Euroopa naaritsMustela lutreola

Kaur Aare SaarKarl Kiur Saar

Välimus

• Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik

• Tal on tömp saba• Erinevalt mingist e.

Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug

• Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel)

• Tal on natuke lapik pea• Tema tüvepikkus on 32-

43 cm

Välimus• Sabapikkus 12-19cm• Kaal 0,5-1 kg• Euroopa naarits on

peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis

• Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse

• Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla

Elukoht• Ta on poolveeloom ja ta

elutseb jõgedekallastel• Ta on kohastunud vees

ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui ka peal

• Ta eelistab väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid

• Nad teevad endale koopa vee äärde ja tavaliselt avaneb koobas vee alt, kuid alati see pole niimoodi

• Tal on veel palju peatumisurge

• Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel

• Nad võivad minna vee alla kuni 2 minutiks

Toit

• Naarits on röövloom• Ta sööb peamiselt

kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi.

• Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad

• Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarusid

Pojad

• Naaritsa tiinus kestab 42-46 päeva

• Mais või juunis sünnib 7-8 poega

• Iseseisvaks saavad nad juba 2- või 3-kuuselt

• Suguküpsus saabub aastaselt

• Naaritsa looted surevad enne sündi, kui emaslooma on viljastanud mingi isasloom. See on peamine naaritsa väljasuremise põhjus

Levik

• Enne mingi sissetoomist Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt)

• Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas

• Võib-olla on veel säilinud suuremalt Lääne-Venemaal (parem pilt)

Fakte

• Väljasuremisohus• Tema tüvepikkus on

32-43 cm• Sabapikkus 12-19cm• Kaal 0,5-1 kg• Tiinus kestab 42-46

päeva• Kuulub seltsi

kiskjalised• Sugukonda

kärplased

Teisi kärplasi

Kärp- (Mustela erminae)Nirk- (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica)Kolonok (Mustela sibirica)Mink (Mustela vison)Tuhkur (Mustela putorios)

Kasutatud kirjandus

• http://bio.edu.ee/loomad• “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”