Finantsaabitsa tutvustus

Igapäevased pangateenusedIgapäevased pangateenused ja ja laenaminelaenamine

Karl AntonKarl Anton

Citadele Pank, arendus- ja turundusdirektorCitadele Pank, arendus- ja turundusdirektor

Eesti Pangaliidu finantskirjaoskuse toimkondEesti Pangaliidu finantskirjaoskuse toimkond

Eesti Pangaliit

Igapäevased pangateenused

Makseteenused

Arvelduskonto ja arveldused

Internetipank

Maksekorraldused

Otsekorraldused, püsikorraldused ja e-arved

Pangakaardid

Laenamine

Laenude mõte

Laenude liigid

Eluasemelaen

Tagatis ja käendus

Riiklik õppelaen

Tarbimislaenud

Autoliising

Kiirlaen

Makseraskused

Makseteenused ja arvelduskonto

Makseteenuseid pakuvad

Pangad (ehk krediidiasutused)

Makseasutused

E-raha asutused

Arvelduskonto ja arveldused

Arvelduskonto on vajalik pangatehingute tegemiseks

Võimalik avada alates 7. eluaastast

Igal arvelduskontol on oma kindel number

Internetipank

Internetipank – elektrooniline keskkond pangatoimingute

teostamiseks

Internetipank võimaldab:

Teostada makseid ja erinevaid tehinguid

Suhelda pangaga ja esitada erinevaid taotlusi

Kontrollida oma rahalist seisu, investeerida ja laenata

Oluline on pöörata tähelepanu turvalisusele!

Siseneda on võimalik ID-kaardi, PIN-kalkulaatori, Mobiil-ID või

koodikaardiga

Maksekorraldused

Maksekorraldus – ehk rahaline ülekanne ühelt kontolt teisele

Riigisisene maksekorraldus

EU-makse

Rahvusvaheline maksekorraldus

Kiirmakse

Oluline:

Maksekorralduste hinnad on erinevates pankades ja

makseasutustes ka erineva hinnaga

Rahvusvaheliste maksete puhul tuleks arvestada erinevate

valuutade ja valuuta konverteerimisega

Erinevad maksekorraldused

Otse- ja püsikorraldused ning e-arved

Otsekorraldus – regulaarne makse saaja poolt esitatud summas

Püsikorraldus – regulaarne makse kokkulepitud summas

E-arved – internetipanka saadetud elektroonilisel kujul arve

Oluline:

Otsekorraldus eeldab, et saaja on sõlminud pangaga lepingu

Võimalik määrata piirsumma

Võimalik teostada erinevate pankade vahel

E-arved säästavad loodust

Pangakaardid

Pangakaart - võimaldab mugavalt ja turvaliselt tasuda teenuste ja

kaupade eest

Deebetkaart

Deebetkaardiga makstes võetakse ostuks vajalik summa maksja

arvelduskontolt ehk kasutatakse maksja oma raha

Võimaldab automaatidest välja võta sularaha tasuta (kuigi siin

tuleb kindlasti jälgida, kust ja millisest automaadist raha välja

võetakse)

Pangakaardid

Krediitkaart

Krediitkaardiga makstes laenatakse ostuks vajalik summa

pangalt. Krediitkaardid jagunevad:

• Määratud tagasimaksega krediitkaart

• Vaba tagasimaksega krediitkaart

• Järelmaksu kaart

Oluline:

Kindlasti tuleks selgeks teha, kui kõrge on intress

Sularaha väljavõtmine automaadist on enamasti kulukas

Laenamine

Laenu mõte – kohese ostujõu suurendamine tuleviku arvelt

Enne laenu võtmist tasuks küsida:

Kas ostetavat asja on ikka vaja?

Kas ostu ei saaks edasi lükata?

Kas sääste ei ole võimalik kasutada?

Kas ei oleks võimalik säästa, et ost teha hiljem?

Kas ostetav asi kestab kauem kui laenu tagasimaksmine?

Oluline: Laen on kohustus, mis tuleb tagasi maksta algsest summast

suuremas summas

Laenude liigid

Peamised eraisikutele suunatud laenud:

Eluasemelaen – ehk laen kodu soetamiseks, ehitamiseks või

renoveerimiseks. Tagatiseks enamasti ostetav objekt.

Riiklik õppelaen – hariduse omandamiseks seotud kulude

katmiseks.

Liising – laen, mille puhul ostetud asi jääb kui laenu tasumiseni

laenaja omandusse ning laenu tagatiseks

Tarbimislaen – mitmesugused väikelaenud, järelmaksud ja

arvelduskrediit. Enamasti teistest laenudest kõrgema intressiga.

Eluasemelaen

Eluasemelaenuga kaasnevad tegurid:

Omafinantseering – ehk summa, mille peab laenu võtmisel

olema võimeline tasuma laenaja ise

Kaastaotleja – näiteks elukaaslane või vanemad, kes

kaastaotlevad laenaja laenu

Intress – tasu laenu teenindamise eest. Koosneb laenaja

riskimarginaalist kuhu lisatakse tavaliselt Euribor

Laenuperiood – laenu võtmise periood

Eluasemelaen

Annuiteetgraafik – annuiteetgraafiku alusel makstakse tagasi iga

kuu sama suur summa

Võrdsete põhiosamaksetega maksegraafik – graafik, kus laenu

põhiosa tagasimakse on alati sama summa

Maksepuhkus – on laenuvõtjale suunatud vabastus laenu

tagasimaksmisest mingi perioodi jooksul. Enamasti on

maksevabastus ainult laenu põhiosale!

Tagatis ja käendus

Suuremate laenude puhul on enamasti nõutud laenu võttes

tagatise või käenduse olemasolu

Tagatiseks võib olla kinnisasi – ehk maa või ehitis

Käendus – ehk käendaja poolt antud tagatis laenu tagasi

maksmiseks. Käendused jaotuvad:

Täielik käendus: vastutab nii põhikohustuse kui ka kõikide

muude võimalike kulude eest

Rahasummaga piiratud käendus: vastutab varasemalt kokku

lepitud summa ulatuses

Riiklik õppelaen

Laenajal ei pea olema töökohta

Laenaja peab leidma kaks käendajat

2011.a. seisuga on riikliku õppelaenu intressiks määratud 5%

2011.a. seisuga on maksimaalne laenusumma 1917,35 eurot

Laenu saab võtta iga õppeaasta alguses

Oluline:

Tihti kiputakse laenatud raha kulutama koolivälistele asjadele

Algselt “väike” summa võib aastate jooksul suureks kasvada

Tarbimislaenud

Krediitkaardid, arvelduslaenud ja väikelaenud

Enamasti väiksemad summad, mida on lihtne ja kerge taotleda

Enamasti antakse välja ilma tagatise olemasoluta

Oluline:

Laenude tingimused on toodete ja pakkujate lõikes väga

erinevad

Intress ja laenu võtmisega seotud kulud võivad olla väga kõrged

Autoliising

Autoliising – transpordivahendi soetamiseks võetud laen, kus

laenuga ostetud objekt jääb laenaja omandisse kuni laenu

tasumiseni

Erinevad liisingutüübid:

Kasutusrent – auto ostetakse laenaja soovil ning ostja saab

seda liisingperioodi jooksul kasutada. Periood lõppedes

tagastatakse auto laenajale või tuleb auto eelnevalt kokkulepitud

jääkväärtusega välja osta või edasi müüa

Kapitalirent – auto ostetakse laenaja soovil ning ostja saab

pärast liisingperioodi auto omanikuks.

Autoliising

Sissemakse suurus – esmane makse liisingu võtmisel.

Sissemakse suurus mõjutab tulevikus tehtavate liisingumaksete

suurust

Liisingu periood – mida pikem periood, seda väiksem igakuine

makse, kuid suurem intressi kulu

Jääkväärtus – auto kokkulepitud väärtus liisingperioodi lõpul

Intress – laenajale makstav tasu liisingu eest, mis sõltub mitmetest

teguritest

Kiirlaen

Kiirlaen – ehk SMS-laen on näiliselt kiiret lahendust pakkuv laen,

mida on äärmiselt kerge taotleda

Kiirlaenu võtmisel – tuleks hoolikalt kaaluda selle otstarvet

Kiirlaenu intressid – võivad ulatuda mitmetesse

sadadesse protsentidesse aastas

Pidev kiirlaenude kasutamine – võib raskendada

teiste laenude saamist tulevikus

Erinevate laenutüüpide võrdlus

Makseraskused

Makseraskuste ennetamiseks

Tegele säästmise ja investeerimisega

Ära võta laene, mida sa ei suuda tagasi maksta

Enne laenu võtmist või laenutoote kasutamist kaalu põhjalikult

selle vajalikust ning enda tagasimakse võimet

Võimalusel väldi kõrge intressiga laene

Ära võta mitut laenu korraga

Makseraskuste korral

Teavita kohe laenajat – sedasi saab probleemide kuhjumist

ennetada!

Lisainfo ja kontaktandmed

Lisainformatsiooni leiab:

Finantsaabitsa peatükid 2 ja 6

www.minuraha.ee

Küsimuste korral:

Karl Anton

E-post: karl.anton@citadele.ee

Telefon: 77 00 066