20.11.2017

1

Konverents TEADUS, SPORT JA MEDITSIIN XTartu, Dorpati konverentsikeskus

08. – 10. november 2017

Georg Hackenschmidt 140: pärand spordis ja filosoofias

Ettekanne: Raho Langsepp

Georg Hackenschmidt1. VIII 1877 Tartu – 19. II 1968 London

20.11.2017

2

Eluloolisi andmeid

Georg Hackenschmidt (1. VIII 1877 Tartu – 19. II 1968 London) –raskejõustiklane, sporditeadlane ja filosoof. Lõpetas 1892 Tartu Reaalkooli, seejärel töötas katelsepa õpipoisina ühes Tartu töökojas. Tõstmise ja maadlusega alustas 1895 Tallinnas. Siirdus 1898 Peterburi, oli „Vene raskejõustikuisaks“ nimetatud dr Wladyslaw Krajewski parim õpilane. Amatöörsportlasena võitis ta Euroopa esimestel raskejõustiku meistrivõistlustel (1898) maadluses esikoha, tõstmises kolmanda. Venemaa meister maadluses (1898, 1899) ning tõstmises (1899). Esimene Soome maadlusmeister (1898). Mitmete kehakultuurifilosoofiliste teoste autor. G.H. oli maadluse ja tõstmise tehnika arendaja, kuid võistles edukalt ka kergejõustikus. Suurema osa oma elust elas G.H. Suurbritannias.

Georg Hackenschmidt sportlasena: • Georg Hackenschmidt oli üks maailma esimesi spordi supertähti, tegutses maadluse

kuldajal (tollel ajal oli maadlus populaarsemaid alasid maailmas).• Georg Hackenschmidt’i loetakse esimeseks vaieldamatuks (undisputed) elukutseliste

maadluse raskekaalu maailmameistriks.• G.H. on siiani ainus sportlane maailmas, kes on olnud elukutseliste maailmameister nii

klassikalises kui ka vabamaadluses.• Ta püstitas mitmeid maailmarekordeid tõstmises.• Erinevate allikate arvates pidas ta oma professionaalse karjääri jooksul üle 3000 matši,

milledest kaotas ainult kaks – need on läinud ajalukku kui ühed skandaalseimad matšid maadluse ajaloos tema tolleaegse Ameerika rivaali Frank Gotch’i ebaausa ja mittesportliku käitumise tõttu.

• G.H. lahkus tegevspordist 1911. aastal vigastuse tõttu, misjärel pühendus sporditeooriale ja filosoofiale.

• Theodore Roosevelt (USA president 1901–1909) väljendas oma tunnustust suurmehele järgnevalt: „Kui ma ei oleks USA president, sooviksin olla Georg Hackenscmidt“.

• 1999 valis infoagentuur Reuters G. Hackenschmidti (ainsana Eesti sportlastest) 20. sajandi 100 suurima sportlase hulka.

20.11.2017

3

Georg Hackenschmidt filosoofina

G. Hackenschmidti filosoofia- vaatleb ja analüüsib kosmost läbi Energia ja Rütmi- määratleb inimest kui teatud kogumi kosmilise energia väljendust- määratleb nelja erinevat inimelu seisundit.

Georg Hackenschmidt analüüsib, kuidas universumi rütmiline energia avaldub igas üksikorganismis, kuidas on

saavutatav tasakaal iseendas, inimeste vahel ning inimese ja keskkonna vahel ning mis tegurid seda mõjutavad kuidas mõjutavad nende põhitõdede mõistmist aeg ja ruum, ning milline roll on selles inimese teadvusel, mälul, iseloomul ja intuitsioonil. Need on vaid mõned, kuid olulised märksõnad, mis on teenäitajateks G.H. filosoofia mõistmiseni.„Olen mõistnud, et inimese kehaline süsteem on lahutamatult seotud Kosmose Energia ja Rütmiga ning oma täiuslikus olekus juhib inimese väljendusi ja käitumist just see Energia ja Rütm.“ (GH)

20.11.2017

4

G. Hackenschmidti filosoofia isikupära

G.H. lähenemise teeb haruldaseks ja hinnatavaks eelkõige see, et kogu tema kohati küllaltki keerukas formuleeringus analüüs põhineb sügavalt läbitunnetatud isiklikel kogemustel ning et kogu tema kõiksuse energiat ja rütmi ning selle kaudu inimese ja teda ümbritseva keskkonna koostoimimist analüüsivad tööd ei ole mõeldud lihtsalt filosoofilise arutlusena, vaid omavad selgelt didaktilist eesmärki –selgitades põhimõtteid ja meetodeid, mida inimesed saaksid oma igapäevaelus järgida – et muuta täisväärtuslikumaks oma elu ning harmoonilisemaks oma suhe nii kaasolendite kui ka keskkonnaga.

Kuidas klassifitseerida?G. Hackenschmidt ja idamaade õpetused

G.H. filosoofilisi teoseid ei ole õhtumaade filosoofia raames võimalik –ega tegelikult ka vajalik – ühe või teise filosoofilise suuna või voolu alla paigutada. Tema tekste ei ole kohati lihtne lugeda ja mõista, sest oma ideede edasiandmiseks sobivate terminite puudumisel on ta andnud mitmetele ingliskeelsetele mõistetele (enamik tema filosoofiaalaseid teoseid on kirjutatud inglise keeles) teistsuguse tähendusvälja. Kuigi G.H. ei viita oma teostes ühelegi Ida õpetusele, tulevad tema õpetuse mõistmisel väga kasuks teadmised Vana-India ja eriti ehk Vana-Hiina kosmoloogiast, milles on detailselt käsitletud kõikeläbiva energia qi(hääld. ’tshi’) olemust ja toimimist universumis ja üksikisiku tasemel ning nendevahelist koos- ja vastasmõju.

20.11.2017

5

Inimelu neli seisundit

Täiuslikkuse ehk Absoluutse Tõe seisund, kus inimorganism on täiuslikuks vahendajaks oma Eluenergiale Suhtelise Tõe seisund, mis on kõrgeim mittetäiuslike seisundite

kategoorias. Selles on inimene suhteliselt tõeseks väljundiks oma Eluenergiale. Näilise Tõe seisund, kus inimene on võimeline olema ainult näiliselt-

tõeseks väljundiks oma Eluenergiale. Mittetõene seisund, kus inimene ei ole tõeseks väljundiks oma

Eluenergiale ja on kellegi teise poolt juhitav tundetu ja mõtlemisvõimetu tööriist.

Täiuslikkuse ehk Absoluutse Tõe seisund, kus inimorganism on täiuslikuks vahendajaks oma Eluenergiale.

“See on seisund, kus inimene esindab kõiksuse poolt juhitud vaimset tervikut, väljendades harmooniat ja sümmeetriat. Kosmilise energiatuumal inimeses on täielik väljendusvabadus. Suhe üksikisiku ja kõikide teiste kosmose energia avaldumisvormidevahel, mis moodustavad ümbritseva keskkonna, on täielikus tasakaalus, andes talle täiusliku rahu ja vabaduse.” (GH 1935: 13)

20.11.2017

6

Täiuslikkuse ehk Absoluutse Tõe seisund

Harmoonia

Sümmeetria

Sisemine Energia väljendub vabalt

Täiuslik vabadus

Täielik Tasakaal

spontaansus/ instinktiivsus

Suhtelise Tõe seisund, mis on kõrgeim mittetäiuslike seisundite kategoorias. Selles on inimene suhteliselt tõeseks väljundiks oma Eluenergiale.

“See on seisund, kus inimese elu väljendub psüühilise ja füüsilise maailma dualismis. Inimene ei kehasta oma rakusüsteemis enam täielikku sisemist harmooniat ega ole ümbritseva keskkonnaga täiuslikus tasakaalus. Inimese füüsise mängutulekuga muutub tugevamaks takistav faktor üksikisiku energia potentsiaali täielikult vabale väljendusele. Keskkond, milles inimene viibib, on hakanud tema üle domineerima. Kuigi ta on oma sisemisi ressursse kasutades võimeline seda tasakaalu taastama, on ta kaotanud absoluutse vabaduse, tasakaalu ja rahu väärtused, mis olid omased Absoluutse tõe seisundile.” (GH 1935: 40)

20.11.2017

7

Suhtelise Tõe seisund

Tasakaalu kadumine inimese ja ümbritseva vahel Täiusliku väljendusvabaduse kadumine Inimene muutub alamaks võrreldes keskkonnaga Võõras mateeria Teadvus ja Iseloom Meditatsioon Tunne (feeling)Aegruumi mõiste Tahtetendentsid

Näilise Tõe seisund, kus inimene on võimeline olema ainult näiliselt-tõeseks väljundiks oma Eluenergiale.

“See on seisund, kus inimese keha rakusüsteemi allakäik on ületanud piiri, kus inimene ei ole suuteline keskkonnaga toime tulema vaid oma sisemiste ressursside abil. Et säilitada enda juba alamat seisundit keskkonna suhtes, tuleb tal kasutada kompensatsioonimehhanisme, mis on pärit ümbritsevast keskkonnast.Tasakaal või võrdsus ümbritseva keskkonnaga, mis on loodud selleks, et inimene võiks säilitada oma rolli sisemise energiapotentsiaali teostajana, ei eksisteeri mitte tegelikult, vaid ainult näiliselt tänu keskkonnast laenatud kompenseerivatele faktoritele” (GH 1935: 77) – sh mälu, spetsialiseerumine, enda kogemused, teiste poolt aja jooksul omandatud teadmised ja kogemused jne.

20.11.2017

8

Näilise Tõe seisund

Kompensatsioonid

Ärksus asendub Tähelepanelikkusega

Mõtlemine asendab meditatsiooni

Mõju Teadvusele ja Iseloomule

Vajadused ja Soovid

Prototüüpide teke

Saavutused ja Oskused

Võistlus ja Võistlemine

Ego-väärtuste teke

Õige ja Vale esilekerkimine

Mälestused ja Kogemused

Oskuste kapitali kogumine

Parasiitluse teke

Mittetõene seisund, kus inimene ei ole tõeseks väljundiks oma Eluenergiale ja on kellegi teise poolt juhitav tundetu ja mõtlemisvõimetu tööriist.

“See on seisund, kus inimese füüsilise rakusüsteemi saastatus on ületanud allakäigu piiri ning on degenereerunud. Inimene ei ole võimeline looma ei tõeselt võrdset seisundit ümbritseva keskkonnaga omaenda sisemiste ressursside toel ega ka näilist võrdsust, kus oleks võimalik kasutada kompensatsioone, mida tema kehaline seisund võimaldab või milliste võimalusteni mälu teda juhatab. Inimene on selles seisundis võimeline looma ainult mittetõest võrdsust ümbritsevaga, allutades ennast teiste käskudele, ideedele või teooriatele – või režiimile, diktatuurile, süsteemile või rutiinile, mis ideid või teooriaid esindavad. Inimene lakkab olemast iseseisev olend, kuna tema tegevus on väljundiks mitte talle endale, vaid režiimile, süsteemile või rutiinile, milles tema on vaid mutrike.” (GH 1935: 205)

20.11.2017

9

Mittetõene seisund

Toksiinid

Ideede dikteerimine

Teooriad ja režiimid

Orjalik käitumine

Parasitismi areng

Tunnete nüristumine

Ettekujutused

Sundimine ja rõhumine

Pealesurutud käitumine

Mittetõene südametunnistus

Keha ehk rakusüsteemi puhtana hoidmine:

füüsiliselt: oluline roll on füüsilistel harjutustel ja toitumisel taimetoit, eelistatult toortoit

„Ainult puhaste rakkude (resp. puhta organismi) kaudu saab avalduda elujõud täielikult. Elujõudu näeb Hackenschmidt kui inimese sisimast lähtuvaid loomulikke tendentse liikumiseks ja harjutamiseks. Elujõud voogab läbi kogu organismi ning mida tugevam ta on, mida vabamalt ta saab avalduda, seda kiiremad on atleedi reaktsioonid ja jõulisemad tema liigutused.“ (OL 1983: 2) keha saastavate ainete (sh alkohol ja tubakas) pruukimisest

hoidumine psüühiliselt: halbadest mõtetest ja emotsioonidest

hoidumine/vabanemine

20.11.2017

10

Toit ja liikumine

„Organismi (rakusüsteemi) puhtus sõltub eelkõige toidust ja liikumisest. – Mida vähem on inimese toidus saastaineid, seda vähem saastub tema organism. Liikumine (st kehaharjutused) on organismi puhastamiseks saastainetest hädavajalik.

Muide – Georg Hackenschmidt oli vegetaarlane, täpsemalt – lakto-vegetaarlane (piima-taimetoitlane) kindla poolehoiuga toortoidule, st mida looduslähedasemad ja vähem töödeldud on toiduained, seda parem. Märkimisväärne on ka tema soovitus süüa toiduaineid, mis on valminud võimalikult lähedal tarbija enda elukohale.“ (OL 1983: 3)

Spontaansus ja isikupärane treening

„Äärmiselt oluline on spontaansus. Harjutades tuleb kuuletuda organismile endale ning sooritada liigutusi nii vabalt, mitmekesiselt, spontaanselt kui vähegi võimalik. – „Las keha ise otsustab, milliseid liigutusi ta teatud hetkel eelistab.“ Hackenschmidt oli vastu igasugusele drillile, kindlatele treeningukavadele jms. – kõigele, mis piirab atleedi individuaalsust ning eirab tema organismi hetkeseisundit.Hackenschmidt rõhutas, et inimene pole mingi automaat ning igaühel endal peaks kogu aeg olema kontroll harjutuse üle, mida ta sooritab, sest eri inimestel avaldub elujõud liigutuste kaudu erinevalt ning tõelist ja kestvat täiustumist ei saa olla treeningul, mis põhineb treeningugraafikutel ja mehaanilistel grupiharjutustel või treeninguaparaatidel. Oluliseks pidas ta ka samuti kõigi lihaste rakendamist ja liigutuste/harjutuste varieerimist.“ (OL 1983: 3)

20.11.2017

11

Intellekt võib saada takistuseks: „Kuna inimene ei oska enam näha seoseid, kuidas ühendada kehaline vaimse ja hingelisega, on ta hakanud uskuma intellekti väidetavasse kõikvõimsusse“. (GH 1935: 301)

G.H. rõhutab vahetu (instinktiivse) reageerimise võimet vs tunnetuse, veel-enam intellektuaalse analüüsi tulemusena sündinud vastusele. Suhtelise tõe seisundis vahetu reaktsiooni saavutamiseks toob G.H. välja ka meditatsiooni. Igasugune intellektuaalsest analüüsist ning isegi tundest (feeling) lähtuv reaktsioon kaasab endas juba ajafaktorit ning on seega mitte vahetu reaktsioon, vaid juba viivitusega. „See, et ma võitsin maailmameistritiitlid kreeka-rooma- ja vabamaadluses lisaks

maailmarekorditele tõstmises – ning kõike seda väga vähese treeningu tulemusena –tekitas palju küsimusi ja spekulatsioone mitte ainult vaatlejates, vaid ka minus endas. Olin võimeline vastama edukalt, peaaegu instinktiivselt kõigile väljakutsetele jõu, kiiruse ja vastupidavuse osas, mille esitasid mulle vastased, kes olid minust üle suuruselt ja kaalult, ning kes olid kulutanud minust palju rohkem aega maadluse ja tõstespordi õppimisele, kuid ka neile, kes olid minust kergemad ja keda peeti oma aja kiireimateks.“ (GH 1935: 9)

G. Hackenschmidti pärand elab edasi

Vaatamata rohkem kui saja aasta möödumisele G.H. sportlaskarjääri kõrghetkedest ning pisut vähem tema filosoofiliste teoste avaldamisest, ei ole teda laias maailmas unustatud.„P. Cerrutty õpilane, treener ja sprodiajaloolane L. Meyers kirjutab: “spordiajaloolased peavad G. Hackenschmidti maadlejaist üheks suuremaks, vahest koguni suurimaks, kes eales elanud.”Cerruttyle kuulub ka ütlus: “Georg Hackenschmidt on suurim atleetika filosoof ning võtab veel hulga aega enne kui inimkond saab täielikult mõistma ja hindama tema õpetust.”” (OL 1983: 2)Aeg on näidanud, et aastakümnete eest öeldud legendaarse jooksja ja treeneri sõnad on vägagi tõeseks osutunud. Siinkohal tahaks vaid loota, et see aeg hakkab varsti kätte jõudma …

20.11.2017

12

G.H. on kirjutanud: „Minu uurimistööde eesmärgiks oli ja on – teha mõistetavaks ja tunnetatavaks inimese kehasüsteemide mõjutamismeetodite väärtus ja eesmärk, ning anda inimkonnale juhtliinid, mis vastavad kehalistele tahtetendentsidele täiuslikkuse, elurõõmu, vabaduse ja rahu poole.“ (OL 1968: 76)

“Täiuslikkus ei ole meist väljaspool asuv siht, mille poole püüelda. See on meie sisemine seisund, mis tuleb vabastada.“ – G. Hackenschmidt (GH 1935: 256)

Hackenschmidt tuleb koju!Tartu linnavalitsus on G.H. monumendi ideelahenduse kinnitanud.

autorid: Helmi Marie Langsepp, Kristel Alliksaar; skulptor: Tõnis Paberit

20.11.2017

13

Kõigil on võimalik toetada!

Georg Hackenschmidti monumendi püstitamiseks on võimalik teha annetusi MTÜ Festivitas Artium sihtotstarbelisele pangakontole:

EE712200001120282082

(ülekande selgitusse: G.Hackenschmidti monument)

Täpsem info G.H. mälestusmärgi kavandi kohta: http://www.festivitas.ee/index.php?id=10801

Kasutatud allikad:

• Ainsoo, Lembit, Ainsoo Uno (koost.) (2003) – 1000 tartlast läbi aegade. – Tartu, OÜ Greif trükikoda, 88–89.

• Hackenschmidt, Georg (1935) Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit. – Universal Publications Limited, London.

• Hackenschmidt, Georg (1908) The Way to Live. – Athtletic Publications Limited, London.

• Langsepp, Olaf (1968) Georg Hackenschmidt. –Tallinn, Eesti Raamat.• Langsepp, Olaf (1983) Taas Georg Hackenschmidt. –Tartu, käsikiri.• Langsepp, Raho (2014) Meditatsiooni ehk süvakaemuse vajalikkusest

pilliõppes. – TÜ VKA magistritöö.

20.11.2017

14

Tänan tähelepanu eest!