmine

d) tükimeetod

8. Firma kohta on teada järgmised andmed:

perioodi müügitulu 400 000

perioodi kaubaressurss 120 000

lõppvaru LIFO-meetodil 65 000

lõppvaru FIFO-meetodil 35 000.

Brutokasum on suurem

a) LIFO meetodil

b) FIFO meetodil

9. Firma kohta on teada järgmised andmed.

Ostud: 580 000

Algvaru: 80 000

Kauba tagastamine tarnijale. 8 000

Müüdud kaup müügihinnas: 900 000

Müüdud kaup soetushinnas: 520 000

Lõppvaru on:

a) 150 000

b) 132 000

c) 152 000

d) 170 000

e) 142 000

10. Varud on bilansis kajastatud madalamas

väärtuses kas soetusmaksumuses või

netorealiseerimismaksumus. Millisest

põhimõttest on lähtutud:

a) majandusüksuse printsiibist

b) vähimväärtuse põhimõttest

c) kassapõhisest arvestusest

d) perioodi kontseptsioonist

Ülesanne 7 A

Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmised andmed:

Kuupäev Tehing Kogus Soetushind Müügihind

01.01 Algvaru 100 80

06.01 Ost 60 90

13.01 Müük 70 200

21.01 Ost 150 90

24.01 Müük 210 220

27.01 Ost 90 100

30.01 Müük 30 250

1. Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne, näidates ära järgmised kirjed: Müügitulu,

Müüdud kaupade kulu ja Brutokasum, kasutades

FIFO-meetodit;

LIFO-meetodit;

Kaalutud keskmise meetodit.

2. Oletame, et olete Firma finantsdirektor. Millist meetodit ja miks kasutada, et

Vähendada tulumaksu (eeldame, et kasumit tulumaksustatakse);

Näidata kõige suuremat kasumit;

Tagada tulude-kulude õige vastandamine.

Ülesanne 8

Laos oli 01.04 250 toodet hinnaga 210 eurot/toode

05.04 osteti 200 toodet hinnaga 205

12.04 müüdi 300 toodet hinnaga 230

13.04 osteti 150 toodet hinnaga 200

20.04 müüdi 180 toodet hinnaga 260

33

Hinnata jääk ja arvestada kulu rahas kasutades nii pidevat kui perioodilist:

FIFO meetodit

LIFO meetodit

Kaalutud keskmise soetushinna meetodit

Võrrelda tulemusi bilansi ja kasumiaruande seisukohalt.

Kasumiaruande

ja bilansikirjed

FIFO LIFO Kaalutud keskmine

pidev perioodil pidev perioodil pidev perioodil

Müügitulu

Müüdud

kaupade kulu

Kasum

Varude lõppjääk

Ülesanne 8 A

Firma kalkuleeris oma varude maksumuse 31.12.200x seisuga summas 25 600 ühikut, kalkulatsiooni

aluseks oli soetusmaksumus. Kui juhtkond kontrollis laovarude seisukorda, märkasid nad, et mõned

kaubad olid kahjustatud ning neid ei ole võimalik müüa hinnakirjajärgsete hindadega. Sellekohane

info on esitatud allpool:

Kaubaartiklid Kogus Soetusmaksumus Müügihind

Kullatud küünlajalad (2 tk

komplektis)

25

komplekti

55 komplekti kohta 78 komplekti kohta

Portselanfiguurid 42 82 tk 135 tk

Dekoratiivsed seinavaibad 20 126 tk 140 tk

Alumiiniumist riiulid 2 95 tk 150 tk

1. Kullatud küünlajalgadel on plekid ning enne müüki tuleb küünlajalad uuesti kullata.

Kuldamistööde maksumus on eeldatavalt 32 komplekti kohta.

2. Portselanfiguuride pakendid on saanud katuselekkes kahjustada ning tuleb tellida uued

pakendid, mille maksumuseks on 10 tk.

3. Dekoratiivsed seinavaibad on niiskunud ja osaliselt plekkidega. Juhtkonna otsusel on nende

puhastamine kulukas ja seetõttu otsustatakse nad müüa 40% allahindlusega tavalisest

müügihinnast.

4. Riiulid on osaliselt mõlkis ning nad tuleb asendada, milleks kulub 25.

Kalkuleerida laovarude neto realiseerimismaksumus ning määrata millise maksumusega tuleks varud kajastada

bilansis.

Netorealiseerimismaksumus

kaubaartikli kohta

Soetusmaksumus Madalaim maksumus

Kullatud küünlajalad

Portselanfiguurid

34

Dekoratiivsed

seinavaibad

Alumiiniumist riiulid

Ülesanne 9

01.04.20x4 soetati tootmisliin tarnija arve alusel 175 000.-, käibemaks 31500.- kokku summas

206 500.-. Kohaletoimetamise eest esitas transpordifirma arve: 7 000.- KM 18 % 1 260.- kokku

summas 8 260.-.

Kasutuseaks määrati 8 aastat ja lõpetamismaksumuseks 22 000.-. Kasutatakse

amortisatsiooniarvestus lineaarset meetodit.

15.10.20x8 anti tootmisliin müüki. Ostjale esitati arve müügihinnas 150 000.-, millele

lisandub käibemaks 20%.

Kirjendada kõik majandustehingud kuni tänaseni (k.a.) ja tuua välja müügitulemus.

Ülesanne 10

07.05.20x2 soetati tootmisliin soetushinnaga 375 000.- + km. Tasuti tarnijale arvelduskontolt.

Kasutuseaks määrati 10 aastat. Amortisatsiooni arvestati lineaarse meetodi alusel üks kord kvartalis.

17.10.20x9 anti tootmisliin müüki. Ostjale esitati arve müügihinnas 430 000.-+km.

Kirjendada kõik majandustehingud kuni tänaseni ning tuua välja müügitulemus.

Ülesanne 11

1. Milline tunnus ei ole omane materiaalsele põhivarale:

a) füüsiline substants;

b) pikaajaline tööiga;

c) ta on soetatud edasimüügi eesmärgil;

d) ta on amortisatsiooni subjekt.

2. Milline kulu loetelust leiab kajastamist vara soetusmaksumuses:

a) kontoritarvete kulu;

b) turustusruumide rendikulu;

c) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk;

d) ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu

3. Ettevõttesse soetati tootmisliin. Liini ostuhind oli 225 000 eurot ja selle kohaletoimetamiseks

kulutati 7 000 eurot. Otseselt liini paigaldamiseks ja häälestamiseks kulutati 15 000 eurot, sealhulgas

liini häälestajate töötasu oli 10 000 eurot. Liini esimese kuu hoolduskulu oli 25 000 eurot. Kui suur on

tootmisliini soetamismaksumus ehk mis väärtuses see tuleb arvele võtta raamatupidamises?

a) 272 000

b) 247 000

c) 237 000

d) 232 000

e) 225 000

4. Kulumisumma arvutamiseks on vaja teada materiaalse põhivara:

a) soetusmaksumust;

b) kasulikku eluiga;

c) lõpetamismaksumust;

d) müügihinda.

5. Kui seadme soetusmaksumuse mahaarvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja

lõpetamismaksumus on suurem kui null, kas siis seadme kasutusaastate jooksul kokku kantakse

kuluks:

35

a) seadme lõpetamismaksumus;

b) seadme soetusmaksumus;

c) seadme soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe;

d) seadme jääkmaksumus.

6. Akumuleeritud kulum on kirjendatud

a) bilanssi

b) kasumiaruandesse

c) omakapitali muutuste aruandesse

d) nii a kui b

7. Põhivara kulumi arvestus vähendab kasumit, aga ei vähenda raha. Tõene või Väär.

8. Ettevõte soetas 30 000 euro eest 3 aasta vanuse kasutatud auto.

Auto soetamismaksumus müüjafirmas oli 40 000 eurot ja kulum 24 000 eurot. Hinnanguliselt on auto

järelejäänud kasulik eluiga 5 aastat, kusjuures eeldatav lõppväärtus on 0 eurot. Kui suur on auto

bilansiline jääkväärtus aasta pärast selle soetamist ettevõtte poolt.

Vastus: ____________ eurot

9. Müüdi põhivara (müügihind 450 000 eurot), mille soetusmaksumus oli 500 000 eurot,

akumuleeritud kulum 300 000 eurot. Põhivara müügitulemus on:

a) kahjum 200 000;

b) kasum 250 000;

c) kasum 200 000;

d) muu tulemus.

10. Ettevõtte juhtkond otsustas järgneval aastal müüa ühe tootmisseadmetest. Tootmisseadet müüakse

hinnaga 400 000 eurot, mis on masina õiglane väärtus. Tootmisseadme jääkmaksumus on 300 000

eurot (soetusmaksumus 700 000 eurot). Kanne 31.12. on järgmine:

11.Ettevõte ostis 01.01.2006 seadme 360 000 euro eest. Seadme kasulik eluiga on viis aastat ja

lõpetamismaksumus on 60 000 eurot. Arvutada viie aasta amortisatsioonikulu järgmiseid meetodeid

kasutades:

a) lineaarsel meetodil;

b) tegevusmahust lähtuvalt (planeeritav tegevusmaht on 3 000 toodet, esimesel aastal toodeti 1

000 toodet, teisel 500, kolmandal 600, neljandal 400 ja viiendal 500 toodet);

c) kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil;

d) kahekordselt alaneva jäägi meetodil.

Aasta Lineaarne Tegevusmaht Kasutusaastate

järjenumbrid

Kahekordselt

alaneval jäägil

Kokku

36

Ülesanne 11 A

Firma ostis 02.01.20x2 veoauto, mis maksis 110 000 eurot. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg

viis aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 1 000 eurot.

Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem:

a) aastate järjenumbrite summa meetodi rakendamisel;

b) tegevusmahupõhise meetodi rakendamisel;

c) lineaarse meetodi rakendamisel;

d) kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel.

Ülesanne 11B

Delta OÜ ostis 1. juunil 20x6 masina, mille soetusmaksumus oli 48 600 eurot. Masina kasutusaeg on

kolm aastat ja lõpetamismaksumus 900 eurot. Firma kavatseb seda masinat kasutada esimesel aastal

1400, teisel aastal 2000 ja kolmandal aastal 160 masintundi.

Arvutada depretatsioonikulu aastatel 20x6-20x9, kasutades

a) lineaarset meetodit;

b) tegevusmahupõhist meetodit;

c) kasutusaastate järjenumbrite summa meetodit;

d) kahekordselt alaneva jäägi meetodit.

Aasta Lineaarne Tegevusmaht Kasutusaastate

järjenumbrid

Kahekordselt

alaneval jäägil

Kokku

Ülesanne 12 1.Rahvusvahelised arvestusstandardid, mis on aluseks Raamatupidamise Toimkonna juhenditele on:

f) ISA

g) IFRS

h) GAAP

i) ISO

2. Hindade pideva tõusu korral annab alljärgnevatest varude hindamismeetoditest suurima kasumi:

a) FIFO meetod;

b) kaalutud keskmise hinna meetod;

c) LIFO meetod;

d) kõik hindamismeetodid annavad sama tulemuse.

3. Ettevõttesse soetati põhivara seade. Seadme ostuhind oli 123 000 eurot ja selle

kohaletoimetamiseks kulutati 3 000 eurot. Seadme paigaldamiseks ja katsetamiseks kulutati

15 000 eurot. Liini esimese töökuu hooldustasu amortisatsioonikulu oli 2 350. Kui suur on

tootmisliini soetamismaksumus ehk mis väärtuses see raamatupidamises arvele tuleb võtta?

a) 141 000.

b) 126 000.

c) 146 000.

d) 148 350.

e) 123 000.

37

4. Ettevõte soetas 160 000 eurot eest 3 aasta vanuse kasutatud seadme.

Seadme soetamismaksumus müüjafirmas oli 400 000 eurot ja kulum 240 000 eurot. Hinnanguliselt

on seadme järelejäänud kasulik eluiga 5 aastat, kusjuures eeldatav lõppväärtus on 10 000. Kui suur

on seadme bilansiline jääkväärtus aasta pärast selle soetamist ettevõtte poolt.

Vastus: ____________ eurot

5. Milline neist valemitest on õige?

a) Varad + Kohustused = Omakapital

b) Varad = Kohustused – Omakapital

c) Varad – Kohustused = Omakapital

d) Varad + Omakapital = Kohustused

6. Milline alljärgnevatest toimingutest kuulub aastaaruande koostamise protseduuride hulka:

a) määratakse varude arvestamise meetodid;

b) tehakse korrigeerimis- ja lõpetamiskanded;

c) antakse hinnang kasumi suurusele;

d) kirjendatakse majandusaasta viimasel kuupäeval tehtud tehingud.

7. Millise majandustehingu tagajärjel suureneb ettevõtte bilansimaht:

a) arvelduskontole laekus 1 500 eurot debitoorset võlgnevust;

b) ettevõte tasus arvelduskontolt kreditoorse võla 5 000 eurot;

c) eelmiste perioodide jaotamata kasumist eraldati 1 000 eurot kohustuslikku reservi;

d) saadi lühiajalist pangalaenu

8. Leia rentniku raamatupidamise kontol ”Ettemakstud rent“ olev lõppsaldo kui:

Algsaldo (S0) 5 400.-

Deebetkäive 800.-

Kreeditkäive 1 000.-

Lõppsaldo (S1) ? ___________.-

9. Osaühingu omakapital on järgmine:

Osakapital 50 000.-

Ülekurss (aažio) 100 000.-

Oma osad 0.-

Reservid 50 000.-

Jaotamata kasum 1 200 000.-

Osaühingul on kaks osa: 40 000 ja 10 000. Suurema osa omanik ostab väiksema osa ära 40 000

euro eest.

Selle tulemusena:

a) suureneb osaühingu osakapital

b) suureneb ülekurss

c) tekivad oma osad

d) osaühingu omakapitalis ei muutu midagi

10. Töötajatele maksti 3. veebruaril jaanuarikuu palk kassast välja. Selline majandustehing:

a) mõjub kasumile suurendavalt;

b) mõjub kasumile vähendavalt;

c) ei mõjuta kasumit;

d) mõju kasumile ei saa kindlaks määrata.

38

11. 20x1. aasta jaanuaris arvestati töötajale töötasu 1 000 eurot. Antud töökohas arvestatakse töötajale

palga maksmisel ka tulumaksuvaba miinimumi. Töötaja ei pea maksma kohustusliku

kogumispensioni makset. Kui suur on summa, mis tuleb töötajale välja maksta.

12. Kliendi võlg Firma ees oli perioodi algul 70 000.

Kliendilt laekus perioodi jooksul 120 000.

Perioodi lõpuks kahanesid Firma nõuded Kliendi vastu 40 000 euroni.

Kui suur oli Firma müük Kliendile vaadeldaval perioodil?

Vastus: ______________ eurot

13. Omanike poolt äriühingu äritegevuseks antud laen suurendab äriühingu:

a) kohustusi ja omakapitali

b) käibevara ja omakapitali;

c) tulusid ja kohustusi;

d) käibevara ja kohustusi

14. Raamatupidamise kannet (lausendit), kus ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama

konto kreeditiga, nimetatakse:

a) multi-kreedit kandeks

b) liitlausendiks

c) lihtlausendiks

d) reskontro-kandeks

15. Bilansi omakapitali kirjete hulka ei kuulu:

a) muud reservid;

b) tütarettevõtte aktsiad

c) ülekurss;

d) aruandeaasta kasum

Iga väite juures otsusta ja tõmba ring ümber T või V, sõltuvalt sellest, kas väide on tõene(T) või

väär (V).

16. Põhivara kulumi arvestus vähendab kasumit, aga ei vähenda raha. T, V

17. Äriühingu kasumiaruanne on üldjuhul ärisaladus. T, V

18. Varude arvestuse pidevsüsteemi rakendamisel saab kasumiaruannet koostada ka jooksvalt

(näiteks iga kuu kohta), inventuuri tegemata. T , V

19. Käibemaksukohustuslase jaoks on ostmisel tasutud käibemaks kulu. T, V

20. Annuiteet (annuity) on ajutise suurusega makse ühesuguste maksete lõplikust jadast, T; V

39

Ülesanne 12 A

Vali õige või õiged variandid, lahenda ülesanded

1. Korrigeerimiskandeid tehakse selleks,

et

a) kajastada kulu perioodil, mil see aset

leidis

b) kajastada tulu, mil see välja teeniti

c) bilansi- ja kasumiaruandekontodel

oleksid õiged tulemused arvestusperioodi

lõpul

d) tagada kõik eelmärgitu

2. Korrigeerimiskandega on tegemist

juhul, kui toimub

a) varude ostmine võlgu

b) veoauto depretsiatsioonikulu kajastamine

c) arve esitamine ostjale

d) palga väljamaksmine

3. Korrigeerimiskandega ei ole seotud a) ettemakstud kulu

b) tekkepõhine tulu

c) tekkepõhine kulu

d) väljateenitud tulu

4. Avansstulu korrigeerimisel a) vähenevad kohustised ja suurenevad

tulud

b) tekib seos vara- ja tulukontode vahel

c) varad ja tulud suurenevad

d) tulud ja varad vähenevad

5. Tekkepõhise tulu korrigeerimisel a) tekib seos kohustiste- ja tulukontode

vahel

b) tekib seos vara- ja tulukontode vahel

c) vähenevad varad ja tulud

d) vähenevad kohustised ja suurenevad

tulud

6. Lõpetamiskanded on a) raamatupidamistsükli mittekohustuslik

osa

b) vajalikud vaid alalistele kontodele

c) vajalikud firma analüüsimiseks

d) vajalikud ajutiste kontode sulgemiseks

7. Pärast sulgemiskandeid on nullsaldo

kontol

a) teenustulu

b) materjalid

c) ostjate ettemaksed

d) akumuleeritud kulum

8. Firma ostis 1. novembril 20x3

2-aastase kindlustuspoliisi, makstes selle

eest 600 eurot. Poliis kajastati kontol

Tulevaste perioodide kindlustuskulud.

Teha vajalik raamatupidamiskanne 1.

nov 20x3 ja korrigeermiskanded

31.12.20x3, 31.12.20x4, 31.12.20x5.

9. Firma andis 1.nov 20x3 ruumid

kuueks kuuks üürile, saades 3 000 eurot

avansstulu. Teha vajalik

raamatupidamiskanne 1.nov 20x3 ja

korrigeerimiskanded 31.12.20x3 ja

31.12.20x4

40

10. Kord valitud arvetuspõhimõtet võib

muuta järgmistel juhtudel:

a) muutus on tingitud muudatustest RS-s või

RTJ-des

b) muutus võimaldab objektiivsemalt

kajastada firma finantsseisundit ja

majandustulemust

c) uue raamatupidamisprogrammi

kasutuselevõtul

11. Arvestuspõhimõtete muutuse mõju

kajastatakse

a) alates toimumise perioodist

b) tagasiulatuvalt

c) muutuse toimumise perioodile järgnevast

perioodist

12. Varude soetusmaksumuse hindamise

meetodid on

a) arvestuspõhimõte

b) raamatupidamislik hinnang

c) mõlemad

13. Materiaalse põhivara kasuliku eluea

määramine on

a) üks alusprintsiip

b) raamatupidamislik hinnang

c) arvestuspõhimõte

14. Nimeta täiendavalt eespool toodule

üks arvestuspõhimõte ja üks

raamatupidamislik hinnang

Ülesanne 13

Ettevõttes teostati järgmised majandustehingud:

1. Ostjatele esitati omatoodangu müügiarveid 1 657 245.-

2. Kassasse laekus raha teenuste müügist 524 670.-

3. Omatoodangut väljastati müügiks 1 000 329.-

4. Osutati teenuseid müügiks 321 420.-

5. Arvestati palka juhtivtöötajatele 216 000.-

6. Juhtivtöötajate sotsiaalkulu 71 280.-

7. Sularahas tasutud telefoni, faksi, postikulud 2 880.-

8. Arvestati panga teenustasu 640.-

9. Sularahas tasutud audiitori teenused 3 000.-

10. Reklaamikulu arve alusel 2 000.-

11. Arvestati palka müügijuhile 66 000.-

12. Müügijuhi sotsiaalkulu 21 780.-

13. Arveldusarvele laekusid trahvid 500.-

14. Masina müügiarve esitamine ostjale 7 600.-

15. Arveldusarvelt maksti maksuviiviseid 476.-

kohalikke makse 280.-

annetusi 1 000.-

looduskeskkonnale tekitatud kahju komp. 880.-

16. Valuutaarve ümberhindlusest tekkinud kasum 46.-

17. Laekus intressitulu pangakontole 1 220.-

18. Hävis toorainet loodusõnnetuse tagajärjel 4 736.-

Koostada lausendid. Koostada lõpetamiskanded tulu- ja kulukontode kohta.

Arvestada aruandeaasta kasum (kahjum). Koostada kasumiaruanne skeem 2 järgi.

41

Ülesanne 14

Koostada järgmiste andmete alusel kasumiaruanne skeem 1

Valmistoodangu müügist saadi tulu 240 000.-

Teenuste müügist saadi tulu 23 000.-

Materjalikulu tootmises oli 76 000.-

Materjalikulu teenuste osutamisel oli 4 500.-

Palka arvesti tootmistöölistele 21 000.-, millele lisandusid sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse

Teenuse osutajale arvesti palka 23 000.-, millele lisandusid ettevõtte kanda jäävad maksud

Toodetele ja teenustele tehti reklaami 1 400.- eest

Saadi tulu raha hoidmise eest pangas 150.-

Laekus laenuintress 12 200.-

Müüdi põhivara soetusmaksumusega 12 000.-, millelt oli arvestatud kulumit10 500.-.

Põhivara müügist saadi 6 000.- koos käibemaksuga.

Arvesti administratsioonile palka 17 000.-, millele lisandusid maksud

Tootmishoonete rendiarvete eest tasuti 3 400.- ja büroohoone rendiarvete eest tasuti 2

100.-

Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaralt 1 000.- ja halduses kasutatavalt põhivaralt

700.-

Ettevõttel ei ole inventuuri andmetel valmistoodangu ega lõpetamata toodangu jääke.

Ülesanne 15

Koostada järgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1:

Arvestati audiitorkontrolli kulu 24 500.-

Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaradelt 12 000.-

Arvestati büroohoone rendikulu 4 000.-

Valmistoodangu müügitulu oli 345 678.-

Teenuste müügitulu oli 123 000.-

Tööliste palgakulu 33 000.-, lisaks maksukulud

Administratsiooni palgakulu 16 800.-, lisaks maksud

Laekus trahv äripartnerilt 23 000.-

Laekus pikaajalise nõude intress 8 000.-

Kulutati tootmises materjali 41 000.-

Kulutati teenuste osutamisel abimaterjali 7 800.-

Tasuti liikluskindlustus juhi autole 1 200.-

Bürootarvete kulu 3 250.-

Müüdi põhivara soetusmaksumusega 28 000.-, millelt oli arvestatud kulumit 25 000.-.

Ostjalt saadi 10 000.-, millele lisandus käibemaks 20%.

Lõpetamata toodangu jääk 01.01.09 oli 2 000.-; 31.01.09 oli jääk 5 000.-

Valmistoodangu jäägid vastavalt 1 300 ja 3 000.-.

Ülesanne 16

Millisel bilansikirjel kajastatakse:

Valuuta

Lühiajalised ostjatelt laekumata arved

Järgmisel perioodil müüdav põhivara

42

Pooleliolev ettevõttele ehitatav ehitusobjekt

Nõue aruandva isiku vastu

Ettemaksed perioodika eest

Patendid

Ettemaksed kütuse eest

Puhkusekohustus

Omanikult saadud lühiajaline laen

Pensionieraldised

Põhivarade soetamiseks saadud valitsuse toetus

Aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud summa

Nõuded lühiajalise laenu osas

Pikaajalised nõuded ostjate vastu

Dividendinõuded

Dividendikohustused

Lüpsikari

Tulu teenimiseks ostetud maa

Saadud üüri ettemaksed

Tasutud rendi ettemaksed

Kauplemise eesmärgil hoitavad aktsiad

Pooleliolevad tootmiskulud

Väärtpaberid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul

Mida kajastatakse järgmistel bilansikirjetel:

Muud lühiajalised nõuded

Valmistoodang

Müügiootel põhivara

Sihtfinantseerimine

Aktsiakapital

Raha

Lõpetamata toodang

Nõuded ostjate vastu

Masinad ja seadmed

Kinnisvarainvesteeringud

Saadud ettemaksed

Maksuvõlad

Ülesanne 17

Milliste tulude ja kuludega on tegemist:

Kirje kasumiaruande skeem 1

järgi

Kirje kasumiaruande skeem 2

järgi

1. Müügijuhi palk

2. Kasum oma põhivara

müügist

3. Turuuuringute kulu

4. Tehtud annetused

5. Makstud pangalaenu

intress

6. Pangateenustasu

7. Kauba müügist saadud

summa

8. Valmistoodangu müügist

43

saadav tasu

9. Laekunud dividenditulu

10. Tütarettevõtete müügist

laekunud kasum

11. Müüki väljastatud kauba

soetusmaksumus

12. Kontoris kulutatud

materjalide maksumus

13. Varude jääkide

vähenemine bilansis

Mida kajastatakse järgmistel kirjetel:

1. Üldhalduskulud

2. Kapitaliseeritud väljaminekud oma

tarbeks põhivara valmistamisel

3. Kaubad, toore, materjal ja teenused

4. Mitmesugused tegevuskulud

5. Turustuskulud

6. Muud äritulud

7. Tulumaks

Ülesanne 18

Koostada bilanss järgmistel andmetel

kassa 2 793.-

arvelduskonto 129 895.-

ostjatelt laekumata arved 12 700.-

ebatõenäoliselt laekuvad arved 220.-

ostjate ettemaksed 3 540.-

kütus 12 300.-

tooraine 4 770.-

ettemaksed hankijatele ehitusmaterjalide eest 900.-

ostetud põllumajandussaadused 30 500.-

masinad ja seadmed 509 529.-

masinate ja seadmete kulum 11 883.-

ettemakstud kindlustusmaksed 4 245.-

pikaajaline pangalaen 111 000.-

pikaajalise pangalaenu tagasimaksed järgmisel perioodil 45 000.-

võlad tarnijatele 89 025.-

võlad töövõtjatele 3 090.-

käibemaksu võlg 3 003.-

üksikisiku tulumaksu võlg 780.-

ettevõtte tulumaksu võlg 3 000.-

sotsiaalmaksu võlg 990.-

puhkusekohustus 390.-

aktsiakapital 445 000.-

aažio 16 500.-

eelmise perioodi jaotamata kasum

omaaktsiad

5 211.-

31000.-

44

Ülesanne 19

Koostada antud andmetel kasumiaruanne skeem 1.

Ettevõttel tekkisid perioodi jooksul tegevuse tulemusena järgmised tulud ja kulud:

valmistoodangu müügist saadi tulu 348 550.-

teenuste müügist saadi tulu 123 456.-

maksti pangalaenu intressi 102 000.-

direktori auto kohustuslikule liikluskindlustusele kulutati 1 200.-

tootmisele kulutati toorainet 86 700.-

töölistele arvestati palka 67 500.-, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset

audiitorkontrollikulu 17 800.-

äripartnerile tehti kingitus summas 11 000.-

laekus arvelduskontole kliendile määratud trahv summas 19 800.-

arvestati kasu tarnijatele tasumisel valuutakursi muutusest 1 350.-

amortisatsioonikulu arvestati tootmisele 800.-, büroole 400.-

arvestati palka büroo töötajatele 28 400.-, lisaks SM ja TKM

arvelduskontole laekus pangaintress 345.-

võeti rendile müügijuhi kasutusse kaubik 3 450.-

Lõpetamata toodangu algjääk oli 1 800.- ja lõppjääk 1 400.-, valmistoodangu algjääk oli 3 000.- ja

lõppjääk 7 000.-.

Ülesanne 19 A

Arvutage puuduvad näitajad:

Ettevõte A B C

Rahavood põhitegevusest - 20 - 20 20

Rahavood investeerimistegevusest - 60 - 2 - 6

Rahavood finantseerimistegevusest 80 14 - 16

Rahavoogude mõju raha jäägi

muutusele e rahavood kokku

Raha aruandeperioodi algul 10 10 10

Raha perioodi lõpul 10 2 8

1. Kuidas hindate ettevõtete finantsseisundit?

2. Mis võiks olla ettevõtte C negatiivse finantseerimise rahavoo põhjuseks?

3. Kas ettevõtte C rahavood on murettekitavad?

4. Kas eelistaksite investeerida ettevõttesse A või B?

5. Kas investeeriksite ettevõttesse C?

Ülesanne 19 B

Koostage omakapitali muutuste aruanne järgmiste andmete alusel:

1. Omakapital perioodi algul oli:

aktsiakapital 400 000

ülekurss 20 000

kohustuslik reservkapital 30 000

jaotamata kasum 20 000

2. Majandusaasta puhaskasum oli 147 000

3. Puhaskasumist kanti 5% kohustuslikku reservkapitali

45

4. Aruandeperioodil osteti tagasi omaaktsiaid 40 000 euro eest. Neist 50% müüdi edasi 35 000

euro eest.

5. Puhaskasumist jaotati 30 000 dividendideks.

Ülesanne 20

AKTIVA 31.12.20x5 31.12.20x4

Käibevara

Raha 140 000

Nõuded ostjate vastu 440 000

Varud 500 000

Käibevara kokku 1 080 000

Põhivara

Finantsinvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringud

Materiaalne põhivara 2 000 000

Kulum - 400 000

Põhivara kokku 1 600 000

AKTIVA KOKKU 2 680 000

PASSIVA

Kohustused

Tarnijatele tasumata arved 140 000

Maksuvõlad 85 000

Pangalaen

Omakapital

Aktsiakapital 1 400 000

Jaotamata kasum 1 055 000

Omakapital kokku 2 455 000

PASSIVA KOKKU 2 680 000

Firma 20x5. a. majandustehingute loetelu:

1. Osteti tarnijatelt kaupu 1 550 000

2. Tasuti tarnijatele arveldusarvelt 1 470 000

3. Kanti kuluks müüdud kaubad 1 500 000

4. Esitati ostjatele kauba müügi arveid 2 400 000

5. Ostjatelt laekus raha arvelduskontole 2 480 000

6. Arvestati palka juhtivtöötajatele 600 000

7. Arvestati sotsiaalmaksu juhtivtöötajate palkadelt 198 000

8. Arvestati töötuskindlustusmakset juhtivtööt. palkadelt 8 400

9. Palkadest peeti tulumaks 127 000

10. Palkadest peeti kinni töötuskindlustusmakse 16 330

11. Töötajatele maksti palka 456 670

12. Arveldusarvelt kanti üle maksuvõlad 85 000

13. Võeti pikaajalist pangalaenu 500 000

14. Osteti pikaajalise hoidmise eesmärgil aktsiaid 100 000

15. Arvestati amortisatsiooni müügipunktilt 100 000

16. Osteti tarnijalt kinnisvara 200 000

17. Tasuti tarnijale kinnisvara eest 200 000

18. Materiaalse põhivara müügist laekus ostjatelt arvelduskontole 50 000

Koostada lausendid, bilanss ja kasumiaruanne ning rahavoogude aruanne.

46

Ülesanne 21

Koostada järgmistel andmetel OÜ Algaja finantsaruanded: bilanss, kasumiaruanne skeem 1 ja skeem 2

järgi, rahavoogude aruanne otsesel ja kaudsel meetodil, omakapitali muutuste aruanne.

Finantsandmed eurodes

Moodustati osaühing osakapitaliga

160 000

Kassa jääk

600

Arvelduskonto jääk

105 000

Saadud lühiajalist laenu 233 300

millest tagasi makstud

20 000

Kaupade, teenuste müügist laekus

1 200 000

Kaupade müügist ostjad võlgu

120 000

Ostetud ja tasutud on kaupade eest

100 000

Tarnijatele ollakse võlgu kaupade eest

60 000

Lattu jäänud kaupade jääk

20 000

02.01 osteti tootmisseadmeid 300 000

kusjuures amortisatsiooni norm oli 20%

Arvestatud ja makstud palk töölistele

600 000

Arvestatud ja makstud palk juhtivtöötajale

90 000

Arvestatud ja tasutud sotsiaalmaks tööliste palgalt

198 000

Arvestatud ja tasutud sotsiaalmaks juhtivtöötaja palgalt

29 700

Tehti kulutusi turu-uuringuks

60 000

Tehti kulutusi kontori ülalpidamiseks

90 000

47

Ülesanne 22

Ülesandes on eeldatud, et ettevõte on käibemaksukohustuslane ning kasutab kasumiaruande skeemi nr

1. Kõik ostud teostatakse ettevõtetelt, kes on samuti käibemaksukohustuslased.

1. Koostada lausendid 20x5. aasta majandustehingute kohta, k.a. korrigeerimis- ja

lõpetamiskanded.

2. Kirjendada majandustehingud pearaamatus.

3. Koostada bilanss, kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2), rahavoogude aruanne (otsesel ja

kaudsel meetodil) ja omakapitali muutuste aruanne.

Teada on ettevõtte proovibilanss majandusaasta alguseks.

AKTIVA 01.01.20x5 PASSIVA 01.01.20x5

Raha 140 000.- Võlad tarnijatele 300 000.-

Ostjatelt laekumata arved 100 000.- Maksuvõlad 100 000.-

Kaup müügiks 100 000.- Aktsiakapital 400 000.-

Maa (materiaalne pv) 400 000.- Kohustuslik reservkapital 40 000.-

Tootmispink 100 000.- Aruandeaasta kasum 30 000.-

Tootmisseade 80 000.-

Akumuleeritud kulum -50 000.-

KOKKU 870 000.- KOKKU 870 000.-

Ettevõtte majandustehingud aruandeperioodil (20x5. aastal)

1. 3. veebruaril müüdi 100% ettevõtte kaubavarust.

2. 3. veebruaril ostjale väljastatud kauba müügihind oli 175 000 eurot.

3. 4. veebruaril on ostjalt raha laekunud ettevõtte pangaarvele.

4. 23. juunil osteti toorainet summas 160 000 eurot (arvel oli ps 20% km).

5. Ettevõte tasus osaliselt tarnijale ostetud tooraine eest 100 000 eurot.

6. 30. juunil võttis ettevõte pangalaenu summas 500 000 eurot, mille tagasimaksmine algab

20x7.aastal.

7. 10. septembril osteti 100 000 euro eest panga kaudu maad, mida ettevõte kavatseb välja

rentida.

8. 30. septembril müüdi tootmispink, mille soetusmaksumus oli 100 000 eurot, akumuleeritud

kulum 30 000 eurot, müügihind 100 000 eurot + km.

9. Ostja tasus arve 10.10. 20x5.

10. 01.11. emiteeris ettevõte täiendavalt 100 000 euro eest aktsiaid, millest raha laekus

arvelduskontole.

11. 31. detsembril arvestati tootmisseadme amortisatsiooni 20 000 eurot.

48

Ülesanne 23

Anna, Liide, Maali ja Juuli asutasid 06.01.20xx aastal OÜ Oma Äri. Asutamiskoosolekul märgiti neli

1 000.- osakut, igale asutajaliikmele üks. OÜ tegevusvaldkondadeks oli vastavalt põhikirjale

kudumine ja heegeldamine. Tööruum üüriti kohalikult teeninduspunktilt. Kuna Maali oli varem

töötanud raamatupidajana, siis otsustas OÜ üldkoosolek panna talle raamatupidaja kohustused. OÜ on

käibemaksukohustuslane. Majandusaastaks määrati kalendriaasta.

Äritehingud 20xx aastal:

1. Vastavalt OÜ asutamiskoosoleku otsusele tasuvad Anna, Juuli ja Maali osakute eest rahas, Liide

teeb sissemaksu põhivara vormis, loovutab oma kudumismasina, mille maksumuseks hindab

audiitor 1 000.-

2. Laekub arvelduskontole lühiajaline pangalaen 30 000.- tähtajaga 3 kuud. Vastavalt lepingule on

pangalaenu protsent 8%, mis tuleb tasuda kolmes võrdses osas.

3. Osteti kudumismasin:

kudumismasin 1 300.-

käibemaks 260.-

kokku 1 560.-

4. Kudumismasina eest tasuti arvelduskontolt.

5. Osteti villast lõnga AS Kuldne Lõng:

lõng 1500.-

käibemaks 300.-

kokku 1800.-

6. Saadi EMI arve raamatupidamisalase konsultatsiooni eest:

raamatupidamise teenus 1 30.-

käibemaks 26.-

kokku 1 50.-

7. Maksti arvelduskontolt:

AS-le Kuldne Lõng arve eest 1 800.-

EMI arve eest 150.-

8. Arvestati palka kudumise ja tikkimise eest:

Juulile 480.-

Maalile 520.-

Annale 450.-

Liidele 450.-

raamatupidamise eest

Maalile 420.-

9. Koostati palgaleht ja palgaga kaasnevad lausendid. Ükski töötaja ei olnud liitunud kohustusliku

kogupensioniga, kõik olid teinud avalduse tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks.

10. Saadi teeninduspunktile arve:

tööruumi üür 100.-

11. Laekus kassasse sallide müügist

sallid 1150.-

49

käibemaks 2 30.-

kokku 1380.-

12. Maksti palka arveldusarvelt

13. Arvelduskontolt kanti üle:

üksikisiku tulumaks

sotsiaalmaks

töötuskindlustusmakse

pangalaenu intresse 800.-

teeninduspunkti arve eest

14. Kanti maha materjali kulu 1350.-

15. Esitati AS-le Usin Poodnik arve:

kampsunid 4250.-

käibemaks 850.-

kokku 5100.-

16. Laekus arvelduskontole AS-lt Usin Poodnik 5100.-

17. Tasuti arvelduskontolt:

lühiajaline laen kogu summas

lühiajalise laenu intressid

käibemaksu võlg

18. Arvestati kudumismasinate kulumit 2 00.-

19. Suleti tootmiskulu konto, kusjuures valmistoodangut ega lõpetamata toodangut ei jäänud.

20. Suleti kõik tulu- ja kulukontod.

Majandustehingud registreeris raamatupidaja Maali käsitsi pearaamatus. Koostada toodud andmete

alusel OÜ Oma Äri 20xx aasta majandusaasta aruanne.