ERAMETSADE OSAKAALJaanus Aun, Eesti Erametsaliit

ERAMETSANDUS. ÜLDINFOErametsade pindala:ca 1 mil/ha Omanike arv:Ca 50 000 (füüsilised ja

juriidilised isikud)Omandi keskmine suurus:

10 haErametsanduse tulusus:

ca 2-3 % Metsaomanik: omandist

eemal elav, metsandushariduseta tavaline Eesti inimene

ERAMETSANDUS. ÜLDINFO• Loodustekke-

lised puistud, kvaliteedilt jäävad riigimetsale alla

• Osalised probleemid lehtpuu turustamisega

Metsamaa pindala jagunemine erametsa Distribution of forest land area in private forest

sanglepp black alder3,2%

hall-lepp grey alder

13,7%

haab aspin6,3%

teised other2,5%

kask birch32,4%

mändpine

24,7%

kuusk spruce17,2%

ERAMETSANDUS. ÜLDINFOVõrdlus mõnede Euroopa

riikidega:- Metsamaa pindala on võrreldav

näit. Suurbritannia, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Kreeka, Portugaliga.

-inimese kohta on metsa rohkem vaid Põhjamaades.

Eesti metsandus/erametsandus ei ole Euroopas marginaalne nähtus !

ERAMETSANDUS. ÜLDINFOVõimalikud arengud:

- Metsaomanike arv väheneb, keskmine metsapind omaniku kohta suureneb. Suureneb juriidilistest isikutest metsaomanike hulk.

- Raiemaht väheneb (peremeeste tekkimine, piirangute kasvamine)

ERAMETSANDUS. OMANIK JA ORGANISATSIOONID

Metsaomanik kuulub:Piirkondlikusse metsaühistusse/metsaseltsi

(kokku üle 30). Kontaktid: www.eramets.ee

Mida metsaomanik ühistust/seltsist saab:- Infot ja nõuannet;- Metsakasvatuslikke toetusi;- Muid toetusi

ERAMETSANDUS. OMANIK JA ORGANISATSIOONID

Kes metsaomaniku metsa majandab?- omanik ise;- ettevõte;- “virma”;- ühistu;- naabrimees

ERAMETSANDUS. OMANIK JA ORGANISATSIOONID

Kes omanikku aitavad:

SA Erametsakeskus – riigi sihtasutus, jagab ühistute abiga toetusi, korraldab nõustamist

Eesti Erametsaliit – esindab omanike huve

ERAMETSANDUS. OMANIK JA ORGANISATSIOONID

ERAMETSALIIT

- Asutatud metsaomanike poolt 1992- Liikmeteks liikmesorganisatsioonid (30)- Huvide kaitse organisatsioon- Mittetulundusühing, tegutseb

ühiskondlikus korras

ERAMETSANDUS. OMANIK JA ORGANISATSIOONID

Mida Erametsaliit teeb:- Toetab kohalike organisatsioonide

tegevust;- Osaleb metsapoliitika ja seadusloome

kujundamisel. Näiteks:Metsaseadus, maareform, looduskaitse,

toetused, maksupoliitika, jahipidamine jne.

ERAMETSANDUS. OMANIKU RÕÕMUD ja MURED

RÕÕMUD:- Suhteliselt kõrged

puiduhinnad;- Metsakasvatuslikud

toetused (noore metsa hooldamine, metsa uuendamine);

- Tasuta koolitus, nõustamine soodustingimustel

Näiteid puiduhindadest

20

25

30

35

40

45

50

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Finland

Estonia

Lithuania

8

12

16

20

24

28

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Finland

Estonia

Lithuania

ERAMETSANDUS. OMANIKU VALUD JA RÕÕMUD

Valud:- Fikseerimata omandisuhted (lõpetamata

maareform, piiride ebaselgus jms.);- Karmistuv seadusandlus (kohustuslikud

majandamiskavad,metsauuenduskautsjon);- Keskkonnakaitselised piirangud (NATURA) ilma

kompensatsioonita;- Rõhuv maksusüsteem (käive maksustatud

tulumaksuga, maamaks ka noorelt metsalt).

ERAMETSANDUS. OMANIKU VALUD JA RÕÕMUD

Tagajärjed:- Tagastatud metsamaa

aktiivne müük;- Müüdud metsades

kõrgem raieaktiivsus, madal metsauuenduse maht;

- Metsa majandamine äriühingute kaudu - s.o. vastutuse piiramine

ERAMETSANDUS. OMANIKU VALUD JA RÕÕMUD

• Metsaomanik ei saa tulu jahipidamisest;

• Metsakindlustuse puudumine;

• Liinirajatiste tasuta talumine;

• Puidumõõtmise võimalik ebatäpsus.

Võrdlus naabritega:6) Kõige kõrgemad

maksud Läänemere piirkonnas!

7) Ainukesena Baltikumis riiklikud toetused!

ERAMETSANDUS – MIKS? Miks on erametsaomand vajalik:On võrdselt teiste omandiliikidega

turumajanduse toimimise eeldus.

Riigi kohus: omandil on oluline tähtsus turumajandusele põhinevas ühiskonnas. Omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus ning omandi võrdne kaitstus tagab vaba turu.

ERAMETSANDUS – KUIDAS?

Vajalik on leida tasakaal eraomaniku huvide ja ühiskonna vajaduste vahel.

Kuidas?

Aitäh!