FCF Magazine No.2 - FCF vs SIL 21.märts 2015

fcf magazineFC Flora mängukava 2/2015 Premium Liiga III voor FCF-SIL

21/3/201524 lk / Hind 2€

KESA STATISTIKA on tagasi! | Flora kontorit tähistab megaplakat | Richard Barnwell Flora naiskonnast FC Flora 25. Retroartikkel - Tõnis Vanna, täiest südamest, täiega risti!Siim Pulst, Soccernet: Flora-Sillamäe vastasseis on vingeim Eesti vutis!

NIKITA BARANOVNIKITA BARANOV:

„Elan ja hinganjalgpallile!”

„Elan ja hinganjalgpallile!”

fcflora

�KOOSSEISUDVÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 20.08.199633 - Richard Aland 15.03.199473 - Mait Toom 07.05.1990

KAITSJAD 3 - Sten Sinisalu 04.02.1996 4 - Kevin Aloe 07.05.1995 5 - Janar Õunap 09.09.1994 13 - Joosep Juha 05.09.1996 16 - Markus Jürgenson 09.09.1987 19 - Gert Kams 25.05.198521- Madis Vihmann 05.10.199522 - Nikita Baranov 19.08.1992

POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 18.04.1988 8 - Irakli Logua (RUS) 29.07.199110 - Brent Lepistu 26.03.1993 11 - Rauno Sappinen 23.01.1996 17 - Roman Sobtšenko 25.01.1994 20 - Maksim Gussev 20.07.199423 - German Šlein 28.03.199627 - Joseph Saliste 10.04.199538 - Karl-Eerik Luigend 15.01.1993 49 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 30.04.1990 57 - Mihkel Ainsalu 08.03.199672 - Herol Riiberg 14.04.1997 RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 02.03.199014 - Martin Kase 02.09.199329 - Sakari Tukiainen (FIN) 02.10.1991 99 - Albert Prosa 01.10.1990

Peatreener: Nobert Hurt 16.04.1983Abitreener: Jürgen Henn 02.06.1987Abitreener: Risto Kallaste 23.02.1971Väravavahtide treener: Aiko Orgla 24.05.1987Füsioterapeut: Jüri Salupere 12.04.1988Massöör: Oliver Papp 07.10.1987Fitness-treener: Kristjan Vomm 30.07.1990

VÄRAVAVAHID1 Starodubtsev, Mihhail 14.08.1982

KAITSJAD 2 Cherkasov, Alexey (RUS) 01.09.1994 3 Cinikas, Marius (LIT) 17.05.19864 Ivanjušin, Aleksandr 07.09.1995 5 Cheminava, Igor (RUS) 23.03.1991 23 Dudarev, Igor (RUS) 12.08.1993 26 Bagužis, Mindaugas (LIT) 10.04.198333 Sidorenkov, Andrei 12.02.198477 Šišov, Tihhon 11.02.1983 POOLKAITSJAD Miceika, Darius (LIT) 22.02.1983 8 Vnukov, Denis 01.11.199110 Ratnikov, Daniil 10.02.198811 Toomet, Janar 10.08.1989 14 Novikov, Kirill 08.12.198921 Tjapkin, Deniss 30.01.1991 83 Dubõkin, Aleksandr 06.05.1983 89 Plotnikov, Viktor 14.07.1989

RÜNDAJAD 7 Kvasov, Jaroslav (UKR) 05.03.199215 Volkov, Aleksandr 11.10.1994 Peatreener: Sergei FranzevVäravavahtide treener: Algimantas BrijaunisFüsioterapeut: Nikolai Usov

2fcf magazine 2/2015

FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:

Sõpruskohtumine, 27.märtsil kell 14:00Sportland Arenal


FC FLORA 1990

TALLINNA FC LEVADIA

NÕMME KALJU FC

JK SILLAMÄE KALEV

TALLINNA FC INFONET

PAIDE LINNAMEESKOND

NARVA JK TRANS

TARTU JK TAMMEKA

VILJANDI JK TULEVIK

PÄRNU LINNAMEESKOND

MEESKOND M Võ Vi K VV P2 2

2

2

1

1

0

0

0

0

0

0

0

1

0

2

1

0

0

0

0

0

0

0

1

0

1

2

2

2

6:0

6:1

5:0

6:3

6:7

1:1

0:2

2:7

0:5

1:7

6

6

6

4

3

2

1

0

0

0

PREMIUM LIIGAFCF PUNKTIBÖRS

2 (2+0) Irakli Logua2 (2+0) Rauno Sappinen2 (0+2) Rauno Alliku2 (0+2) Zakaria Beglarišvili1 (1+0) Sakari Tukiainen1 (0+1) Maksim Gussev

TÄNA MÄNGUKEELU OHUS-

TÄNA MÄNGUKEELU ALL-KARISTUS-

PINKFC FLORA

MÄNGIJA LUUBI ALL. HOOAEG 2015

2LOGUAIRAKLI8

159minutit

mängud 2/2

väravaid+söötepeale II vooru

peale II vooru

2

2

2

2

2

2

2

2

2

0

avr aä tv

Foto: Janek EslonFoto: Janek Eslon


KESA STATISTIKAHeameel on tervitada hr.Kesa statistikanoppeid uuenenud FC Flora mängukavades!Sel hooajal on Kesa lubanud kajastada Flora statistilisi näitajaid lähtudes ennekõike Flora 25.juubelihooajast ning tuues välja Flora eredamaid näitajaid, inimesi, sündmusi.

FLORA VÄRAVAKUNNIDLÄBI KÕIGI HOOAEGADE


FC FLORA esindusmeeskonna 2015 hooaja jooksev statistika hr. Kesa andmekogudest. Ilmub igas kavas!

Indro Olumets Sander Post

Martin Reim

Vjatšeslav Zahovaiko

Albert Prosa

Henri Anier

6fcf magazine

Foto

: Ott

Järv

ela

erak

ogu

2/2015

SISEPÕLEMISMOOTORIGASISEPÕLEMISMOOTORIGA

TÖÖLOOMTÖÖLOOM Kui hästi me ikkagi tunneme inimesi enda ümber? Kas me oskame neid vääriliselt hinnata, kui me neist peale väga kindlapiirilise konteksti ja olukordade suurt midagi ei teagi? Kas oskame sedasi talente hinnata? Äkki jääb ehk inimene talendi taga nägemata? Selliseid küsimusi tuleb endalt küsida siis, kui jalgpalliklubi kontoripoolel töötava inimesena avastad ühel hetkel, et su kõrval on aastaid tööd rassinud, valu kannatanud, kaotusekibedust maitsnud ja võidujoovastuses kümmelnud mängija, kellest... Kellest sa tegelikult mitte midagi ei tea. „Mina panustan meeskonnale,” ütleb Nikita - või Niki, nagu teda kutsuvad kaasmängijad, treenerid ja sõbrad - ja täpselt nii see ongi. Vaikse, äärmuseni tagasihoidliku ja väljaspool võistlusmängu kirgedemöllu peaaegu märkamatuna ei tõsta Niki end ise iialgi esile. Nii pole imestada, et ta ei ole andnud ühtki pikemat intervjuud ühelegi väljaandele, temast ei leia pikki olemuslugusid ega reportaaže. Kes sa oled, Nikita Baranov?

Marek [email protected]


Nikita Baranov – Flora mängija, kindel põhimees, meeskonna sool, kaitsetala – aga sinust teatakse nii vähe, et isegi internet ütleb sinu kohta vaid seda, et oled lõpetanud Mustjõe kooli...Kõik õige, ju pole lihtsalt huvi tuntud! (Naerab).

Aga kes sa oled, Niki? Kust sa tuled ja mida sinu kohta veel peaks teadma peale selle kooli nime?Jah, lõpetasin Mustjõe gümnaasiumis 9 klassi ja läksin edasi Tallinna Mehaanikakooli. Sealt sain elektrik-automaatiku kutsehariduse. Lõpetasin küll kooli nii, et praktikale ei jõudnudki, mina käisin trennis selle asemel hoopis. Pärit tavalisest Eesti perest, ema ja isa ja mina, õdesid-vendi pole.

Ja siis tuleb jalgpall...2000.aastal mängisin sõpradega lihtsalt niisama, oma lõbuks. Sõbrad mängisid Kopli Dünamo eest, liitusin ka nendega ja mängisin nende eest umbes pool aastat. Koolis tuli mingil hetkel ligi FC Puuma president Vitali Kobašov, ütles, et tule ja proovi Puumas trenni. Mõtlesime pereringis asja läbi, läksin ja proovisin. Ja meeldis. Mängisin seal pikalt, olin lõpuks juba 15-aastane ja tundsin, et on vaja midagi uut, järgmist sammu. Ütlesin treenerile, et tahan minna end mujal proovima. Tal olid tuttavad FC Araratis ja nii sattusin sinna. Mängisin seal veidi, võitsime isegi Väikese Karika naali Emmaste vastu, kuigi, jah... Mina ei mänginud, istusin tribüünil. Vanad mängijad ütlesid, et kuule, meie jaoks on see ilmselt viimane võimalus A Le Coq Arenal mängida, sinul tuleb neid võimalusi veel, istu ja vaata. Enne seda aga olin mänginud kõik mängud... Istusin siis seal tribüünil, tahtmist täis – ikkagi A Le Coq Arena, rahvuskoondise staadion... Aga ei olnud veel minu kord. Pärast seda mängu mõtlesin jälle, et on ikkagi aeg edasi liikuda. Läksin Levadia duubli juurde, Puuma treenerile ega kellelegi ei öelnud, lihtsalt läksin koos Maksim Lipiniga. Kõik oli korras, Levadia ütles jah, hästi, davai, tule, me tahame sind. Mina ka tahtsin. Aga Kobašov oli vastu, ütles, et miks ma ei rääkinud kellegagi ja et tema ei luba, mängigu ma veel Puumas, mul on aega küll mängida ja edasi liikuda, aga praegu olen Puuma meeskonnas. Mängisin siis edasi, aga sees ikka kripeldas, läksin jälle uuesti Kobašovi jutule. Ütlesin, et anna mind kuhugi edasi, kuhugi esiliigasse.

Tundsid, et tammud paigal? Jah, tundsin, et areneda on vaja, selleks oli aga vaja uut

keskkonda. Kobašov oli tollal juba Zauriga [Tšilingarašviliga] heades suhetes ja küsis lõpuks, et kas tahan esiliigas Valga Warrioris proovida. Tahtsin, läksin ja näitasin end Zaurile, mängisin ja treenisin ja Zaur ütles, et nad tahavad mind meeskonda. Läksin Kobašovi juurde tagasi, aga tema ei oodanud seda, et tulen positiivse vastusega, arvas, et olen esiliiga jaoks nõrk – ja ei tahtnud mind ikka tulema lasta. Zaur oli siis juba aga Aivariga [Pohlakuga] rääkinud, minu eest maksti tolle aja kohta üsna korralik rahasumma ja mind siis nii-öelda osteti välja. Valgas sain palju mängida, meil oli hea meeskond, saime kohe kolmanda koha liigas ja saime üleminekumängudele. Seal saime Paidelt muidugi tappa, aga kokkuvõttes oli mul hea hooaeg. Peale seda hooaega läks Zaur Flora duubli peatreeneriks, võttis mu kaasa. Haistsin võimalust esindusmeeskonda pääsemiseks, tegin kõvasti trenni. Juba 2010 suvel ütles Zaur, et Martin [Reim] ja Janno [Kivisild] tahavad, et ma esindusega treeniksin. Siis olin muidugi omamoodi jamas ka – trenn algas 10:30 hommikul, aga minul oli veel vaja koolis käia. Läksin kooli ja ütlesin, et vabandust, ma tahaksin jalgpalli mängida, tehke midagi! Kool tuli vastu, hinded olid korras ja öeldi, et vaata ise. Rabelesin kõvasti trenni teha, koormus oli suur, aga tunne oli hea, esindusega treenima pääsemine oli minu jaoks juba üle ootuste niigi... Tollal olid ju Flora esinduses kõik ikka niiöelda vanad mängijad, vanad kalad, mitte nagu praegu, et esindusmeeskonda veavad noored. Tol hooajal saimegi duublist üles vaid mina ja Hannes Anier ja Marko Meerits! Konkurents oli ikka suur küll, aga minu jaoks oli võimalikult heade treeningute saamine esimene eesmärk.

Kellega sa tol ajal esinduses konkureerima pidid?No neid nimesid ikka oli. Jahhimovitš, Palatu... Vist oli see keeruline aasta, kui meeskond streikis, Allas vist läks ära. Mängisin rahulikult duubli eest, esindus tuli meistriks ja mina sain esinduses kaks mängu, hooaja esimese ja viimase. Debüüt oli Kohtla-Järve Lootuse vastu, võitsime, mäletan seda mängu hästi. Viimane, minu teine mäng oli Paide vastu. Ja niimoodi see läks, talvel juba aimasin, et olen vist esinduses sees. Ja siis Mart Poom helistas ja ütles, et tahame sulle lepingut pakkuda. Siis oli küll nii,et... Jess! (Raiub rusikaga õhku). Nii ta tuli. Järgmisel hooajal mängisin juba esinduse eest täiega.

2010. aastal 2 mängu, 2011.aastal 21 mängu, 2012.aastal 22 mängu, 2013.aastal

7


22 mängu, 2013.aas ta l 32 mängu, 2014.aastal 19 mängu. Tulid, lõid jalaga ukse lahti ja jäid. Jäin ja oli hea tunne. Kõik toetasid, rääkisid: Niki, davai, pane täiega, lõpuni.

See hea tunne kestab tänaseni? Jaa, loomulikult. Lihtsalt eelmine hooaeg oli neid vigastusi nii palju, praegu loodan, et kõik läheb hästi. Ise tunnen end palju paremini.

Eelmisel hooajal jäid sul peaaegu pooled mängud mängimata...Jah, oli operatsioon. Kolm korda järjest... Ettevalmistusel sain Lahti vastu viga, tüüp hüppas lihtsalt julmalt sisse – ja kõik, vigane, kolm kuud. Ravi, taastus, uus mäng – jälle vigastus. Jälle taastumine... Mängu tagasi saades tundsin, et on veidi valus, aga mängunälg oli nii suur, et jätsin selle piisava tähelepanuta. Ja nii see hooaeg läks.

Emotsionaalselt lõi ka tasakaalu paigast? Jah, oli väga paha olla. Raske, emotsionaalselt kohutav. Kõik teevad trenni, mängivad – sina istud jõusaalis...

Selle hooaja ettevalmistus läks ülivõimsalt. Panid ise ka Skonto vastu puraka. Praegu peaks emotsioon olema üsna positiivne? Jah, väga positiivne ettevalmistus oli, nii mulle isiklikult kui meeskonna jaoks. Olime hästi komplekteeritud, pea kogu meeskond oli eelmisel hooajal saanud kokku mängida, nii-et ei olnud väga vaja punnitada ega kombineerida. Kokkumäng oli hea, tulemus ka hea – aga selle taga on ikkagi töö, töö, igapäevane töö.

Kokkumäng Norberti taktikepi all oli möödunud hooajal veel nähtavalt arengufaasis, fännide hulgast kostis nurinat. Ettevalmistuse ja nüüdseks peetud kahe vooru valguses võib vist öelda, et... Et on tööle hakanud! Marko [Lelovi] käe all mängisime ühtmoodi, siis tuli Norbert, hakkasime täiesti nullist pihta jälle. Uus jalgpall, uued liikumised, kes, kus ja kuhu – kõik oli teistmoodi ja oli ning on selge, et selleks on aega vaja, et masin tööle saada ja tulemust andma panna.

Vaatasin sind ka II vooru mängus Infoneti vastu. Kas see, et keskkaitsja Baranov nii

Flora kastis valitseb Baranov. Punkt. Fotol tõlgib Nikiseda fakti jaapani keelde Nõmme Kalju mängijale Wakuile.

Kuigi üldiselt kultuursete hobidega, ei ole Niki sellel pildil Kuressaare mängijat mitte tantsule kutsunud, vaid panebpaika alluvussuhteid Flora karistusalas.

Foto: Gertrud Alatare

Foto: Siim Semiskar


vihaselt ja julgelt rünnakuga kaasa liigub on sinu omalooming või Norberti käsk? Näen sind väga tihti vastase kastis toimetamas ja siis meeletu kiirusega oma poolele tagasi spurtimas. Ütleme nii, et see on minu ülesanne. Norbert räägib, annab meile edasi oma plaani. Kui on ruumi ja sa tead täpselt, mida sa teed, siis tuleb šansid ära kasutada. Eks see sõltub muidugi vastasest ka ja sa pead teadma, mida sa teed ja tahad saavutada. Ja tagasi pead jõudma, kuigi teised ka julgestavad – nii päris nii ei ole, et lähen ja olen, pead ikkagi olema kindel, et teised saavad aru, mida sa teed, miks sa teed. Aga jah, rünnakut toetada mulle meeldib.

Eile õhtul valmistasin sinuga vestlust ette ja vaimusilmas kerkisid esile kaks mälestust sinust. 2013.aasta mäng kodus Sillamäe vastu, kus lõid 3:0 värava, oma ainsa tol hooajal, mis hiljem fännide poolt aasta ilusaimaks valiti. Ja teisena U21 koondises löödud viigivärav Bulgaariale. Mis selle peale ikka öelda. Kui lähed väljakule, mõtled ikka, et äkki täna löön. Võib-olla lähebki nii, võib-olla mitte, tähtsaim on ikka see, kuidas läheb meeskonnal. Kui näed võimalust ja lähed ja paned ära, siis on hea tunne küll, aga ikkagi, kõige tähtsam on see, kuidas meeskonnal tervikuna läheb. Olengi üldse selline mängija, kes mängib rohkem meeskonna peale, mitte ei lähe ise tegema. Ma ei löö oma karjääris just liiga palju väravaid, aga näiteks Sillamäe väravale oli ka Frolovi eeltöö täiesti super. See oli minu kõige ilusam värav!

Aga kui Sillamäele löödud värava Bulgaariale põrutatuga kõrvuti paned...(Naerab). Üks on ikkagi koondisevärav, 90+2 minut, viigivärav, eks. Teine on 3:0 mängu lõpus. Emotsioonid on võimsad, aga erinevad. Tehniliselt oli Sillamäe värav muidugi ilusam, emotsionaalselt Bulgaaria oma.

Sinu jalkateekond algas Koplist, kulges õpingutega kombineeritult ja tänaseks oled professionaalne jalgpallur. Võib-olla loll küsimus, aga kui palju on täna jalgpall sinu jaoks jäänud naudinguallikaks ja kui palju on selles sinu jaoks tööd? Jah, mingis mõttes on jalgpall tõesti puhas töö, aga minu meelest peab iga inimese töö olema selline, et sa ei pea ennast hommikul vägisi voodist välja vedama, et... „Kurat, jälle peab

minema, ei taha...“ Minu jaoks on igal hommikul klubisse tulles mõnutunde hetk, tahan siia tulla, tahan iga päev midagi uut leida ja leiangi. Mulle meeldib, lihtsalt armastan! Mind ümbritseb kodus jalgpall, klubis on jalgpall – ma ei saa ilma jalgpallita! Ikkagi nauding, naudin jalgpalli kui protsessi. Elan ja hingan jalgpallile.

Mis sind väljaspool jalgpalli rõõmsaks teeb?See, kui oleme tüdrukuga. Teeme kõike koos. Vähemalt kord nädalas kino, kontserdid. Naudime kultuurseid meelelahutusi. Muusika meeldib mulle üldse. Kui ma ei mängiks jalkat, tegeleks ma muusikaga.

Kuhu Niki rasketel aegadel põgeneb, et rahuneda, mõtteid koguda? On sul Oma Koht, kuhu sõidad?Ei, sellist kohta mul ei ole. Aga kõik sõltub situatsioonist. Kui mul on mõni jalgpallialane mure, siis ma tahan üksi olla. Mõtlen oma peas kõik kildhaaval läbi – miks miski läks nagu ta läks, mis ma tegin valesti, mis saab edasi. Kui aga lihtsalt elus raske on, siis pere aitab, ma tean, et nad toetavad mind alati. Ja muidugi tüdruk – kuigi, kui probleem on jalgpallis, siis ma ikkagi eelistan üksi probleemiga tegeleda, üritan peas asju lahti harutada.

Kui jalgpallis on pahasti, siis tüdruk juba teab, et sulle tuleb anda ruumi ja üksiolemise aega? Jaa, ta saab aru, tea teab, et kui mul on jalkaga midagi pahasti ja ma lähen koju, et siis ma võin, noh... Karjuma hakata. Või olla lihtsalt väga-väga närvis. Ütlen siis pigem, et ole hea, ära puutu mind, mine, palun, tee mingeid omi asju, et ma saaks lihtsalt istuda ja olla ja mõelda. On ka muidugi hetki, kus ma küsin temalt, et mis ma pean tegema, mis sina arvad. See ei tähenda muidugi, et ma teen nagu tema ütleb, ma teen lõpuks ikka nii nagu ma ise välja mõtlen! (Naerab).

Tehnilisi nõuandeid ta sulle ei anna? Ei, aga ma muidugi küsin, et „kuidas ma täna olin?“ ja nii. Eks ikka on mõnus tunne, kui sulle öeldakse, et sa olid täna hea või veel parem kui eile.

Irakli Logua Nikist:„Hea inimene. Klubi hing. Suurepärane mängija. Äärmiselt hea kasvatusega. Ühesõnaga - tubli!”


Väljakul sinust mingeid emotsioone välja ei loe. Kui midagi, siis ehk ülimat keskendumist. Jah, see on täiesti teadlik distsipliin. Emotsioonid on mul siin sees (põrutab rusikaga rinnale). Kui vaatad peale, siis ei näe midagi, aga sees keeb. Elus on teistmoodi, aga väljakul, jah, ma ei karju kellegi peale, ei ütle halvasti. Järgmisel hetkel võin ise samas situatsioonis olla, karjumisest pole ju kasu.

Otse punast oled üldse kunagi saanud? Ei. Kahe kollasega olen välja saadetud küll, Kalevi vastu. Iseloom aitab ka kaarte vältida. Proovin mängida agressiivselt, aga – reeglid on reeglid ja nii on.

Kui sa vaatad Eesti kõrgtaseme vutti ja teed seda mitte mängijana, vaid kõrvalseisjana, siis mis on Eesti vutis hästi, mis mitte nii hästi?Publikuarv võiks muidugi alati parem olla. Tallinnas on need enamvähem, aga võõrsil on muidugi kohati asi nagu ta on... Alati tahad ikkagi mängida murul, mitte kunstmurul. Kunstmurul on ikkagi hoopis teistsugune jalgpall. Aga kui teistpidi vaadata, siis on hea meel, et meile tuleb peale uusi mängijaid, et koondislased tulevad tagasi koju mängima – Premium Liiga tase tõuseb. Kui varasemalt oli paratamatult ikkagi nii, et olid kolm meeskonda, kes olid kõvad ja ülejäänutega mängides võisid enamvähem kindel olla, et ju selle võidu ikka ära võtad, siis praegu ei tule enam midagi kergesti – kõik meeskonnad on tugevad.

Mainisid staadione. Liiga laienes sel hooajal, Pärnu ja Viljandi liitusid. Kaks uut kohta jälle juures, kuhu võõrsilmängule sõita. Milline su lemmik-võõrsilmängu linn on, kuhu lähed kõige parema meelega? Tartusse! Ja Viljandisse! Head staadionid, mõnus mängida.

Teeme kiirvastuste vooru, sobib? Niki ja mängueelsed rituaalid. Praegu ei ole. Vanasti oli, teipisin endale väikese risti randme külge kinni.

Niki ja ebausk. Ei ole, rumalusi ma ka päris ei usu. (Naerab).

Niki ja päris-usk. On tähtis. Mõnikord käin jõudu ja kannatust otsimas. Mulle on abiks.

Joseph Saliste Nikist:„Niki on super-kaitsetala! Ta annab oma julguse ja võitluslikkusega kogu meeskonnale paljukindlust. Minu arvates on Niki puhul tegemist ühe parimakaitsealase tehnikapagasiga mängijaga kogu liigas.Samas on tal väga omapärane huumor, kui vaja, siis võib Niki oma naljadega kogu meeskonna tuju üles viia!”

Fännide embuses peale möödunud hooaja thrillerit Sportland Arenal, kus Flora võitis Infoneti Maksim Gussevi 90+4 minuti väravast 3:2. Fännid Nikit armastavad ja Niki ei jäta fänne kunagi tänamata, ka peale mänge, kus meeskond ei ole suutnudfänne võiduga rõõmustada.

Foto: Janek Eslon


Rääkisime juba sinu tüdrukust. Intrigeerime. Niki ja tüdruKUD. (Naerab suure häälega). Ei-ei! Üks armastus. Üks tüdruk ja temaga lõpuni ja olen kindel, et tema tunneb sama.

Veel üks ülekäidud teema. Niki ja muusika? Väga tähtis. Armin van Buuren on väga suur lemmik, varsti tuleb Tallinna. Pileti ostsin kohe ära, kui välja kuulutati – vaatasin, et mängupäeva ei ole, nii-et 29.mail otsige mind sealt kontserdilt! Aga vaat klubis ma ei käi, sealne muusika mulle ei meeldi absoluutselt, see on hoopis teine maailm. Aga muusikat kuulan kogu aeg. Kodus, autos, pleier on kogu aeg kaasas.

Niki ja hobid. Kino, teater, kontserdid. Kogumiskirge mul ei ole. Särke mul mõned on, aga ma ei saa öelda, et ma neid kogun, nad lihtsalt tulevad mu juurde. Gert Kams kinkis ühe särgi, milles nad mängisid Venemaa vastu, Voskoboinikov kinkis oma Himki särgi. Stepanovi Moskva Torpedo särk on olemas.

Hea lapselastele kunagi näidata. Neile ma näitan ikka oma särki!

Nikita demonstreerib auhinda 2013.hooaja ilusaimavärava eest.

NIKITA BARANOVSÜNDINUD: 19.augustil 1992

Tallinnas

PIKKUS: 186 cm

POSITSIOON: Keskkaitsja, paremajalgne

KLUBID: 2000-20082008 20092009al.2010

FC PuumaFC Ararat (13/1)

FC Elva (3/0)Valga Warrior (33/2)

FC Flora (98/2)

KOONDIS: U18 - 3/0U19 - 14/0U21 - 14/1

U23 - 3/0

„Vaikusel on väga suur jõud meie Mina kujunemisel, läbi selle õpime me ennast tundma - kuulates ja vaadates, mida ümbritsev meile peegeldab. Nikita Baranov on treeningkeskkonnas pigem vaikne kui jutukas, mitõttu ta kohaneb kiiresti nõudmistega, mida jalgpall talle esitab. Samuti suudab ta jääda väljakul iseendaks ning on oma siiruse ja heatahtlikkusega toeks meeskonnakaaslastele.

Tema kiiruslikud omadused ja loovus täiustavad meie kaitseliini, mis teeb meie mängu mitmekülgsemaks. Tal on hea suhtumine treeningutesse ja ta on väga töökas. Tõsiste väljakutsetega toimetulemist mänguolukorras peab ta veel endas arendama ja uskuma, et kusagil peidab ennast alati lahendus. „

NORBERT HURTFC FLORA PEATREENER:

ISELOOMUSTUS


XXI sajandi alguse tühjalt jooksvas, sisulistest tähendustest eemalduvas ja liigsuhtlemise ja vastandamise all vaevlevas maailmas on keeruline ehitada üles kogukonnatähendusi, mis põhineksid igiüllastel tunnetel nagu usk, lootus ja armastus. Plakatiga, mille oleme kinnitanud FC Flora kontoriukse kohale A. Le Coq Arenal, püüame anda panuse kõnealusesse läbi klubi sisemise kogukonna ja nendega seonduvate tähenduste kirjeldamise. Peatreener Norbert Hurt – peatreener on klubi losooa kujundamisel keskne persoon. See, kuidas mõtleme ja maailma suunata soovime, peegeldub väljapoole eeskätt selle kaudu, millist mängu mängime, samuti läbi mängijate käitumise väljakul ja väljaspool väljakut;Klubi legend Mart Poom – väärtustame endisi mängijaid läbi nende isiksuslike omaduste;Noormängija Raian Soosalu (sündinud 2007) – lapsed on meie tulevik. Nende arukale arendamisele kulutatud energia hulk määrab piirid, milleni saame kasvada ja see ei käi ainult jalgpalli kohta;Gert Kams – meeskonna kapten ja klubi kasvandik FC Flora Järvamaa Jalgpallikooli päevilt. Koerus üleskasvanuna sümboliseerib meie huvi Eesti maapiirkondade vastu nii sealt pärit jalgpallurite kaudu kui ka laiemalt;Kethy Õunpuu – naiskonna kapten. Austame naisi emade, jalgpallurite ja kolleegidena ja kuigi naise roll on ajas palju muutunud, peame naiselikkust eriliseks väärtuseks;Karl-Eerik Luigend – isiksused teevad ajalugu. Otsime vastust küsimusele, kas ja kui kaugele on võimalik väljakul jõuda loominguliste ja iseseisvalt mõtlevate persoonide jalgpallilise arendamise kaudu;Mihkel Ainsalu – uus tulija. Klubi on avatud nende jaoks, kes tunnevad FC Floras ära samastumisväärse keskkonna ja soovivad sellega liituda;Maksim Gussev – narvalane. FC Flora soovib kanda vastutust rahvusliku jalgpallikultuuri arendamise eest, aga siin on ruumi ka teiste rahvuste esindajatele ja välismaalt tulijatele;Karel Luiga – fänn Nublu. Poolehoidjad on klubi loomulik osa, kelleta oleks organisatsiooni toimimiseks üks oluline põhjus vähem. Austame neid, kes usuvad meisse ja kes loodavad meie peale ja püüame neile pettumusi mitte valmistada;Tele2 ja Nike – toetajad, kelle olemasolu aitab meil kaitsta oma põhimõtteid ja väärtuseid.

SIIN ON FLORA!13.märtsil paigaldati Flora kontori ukse kohale A Le Coq Arenal hiiglaslik 12x6 meetriste mõõtmetega plagu, millel näeme läbilõiget kogu FC Flora sisemisest tuumikust. Idee peaarhitekt ja klubi president Aivar Pohlak selgitab, miks just need inimesed ja mitte keegi teine.


TÄIEST SÜDAMEST, TÄIEGA RISTI!FC Flora 25.juubelihooaja raames taasavaldame artikleid Eesti ajakirjandusest, mis rääkisid tollal aktuaalseist teemadest ja isikuist FC Floraga seoses.2009.aasta, juulikuu. Flora euromängude teise ringi esimene kohtumine, FC Flora on sõitnud Taani, kus kohtutakse Brøndbyga. Esimesel poolajal hambad ristis kaitses seisnud Flora on võõrustajate mängu halvanud ning siis... Siis juhtub midagi, mis toob mängu otseülekannet kommenteerinud Kalev Kruusi suust kuuldavale legendaarseks muutunud karje:”Oioioioioioioi, Tõnis Vanna, täiest südamest, täiega risti! Võtke välja, poisid, võtke välja!” Mis juhtus? Juhtus see, et mängu 50. minutil sai väravast ligi 30 meetri kauguselt palli omaks FC Flora mängija Tõnis Vanna, kes ei kõhelnud hetkegi, vaid vajutas värava poole teele sellise kuuli, mida Eesti klubide ajaloos ei varem ega hiljem nähtud ei ole. Ristnurka, kliinilise, halastamatu, raevuka täpsusega. Brøndby on šokis, nende mäng laguneb täielikult. Pressitribüünil ainsa Eesti ajakirjanikuna istuv Õhtulehe reporter Ott Järvela on tunnistajaks vaatepildile, kuidas Taani ajakirjanikearmee haarab kui üks mees peadest ning langeb täielikku letargiasse. Ott lähetab kodumaale alljärgneva emotsionaalse artikli Tõnis Vanna väravast, mis murdis Taani tippmeeskonna ning muutus legendiks juba hetkest, mil pall ületas väravajoone.

"Jalgpallis on nii, et ole julge, võta ette ja löö. Siis võib ka sisse minna. Tõnisel seekord näkkas. Imeline värav," tõdes Flora peatreener Tarmo Rüütli pärast 1:0 võitu Brøndby üle. Võidu tõi Florale keskkaitsja Tõnis Vanna ülivõimas pommlöök 30lt meetrilt. "Karjääri tipphetk ilmselt jah," muheles päevakangelane Vanna ise. Keskkaitsja 50. minutil teele saadetud pommlöök lendas kui meteoriit – Brøndby väravavaht Stephan Andersen vaatas nõutult pealt, kuidas pall väravavõrku rammis. "Trennis ülearu palju väravaid ei löö," tõdes Vanna, kelle jaoks oli see alates 2008. aasta algusest üldse alles teiseks tabamuseks. "Karjusin, et jätke pall mulle ja nii ta läks. Järsku olid kõik mul seljas." Vanna superlöök rikkus taanlaste jaoks ära ilusa neljapäevaõhtu. Brøndby meeskond ja fännid tulid eile staadionile teadmises, et võit jääb koju. Ja mitte tavaline võit, vaid soliidne võit.

Viggo Jensenile mäng meeldisKohtumise eel kuuldud Brøndby mängijate hooplemise kinnituseks näitasid staadioni kõik suured ja väikesed videoekraanid avavile eel meenutusi samade meeskondade 2006. aasta kohtumisest, mis lõppes taanlaste 4:0 võiduga. Toona tehti eestlastele selgeks, et tõime teie maalt endale Dannebrogi ja toome edaspidigi seda, mida tahame.

Eile ei andnud Flora aga Brøndbyle mitte midagi. "Läksime hästi kõva võitlusvaimuga peale ja rippusime vastaste küljes hammastega kinni," ütles Vanna. Kohtumine algas ja kulges küll loogilises võtmes ehk Brøndby ründas ja surus, Flora kaitses ja üritas vastu nõelata, kuid üles köetud kodupubliku pahameeleks olid poolajaks väravad löömata ja 6926 miinus 14 (nii palju viibis staadionil Flora fänne) pealtvaatajat lasi vilet nii kuis kopsust tuli. Mängul viibinud endine Eesti koondise peatreener Viggo Jensen, kes peab nüüd kevadel Taani meistriliiga hõbemedali võitnud Odense BK abitreeneri ametit, vangutas hämmeldunult pead ja nentis: "Brøndby lihtsalt ei suuda väravat lüüa!" Samas oli Jensen varjamatult rõõmus, sest Taani

Foto: soccernet.ee

Tõnis Vanna, 72 mängu, 2 väravat ja üks legendaarne luguFC Flora särgis.

Artikli taasavaldamiseks on Õhtulehe luba.

ÕHTULEHT. Ott Järvela, Kopenhaagen. 17.juuli, 2009


meistrivõistluste avavoorus kohtub Brøndby pühapäeval just tema Odense meeskonnaga!

Rüütli: favoriit on BrøndbyTeine poolaeg läks käima samas võtmes, kui esimene oli lõppenud. Siis saabus Tõnis Vanna jalgpallurikarjääri säravaim hetk ja sellega oli mäng ka tehtud. Šoki saanud Brøndbyl puudusid igasugused ideed, kuidas Flora väravat ohustada. Avapoolajale omane agressiivsus oli kui hea tõmbega peldikupotist alla lastud ning individuaalne punnimine tulemust ei andnud. Tulemus? Flora jaoks uskumatu 1:0 võit, Brøndby jaoks väga – õigemini öeldes, ülimalt – ootamatu külm dušš. Peatreener Rüütli keeldus siiski rusikat liiga võidukalt raiumast. "Tänase mängupildi põhjal on favoriit siiski Brøndby. Aga osa šansse mängisid nad maha küll." Vanna sama tagasihoidlik ei olnud. "Muidugi meil vedas ja kodus läheme kaitsest lähtuvalt mängima, kuid nüüd ei taha vähema kui edasipääsuga enam leppida. Kõik on võimalik!"Mis siis nüüd? Nädala pärast Tallinnas näeme, raisk! Ja selle Dannebrogi võtame kah (võib-olla) tagasi!

Foto: Toomas Huik / POSTIMEES

Flora särki Tõnis (paremal) täna enam ei kanna. Paljude javäga paljude Flora fännide jaoks aga on üheks unustama-tumaks rohevalgeks elamuseks just tema pommlöök Taani suurklubile, mis vallutas tol suvel kogu Euroopa telekanalid ja interneti.

Tõnise koll-kaunitari on YouTube’i üles laetud lugematularvul eri versioonidel ja need on läbi aegade saanud sadu tuhandeid klikke. Üks võimalus Tõnise väravatYouTube’ist vaadata asub lingil:

tinyurl.com/tonisvanna

Peale Florast lahkumist mängis Tõnis veel Rootsis Syrianska FC ridades, kandis samas riigis ka Dalkurd FF särki ning naasis siis kodumaale, kus lõpetas oma karjääri Paide Linnameeskonna eest Premium Liigas mängides. Helistasime Tõnisele, et uurida, millega ta tegeleb ja kuidas tal täna läheb.

„Lühidalt öeldes: trükin ja hästi!” naerab Tõnis telefonis vastuseks. „Töötan trükindusäris ja olen eluga üsna rahul.” Küsimusele, kas jalgpalli ka ikka togitud saab, vastab Tõnis, et paraku ei luba seda teha aegajalt valutav selg, millega ta ei soovi riske võtta. Premium Liiga tulemuste ja mängudega end suures plaanis kursis hoidev Tõnis võtab aga siis küsijarolli enda kanda ning hakkab uurima, kuidas Premium Liiga intervjueerija arvates sel hooajal lõppeda võiks. „Kõik tundub üsna tasavägine,” konstanteerib ta siis. „Flora hooaja ettevalmistus oli küll võimas, aga suure huviga ootan, et näha, kas ja kuidas suudetakse see edu ka liigamängudes toimima panna. Igatahes tõotab tulla väga huvitav hooaeg!”

Foto: Stanislav Moškov / ÕHTULEHT


suurtel mängudel (nagu näiteks Levadia vastu) 30-40 inimest, siis viimastel aastatel oleme jõudnud sinnamaale, et sektoris on stabiilselt üle 50 fänni ning suurtel mängudel üle 100 inimese! Ja muidugi show! Kui 10 aastat tagasi võis Eestis vaid unistada tifodest, pürost ja muust säärasest, siis nüüdseks on need elemendid saanud fänluse lahutamatuks osaks ja kõrvalt on seda kuradi ilus vaadata! Nende aastate jooksul olen saanud tohutult palju erinevaid emotsioone ja suurepärase sõpruskonna.

Tulge meiega! Kallid inimesed, ärge kartke ja tulge Florat ka fännisektorisse toetama, koos saame teha veel suuremaid ja uhkemaid lippe, tifosid ja toetada meie lemmikmeeskonna teed võidule! Muide - esimesed aasta aega käisin Sektoris nii, et ma ei tundunud mitte kedagi ja keegi ei teadnud ka mind, minu hüüdnimeks oli „Poiss, lippu tahad?“. Aga ma olen elus, ärge ka teie kartke!

Foto

: Ger

trud

Ala

tare

VIIES SEKTOR 10 AASTAT!Tänavune jalgpalliaasta on minu jaoks igas mõttes juubelihõnguline: Floral täitub 25, fännklubil Viies Sektor 10 tegutsemisaastat ning minul endal 10 aastat esimesest Flora mängust.

Hävitav algusSee oli 28.juulil 2005 aastal, kui Flora kohtus eurosarja korduskohtumises Taani klubiga Esbjerg FB. Avamängu võõrsil 2:1 võitnud Flora suhtes olid ka 10 aastasel Brandonil ootused kõrged, kuid tulemuseks oli häving – 0:6 kaotus. Ometi käis minus mingi klikk, mis sundis mind uuesti staadionile tahtma. See emotsioon, fännid, melu... Ja isegi tühjad tribüünid Eesti liigas ei peletanud mind eemale. Kui esialgu olin küljetribüünil, siis esimesed mängud Flora fännisektoris jäid hooaega 2006, ning 2007.aastal tegin juba „täies mahus” fännihooaja.

Fänlus ajaloopeeglisTänavu suvel täituvad minu fännikarjääri esimesed 10 aastat ja sellele ajale tagasi vaadates on fänlus nii Viiendas Sektoris kui ka Eestis üldiselt arenenud meeletult paremuse poole. Kui võtta ette statistika ja numbrid, siis toona oli nõrgema vastasega mängul meie fännisektoris 10-20 inimest ning

Brandon „Esimees” Paimal, Viies Sektor


KUST TULEVAD HULLUD?Ma näen hulle iga päev enda ümber. Nende silmad põlevad. Nende jutt on kiire ja hektiline ja jääb kõrvaltaavajale sageli kasutatud terminoloogia, numbritejada ja mingite kolmandate asjaolude tõttu arusaamatuks.

Need inimesed on jalgpallihullud. Nemad on need, kes veavad Eesti jalgpallivankrit. Osad neist teevad seda päevatööna, osade jaoks ei ole tööpäevadel ja puhkepäevadel suurt vahet. Osadele on iga päev, mil meeskond mängib, omaette pidupäev. Osad on vaiksed hullud, kes istuvad mängudel, vaikivad, teevad võib-olla ülestähendusi kaasavõetud taskumärkmikesse või kassast ostetud mängukavadesse.

On ka internetihullud, kes veedavad päevi ja öid ja lugematuid tunde, surfates mööda jalgpallisaite, foorumeid ja sotsiaalmeediat. Nad on kursis iga klubi iga noormängija iga sammuga; nad teavad, mis positsioonil mängis mängija N aastal 2001, millises mänguelemendis on ta tugev ja millises mängus ta kubemelihase ära tõmbas (ja kui kaua sellest taastus).

See hullus on nakkav. Ma ei tea täpselt, mil moel see pisik levib või milline on selle haiguse peiteaeg, küll aga tean ma täna kindlalt, et ma olen selle viiruse endasse saanud ja peiteaeg on ammu läbi ning tegemist on ravimatu haigusega.

Ma võin, kui ma minevikku kiikan ja proovin mingeid jälgi haiguse tekkimisest ritta panna, enam-vähem aimata, kuidas see kõik algas. Oli aasta 1992 ja Taani tuli Euroopa meistriks jalgpallis. Olin 12-aastane. Mul oli suurepärane kogu mingi keemiapomm-närimiskummi müügieduks toodetud jalgpallikaarte ja hoolimata sellest, et ma polnud neid mehi kordagi mängimas näinud, olid neilt kaartidelt mu absoluutseiks lemmikuiks saanud mehed nagu Ruud Gullit, Roberto Donadoni, Roger Milla... Ja NEMAD. Superstaarid. Jürgen Klinsmann ja Thomas Hässler.

Ja siis olid nad mu mustvalges televiisoris. Euroopa meistrivõistluste naalmängus. Taani vastu. Mingi... Mingi kuradi Taani! See ei saanud ju tähendada muud, kui et ma näen, kuidas Hässler ja Klinsmann võitu tähistavad!

Olin lummatud, teleri ette naelutatud. Ja siis... Ja siis lõi taanlaste Jensen värava. „Pole viga,” lohutasin ma ennast. „Klinsmann ja Hässler ei vea mind alt, nad löövad kindlasti Taani pikali!”

78.minutil lõi taanlaste Vilfort seisuks 2:0. Ülejäänud mängu ma lihtsalt põrnitsesin ekraani, suutmata uskuda, et mu jalgpallikaardid on mind niimoodi alatult petnud. Et Hässler ja Klinsmann ei olegi mingid imemehed. Lõpuvile eel libistasin kaarte oma sõrmede vahel ja pidasin mõttes plaani, et kas vahetan Hässleri naabermaja poistega mõne itaallase või rumeenlase vastu või ei...

Ei vahetanud. Hässler koos Klinsmanni ja Gulliti ja Millaga on ilmselt tänagi veel kusagil karbis ühe Lõuna-Eesti unise aleviku individuaalelamu tolmusel pööningul.

Jah, nüüd ma olen päris kindel. See haigus algas just tol päeval, 26.juunil 1992.

Haigus andis veidi järele keskkooli aegu ja peaaegu-et vaibus ajateenistuses. Aga seda vaid selleks, et uue hooga ägeneda aastal 2002, kui olin oma elujärjega jõudnud ühte Kalamaja üürikorterisse ja juba isarolli astunud. Ühel märtsipäeval mängis Tallinnas Eesti koondis Venemaaga. Andres Oper lõi 85.minutil lõppseisu - Eesti võitis 2:1. Mu pea tahtis plahvatada, meelekohtades tuikas ja silme eest oli udune. Haigus oli tagasi. Lõplikult.

Leidsin end üha tihedamini koondisemängudelt, siis juba koduliiga mängudelt. Kõik mu ümber muutus esmalt siniseks, siis järkjärguliselt rohevalgeks ning sedasi on see tänaseni jäänudki, kusjuures rohevalge lööve võtab üha enam võimust. Mu ümber on sama diagnoosiga inimesed, neid on sadu, kui mitte tuhandeid.

Aga me ei räägi oma haigusest, me ei kurda, sest see on meie elu. Inimesed õpivad elama reumaga, kiruvad seda ja unistavad, kuidas sellest tüütust tõvest vabaneda - meie seda ei soovi. Me tahame haiged olla. Me oleme hullud oma vabast tahtest. Ja kui keegi peaks proovima meid ravida, siis... Ärge parem proovige. Teile parem.

MÕTISKLUS Marek Tiits, mängukavade toimetaja


FC FLORA NAISKONNA PEATREENERRICHARD BARNWELL:”NÜÜD ON KÕIK NAISTE ENDI KÄTES!” Marek Tiits

[email protected]

2012.aasta detsembrikuus FC Flora naiskonna tüüri enda kätesse haaranud peatreener Richard Barnwell räägib lühikeses intervjuus FC Flora naiskonna ootustest peatselt algavale hooajale ning lahkab naistejalgpalli muresid üldisemalt.

Kõigepealt saagem tuttavaks. Kes on Richard Michael Barnwell? Inglane, sündinud Kendalis Lancashires 1979.aastal, saabus Eestisse 2002.aastal, ainsaks tuttavaks New Yorkis kohatud girlfriend. Juba 2003.aastal mängis Richard Meistriliigas Levadia särgis, 2004.aastal oli lühiajaliselt laenul Islandi klubis IA Akranes. Mänginud paaril korral Levadia eest isegi euromängude kvalikatsiooniringides, hakkas ta peagi Levadias noori treenima. 2008.aastal liitus Richard koos mõne endise Levadia mängijaga Nõmme Kaljuga ning sai ka Kalju eest 11 mängu Premium Liigas kirja.

Kuidas ristusid su teed Floraga, Richard?Kui olin otsustanud, et lõpetan Levadias noortetreenerina, lähenes mulle üks Flora treeneritest, kellele meeldis mu treeningute stiil. ‘97.a poiste treenimine oli väga huvitav väljakutse ning nüüdseks olen olnud juba hulk aeg Flora süsteemi liige. Mitmed sõbrad üritasid väita, et see on kehv liigutus, aga enda arvates olen teinud väga hea valiku.

Sinu käe all on Flora naiskond andnud mitmeid tõsiseid tormihoiatusi. 2013.aastal võideti karikanaalis Pärnu naiskonda; Expert liigas jäi eelmisel hooajal vähe puudu, et nende kaotusteta hooaeg nurja ajada. Mis on Pärnu kestva ainuvõimu põhjusteks ning kas seda ongi üldse võimalik murda? Pärnu võidab, sest neil on paikaloksunud võistkond ning paremad mängijad. See, et nad möödunud hooajal taas meistriks tulid ei ole juhus ja ma ei otsi sellele mingeid vabandusi. Mul on nüüdseks olnud 2 aastat aega, et Flora naiskond ümber ja üles ehitada ning minu arvates on nad

RICHARD BARNWELL,FC Flora naiskonna peatreener

nüüd piisavalt head, et Pärnule konkurentsi pakkuda. On mängijate endi teha, kas nad suudavad end tõestada.

Eeloleval hooajal on naiste kõrgseltskonnas kaks uut l i sandust - JK Kalev n ing Noortekoondis. Supp muutub paksemaks ning ootamatuid tulemusi võib rohkem oodata. Kumb meeskondadest sinu hinnangul meile suuremaks peavaluks võib osutuda?Loodan, et Noortekoondis hakkab meile niiöelda muret


valmistama, kuivõrd nende ridades hakkab pallima mitmeid FC Flora mängijaid! Usun siiski, et suurte üllatusteni läheb paar aastat aega ning 2016-2017 hooaegadel on naiste kõrgliiga tabeliseisudes suuremaid muudatusi oodata.

Naiste jalgpall on suuremal või vähemal määral alahinnatud pea kõikjal Euroopas. Kui nägin meie tüdrukuid esimest korda mängimas, olin mängutempost ja kirest meeldivalt üllatunud. 2013.aasta Karikanaalis Pärnu vastu tulid esindusmeeskonna fännid tribüünidele ning ergutasid tüdrukuid maruliselt. Tüdrukud võitsid ja olid fännide tähelepanust pisarateni liigutatud. Kas on midagi näiteks Inglise naistevutist, mida võiksime üle võtta, et Eesti naistejalgpalli taset tõsta ja arendada?Oleme siin Eestis näinud ja vaadanud ainult meeste jalgpalli ja teinud seda nii palju aastaid, et arvame, et naiste jalgpall peaks olema täpselt samasugune. Ometi on need mängud täiesti erinevad! Tegelikult peaksime õppust võtma hoopis USA naistejalgpallist, olen ka seal treeneriks olnud. Seal alustavad poisid ja tüdrukud jalgpallimängimist koos ja nende vanemaid haritakse põhjalikult. Seal nähakse jalgpallis mängu igaühele ning seeläbi õpitakse ka erinevusi tundma.

Naismängijate üleminekud jäävad sageli peaaegu-et tähelepanuta. Ometi on meil Tiina Trutsi, kes mängib kõrgel tasemel USA üliõpilasliigas, Getter Laar Prantsusmaal, Pille Raadik Aland United’is. Kas naistejalgpalli tase mainitud riikidega on meil niivõrd erinev pelgalt kasutadaolevate tingimuste tõttu või mis täpselt on see põhjus, miks meie naistevutt tilpab ühel jalal?Põhiline põhjus on ikkagi mängutasemes. Siinmail on see veel madal ning arengufaasis, paljud mängud lõppevad suurte skooridega. Samuti opereerivad naiskonnad äärmiselt madalate eelarvete tingimustes ning seetõttu ei ole ühelgi naiskonnal võimalik mängijatele mängimise eest palka maksta...

Pärnu naiskonna peatreener Jüri Saar tõstis hooajaeelses intervjuus favoriidikoorma oma õlult noorematele võistkondadele. On’s see pelk psühholoogiatrikk või on tõesti saabumas ajad, mil nooremad naiskonnad - sealhulgas mõistagi ka Flora - võiksid särada ning esile

tõusta? Pärnu naiskonna keskmine vanus on tõepoolest märksa kõrgem kui l i igas keskmiselt...Meie võistkonnal lasub enesetõestamise kohustus ning seega surve on tunnetatav. Samas peaksin Pärnu tiitlikaitsmisel ebaõnnestumist endiselt tõsiseks šokiks, seetõttu mõistan Jüri püüdlusi survet eneselt eemale suunata. Pärnu võitis möödunud hooajal kõik oma liigamängud ning ükskõik millist muud tulemust võetaks sammuna tagasi. Neil saab väga raske olema.

Pole kahtlustki, et meie tüdrukud sooviksid selgi hooajal näha Flora fänne tribüünidel neid toetamas. Richard, siin ja praegu on sinu võimalus veenda fänne seda tegema!Naiste jalgpall on kogu planeedi kiireminikasvav spordiala ja FC Flora kogu Eesti kõige põnevam naiskond. Just nüüd on teie võimalus tulla ning saada osaks meie eduloost naiskonna teel esimese meistritiitli poole!

„Hooaja eesmärk on ikka tiitel. Seda ootavad ilmselt nii mängijad ise kui ka poolehoidjad. Ühtlasest ja ka koondisekarastuse saanud võistkonnast ootaks kindlasti Liis Pello, Lisette Tammiku ja Kelly Roseni suurt läbimurdeaastat. Omamoodi kahju on kindlasti sellest et Katrin Loo ei taasliitunud naiskonnaga, kuigi ehk antropoloogiaõpingud lõid justkui selleks soodsa pinnase. Siiski usun et Pärnu kukutamine on võimalik ja loodetavasti saame Flora 25. juubelit tähistada kolme meistritiitli (PL, NL, EL) võiduga!”

FC Flora naiskonna suurim fänn Miku:


EESTI VINGEIMVASTASSEIS

Siim Pulst, soccernet.ee

toimetuse juhataja

Flora versus Sillamäe on hetkel kõige põnevam vastasseis Eesti jalgpallis. Kuidas nii? Sest nad mängivad kõige põnevamat jalgpalli!

Vähemalt viimasel kahel aastal on just need kaks kanget katsetanud meistriliigas kõige huvitavamaid mängujooniseid ja loovamat ründemängu. Täistuur idel on nende mängumasinad kiiretempolised ja vaheldusrikkad: positsioonide julge vahetamine ühes osava pallikäsitlusega paneb vastastel pea ringi käima ja pakub publikule vaimustavaid kombinatsioone.

Tippklubide omavahelistes mängudes on üritavamaks pooleks tavaliselt ikka Flora ja Sillamäe – nad on rohkem valmis võtma riske ja proovima erilisi lahendusi. Ning iseäranis huvitavad ja ettearvamatud on nende omavahelised madistamised.

Mänguilu punkte ei annaPunkte aga mänguilu eest ei jagata ning tulemust (loe: tiitlit) ei ole uuenduslikuma jalgpalliga kaasnenud. Seniajani võidetakse Eestis meistritiitleid niinimetatud „lihtsa jalgpalliga“. Ka täiesti neutraalne pealtvaataja võib õigustatult küsida ja isegi oodata: kui kaua saab klassikaline lähenemine veel valitseda, kas aeg pole juba küps

tänapäevase jalgpalli jaoks?

„Lihtsat jalgpalli“ võiks deneerida näiteks 4-4-2 formatsiooni väikeste variatsioonidega, kus mängijatel on selgelt piiritletud rollid ning mänguplaan on lihvitud võimalikult sirgjooneliseks ja riskivabaks. Lisaks kiired üleminekud, elementaarsed positsioonivahetused ja veel palju väiksemaid detaile ning saamegi kokku Eesti meistriliigas eeskujulikult toiminud edukokteili. Sidrunilõiguna võib keskkaitsjad rünnakule peapallide eest võitlema saata.

Väikseid detaile on loomulikult mustmiljon, nii et ka „lihtsas jalgpallis“ pole tegelikult midagi lihtsat. Ent lähtutakse ometi sellest, kuidas võtta minimaalsete riskidega vajalikud tulemused ära, nii et kõik muu on ehitatud selle põhiplaani ümber. Vigade vältimisele keskendudes korjatakse ära kohustuslikud võidud ja ei kaotata ka suuri mänge.

Halvustamiseks pole siiski põhjustTiitleid võidetakse stabiilsusega ja Eesti kontekstis tähendab see eelkõige seda, kuidas vältida libastumisi eeldatavalt nõrgemate vastu. Kui vastamisi on prod ja amatöörid, ei ole vaja paremuse maksmapanekuks jalgratast leiutada – peab lihtsalt omad asjad ära tegema ning küll see võiduvärav kuskilt individuaalse ja füüsilise üleoleku pealt ära tuleb.


Kuni selline lähenemine tulemust toob, ei ole ka mingit põhjust seda halvustada. Ilu on ju vaataja silmades ning võitjate üle kohut ei mõisteta. Kohe kindlasti ei saa öelda, et konservatiivsem lähenemine oleks kuidagiviisi rumal või primitiivne. Pragmaatiline oleks vast õige sõna.

Küll aga võib „lihtsa jalgpalli“ järjepidev viljelemine osutuda lühinägelikuks. Maailma tippjalgpallis ei ole sellega praeguseks suurt midagi peale hakata. Klassikaline 4-4-2 (kui sellist asja veel üldse eksisteerib) on etteaimatav ning kui vastasmeeskonna mobiilsem mänguplaan korralikult toimib, siis ka üsna lihtsalt ekspluateeritav.

Uudne võidab niikuiniiUue jalgratta konstrueerimisel kipub mõni mutter või polt ikka kuskilt logisema, aga kui kõik detailid paika loksuvad, siis näitab see vanadele mudelitele tagatulesid. Kui uudsem lähenemine kord võimu haarab, siis usutavasti ka jäädavalt. Seejärel tuleb juba konkurentidel nuputama hakata, kuidas oma masinad sama heaks või paremaks tuunida.

Kas aeg on küps? Saame näha, eelmisel aastal jäi sellest õige napilt puudu.

Möödunud hooajal oli Sillamäe võrgu sahistajaks Floraga peetud mängudes enamasti Albert Prosa, kes läkitas palli Sillamäe värava-vahi selja taha kolmel korral, seda hoolimata tõigast, et hooaja algusfaasis oleks hiljem kihlveopettuste tõttu jalgpallist eemaldatudMaksim Paponov jõhkra sissesõiduga Prosa hooaja peaaegu-et lõpetanud. Käesoleva hooaja alguse jätab Prosa aga ikkagi vahele,taastudes operatsioonist. Kas ja milline võti leitakse Flora leeris, et Sillamäe väravalukk lahti muukida, saame juba täna näha.

Foto

: Ger

trud

Ala

tare

2014 HOOAEG

Flora võitis neljast peetud kohtumisest 2, viigistas ühe ning kaotas samuti ühe.

26.04.2014 FCF-SIL 1:103.05.2014 SIL-FCF 1:214.07.2014 FCF-SIL 1:008.11.2014 SIL-FCF 3:2

VÄRAVALÖÖJAD OMAVAHELISTES KOHTUMISTES 2014

FLORA: Prosa (3), Beglarišvili (2), Alliku (1)SILLAMÄE: Kabajev (1), Kvasov (1), Ratnikov (1),

Bagužis (1), Silich (1)

VÄRAVATEVAHE 2014

:6 5


AITÄH! FC Flora toetajadHOOAJAL 2015

KOHVIKKOHALIKUS

MÄNGUPÄEVALKÕIK -15%

FCF Magazine No.2 - FCF vs SIL 21.märts 2015

Documents

Transcript of FCF Magazine No.2 - FCF vs SIL 21.märts 2015