Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise

tingimused ja kord

1. aprill 2016

Mari Tikerpuu

Kutsehariduse osakond

Haridus- ja Teadusministeerium

Miks sellest täna rääkida?

• Määrus jõustus 18. mail 2014 ja möödunud on liiga vähe aega, et pidada see põhjalikult selgitatuks, sh

• küsimused, mis vajavad kiiret vastust

• täpsustused, mis pole varasemaga võrreldes muutunud

Kellest räägime?

§ 2 ….õpilasest, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppetööst eemalviibimine või õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses ja/või õppekeskkonnas.

Erivajadusega õppijad kutseõppes 10.11.2015

1 059

917 885 800

968

0

200

400

600

800

1 000

1 200

11/12 12/13 13/14 14/15 15/16

Erivajadustega õppijad kutseõppes

-55 tänaseks

26

36

483

71

6

92

194

20

69

79

20

20

26

543

73

7

36

157

2

0 100 200 300 400 500 600

Emotsionaal- ja käitumisraskused

Õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus

Kroonilised ja pikaajalised haigused

Kuulmispuue

Liikumispuue

Läbinud LÕK

Läbinud TÕK

Nägemispuue

Psüühilised Hev

Õpiraskus

Muu puue

Võrdlevalt 2014/15 ja 2015/16 õppeaastal

2015/2016 2014/2015

ÕPPELIIGID 11/12 12/13 13/14 14/15 15/16

Kutsekeskharidusõpe 928 757 700 628 417

Kutseõpe keskhariduse baasil 28 17 26 17 9

Kutseõpe põhihariduse baasil 53 65 81 57 58

Põhihariduse nõudeta kutseõpe 50 78 78 52 12

Teise taseme kutseõpe - - - 25 65

Kolmanda taseme kutseõpe - - - - 121

Neljanda taseme kutseõppe

esmaõpe - - - 6 33

Neljanda taseme kutseõppe

esmaõpe

(kutsekeskharidusõpe) - - - 15 252

Viienda taseme kutseõppe

esmaõpe - - - - 1

Määruse aluspõhimõtted

• Õppimist võimaldav ja toetav õppekorraldus • nõustamine sobiliku õppekava leidmiseks

• õigeaegne õpitoe vajaduse märkamine ning

• õppija (ja õpetaja!) vajalikul määral toetamine

• Pingutusel on tulemus • inimene ise, õpetajad kui ka tööandja on rahul õppe tulemustega

• õppijal on selge, mis temast õppe lõppedes edasi saab ja

• kool on andnud oma panuse õppija rakendumisse

Peamised erisused eelmisest määrusest?

• Mõnevõrra paindlikum (nt pole IÕK ja ÜP kohustuslikud, kohandusi tehakse vajadusel ja ressursside piisavuse tingimustes)

• Kaasatus, koostöö KOVidega selgemalt esil

• Tugiteenuste ja tugimeetmete täpsustumine

• Erivajaduse tuvastamise aluse täpsustumine

• Õppijakesksus, mh rõhuasetusega õppija vastutusel

• Õppija rakendumisele suunatus

kuid

• .. tööd on veel EHISe ja rahastuse sidumisel määrusega

Kutseõppeasutuse kohustused

• Luua tingimused kutseõppeks ja eeldused tööturule sisenemiseks, arvestades

• ressursside piisavust

• õppekorralduse optimaalsust

• võimaluste piires õppija soove ja

• erivajaduse spetsiifikat

• kaasab vastavalt vajadusele kooli pidaja, riigiasutused ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse, ettevõtjaid ja teisi koostööpartnereid.

Kutseõppeasutuse kohustused 2

• Kool võib erivajadusega õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi

• õppeajas,

• õppesisus (nt diferentseeritud ülesanded),

• õppemetoodikas,

• Hindamises (õpiväljundite saavutatuse tuvastamise meetod),

• õppekorralduses ja

• õppekeskkonnas.

• Seejuures peavad õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega.

Kutseõppeasutuse kohustused 3

• õppetööd võib läbi viia väljaspool kooli territooriumi

• Füüsilise keskkonna kujundamisel tuleb järgida ehitusseadusest tulenvaid nõudeid

• Erivajadusega õpilase, kes esitab koolile isikliku rehabilitatsiooniplaani, õppetöö korraldamisel arvestatakse rehabilitatsiooniplaanis toodud soovitustega ja tehakse koostööd rehabilitatsiooniteenuse osutamisse kaasatud osapooltega, et luua tingimused õpilase arengut toetavate rehabilitatsiooniteenuste saamiseks ja läbiviimiseks.

Nõustamisest..

• Kool nõustab sisseastujat või tema seaduslikku esindajat sisseastuja potentsiaalile vastava õppekava valikul, hinnates õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kindlaks määratud õpiväljundite saavutamiseks.

• Kool nõustab õpilast või tema seaduslikku esindajat sotsiaalteenuste ja toetuste, sealhulgas rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite osas.

• Vajaduse korral võimaldab kool koostöös kooli pidajaga kooli töötajatel, kelle tööülesannete hulka kuulub töö erivajadusega õpilastega, läbida asjaomane täienduskoolitus ja korraldab neile koolisisest nõustamist.

Midagi uut – töötaja või tugirühm (HEV kompetents koolis!) • Koolis määratakse töötaja või tugirühm, kes vastutab õpilase

• erivajaduse tuvastamise,

• kompetentside ja vajaduste hindamise,

• vajalike tugimeetmete määramise,

• nende rakendamise ja

• tulemuslikkuse jälgimise eest ning

• koordineerib neid tegevusi.

• Vastutav töötaja või tugirühm kavandab õpilase õpinguid koostöös õpilase ja/või tema seadusliku esindajaga. Vastutava töötaja või tugirühma ülesanded ja töökord sätestatakse direktori käskkirjaga.

Erivajaduste liigitus ja tuvastamise alus

Erivajaduse liik Tuvastamise alus

püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas

Med. tõend, logopeedi tõend

intellektipuue LÕK/TÕK läbimise tunnistus, väljavõte õpilasraamatust, üleminekuplaan

emotsionaal- ja käitumisraskused Med.tõend või kooli vastutava töötaja või tugirühma otsus

nägemispuue arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti otsus, nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või Rehabilitatsiooniplaan

kuulmispuue arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti otsus, nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või Rehabilitatsiooniplaan

Erivajaduste liigitus ja tuvastamise alus 2

Erivajaduse liik Tuvastamise alus

liikumispuue rehabilitatsiooniplaan või arstliku ekspertiisikomisjoni otsus

Kroonilised või pikaajalised haigused Med.tõend

õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus

põhi- või keskhariduse omandamist tõendav dokument või kooli vastutava töötaja või tugirühma otsus

Hariduslikud tugiTEENUSED ja tugiMEETMED

Tugiteenused ja tugimeetmed ning nende rakendamise põhimõtted kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. Haridusliku tugimeetme rakendamine kooskõlastatakse õpilase ja/või tema seadusliku esindajaga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga.

TugiTEENUSED

Kool koostöös kooli pidajaga tagab erivajadusega õpilasele tugiteenuste, sealhulgas

• karjääriteenuse,

• õpiabi,

• eri- ja

• sotsiaalpedagoogilise ning

• psühholoogilise teenuse

kättesaadavuse ning rakendab vajadusel tema toetamiseks hariduslikke tugimeetmeid.

TugiMEETMED

individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine

individuaalse üleminekuplaani koostamine …..karjääriplaani koostamise individuaalne juhendamine

õpe väikerühmas suurusega 4–12 õpilast

mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine

täiendav eesti keele õpe õpilastele, kes pole suutelised õpet alustama eesti keeles

Individuaalse õppekava rakendamine

• erisused õppekorralduses ja -metoodikas

• õppeaja lühendamine või pikendamine

• kasutatav kohandatud õppevara

• vajalikud ruumikohandused

• täiendava inimressursi kaasamise vajadus ja

• põhimõtted tugimeetmete rakendamiseks

Individuaalse õppekava rakendamine 1

• Kui õppija vajab õpiväljundite saavutamiseks tugispetsialistide abi või muid kohandusi (füüsilise õpikeskkonna kohandamine liikumispuudega õppijale, suult lugemise võimaldamine kuulmispuudega õppijale, nägemis- või kuulmislangusega õppija soovib istuda esimeses pingis vms), mis ei eelda valitud õppekavas eelnimetatud muudatusi, siis ei ole talle vaja individuaalset õppekava koostada, vaid piisab individuaalsuse arvestamisest õppeprotsessis

• Individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine toimub koostöös õppijaga, (lapsevanemaga), teiste õpetajatega….jne.

Karjääriplaani koostamise individuaalne juhendamine • Varem: kohustus üleminekuplaani koostamiseks kõigile erivajadustega

õppijaile.

• Üleminekuplaani on mõistlik käsitleda kui karjääriplaani ning tugimeetmena on tegemist õppija toetamisega individuaalse karjääriplaani koostamisel.

• Oma õpi- ja tööelu kavandamise vastutus õppijal

• Koolil on siin toetav, juhendav funktsioon

• NB! Arenguvestluse kavandamine ja läbiviimine on keskne meede, mis pole eraldiseisvalt määruses kirjeldatud, aga mida on loetud õppeprotsessi vältimatuks, loomulikuks osaks.

Mõõdukas ja põhjalik pedagoogiline sekkumine regulaarset ja püsivat lisaõpet, mis sisaldab õppevara ja -metoodika kohandamist, sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, eripedagoogi, õpinõustaja, karjäärispetsialisti, abiõpetaja teenust erivajadusega õpilase toimetuleku toetamiseks.

Mõõdukas: 1 – 3 lisatundi nädalas

Põhjalik: rohkem kui 3 lisatundi nädalas

Õpe väikerühmas?

ENNE

• Üldjuhul eraldi rühma ei moodustata!

• Kui koolis on vähemalt 4 hooldusõppekaval või toimetulekuõppekaval õppinut, moodustatakse eraldi õpperühm

• Lihtsustatud õppekaval õppinutel kuni 12 õppijat

NÜÜD Üks rakendatav tugimeede:

Õpe väikerühmas 4 – 12 õppijat

Seletuskirjast: Väikerühma töökorraldus on eelnõu järgi sama, mis eelmise määruse järgi.

Täiendav eesti keele õpe

Esimese poolaasta jooksul juhul, kui õpilane pole suuteline õpet alustama eesti keeles

HEV õppija õppekorralduse sõlmpunktid

• Sobiva eriala ja õppeliigi nõustamine HEV õppijale (potentsiaalile ja huvidele vastava õppekava valik)

• Varane abivajaduse märkamine, tugimeetmete õigeaegne määramine ja piisavas mahus rakendamine

• Väsimatu koostöö koolis sees ja oluliste kooliväliste osapoolte vahel

• „Väljumisstrateegia“ kavandamine juba õppesse sisenedes ning õpet läbivalt (praktikakorraldus, karjääriplaani koostamise toetamine jne)

Koolijuhile südamele

• Õpetajate nõustamise ja toe korraldamine (HEV koordinaator koolis kui õpetajate mentor (või superviisor ) ning majaväline või -sisene koolitamine

„Kaader määrab kõik!“ Ana Kontor

Tänan!