ESTER SÕRMUSESTER SÕRMUS

UURIMUSTÖÖ KAVA KOOSTAMINEUURIMUSTÖÖ KAVA KOOSTAMINE

REFEREERIMINEREFEREERIMINE

VIITAMINEVIITAMINE

KASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIKKASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIK

ALLIKAKRIITIKAALLIKAKRIITIKA

Autori tuntus ja autoriteetAutori tuntus ja autoriteet Allika vanusAllika vanus

– Võimalikult uudneVõimalikult uudne– Algupärane (võib ka vana)Algupärane (võib ka vana)

Allika usutavus – kirjastuse tuntusAllika usutavus – kirjastuse tuntus

Tuleb püüda kasutada kõige Tuleb püüda kasutada kõige värskemat, tuntud teaduslikest värskemat, tuntud teaduslikest ajakirjadest pärinevat ainestikku!ajakirjadest pärinevat ainestikku!

KAVA KOOSTAMINEKAVA KOOSTAMINE

LIIGENDUSVIISIDLIIGENDUSVIISID1.1. Ajaline e kronoloogilineAjaline e kronoloogiline järjestus – järjestus – kasut. koos teiste kasut. koos teiste

võimalustega.võimalustega.

2.2. Kohast lähtuvKohast lähtuv liigendus - EV ja välismaal liigendus - EV ja välismaal – kasut. koos – kasut. koos teiste võimalustega.teiste võimalustega.

3.3. Loeteluliigendus Loeteluliigendus – üldiselt üksikule või oluliselt – üldiselt üksikule või oluliselt ebaolulisemale - ebaolulisemale - kasut. koos teiste võimalustega.kasut. koos teiste võimalustega.

4.4. Temaatiline Temaatiline e teemat eri peatükkides eri aspektidest e teemat eri peatükkides eri aspektidest arendav liigendus – võib olla raamistik, milles saab arendav liigendus – võib olla raamistik, milles saab eelnevaid liigendusi kasutada. eelnevaid liigendusi kasutada.

5.5. DialektilineDialektiline e võrdlusel, vastanditel ja vastandamisel e võrdlusel, vastanditel ja vastandamisel põhinev liigendus (küsimusi võrreldakse punkt-punktilt põhinev liigendus (küsimusi võrreldakse punkt-punktilt või nähtus-nähtuselt).või nähtus-nähtuselt).

6.6. Liigendus Liigendus tuttavast tundmatunituttavast tundmatuni e lihtsalt keeruliseni. e lihtsalt keeruliseni.7.7. Liigendused Liigendused põhjus – tagajärgpõhjus – tagajärg või nähtus – põhjus. või nähtus – põhjus.8.8. Liigendus Liigendus probleem – lahendusprobleem – lahendus või küsimus – vastus. või küsimus – vastus.

PEA MEELES!PEA MEELES!

Kasuta pealkirjas vaid peatüki sisu avavaid Kasuta pealkirjas vaid peatüki sisu avavaid sõnu, st ei tohi olla liiga üldine – lugeja sõnu, st ei tohi olla liiga üldine – lugeja peab saama ettekujutuse, millist peab saama ettekujutuse, millist probleemi käsitletakseprobleemi käsitletakse

Kontrolli, et iga alapeatükk kuuluks selgelt Kontrolli, et iga alapeatükk kuuluks selgelt planeeritud üldpeatükki, oleks selle mingi planeeritud üldpeatükki, oleks selle mingi sisuline aspekt. Üldpeatükk ja alapeatükk sisuline aspekt. Üldpeatükk ja alapeatükk ei tohi sõnastuselt olla liiga sarnased.ei tohi sõnastuselt olla liiga sarnased.

Alapeatükke peab olema rohkem kui üks. Alapeatükke peab olema rohkem kui üks. Ühe alapeatüki korral tuleb üldpeatükk Ühe alapeatüki korral tuleb üldpeatükk ümber sõnastada.ümber sõnastada.

Kasuta pealkirjastamisel samatüübilisi Kasuta pealkirjastamisel samatüübilisi vorme ja samasuguseid sümboleid.vorme ja samasuguseid sümboleid.

Märgi pealkirjades ainult olulisi asju.Märgi pealkirjades ainult olulisi asju.

NÄIDISEDNÄIDISEDTEEMA: TEEMA: KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖKODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖ

SISSEJUHATUSSISSEJUHATUS1. LASTEAIAÕPETAJA JA LAPSEVANEMA KOOSTÖÖ1. LASTEAIAÕPETAJA JA LAPSEVANEMA KOOSTÖÖ

1. 1. 1. 1. Lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad koostööpartneritena Lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad koostööpartneritena 1.11.1.1..1. Lapsevanema ootused lasteasutusele Lapsevanema ootused lasteasutusele 1.1.1.1.22.. Lasteaiaõpetaja valmisolek koostööks Lasteaiaõpetaja valmisolek koostööks

1.2.  Koostöö valdkonnad1.2.  Koostöö valdkonnad 1.2.1. Soodsa arengukeskkonna loomine 1.2.1. Soodsa arengukeskkonna loomine 1.2.2. Lapse arengu hindamine 1.2.2. Lapse arengu hindamine 1.2.3. Lapse individuaalsuse toetamine1.2.3. Lapse individuaalsuse toetamine

1.3. Kodu ja lasteasutuse koostöö meetodid1.3. Kodu ja lasteasutuse koostöö meetodid 1.3.1. Lastevanemate kaasamine õppe- ja 1.3.1. Lastevanemate kaasamine õppe- ja

kasvatustegevuste kasvatustegevuste planeerimisseplaneerimisse

1.3.2. Lastevanematele koosolekute, vestlusringide ja 1.3.2. Lastevanematele koosolekute, vestlusringide ja koolituste koolituste

organiseerimine organiseerimine 1.3.3. Lastevanematega arenguvestluste läbiviimine1.3.3. Lastevanematega arenguvestluste läbiviimine2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKAKOKKUVÕTEKOKKUVÕTEKASUTATUD KIRJANDUSKASUTATUD KIRJANDUS

TEEMA: TERVISEKASVATUS LASTEAIASTEEMA: TERVISEKASVATUS LASTEAIAS

SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS 1. TERVISEKASVATUS1. TERVISEKASVATUS

1.1.1. Tervisekasvatuse eesmärgid ja ülesanded1. Tervisekasvatuse eesmärgid ja ülesanded lasteaiaslasteaias1.1.2. Lapse tervishoid 2. Lapse tervishoid

1.1.2.12.1.. Lapse vaimne tervis Lapse vaimne tervis 1.1.2.22.2.. Lapse füüsiline tervis Lapse füüsiline tervis

1.1.3. Tervisekasvatuse valdkonnad3. Tervisekasvatuse valdkonnad 1.31.3.1.1.. Liikumine ja puhkus Liikumine ja puhkus

1.31.3.2.2.. Toitumine Toitumine 1.31.3.3.3.. Hügieen Hügieen 1.31.3.4.4.. Ohutus Ohutus

2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKAKOKKUVÕTE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS KASUTATUD KIRJANDUS

TEEMA : MUUSIKALISED TEGEVUSED LASTEAIASTEEMA : MUUSIKALISED TEGEVUSED LASTEAIAS

SISSEJUHATUS1. MUUSIKALINE KASVATUS

1.1. Muusikaline kasvatuse roll lasteaias 1.1. Muusikaline kasvatuse roll lasteaias 1.1.1. Muusikakasvatuse eesmärgid 1.1.1. Muusikakasvatuse eesmärgid 1.1.2. Muusikaõpetuse seos teiste õppeainetega 1.1.2. Muusikaõpetuse seos teiste õppeainetega

1.2. Muusikalised tegevused lasteaias1.2. Muusikalised tegevused lasteaias1.2.1. Muusika kuulamine1.2.1. Muusika kuulamine

1.2.2. Laulmine1.2.2. Laulmine1.2.3. Rütmiline liikumine1.2.3. Rütmiline liikumine

1.2.4. Mäng lastepillidel1.2.4. Mäng lastepillidel1.3. Muusikaline kasvatus vanuseastmeti 1.3. Muusikaline kasvatus vanuseastmeti

1.3.1. 1-2aastased lapsed 1.3.1. 1-2aastased lapsed 1.3.2. 3-5aastased lapsed 1.3.2. 3-5aastased lapsed 1.3.3. 6-7aastased lapsed1.3.3. 6-7aastased lapsed

2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKAKOKKUVÕTEKOKKUVÕTEKASUTATUD KIRJANDUSKASUTATUD KIRJANDUS

ANALÜÜSI!ANALÜÜSI!TEEMA: LASTE HIRMUDTEEMA: LASTE HIRMUD

SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS 1.Hirm-ebameeldiv emotsioon1.Hirm-ebameeldiv emotsioon

1.1 Hirmud väikelapse eas1.1 Hirmud väikelapse eas1.2 Hirmuafekt1.2 Hirmuafekt1.3 Stress 1.3 Stress

2.Laste hirmude põhjused ja nende avaldumine2.Laste hirmude põhjused ja nende avaldumine 2.1 Massimeedia kaudu levinud hirmud lastel2.1 Massimeedia kaudu levinud hirmud lastel 2.2 Alaväärsuskompleksi tekkimine lapsel 2.2 Alaväärsuskompleksi tekkimine lapsel 2.3 Sooidentiteet ja hirm2.3 Sooidentiteet ja hirm

3.Kodu põhjustatud hirmud 3.Kodu põhjustatud hirmud 3.1 Hirm- lapsevanema probleem3.1 Hirm- lapsevanema probleem 3.2 Pere funktsioonid 3.2 Pere funktsioonid 3.3 Lapsepõlve hirmud3.3 Lapsepõlve hirmud

KOKKUVÕTEKOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUSKASUTATUD KIRJANDUS

RÜHMATÖÖRÜHMATÖÖTeemaTeema: : Lapse arengu jälgimine lasteaiasLapse arengu jälgimine lasteaiasÜlesanneÜlesanne: rühmatööna koostada kava, kus oleks kaks peatükki, : rühmatööna koostada kava, kus oleks kaks peatükki,

esimesel peatükil 3 alapeatükki ning kõigil alapeatükkidel ala-esimesel peatükil 3 alapeatükki ning kõigil alapeatükkidel ala-alapeatükid.alapeatükid.

Näidis:Näidis:

SISSEJUHATUSSISSEJUHATUS1. .................................... (Teoreetilise osa üldine pealkiri)1. .................................... (Teoreetilise osa üldine pealkiri)

1.1. ..................1.1. .................. 1.1.1. ..............1.1.1. .............. 1.1.2. .............1.1.2. .............

1.1.3. ................ 1.1.3. ................ 1.2. .............................1.2. .............................

1.2.1. ..................1.2.1. .................. 1.2.2. .................1.2.2. .................

1.3. ...........................1.3. ........................... 1.3.1. ..................1.3.1. .................. 1.3.2. ..................1.3.2. ..................2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKAKOKKUVÕTEKOKKUVÕTEKASUTATUD KIRJANDUSKASUTATUD KIRJANDUS

TEEMAKOHANE KIRJANDUSTEEMAKOHANE KIRJANDUSBeaty, Janice J. Beaty, Janice J. (2006). (2006). Observing development of the young Observing development of the young child. child. Upper Saddle River, N.J. : Merrill. Upper Saddle River, N.J. : Merrill. Kera, Silvia. Kera, Silvia. (2004). (2004). Üheskoos teel. Üheskoos teel. Tallinn : Ilo. Tallinn : Ilo. Laps ja lasteaed. Laps ja lasteaed. (2005). Tartu : Atlex. (2005). Tartu : Atlex. Lapse kasvumapp IILapse kasvumapp II. . (2003). Tallinn : Ilo. (2003). Tallinn : Ilo. Lapse kasvumapp.Lapse kasvumapp. (2002). Tallinn : Ilo. (2002). Tallinn : Ilo. Leppik, Peep. Leppik, Peep. (1999). (1999). Lapse arendamine on huvitav. Lapse arendamine on huvitav. Tallinn : Tallinn : Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Montonen, Reet. Montonen, Reet. (2005). (2005). Lapse areng. Lapse areng. Tallinn : Ajakirjade Tallinn : Ajakirjade Kirjastus. Kirjastus. Seefeldt, Carol. Seefeldt, Carol. (2006). (2006). Early education. Early education. Upper Saddle River, N.J. Upper Saddle River, N.J. : Pearson/Merrill/Prentice Hall. : Pearson/Merrill/Prentice Hall. Tuul, Maire. Tuul, Maire. (2005). Laste arengu jälgimine(2005). Laste arengu jälgimine. . Haridus Haridus 12, 12, 13-15. 13-15. Tuulik, Maie. Tuulik, Maie. (2001). (2001). Kasvatusõpetus. Kasvatusõpetus. Tallinn : Riiklik Eksami- ja Tallinn : Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus. kvalifikatsioonikeskus.

Возрастная психология Детство, отрочество, юность. Возрастная психология Детство, отрочество, юность. (2005). Москва : Академия. (2005). Москва : Академия. Калягин, В. А. Калягин, В. А. (2005). (2005). Как организовать психологическое Как организовать психологическое сопровождение в образовательных учреждениях. сопровождение в образовательных учреждениях. Санкт-Санкт-Петербург : КАРО. Петербург : КАРО. Психолого-педагогическое консультирование и Психолого-педагогическое консультирование и сопровождение развития ребенка. сопровождение развития ребенка. (2004). Москва : Владос. (2004). Москва : Владос. Шипицына, Л. М. Шипицына, Л. М. (2005). (2005). Комлексное сопровождение детей Комлексное сопровождение детей дошкольного возраста. дошкольного возраста. Санкт-Петербург : Речь. Санкт-Петербург : Речь.

REFEREERIMINEREFEREERIMINE

VIITAMINEVIITAMINE

REFEREERIMINE KUI TSITAATIDE KOGUMREFEREERIMINE KUI TSITAATIDE KOGUM

SISULINE REFEREERIMINESISULINE REFEREERIMINE

REFEREERIMINE TEADUSTÖÖSREFEREERIMINE TEADUSTÖÖS

VIITAMINEVIITAMINE TSITAADIDTSITAADID

Tsitaadid peavad vastamaTsitaadid peavad vastama originaaltekstile originaaltekstile ja ja esitatakse esitatakse jutumärkides.jutumärkides. Viide järgneb kohe Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke.pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Viites Viites näidatakse, millisel näidatakse, millisel leheküljel/lehekülgedel leheküljel/lehekülgedel tekst tekst asus!asus!

NÄIDENÄIDE““Tallinnas eelistavad suurema sissetulekuga pered üha enam Tallinnas eelistavad suurema sissetulekuga pered üha enam eralasteaedu”eralasteaedu” (Kapp 2000:4).(Kapp 2000:4).

Tartu Ülikooli üldpedagoogika professor Edgar Krull (2000:104) on Tartu Ülikooli üldpedagoogika professor Edgar Krull (2000:104) on defineerinud arengut järgmiselt: “Areng on süsteemi (sh ka defineerinud arengut järgmiselt: “Areng on süsteemi (sh ka organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole”.integreerituse poole”.

VIITAMINEVIITAMINE REFEREERINGREFEREERING

Refereering on teise autori Refereering on teise autori mõtetemõtete, arvamuste konspekteeriv või , arvamuste konspekteeriv või kommenteeriv esitus. Refereerimise puhul jutumärke ei kasutata.kommenteeriv esitus. Refereerimise puhul jutumärke ei kasutata. Viide võib olla refereeritava teksti sees või järgneda vahetult Viide võib olla refereeritava teksti sees või järgneda vahetult refereeringule.refereeringule.

Viide pannakse ümarsulgudesse refereeritud või tsiteeritud lause või Viide pannakse ümarsulgudesse refereeritud või tsiteeritud lause või lõigu lõppu enne punkti.lõigu lõppu enne punkti.

NÄIDENÄIDEAreng on süsteemi (sh ka organismi, näieks inimorganismi) korrapärane Areng on süsteemi (sh ka organismi, näieks inimorganismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole (Krull 2000).(Krull 2000).

Refereeringu puhul Refereeringu puhul lisatakse lehekülglisatakse lehekülg siis, kui refereeringus siis, kui refereeringus esitatakse esitatakse arvandmeid, fakte, loetelusidarvandmeid, fakte, loetelusid (st kui viidatakse infole, mis (st kui viidatakse infole, mis on seotud konkreetse autoriga). on seotud konkreetse autoriga).

NÄIDENÄIDE TTallinna suurema sissetulekuga pereallinna suurema sissetulekuga peredest eelistab 80%dest eelistab 80% eralasteaedu eralasteaedu ((Kapp Kapp 2000:4).2000:4).

VIITAMINEVIITAMINE 2. autorit2. autorit - - (Kapp&Tool 2000).(Kapp&Tool 2000). 3. ja enam3. ja enam – esmane viitamine – – esmane viitamine – (Kapp, Tool, (Kapp, Tool,

Kokk 2000).Kokk 2000). Järgmided viitamised Järgmided viitamised (Kapp jt (Kapp jt 2000).2000).

Ilma autoritaIlma autorita - - tuuakse enne aastaarvu allika tuuakse enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna lisades kolm punkti. esimene sõna lisades kolm punkti. (Tallinna (Tallinna Linnavalitsus 2000:10)Linnavalitsus 2000:10) või või (Tallinna… 2000:7). (Tallinna… 2000:7).

Korduv viitamineKorduv viitamine samal lehel - samal lehel - (samas:22)(samas:22).. või või (ibid:22).(ibid:22).

Viite viitamineViite viitamine - - (viidanud Tuulik 2002).(viidanud Tuulik 2002). AAutori utori mitu mitu töödtööd on ilmunud ühel ja samal on ilmunud ühel ja samal

aastal aastal - - (Tool 2000a, 2000b).(Tool 2000a, 2000b).

KASUTATUD KIRJANDUSE KASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIKNIMESTIK

KASUTATUD KIRJANDUSKASUTATUD KIRJANDUS

Selles struktuuriüksuses tuuakse Selles struktuuriüksuses tuuakse tähestikulises järjekorrastähestikulises järjekorras ära kõik (ja ära kõik (ja ainult needainult need) tööd, millele on tekstis viidatud.) tööd, millele on tekstis viidatud.

Kirillitsas kirjutatud tööd esitatakse samuti tähestikulises Kirillitsas kirjutatud tööd esitatakse samuti tähestikulises järjekorras omaette rubriigis pärast ladina tähestiku loetelu. järjekorras omaette rubriigis pärast ladina tähestiku loetelu.

Kirillitsas kirjutatud tööde pealkirjad võib esitada Kirillitsas kirjutatud tööde pealkirjad võib esitada translitereeritult (ladina tähtedega), sel juhul märgitakse translitereeritult (ladina tähtedega), sel juhul märgitakse pealkirja järel sulgudes allika keel (nt vene keeles) ning allikas pealkirja järel sulgudes allika keel (nt vene keeles) ning allikas asub üldises alfabeetilises järjekorras. asub üldises alfabeetilises järjekorras.

Ühe autori tööd esitatakse Ühe autori tööd esitatakse ilmumisaasta järgiilmumisaasta järgi, alustades , alustades kõige vanemast.kõige vanemast.

Väljaannete nimedVäljaannete nimed (raamatute pealkirjad, ajalehtede ja (raamatute pealkirjad, ajalehtede ja ajakirjade nimetused) kirjutatakse ajakirjade nimetused) kirjutatakse kaldkirjaskaldkirjas ( (ItalicItalic). ).

ESITATAVAD andmed: autori(te) perekonnanimi, ESITATAVAD andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta; eesnime esimene täht; ilmumisaasta; pealkiripealkiri ning ning alapealkirialapealkiri, kui see on tiitellehel (ei tohi lühendada); , kui see on tiitellehel (ei tohi lühendada); trüki number kordustrükkide puhultrüki number kordustrükkide puhul; ; lõputööde lõputööde puhul töö liikpuhul töö liik; ilmumiskoht ja kirjastus; ilmumiskoht ja kirjastus

NÄIDENÄIDETulving, E. (1994). Tulving, E. (1994). Mälu. Mälu. Tallinn: Kupar.Tallinn: Kupar.Elango, A. (1984). Elango, A. (1984). Pedagoogika ajalugu. Pedagoogika ajalugu. 2. parand. 2. parand.

trükk.trükk. Tallinn: Valgus. Tallinn: Valgus.SollSoll, , M. (2004). M. (2004). Massikommunikatsiooni mõju Massikommunikatsiooni mõju

lapsele.lapsele. Diplomitöö.Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Seminar.Pedagoogiline Seminar.

Pittelkow, K. & Jacob, A.Pittelkow, K. & Jacob, A. (2004). (2004). Andekas lapsAndekas laps. . Puhja vald: Väike vanker. Puhja vald: Väike vanker.

Murelapsed.Murelapsed. (2001). Tallinn: Sünnimaa. (2001). Tallinn: Sünnimaa.

TervikteosedTervikteosed

ArtiklidArtiklid

ESITADA andmed: autori(te) ESITADA andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta täht; ilmumisaasta (ajalehtede (ajalehtede puhul ka kuupäevpuhul ka kuupäev); pealkiri; ); pealkiri; koostaja, toimetajakoostaja, toimetaja (kogumike (kogumike puhul), puhul), ajakirja, ajalehe või ajakirja, ajalehe või kogumiku pealkirikogumiku pealkiri ja numberja number ning ning leheküljed.leheküljed.

1. AJAKIRJANDUSEST1. AJAKIRJANDUSEST

AJAKIRJADAJAKIRJAD

Saar, A., Õun, T. (1995). Koolieelne Saar, A., Õun, T. (1995). Koolieelne kasvatus Euroopa Liidu riikides. kasvatus Euroopa Liidu riikides. Haridus 2Haridus 2, 58-60., 58-60.

AJALEHED AJALEHED

Tõnso, T. (2000Tõnso, T. (2000, 21.jaanuar, 21.jaanuar). ). Õppekavas on proportsioonid paigast Õppekavas on proportsioonid paigast ära. ära. Õpetajate Leht, Õpetajate Leht, 6-7.6-7.

2. Kogumikust2. Kogumikust

Veisson, M., Tuisk, I., Laane, M. (1999). Veisson, M., Tuisk, I., Laane, M. (1999). Lapse tähelepanu ja intelligentsuse Lapse tähelepanu ja intelligentsuse areng imiku- ja väikelapseeas. areng imiku- ja väikelapseeas. Rmt.Rmt. Kraav, I. & Mikk, J. (Toim.). Kraav, I. & Mikk, J. (Toim.). Haridus ja Haridus ja kasvatusväärtused ühiskonnas. kasvatusväärtused ühiskonnas. Tartu: Tartu: TÜ Kirjastus, 222-228.TÜ Kirjastus, 222-228.

TEATMETEOSESTTEATMETEOSESTErelt, T. (2002). Keelekorraldus. Erelt, T. (2002). Keelekorraldus. Eesti Eesti entsüklopeedia. entsüklopeedia. 11.kd.11.kd. Tallinn: Eesti Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 596-597.Entsüklopeediakirjastus, 596-597.

SeadusedSeadused

Õigusaktide (seadused, määrused) Õigusaktide (seadused, määrused) puhul märgitakse ära artikli nimetus, puhul märgitakse ära artikli nimetus, ilmumisaasta, vastuvõtmise aeg ja ilmumisaasta, vastuvõtmise aeg ja allikas, kus see on avaldatud. allikas, kus see on avaldatud.

NÄIDENÄIDE

Alushariduse raamõppekava. (1999). Alushariduse raamõppekava. (1999). Riigi Teataja I Riigi Teataja I 80, 737. 80, 737.

InternetimaterjalidInternetimaterjalid

Internetimaterjalide kasutamise korral Internetimaterjalide kasutamise korral tuua autori perekonnanimi ja initsiaal; tuua autori perekonnanimi ja initsiaal; artikli pealkiri; aasta; interneti aadress artikli pealkiri; aasta; interneti aadress (uuelt realt) ning (uuelt realt) ning sulgudes materjalide sulgudes materjalide kasutamise kuupäevkasutamise kuupäev..

NÄIDENÄIDEBoyce, M. E. (1996). Teaching critically as an act of praxis and Boyce, M. E. (1996). Teaching critically as an act of praxis and

resistance. resistance.

http://newton.uor.edu/FacultyFolder/Mboyce/1CRITPED.HTM http://newton.uor.edu/FacultyFolder/Mboyce/1CRITPED.HTM

(21.05.2001).(21.05.2001).

AAudio-visuaalsed materjalidudio-visuaalsed materjalid

Audio-visuaalsete materjalide puhul Audio-visuaalsete materjalide puhul märgitakse ära autor (sulgudes kas märgitakse ära autor (sulgudes kas reźisöör, projektijuht), aasta, reźisöör, projektijuht), aasta, pealkiri, pealkiri, sulgudes materjali liik (film, kassett, sulgudes materjali liik (film, kassett, CD), väljaandmise koht ja väljaandja. CD), väljaandmise koht ja väljaandja.

NÄIDENÄIDE

Roosileht, P. (2003). Roosileht, P. (2003). Kass Kass (film).(film). Tallinn: Tallinn: OÜ InZoom. OÜ InZoom.