29. november 2012ü m a r l au d I s ta r t- u p I t u r u n d u s

ETTEVÕTLUSAudit • Raamatupidamine • Maksud • Õigusabi • Finantsnõustamine

Äriotsused on harva must-valged. Arenevad organisatsioonid teavad, et hea otsusetegemiseks tuleb kasutada nii mõistust kui vaistu. Just seda teeb Grant ThorntonRimess oma klientide heaks iga päev. Võta meiega kontakti, et sinu kasvupotentsiaalpaisu tagant valla päästa!

www.grantthornton.ee

Vaist ütleb:ainult üks neistviib kasvuni.

Mõistus ütleb:edasiminekukson mitu teed.

3

ETTEvõTlusKommertsväljaanne.

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.eeReklaam: Helen Silts, helen.silts@lehed.ee, 669 8061, 56 476 754

Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

Ettevõtlus kui komistamise kunst

“Kui esimese korraga ei õnnestu, siis anna alla. Pole mõtet endast lolli muljet jätta.” Se-da tsitaati omistatakse Ameerika koomikule W. C. Fieldsile. Millegipärast on paremi-ni tuntud sama fraasi optimistlikum versioon: “Kui esimese korraga ei õnnestu, siis

proovi uuesti.” Ju on selle mõtteviisi pooldajad olnud edukamad.Elukutsed on oma olemuselt erinevad, näiteks arsti- ja õpetajaamet nõuab suurt stabiilsust.

Ette võtlusesse aga on teatav annus riski sisse kodeeritud. Puudutamaks kuud, tuleb sirutada kau-gemate tähtede poole. Alati ei lähe kõik suurejoonelised plaanid täide ja kõik ettevõtmised ei ole mõeldud õnnestuma. Ettevõtlus on ambitsioonide jada. Niisiis, ebaõnnestumist iseenesest ei tohi peljata. Ettevõtlikkus saab edeneda ja ettevõtlus areneda vaid seal, kus ebaõnnestumist ei demo-niseerita, ja halvustamist on väärt vaid need, kes esimeste raskuste peale püssi põõsasse viskavad,

mitte vastupidi.Ebaõnnestumine on hea viis õppida,

kuid kindlasti ka üks valusaim, eriti alga-ja ettevõtja jaoks. Kuidas saaks seda ker-gemaks muuta? Üks võimalus on pan-na end esimest korda proovile keskkon-nas, mis on küll karm, aga toetavam kui reaalne turuolukord. Hea viis seda teha on ettevõtluskonkursil “Ajujaht”, mis juba kuuendat aastat pakub alustajale ühelt poolt karmilt ausat tagasisidet, aga tei-selt poolt toetavat nõustamist ja kooli-tust oma oskuste lihvimiseks.

Sel hooajal osalevad “Ajujahil” äri-ideed, millest sajal on võimalus end pro-fessionaalse žürii ees kaitsta. Need 25, kes osutuvad valituks, pääsevad edasi põhjalikku koolitus- ja arenguprogram-mi, et võistelda finaalikoha ja võidu pä-rast. Ülejäänud 75 aga saavad väärtus-liku õppetunni.

Korraldajatena loodame, et valitud ideed inspireerivad ka teisi ettevõtlik-ke inimesi ning nende kajastamine ai-tab laiemalt mõista ettevõtlusega seo-tud riske ja tulemusi.

Jaapani võistluskunsti judo vastse-tele harrastajatele õpetatakse esimese asjana turvaliselt kukkumist ja sujuvalt jalgele tõusmist. Samamoodi on ka ette-võtlus komistamise, vast isegi kukkumi-se, aga kindlasti jalgele tõusmise kunst.

KrõõT KilvET

EASi juhatuse liige

KoosTööparTnErAdMoon OÜ Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

Küsi pakkumist:

tel 650 6072

mob 56 629 007

hinnainfo@koopia3.ee

koolitusmaterjalide trükk

kasutusjuhendite trükk

suureformaadiline fototrükk

plakatite trükk

jooniste printimine, koopiad

projektipangateenus

skaneerimine, vektoriseerimine

köitmine, kiletamine

bännerid, sildid, objektitahvlid

visiitkaardid

flaierid, voldikud

messistendid, roll-up stendid

kapale, pvc-le trükk

www.koopia3.ee

4

ümarlaud

prototüüpimise probleemistik-ku harutasid ümarlauavestlusel Pirko Konsa (Tehnopol), Robert

Kitt (Swedbank), Raul Sõmer (Surface Labs) ning Jaanus Tamm (Defendec), kellest peaaaegu kõik on rohkemal või vähemal määral seotud sügisel käivi-tunud uue prototüüpide loomise ra-hastuga Prototron.

Kas teist kõik on seda usku, et maailm ei vaja järjekordseid mobiilirakendusi, vaid midagi käegakatsutavamat, mille välja­töötamine nõuab rohkem ener­giat, raha ja paremat ideed?Tamm: Mina küll pooldan seda sek-torit, kus käte ja ajudega asju kokku pannakse.

Konsa: Eestis ja üldse maailmas on viimastel aastatel palju mobiili äppidest

räägitud. Pärisasjad on jäänud taga-plaanile. Nende tegemine on raskem, kuid mõju ühiskonnale suurem. Pro-totroniga anname oma panuse, et neid Eestist rohkem tuleks.

Kitt: Kui räägitakse teadmistel põ-hinevast majandusest, siis mõeldakse stereotüüpselt, et see on mobiiliäpp või uus Nokia. Aga majandus peab ole-ma laiapõhjaline, vaja on ka pagareid ja teisi asjamehi. Teadmised ei seisne ainult programmeerimises, äppide ja mugavusvidinate tegemises, ka uusi pärisasju on vaja.

rääkides pärisasjadest – kui­võrd ollakse Eestis valmis uusi käegakatsutavaid tehnoloogi­lisi vidinaid looma?Konsa: Eestis on nende arendamine problemaatiline. Kui mobiiliäpi puhul

piisab ühest sülearvutist ja investee-ritud ajast, siis pärisasjade puhul tu-leb investeerida materjalidesse ning omada seadmeid.

Kitt: Mobiiliäpi tegemiseks pole vaja käibekapitali, midagi ei pea lat-tu ostma. Vaja on ainult raha, et pal-ka maksta. Tööstuslik tootmine vajab seadmeid ja käibekapitali. See teeb ta tunduvalt keerulisemaks.

Tamm: Kui oled iduettevõte, võib sul riistvara arendades raha kergesti otsa saada. Sest kõik on üks suur risk – äkki ei õnnestu, äkki ei tule välja. Va-hel tuleb välja midagi, mida ei ooda-nud. Seetõttu on tehnoloogilisi asju raske teha ja neid ei tehta ka eriti palju.

Kui palju jõuab Tehnopoli häid ideid, mis surevad seetõttu, et ei suuda prototüübini jõuda?

Vaid üks samm ideest prototüübini – Prototronmida teha hea äriideega, mis vajab teadmisi tehnoloogiatest, materjalidest ja turundusest? mille potentsiaali tõestamiseks tuleb luua uus vidin – prototüüp –, et inimesed sellesse uskuma hakkaksid?

ÕHK INNOVATSIOONIST PAKS: Ümarlauavestlus toimus Tehnopoli

uues hoones, kus ühe seina taga arendasid rahvusvahelised tiimid parajasti mänge ning teise seina

taga anti startup-ettevõtluse magistriharidust.

fotod: andres puttIng

5

Konsa: Prototroni fondi esimesse voo-ru laekus kuuajase etteteatamisega üle saja rahataotluse. Neist umbes kaks kolmandikku olid seotud riistvaraga ja kolmandik tarkvaraga.

Ideed olid väga erinevad. Tüüpili-selt oli taotlejal mingi tarkvara ja idee, kuid selle kasulikult tööle panemiseks läks tarvis uut elektroonilist seadet, näiteks dialüüsiaparaati, millega ana-lüüsida vere puhtust ja seal sisaldu-vaid mürkaineid.

Üks firma soovis tegeleda järjekor-dade haldamisega ja vajas seadet, mil-lega võetakse järjekorranumber. Teine firma tahtis luua tuulemõõtja mobiil-telefonile – väikese ilmajaama. Mobiil on küll pisike arvuti, kuid millegagi peab andmed sinna saama.

Kitt: Prototüüpe võib olla mitme-suguseid. Suvel olin paar nädalat ma-temaatikalaagris, kus itaallastest aju-uurijad rääkisid, milliseid meeletult keerulisi signaale meie aju kogu aeg saadab. Nende kogumine ja töötlemi-ne on suure potentsiaaliga tuleviku-valdkond. Meile näidati prototüüpi, kus inimesel oli kiiver peas ja ta is-tus ratastoolis. Kiiver püüdis ajulai-neid ning muundas need signaaliks, millega juhiti ratastooli. Teadlased üt-lesid, et kuigi kiiver lahendab haigete inimeste probleemid, läheb see kasu-tusse ikkagi tervete peal.

Mille järgi taotlusi hinnati?Kitt: Prototroni esimeses voorus oli üks võitjatöö, mis eeldas kõiki standard-seid komponente – mine osta poest. Aga see, kuidas need kokku panna ja milline tarkvara sinna “vahele” teha, pani žüriil silma särama.

Tamm: Lisaks riistvarale hindasi-me meeskonda. Enamiku ideede taga on keegi “hull teadlane”, kes on mida-gi välja mõelnud. Nüüd oleks tal tarvis 3000 eurot, et asi valmis teha. Aga kui idee taga on ainult üks inimene, kes visiooni luua ei suuda, pole sellel po-tentsiaali. Prototüübi tegemiseks pole äriplaani vaja, kuid visioon peab ole-ma: aidata puudega inimesi või leiu-tada mingi lendav asi – mingi väär-tus peab tekkima.

Kitt: Paremad olid need tiimid, kes ütlesid, et neil on kõva idee, aga nad on üsna rumalad, kuidas seda müüa, ja vajavad abi. See on alles tase, kui inimesed tunnistavad, et nad kõike ei oska! Vaatasime meeskonnale otsa ja teadsime – nad suudavad asja ära teha.

Konsa: Raul (Sõmer) on selle kohta hea näide. Tal on olemas tehnoloogia, kuidas suurtel pindadel puutetundli-

kult infot näidata, aga kas sellest saab interaktiivne baarilett, töölaud mõnes haiglas või lennujuhtimiskeskuses, se-da me ei tea.

Niisamuti Jaanus (Tamm), kui alus-tas targa tolmu tehnoloogiaga – ta ei teanud, mis toode sellest tuleb. Esime-sed ideed olid hoopis teisest ooperist.

Kitt: Tähtsaim on prototüüpimi-se puhul see, et kui annad võimekale tiimile loova töökeskkonna, võib sealt välja tulla ükskõik mida.

rääkides tiimist, meenub ikka Tõnis liivamäe firma lCDvF, kus üks mees arendas välja fototorbiku ja müüb seda edu­kalt üle maailma.Konsa: Selline edu on juhuslik. Meie üri-tame Prototroniga innovatsiooni tead-likult juhtida, tekitades katalüsaatori. See kasvatab heade ideede tõenäosust, arendab meeskondi ja tugevdab ideid omavate inimeste usku. Midagi tõeli-selt suurt sünnib seeläbi võib- olla al-les aastate pärast.

raul ja Jaanus, kui suur välja­kutse oli teie firmadel proto­tüübi loomine?Sõmer: Meil puudus prototüübi ehita-miseks raha. Kui hakkasime viis aas-tat tagasi ideele rahastajaid otsima, polnud keegi Eestis selliseks tehnoloo-

giaks veel valmis. Tollal polnud nuti-telefone ega puutetundliku ekraanika telereid. Keegi ei kujutanud ette, mida see tehnoloogia võimaldab.

Olen pärit Võrust ja IT-taust mul puudub. Aga mind tõsiselt huvitas see tehnoloogia ning otsisin ise kontakte ja teadmisi. Pika töö tulemusena õn-nestus lõpuks leida esimesed rahas-tajad sõprade ringist. See võimaldas mõelda lisainvesteeringutele ja nüüd räägime toote reaalsest turule viimi-sest. Tühipalja ideega pole mõtet in-vestorite jutule minna. Eriti kui män-gus on meeletult kõrge risk. Maailma statistika järgi saab sellisel moel rahas-tuse vaid viis protsenti idufirmadest.

Müüsid sisuliselt ideed, mis oli powerpointi slaididel?Sõmer: Sisuliselt müüsin enda unistust.

Tamm: Meie ei teadnud alguses ise-gi, mida teha tahame. Meil oli targa tol-mu tehnoloogia, soovisime luua selle-le rakendust. Kuna keegi niisama raha ei viska, pidime tegema asju, mis loo-vad väärtust. Läksime klientide juurde ja küsisime, mida nad tahavad ja kas on nõus nende asjade eest ka maks-ma. Tahtsime teha midagi, mida kee-gi polnud varem teinud.

Esmalt otsisime tehnoloogiale väär-tust monitoorimisega. Paigaldasime

maa-alustele soojustrassidele senso-rid, millega mõõtsime temperatuuri, rõhku ja muid näitajaid. Maanteeame-tile tegime teede jääsensorid. Toodet nende katseprojektidega välja ei ku-junenud, kuid saime kogemusi ja na-tuke raha. Raha investeerisime taga-si tehnoloogiaarendusse.

Mingil hetkel tekkis meil piirivalve-toode. Eesti piirivalve oli riskialdis ja tahtis piirile virtuaalseid silmi, et ra-ha kokku hoida. Meile öeldi: “Poisid, tehke ära. Kui valmis teete, siis võib-olla ostame.”

Kraapisime rahad kokku. Võtsin karbi, mis nägi välja nagu toode, ning lendasin konverentsidele ja kohtumis-tele, kus õnnestus korraga suhelda mit-me riigi piirivalvega. Näitasin karpi ja ütlesin: kujutage ette, et see asi teeb tulevikus sellist asja, kas oleksite se-da nõus ostma? Enamik saatis mind pikalt, leides, et meil on “mingi kaht-lane tudengite värk”. Aga kolm-neli ütlesid, et äge, teeme ära, tulge taga-si, kui juba midagi rohkemat on. Iga paari kuu tagant tutvustasin progressi ja nii kasvasid välja esimesed potent-siaalsed kliendid. Ühega jõudsime le-pinguni alles sel suvel, ehkki nad olid innukalt asjaga kaasas juba varem.

Siis tulid juba mängu investorid, aga nemadki andsid näpuotsaga: siin

proToTron rahasTas KolME proToTüübi looMisT

• 1. Qminderi (3100 eurot) idee on ehitada portatiivne ja nutitelefoniga suhtlev stend, mis aitab inimestel vältida tüütut järjekorras seismist. Stendi abil saab võtta järje­korranumbri ning näha nutiseadmes reaalajas oma kohta järjekorras ilma kohapeal viibimata.

• 2. Shaka (11 640 eurot) idee on ehitada nutitelefoni audioliidesesse ühendatav tuule mõõtmisseade, mis aitab surfaritel ja golfimängijatel saada täpset ilmastiku­infot (sh õhurõhku, õhuniiskust jne).

• 3. Formula Battery Management Systemi (10 534 eurot) idee on töötada välja aku­pakk ja aku juhtimise süsteem, mida saab efektiivsuse tõstmiseks kasutada elektri­sõidukites, taastuvenergeetikas või valve­ ja kontrollsüsteemides.

Laekunud taotlusi hindasid eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotlusi vaatab ekspertkogu läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. detsember.

Prototroni asutasid Swedbank, Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses.

8. oktoobril andis prototüüpide loomise rahastu Prototron üle esimesed finantseerin­gud. Esimeses voorus otsustas Prototroni ekspertkogu anda töötavate tootenäidiste ehitamiseks toetusi kolmele parimale meeskonnale summas üle 25 000 euro.

ümarlaud

6

peale EASi veel Wise Guys jt, kuid on üks täiesti tühi lõik – ideed ilma äri-plaanita. Kui me hakkaks nõudma for-maalseid äriplaane, tapaksime ideed ära. Peab olema kombinatsioon, et idee saaks nii raha kui ka võimaluse eda-si areneda.

Konsa: Nägime, et paljud inimesed käivad ringi PowerPointi slaididega ja räägivad, kuidas nad maailma muut-ma hakkavad.

Hiljuti kohtasin Tallinnas ABB in-vesteerimisüksuse juhti. Ta palus, et näitaksime talle huvitavaid projekte. Kui näitad slaide, küsitakse vastu: kas see ka “töötab” ja kui palju raha tee-nib? Kui oleks töötav prototüüp, saaks lihtsamini edasi rääkida.

Kitt: Võib öelda, et Prototron on “fond”, mis toob raha keskpõrandale kokku. Ei osta osalusi ettevõtetes, vaid annab põhimõtteliselt abi. Ja kui mõni ettevõte lendu läheb, on meil lootus saada ta Swedbanki kliendiks.

Konsa: Ja need ettevõtted on tere-tulnud raha fondi tagasi panema.

Kitt: Nagu Silicon Valley’s, kus ra-ha on põlenud heleda leegiga, aga pal-jud on saanud ka rikkaks. Ja kes on rikkaks saanud, panevad raha tagasi, toetamaks järgimisi.

Millised “prototronid” toimi­vad Eesti lähipiirkonnas? Äkki on nii, et väga hea idee ku­sagilt ikka raha saab, näiteks soomest?Tamm: See pole nii lihtne. Meiegi omal ajal vaatasime, et suuri summasid pai-satakse tehnoloogiasse. Aga kui tuled Eestist ja lähed raha küsima Soome, Rootsi või Suurbritanniasse, oled võõ-ras. Võõrale raha ei anta. Kui antak-segi, eeldatakse, et kolid firmaga ka kohapeale. Aga sellisel juhul on idee Eesti jaoks kadunud.

Kui kellelgi on uskumatult hea idee, ostab ta lennupileti, sõidab kolmeks kuuks Silicon Valley’sse ning tõenäoli-selt leiab asja ärategemiseks 30 000 dol-larit. Aga paljudel pole julgust lennu-piletit osta. Neid, kes geniaal seid ideid genereerivad ning suudavad midagi kokku tinutada või programmeerida ja samas müüa, on Eestis üldse vä-ga vähe.

Konsa: Prototroni suur eelis on see, et toimib alt üles. Meil on sponsorid, kellel on nägemus, mida rahastu peaks ühiskonnas muutma. Aga kogu reeglis-tik ja otsustusprotsess on väga lihtne.

Kitt: Ja me oleme avatud. Siiralt loodan, et kolme aasta pärast on nime-

kiri nendest, kes Prototroni raha pa-nustavad, palju pikem.

Mis võiks rahastule komistus­kiviks saada?Kitt: Suurim mure on see, kas ahel töö-tab. Prototron peab olema esimene ka-talüsaator, mis aitab äriplaanini ning seejärel inkubaatorisse või investori-teni jõuda. Probleeme tekitab insene-ride põud.

Tamm: Riistvara puhul on insene-ridega veel nutusemad lood kui tark-vara puhul!

Konsa: Olgu need kaunid kunstid või tippsport – kui tahame olla maa-ilmatasemel, siis ainult eestlastest ei piisa. Kui tahame Tallinnasse luua maa-ilma tipptasemel ooperi, peame võõr-silt talente siia juurde meelitama. Sa-ma lugu on inseneridega.

Sõmer: Meil käivad läbirääkimised Saksamaal ja Soomes teadlastega, kel-le kaudu saame olla kursis teaduslike saavutustega ning kellelt küsida nõu probleemide lahendamisel.

Kitt: Eesti edu võti võib olla inter-distsiplinaarsus. Kuna meil homogeen-seid teadusharusid pole, saavad meie insenerid aru pidada vaid natuke tei-sest erialast kolleegidega. Kui kaks sel moel oma mured kokku panevad, võib tekkida hoopis mingi kolmas asi.

Tamm: Tavaliselt satuvad ühte meeskonda raadio-mehed või riistvara- mehed. Aga meil on tiimis roboti- mehed, poolhäkkerid, veebimehed ja mingid mehed, kes pole üldse insene-riks õppinud, vaid ise õppinud. Üks mees on meil paberitega sepp.

Sõmer: Pöördusime tootearendu-ses mitme suurettevõtte poole, kuid puutetundliku tehnoloogiaga ei taht-nud tegeleda keegi. Tüüpiliselt vasta-ti, et projekt on liiga kallis või prae-gu pole selleks aega. Tegelikult on te-gu üsna uue tehnoloogiaga, mis eel-dab meeskonna väljaõpetamist. Sel-leks kulub palju ressursse. Kuna Eesti ülikoolidest vastavaid insenere ei lei-dunud, olime sunnitud vaatama välja-poole. Meie esimesed insenerid tulid Suurbritanniast.

Kas prototronist tulevad siis uued skype’id, nagu sai kuulu­tatud avamisüritusel?Kitt: Muidugi tulevad!

Tamm: Mina usun ka, et tulevad.Konsa: See ei ole lineaarne prot-

sess, aga tõenäosus, et nüüd tulevad, on palju suurem võrreldes selle ajaga, kui Prototroni veel ei olnud.

Toivo TÄnavsuu

on sulle natukene raha, tee veidi too-det edasi. Kui valmis, anname juur-de. Oleks siis olnud Prototron, oleksi-me kindlasti sinna kandideerinud, sest see oleks kõike tugevasti kiirendanud.

Konsa: Nii Jaanusel kui ka Raulil oli esimest sammu raske teha. Prototron selles aitabki, tõestades protüübi loo-mise läbi ka kõige vähem riski võtva-le investorile, et idee, mis on kellegi peas, võib reaalsuses töötada.

Tamm: Lisaks sellele aitab Protot-ron luua Eestis riistvara-meeste öko-süsteemi, mis veebi- ja äpimeestel ju-ba olemas on. Tehnopol sobib selle asu-kohaks hästi.

Kui palju raha oma toodete prototüüpidele kulutanud olete?Tamm: Kokku oleme tootearendusse investeerinud pea miljon eurot, aga esimestesse prototüüpidesse läks mil-jon krooni.

Sõmer: Meil on lahenduste prototüü-pimisele kulunud umbes 65 000 eurot.

Kuidas prototron töötab? Tuleb keegi ideega luua uus mehitamata lennuk või suuna­tuledega prillid. Kust tema idee läbi läheb ja mis pärast rahastamisotsust edasi saab?Konsa: Oleme välja valinud esimesed, kellele raha anname. Tehnopol püüab projektide sisu poolel kätt pulsil hoida ja need takistustest üle aidata. Oluli-ne on meeskonna motiveeritus, sest meie kogemuse järgi jätavad pooled ettevõtted töö pooleli just seetõttu, et meeskonnatöö ei laabu.

Valiku tegid projektide hulgast jul-gelt mõtlevad ettevõtjad, kel on sel-les vallas kogemusi. Mitte teadlased, kes arvustaks ideede teaduslikku po-tentsiaali. Samas pole see ka äriplaa-nide võistlus.

Tamm: Tähtis nüanss, mille poo-lest Prototron teistest konkurssidest erineb, on see, et lahendab kitsaskohti, kus ideid ilma prototüübita ellu viia ei saa. Kui vidinat valmis ei tee ega proo-vi, jääbki asi sinnapaika.

Kitt: Võiks küsida, miks üldse Prot-ron ja miks üldse Swedbank? Üllas ees-märk on see, et meil oleks palju ette-võtteid, kellele raha laenata. Pank on ju lõpuks äriettevõte.

Kaks aastat tagasi oli Swedbankil mõte luua veebisait, kus alustavad ette-võtted infot saavad. Selgus, et see on rumal idee, sest EASil on selline leht olemas. Siis tegime väikese uuringu, mis poolteist aastat tagasi kitsas kohad välja selgitas. Rahastajaid on mitmeid,

Jaanus Tamm – targa tolmu mees.

Raul Sõmer – puuteekraanide mees.

Pirko Konsa – ettevõtlusvedur.

Robert Kitt – pankuri vaatevinkliga.

ümarlaud

auto

8

STaRT-up

Eesti start-up’id loovad maailmas vingeid töökohtiHiljuti otsis aastavanune eesti start-up transferwise tööturult avalike suhete juhti, kellele pakuti aastapalka alates 60 000 eurost – see teeb vanas eesti rahas umbes miljon krooni – pluss boonused ning töökohta londoni kesklinnas. ekspress küsitles valikuliselt mõnda lennukamat eesti idufirmat, uurides, keda ja kuidas nad värbavad.

palganumbritest üldiselt ava-likult ei räägita – kõik ole-neb konkreetsest töötajast.

Ettevõttes pisikese, näiteks poole-protsendilise osaluse andmine koos töölepinguga kõigile vähegi võtme-tähtsusega töötajatele on pigem ree-gel – teisiti ei saagi.

Meie idufirmadel on võimalik selliseid lahedaid töökohti luua suu-resti põhjusel, et investorid on nei-le selleks raha andnud. Aga Eestist algatatud globaalsele töökonkurssi-dele mõeldes tasub tunnustavalt sil-mas pidada, et veel mõne aasta eest ei eksisteerinud eelmainitud firma-dest ühtki.

Inseneridele mõeldud sotsiaalne veebiplatvorm, kuhu üle 330 000 inseneri on laadinud üle kuue miljoni joonise ja mudeli, vajas novembri lõpu seisuga mitut uut arendajat ja turundajat. Seda nii Tallinna kui ka Bostoni kontorisse.

Firma kaader on investorite rahasüstide toel kõvasti paisunud. Ettevõttes töötab üle 30 inimese, kuid lähikuu-del on plaanis juurde võtta kümme tarkvaraarendajat.

Ettevõtte juht Hardi Meybaum ütleb, et lisaks palga-numbrile pakutakse igale firma töötajale osalust. Prae-gu olevat GrabCADil rahvusvaheliselt turult üllatavalt lihtne inimesi leida.

“Meil on suur visioon, väga hea toote-traction ja in-vesteeringud maailma parimatelt investoritelt. Näitena võib tuua, et palkasime SolidWorksi (üks suurim CAD-tarkvara) kaks võtmetöötajat, lisaks tehnoloogiajuhi, kes loobus GrabCADi nimel juhikohast ühes suures Bostoni tarkvara-turvafirmas. Eestist oleme palganud mitmeid võtmeinimesi Skype’ist,” räägib ta.

Eestis firma töökonkursse ei korralda, värbamine käib oma tutvusvõrgustiku ja nn headhunting’u kaudu. Tähtsa-mad nõudmised on tugev tehniline taust ja töökogemus.

Mobiilimakselahenduste firma vajab samuti mitut uut inimest, peamiselt firma Tartu kontorisse.

Novembris oli Fortumo palgal 35 inimest, enamik neist Tartus, aga mõned ka Hiinas, USAs ja Suurbritan-nias. Iga kuu lisandub meeskonda paar-kolm värsket nägu.

Fortumo kaasasutaja Rain Rannu ütleb, et viimasel ajal on suurimad nõudmised esitatud firma USA müü-gijuhile ja Eesti mobiilioperaatorsuhete juhile. “Esime-selt eeldame vähemalt kümneaastast töökogemust mo-biili, maksete või mobiilirakenduste/mängude alal, sa-

muti tugevat kontaktide võrgustikku nendes valdkon-dades. Teiselt soovime sama pikka töökogemust rahvus-vaheliste mobiilioperaatoritega suhtlemisel ja tehingu-te sõlmimisel, samuti sügavat mobiilioperaatori ärimu-deli tundmist.”

Just võttis Fortumo tööle Aasia regiooni äriarendus-juhi ning värvata tahetakse veel Hiina tehnoloogiajuh-ti. Nende inimeste kandideerimise eelduseks on samu-ti pikaajaline töökogemus Hiinas oma valdkonnas ning kohaliku keele ja äritavade hea tundmine.

Uudne mitte-röövellike vahendustasudega rahavahetus-teenus Transferwise startis alles mullu, kuid otsib prae-gu mitut tehnilist töötajat, klienditoe agenti ja turundus-inimest Tallinna kontorisse ning tootejuhti Londoni omasse.

Firma kaasasutaja Taavet Hinrikus viitab pöörasele kasvule. “Kasvame hoogsalt 20–30 protsenti kuus ja see hoiab kogu meeskonna töös.”

Eestis oli novembri alguses Transferwise’i hinge kirjas seitse inimest, lähiajal tuleb kümme juurde!

Hinrikus ütleb, et heade inimeste palkamine on raske kõikjal ning iga superstaari lisandumine väärib tähele-panu. “Parimaid spetsialiste ja juhte saab palgata ainult siis, kui pakkuda neile suuri väljakutseid ning head kom-pensatsiooni.”

Virtuaalset proovikabiiniteenust arendav ettevõte väi-dab, et neil on juba üle 60 töötaja, kellest kolm neljan-dikku on robotid! Täpsemalt robot-mannekeenid, kes va-javad sama palju tähelepanu kui lihast ja luust inimesed.

Londonis on Fits.me palgal viis inimest, ülejäänud Ees-tis. Sealjuures töötab Tallinna kontoris ameeriklasi, prants-lasi, itaallasi, ukrainlasi ja šveitslasi. Lähikuudel on kavas palgata lisajõudu arendus- ja müügitoetusmeeskonda.

Fits.me tegevjuht Heikki Haldre ütleb, et firmasse laekub pidevalt resümeesid, kuid peamiselt just Londo-nis, mitte Eestis.

“Hea näide on suvel toimunud palgalise interni leid-mine. Esimene pidas vastu kaks päeva, teine ühe päeva, kolmas – pärit New Yorgist – kogu ettenähtud aja, kuid pidi tagasi USAsse kooli minema. Praegune on väga tubli ja seega tõstamegi tema palka,” räägib Haldre.

Inglismaal, kus väga hea töö saab endale vaid töö-kogemusega inimene, olevat interni saada lihtne – ena-masti neile palka ei maksta. Eestis ei leia neid ka siis, kui palk on üle riigi keskmise!

GrabCaD

ForTuMo

TransFErwisE

FiTs.ME

9

taHVelarVutId

Kirjalik ja suuline tõlge alates õigustõlkest ja lõpetades tehnikatõlkega.

Lai valik tugiteenuseid, nagu küljendus, terminihaldus jne.

Kõikidesse Euroopa keeltesse!

Ka laia silmaringiga inimesi võib vahel piirata ebapiisav keelteoskus. Kõiki keeli polegi vaja ise osata,telli tõlketeenus juba täna Interlexi tõlkebüroost!

15 aastat tõlkimise kogemust Interlex on üks suurimaid Eestis 99% tellimustest valmivad

tähtaegselt

Meie hindame teie aega –peame kokkulepitud tähtaegadest kinni.

10

neil kottpimedail sügispäevil seikleb elurõõmus Ülane ku-sagil Lõuna-Koreas.

Noor daam ütleb, et reisimine on talle väga südamelähedane. Kuid just selline reisimine, kus ei tehta “kohus-tuslikku pilti Eiffeli tornist, mis on nii-gi kõikide sõprade fotoalbumis”, vaid kus näeb päriselu. Ei mingeid pakett-reise, vaid netist ostetud lennupiletid, seljakott selga ja teele!

“Olen palju reisinud, ligi 40 riigis käinud,” räägib ta, “kuid Eiffeli torni

ega Rio de Janeiros Kristuse kuju kand-va Corcovade mäe otsa roninud pole. Ühtegi maailmakuulsat vaatamisväär-sust pole külastanud.”

Selle asemel, et reisides võõraste paikade arhitektuurist ja linnapildist vaimustuda ning vanalinnas fotoka-täis pilte klõpsida, valdab lille nime-ga ette võtjat hoopis tugevamalt ant-ropoloogiline huvi selle vastu, kuidas inimesed ühes või teises paigas elavad. “Inimesed on nii ägedad – ühesugu-sed, kuid samas nii erinevad!”

Sellisel eksprompt-moel reisides ei jää teravamad elamusedki tulemata.

Ülane räägib lõbusaid lugusid, kui-das ta kord illegaalselt Prantsusmaa-Šveitsi piiri ületas, kuid tagasiteel piiri-valvurite poolt vahele võeti. Kuidas ta rongiga 16 tundi Taj Mahali juurest Varanasisse loksus (kolme peale kaks rongipiletit). Või kuidas kusagil Nepa-li kottpimeduses ühes saras öömaja sai ning varahommikul end rotipar-ve keskelt põhukottidelt leidis. Selli-sed hetked sööbivad mällu ning pa-kuvad jutuainest aastateks. Mida on vastu panna reisifirmade pakutavatel ekskursioonidel? Ei midagi.

Olles väga nupukas matemaatikas ja lõpetanud keskkooli kuldmedaliga, jätkas Kohtla-Järvelt pärit Ülane õpin-guid Tartu Ülikoolis. Ent pani alguses erialaga mööda. Ta valis rahvamajan-duse, mis osutus särtsakale neiule liialt kuivaks ja teoreetiliseks.

Siis kolis neiu Tallinnasse, asus töö-le koolitusspetsialistina kinnisvarafir-mas Uus Maa – “kui keegi küsiks, pal-ju maksab kinnisvararuutmeeter ühes või teises linnaosas, siis ma ei tea” – ning lõpetas rahvusvahelise ärijuhti-mise õpingud EBSis. Praegu rügab ette-võtluse magistridiplomi nimel.

Eesti idufirmade maailma imbus Ülane alles üsna hiljuti.

2009. aastal oli ta sõber ja praegune äripartner Kalev Külaase ümbermaail-mareisil. Koos Kaleviga tegi Ülane va-rem noortele mõeldud turismi kaarte. Kui sõber reisilt naases, pani ta reso-luutselt ette naljategemine lõpetada ja äri tõsisemalt jätkata.

Nii sai alguse osaühing Like a Local (mille äppi treiti hiljem ka “Ajujahi” konkursil).

Like a Local annab alates 2010. aas-tast välja paberist reisijuhte ehk kaar-te, kuhu on kantud linna kõige kihv-timad, kuid tihtilugu peatänavast pi-sut kõrvale jäävad söögi- ja majutus-kohad, vaatamisväärsused jms. Need pole ilmtingimata soodsaimad ega al-ternatiivseimad, kuid põhilise kritee-riumi järgi armastavad neid kohalikud. Lisaks Tallinnale on ilmavalgust näinud Tartu, Pärnu, Riia, Vilniuse ja Helsingi reisijuhid, lisa on tulemas.

Tallinna kesklinna tunneb Ülane sama hästi kui oma viit varvast. Noor ettevõtja selgitab, et see eelmainitud “kohalik” on igast linnast üks inime-ne – tinglikult kaardi peatoimetaja –, kes info oma kogemuste baasil kokku kogub. Ta on enamasti ise kõik kohad

Ülane Vilumets päästab maailma turistilõksudestKirglik reisihuviline Ülane Vilumets (29) ehitas oma hobist kasumit tootva äri. detsembris jõuab noore daami firmast like a local maailmaturule seninägematult äge reisiäpp, mis võimaldab võõras riigis turistilõkse vältides parimate kohtadeni jõuda.

ÜKS KIIKSUDEGA DAAM: Koolis lahendas Ülane Vilumets töövihi-kuid lõpuni ette ära, reisides hüp-pab rõõmsalt, pea ees, tundmatusse.

fo

to

Va

llo

Kr

uu

se

r

STaRT-up

11

Sihtasutus Innove ESF programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ üheks tegevuseks on õppematerjalide väljaandmine kutsehariduse riiklike õppekavade rakendamise toetamiseks. Paljud õppematerjalid on sobivad ka erialaspetsialistidele ja muidu valdkonnast huvitatutele silmaringi avardamiseks. 2012. aastal ilmus Annika Jaansoo sulest kaks materjali, ärierialadele „TURUNDUSE ALUSED I“. Raamatus käsitletakse kogu turundusprotsessi selle algusest lõpuni. Iga peatüki järel on välja toodud mõistete seletused, kordamisküsimused ning teemad pikemaks arutlusteks. Lisaks teooriale kuuluvad materjali juurde ka juhtumikirjeldused, mis on võetud nii Eestis tegutsevate ettevõtete kui ka välismaiste firmade kogemustest. Majandusarvestuse valdkonnale ilmus materjal „KULUDE ARVESTUS JA EELARVESTAMINE“. Materjali koostamisel on lähtutud „Raamatupidaja II“ kutsestandardis esitatud kutseoskusnõuetest. Teemadest käsitletakse kulude juhtimisest kuni eelarvestamise ja planeerimisega. Kõikide peatükkide juurde on lisatud hulk asjakohaseid näiteid ja ülesandeid, et kinnistada teoreetilisi teadmisi. Turismierialast huvitatutele on ilmunud raamat „SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS“. Materjalis otsitakse muuhulgas vastuseid küsimustele, kuidas leida sündmusele sponsoreid ja panna huvituma meediat? Kuidas koostada koosoleku eelarvet? Mida peab silmas pidama valides koosoleku toimumispaika? Kuidas teha koostööd esinejate ja teiste teenusepakkujatega?

Nende ja paljude teiste materjalidega saab tutvuda Sihtasutus Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok

läbi käinud või välismaalasi võõrusta-nud ning teab, mis läheb peale, mis mitte. Millest saavad külalised võõras linnas aru, millest mitte. “Jah, see on subjektiivne, sest iga kaart annab eda-si kohaliku nägemuse, kuid see, et Vi-ru tänava baarides eestlased enamas-ti ei käi, on siiski üsna objektiivne!”

“Näed ise, mida turistid Tallinnas teevad: veedavad aega Viru tänava karaoke baarides ja härrasmeeste klu-bides ning Suur-Karja Bermuda kolm-nurga jubedates lõbustuskohtades. Mi-

na ei taha olla selline turist ja arvan, et paljud inimesed ei taha,” ütleb Ülane.

Like a Locali ärimudel töötab nii, et kaardile kantud punktikeste eest küsi-takse ettevõtjatelt raha. Sisuliselt on tegu reklaamiteenusega, mida kasu-tab ligi pool tuhat klienti neljas riigis. Sellega on Like a Local algusest peale pisikeses kasumis. Mullu, esimesel te-gevusaastal teeniti 126 000eurose käi-be juures puhaskasumina 2000 eurot. Suurem aur on läinud laienemisse lä-hiriikides, tiim on kasvanud pea küm-

neliikmeliseks. Kaartide sisu ja reklaa-mimüük hoitakse kiivalt eraldi – see vähendab riski, et kaardile jõuab mõ-ni restoran muul põhjusel kui peaees-märgil: kohalike poolt hinnatud ja ar-mastatud.

Ettevõtjate ehk kundede huvi on härrasmeeste ja stripiklubide, kasuka-poodide või merevaigukioskite rägas-tikust turistidele silma paista. Ja kaart on asja eest – pidevalt näeb Tallinna vanalinnas turiste, ninapidi punases kaardis, sisse astumas mitte eriti häs-ti silmapaistvatesse kohtadesse, mil-lest nad muidu oleks tuimalt mööda sammunud.

Ülane kinnitab, et turistilõksud kaa-rtidele ei pääse, isegi mitte hea raha eest! “Me oleme küll mõelnud, et võiks teha eraldi poissmeestepeo kaardi, kus kõik hämarad kohad peal,” lausub ta oma tavapärasel, rõõmsameelsest iroo-niast pakataval ilmel.

Kaartide tiraaž on märkimisväär-ne. Ainuüksi tänavu trükitakse Tallin-na kaarti ligi 150 000, Vilniuse oma 70 000, Helsingi ja Riia omi 80 000 eksemplari. Kokku ligi 400 000 kaa-rti! Turistid saavad need tasku pista hostelitest, hotellidest ja turismiinfo-punktidest.

STaRT-up

Kool on “KEsKMisTE” lasTE JaoKs!Startupper ülane Vilumets peab eesti ärikliimat väga heaks, kuid koo-lid teevad ta meele mõruks. Kui ta ei oskaks hinnata eesti õpetajate en-nastsalgavat tööd, oleks tal koguni kahju, et ta üldse koolis käis! “tulevikus kavatsen oma lapsi mitte kooli saata, vaid neid ise õpetada. Koolis saavad keskmised õpilased hästi hakkama. aga kui oled aegla-sem või kiirem kui keskmine õpilane, ei aita kool sul oma potentsiaa-li kasutada.minul oli tundides igav ja ma muutusin laisaks. töövihiku tegin lõpuni ette ära, ladusin tuima näoga õpetajale soovitud vastused ette. Kool ei aidanud mu arengule kaasa! närvidele käib, et pead seal olema samasu-gune nagu teised. Kui ei ole, tembeldatakse imelikuks.meie väikeses koolis ei õpetatud isegi äriaineid. Kui mina lõputunnistuse näppu sain, oli “ärimees” üldse väga halb sõna.ootan, et kooli toodaks rohkem väliskülalisi, kogemust väljastpoolt. muidu on õpilased nagu loomad loomaaias – vaatavad ühtesid ja samu tädisid-onusid, kuid ise tahaks minna välja uut avastama,” räägib ülane.

Ometi ei ole pisike reklaamibisnis Ülase ja ko jaoks kaugeltki ambitsioo-nide lagi. Paberkaartide asi tiksub vaik-selt edasi, kuid detsembris tullakse väl-ja kohalike soovituste mobiilirakendu-sega, mis peaks võrgustikuna rulluma üle maailma.

Vabatahtlikke selles globaalses Like a Locali võrgustikus on juba üle 70, kõik neist seljakotireisijad ja kautš surfarid (couchsurfing), nagu ka selle loo pea-tegelane, kes ihkavad reisida ägedalt. Võrgustikus hakkavad tasu saama need “vabatahtlikud”, kes oma linnas roh-kem soovitusi loovad. Nende vahel lä-heb ka jagamisele osa selle linna äpi müügitulust.

Ülane ütleb, et rakendus hakkab ole-ma mugavaim viis avastada samu koh-ti, mis olid seni paberkaardil. See targa turisti taskuabimees kuvab mobiilis pi-devalt Twitteri-sarnast info voogu lähe-dal olevatest asjalikest kohtadest ning viskab vahele soovitusi, mida külasta-da võiks. Ülane tunnistab, et seesugu-se laia võrgustiku loomine on suur väl-jakutse – kuidas leida inimesi ja moti-veerida neid oma linna parimaid palu maailmale välja pakkuma. Pöidlad pih-ku (või siis seljakotid selga), igatahes.

Toivo TÄnavsuu

Kingi tervistKingi lõõgastustKingi puhkust

ESTONIA Medical SPA HotelTammsaare 4a, Pärnu, Estonia

Tel +372 447 6905 • Fax +372 447 6901sales@spaestonia.ee

ESTONIA SPA KINKEKAART

Kininggi puhkust

ESTONIA SPA KINKEKAARTESTONIA SPA KINKEKAART

Kingi ttervist

Motiveeri meeskonda

13

turundus

Kulude optimeerimise teele as-tunud ettevõtetest osutuvad edukamaks need, kes oska-

vad ja suudavad efektiivselt ja läbi-mõeldult tegutseda, kitsamates tin-gimustes paindlikud olla ning mõist-likke alternatiive leida.

Üks kulude optimeerimise va-hend on vastavalt vajadusele tee-nused sisse osta. Lisaks meil laialt levinud IT- ja raamatupidamisteenu-sele saab sisse osta turunduse juh-timise teenust.

Millistele ettevõtetele selline vorm sobib, millised on kasud ning mida peab arvestama, selgitab turunduse juhtimise teenust pakkuva ettevõt-te AdMoon tegevjuht Andre Poopuu.

Millistele ettevõtetele

sobib turunduse juhtimise teenust sisse osta?Tegelikult sobib see kõikidele ette-võtetele. Turundusjuhi teenus saab olla sobilik ettevõtte üldise turundus-kava ja -tegevuste kaardistamiseks ja elluviimiseks, baseeruda konkreetsel projektil või aidata kaasa konkreet-sele turundustegevuse osale (idee-de väljatöötamine, tootmisprotsess, vähem pakkumise korraldamine teos-tusele).

Eelkõige on teenuse sisseostmi-ne otstarbekas väikestele ja keskmi-se suurusega ettevõtetele, kus töö-jõuressurss on piiratud ja pädeva tu-rundusjuhi palkamine suure palga-kulu tõttu pea võimatu. Samas so-bib hästi ka suurematele ettevõte-tele, kel on ajutiselt vaja suuren-

dada tööjõuressurssi kas siis konk-reetse projekti jaoks või sesoonsu-sest tulenevalt.

Teenuse sisseostmise peale tasub mõelda ka juhul, kui on vaja värskeid ideid või abi olemasolevate ideede teostamisel.

Kõikidele ettevõtetele see ju siiski ei sobi või ei ole mõttekas?Iga ettevõtte lähtepunkt koostööks on erinev, seega ei pruugi mõnele so-bida turunduse juhtimise täis-, vaid osaline teenus. Pean silmas olukor-da, kus suuremal firmal on oma tu-rundusmeeskond ja näiliselt lisares-surssi palgata ei ole vaja.

Samas on ettevõtte areng või pro-jekti käik selline, kus teatud projek-

ti osa (näiteks uue võimaliku kliendi-baasi kaardistamise) jaoks ressurssi ei jätku, ning selle asemel, et meeskon-nas töökoormust märgatavalt tõsta ja lisa pingeid tekitada, tasub kaasata see väljast. Meie saame selles olla täien-davaks tööjõupuhvriks.

Millised on teenuse sisse-ostmise peamised kasud?Ettevõtluses on tähtis rahaline kokku hoid ja turundusjuhi teenu-se sisseostmisel on kasu momen-taalne – maksma peab vaid vaja-like teenuste eest, puuduvad püsi-vad palga- ja maksu- ning büroo- ja administratiivkulud. Teenuse telli-jale antakse selge pilt sellest, mida ta raha eest saab: iganädalane või -kuine ülevaade tegevustest ning

Kas turundusjuht peab olema palgaline töötaja?on teada-tuntud fakt, et turundusel kui kogu ettevõtet hõlmaval protsessil on konkurentsivõime tõstmisel ja -eeliste saavutamisel tähtis roll. siiski sattus majanduslanguse kontekstis turunduseelarve kui lihtsaim kokkuhoiuvõimalus löögi alla esimesena. paljudel ettevõtetel ei ole see masueelsele tasemele tõusnud siiani ning on firmasid, kes turunduse olulisust ei tähtsusta üldse.

Andre Poopuu: “Teeme ära ja vaatame, mis siis saab” – see ei toimi.

FOTO: ARNO MiKKOR

14

turundus

kalkulatsioonid ja eelarved enne te-gevuse alustamist.

Kindlasti on suureks kasuks uued ideed, mis väljastpoolt tulija tihtilugu kaasa toob. Eemaltvaatajale on pilt enamasti selgem ja “müravabam”. Kui ideed on olemas, aga ei tea, kui-das neid ellu viia, aitame anda üle-vaate sobilikest reklaami- ja disaini-büroodest, trükikodadest, meedia-agentuuridest ja kodulehe valmista-jatest ning vajadusel korraldame tu-rul tegutsevate reklaami- ja disaini-ettevõtete seas vähem pakkumisi või ideede kogumisi.

Tihti on turundusjuhid oma vara-semates valikutes kinni ning n-ö suu-re pildi haaramine nii ideede kui ka tehniliste lahenduste osas võib ol-la keeruline.

Kindlasti on ka omad kit-saskohad?Peamised murekohad tekivad klien-tidega, kes ei suuda otsustada. Meie ülesanne on pakkuda lahendusi ja tuua välja neist parimad koos va-likuvariantidega. Aga kui klient jä-tab otsused tegemata, ei saa me te-da aidata.

Kitsaskohana võib välja tuua ka tegevused, mis on tehtud plaanita ja läbimõtlemata. “Teeme ära ja vaata-me, mis siis saab” – see ei toimi. Pea-me pikemat perspektiivi haarama ja mitte peitma end lause taha “ma ju ei tea, mis kahe kuu pärast saama hakkab”. Tegevuskava ja eesmärgid tuleb teha perspektiiviga ning neid pidevalt kontrollides samm-sammult edasi liikuma.

Milleks üldse turundus? Majanduslanguse ajal oli ju see esimene kulude kokkuhoiu koht ja sai ju hakkama? Ja paljudele väike ettevõtetele ei ole see siiani prioriteet.Väga hea küsimus. Tõepoolest on teadlik lähenemine turundustege-vusele omane väikesele hulgale ette-võtetele. Kui hetkeks sügavam lähene-mine unustada, siis lihtsamalt mõel-des on turundus kõik see, millega ja kellega klient suheldes kokku puu-tub – alateadvuses mõjutavad teda mitmed pisidetailid, millele me kohe ei oska rõhku panna. Mõelge ise, mis teid toidupoes või juuksurisalongis olles häirib. Need on väikesed asjad, aga muudavad emotsiooni ja mõju-tavad sedagi, kas rahakott avaneb

kergelt (nii et isegi tähele ei pane) või tuleb see taskust “välja tirida”.

Alustama peame sellest, et tee-me ennast ja kontori korda, seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses – oleme suhtumiselt avatud ning näi-tame klientide/partnerite vastu üles hoolivust ja tähelepanu.

Mõtleme oma meeskonnaga lä-bi tegevuskava ja proovime vastata küsimustele, mida, kellele ja kuidas pakkuda? Kui me neile selgelt vasta-ta ei suuda, tuleb esitada põhimõt-teline küsimus: miks me seda kõike teeme? Kui aga siiski vastata oska-me, tulevad välja ka meie tegevuse põhimõtted ja -tõed ning sealt edasi sammud turundustegevuseks.

Turundus ei tähenda vaid reklaami ostmist Eesti Ekspressi või e-kirjade saatmist tundmatutele aadressidele, lootuses, et keegi võtab ühendust. Turundustegevus on teadlik tegevus-te jada, milles üks osa on küll ene-se olemasolu näitamine, aga sellele eelneb plaan “kodu korda” ja järg-neb “külaliste vastuvõtmine ja tee-nindamine”. Muidugi peab mõtlema sellelegi, mida oma külalistega järg-misel päeval teha.

Ja veel üks oluline põhimõte, mi-da tasub meeles pidada – tehke üks suur asi korraga. Nii suudate prot-sessi paremini jälgida, lõpptulemust täpsemalt prognoosida, kolleegidele, kaaslastele ja partneritele oma mõt-teid puhtamalt edasi anda ning mis kõige tähtsam – tulemust paremini mõõta ja järgnevate tegevuste jaoks selgemaid järeldusi teha.

EvE KalJusaar

AdMoon OÜ on teenuse­ või projektipõhine koostööpartner tu­runduse valdkonnas. Juhitakse turundusprojekte, ­kampaa­niaid ja muid müügitoetustegevusi, mille jaoks ei soovita/ jõuta palgata püsitööjõudu. AdMoon on heades partnersuhetes nii disaini­, reklaami­ ja meediaagentuuridega kui ka PR­firmade ja reklaam materjalide tootjatega.Turunduse ja projektijuhtimise teenust pakutakse tunni­, päeva­, projektitasu või alalise lepingu alusel.

Osutatavad teenused:• turunduse projektijuhtimine eesmärgiga hoida turundus­, reklaami­ ja suhtekorraldustegevused etteantud ajalistes ja eel­arvelistes piirides

• turunduseelarve koostamine ja elluviimine

• turundusideede väljatöötamine ja elluviimine

• võtmesõnumite ja reklaamtekstide loomine

• visuaalsete sõnumite loomine

• reklaamikampaaniate väljatöötamine ning elluviimine nii internetis kui ka trüki­ ja muus meedias

Lisainfo: www.admoon.eu

“Tihti on turundus-

juhid oma varasemates valikutes kinni ning n-ö suure pildi haara-mine nii ideede kui ka tehniliste lahenduste osas võib olla keeruline.

”

www.smarttv.ee

HäälkontrollLiikumiskontroll Näotuvastus

Suhtle oma telerigatäiesti uuel viisil!

Pakkumine kehtib Samsung Smart TV 7., 8. ja 9. seeria mudelitele.

Osta Samsung Smart TV ja võida Audi Q3

Pakkumine kehtib 1.10.2012–06.01.2013. Loteriilitsents nr HKK000042. Kampaania kehtib ainult teatud poodides. Tutvu kaupluste nimekirja ja kampaania reeglitega www.smarttv.ee. Mõned Smart Interaction funktsioonid on saadaval ainult internetiühenduse olemasolul. Funktsiooni reaalne toimimine võib sõltuda keelest ning ümbritsevast keskkonnast. Häälkontroll pole saadaval eesti ning mitmetes teistes keeltes, mitmetes dialektides ja regioonides. Samsung Smart Touch Control kasutamine on soovitatav, kui rakendatakse Natural Voice Search funktsiooni. Näotuvastus ei ole sama turvaline kui kasutajanime ja parooliga sisselogimine.