ETLL · 2014. 9. 15. · Näitajad 2013 2014 2013/2014 +/– % Veised 259,7 271,1 11,4 104 sh...

1

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKAS VATUS E LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

NR. 3 SEPTEMBER 2014

SISUKORD

Loomakasvatus2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2014. a esimesel

poolaastal

Veised4 E. Siiber. Mõningaid daatumeid ja persoone musta-

kirju karja aretuses Eestis pärast Teist maailmasõda7 T. Bulitko. On ületatud 19 tonni piir 305 päeva laktat-

sioonitoodangus8 T. Põlluäär. Juubeliviss Ülenurmel

10 T. Põlluäär. Saarte Viss 201411 T. Bulitko, T. Põlluäär. Jänedal toimus esimene liha-

veiste konkurss

Ohustatud tõud12 M. Jõemaa. Ohustatud tõugude päev Kurgjal pälvis

suure publikumenu14 M. Piirsalu. Eesti vutid Kurgjal14 K. Siigur. Ohustatud hobusetõud

Hobused15 K. Sepp. Hobuste jõudluskatsed Toris

Karusloomad17 L. Taaler. Karuslooma/küülikukasvataja kutse esma-

sest omandamisest 10 aastat18 K. Kersten. Tšintšiljade elusmass ja ööpäevane juur-

dekasv

Referaadid19 S. Roy. Eluaja põrsaindeksi arendamine ja kasutamine

Kroonika20 R. Toi, I. Kallas. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi

õppereis Taani22 T. Bulitko. Augustis avati mitu uut veisefarmi23 J. Mättik. Euroopa anguse foorum 201424 T. Bulitko. Eesti on lehma piimatoodangult EL-i viie

edukaima riigi hulgas25 K. Kalamees. Inbriiding eesti maatõugu veistel26 T. Bulitko. ETKÜ uue nõukogu esimene koosolek26 K. Sepp. Parimad noored tori hobused sirguvad Järva-

maal ja Ukrainas28 O. Saveli. Tõuloomad Tartu sügisnäitusel

Hea lugeja!

Omapärane suvi on sügisesse jõudnud, saagikoristus onenamasti lõppjärgus ja saakki tubli. Kuigi hind jääb mada-lamaks, on taimekasvatajatele aasta tavapärane, sest tera-vilja- ja rapsihind vastakuti kompenseerivad sissetulekutemahtu.

Piimatootmine on Eestis olnud tõusuteel, 2013. a jõutilehmade keskmise piimatoodanguga Euroopa Liidusviiendale kohale (Tule taevas appi!). Aga kogutoodangukasvuprognoos näitas viimaseks kvoodiaastaks lubatuületamist, isegi määral, mis toob kaasa trahvisummad. Se-da peaksid maksma kõige edukamad.

Aga Ukraina sündmustest tulenev tagasilöök piimasaa-duste turul on hoopiski ohtlikum. Toidutootmise ahel polepikk, kuid poliitiliste kähmluste tulemused langevad jäl-legi esmatootja, põllumehe õlule. Piimatootjad, aga kaelussigade müüjad leidsid turgu ka EL lähiriikides, mille-ga survestasid kokkuostuhindasid Eestis. Uues olukorrasütlevad needki oma lepingud üles või alandavad märgata-valt hindasid, mis ajapikku võivad alaneda tasemini, kustuleb tootmise jätkamiseks rakendada seni kogutud reser-ve. Neid aga napib, sest investeeringutes on suur osa lae-nudel, mis koos intressidega vajavad tagasimaksmist.Näis, mil määral suudavad Euroopa Liidu liikmesriigidleida ühist meelt ja rakendada abinõusid Venemaa surves-tamisest tekkinud põllu- ja kalamajanduse toodangu hin-nalanguse leevendamiseks. Raske on uskuda seda, agalootus jääb.

Aga raskused jätkuvad. Metsseakorjustel diagnoositiAafrika katku viirus, mille leviku piiramine on küllaltumbmäärane. Tänavune tõuloomanäitus toimuski seetõt-tu tõusigadeta. Vaatamata sellele läks näitus korda, tõu-loomade koosseis järjest paraneb ja külastajate arv ainakasvab. Suur tänu edukatele tõuaretajatele!

Samas ei paku rahu aretusühingute sisekliima. Tõe otsi-mist alustasid lambakasvatajad, hobusekasvatajad on ol-nud rahutud juba aastaid, loodud uusi ühinguid, ka EHSisaasta jooksul toimunu pole seni end õigustanud. Linnu-kasvatajaid on kokku kutsutud korduvalt, kuid seaduslik-ku üldkoosolekut pole suudetud kokku saada. Ilmselt onaeg muudatusteks, kuid need peavad olema tasakaalukadja aretusühingu liikmetele selged ja arusaadavad. Sellekson vaja rääkida, rääkida ja …, aga olla valmis ka kuulama.Vastasel juhul tekib lõhe liikmete vahele, tekib soov luuajällegi uus ühing jne. Aga liikmete arv, eriti neile kuulu-vate tõuloomade arv on nii napp, et järjekindlat tõuaretustenam korraldada ei saa.

Paljudel juhtudel pole esmaseks probleemiks aretusala-sed küsimused, vaid hoopis ärist lähtuvad probleemid, sa-geli ka aretusühingus töökohustuste või õiguste ebakoha-ses jaotuses. On millele mõelda, mida arutada ja luua vi-sioon tuleviku tarvis. Olev Saveli

Mihkel Kalamehe foto

Eesti loomakasvatus 2014. a esimesel poolaastalLiina Jürgensonpõllumajandusministeeriumi loomakasvatussaadustebüroo juhataja

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2014. aasta 30. juuniseisuga 363 800 siga, 271 100 veist, 91 500 lammast jakitse ning 2,354 mln lindu (tabel 1). Võrreldes eelmiseaasta sama ajaga on kõikide loomaliikide arv suurenenud,v.a sead (nende arv vähenes 5%). Veiste koguarv suure-nes 4% ning jätkuvalt soodsa turusituatsiooni tulemuselsuurenes piimalehmade arv ligikaudu kolme tuhandelooma võrra. Lammaste ja kitsede arv suurenes 3% jalindude arv 13%.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. juuni(tuhandetes) (SA)

Näitajad 2013 2014 2013/2014

+/– %

Veised 259,7 271,1 11,4 104

sh piimalehmad 96,8 99,5 2,7 103

Sead 382,2 363,8 –18,4 95

Lambad ja kitsed 88,6 91,5 2,9 103

Linnud 2077,1 2354,2 277,1 113

SA teise kvartali andmete viimase viie aasta võrdlusnäitab veiste koguarvu pidevat kasvu. Kahel viimasel aas-tal (2013 ja 2014) on veiste koguarv 30. juuni seisuga suu-renenud 11 000 võrra. Piimalehmade arv on aastatel2010–2014 (v.a 2012) II kvartalis suurenenud peaaegutuhande looma võrra. Erandiks on käesolev aasta, võrrel-des 2013. aasta 30. juuni seisuga suurenes piimalehmadearv rekordiliselt 2700 lehma võrra.

Vasikaid sündis 2014. a I poolaastal 62 600, mis on vii-mase viie aasta suurim sündide arv. Endiselt on aktiivneelusveiste kaubavahetus. Kaubanduse ja töötleva tööstuseosakonna andmetel viidi Eestist I poolaastal välja 17 042veist, mis on 1794 võrra rohkem kui aasta tagasi. Kõigeenam ehk 90% eksporditi veiseid Hollandisse ning põhili-selt oli veiste kehamass kuni 80 kg (v.a tõupuhtad aretus-loomad). I poolaastal imporditi Eestisse 84 veist (aretus-loomad) ning peamiselt Šveitsist ja Taanist, vastavalt49% ja 41% loomadest.

Sigade arvu võrdlus viimase viie aasta II kvartalis näi-tab kasvutrendi kuni 2013. aastani, seejärel aga vähene-mist. Käesoleval aastal II kvartalis, võrrelduna 2013. aas-taga, vähenes sigade arvukus 18 400 sea võrra. Põrsaidsündis 2014. a I poolaastal 380 300, mis on 2600 põrsavõrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Elussigade kaubavahetus oli eelmise aasta I poolaastagavõrreldes tagasihoidlikum. Kaubavahetust mõjutas endi-

selt kehtiv Venemaa impordipiirang ning selle aasta jaa-nuarist elussigade transpordile kehtestatud täiendavadloomatauditõrje abinõud seoses sigade Aafrika katkudiagnoosimisega Leedus ja Poolas. Jaanuarist juuninieksporditi Eestist 60 191 siga, mis on 25% vähem kui aas-ta tagasi. Peamised sihtriigid olid Leedu (73% elussigadekoguekspordist) ja Poola (16%). Kui välja viiakse peami-selt 50 kg ja suurema massiga sigu, siis on need aretus-sead. I poolaastal toodi Eestisse 17 aretuslooma Norrast.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) andmetel oli põllumajandusloomade registrisse2014. aasta 30. juuni seisuga kantud 271 290 veist, sh98 572 piimalehma, 22 983 lihatõugu lehma (sh ristan-did), 81 063 lammast ja 3992 kitse (tabel 2). Võrreldeseelmise aasta sama perioodiga oli veiste koguarv suurene-nud 11 359 võrra. Kui viimasel paaril aastal on veiste arvsuurenenud lihatõugu veiste arvu suurenemise tõttu, siisteist aastat järjest on I poolaastal suurenenud nii piima-kui ka lihatõugu veiste arv. Piimatõugu veiseid oli 3631 jalihatõugu (sh ristandid) 7728 võrra rohkem kui eelmiseaasta I poolaastal.

Tabel 2. Loomade arv maakondades 2014. aasta30. juuni seisuga (PRIA)

Maakond Veisedkokku

Piima-lehmad

Liha-lehmad

Lambad Kitsed

Harju 15 176 4948 1449 5979 209

Hiiu 5646 657 1511 4018 118

I-Viru 6217 2067 692 2160 463

Jõgeva 24 530 10 661 934 1982 72

Järva 31 429 14 186 892 3202 221

Lääne 14 148 2976 2809 4213 302

L-Viru 30 650 11 835 1996 5434 209

Põlva 15 522 6734 585 5892 225

Pärnu 27 696 10 592 2301 5790 880

Rapla 19 998 6436 2152 5030 223

Saare 20 169 5391 3152 15 054 336

Tartu 15 589 6459 575 3865 148

Valga 13 278 4292 1281 7512 124

Viljandi 20 355 7781 1452 4940 117

Võru 10 887 3557 1202 5992 345

Kokku 271 290 98 572 22 983 81 063 3992

Piimalehmade arv suurenes I poolaastal 1742 võrra. En-diselt on piimalehmi kõige enam Järvamaal ja Lääne-Vi-rumaal. Piimalehmade arv vähenes vaid kolmes maakon-nas, Harjumaal (–692), Ida-Virumaal (–121) ja Lääne-maal (–12).

2

Tõuloomakasvatus 3-14

L O O M A K A S V A T U S

Lihaveiseid oli 2014. aasta 30. juuni seisuga põlluma-jandusloomade registris registreeritud 67 025. Viimaseviie aastaga on puhtatõuliste lihaveiste osatähtsus kasva-nud 10,4 protsendipunkti (pp) võrra. Võrreldes eelmiseaasta sama ajaga oli lihatõugu lehmi registreeritud 22 983,mis on 3135 looma võrra enam. Lihatõugu lehmade arvsuurenes kõigis maakondades. Kõige enam lihatõugu leh-mi kasvatati Saare-, Lääne- ja Pärnumaal.

Lambaid oli võrreldes eelmise aasta juuni lõpu seisugapõllumajandusloomade registrisse registreeritud 955 võr-ra rohkem. Võrreldes eelmise aastaga vähenes lammastearv viies maakonnas, kõige enam vähenes aastaid maa-kondade esikolmikus olnud Lääne-Virumaal (–1055).Kitsi kasvatati kõige enam aga ikka Pärnumaal (880 loo-ma). Kitsede arvukuselt teiseks on tõusnud Ida-Virumaa,kus oli 463 kitse. Kitsede koguarv suurenes eelmise aastaI poolaastaga võrreldes 127 looma võrra.

Veisekasvatajate arv üha väheneb 2014. aasta 30. juuniseisuga oli veisekasvatajaid kokku 4024 (võrreldes eelmi-se aastaga –322), nende seas oli 2506 piimatõugu leh-made ja 1473 lihatõugu lehmade kasvatajat. Lambakasva-tajate arv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähene-nud, kuid kitsekasvatajate arv oli suurenenud. Lambakas-vatajaid oli 1917 (–38) ja kitsekasvatajaid 603 (+14).

Piimatootmine. 2014. aasta I poolaastal ületas piima-toodang 400 000 tonni piiri. Kokku toodeti I ja II kvartalis401,6 tuh t piima, mis on 25 000 t ehk 6,6% rohkem kuieelmisel aastal samal perioodil. Keskmine produktiivsuslehma kohta (4103 kg) püstitas järjekordse rekordi ningületab eelmise aasta I poolaasta näitajat 233 kg võrra.Toodangu kasvule aitas kaasa soodne ja stabiilne kokku-ostuhind, mis kuue kuu keskmisena ulatus 38,1 €/100 kg(joonis 1).

Piimatööstustele realiseeriti 2014. aasta I poolaastal380 000 t 4% rasva- ja 3,4% valgusisaldusega piima, mison 24 700 t ehk 7,1% rohkem kui eelmisel aastal samalperioodil. Tööstustele müüdud piima osatähtsus kogu pii-matoodangus ulatus 95%-ni. Kokkuostetud piim oli vägakõrge kvaliteediga: 77% kuulus eliitsorti (10 pp võrraenam kui eelmisel aastal samal perioodil) ning 22% kõr-gemasse sorti.

Lihatootmine. 2014. aasta I poolaastal tapeti majapida-mistes või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 57 880 t(elusmassis) loomi ja linde (tabel 3). Võrreldes 2013. aas-

ta I poolaastaga toodeti liha elusmassis 0,7 tuh t võrra ehk1% rohkem. Lihaliigiti suurenes vaid linnuliha tootmine.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis I poolaastal (tonni-des) (SA, PM)

Näitajad 2013 2014 2013/2014

+/– %

Tapaloomade ja-lindude elusmass

57 168 57 880 712 101

sh veised 10 721 10 628 –93 99

sead 33 515 33 361 –154 100

lambad ja kitsed 618 504 –114 82

linnud 12 314 13 387 1073 109

Sealiha toodeti 2014. aasta I poolaastal elusmassis33 361 t, mis on 154 t vähem kui eelmisel aastal samalperioodil. Sealiha osatähtsus moodustas I poolaastal kogulihatoodangust 58% ning seda on 1 pp võrra vähem kuieelmisel aastal samal ajal. Sigade kokkuost suurenesI poolaastal kolmandat aastat järjest. Lihatöötlemisette-võtted ostsid kokku 215 000 siga (+17 000) ning neistsaadi 17 200 t liha. Sealiha kokkuostuhind jäi 2014. aI poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes madala-male tasemele. TNS EMORi tootjahinna võrdlusest sel-gub, et 2014. aasta I poolaastal vähenes ka söödateraviljahind (joonis 2). Kõige enam langes söödaodra hind, misjäi I poolaastal viimase nelja aasta madalamale tasemele.

Sealiha kaubandusstatistika näitab nii ekspordi kui im-pordi vähenemist. 2014. a kuue kuuga eksporditi 4022 tsealiha, 2013. a samal perioodil 6463 t. Enam eksporditisealiha naaberriikidesse: Lätti (48%), Soome (19%) jaLeetu (16%). Väljavedu Venemaale peatus käesoleva aas-ta jaanuari lõpus, kui Venemaa kehtestas Euroopa Liidusealihatoodetele sisseveokeelu, tuues põhjuseks Leeduspuhkenud Aafrika katku.

Sealiha import I poolaastal vähenes samuti, kuid moo-dustas ekspordist endiselt mitu korda suurema koguse.Käesoleva aasta kuue esimese kuuga imporditi 10 349 tsealiha, peamiselt Taanist (29%), Saksamaalt (23%), Soo-mest (16%) ja Poolast (11%). Ligi pool sisseveetavastsealihast moodustas külmutatud sealiha ja seda toodipõhiliselt Taanist ja Soomest.

Veiseliha toodeti 2014. aasta I poolaastal elusmassis10 628 t, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes

3

3-14 Tõuloomakasvatus

0

50

100

150

200

250

300

350

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2010 I pa 2011 I pa 2012 I pa 2013 I paPiimatoodang Kokkuost Keskmine hind

Joonis 1. Piimatootmine ja kokkuost I poolaastal, 2011–2014(SA)

0

50

100

150

200

0

50

100

150

200

250

2011 2012 2013 2014

Söödanisu, €/t Söödaoder, €/t Sealiha, €/100kg

Joonis 2. Sealiha, söödaodra ja -nisu hind I poolaastal,2011–2014 (EMOR)

1% vähem. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus jäieelmise aasta tasemele, moodustades 18%. Vaatamatakokkuostuhinna vähenemisele käesoleva aasta kuue kuujooksul, suurenes veiste kokkuost teist aastat järjest. Liha-töötlemisettevõtete poolt kokkuostetud 14 700 veisestsaadi 3600 t liha. Keskmise rümba mass oli 244 kg, mis onvarasemate aastatega võrreldes suurem. Tunnustatud liha-käitlemisettevõtetes I poolaastal tapetud veistelt saadudlihast moodustas 57% lehmaliha (8 pp vähem kui eelmiselaastal samal ajal). Suurenenud on pullija härjaliha osa-tähtsus, moodustades 32% tunnustatud lihakäitlemise-ettevõtetes I poolaastal tapetud veiste lihast.

Kaubandusstatistika esimese poolaasta andmete koha-selt on veiseliha eksport vähenenud 35 t võrra vähem kuieelmisel aastal kuue kuuga. Jaanuarist juunini eksporditi861 t veiseliha, millest ~75% moodustas jahutatud veise-liha. Kõige enam müüakse veiseliha endiselt Soome(42%) ja Hollandisse (38%). Veiseliha import on eelmiseaasta sama ajaga võrreldes vähenenud (–554 t). Kokkuimporditi 687 t veiseliha, millest 77% moodustas külmu-tatud veiseliha. Põhiliselt imporditakse veiseliha Leedust(39%), Lätist (29%) ja Poolast (14%).

Lamba- ja kitseliha toodeti 2014. aasta I poolaastal elus-massis 504 t, mida on 114 t võrra ehk 19% vähem kuieelmisel aastal samal perioodil. Lamba- ja kitseliha osa-tähtsus kogu lihatoodangus jäi alla 1%. Lammaste ja kit-sede kokkuost on kogu aeg vähenenud – lihatöötlemis-ettevõtted ostsid kuue kuuga kokku kokku 1100 lammastja kitse ning neist saadi 17,4 t liha (–8,3 t). Keskmine rüm-bamass oli 16 kg.

Lambaliha kaubandusstatistika näitab ekspordi vähene-mist ja impordi suurenemist. 2014. aasta jaanuarist juuni-ni eksporditi 30 t lambaliha, mis on 13 t vähem kui eelmi-

sel aastal samal perioodil. Põhiliselt viidi lambaliha Soo-me (55%) ja Lätti (42%). Lambaliha imporditi Eestisse115 t: 24% Belgiast, 20% Uus- Meremaalt ja 16% Saksa-maalt.

Linnuliha toodeti I poolaastal 13 387 t elusmassis, mison 1073 t võrra enam kui eelmisel aastal samal perioodil.Linnuliha moodustas kogu lihatoodangust 22% (+1%).Linnuliha kaubandusstatistika näitab nii ekspordi kuiimpordi vähenemist. Linnuliha eksporditi käesoleva aastajaanuarist juunini vähem kui eelmisel aastal samal ajal.Kokku müüdi 2892 t linnuliha (589 t vähem), põhiliseltikka Lätti (60%) ja Leetu (16%). Linnuliha imporditiI poolaastal 8709 t: 29% Leedust, 24% Soomest ja 15%Lätist. Eestist viikase välja põhiliselt värskeid või jahuta-tud kanalihatükke (35%) ja tuuakse sisse külmutatud ka-nalihatükke (62%).

Mune toodeti käesoleva aasta I poolaastal98,086 mln tk, mis on sama mis eelmisel aastal. Kui jättakõrvale Lääne-Viru ja Põlva maakond (andmete avalda-mist ei võimalda andmekaitse põhimõte), siis kogu muna-toodangust toodeti endiselt 76% Harju- ja Valgamaal.Kahe viimase aasta I poolaasta andmetest selgub, et mu-natootmine on vähenenud vaid Järvamaal ja Valgamaal.Kõige vähem toodeti mune Järvamaal ja Hiiumaal, vasta-valt 0,1% ja 0,2% kogu munatoodangust. 2014. aastaI poolaastal saadi kana kohta 135 muna.

Kanamunade kaubavahetuses domineerivad endiseltmeie lähinaabrid. Jaanuarist aprillini eksporditi15,305 mln kanamuna, millest 70% viidi Lätti. Imporditiaga 42,648 mln muna, millest 39% toodi Lätist ja 31%Leedust. Haudemune imporditi 1,871 mln tk ja peamiseltTaanist (94%).

Mõningaid daatumeid ja persoone mustakirjukarja aretuses Eestis pärast Teist maailmasõda(järg)Pm-knd Enno Siiber

1947 – loodi Teaduste Akadeemia Loomakasvatuse jaVeterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut. Selle tõu-aretuse sektorit asus juhtima Tartu Riikliku Ülikooli dot-sent Aarne Pung.

1947 – likvideeriti tõuseltsid, sealhulgas Eesti Hollan-di-Friisikarja Kasvatajate Selts. Loodi Riiklik Tõuare-tusinspektsioon, juhatajaks määrati A. Sedoikin. Tõu-raamatusse märkimiseks kehtestati üleliidulised standar-did. Valmis Nikolai Masso koostatud Eesti-hollandi frii-sikarja tõumonograafia käsikiri (235 lk masinakirja),mis jäi trükis esialgu avaldamata, sest töös puudus looma-

kasvatuse ja tõuaretuse nõukogulik käsitlus. Siinkirjutajaandmetel peaks käsikiri asuma EMÜ raamatukogus.

1948 – moodustati riiklikud tõulavad, nende hulgaska Eesti Mustakirju Karja Riiklik Tõulava, kes võttis üleEesti Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Seltsi aretusalasedokumentatsiooni ja asjaajamise ning hakkas juhtimaeesti hollandi-friisikarja aretust. Suri seltsi kauaaegnesekretär-eriteadja ja tunnustatud spetsialist agronoomNikolai Masso.

Tõulava tegevust juhtis 1948–1952 direktorina Kopli-mets, aastatel 1952–1984 tunnustatud tõuaretusspetsialistja aktiivne kirjamees, agronoom Valter Kutti.

4


V E I S E D

1950–1960 – taastati sõja ajal ja küüditamisega kadumaläinud tõukarjade põlvnemise ja jõudluskontrolli andmed,rajati kolhooside ja sovhooside tõufarmid.

1951 – eesti hollandi-friisi tõug nimetati eesti musta-kirjuks veisetõuks.

1956 – alustati noorpullide ja tiinete mullikate importiHollandist. Kokku imporditi Hollandist 1956.–1962. aas-tatel 23 pulli ja 388 lehmmullikat. Esimesed 1957. a im-porditud pullid olid Nimrod ECHF 760, Edison ECHF801 ja Roorda-Kees ECHF 791. Kõik sellel perioodilsisseostetud 23 pulli pärinesid ühisest esiisast Adem 197.

Alustati kunstliku seemenduse jaamade loomist(tabel 1). Aastatel 1956–1960 asutati üheksa seemendus-jaama. Esimesena rajati 1956. aastal Tähtverre Tartu Põl-lumajandusloomade Kunstliku Seemenduse Jaam. See-mendusjaamade rajamisel oli eestvedajaks loomakasva-tusinstituudi direktor Adolf Mölder ja kunstliku seemen-duse labori juhataja Ando Vasari.

Tabel 1. Kunstliku seemenduse jaamad

Seemendusjaam Rajamiseaeg

Direktor/juhataja

Tartu(ühines Kehtnaga)

1956 A. Vasari 1956–1960

J. Kuiv 1960–1975

A.Veetla 1975–1991

A. Jõks 1991–1992

T. Soonets 1992–2003

Rakvere(lõpetas tegevuse)

1957 A. Mägi 1957–1984

U. Riive 1984–1986

V. Varendi 1986–1989

H. Kukk 1989–1993

Viljandi(ühines TartuKSJ-ga)

1957 H. Raudkivi 1957–1959

A. Veetla 1959–1975

J. Volt 1975–1980

Tallinn/ Kehtna 1958 E. Saks 1958–1959

E. Tolm 1959–1963

H. Tinits 1963–1973

E. Siiber 1973–2000

T. Bulitko 2000–

Väimela(ühines TartuKSJ-ga)

1958 H. Alliksoo 1958–1959

A. Kuusik 1959–1966

A. Kabun 1966–1977

Tori(ühines KehtnaKSJ-ga)

1959 R. Teinberg 1959–1961

O. Saveli 1961–1965

A. Kaubi 1965

M. Loit 1965–1980

Märjamaa(ühines KehtnaKSJ-ga)

1959 A. Veetla 1959–1960

A. Saarepera 1960–1963

Kõljala(ühines KehtnaKSJ-ga)

1960 J. Laats 1960–1963

T. Hütt 1963–1977

Ü. Metsmaaker 1977–1980

Putkaste(ühines KehtnaKSJ-ga)

1960 E. Ehala 1960–1965

M. Jalakas 1965–1975

1958 – alustati iga-aastast tõumajandite hindamist koh-tadel ja veiste boniteerimist kõikides jõudluskontrolli-alustes karjades. Külastati kampaania korras ligi 100 mus-takirjut karja kasvatavat majandit. See nõudis suuri kulu-tusi transpordile, töötasudele ja lähetustele. Boniteerimisetulemusel jaotati veised eliitrekord- (elr), eliit- (el), I-, II-või väljaspoole (vk) klassi.

1960 – rajati prof A. Mölderi initsiatiivil veiste jõudlus-pärilikkuse katsejaam Vorbusele, hiljem kõigisse insti-tuudi katsemajanditesse pullide hindamise eesmärgil.

1961 – jätkus arvukas noorpullide ja tiinete mullikateimport Hollandist. Aastatel 1956–1998 imporditi 69 pullija 1208 lehmmullikat ning 32 pulli spermat. Kokku im-porditi kuni 2000. aastani Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerikast 206 pulli ja üle 130 erineva pulli spermat.Samal ajavahemikul imporditi lehmmullikaid SaksaFV-st 2342, Taanist 547 ja Inglismaalt 34, kokku 4131.

Pullid paigutati Kehtna, Rakvere ja Tori seemendus-jaamadesse ning lehmmullikad parematesse tõufarmides-se. Hollandist 1961.–1962. a imporditud 388 lehmmullikatoodanguandmed olid 1. laktatsiooni lõpetanud 238 leh-mal 2815–110,4–3,92 ja 2. laktatsioonil 46–3380–126,2–3,75. Eelistati kompaktseid, tüsedaid, madalajalgseid,heade laiusmõõtudega ja heade masinlüpsiks sobivateudaratega lehmi.

1962 – asutati Eesti Mustakirju Karja Tõuaretuse Nõu-kogu, põhimäärus võeti vastu 27. märtsil 1962. a ja nõu-kogu asutati 3. oktoobril 1962. a, asutajaliikmeid oli 63.Juhatusse valiti prof A. Pung (esimees), E. Keevallik,

5


Foto 1. Akadeemik A. Pung ja prof R. Teinberg (A. Juus)

Foto 2. EMK tõuaretuse nõukogu koosolekust osavõtjad Sakus(A. Juus)

J. Särev, prof L. Vaher, V. Kutti, J. Põldmäe, A. Luur-mees, A. Lind ja O. Kaldma. A. Pung juhtis nõukogu tege-vust kuni 1982. aastani. Alates 1982. aastast kuni nõu-kogu tegevuse lõpetamiseni 1992. a oli juhatuse esimeesprof O. Saveli, juhatuse koosseis muutus mitmel korral.Juhatuse liikmetena tegutsesid nõukogu koosseisudesveel P. Kibe, A. Meier, R. Teinberg, E. Siiber, H. Lass,M. Metsaalt, S. Pallon, I. Maripuu, E. Talvis, V. Kivistikja M. Loit.

Pullide hindamisandmeid hakati töötlema arvutitelMinsk-22, kasutades perfokaartide süsteemi; tehti algustpiima valgusisalduse määramisega aretuskarjades.

1964 – seati sisse pulliemade register, kus oli umbes100 lehma, nimekirja täiendati jooksvalt.

1965 – arvutustehnika kasutuselevõtt veiste boniteeri-misandmete töötlemisel.

Ilmus Valter Kutti koostatud tõumonograafia „ Eestimustakirju tõug“ (Tallinn). Erinevate peatükkide auto-rid on Valter Kutti, prof Aarne Pung ja prof Leo Vaher.

1968 – 21. novembril toimus Eestis üleliiduline musta-kirju karja tõuaretuse konverents. Osalesid profA. Bitš ja prof Lebedev Puškini Geneetika ja AretuseInstituudist ja prof Arzumanjan Timirjazevi Põllumajan-dusteaduste Akadeemiast. Head koostöösidemed kujune-sid hiljem prof Albert Bitšiga, kes oli Üleliidulise Musta-kirju Karja Tõuaretuse Nõukogu esimees.

Aino Luurmehe initsiatiivil alustati arvutitel Minsk-22töödeldud jõudluskontrolli ja boniteerimise põhinäitajateregulaarset avaldamist kuni 1990. aastani.

1969 – alustati pullide järglaste järgi hindamist SakusEesti Maaviljeluse Instituudi arvutuskeskuses prof ReinTeinbergi metoodika alusel.

1970 – juurutati Georg Froripi eestvedamisel spermasügavkülmutamise tehnoloogia Eestis.

Prof Leo Vaheri initsiatiivil ja tema uurimistöö põhjalalustati tõu geneetilise struktuuri ja põlvnemisandmeteõigsuse kontrolli veregruppide alusel (geneetilist eksper-tiisi).

1971 – määrati aretuskategooriad pullidele tütardetoodanguandmete hindamise alusel.

1972 – alustati piima valgusisalduse määramisegaveiste jõudluskontrollis.

1974 – alustati seemenduspullide põlvnemisandmetekontrolli veregruppide alusel ELVI immunogeneetikalaboris.

1975 – mindi üle Eestis ainult sügavkülmutatud spermakasutamisele.

Esimese kahe holsteini tõugu pulli import USAst,holsteinide aretuse algus Eestis. Kokku imporditi USAstja Kanadast kuni 2000. aastani 43 pulli. Esimeseks silma-paistvamaks holsteini pulliks sai Gradboy EHF 3299,keda kasutati Kehtna seemendusjaamas aastatel 1975–1985. Eesti karjades oli 1. jaanuaril 1984 juba üle 13 000holsteini verelisusega lehma, mis moodustas 12% musta-kirjute lehmade arvust.

1976 – seitsme noorpulli ja tiinete mullikate importTaanist.

Valmis Kehtna seemendusjaama hoonetekompleksiesimene järk, tööd uutes ruumides alustati märtsikuul.

1979 – noorpullide import Hollandist ja Inglismaalt,kokku imporditi kuni 1987. aastani Inglismaalt 33 pulli ja34 tiinet mullikat ning Hollandist 69 pulli ja arvukalttiineid mullikaid. Import Hollandist katkes 17 aastakskuni 1980–1997. aastani, veiseid imporditi Saksamaalt,Põhja-Ameerikast ja Suurbritanniast. Moodi läksid hols-teinid.

Jaan Särev analüüsis põhjalikult pulliliinide kujunemistnõukogude perioodil ja andis neile professionaalse hin-nangu tõuraamatu XV köites.

1981 – arutati EPAs uuele pullide hindamissüsteemileüleminekut.

1982 – novembris, vahetult pärast katseseemendusetöökorraldusega tutvumist Saksa FV-s, hakati Kehtna see-mendusjaamas rakendama uut katseseemenduste süstee-mi. Töögrupi koosseisu kuulusid Venemaa Loomakasva-tuse Instituudi direktor prof Brudov ning Eestist JüriKulbin ja Enno Siiber. Katsepulli 800–1000 sperma-doosi jaotati proportsionaalselt kogu tõupopulatsioonivahel ja seemendused toimusid kahe kuu jooksul.

1983 – alustati ulatuslikku noorpullide ja tiinete mul-likate importi Saksa FV-st. Kuni 2000. aastani ostetiSaksamaalt 52 noor- ja hinnatud pulli ja 2342 tiinet mulli-kat ning hulgaliselt hinnatud pullide spermat. Kõige tihe-damad koostöösidemed on olnud Osnabrücki HB-ga.

Põllumajandusdoktor Ilmar Müürsepa juhendamiselalustati embrosiirdamise alast uurimistööd Eestis.

6


Foto 3. Esimene holsteini pull Grandboy EHF 3299 USAst(A. Juus)

Foto 4. Aretuspullide hindamiskomisjon (vasakult): E. Siiber,P. Kibe, O. Saveli ja M. Metsaalt (A. Juus)

Professorite R. Teinbergi ja O. Saveli juhendamiselvõeti pullide hindamisel kasutusele selektsiooniindeksid.Rajati noorpullikasvandus Torisse.

1984 – EMK Riikliku Tõulava direktoriks määrati Aar-ne Meier, kes töötas selles ametis kuni tõulava reorgani-seerimiseni 1992. aastal. Hiljem töötas ta Eesti Tõuloo-makasvatuse Ühistu aretusdirektorina. A. Meier on tun-nustatud aretusspetsialist.

16. juunil 1984 sündis esimene ET-vasikas.1985 – tähistati veiste tõuraamatu pidamise 100. aasta-

päeva. Prof Aarne Punga sulest ilmus raamat, mis käsit-les tõuraamatu asutamist ja selle pidamist erinevatel aja-järkudel. Tõuraamatu juubeliüritus peeti Pärivere sov-hoosis 14. juunil 1985. a.

Ootepullisüsteemile üleminek pullide hindamisel see-mendusjaamades.

1986 – imporditi Kanadast noorpulle. Parimateksjärglaste järgi hindamisel osutusid Elastre EHF 4478,

Sandor EHF 4752, Super EHF 4753, Nedboy EHF 4744,Eskort EHF 4749, Belltroy EHF 5034, Starbuk EHF5033, Rait EHF 5220, Herm EHF 5214, Atomik ET EHF5168, Eiden ET EHF 4746 jpt.

1988 – rajati Nõukogude Liidu-Kanada ühisettevõteCan-Est Breeding. Kanada firma Via-Pax ja Kehtna see-mendusjaam tegelesid noorpullide ja sperma impordigaPõhja-Ameerikast. NSVLi lõpuaastail lõpetati valuuta-vahendite eraldamine ning tuli leida alternatiivseid või-malusi tõumaterjali hankimiseks. Can-Est Breedinguvahendusel imporditi 1989.–1990. a Kanadast seitse hols-teini pulli. Eriti õnnestunud valikuks osutus pull BelltroyET EHF 5034, kes koos oma poja Meldo EHF 5552 olidväga silmapaistvad piima valgu- ja ka rasvasisalduse suu-rendajad.

1989 – valmis Tallinnfilmis dokumentaalfilm „Eestimustakirju karja aretus“ (20 min, stsenaarium Olev Sa-veli, re�ii Leo Ilves)

On ületatud 19 tonni piir 305 päevalaktatsioonitoodangusTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

Eesti tõuaretuse ja piimanduse ajalukku läheb KõljalaPOÜ lehm Täpik EE10447376, kelle 3. laktatsiooni 305päeva piimatoodang oli 19 059 kg. See on läbi aegade pa-rim laktatsioonitoodang Eestis. Piima rasva- ja valgutoo-dang oli 1083 kg.

Varasem rekordtoodang kuulus Torma POÜ lehmaleÕnne EE9154278, kes tootis teisel laktatsioonil 18 970 kgpiima. Kokku on Eestis 15 lehma, kes on seni tootnud üle18 tonni piima.

Täpik sündis 1. juulil 2009. a. Tema isa Jose on päritSaksamaalt Osnabrücki liidumaalt. Emaisa Sungar onEestis sündinud Hollandi päritolu kuulsa Sunny Boypoeg. Ema Täpik EE4391746 sündis Harjumaal ValinguMõisa AS karjas. Ka ema oli väga suure produktiivsuse-ga, tootes Kõljala POÜs kolmandal laktatsioonil14 619 kg piima. Kahel kontrollpäeval 2008. a mais jajuunis ulatusid ka temal päevalüpsid 80 kg-ni. Nendekontrollpäeva näitajatega kuulub rekordlehma ema veelpraeguseni Eesti 20 parima päevalüpsi toodanguga lehmahulka. Seega on rekordlehma hea toodanguvõime päritudka tema emalt.

Välimikult on Täpik hea tootmislehma tüübiga. Esime-sel laktatsioonil oli välimiku üldhinne 83 punkti, sealjuu-res jalad 85 punkti. Täpik poegis esmakordselt 27-kuu-selt. Juba esimesel laktatsioonil saavutatud 14 974 kg pii-matoodang iseloomustas lehma võimekust suure toodan-gu saavutamiseks. Rekordtoodang tuli tänu stabiilselelaktatsioonikõverale. Suurim päevalüps (79,3 kg) saavu-tati teisel laktatsioonikuul. Veel laktatsiooni lõpus 5. au-gustil 2014 oli lehma päevatoodang 42 kg. Laktatsioonikeskmiseks päevalüpsiks kujunes 62,5 kg. Kolme poegi-misega on tipplehmal karja täienduseks olemas 2012. aas-tal sündinud lehmik, kelle esmapoegimist on oodata ok-

toobris. Täpik, keda seemendati Saksa päritolu kuulsaaretuspulli Reuteri spermaga, peaks neljandat korda poe-gima novembri keskpaigas.

Rekordlehm on rahuliku loomuga, fotografeerimiselposeeris meeleldi, kuid veelgi enam meeldis talle õues ol-les rohelise muruga maiustada.

Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post loodab rekordlehmaltka edaspidi suurt toodangut. Samas peab ta oluliseks, ettipplehmast jääks ka tulevikus karjatäienduseks lehmjärg-lasi, kelle saamiseks kasutatakse edaspidi suguselekteeri-tud spermat.

Teadaolev maailmarekord, mis on registreeritud küll365 lüpsipäeva arvestuses, kuulub Ameerika Ühendriiki-de Wisconsini osariigi lehmale Ever-Green-View MY1326-ET. Tema 4 aasta ja 5 kuu vanuselt alanud aastatoo-danguks kujunes 72 170 naela (32 736 kg) piima.

Soovime Kõljala POÜ kollektiivile õnne ja rekordleh-male tugevat tervist!

7


Foto 1. Rekordlehm Täpik (19 059 kg), Kõljala POÜ(T. Bulitko)

Juubeliviss ÜlenurmelPm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- jaaretusosakonna juhataja

Traditsiooniline kahekümne viies vissikonkurss peeti12. juunil Ülenurmel põllumajandusmuuseumis. Vastutulles loomaomanike soovile alustati seekord pisut varem.Tõsi, oligi jahedam ning vihmgi ei jätnud üritusestosavõtjaid kimbutamata. Kuid eks see ilm olegi väliüritu-se „peasponsor“, kas ilm on kuum, külm, jahe või vihma-ne, seda korraldusega muuta ei saa. Üldiselt on jahedamilm lehmadele kindlasti parem kui 30-kraadine kuumus jainimene suudab ju riietusega oma elu mugavamaks muu-ta.

Meenutuseks, et esimesed visside konkursid toimusid14.06.1990 (eesti punane tõug) ja 11. ja 12.08.1990 (eestimustakirju tõug). Esimestel aastatel hindasid veiseidkomisjonid. Hiljem hakkasid hindama väliskohtunikud:holsteini tõugu alates 1993. ja punast tõugu 2003. a. Kakonkursside toimumispaigad on muutunud. Punast tõugulehmad võistlesid algselt eri maakondades, kuid 1994.aastast jäädi Vana-Võidu kooli juurde. Alates 2000. a onvissikonkurss toimunud Ülenurmel. Holsteinid võistlesid22 aastat Tallinna külje all Luigel. 2012. aastal tehti ajalu-gu, kui Ülenurmel võtsid võistlusest koos osa nii holsteinikui ka punast tõugu lehmad. Siia sobib taoline üritus ke-nasti, muutes muuseumi lauda üheks päevaks 120 lehma-ga mõisalaudaks.

Nii lehmi kui nende omanikke on võistlusele jagunudjuba 25 aastat. Ikka tullakse, et vaadata, missugune onkonkurendi lehm. Tõsiselt arutletakse aretustulemuste üle– millise pulli tütar on kaunim, kuidas saaks oma lehmadeudarad suuremaks ja ilusamaks jne. Ka klatšijuttugi saabaetud, sest kokku saavad ju sõbrad ja tuttavad, ülikooli-või tehnikumikaaslased. Kui võistluspäeva vältel pole ae-ga kokku saada, siis pärast võistlust toimuval söömaajalkohtutakse kindlasti.

Sel aastal oli Ülenurmele konkursile toodud 108 lehma29 ettevõttest. Esmakordselt osales viis ettevõtet: HalingaOÜ, Hummuli Agro OÜ, Mirrom OÜ, Väimela POÜ ja

Puurmani PÜ (EHF-ga). Üle mitme aasta olid võistlustu-les taas Estonia OÜ lehmad.

Juubeliüritusel tehti jälle omamoodi ajalugu. Sel aastaloli mõlemat tõugu hindamas sama kohtunik, oma ala tun-nustatud asjatundja Saksamaalt Guido Simon. Guidol onmahefarm Saksamaal 170 piimaveisega. Ta on lehmi hin-nanud Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal,Itaalias, Hollandis jm. Pikemad tööreisid on viinud tedalehmi hindama ka Austraaliasse ja Türki.

Ka meil tegi Guido Simon oma tööd väga professionaal-selt ja paremusjärjestuse määras suhteliselt kiiresti. Taesitas ka asjakohased kommentaarid nähtu kohta. Kuigineed on samad igal aastal, tasub märksõnu tähele panna:parim udar grupis (detailne udara üksiktunnuste analüüs,nagu tugev eesudara kinnitus, keskside, nisade asetusjne), hea laudja nurk, hea liikuvus, hästi balansseeritudlehm jms. Kohtunik tunnustas Eesti piimakarja kõrget ta-set ja avaldas arvamust, et parimad lehmad oleksid konku-rentsis mis tahes tiitlivõistlustel Euroopas. Tasub mõelda!

Ürituse käigus vaadeldi lisaks lehmade liikumisele jakäitumisele ka esitlejate oskusi oma hoolealustega toimetulla. Parimaks esitlejaks tunnistati selgi aastal Tiina Ro-dim Tartu Agro AS Rahinge farmist ja teise koha pälvistihedas konkurentsis Aare Külvja Aravete Agro OÜRoosna farmist. Edu neile edaspidiseks!

Kuigi vissikonkurss on toimunud juba veerand sajandit,on korraldamisega ikka samad mured.

1. Lehmad valitakse välja varakult, aga tihtipeale soo-vitakse nimekirjas muutusi teha võistlusele eelneval nä-dalal. Kuna kataloog trükitakse, siis palun arvestada, etmuutuste tegemise aeg lõpeb kaks nädalat enne võistlust.

2. Lehmade esitlemise tase on väga erinev. Seda onmärganud kohtunikud igal aastal ning sellest meilegi rää-kinud. Kui lehm on võistlusele välja valitud, tuleb temaõpetamisega alustada kohe. On lehmi, kes alluvad kiiresti,kuid paljud on kapriissed ja nende allutamine esitleja tah-tele võtab aega. Võistlusele eelneval nädalal (kui siiski)lehma õpetamisega alustada on ilmselgelt hilja.

Vissi väljakuulutamise ajaks oli ilmataat taevaluugidsootuks avanud. Pisikestest viperustest hoolimata sujusüritus hästi ning selle eest suur tänu kõikidele vaevanägi-

8


Foto 1. EHF reservviss Moreen, Tartu Agro AS Vorbuse farm,esitleja M. Tamm (P. Kibe)

Foto 2. EPK reservviss Killi, Tartu Agro AS Rahinge farm,esitleja K. Avloi (P. Kibe)

jatele loomaomanikele, ETKÜ korraldusmeeskonnalening üritust toetanud sponsoritele: Dimela AS, De LavalAS, Anu Ait OÜ, Teknest OÜ, Scandagra OÜ, Alltech

OÜ, Jõudluskontrolli Keskus, Tõuloomakasvatuse Liit,E-Piim OÜ, Baltic Agro AS, Rakvere Lihakombinaat jaPõllumajandusmuuseum.

9


Foto 3. Saksa kohtunik Guido Simon tööhoos (P. Kibe) Foto 4. EHF täiskasvanud lehmad on järjestatud (P. Kibe)

EESTI HOLSTEINI TÕUG

ESMAPOEGINUD LEHMAD

1. Missy EE 12434572 Mr.Minister x Belro-ET Tartu Agro AS V*

2. Lugu EE 13335854 Esquire-ET x Matches-ET Aravete Agro OÜ R***

3. Mündi EE 12434152 Mr.Minister x Maurizzo-ET Tartu Agro AS V

NOORED LEHMAD

1. Moreen EE 12432691 Match-ET x Frello-ET Tartu Agro AS V

2. Landa EE 12432165 Langelore-ET x Romeo-ET Tartu Agro AS V

3. Tõllu EE 12054466 Matches-ET x Combat Aravete Agro OÜ M****

TÄISKASVANUD LEHMAD

1. Lindi-Red EE 10498286 Faber-Red-ET x Arrow-Red-ET Tartu Agro AS R**

2. Malli EE 11129004 Malcel x Pericles-Red Tartu Agro AS V

3. Tähti EE 10806098 Maurizzo-ET x teadmata AT&MK OÜ

Reservviss: MOREEN EE 12432691 Tartu Agro AS Vorbuse

Viss: LINDI – RED EE 10498286 Tartu Agro AS Rahinge

Märkus: * – Vorbuse farm; ** – Rahinge farm; ***– Roosna farm; ****– Mägise farm;

EESTI PUNANE TÕUG

ESMAPOEGINUD LEHMAD

1. Liise EE 12355884 Fastrup x Faber-Red-ET Tartu Agro AS R

2. Preti EE 12355938 Preeton x Kodel-Red Tartu Agro AS V

3.Küüsur EE 13970697 Kanzler-Red x Rubert-Red Avo Kruusla

NOORED LEHMAD

1. Violet EE 11450658 Kodel-Red x Censor Tartu Agro AS V

2. Kalli EE 11451594 Kodel-Red x Mabreg Tartu Agro AS V

3. Lupe EE 11522126 Altivo-Red x Bruto Kõpu PM OÜ


1. Muda EE 8368553 Kodel-Red x Hando Kuustemäe OÜ

2. Killi EE 11450634 Cadisco-Red x Pronto Tartu Agro AS R

3. Saksa EE 11520146 Balaton-Red x Nööp Kõpu PM OÜ

EPK Reservviss: KILLI EE 11450634 Tartu Agro AS Rahinge

EPK Viss: MUDA EE 8368553 Kuustemäe OÜ

Saarte Viss 2014Pm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu-ja aretusosakonna juhataja

Tänavune Saarte Viss peeti jaanipäeva eel,19. juunil traditsioonilisel Upa veiste esitlusplat-sil. Seekordne üritus oli juubelihõnguline – 20korda on Saarte Vissi peetud. Pisut ajaloost and-meid sirvides selgub, et kokku on kahekümnevõistluse jooksul võistlusareenil esitletud 767lehma, neist mitmeid korduvalt. Maatõugu leh-mi on võistustel osalenud 254, holsteini tõugu118 ja punast tõugu 449 lehma. Võidurõõmu onjagunud 15 loomaomanikule.

Üritus on ka aja jooksul muutunud. Kui esime-sel võistlusel võistlesid vaid EK ja EPK lehmad,siis 1996. a osalesid ka EHF lehmad. Esimestelvõistlustel olid maakarja ja d�örsi tõu lehmadkoos. Alates 1998. a võistlevad ainult EK leh-mad. Aastani 2002 anti tiitel “Saarte Viss” vaidEPK tõu kui saarte valdava piimatõu esindajate-le. Aastatel 2002–2009 ehk kaheksa aastat jagastiitlit publik. Nii võitis kaunima lehma tiitli EHFlehm kahel ja EPK lehm kuuel korral. ParakuEK tõu esindajad publiku tiitlit ei saanud.

2002. a hakati holsteini tõugu lehmadele and-ma reservvissi tiitlit ja alates 2003. a ka EPKtõugu lehmadele. Alates 2010. aastast tiitlit“Saarte Viss” enam välja ei anta, vaid iga tõuhulgast selgub võitja ning EHF ja EPK lehmadeseast valitakse ka reservvissi tiitli omanik. Saar-te vissi tiitlit küll enam ei anta, aga ürituse nimioli, on ja ilmselt jääb ka tulevikus, sest saari,kust ilusad lehmad pärinevad, ümberringi on.

Üldiselt on saarte näitusel lehmi hinnanudkohalike aretusorganisatsioonide spetsialistid(Anne Zeemann, Käde Kalamees, Ilmar Kallas,Rein Hallik, Andres Leesmäe jt). EK on jubaaastaid kasutanud eksperti väljastpoolt seltsi(Olev Saveli, Haldja Viinalass, Tanel Bulitko).Maakarjakasvatajate selts oli esimene, kes kut-

10


I EESTI MAAKARI – hindas Olev Saveli

1. Ülane 5357666 Näppara x Jyrsky Saare Maakari OÜ

2. Putukas 11569855 Napu x Akkum Jaan Kiider

3. Kelli 6759544 Jerti x Kei Saare Maakari OÜ

II EESTI HOLSTEIN – hindas Andres Leesmäe

ESMAPOEGINUD LEHMAD

1. Ausi 11971597 Meint x Frello Rauni POÜ

2. Kandula 13256715 Berlingo x Jose Kõljala POÜ

3. Miranda 13256708 Berlino x Frello Kõljala POÜ

NOORED LEHMAD

1. Liida 12244782 Jerudo-Red x Lord Kõljala POÜ

2. Nänni 12225057 Maher x Doswaldy Kärla PÜ

3. Luua 12244126 Givenchy x Frello Kõljala POÜ


1. Lupi 10706893 Maurizzo x Jaco Rauni POÜ

2. Pirke 11298335 Delgado x Profil Kõljala POÜ

3. Hüpik 9765726 Frello x Jaco Kärla PÜ

EHF Viss LIIDA 12244782 Kõljala POÜ

EHF Reservviss AUSI 11971597 Rauni POÜ

III EESTI PUNANE KARI – hindas Rein Hallik

ESMAPOEGINUD LEHMAD

1. Ummi 13790318 Tableau-Red x Romo Kärla PÜ

2. Kulles 13255640 Curtis-Red x Lord Kõljala POÜ

3. Keeli 13255947 Ideal-Red x Lichtblick-Red Kõljala POÜ

NOORED LEHMAD

1. Mimsi 12444393 Sabiner-Red x Cartoon Kõljala POÜ

2. Koore 11774662 Balkan x Bruto TÜ Mereranna PÜ

3. Kardi 11624981 Admiral x Hansen Rauni POÜ


1. Potsu 11557531 Kian-Red x Bruto Kärla PÜ

2. Bemmi 7575112 Ascona x VEST Top HEKVA OÜ

3. Totsi 11250036 Erik x Hansa TÜ Mereranna PÜ

EPK Viss POTSU 11557531 Kärla PÜ

EPK Reservviss UMMI 13790318 Kärla PÜ

Foto 1. Saarte EK Viss Ülane koos perenaise Liia Sooäärega,Saare Maakari OÜ (P. Kibe)

Foto 2. Saarte EHF Viss Liida, Kõljala POÜ, esitleja Lauri Post(P. Kibe)

sus lehmi hindama väliskohtuniku. Nii oli 2007. ja 2008. akohtunikuks Juha Kantonen Soomest. Kuna 2012. a toi-musid üleriigiline ja Saarte Viss kahepäevase vahega,kutsuti EHF ja EPK lehmi hindama Soomest Seppo Nis-kaneni, kes oli üleriigilise vissi EPK kohtunik. Tema eks-perthinnangul said tookord paremusjärjestuse nii saarteEHF kui ka EPK lehmad.

Kahekümnendal Saarte Vissil osales 12 loomaomaniku43 lehma, kes tõuti jagunesid vastavalt EK 10, EHF 16 jaEPK 17 lehma. Kuna EK lehmi osales 10, otsustati viima-sel hetkel jagada lehmad vanuse järgi kahte gruppi. Ikkaselleks, et võistlus võrdsem oleks. Jälle üks märksõna aja-loo tarbeks. Maatõu võitjaks krooniti kümneaastane Üla-ne, kellel näituse kogemust omajagu ning üks vissitiitelgiolemas.

Viimastel aastatel on esikohtade pärast omavahel kon-kureerinud Kõljala POÜ ja Kärla PÜ holsteini tõugu leh-mad, aga sel aastal sekkus nendevahelisse konkurentsiRauni POÜ oma lehmadega ning võitis esikohad niiesmapoeginud kui ka täiskasvanud lehmade klassis.Vissitiitel jäi küll Kõljala Liidale, kuid reservvissi tiitlisaanud esmapoeginud Ausi on talle tulevikus kindlastitugev konkurent. Sellise otsusega tegi kohtunik AndresLeesmäe taas ajalugu. Saarte Vissi ajaloos ei ole EHFvõitjaks punasekirju holsteini lehma enne pärjatud. Teisellaktatsioonil oleva Liida verelisus on RH76, lisaks veel12TP ja 9AP.

Päeva lõpetasid traditsiooniliselt EPK esindajad. Erine-vates võistlusklassides jagus esikolmiku kohti mitmeletunnustatud aretajale: Kõljala POÜ, Kärla PÜ, MererannaPÜ, Rauni POÜ ja Hekva OÜ. Lõppkonkurentsis viisidparima tiitlid koju Kärla PÜ punased lehmad, täiskasva-nud 4,5 aastane Potsu ja esmapoeginud Ummi.

Parima loomaesitleja selgitas välja seekord Anu Ait OÜmeeskond ning tiitli pälvis Rita Paiste (Kõljala POÜ),teiseks jäi Liina Lepa (Rauni POÜ).

Publik sai kohtunike arvamust ära arvates hoogsalt kaa-sa lüüa ning magusaid auhindu võita. Lehmad astusid see-kordki Sulev Mägi lõõtspillihelide saatel, valides polka,valsi või koguni marsisammu.

Päev oli tegus, ilm ilus ning ürituse toetajaid ja auhinda-de väljapanijaid arvukalt. Sellist mandri firmade autasus-tajate hulka pole saarte vissi konkursi ajaloos enne näh-tud. Suur tänu kõigile: De Laval AS, Anu Ait OÜ, TeknestOÜ, Scandagra OÜ, Alltech OÜ, Jõudluskontrolli Kes-kus, Tõuloomakasvatuse Liit, Raka kogumiskeskus, Bal-tic Agro AS, Rotaks-R, Eesti Maaveise Kaitse Ühing jaNord Varaliising. Saaremaa Piimaühistu, Taluapteek jaSaaremaa Saunad OÜ on saarte lehmadele head-paremataastaid andnud – suur aitäh! Kohtumiseni taas 2015. ajuunikuus Saaremaal.

Jänedal toimus esimene lihaveiste konkurssTanel Bulitko ja Tõnu PõlluäärETKÜ juhatus

Eesti talupäevadel Jänedal toimus tõuveiste esitlusel es-makordselt ka lihatõugu veiste konkurss. Parimad selgita-ti aberdiini-anguse ja šarolee tõugu lehmikute seast.

Aberdiini-anguse (Ab) tõu konkursil osales neli veistkahe omaniku karjast. Kaunima lehmiku tiitli pälvis OÜMaru Lihaveis (Saarde vald, Pärnumaa) lehmik IsabellaGK 2532400604 (sünd 02.04.2013). Võitja on Taanist2014. aastal Eestisse ostetud lehmik. Konkursi kohtunikETKÜ lihaveisekasvatussektori peaspetsialist Ilmar Kal-las kiitis parimaks osutunud looma pikka keha, kere süga-vust ja hästi väljaulatuvat tagalihast. Anguse tõugu lehmi-kute klassis pälvis teise koha Jane Mättiku lehmikE-Missy EE14900020 (sünd 27.04.2013), samuti healihastiku ja mahuka kerega. E Missy vanaisa Fantasti onnäitustel palju esitletud pull. Kolmas koht kuulus OÜ Ma-ru Lihaveis lehmikule Ingrid DK 2532400605 (sünd08.05.2013), kelle konditsioon oleks võinud parem olla,

kuid kohtuniku arvates on lehmikul hea tüübi ja suurusetõttu potentsiaali tulevikus.

Šarolee (Ch) tõu konkursil osales kolme omaniku kolmveist. Parimaks hinnati OÜ Kurevere Puit karjast pärit

11


Foto 3. Saarte EPK Viss Potsu, Kärla PÜ, esitleja Sirle Oeselg(T. Põlluäär)

Foto 1. Šarolee lehmikute omanikud Targo Pikkmets, Talu jaTulu OÜ, Viljo Siimsalu, Kurevere Puit OÜ ja Maarika Bad-rikas, Hannora OÜ (T. Bulitko)

lehmik Mirru EE14938450 (sünd 27.03.2013). Võitja olisilmapaistva tagalihase, hea kere sügavuse, rinna laiuse jatoitumusega. Samuti oli muljetavaldav tema hea iseloom.

Aberdiini-anguse tõug

Isabella DK 25324-00604 i. Netherton MrRaider (GBR)

Maru Liha-veis OÜ

E-Missy EE 14900020 i. Kondor (DE) Jane Mättik

Ingrid DK 25324-00605 i. M Casper (DK) Maru Liha-veis OÜ

Ida DK 25324-00603 i. Netherton MrRaider (GBR)

Maru Liha-veis OÜ

Šarolee tõug

Mirru EE 14938450 i. Into (FI) KureverePuit OÜ

Maasik EE 13271930 i. Dennis (SE) Talu jaTulu OÜ

Santa EE 14829246 i. Epervier (FR) HannoraOÜ

Võitja vanemad on Soome päritolu. Teise koha sai OÜTalu ja Tulu lehmik Maasik EE13271930 (sünd12.04.2013), kellel oli lihastik parem kui kolmanda kohasaanud lehmikul, pisut ebaühtlane oli tema seljajoon.

Maasiku vanemad on Rootsi päritolu. Kolmandale kohalejäi OÜ Hannorast pärit Santa EE14829246 (sünd06.03.2013), kes oli kõrge, hea tüübiga, kuid tagasihoidli-kuma kere sügavuse ja lihastikuga.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nimel õnnitleme kõi-ki konkursil osalenuid ning täname, et olete teinud ajalu-gu lihatõugu veiste konkursside algatusega Eestis. Looda-me, et ka teiste tõugude kasvatajatel on soov seda alga-tust järgida.

Ohustatud tõugude päev Kurgjal pälvis suurepublikumenuMonika JõemaaC. R. Jakobsoni Talumuuseumi direktor,Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees

20. juulil toimus C. R. Jakobsoni Talumuuseumis ohus-tatud tõugude päev, et avalikkusele tutvustada eesti ohus-tatud tõuge – eesti maatõugu veist, eesti raskeveohobust,eesti hobust, tori hobust ja eesti vutti.

Päeva idee autor on Eesti Hobusekasvatajate Seltsitõuaretusspetsialist Andres Kallaste, kes 2011. aastal, pä-rast esimese eesti hobuse päeva toimumist, arvas, et võikskorraldada kõiki meie ohustatud loomatõuge tutvustavapäeva. Kuna C. R. Jakobson ostis Kurgjale talu 140 aastattagasi, otsustasimegi Kurgja-Linnutaja talu suurt juubelittähistada ohustatud tõugude päevaga, oli ju C. R. Jakob-son see, kes kutsus talunikke kohalikku tõugu eesti veistja hobust kasvatama.

Ettevalmistööd algasid juba talvel – Vändra tubli ho-busekasvataja Maila Kukk ja tema ema, tuntud hobuse-kasvataja Maie Kukk olid meie plaaniga kohe nõus,samuti EHSi tollane tegevjuht Krista Sepp. Matti PiirsaluEesti Linnukasvatajate Seltsist ja Eesti Maakarja Kasva-tajate Seltsi juhatus olid samuti kohe nõus päeval osale-ma.

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsil on käesoleval aastaljuubeliaasta – täitus 100 aastat eesti maakarja tõuraamatuasutamisest, sest 1914. aastal alustati eesti maakarja and-mete dokumenteerimist. Esimesed loomad võeti tõuraa-matusse arvele 21. augustil 1914. aastal Tartu Eesti Põllu-meeste Seltsi Vahi talu karjast.

Ohustatud tõugude päeval oligi esimeseks toiminguksesitleda 19. juulil 2014 välja lastud eesti maakarja markija ümbrikku koos päevatempliga. Margil on kujutatudmaakarja tõugu veist, kelle pildistas EK Seltsi tegevjuht ja

12


Foto 1. EK Seltsi margiga ümbrike müük (M. Kalamees)

O H U S T A T U D T Õ U D

Foto 2. Aberdiini-anguse tõu konkursi võitjatest Mariliis Kut-sar, Maru Lihaveis OÜ ja Jane Mättik, Kuusiku talu (T. Bulitko)

tõuraamatu pidaja Käde Kalamees. Kujutatud veis Ürdikuulus OÜ Saare Maaveise tegevjuhile ja EK Seltsi juha-tuse liikmele Liia Sooäärele ning läks maakarja ajalukkukui suurima elueatoodanguga lehm. Ürdi andis 15 aastagaüle 74 573 kilo piima, milles rasva 4,95%, tegi selle ram-musaks kui rõõsk koor, valku oli piimas 3,8%. Ürdi sün-dis 26. detsembril 1997 ja andis eluaja jooksul häid järg-lasi kuni eelmise aastani. Ümbrikul on samuti Käde Kala-mehe tehtud foto Tartumaal sündinud kaksikutest, kellelmullikaeas oli ühel tume ja teisel hele ninapeegel.

Edasi astusid „lavale“ maakarja lehmad, kellest valitivälja maakarja Viss 2014 ja reservviss. Konkursil osaleskokku kuus lehma Ilse Gošovski, Enno Lohu, AntsAamani ja C. R. Jakobsoni Talumuuseumi farmidest.Maakarja tutvustas suurepäraselt Eesti Tõuloomakasvata-jate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko ja lehmi hin-das ETLLi president, EMÜ emeriitprofessor Olev Saveli.Professor Saveli valis maakarja Vissiks 2014 Ilse Gošovs-ki Mureli ja reservvissiks Milla, kolmanda koha sai EnnoLohu lehm Lipsi, keda esitles noor perepoeg Kevin Lohu.Vissikonkurssi toetasid sponsorid Anu Ait OÜ, DimelaOÜ ja E-Piim.

Pärast maakarjavissi valimist oli suur rõõm kätte andaC. R. Jakobsoni preemiad Pärnumaa 2014. aasta parimalepõllumehele ning haridus- ja kultuuritöötajale. Oleme se-da Kurgjal teinud juba 1989. aastast alates, et tänada tubli-sid tööinimesi, kes on andnud oma tegevusega suure pa-nuse Pärnumaa arengusse.

Ohustatud tõugude päeval oli eriti tore see, et parimapõllumehe tiitli sai Massiaru Põllumajandusliku OÜ juha-tuse liige Atte Jari Juhana Alfthan, kes on koos abikaasaPiretiga loonud Eesti maakarja eliittõufarmi. Teravilja- japiimakarjakasvatusega tegeleval osaühingul on 260-pea-line lüpsikari. Haritavat maad on osaühingul üle 1200hektari ja ta on oma 15 töötajaga piirkonna olulisim töö-andja. EK Selts andis sel kevadel Massiaru POÜ-le kamaakarja rändhõbekarika. Parima kultuuri- ja haridustöö-taja tiitli sai Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhata-ja Mari Karon.

Järgnevalt tutvustati ohustatud hobusetõuge. Maie Ku-ke, hobuvõistluste peakohtuniku hobuste tulek Kurgjalepälvis ka meedia tähelepanu, sest hobused tulid Kurgjaleratsanikega (Nele Tomson, Kätlyn Saarm ja Evelin Mat-tiisen) ja samamoodi mindi ka Kurgjalt tagasi koju. Ratsa-retk Kirnast Kurgjale kestis seitse ja pool tundi.

Pärast hobusetõugude tutvustamist jagas Matti Piirsaluselgitusi vuttide kohta, keda oli näitusele toodud EhaTreieri Äksi vutifarmist. Paljud külastajad olid väga huvi-tatud vuttidest, sest polnud neid varem näinud, ja üllatuti,kui armsad need linnukesed on.

Päeva muutis põnevamaks hobuste demonstratsioonesi-nemine tünnisõidus, koolisõidus ja rakendisõidus, midakommenteeris väga meeleolukalt peakohtunik MaieKukk. Soovijatel oli võimalik osaleda erinevates töötuba-des, mille toimumist toetas osaliselt ka keskkonnaamet.Sai õppida hobusejõhvist harju, kepphobuseid, pudru-mändi, loomaluust ehteid jm tegema. Kaubeldi ka talutu-rul, kust sai osta Saida farmi piimatooteid ja kohaliketalupidajate tooteid.

Ohustatud tõugude päev sai väga laialdase meedia tähe-lepanu, sest Kurgjal salvestati ETV saadet „Laulugamaale“, millega kaasnes reklaam ja artikkel Maalehes,ning muidugi saade ETVs, mida on kõigil võimalk kainternetis järele vaadata.

Sponsorid ja osalejad arvasid, et esimene ohustatudtõugude päev ei tohiks jääda viimaseks, kuna see on vaja-lik, et tutvustada kohalikke loomatõuge, ja ka külastajaidoli palju – poolteise tuhande ringis. Päev saavutas omaeesmärgi, kuid seda tänu tublidele abilistele. Suur tänukõigile - Eesti Maakarja Kasvatajate Selts, Maila Kukk,Maie Kukk, Krista Sepp, Eesti Hobusekasvatajate Selts,Matti Piirsalu ja Eesti Linnukasvatajate Selts, TanelBulitko, Olev Saveli, Anu Ait OÜ, E-Piim, Dimela OÜ,põllumajandusministeerium, Liina Laanemets ja kesk-konnaamet, Vändra alevivalitsus ja vallavalitsus, OÜVändra, Maaleht ja Valdur Sepp!

13


Foto 2. C.R. Jakobsoni preemiaga Atte Jari Juhana Alfthan koosabikaasa Piretiga, parim maakarja aretaja 2014 (M. Kalamees)

Foto 3. Ohustatud tõugude päev algas eesti maatõugu lehmadevabariikliku konkursiga (M. Kalamees)

Eesti vutid KurgjalPhD Matti PiirsaluEesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuse esimees

Ohustatud tõugude päeva peeti Eestis 20. juulil 2014. aKurgjal. Tänu C. R. Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti Tõu-loomakasvatuse Liidu ja põllumajandusministeeriumiühisettevõtmisele üritus õnnestus.

Eestisse toodi esimesed farmivutid 1967. a. EPA eriloo-makasvatuse kateedris hakati prof C. Ruusi eestvedamiseluurima vuttide kasvu ja arengut, lindude munemisbioloo-giat, vutimunade ja -liha keemilist koostist. Paraku jäiettevõtmine tol ajal soiku, sest põllumajandusministee-rium ei olnud sellest huvitatud.

Vutikasvatusega hakati uuesti tegelema 1976. a, kuiKaarepere metsakatsejaamas rekonstrueeriti vana tühjaltseisnud pardifarm ning Venemaalt toodi sisse 1000 vaa-raotüüpi vutti, kelle baasil algas juba järgmisel aastal profHarald Tiku juhtimisel sihikindel aretustöö, mille eesmär-giks püstitati Eestisse sobiva heade jõudlusnäitajategaoma vutitõu loomine.

Eesti vutitõug aretati Kaiavere vutifarmis aastatel1977–1987. Pika aretustöö tulemusena kinnitati üleliidu-lise agrotööstuskomitee käskkirjaga eesti muna-lihavutidtõuna, keda praegu tunneme tõuna eesti vutt.

Ohustatud tõugu eesti vutt, meil ainukese linnutõunaaretatud põllumajanduslik linnutõug, on tubli muneja.Nende aretamine-säilitamine ja jõudluskontroll on käes-oleval ajal koondunud kahte suuremasse farmi – JärveotsaVutifarm OÜ-sse Tartumaal ja FIE Eha Treieri Äksi farmiJõgevamaal, vähemal määral on vutte mitmes paigas meiekodumajapidamistes. Ohustatud tõugu eesti vuti säilimi-sele võlgneme tänu eeskätt Rene Treierile, kes raskel ise-seisvumise perioodil vutid oma erafarmi kasvama võttis.

Nii Järveotsa kui ka Äksi farmis on individuaalse jõud-luskontrolli all 108 eesti vutti, nendega tehakse ka aretus-tööd.

Eesti vutt on põhiliselt munatootja, kuid ega vutilihagisöömata jää. Igal reedel viiakse juba munemise lõpetanudvutid Järveotsa farmist loomaaeda madudele ja kotkastele

söödaks. Ja kui vana lind lihaks ei kõlba, siis puljongitsaab ikkagi.

Järveotsa ja Äksi farmi vutimunad müüakse põhiliseltkaubanduskettidesse ja Tallinki laevadele. Mune on tu-rustatud ka Lätti, Soome ja Leetu.

Ohustatud tõugude päeval olid näitusele toodud FIEEha Treieri eesti vutid. Äksi endiste eestvedajate Rene jaEha Treieri, nüüd juba nende tütre Riina Uibopuu ningtema elukaaslase Valmen Kahre eestvedamisel jätkubohustatud vutitõu säilitamine. Suurem mure on Ida-Sak-samaa päritoluga ja ammu amortiseerunud puuride hool-damisega. Nüüd on Treierite järeltulijatel plaanis kasvan-dus uuesti üles ehitada kodukanti Põlvamaale. Äri vutti-dega võiks Valmen Kahre sõnul tasuda, sest sügisperioo-dil ostetaks farmist isegi 4000–5000 muna nädalas.

Uusi vutikasvatajaid on suhteliselt vähe. Järveotsa vuti-farm OÜ omanik Ülo Pullisaar ja vuttide aretaja, teadurViive Tikk läksid mullu manalateele. Neile veel tugevaidjäreltulijaid ei ole.

Ohustatud tõugu eesti vutte peavad põhiliselt entusias-tid, sest riigi tugi ei kata saamata jäänud tulu. Prof OlevSaveli hinnangul: “Kui entusiastid kaovad, võivad kadu-da ka eesti tõud.“

Ohustatud hobusetõudKertu SiigurEHSi direktori kt

20. juulil toimus Kurgjal C. R. Jakobsoni Talumuuseu-mis esmakordselt Eesti ohustatud tõugude päev, milleeesmärgiks oli tutvustada ohustatud tõuge ning tähistadaka talumuuseumi 140. aastapäeva. Päevakangelased olideesti maakarja veised, eesti hobune, eesti raskeveohobu-ne, tori hobune ja eesti vutt. Ohustatud tõugude päev toi-mus koostöös keskkonnaameti, põllumajandusministee-riumi, Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi, Eesti Linnukas-

vatajate Seltsi, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ja EestiHobusekasvatajate Seltsiga.

Üritus algas kell 11 eesti maakarja vabariikliku konkur-siga. Keskpäeval toimus C. R. Jakobsoni stipendiumitekätteandmine Pärnumaa parimale põllumehele ning hari-dus- ja kultuuritöötajale. 2014. aasta Pärnumaa parimapõllumehe tiitel anti Atte Jari Juhana Alfthanile, kes onMassiaru POÜ juhatuse liige. Alfthan on koos abikaasaPiretiga loonud eesti maakarja eliittõufarmi ning nendeteravilja- ja piimakarjakasvatusega tegelev osaühing onpiirkonna olulisim tööandja. Parima haridus- ja kultuuri-töötaja tiitli sai Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppeala-juhataja Mari Karon.

14


Foto 1. Vutid (A. Tänavots)

Kell 12.40 algas Eesti ohustatud hobusetõugude esitlus.Esitleti nii eesti, tori kui ka eesti raskeveo tõugu hobuseid.Pärast hobuste esitlust näidati eesti vutte, kes on ainukeEestis aretatud põllumajanduslik linnutõug.

Kell 13.30 algasid hobuste tünni-, kooli- ja rakendisõi-dud. Kooli- ja rakendisõidus peeti iga tõu kohta eraldiarvestust ning sõitude lõpus tunnustati parimaid.

Koolisõidus sai eesti raskeveohobustest kõige parematulemuse Kuldar Matu koos Riin Ingre Saarega, kes saidlausa 72,09%. See oli ühtlasi ka päeva kõige parem tule-mus koolisõidus. Kuldar Matu aretaja ja omanik on Vik-toria Kaasik. Tori tõugu hobustest saavutas kõige parematulemuse (70,00%) Sändy koos Kätlin Saarmaga. Sändyaretaja ja omanik on Maie Kukk. Eesti tõugu hobuste ar-vestuses saavutas esimese koha Aida koos Maarja Saare-ga, tulemus 68,19%. Aida omanik on Riina Rõa ning are-taja Jaan Aleksander Rooda.

Pärast koolisõitu võistlesid hobused kaasahaaravaswestern-tünnisõidus. Autasustati kolme kõige kiirematvõistluspaari. Selgus, et kõige kiiremad olid eesti tõuguhobused, kõik kolm auhinnalist kohta said nemad. Esime-se koha saavutas võistluspaar eesti tõugu hobune Teelekoos Merilin Ermiga, teise koha sai eesti tõugu hobuneVapper koos Janely Saarega ning kolmanda koha sai eestitõugu hobune Tekkor koos Stella Kuusemetsaga.

Viimasena demonstreeriti hobuste rakendisõitu, kus au-tasustati kolme paremat tõu esindajat. Eesti raskeveo-hobustest näitas kõige puhtamat ja kiiremat sõitu Hämarikkoos sõitja Vello Tammega. Nende aeg 01.16.05 oli üht-lasi ka päeva kõige parem tulemus. Tori hobustest sai esi-

mese koha Vairi koos Reelika Rätsepaga, aeg 01.35.31.Eesti hobuste arvestuses võitis Ramsi koos sõitja MaarikaAleinikiga, aeg 02.00.03.

Päeva parimaks eesti raskeveohobuseks kuulutati Kul-dar Matu. Parimaks tori tõugu hobuseks tunnistati äärmi-selt tihedas ja võrdväärses konkurentsis Vairi, kelle oma-nik on Rein Haggi ja aretaja Kaja Väärsi. Päeva parimaeesti tõugu hobuse tiitel läks Rosanovale, kelle aretaja jaomanik on Maie Kukk.

Võistlustele pani auhinnad välja C. R. Jakobsoni Talu-muuseum, Valgeranna Seikluspark, Endla Teater, Spa Es-tonia ja Eesti Hobusekasvatajate Selts. Demonstratsioon-sõitudes tehti üle kolmekümne stardi ning pealtvaatajateloli suurepärane võimalus tutvuda Eesti ohustatud hobuse-tõugude mitmekülgsete oskustega.

Huvilistele toimusid erinevad meisterdamistöötoadning õpetati karjasepasuna, harja ja kepphobuse tegemist.Avatud oli taluturg, kus pakuti muu hulgas ka Kurgja Lin-nutaja talu mett. Töötubasid toetas osaliselt KIK.

Päev lõppes saate “Lauluga maale” salvestusega. Saa-det juhtisid Jüri Aarma ja Gerli Padar ning saate külali-seks oli Karl-Erik Taukar.

Üritust külastas üle tuhande inimese, keda saatis tervepäeva ilus päikesepaisteline ilm. Eesti HobusekasvatajateSelts tänab kõiki korraldajaid, osalejaid, pealtvaatajaid,kohtunikke ja toetajaid suurepärase päeva eest. Loodame,et sellest on algamas uus traditsioon.

Hobuste jõudluskatsed TorisKrista Sepptori hobuse ja eesti raskeveohobuse tõukomisjoni liige

Tori hobusekasvanduse ringrajal olid 6. juunil eesti, torija eesti raskeveohobuste jõudluskatsed. Rakendisõidueesmärgiks on kontrollida hobuste jõudlust kindla rasku-

sega koorma vedamisel ühe kilomeetri rajal traavis jasammus, lisaks korraldatakse vanematele hobustele kom-bineeritud veokatse.

Katsed läbinud täkkude tulemusi analüüsivad tõuko-misjonid ja paremate tulemustega täkud tunnustatakse

15


H O B U S E D

Foto 2. Kuldar Matu tunnistati eesti raskeveohobuste parimaks,paremal omanik Viktoria Kaasik ja EHSi endine direktori ktKertu Siigur ning M. Laas (K. Siigur)

Foto 1. Eesti tõugu Teele ja Merlin Erm tünnisõidus (K. Siigur)

aretuseks sobivaks. Samuti on enne aretuses kasutamistvaja teha kindlaks märade jõudlus rakendisõidus.

Sellel aastal osales jõudluskatsetel 19 hobust, arvukai-malt oli eesti hobuseid – 8. Eesti hobuste kolmevõistlusevõitis täkk Tohtri Error (isa Elkar 598 E), kelle aretaja onMaret Kärdi ja katsetele tõi täku noor hobusekasvatajaAndreas Pernits Viljandimaalt. Tulemus ühe kilomeetritraavis oli 3 min 46 sek ja sammus 10 min 18 sek, lisaksnäitas täkk ka head veotahet.

Eesti hobuse kahevõistluse läbis seitse hobust, parimadtulemused saavutas Voore Tintin 869 E ja võitjakarikavõttis vastu omaniku OÜ Key esindaja Key Kunman.Voore Tintin on tunnustatud eesti tõugu sugutäkk, kespõlvneb EHS-ile kuuluvast täkust Tommi 698 E. Täkuaretaja on OÜ Voore Tallid (esindaja Anu Matsoo). Päevaparemuselt teise tulemuse traavis saavutasid kaks hobust:ajaga 2 min 58 sek läbis raja nelja-aastane Voore TintinJaanus Kallaste juhtimisel, sama tulemust kordas Hans-Kristjan Kallaste kolmeaastase tori täkuga Aaden.

Eesti hobuse arvestuses näitas häid allüüre ja saavutasteise koha täkk Vermut II E (isa Vend Voitka 738 E), are-taja Kristi Raudsepp, omanik Evi Aidberg, ohjas RobertUdalov. OÜ Kolgaküla Tall tõi katsetele eesti tõugu nelja-aastase mära Rella II E, Raksel 725 E tütre, keda võistlus-tel juhtis Tuuli Sammelselg. Hea koostöö tulemusenasaadi eesti hobuse kahevõistluses kolmas koht. Möödu-nud aasta parim eesti tõugu noormära Rella II E näitas vä-ga head ja puhast liikumist traavis. Märkimist väärib eestihobuste jõudluskatsetest osavõtjate aktiivsus, rajal olidesmakordselt võistluspaarid Eve Raudnagel ja Ruudi-RuuJuurimaa Tallidest, Rael Lohu oma märaga Rosanna (are-taja Tõnu Suuster), Mari-Anna Marttila ja Airiin (aretajaMarika Vahter) ning Pille-Riin Reinaus Aramisega, kellearetaja on Kati Kiipsaar.

Tori hobuste konkurentsis oli kolm täkku – tõuraamatuuniversaalse suuna esindaja Hoius-Hatiitos ja Vahur ningaretussuuna esindaja Aaden. Hoius-Hatiitos 13 775 T ontäku Hertsog 12 521 T järglane, kelle aretaja, omanik jakatsetaja oli Kirsti Tertõtsnaja, treener Enn Ehastu. Kol-mevõistluse võitja Hoius-Hatiitos läbis kõik alad pea vea-tult, hea iseloomuga ja koostööaldis täkk väärib suurematkasutust tori tõu aretuses. Tori hobuste kahevõistluses oliparim OÜ-le Kolgaküla Tallid kuuluv mära Hedi, kes onsamuti tori täku Hertsog 12 521 T järglane. Maret Kase-

mets viis hea tõutüübi ja korrektse kehaehitusega märavõiduni. Inga Ots Olustvere TMK-st võistles rajal märagaSeliina, kes on Soliidi 12 399 T järglane.

Tori tõugu noorhobustest oli ülekaalukas võitja aretus-suuna esindaja täkk Aaden T, kes on tunnustatud täkuAachen 13 739 T järglane, aretaja Andres Kallaste. Esma-kordselt võistles tori hobusega ringrajal Hans-KristjanKallaste. Teiseks jäi teinegi Aacheni järglane AgronoomOlustvere TMK-st, keda juhtis Inga Ots. Kolmanda, au-hinnalise koha väärilise sõidu tegi möödunud aasta parimtori tõu universaalse suuna noor täkk Vihur (isa Vahur13 647 T ), keda ohjas täku aretaja ja omanik Kaja Väärsi.

Eesti raskeveohobuseid oli jõudluskatsetel kolm, neistkaks tunnustatud täkku – Ekstroni 2179 ER järglaneEvangeelium (aretaja Ande Arula, omanik Ragnar Pri-vits) ja Naksuri 2137 ER järglane Nevrik. Evangeeliumläbis katsed Boris Razumovi ja Katrin Tõruvere ohjami-sel, parim tulemus saavutati traavirajal.

Noorhobuste kahevõistluses tuli võitjaks Kena, kellearetaja on Andres Supp ja omanikud Kauro ja Eeva Padar.Kena katsete tulemus oli sammus päeva paremuselt kol-mas aeg 8 min ja 47 sek. Nevrik, keda ohjasid isa ja poegBoris ja Rene Razumov, sai traavis tehtud eksimuse tõttuprotokolli vaid tulemuse sammus, kuid kokkuvõttes siiskiteine koht noorhobuste arvestuses. Nevriku kasvataja onAndres Supp ja praegu treenitakse noortäkku PärnumaalLasna talus.

Viimastel aastatel on EHS kutsunud katsetel osalemanoori hobusekasvatajaid, kel veel tõuhobust tallis ei ole,

16


Foto 3. Eesti raskeveohobustest oli parim Evangeelium, omanikR. Privits ja treener K. Tõruvere (K. Sepp)

Foto 2. Tori kolmevõistluse võitja Hoius-Hatiitos, Enn Ehastuja kaasvõistleja Kristi Tertõtsnaja (K. Sepp)

Foto 1. Parim eesti hobune kahevõistluses Voore Tintin 869 E,omanik OÜ Key, esindaja K. Kunman ja Age Põldaru

(K. Sepp)

aga kes koguvad oskusi ja teadmisi teiste tõugude võiristandhobuste esindajatega võistlustel käies. Seekord olirajal huvitav jälgida nelja-aastast Saksamaal sündinudreini külmaverelist täkku Famos, kelle perenaine on Vik-toria Kaasik Nurmenuku talust. Tumekõrvi värvusegajõulist täkku ohjasid Maarja-Liisa Sults ja Allan Pärn. Al-lan Pärn võistles ka endale kuuluva märaga Eureca ja Sil-ver Salumets märaga Hestrat.

Kokkuvõtteid tehes rõhutas Eesti HobusekasvatajateSeltsi aretustöö juhataja Andres Kallaste, et päev pakkuspalju häid elamusi, eelkõige rõõmustas jõudluskatsetestarvukas osavõtt ja täkkude toomine katsetele. Paraku olidsaavutatud tulemused mõnevõrra kehvemad, eriti võrrel-des hobuste jõudluskatsete tulemustega 1980. aastatel.

Karuslooma/küülikukasvataja kutse esmasestomandamisest 10 aastatPm-knd Liia TaalerEKAÜ juhatuse esimees

Põllumajandustootja III taseme karusloomakasvatusekutsetunnistus omistati esmakordselt 10. detsembril2004. aastal kehtivusajaga seitse aastat. Kutsetunnistusesai kaksekümmend viis Türi Tehnika- ja Maamajandus-kooli 2003. ja 2004. a lennu lõpetajat, kes lõpetasid karus-loomakasvatuse eriala. Neist 11 sai küülikukasvataja ja14 tšintšiljakasvataja kvalifikatsiooni.

2005. aasta detsembris anti põllumajandustootja III ta-seme kutse kvalifitseerumisega karusloomakasvatuselekolmele karusloomakasvatuse kursuse lõpetajale. Kutsetuuendas 2011. aastal üks kasvataja.

2012. aastal omandas põllumajandustöötaja I tasemeküülikukasvataja tähtajatu kutse kaheksa ja põllumajan-dustootja III taseme küülikukasvatuse kvalifikatsioonikutse kolm küülikukasvatajat. Järvamaa Kutseharidus-keskuse täiskasvanute koolituse karusloomakasvatajatetäiendkoolituse lõpetanutest said kaks põllumajandus-tootja III taseme karusloomakasvatuse kutsetunnistuse jaüks tšintšiljakasvatuse kutsetunnistuse.

2013/2014. õppeaastal muutus nii karusloomakasvatusetäiendõppe kui ka kutseeksami sisu. Kui varasemalt nõutikutse omandajalt eelkõige teadmisi, siis nüüdsest on rõhkkompetentsi ja oskuste hindamisel. Praegune kutseeksamivorm nõuab kutse taotlejalt laiapõhjalist teadmiste- ja os-kustepagasit ning praktilisi oskusi ettevõtte juhina tööleasumiseks. Juunis 2014 said põllumajandustootja V tase-me kutsetunnistused kuus küülikukasvatus- ja kaks karus-

loomakasvatusspetsialisti (tšintšiljakasvatajat). Kutsetun-nistuse uuendamise nõue on muutunud – tunnistus ontähtajatu.

Soovime uutele kutse omandanutele õnne põllumajan-dustootja auväärset ametit pidades. Te kari edenegu!

Kümne aastaga (2004–2014) on kokku antud 50 põllu-majandustootja/-töötaja kutset küülikukasvatuse ja karus-loomakasvatuse spetsialistidele. Neist kehtivaid kutsetun-nistusi on 23.

Eesti Põllumeeste Keskliit kui kutsetunnistuse andja on2003. kuni 2013. aastani välja andnud kokku 997 kutse-tunnistust, millest 934 praegu kehtivad. Põllumajandus-tootja III taseme 426 tunnistusest on kehtivaid 363, põllu-majandustootja I taseme 213 tunnistusest kehtivad kõik.

17


K A R U S L O O M A D

Foto 1. Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppehoone(end. Türi TMK) (L. Taaler)

Parimad kolm tulemust 1 km traavis

1. tori mära Hedi, i Hertsog 12 521 T 2.43,1 aretaja OÜ Kolgaküla Tallid

2.–3. tori täkk Aaden i Aachen 13 739 T 2.58,1 aretaja Andres Kallaste

2.–3. eesti täkk Voore Tintin 869 E i Tommi 698 E 2.58,1 aretaja OÜ Voore Tallid

Parimad kolm tulemust 1 km sammus

1. tori täkk Aaden i Aachen 13 739 T 8.38,8 aretaja Andres Kallaste

2. tori täkk Hoius-Hatiitos i Hertsog 12 521 T 8.44,1 aretaja Kirsti Tertõtsnaja

3. eesti raskeveo mära Kena 8.47,6 aretaja Andres Supp

Tšintšiljade elusmass ja ööpäevane juurdekasvKülli KerstenEKAÜ

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing (EKAÜ) ot-sustas 2014. a kevadnäitusele toodud loomad kaaluda,saamaks ülevaadet, kui palju kaaluvad meie tšintšiljad jamitu grammi nad sünnist alates on ööpäevas keskmiseltkasvanud. Näitusel 24. aprillil kaaluti 81 looma üheksastfarmist ja nende keskmine elusmass oli 591 g. Näituseraskeim loom oli 935 g, kergeim 430 g. Keskmiste näita-jate arvutamisel on aga kasutatud 66 looma andmeid, sestühe farmi loomadel puudus täpne sünniaeg.

Täpse sünniajaga 66 looma kaalusid keskmiselt 575 g,olid 266 päeva vanad ja kasvasid sünnist kaalumiseni2,01 g ööpäevas (loomade sünnimass on kokkuleppeliselt40 g).

Emasloomad kaalusid keskmiselt 586 g, olid 263 päevavanad ja nende ööpäevane massi-iive oli 2,12 g. Isastelolid vastavad näitajad 564 g, 278 päeva ja ööpäevanemassi-iive oli 2,01 g. Kui sünnimass oleks kokkuleppeli-selt olnud suurem kui 40 g, siis ööpäevane massi-iiveoleks veidi väiksem.

Emased olid isastest keskmiselt 15 päeva nooremad,aga kaalusid 22 g rohkem. Ööpäevas kasvasid nad isastest0,11 g enam.

Tabel 2. Noorte loomade grupi näitajad farmiti

Farm Keskmine Minimaalne Maksimaalne

vanus,p

elus-mass, g

vanus,p

elus-mass, g

vanus,p

elus-mass, g

1 225 530 221 490 234 555

2 226 545 194 490 250 625

3 223 533 206 510 241 560

4 226 570 198 480 246 630

5 249 478 249 450 249 505

6 252 615 252 615 252 615

7 226 624 222 585 228 650

8 211 511 191 430 223 635

Kõikide loomade keskmine vanus mediaani järgi oli257 päeva. Aritmeetilisest keskmisest oli erinevus +36päeva ja see näitab, et näitusel oli rohkem vanemaid loo-mi, aga mõni väga noor loom viis aritmeetilise keskmisealla. Kõige noorem loom oli 191-päevane.

Keskmine mass mediaani järgi (590 g) oli aritmeetilisekeskmisega peaaegu võrdne (591 g), mis näitab, et pooledloomad kaalusid alla 590 g ja pooled üle 590 g. Sama luguoli ka keskmise ööpäevase massi-iibega, kus aritmeetilinekeskmine (2,06 g) oli peaaegu võrdne mediaaniga (2,04 g)e pooled loomad kasvasid ööpäevas rohkem kui 2,04 japooled vähem kui 2,04 g ööpäevas.

Tabel 3. Vanade loomade grupi näitajad farmiti

Farm Keskmine Minimaalne Maksimaalne

vanus,p

elus-mass, g

vanus,p

elus-mass, g

vanus,p

elus-mass, g

1 335 664 306 645 362 675

2 280 544 257 490 318 575

3 292 554 274 485 323 595

4 304 641 259 550 435 740

5 265 550 257 495 281 610

6 283 700 280 700 283 700

7 312 630 261 570 349 675

8 319 530 254 490 419 580

18


Foto 1. Tšintšilja ja Külli Kersten (A. Tänavots)

Tabel 1. Näitajate aritmeetiline keskmine, miinimum, maksimum ja mediaan farmiti

Farm Vanus, p Elusmass, g Ööpäevane juurdekasv, g

keskmine min max mediaan keskmine min max mediaan keskmine min max mediaan

1 294 221 362 312 614 490 675 655 1,98 1,73 2,29 1,98

2 253 194 318 254 545 490 625 553 2,03 1,54 2,73 2,03

3 264 206 323 275 546 485 595 550 1,95 1,52 2,52 1,96

4 262 198 435 246 603 480 740 590 2,21 1,17 2,68 2,29

5 259 249 281 257 521 450 610 505 1,86 1,65 2,22 1,80

6 268 252 283 268 658 615 700 658 2,30 2,28 2,33 2,30

7 269 222 349 245 627 570 675 635 2,26 1,60 2,71 2,38

8 265 191 419 239 520 430 635 520 1,93 1,10 3,12 1,89

Farmiti on näitajate aritmeetiline keskmine, miinimum,maksimum ja mediaan välja toodud tabelis 1.

Erinevate farmide loomade keskmine vanus oli 253–294 päeva, keskmine mass 520–658 g, ööpäevane massi-iive 1,86-2,30 g. Kaheksa farmi loomade keskmine öö-päevane massi-iive oli 2,01 g, kusjuures neljas oli see üle2 g, neljas alla 2 g ööpäevas.

Noorte grupi (31 looma) keskmine vanus oli 226 p,mass 553 g, keskmine ööpäevane massi-iive oli 2,29 g(emastel 2,43 g, isastel 2,33 g) (tabel 2). Vanade loomade

grupi (35 looma) keskmine vanus oli 302 p, mass 595 g,ööpäevane massi-iive oli 1,87 g (emastel 1,97 ja isastel1,75 g) (tabel 3).

Analüüsid kinnitasid, et emased on isastest suuremad,sest neil on suurem ööpäevane massi-iive. Loomade elus-mass kõigub suhteliselt suurtes piirides nii farmiti kui kafarmis. Aretustööd peab jätkama, sest aretuse üheks ees-märgiks on alati olnud ühtliku karja kujundamine, ja sedamitte ainult looma suuruse, vaid ka teiste tunnuste paran-damine.

Eluaja põrsaindeksi arendamine ja kasutamineSteffen Roy, Gießeni Justus-Liebigi ülikoolZüchtungskunde, 86, 3, 191–199, 2014

Eesmärk oli kontrollida, kuidas muutub eluea põrsain-deks (FI LL) emiste karjaspüsimise jooksul. Kas see sõl-tub pesakondade arvust ja emise kohta saadud põrsastearvust, arvestades karja või genotüüpi. Analüüsiti ühekarja samades pidamis-, söötmis- ja majandamistingimus-tes 176 landrassi (L), 152 saksa väärissea (E) ja 214 pjet-rääni (Pi) tõu emiste andmeid. Saadi statistiliselt erinevadtulemused emiste kasutuskestuses ja elueatoodangus.

Esmaseemendus- ja -poegimisiga oli L- ja E-emistellähedane, Pi-emistel nädala võrra hilisem (tabel 1). Tiinu-se kestuses erinevust polnud. Pjeträäni emised andsid 3,8pesakonda ja 41,8 põrsast, mis oli kõige kehvem tulemus,seevastu landrassid viis pesakonda ja 56,4 põrsast ningväärissead 5,1 pesakonda ja 60,1 põrsast. Põrsaste arvpesakonnas oli suurim E-emistel, 0,4 põrsa võrra vähemL-emistel ja üks põrsas vähem Pi-emistel.

Tabel 1. Kolme tõu emiste viljakusenäitajad

Tõug

Arv

Esm

asee

-m

endu

siga

Esm

apoe

gi-

mis

iga

Pesa

kond

i

Põrs

aid

Kes

kmis

elt

L 176 260,2 379,2 5,02 56,42 10,95

E 152 258,5 378,3 5,13 60,13 11,36

Pi 214 266,0 387,6 3,82 41,79 10,34

Viienda või seitsmenda pesakonnani püsisid karjasPi-emistest 34,1% ja 15,9%, L-emistest 47,7% ja 30,1%ning E-emistest 47,4% ja 32,9%. L- ja E- emistest andsidviis pesakonda 47%, aga PI-emised 7% võrra vähem. Põr-saindeksi arvutamisel korrutatakse karjaspüsimise määrselleks perioodiks sündinud põrsaste arvuga. Et Pi- emi-sed andsid ka 2–4 põrsast vähem, kujunes Pi-emiste põr-

saindeks 0,9 ehk kolmandiku võrra väiksemaks teiste tõu-gude emiste põrsaindeksist (tabel 2).

Seitsme pesakonnaga antud põrsaste arvu erinevus jäitõugude vahel samaks, aga et selleni jõudnud Pi-emistearv oli poole väiksem, siis põrsaindeks oli kaks kordaväiksem teiste tõugude emiste põrsaindeksist.

Tabel 2. Kolme tõu emiste eluea põrsaindeks

Tõug Viie pesakonnaga Seitsme pesakonnaga

põrsaid emiseidkarjas,

%

põrsa-indeks

põrsaid emiseidkarjas,

%

põrsa-indeks

L 58,51 47,7 2,791 82,47 30,1 2,482

E 60,72 47,4 2,878 85,22 32,9 2,803

Pi 56,67 34,1 1,932 81,24 15,9 1,292

Sellel materjalil kontrolliti, kuidas uus sigimise para-meeter eluea põrsaindeks sobib endiste parameetrite –karjaspüsimise määr ja eluea põrsaste arv – kõrval karjadeviljakuse hindamiseks. Uus parameeter kombineerib sün-dinud või elusalt sündinud või võõrutatud põrsaste arvu 5.või 7. või vabalt valitud ajapunktiks karja jäänud emistemäära protsentides. Selle uue näitaja arvutamine näitli-kustab sündinud või elusalt sündinud põrsaste arvu 100esmaseemendatud nooremise kohta ja näitab samas kakarjaspüsimise määra tähtsust. Ühtlasi võimaldab eluajapõrsaindeks uurida erinevate tegurite mõju seakarjas,võrrelda omavahel karjasid, osakondi, tõuge, vanuserüh-mi või taastootmise intensiivsust. Muidugi ei saa sellejärgi hinnata ühe emise viljakust.

Selles uuringus tõestati, et pjeträäni emised olid olulise-malt väiksema eluaja põrsaindeksiga kuni 5. või 7. pesa-konnani. Peamiseks põhjuseks on Pi-emiste lühem karjas-püsimise aeg, mille põhjuseks võib olla usutavalt tihtiesinevad MMA-(mastiit-metriit-agalaktia)sündroomijuhtumid tingituna sagedamatest raskesünnitustest võrrel-des teiste tõugudega.

Refereeris Olev Saveli

19


R E F E R A A D I D

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi õppereis TaaniReet Toi ja Ilmar KallasEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Lihaveisekasvatajad külastasid 2.–7. juulini Taanimaadeesmärgiga tutvuda sealse lihaveisekasvatusega ja külas-tada Taani rahvuslikku põllumajandusnäitust Herninge-nis. Taani lihaveisekasvatajate esindajana juhtis farmidekülastusi Christian Erik Boege Pedersen, kellel on pika-ajalised kogemused lihaveisekasvatuse alal ja kes praegutöötab limusiini tõu konsulendina.

Taani põllumajandusest. Taanis on 2,7 miljonit hapõllumajandusmaad, u 40 000 farmi, millest kolmandikon professionaalsed ehk kogu farmi tulu tuleb põlluma-jandusest. Palju on perefarme ja vabapidamisega karjasid.Trend näitab arengut suurfarmide poole, igal aastal sule-takse palju väiketalusid ja need ostetakse suurte pooltüles. Seda protsessi suunab globaalne turg, kus väikestelon aina keerulisem läbi lüüa. Saadusi müüakse enam kuisajasse riiki. Vaid pool ekspordist läheb ELi riikidesse,mistõttu Taani tootjad konkureerivad suures osas terveülejäänud maailmaga ja nii ei olda kinni ELi ettekirjutus-tes.

Väikefarmide sulgemise ja suurte moodustamise prot-sess on toimunud 1950. alates. 1970–1990 kadus igal aas-tal 2600 talufarmi, enamasti võeti need suuremate farmidepoolt üle. 20. saj esimesel poolel oli Taanis 200 000 farmikeskmise suurusega 16 ha, 1997. a oli alles 60 900 farmikeskmise suurusega 44 ha. 2010. a andmetel on kõige roh-kem vähenenud 5–10 ha suuruste farmide arv, samas ontõusnud kõige rohkem üle 200 ha suuruste farmide arv.Seega on praegu farmi keskmine suurus 65 ha. Suuremadfarmid keskenduvad aina enam ühele tootmisele, näitekskõigest 3% farmidest peavad nii sigu kui lehmi. Sigadest77% elab farmides, kus on enam kui 2000 siga.

Tootmine on intensiivne, 63% maast kasutatakse toot-miseks. Toitu toodetakse u 15 mln inimesele, seda onkolm korda rohkem, kui Taanis inimesi elab. Põllumajan-duse eksport on viimased aastad jõudsalt kasvanud, ulatu-

des 16 mld euroni 2011. a – siia alla kuuluvad lisakstoidule ka kõik lisaärid, alates söötadest, lisanditest jaravimitest kuni masinate ja tarvikuteni. Kokku moodustabkogu põllumajanduse ja toidu eksport 20% kogu riigi eks-pordist.

Taani põllumajandus on väga mitmekesine. Tegeldaksetõuaretusega ja kasvatatakse piimakarja, lihaveiseid, sigu,linde, karusnahaloomi (eelkõige mingid) – need kõik too-davad suuresti ka ekspordiks. Välisturgudel on eriti kõr-gelt hinnatud Taani seemned – muru, ristik ja lilled.

Kuna farme jääb iga aastaga vähemaks ja nad lähevadaina suuremaks, siis see on kaasa toonud loomakasvatusekiire tõusu ja kulude kokkuhoiu. Piimafarme on registree-ritud täpselt 3953, keskmiselt 130 looma farmis. Aastastoodavad 400 000 piimaveist u 4,7 miljardit kilogrammipiima – selle toodangumäära on EL ette kirjutanud. Liha-veiseid viiakse aastas tapamajja 550 000, kellest saadakse142 mln kilo liha. Tapamajja viidavate loomade arv onaastatega vähenenud ja lihatoodang suurenenud, sest loo-mad lähevad aina suuremaks.

Pool põllumajandusmaast on vilja all, enamasti sobibkasvatada nisu ja otra. Rohtu ja maisi kasvatatakse silojaoks u 780 000 ha. Ekspordiks kasvatatakse rapsi, suhk-rupeeti ja laia sortimendiga rohuseemneid. Juurvilja jakartuli all on 60 000 ha. Vilja ja taimede toodangust läheb80% loomasöödaks sigadele ja veistele.

Taani põllumehed on koondunud suurtesse kooperatii-videsse, mille kaudu nad kontrollivad tootmisprotsesse jaturundust. Kooperatiivide omanduses olevatele meierei-dele ja tapamajadele kuulub 90% turuosast. Kooperatiivi-desse on koondutud juba 150 aastat ja tänapäevaks onühinemiste ja ühtlustamise kaudu osadest neist saanudglobaalsed ettevõtted. Kooperatiivide kogutulu moodus-tab Taani riigi SKT-st 10%. Kuigi tegemist on maailmasuurimate toidutootmise ja -ekspordi ettevõtetega, majan-davad nad endiselt väikefarmidest koosneva kooperatiivipõhimõttel – kõik farmerid on osanikud, vabatahtlikult jaavalikult, ning kehtib demokraatia – ühel farmeril on ükshääl, olenemata sellest, kui suur või väike tema farm on.Suurimad kooperatiivid on Arla Foods, Thise, DLG jaDanish Crown.

2011. a oli Taanis 2650 sertifitseeritud mahefarmi ja 7%põllumajandusmaast haritakse mahedalt. Mahefarmidetoorpiim moodustab u 10% kogu piimatoodangust.

Õppereisi esimesel päeval külastati põllumajandus-näitust Herningenis, kus olid esindatud kõik põlluma-jandusloomad peale sigade, kokku 2467 looma, neist liha-veiseid 448. Meile tuntud lihaveisetõugudest võistlesiderinevates vanuseklassides parima tiitlile kokku 104 li-musiini, 60 simmentali, 55 herefordi, 48 heledat akvitee-ni, 44 šaroleed, 36 aberdiini-angust, 24 deksterit, 23 šotimägiveist, 14 piemonti, 8 galloveid ja 7 šorthorni. Erili-selt hakkas silma limusiini ja simmentali tõu hea esinda-

20


Foto 1. Herefordi pull Niels Nielseni karjas (P. Kottisse)

K R O O N I K A

tus. Veised olid hästi treenitud ja ettevalmistatud näitu-seks. Toimus kohtumine Jorgen Skov Nielseniga, kes an-dis ülevaate Taani lihaveisekasvatusesest ja Viking Gene-ticsi tööst.

Jakob Ravnni farm (Birkely Limousine) on asutatud1992. a ja karjas on 25 limusiini tõugu ammlehma, kespoegivad detsembrist maini. Parimad vasikad müüaksearetuseesmärgil Taani limusiini ühingule. Tõuloomi oneksporditud Itaaliasse, Saksamaale, Soome ja Balti riiki-desse, samuti on mõnel korral müüdud ka embrüosid.Aretuseesmärgiks on suured ja pika kerega loomad, lailaudjas ning korrektne välimik. Emaomadused ja piima-toodang on samuti omadused, millele ei tehta järeleand-misi. Uut aretusmaterjali valitakse põhiliselt Prantsus-maalt. Farmi kodulehekülg: www.birkelylimousine.dk.

Hans Jorgen Jenseni farm (Hjulgaarden Angus andSimmental) on ostetud 2008. a. Algul osteti 37 aberdii-ni-anguse tõugu lehma ja nende baasil jätkati aretustööd.Hiljem osteti 40 embrüovasikat Kanadast, USA-st, Šoti-maalt, Inglismaalt ja praegune aretustöö toimub nendeparimate järglaste alusel. Karjas on ka 15 simmentali tõu-gu ammlehma.

Taani lihatõugu pullide katsejaama (AalestrupAvlsstation) põhieesmärk on geneetiliselt parimate pulli-de valik, et neid kasutada pärast katsetulemuste selgumistViking Geneticsi seemendusjaamas. Pullid registreeritak-se katse jaoks enne nende kuuekuuseks saamist ja ennekatse algust läbivad nad karantiinilaudas veterinaarseduuringud. Katse algab, kui pullid on seitsme ja poole kuuvanused, ning kestab, kuni pullid on kaheteistkümne kuuvanused. Katseperioodi vältel uuritakse nende juurdekas-vu, lihakust, söödakasutust, söödaväärindust ja samutiregistreeritakse võimalikud haigusjuhud. Nende andmetealusel saavad pullid eespool toodud tunnustele aretus-väärtuse ja päritavuskoefitsiendi. Samuti pööratakse tähe-lepanu pullide käitumisele ja iseloomule. Katse lõpulklassifitseeritakse pullide välimik lineaarse hindamissüs-teemi alusel. Arvutatakse välja pullide katse maksumus(kaasa arvatud söödamaksumus, transport, kindlustus).Katse kogumaksumus ühe pulli kohta on 9500 Taanikrooni.

Hans Ulrik Lund farmi (Enghavegaard Blonded´Aquitaine) omandas perekond 1902. aastal ja praegupeab seda neljas põlvkond. Farmil on 30 ha põllumaad ja10 ha metsa, samuti renditakse 5 ha rohumaid, 16 hakasvatakse maisi, 5 ha varast otra ja 8 ha kõrrelisi rohusilojaoks. Farmi põhieesmärk on kasvatada väga hea välimi-kuga veiseid näituste jaoks ja neid hiljem tõuloomadenamüüa. Puhtatõulised heleda akviteeni tõugu veised onpärit Prantsusmaa ja Taani parimatest karjadest. Praeguon karjas 15 ammlehma, kokku 40 veist. Sellest karjast oneksporditud tõuloomi Saksamaale, Austriasse, Tšehhi jaTaani.

Jens Peder Boyseni farm (Birkelund Blonde d´Aqui-taine) alustas heleda akviteeni tõugu veiste kasvatamist19 aastat tagasi, kui osteti esimene ammlehm. Praegu onkarjas 12 ammlehma ja nende järglased. See on hobifarm.Hele akviteeni tõug valiti hea juurdekasvu, hea sööda-kasutuse ja liha vähese rasvasisalduse pärast. Samuti osa-letakse alates 1999. aastast Taani rahvusvahelisel näitu-sel.

Anders Elmholti farm (Ostelvang Simmental) suuru-sega 20 ha osteti 1988. aastal. 1992. aastal alustati sim-mentali karja aretusega ja 1995. aastal osaleti esimestkorda Taani rahvuslikul näitusel. Karja suurus on kuni 24ammlehma. Karjas kasutatakse palju testpulle ja farmiston läinud u 40 pulli katsejaama, kellest neli on VikingDenmark välja valinud aretusprogrammidesse. 2011. aosteti teine farm suurusega 14 ha ja renditi veel 36 hamaad. Kokku on 70 ha haritavat maad, millest 15 ha kas-vatatakse nisu, 23 ha otra ja 10 ha maisi, ülejäänud onrohumaa all.

I/S Kjargaardeni vasikate nuumakompleks kuulubneljale omanikule, igale neist kuulub vähemalt üks farmkoos hoonetega, mis on renditud I/S Kjargaardenile, sa-muti kõik masinad ja loomad. Kokku töötab seal viiesüksuses 20 töötajat.

• Aastas ostetakse 3500 2–6 nädala vanust vasikat.• Ostetakse 14 kg kaaluvad põrsad – 30 000 aastas.• Maad on kasutuses 1426 ha.• Korraldatakse õppepäevi.Chr. Erik Boege farm (Ryde Limousine) osteti

1970. a, traditsiooniliselt peeti piimalehmi, sigu ja kanu.1980. a osteti esimene puhtatõuline limusiinimullikas japärast seda nende arvukus suurenes. Alates 1989. aastastpeetakse farmis ainult limusiine. Aastate jooksul on farmosalenud paljudel rahvuslikel näitustel heade tulemustega– võidetud on tšempionitiitleid kui ka teisi auhindu. Sa-muti on saavutatud häid tulemusi Prantsusmaa näitustel,näiteks on pulli Ryde Uranus embrüoid, spermat ja järgla-si müüdud üle maailma ja ta oli Taani limusiinide põlvne-mises kõige rohkem kasutatud pull. Praegu on farmis 11ammlehma ja pererahval on põhitöö väljaspool farmi.

Kjeld Jenseni farmis (Groenbjerggaard) peetakse 100limusiini ammlehma ja lisaks on ka väike nuumakomp-leks, kus nuumatakse aastas 250 vasikat. Põllumaad on170 ha, kus kasvatatakse teravilja ja maisi. Limusiinidekasvatusega alustati 20 aastat tagasi ja 2007. aastal ehitatiuus farm. Tähelepanu pööratakse aretusele ja osaletakseka Herningi rahvusvahelisel põllumajandusnäitusel. Pari-mad pullid, keda selles farmis on aretatud, on saadetudTaani katsejaama Aalestrupis. Viimane pull oli nendestGronberg Hugo, kelle keskmine massi-iive päevas oli2476 grammi.

Steen Joergenseni farm (šarolee) on ostetud 1986. aastalja nii perenaisel kui peremehel on põhitöökohad väljas-pool farmi. Farmis on 30 šarolee tõugu ammlehma ja

21


Foto 2. Õppereisist osavõtjad (T. Raudsepp)

järglased nuumatakse kohapeal. Kombinaati viiakse nuu-matud veised vanuses üks kuni poolteist aastat. Igal aastaltuleb viis mullikat põhikarja. Karjas kasutatakse kahtearetuspulli, kes on testitud Aalestrupi katsejaamas. Far-mis on ka 60 kana, munad müüakse ostjatele otse farmist.Farmile kuulub 27 ha põldu ja renditakse 45 ha karjamaid.Omandis olevatel maadel kasvatatakse põhiliselt rohu-sööta ja teravilja.

Niels Nielseni farmi (Kragelund Hereford) osteti 1974.aastal kaks puhtatõulist herefordi pulli, keda kasutatipiimalehmade paaritamiseks. 1976. aastal osteti juurdemõned herefordi ammlehmad. 2000. aastal võttis NielsNielsen oma isa farmilt üle 23 ammlehma, nii suur ongipraegu kari. 2003. aastal sündis selles karjas pull Krage-lun Tarzan, keda hakati kasutama ka seemendusjaamas jamüüdi hiljem Saksamaale. Osaletakse edukalt Taani rah-vusvahelisel põllumajandusnäitusel Herningenis.

Mogens Pederseni farm (Vaselund Limousine) pind-alaga 92 ha omandati 1992. aastal. Varem oli see olnudsuuretoodanguline taani punase holsteini piimafarm, kuskasvatati ka šarolee ja belgia sinist lihaveisetõugu. Farmishakati kasvatama simmentali tõugu lihaveiseid, aga kunaneil oli palju probleeme poegimistega, siis valiti uuekstõuks limusiin. Nüüdseks on karjas 30 puhtatõulist limu-siini ja 8 muud tõugu ammlehma. Kasutatakse 40 hamaad, millest enamik on rohumaade all. Kasvatatakse ka

otra ja nisu. Eesmärgiks on nuumloomade kasvatamine,kuid järjest suuremat tähelepanu pööratakse aretuslooma-de kasvatamisele. Aretuseesmärgiks on kasvatada vägahea välimikuga, suure piimakusega ja hea juurdekasvuganudisid loomi. Noorloomad saavad tapaküpseks 14–16kuu vanuselt ja nende lihakehad kaaluvad siis 400–500 kg.

Õppereis andis ülevaate Taani lihaveisekasvatusest jarikkalikke teadmisi, mida saab rakendada Eestimaal.

Augustis avati mitu uut veisefarmiTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

Viimasel kümnendil on uusi lihaveisefarme Eestis raja-tud kümmekond, neist enamik viimasel kahel aastal.

Augustis toimus mitu uue farmihoone avamise üritust.1. augustil avati Pärnumaal Vändra vallas Lüüste külasJanne ja Villu Hansenile kuuluv lihaveisefarm. Nüüdis-aegses lihaveisefarmis on kohti 200 lihaveisele. Avisoo-ne-Tõnise talu ristandkarjas on sadakond lihaveist, kellest40 on ammlehma. Tulevikus soovitakse keskenduda li-musiini tõu aretamisele.

11. augustil avas Aravete Agro OÜ pidulikult Järva-maal Mägisel sealses suurfarmikompleksis vasika- ja poe-

gimislauda. Mägise suurfarmis on ligi 1300 lehma, kedalüpstakse lisaks 14 robotile ka lüpsiplatsil. Mägise farmi-kompleksi on arendatud mitmes etapis, lüpsiplatsiga farmvalmis 2004. aastal, lüpsirobotitega farmid 2008. ja 2013.aastal. Poegimis- ja vasikalauda töölerakendamisegamuudeti Eesti üks suurim veisefarm terviklikumaks, sestnüüd saab enam tegelda veiste taastootmise ja noorkarja-kasvatamisega. Uues farmis on kohti 204 vasikale. Lisakson piisavalt ruumi ja avarust poegimisboksides poegimis-te vastuvõtmiseks.

22. augustil avas Folia Agro OÜ Saaremaal Laimjalavallas Eesti esimese lihaveiste nuumafarmi, kus on kohti660 veisele. Plaanis on võõrutamisjärgselt kasvatadanuumpullid kuni 22-kuuseks. Aastaseks toodangumahukskavandatakse 200 tonni kvaliteetset veiseliha. Farm on

22


Foto 3. Šarolee lehmikute hindamine Herningenis (P. Kottise)

Foto 2. Hansenite pere uues lihaveisefarmis (T. Bulitko)Foto 1. Aravete Agro OÜ Mägise suurfarmi vasikalaut

(T. Bulitko)

ainulaadne Eestis, kuna varasemalt ei ole spetsiaalseltnuumveiste pidamiseks farmi ehitatud. Uues farmis onvõimalik nuumveiseid pidada rühmasulgudes ja kasutadatäisratsioonilist söötmisviisi, mistõttu saab toota ka ühtla-sema kvaliteediga veiseliha. Seni polegi lihaveisekasva-tussektoris suudetud pakkuda tellijatele püsivalt vajalikkutarnekogust ega kasvatatud piisaval arvul ühtlase kvali-teediga nuumveiseid Saaremaale rajatud nuumafarm onuueks teetähiseks lihaveiste kasvatamisel.

Praegu on Eestis üle 60 000 lihaveise, kuid korralikultlõppnuumatud veiste osakaal on väike. Folia Agro OÜkoostööpartner AS Tuule Grupi juht Vjatšeslav Leedomärkis oma sõnavõtus, et ettevõttel on plaan ka tulevikusuusi nuumafarme rajada.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu soovib edu ja jõudukõikidele uute farmide rajajatele ning head karjaõnne.

Euroopa anguse foorum 2014Jane MättikuKuusiku talu

Euroopa anguse üle aasta korraldatav foorum toimus14.–17. augustini Soomes. Lisaks korraldajariigile olidesindatud veel aberdiini-anguse kasvatajad kuuest Euroo-pa riigist – Tšehhist, Taanist, Norrast, Iirimaalt, Portuga-list ja Eestist, kokku üle 60 inimese. Märkimisväärseksvõib pidada Eesti lihaveisekasvatajate esmakordset osa-

võttu sellest üritusest. Osalesid aberdiini-anguse kasvata-jad, kes on Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ja ka aberdii-ni-anguse klubi liikmed, ning Eesti TõuloomakasvatajateÜhistu esindaja.

Kolme sisutiheda päeva jooksul läbiti bussiga riigilõunaosas 1300 kilomeetrit, mis võimaldas tutvuda Soo-mele iseloomuliku maastikuga. Külastasime nelja aber-diini-anguse tõugu lihaveiseid kasvatavat perefarmi (Va-pola Angus, Puustin Angus, Alapeura Angus ja Rauhala

23


Foto 3. Folia Agro OÜ 660-kohaline nuumafarm Saaremaal(T. Bulitko)

Foto 1. Eesti delegatsioon Euroopa anguste foorumil(T. Bulitko)

Foto 2. Anguste foorumi koosseis (T. Bulitko)

Foto 3. Aberdiini-anguse kari Soomes (T. Bulitko)

Foto 4. 800-kohaline nuumapullifarm (T. Bulitko)

Angus) ning ühte nuumafarmi (omanik Jussi Mustonen,Laitila).

Perefarmid tegelevad enamasti tõuaretusega ja nendetoodang vastab mahetootmise nõuetele, liha turustavadnad otse ostjale. Kõikides farmides jäi silma loomadeväga rahulik iseloom ja karja ühtlikkus nii loomadevälimiku kui konditsiooni poolest. Aretustöös kasutatak-se valdavalt USA ja Kanada geneetilist materjali ningenamik järglasi saadakse kunstliku seemenduse jaembrüosiirdamise teel.

Jussi Mustoneni nuumafarm Laitilas on üks Soomeuusimaid ja suurimaid omasuguste seas. Tegemist on n-ökontraktorfarmiga, mille toodang turustatakse Põhjamaa-de ühe suurima lihakontserni – HKScan – kaudu.

Koosolekul, kus iga osalejariigi esindaja andis ülevaatekohaliku aberdiini-anguse kasvatuse olukorrast ja aren-gust, määrati järgmise, 2016. aastal toimuva Euroopa an-guse foorumi korraldajariigiks Portugal.

Eesti on lehma piimatoodangult EL-i viieedukaima riigi hulgasTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

2013. aasta Euroopa Liidu piimatootmise statistikastselgus, et Eesti parandas oma mullust positsiooni. Kuiaasta varem oldi seitsmendal kohal, siis 2013. aasta tule-mustega juba viiendal positsioonil. Statistiline piimatoo-dang iseloomustab kõige paremini piimatootmissektorit,avaldades liikmesriikides olevate veiste ja piimalehmadearvu, piima kogutoodangut, tööstustele tarnitud toorpii-ma, piimatootmisnäitajad lehma kohta, karjade ja piima-lehmade struktuuri.

Euroopa Liidu liikmesriikides kokku oli mullu 87,4miljonit veist, kellest piimalehmi 23,5 miljonit. Piimaleh-made osakaal kogu veiste arvus moodustab 26,9%. Suu-rima veiste arvuga riigid Euroopas olid Prantsusmaa (18,9miljonit), Saksamaa (12,7 miljonit) ja Ühendkuningriigid(9,7 miljonit). Piimalehmade arvult olid suurimad liik-mesriigid Saksamaa (4,3 miljonit), Prantsusmaa (3,7 mil-jonit), Poola (2,3 miljonit) ja Itaalia (2,1 miljonit). Üle1 miljoni piimalehma oli veel Ühendkuningriikidel, Hol-landis, Iirimaal ja Rumeenias.

Kokku tegeleb veisekasvatusega Euroopa Liidus u 2,6ettevõtet ja farmi. Suurima veisekasvatajate arvuga riigidon Rumeenia (728 tuhat) ja Poola (514 tuhat). Kõige vä-hem on veisekasvatajaid eksootilistes saareriikides Küp-rosel (280) ja Maltal (290).

Piimalehmade osakaal üldveiste arvus oli suurim Ru-meenias, Bulgaarias, Leedus ja Küprosel, neis riikidesulatus see 44 %ni. Madalaim piimalehmade osakaal oliHispaanias, Portugalis, Iirimaal ning Ühendkuningriiki-des. Neis riikides oli piimalehmi alla 20%, mis iseloomus-tab nende maade suurt lihaveisekarja osakaalu üldveistepopulatsioonis. Mullu suurenes või ei muutunud lehmadearv kahekümnes liikmesriigis. Enim kasvas lehmade arvSaksamaal (78 000), Itaalias (66 000), Hollandis (56 000)ja Prantsusmaal (55 000). Lehmade üldarvu kahanemistoli mullu kõige enam märgata Poolas (47 000), Leedus jaHorvaatias (15 000 võrra). Osakaalult oli kahaneminesuurim uues liikmesriigis Horvaatias (8,3%), järgnesidLeedu (4,5%) ja Ungari (4,3%) protsendiga. Kogu Euroo-pa liikmesriikide piimaveiste osakaal kasvas mullu aastavarasemaga võrreldes 1,3% võrra.

Tabel 1. EL-i riikide lehmade piimatoodang

EL riigid Piimakg

Rasva%

Valku%

Kogu-toodangtuh tonni

Karjaslehmi2010*

Taani 9027 4,26 3,48 5118 133,7

Rootsi 8292 4,26 3,42 2870 61,9

Soome 8262 4,28 3,45 2330 24,3

Holland 7934 4,40 3,53 12 428 74,6

Eesti 7881 4,03 3,38 765 27,3

UK 7630 4,03 3,26 13 956 78,3

Saksamaa 7340 4,12 3,41 31 326 46,4

Hispaania 7291* 3,66 3,22 6485 30,9

Tšehhi 7287 3,89 3,40 2735 122,9

Portugal 7188* 3,81 3,27 1857 26,6

Ungari 7177 3,69 3,25 1751 21,6

Luksemburg 6795 4,14 3,36 299 55,6

Prantsusmaa 6656 3,98 3,22 24 619 45,0

Küpros 6408 3,72 3,41 157 102,6

Slovakkia 6430 3,85 3,37 932 24,5

Austria 6320 4,19 3,40 3393 11,3

Malta 6319 0,00 0,00 40 48,1

Belgia 6168 4,11 3,40 3183 45,7

Poola 5544 4,04 3,25 12 745 5,9

Leedu 5536 4,16 3,26 1748 4,1

Kreeka 5499 3,88 3,30 753 22,7

Sloveenia 5475 4,20 3,37 600 9,9

Itaalia 5413 3,79 3,37 11 228 35,2

Läti 5403 4,10 3,26 892 5,5

Iirimaa 5175 3,94 3,40 5602 58,0

Bulgaaria 3434 3,70 3,30 1087 3,9

Horvaatia 3322 3,96 3,38 551 5,1

Rumeenia 3240 3,78 3,26 3861 1,8

EL (15) 6942 4,06 3,35 125 401 42,9

EL (25) 6703 3,96 3,33 147 766 22,0

EL (28) 6517 4,05 3,35 153 265 13,5

24


Eesti on oma veiste arvukuselt Euroopa mastaapidesväga väike. Piimalehmadest vaid 0,41% ja koguveiste ar-vust u 0,3 % asuvad Eestis.

Karja struktuurilt on suurimad piimafarmid Taanis(keskmine piimalehmade arv karjas 133,7), Tsehhis(122,9) ja Küprosel (102,6). Kõige väiksemad karjad asu-vad Rumeenias (1,8), Bulgaarias (3,9) ja Leedus (4,1).Euroopa Liidu liikmesmaades keskmise farmi suurus on13,5 piimalehma. Sealhulgas 15 nn vana Euroopa Liidumaade keskmine karja suurus on 42,9 lehma.

Euroopa Liidu keskmine veiste arv ühes karjas oli 33,8.Lehma kohta piimatoodangult on edukaimad kolm Põh-

jala riiki. Sealhulgas Taani 9000-kilogrammise toodan-gutaseme ületamine on esimeseks teetähiseks Euroopas.Järgnevad väga ühtlase tasemega Rootsi (8292) ja Soome(8262). Suurte traditsioonidega piimandusmaa Hollandon neljandal positsioonil, 7934 kg. Suurim hea meel ontõdeda, et tänu mullusele edukale piimandusaastale onEesti positsioon Euroopa liikmesriikide edetabelis statis-tilise piimatootmisnäitajatelt paranenud. Eesti on sellegakindlustanud piimatootmise tasemelt lehma kohta endalekoha selgelt Euroopa parimate hulka. Lisaks ollakse liiderIda-Euroopas ja alates 2004. aastast ühinenud liikmesrii-kide seas.

Mullu suureneski piimatoodang lehma kohta kõigeenam Eestis, kus iga lehm tootis keskmisena aasta varase-mast 436 kg piima enam. Samuti oli Taani piimalehmadetoodangunäitajad mullusest 380 kg võrra suuremad. Pii-matoodangu tõusuga paistsid silma meie lõunanaabridLeedu (175 kg), Poola (144 kg) ja Läti (114 kg). Piima-toodang kahanes, võrreldes mullusega, lehma kohta kõigeenam Tšehhis (380kg), Horvaatias (319 kg), Kreekas(300 kg), Bulgaarias (278 kg) ja Itaalias (274 kg). Euroo-pa Liidu kõrgeima ja madalaima toodanguga riikide vaheon 5787 kg piima lehma kohta.

Turgu muidugi mõjutab märksa enam piima kogutoo-dangu üldmaht ja tööstustele tarnitava piima hulk. Euroo-

pa Liidus tervikuna toodeti 2013. aastal 153, 2 miljonittonni piima, millest 81,8% toodeti nn vanades Euroopamaades. Suurim piimatootja Euroopas on Saksamaa (31,3miljonit tonni), tootes 20,4% kogu Euroopa Liidu piimast.Järgnevad Prantsusmaa, Ühendkuningriigid, Holland,Poola ja Itaalia. Need on liikmesriigid, kus piima kogu-tootmismaht on suurem kui 10 miljonit tonni aastas. Seekuuik toodab u 69,3% kogu Euroopa piimast. Sellise toot-mismahuga avaldavad nad suurt mõju kogu Euroopa pii-mandusele. Keskmisena suurenes Euroopa Liidus piima-toodangu üldmaht aastaga 1% võrra.

Tööstustele tarniti kokku 141,7 miljonit tonni piima,mis moodustab mullu 92,5 % toodetud toorpiimast. Osa-des liikmesriikides on selgelt iseloomulik, et tööstusteletarnitav piimamaht on suhteliselt tagasihoidlik. Rumee-nias vaid 22,7% ja Bulgaarias 45,4% toodetud piimastmüüakse töötlevale tööstusele. Ka on neis liikmesmaadesveisekarjad väga väikesed, mis annab võimaluse tegeledasuuremal määral otseturustamisega. Leedu, Ungari jaPoola tarnivad tööstustele alla 80% oma piimatoodan-gust.

Loodetavasti ei mõjuta Venemaa-suunaline kaubandus-embargo meie piimatootmise arengut selliselt, et meieväikeriigi olulisema põllumajandustootmisvaldkonnaedukas arengufaas saaks kahjustatud määral, mis meietootmistaset ja põhikarja kahandama sunniks. Eesti edu-loos ei ole palju valdkondi, kus me saaksime võrreldaennast Euroopa parimate riikidega. Piimandus seda on jatänu meie piimatootjatele ja piimandussektori märki-misväärsetele pingutustele arendada valdkonda ja kasuta-da olemasolevaid oskusi ja teadmisi ning looduslikke res-sursse, väärindades seda hindamatuks inimtoiduks. Sel-leks kõigile sektoris tegutsevatele osapooltele jõudu javastupidavust ka muutlikul ärimaastikul tegutsemisel.

Inbriiding eesti maatõugu veistelPm-mag Käde KalameesEK Selts

Eesti Maakarja Kasvatajate Selts soovis 2012. a teadaeesti maatõu inbriidingutaset, sest viimased kümme aastatoleme võinud kasutada ainult kohalikke maatõugu pulle,kuid nii väikese tõu puhul on raske vältida sugulusaretust.Seega koostasime stipendiumi statuudi, et Eesti Maaüli-kooli magistrandid saaksid konkureerida töö tegemisel.2000-eurose stipendiumi omanikuks sai Kerly Saarna,kes kaitses 27. augustil magistritööd „Inbriiding eestimaatõugu veistel“. Magistrandi juhendajateks olid profHaldja Viinalass ja doktorant Krista Rooni. Oponendiksoli pm-mag Tõnu Põlluäär.

Magistritöö eesmärk oli määrata inbriidingutase eestimaatõugu veiste populatsioonis, kirjeldada muutusi jahetkeolukorda ning anda ülevaade inbriidingu mõjusttõule, rakendades selleks programmi EVA Interface 2.0.

Kerly Saarna uuringusse oli kaasatud tõuraamatu A- jaB-osasse kuuluvad maatõugu veised ja nende eellased.

25


Foto 1. Vasakult M. Kalamees, Kerly Saarna, M. Ots, K. Rooni,K. Kalamees ja T. Põlluäär (M. Kalamees)

Töötluse tulemusena kaasati analüüsi 4646 veist, sh 4320lehma ja 326 pulli. Analüüsi põhjal on eesti maatõuguveiste keskmine inbriidingukoefitsient madal ning popu-latsiooni elujõulisusele see ohtu ei avalda.

Pärast EK Seltsi taasasutamist on hakanud paranemapõlvnemisandmete ülesmärkimine. Olulist mõju onavaldanud ka eesti maatõugu veiste aretus- ja säilitus-programmi loomine ning selle järgimine. 2013. aastaseisuga on 83,6% põlvnemisandmetest täielikud ja teadaon seitsme põlvkonna andmed. Seega saab väita, et järjestrohkem on teada eesti maatõugu veiste põlvnemisand-meid, mis annab populatsioonist täpsema ülevaate. Efek-tiivne paaride valik ja tõu ajaloo jooksul kasutatud impor-ditud geneetilise materjali mõju on juhuslikust geenitrii-vist põhjustatud inbriidingu alla surunud. Kui arvestadanii selektsioonist kui juhuslikust geenitriivist põhjustatudinbriidingut, oli 2013. aastal keskmine inbriidingukoefit-sient 0,02, mis ei põhjusta populatsioonis inbriidinguohtu(K. Saarna).

Uurimistulemuste põhjal tegi magistrant järgmised jä-reldused ja ettepanekud.

• Inbriiding on eesti maatõugu veiste populatsioonisaja jooksul tagasihoidlikult kasvanud.

• Viimaste aastatega on laienenud põlvnemisandmeteülesmärkimine (registreerimine), mis loob täpsema üle-vaate inbriidingu olemasolust karjas.

• Eesti maatõugu veiste populatsioonis on inbriidingu-tase madal ja vajadust verevärskenduse järele ei ole.

• Üks viis inbriidingu jälgimiseks on kasutada prog-rammi EVA Interface 2.0.

• Vaatamata madalale koefitsiendile võib inbriidingnegatiivselt mõjuda tõu geneetilisele variatsioonile, sestpopulatsioon on väike ja suletud.

• Tõust parema ülevaate saamiseks ja efektiivsemakstõu säilitamiseks tuleks rakendada meetmeid (nt sidudaohustatud tõugude toetuse maksmine jõudluskontrollitegemise kohustusega), et kõik maatõugu lehmad oleksidjõudluskontrollis.

Kerly Saarna magistritöö põhjal võime väita, et eestimaatõu aretajad, eriti tunnustatud tõufarmid ja jõudlus-kontrolli tegijad, on teinud tublit tööd. Soovitusliku sper-majaotuskava kasutus on vältinud sugulusaretust. Teisestküljest aga läheb edaspidi järjest keerukamaks sugulus-aretuse vältimine, kuna tõus on ainult kuus pulliliini jatõug on suletud. 2014. aastal saame pulliemasid validaainult 366 jõudluskontrollialuse lehma hulgast (tõuraa-matu A- ja B-osa). See nõuab eesti maatõu aretajatelt jasäilitajatelt ka edaspidi kohusetundlikku tööd ja aretus-pullide soovituste järgimist.

ETKÜ uue nõukogu esimene koosolekTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

10. septembril toimus ETKÜ uue nõukogu esimenekoosolek. Nõukogusse kuulub 15 ühistu liiget. Nõukogukoosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Nõuko-gu liikmete juhitavates ettevõtetes on 10 662 ehk 11,5%piimalehmadest ja 1% lihaveiste populatsioonist Eestis.

Päevakorras oli nõukogu esimehe ja aseesimehe valimi-ne. Nõukogu esimehe kohale esitati Aavo Mölderi kandi-datuur. Teisi kandidaate ei esitatud. Ühehäälselt kinnitasnõukogu Aavo Mölderi nõukogu juhiks järgnevaks viieksaastaks. Mölder on olnud ETKÜ nõukogu esimees alates2002. aastast, mil toimus kahe veiste aretusorganisatsioo-

ni ühendamine. Nõukogu aseesimeheks valiti Tõnu Post(Kõljala POÜ).

Teiste teemadena arutleti nõukogus JõudluskontrolliKeskuse võimalikku omandivormi muutust. ETKÜ-le onpakutud osalust loodavas riigi äriühingus. Nõukogu andisjuhatuse esimehele volituse läbirääkimiste pidamisekspõllumajandusministeeriumiga.

Lisaks vaagiti olukorda piima- ja lihaveisekasvatusesektoris. Arutleti kujunenud turuolukorda pärast Vene-maa poolt toidukaupadele kehtestatud embargot, samutituruvõimalusi tõu-, nuuma- ja tapaveistele.

Tutvuti ka ETKÜ seemendusjaama tegevusega ja nõu-kogu liikmetele esitleti parimaid aretuspulle.

Parimad noored tori hobused sirguvadJärvamaal ja UkrainasKrista SeppEHS tori hobuste tõuraamatu tõukomisjoni liige

Tori tõugu noorhobuste jõudluskatsete finaal toimusid20. augustil Tori hobusekasvanduses.

Tori tõugu hobuste tõuraamat on kaheosaline, jagatuduniversaalsesse suunda ( TA) ja aretussuunda (TB) kuulu-vate hobuste vahel. Mõlema tõuraamatu osa noorhobuste

paremik selgitatakse kaheaastaste märade ja täkkude ar-vestuses.

Esmakordselt osales konkursil välismaal kasvatatudtori hobune. Ukrainas Lvovi lähistel põllumajandusette-võtet pidav ja nelja tori hobust kasvatav Bogdan Dubne-vich tõi Torisse kaheaastase täku Afon, kes on Saksamaaltimporditud hannoveri täku Fiorano ja tori mära Angoola24 923 T järglane. Afon tunnistati parimaks tori tõugu

26


noortäkuks. Tori hobuste kasvatamist Ukrainas tunnustaska Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, auhinna andis üleETLLi president Olev Saveli.

Hindamiskomisjon tunnustas 2014. aasta parimatekstõuraamatu universaalse suuna noorhobusteks Maie Kukearetatud täku Asmose, kes on Aacheni 13 739 T järglane,ja märadest Peeter Nurmiku aretatud Belena, Briljanti13 623 T järglane.

Universaalse suuna tori hobustest olid konkursil mit-med tõu genofondi säilitamiseks vajalikud noored täkud –Heimthal (Heimtali Hk), HellBoy (Kristi Treumuth) jaSultan (Ly Animägi). Viimastel aastatel on universaalsesuuna aretuses silma paistnud täku Aachen 13 739 T (are-taja Andres Kallaste ja omanik OÜ Horse (esindja MaarioLaas) järglased. Tänavu olid Aacheni järglased kaks pare-mat täkku – võitja Asmos (M. Kukk) ja reservvõitja Ach-tung (A. Kallaste hobusekasvandus) universaalse suunaesindajatena ning OÜst Topi Mõis (Andres Vaan) tõuraa-matu aretussuuna konkursi reservvõitja Artefakt.

Märade konkursil said kõrge hinnangu 2009. aasta pari-ma tori tõugu noortäku President 13 755 T esimese aastajärglased. Kalju Laiapea aretatud mära Palestina oli üks

konkursi parimatest, väga hea kehaehitusega, tõu- jamäratüübiga hobune.

EHS aretustöö juhataja Andres Kallaste sõnul on KaljuLaiapea mitte ainult parim tori tõu aretaja aastal 2014,vaid tema panus tori tõu säilitamisse on väärt elutöö pree-miat.

Tõuloomad Tartu sügisnäituselEmeriitprof Olev SaveliETLLi president

Septembrikuu esimene laupäev kutsub rahvast maalt jalinnast Ülenurmele, et maha pidada Tartu sügislaat ja tõu-loomade näitus. Sügislaat toimus 20. ja koos tõulooma-dega 18. korda. Tegelikult toimus tõuloomade näitus juba23. korda, sest viiel korral peeti seda Tallinna lähedal Lui-gel.

Sügisilm oli kuldne, mõõduka temperatuuriga ja vaiksetuulega. Areenil loomade demonstreerimiseks väga so-biv. Eesti Põllumajandusmuuseum oli sel aastal program-mi huvitavalt kokku pannud, enne loomade ja loomakas-vatajate esitlemist laulsid tund aega Ivo Linna ja AntiKammiste, pärast aga ansambel Kõrsikud. Sellega olidkülastajad „surutud“ püsivalt kohal olema, mistõttu areeniümbritses peaaegu muutumatu vaatajaskond.

Traditsiooni kohaselt tutvustati esitlusringis loomi, ena-mik neist olid saavutanud vabariiklikul konkursil auhin-nalise koha, ja nende omanikke, igas tõus tunnustati selleaasta parimat aretajat.

Tiitli parim tõuaretaja 2014 said:• eesti valgepealine tõug – Margus Keldo, Tsura Talu

OÜ, Valgamaa• eesti tumedapealine tõug – Lilien Veske, Suur-Närs-

ka talu, Viljandimaa• lihakanakasvatuses krossi Ross lihakanad – AS

HKScan Estonia (end. AS Tallegg), Harjumaa• vutikasvatus – Järveotsa Vutifarm OÜ, Tartumaa• küülikukasvataja – Janika Roops, Tartumaa• tšintšiljakasvataja – Silja Trahv, Küüniniidu talu,

Valgamaa

• eesti maatõugu veised – Piret Alfhtan Massiaru POÜ,Pärnumaa

• eesti punane tõug – Birgit Aasmäe, Eerika Farm OÜ,Tartumaa

• eesti holsteini tõug – Mall Rodim, Tartu AgroAS Rahinge farm, Tartumaa

• lihaveisekasvatus – Aberdeen Top Genetics OÜ,Jõgevamaa

• eesti hobune – OÜ Tihuse turismitalu, Martin Kivi-soo, Saaremaa

• eesti raskeveohobune – Hannes Kivil, Ida-Virumaa• tori hobune – Kalju Laiapea, Raplamaa• trakeeni hobune – Mirje Särev, Raplamaa• araabia hobune – Elle Lassi, HarjumaaSelle aasta tõuloomade näituse kurva eripära kujundas

Aafrika katku oht – tõusigu ei tohtinud esitleda, isegi sea-kasvatajad vältisid näitust. Vahelduseks toodi areenileküülikud ja tšintšiljad, keda kasvatajad esitlesid süles.Tšintšiljad ületasid meediakünnise, nende fotosid kohtasväikeses ja suures Postimehes. Aga televisioon ei jõudnudkuidagi kohale, ilmselt nende huvikünnis on veelgi kõr-gem.

Järgnevalt loetelu osalenud loomakasvatajatest ja nendeesitletud tõugudest või tõuloomadest.

LambadTsura Talu OÜ, Margus Keldo, Valgamaa

eesti valgepealine jäär ja tekseli jäärLilien ja Aivar Veske, Suur-Närska talu, Viljandimaa

eesti tumedapealine uttLeonid Kirss

tumedapealine jäär ja suffolki jäär

27


Foto 1. Tori tõugu täkk AFON, aretaja Bogdan Dubnevich(K. Sepp)

KitsedÜvasi Talu OÜ, Anne Grünberg ja Merike Bakhoff

Lammaste esitluse ajal pügas Mehis Tamsalu kiires-ti kolm lammast.

LinnudAS HKScan Estonia (end AS TALLEGG) – krossi Ross

vanemkarja lihakanadLinnu Talu OÜ – krossi Hy-Line munakanadÄntu Mõis OÜ – Lohmann Browni mahekanad, oma-

nik Jüri SildJärveotsa Vutifarm OÜ – eesti vutid, prantsuse lihavu-

tidEha Treieri Äksi Vutifarm – eesti vutid, omanik Eha

TreierJaaniroatu talu – hobilinnud, omanik Valeri KostinKarusloomadOÜ Võsu Farm Järvamaa – prantsuse päss, uusmere-

maa valge, kalifornia, lõvilakk, kääbus liblikküülikJanika Roops, Tartumaa – prantsuse päss, suur hele hõ-

beküülik, reksküülik, angoora,Külli Kersten, Tartumaa – tšintšiljaSilja Trahv, Küüniniidu talu, Valgamaa, – tšintšiljaVeised (iga osaleja järel on 2013. a jõudlusandmed:

aastalehmade arv, piimatoodang, piimarasvatoodang ja-sisaldus, piimavalgutoodang ja -sisaldus, piima rasva- javalgutoodang)

Eesti maatõugIlse Gošovski Harjumaa

20-5461-4,21-230-3,25-177-407Murel EK 11122593B, Viss 2014;Milla EK 127321166B, reservviss 2014Eerika Farm OÜ Tartumaa

5-5318-4,83-257-3,88-206-463Kalli EK 11300939B, Viss 2013Loodimäe OÜ Tartumaa

4-4480-4,22-189-3,18-142-332Eesti punane tõugTartu Agro AS Tartumaa

516-10 917-3,95-431-3,42-374-805Killi EE 11450634, 2012 – esmapoeginud lehmad

I koht, 2013 – noored lehmad I koht, P K Viss, 2014 –täiskasvanud lehmad II koht, EPK reservviss

Eerika Farm OÜ Tartumaa19-9005-3,97-358-3,51-316-674

Avo Kruusla Põlvamaa254-9617-3,86-372-3,53-339-711

AT&MK OÜ Põlvamaa21-7665-4,03-309-3,63-278-587

Peri POÜ Põlvamaa119-9806-4,31-423-3,35-328-751

Lea Puur Viljandimaa8-11 703-3,74-438-3,52-412-849

Kuustemäe OÜ Võrumaa43-8864-4,18-370-3,55-314-685

Muda-Miss EE 8368553, 2012 – täiskasvanud lehmadI koht, EPK reservviss, 2013 – täiskasvanud lehmadII koht, 2014 – täiskasvanud lehmad I koht, EPK Viss

Eesti holsteini tõugTartu Agro AS Tartumaa

741-11 779-3,74-441-3,35-394-835Lindi-Red EE 10498286, 2011 esmaspoeginud lehmad

võitja; E H F Viss 2011, 2012 noored lehmad II koht,2013 täiskasvanud lehmad III koht, 2014 täiskasvanudlehmad võitja, EHF Viss

Torma POÜ Jõgevamaa634-11 040-4,19-463-3,37-373-836

Krootuse Agro AS Põlvamaa352-9502-3,99-379-3,49-332-711

Avo Kruusla Põlvamaa354-10 633-3,61-384-3,41-363-747

Põlva Agro OÜ Põlvamaa1135-10 706-3,95-423-3,25-348-770

LihaveisetõudTopi Mõis OÜ, Aberdeen Top Genetics OÜ, Tsura talu

OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Semo OÜ, PiiraTalu OÜ

HobusedEesti hobuneMari-Anna Marttila: mära Airiin – noorhobuste jõud-

luskatsetel 2014 I auhindLiina Lasn: Tormis EEesti raskeveohobuneAndres Supp: Nevrik 2207 ER, parim noortäkk 2014,

Noori, parim noormära 2014Tori hobuneMaie Kukk: Asmos, parim noortäkk 2014; Peeter Nur-

mik: Belena, parim noormära 2014Trakeeni tõugOÜ Heimtali Hobusekasvandus: täkk Arlich ja mära

Premia, noorhobuste jõudluskatsed 2013 I auhindAraabia täisvereline hobuneMaie Kukk: mära Virginia OX, parim araabia täisvere-

line hobune 2012, 2013Käsitsilüpsi võistlusel konkureerisid viis naist, ei ühtegi

meest. Võitjaks tuli jälle Tiia Hallik Eerika Farmi OÜst,kes ületas konkurente kahekordse piimakogusega ühemi-nutilüpsil.

Lemmiklooma valikuks toodi areenile nii väikesi (tšint-šilja) kui suuri (raskeveohobune Noori), aga ka vahepeal-seid (kolm vasikat ja kitsetall) loomi. Hilinemisega jõudisareenile ka limusiinipull. Plaksumeetrit hindasid publikukolm esindajat. Kolme vooru järel osutus võitjaks Üvasitalu OÜ kitsetall.

28


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, MattiPiirsalu, Krista Sepp, Külli Vikat, Olev Saveli (peatoime-taja) ja Eha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

ETLL · 2014. 9. 15. · Näitajad 2013 2014 2013/2014 +/– % Veised 259,7 271,1 11,4 104 sh...

Documents

Transcript of ETLL · 2014. 9. 15. · Näitajad 2013 2014 2013/2014 +/– % Veised 259,7 271,1 11,4 104 sh...