ENERGIAKULTUURIDE (PÄIDEROO) KASVATAMISE JA …energiamajanduse arengukava eesmärgiga tagada pidev...

Riikliku programmi “Põllumajanduslikud

rakendusuuringud ja arendustegevus

aastatel 2009–2014” lisa 4

MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT

ENERGIAKULTUURIDE (PÄIDEROO) KASVATAMISE JA

KASUTAMISE MAJANDUSLIK HINNANG EESTIS

Lõpparuanne

Projekti juht:

Professor Rando Värnik

Projekti täitjad:

Liis Oper

Helis Luik

Ülle Roosmaa

Katri Kall

Jaana Prants

TARTU 2011

2

SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4

1. ENERGIAKULTUURIDE KASVATAMISE POTENTSIAAL PÕLLUMAJANDUSES ................ 5

1.1. Energiakultuuride kasvatamiseks vaba maaressursi olemasolu ................................................... 5

1.2. Biomassi ressurss ......................................................................................................................... 7

1.3. Bioenergia tootmisega kaasnev mõju tööhõivele ....................................................................... 10

1.4. Kasvatamiseks sobiva energiakultuuri valiku kriteeriumid ........................................................ 11

1.5. Ühe- ja mitme-aastased energiakultuurid ................................................................................... 13

2. PÄIDEROO KASVATAMISE PERSPEKTIIV ENERGIAKULTUURINA................................... 15

2.1. Energiakultuurina kasvatatava päideroo sobivad kasvutingimused ja sordid ............................ 15

2.1.1. Sobivad kasvutingimused .................................................................................................... 15

2.1.2. Päideroo sordid .................................................................................................................... 16

2.2. Päideroo saagikus ....................................................................................................................... 17

2.2.1. Päideroo potentsiaalne saak kultuuri kasvatamisel energiaheinana .................................... 18

2.2.2. Kultuuri saagikus päideroo kasvatamisel toormena biogaasi tootmiseks ............................ 22

2.3. Päideroo hektarisaak ammenduval turbakaevandusalal ............................................................. 25

2.4. Päideroo biomassi energiabilansi arvestamise põhimõtted ja saagi energiasisaldus .................. 27

3. ÜLEVAADE PÄIDEROOST KUI KÜTUSEST NING PÄIDEROOST ENERGIAT TOOTA

VÕIMALDAVATEST TEHNOLOOGIATEST ................................................................................... 30

3.1. Rohtse biomassi kasutamine biokütusena .................................................................................. 30

3.2. Päideroo biomassi kasutamine energiaheinana põletamiseks .................................................... 34

3.2.1. Energiaheina kvaliteeti iseloomustavad näitajad ................................................................. 34

3.2.2. Energiaheina otsepõletamine, granuleerimine ja briketeerimine ......................................... 36

3.3. Biomassist integreeritud biogaasi ja tahke kütuse tootmine ....................................................... 37

3.4. Päideroo biomassi kasutamine toorainena biogaasi tootmiseks ................................................. 38

3.5. Eesti kogemused põhu kasutamisel katlamajades ...................................................................... 39

4. PÄIDEROO KASVATAMISE KULUDE ARVESTAMINE .......................................................... 42

4.1. Energiakultuuride kasvatamise kulude arvestamine ................................................................... 42

4.1.1. Päideroo kasvatamise kulude jaotamine .............................................................................. 44

4.1.2. Tootmiskulud päideroo kasvatamisel energiaheinana ......................................................... 45

4.1.3. Tootmiskulud päideroo kasvatamisel toormena biogaasi tootmiseks ................................. 46

4.1.4. Tootmiskulude võrdlus sõltuvalt päideroo biomassi kasutamise otstarbest ........................ 47

4.1.5. Energiakultuuride tootmiskulude võrdlus ........................................................................... 48

4.2. Rohtsest biomassist toodetud biokütuse kulude kalkuleerimine tootmisahelas ......................... 49

4.2.1. Kulude arvestamise põhimõtted .......................................................................................... 49

3

4.2.2. Biokütuse omahinna arvestamine briketeerimise näitel ...................................................... 56

5. PÄIDEROO KASVATAMISE TULUDE ARVESTAMINE ........................................................... 66

5.1. Arvestuslike müügitulude võrdlus 2007. aasta hinnatasemetel .................................................. 67

5.2. Päideroo kattetulu arvestused ..................................................................................................... 68

5.2.1. Kattetulu võrdlus 2007. aasta hinnatasemetel ..................................................................... 68

5.2.2. Kattetulu võrdlus 2010. aasta hinnatasemetel ..................................................................... 70

5.3. Bioenergia tootmisega seotud toetused ...................................................................................... 76

5.3.1. „Bioenergia tootmise investeeringutoetus“ rakendamine .................................................... 76

5.3.2. Energiakultuuride toetus ...................................................................................................... 80

6. PROJEKTI RAAMES LÄBIVIIDUD KÜSITLUSTE ANALÜÜS ................................................. 83

6.1. Vallavalitsuste majandusspetsialistide küsitlus 2007. aastal ...................................................... 83

6.2. Küsitlus bioenergia tootmise ja kasutamise võimaluste ja takistuse kohta Eestis ...................... 84

6.2.1. Uurimistöös läbiviidud ekspertküsitluse eesmärk, valim ja metoodika .............................. 84

6.2.2. Ekspertküsitlusele vastanute hinnang bioenergia valdkonna arengusuundadele ................. 86

7. UURIMISTÖÖ TULEMUSTE ESITAMINE SIHTGRUPPIDELE .............................................. 102

7.1. Veebipõhine abivahend põllumeestele- energiakultuuride kalkulaator .................................... 102

7.2. Ettekanded ................................................................................................................................ 109

7.3. Projekti raames ilmunud ning teemaga seotud publikatsioonid ............................................... 110

KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 111

LISAD ................................................................................................................................................. 118

Lisa 1. Vallavalitsuste majandusspetsialistide küsitlus 2007. aastal ................................................... 119

Lisa 2. Küsitlus „Bioenergia tootmise võimaluste ja takistused Eestis“ ............................................. 123

Lisa 3. Päideroog energiaheinana materjalikulud 2007. aasta hinnatasemetel .................................... 129

Lisa 4. Päideroog energiaheinana masinkulud 2007. ja 2008. aastal .................................................. 130

Lisa 5. Päideroog toorainena biogaasi tootmiseks materjalikulud ...................................................... 131

Lisa 6. Päideroog toorainena biogaasi tootmiseks masinkulud ........................................................... 132

Lisa 7. Energiakultuuride kattetulu 2007. aasta hinnatasemetel ......................................................... 133

Lisa 8. Biomassi tootmiskulud 2010-2011 hinnatasemel .................................................................... 134

Lisa 9. Briketeerimissüsteemi Weima C 150 põhivara kulum ............................................................ 135

Lisa 10. Briketeerimissüsteemi Weima C 150 materjalikulu .............................................................. 136

Lisa 11. Biomassi töötlemiskulud ....................................................................................................... 137

Lisa 12. Biokütuse (briketi) tootmisomahind ...................................................................................... 138

4

SISSEJUHATUS

Käesolev projekti aruanne on riikliku programmi “Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja

arendustegevus aastatel 2004–2008” raames tellitud uuringu „Energiakultuuride (päideroo)

kasvatamise ja kasutamise majanduslik hinnang Eestis” lõpparuanne.

Biokütuste kasutus on Eestis praegu veel madal, kuid huvi selle kasutuse vastu on pidevalt

kasvav. Eesti on välja töötanud „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava

aastateks 2007-2013“ ning "Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020" ja selle

rakendusplaani, mille eesmärk on vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest

energiaressurssidest ning laiendada biomassi kasutamist energia toorainena, mis ühtib

energiamajanduse arengukava eesmärgiga tagada pidev energiavarustus energiaallikate

mitmekesistamise ning ühtlasema jaotusega energiabilansis.

Bioenergia tootmise ja kasutamise arendamist Eestis võimaldavad nii looduslikud ressursid

kui ka potentsiaal bioenergia tootmiseks, toimiv põlevkivienergeetika infrastruktuur ning

olemasolevad-, ehitatavad- ja uued kavandatavad koostootmisjaamad, mis on seotud elektri-

ja soojusturuga. Kuid sellegipoolest on bioenergia kasutamise osakaal ning valdkonnaalane

teadlikkus Eestis suhteliselt madal.

Uurimistöö eesmärgiks on anda majanduslik hinnang energiakultuuride kasvatamisele

ning pakkuda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele uusi tegevusi. Energeetiliste

kultuuride kasvatamise eelis on eeskätt selles, et vähendatakse oluliselt fossiilsete kütuste

kasutamisest tulenevat negatiivset efekti keskkonnale. Soome ja Rootsi energiakultuuride

kasvatamise kogemuste põhjal võeti analüüsi aluseks päideroog, mis on Põhja-Euroopa oludes

sobivaim energiaheinaliik. Heintaimede loomasöödaks kasvatamise kogemusi, teadmisi,

praktilisi oskusi ja olemasolevat põllumajandustehnikat saab kasutada ka energiakultuuride

viljelemisel.

5

1. ENERGIAKULTUURIDE KASVATAMISE POTENTSIAAL PÕLLUMAJANDUSES

1.1. Energiakultuuride kasvatamiseks vaba maaressursi olemasolu

Eestis on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud maakasutus, mille taaskasutusele võtu

üheks võimaluseks oleks energiakultuuride kasvatamine, lähtudes eelkõige sobivatest

mullatingimustest (Suuster, 2008). Energiakultuure saab kasvatada eelkõige nendel põllu- ja

rohumaadel, mida toidu tootmiseks vajalike kultuuride kasvatamiseks ei kasutata.

Energiakultuuride kasvatamiseks sobiva maana määratletakse:

- põllumajanduslikust kasutusest väljas olev maa (inglise k. set-aside lands),

- madala produktiivsusega maa (low productivity agricultural land),

- jäätmaa (no productive land),

- põllumajandusmaa (agricultural land),

- metsa-ala (forest area). (Hoogwijk et al, 2004)

Bioenergia tootmine on seotud põllukultuuride (toidu- ja söödakultuurid) tarbimise kasvuga

ning tõenäoliselt on see mõjutanud ehk suurendanud põllumajandussaaduste hinda. Üldiselt

on põllumajandussaaduste pakkumine olnud üsna stabiilne piiratud haritava maa

kättesaadavuse tõttu, seda eriti arenenud riikides ning kui pakkumine ei suurene nõudlusega

samas mastaabis, tekib olukord, kus ei ole tasakaalu ning see põhjustab

põllumajandussaaduste hindade tõusu maailmaturul. Maakasutusega seotud konfliktid

võetakse kokku 4 F-na (Land Competition 4F) – toiduained (Food), söödad (Feed), mets

(Forest) ja kütus (Fuel). Survet maa kasutamise osas saab vähendada tulevikus tänu tulevaste

biokütuste põlvkondadele. Näiteks teise põlvkonna kütuse osas on võimalik suurendada

puhastulu ühe maaühiku kohta, seega väheneb konkurents toidu ja energeetiliste kultuuride

osas.

Energiakultuuride kasvatamiseks olemasoleva maaressursi hindamiseks teostasid Eesti

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadurid 2007. aastal uuringu, mille

andmetel oli 2007. aasta seisuga Põllumajanduse registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

6

põllumassiivide registris 1,13 miljonit hektarit põllumajandusmaad ning ühtse pindalatoetuse

taotlusi oli esitatud ca 840 tuhandele hektarile põllumajandusmaale. Toetusõiguslikel

põllumassiividel on toetustaotlusteta ehk tinglikult kasutamata maad 286 tuhat ha, millest 123

tuhat ha moodustasid täielikult kasutamata massiivid (Maaressurss 2007, lk. 38-39).

Haritavast maast oli 2007. aasta statistika järgi kasutusel 627 tuhat hektarit (Suuster, 2008).

Väljaspool PRIA andmetes kajastatud põllumajandusmaid oli 2007. aastal u 147 tuh hektarit.

PRIA massiividest välja jäävate maade puhul on tegu aladega, mis pole enamike

põllumajanduspoliitika meetmete suhtes toetusõiguslikud (Suuster, 2008). Selliselt

määratletud kasutamata maa ressurss on suurim Tartu, Lääne-Viru, Harju ja Saare maakonnas

(Tabel 1) (Maaressurss, 2007). Põllumaadest, mis jäid 1990-ndatel aastatel toimunud maa-,

põllumajandus- jt reformide tõttu põllumajanduslikust tootmisest välja on osa juba võsastunud

ning ei oma põllumaana praktilist väärtust.

Tabel 1. Potentsiaalne* maaressurss päideroo kasvatamiseks, tuh ha

Maakond Mahajäetud

turbaväljad

Põllumajandusmaa

Põhikaardi

rohumaa

PRIA

register

sellest

kasutamata

sellest

100%

kasutamata

Harju 0,1 80,4 26,5 11,4 18,5

Hiiu 0 20,3 8,3 5 1,1

Ida-Viru 1 43,2 15,9 7,4 5,6

Jõgeva 0,1 88 20,2 8,4 2,8

Järva 0,1 94,3 13,2 4,5 2,4

Lääne 0 54,8 14,7 7,5 9,6

Lääne-

Viru 0,4 122,3 27,9 14 4,8

Põlva 0,1 62,6 14,9 4,1 4,6

Pärnu 0,7 94,2 17,7 5,8 10,9

Rapla 0,1 78,1 17,3 6,2 4,7

Saare 0,1 68,7 25 14,8 7,2

Tartu 0,1 103,2 30,3 12,8 4,2

Valga 0,1 53,9 14,3 5,8 5,1

Viljandi 0,1 94,1 17,6 5,7 7,8

Võru 0,1 68,7 22,5 9,6 3

Eesti 3 1126,7 286,4 123,2 92,4

Allikas:[Maaressurss]

kaardikihtide ja andmebaaside põhjal eristatud maaressurss, millest ainult teatud osa tuleb

konkurentsivõimeliseks bioenergia tootmiseks arvesse.

Energiakultuuride kasvatamiseks ja biomassi toodangu suurendamiseks on oluliseks reserviks

ka hetkel toetustaotlustega kaetud, kuid äärmiselt ekstensiivselt majandatav

põllumajandusmaa. Pindalatoetustaotluste 840 tuhandest hektarist moodustavad

7

hinnanguliselt ainult toetuse eesmärgil hooldatavad (niidetavad) rohumaad enam kui 110

tuhat hektarit. (Maaressurss, 2007).

Energiakultuuride kasvatamiseks potentsiaalse maaressursina arvestati 2007. aastal :

- toetustaotlusteta ehk tinglikult kasutamata põllumajandusmaad - 286 tuhat ha, millest

123 tuhat ha moodustavad täielikult kasutamata massiivid;

- PRIA põllumassiivide registrist välja jäävad põllumajandusmaad - 147 tuhat ha;

- toetuse eesmärgil hooldatav äärmiselt ekstensiivselt majandatav põllumajandusmaad -

110 tuhat ha.

Seega võib energiakultuuride kasvatamiseks sobiva maaressursi suuruseks olla hinnanguliselt

ca 400 tuhat hektarit.

Biomassi kasvatamist piiravad Euroopa Liidu poolt kehtestatud piirangud. Üldise tõkendina

on nõukogu määrus (nr 583/2004/EÜ) seadnud energeetiliste kultuuride, seda just

põllumajanduslike kultuuride kasvatamisele, ette piirangu kohustades tagama maad, mis oli 1.

mail 2004 püsikarjamaa, et see jääks ka edaspidi püsikarjamaaks. Põhjendatud juhtudel võib

kehtestada erandi, tingimusel, et võetakse kasutusele meetmed oma püsikarjamaa all oleva

kogupindala olulise vähenemise vältimiseks, kusjuures erandit ei rakendata

energiavõsaistanduse rajamisel. [Biokütuste tootmise…2005]

Eestis on tuhandeid hektareid puisniite, rannaniite ja üleujutatavaid lammialasid (Soomaa,

Matsalu Rahvuspark, Alam-Pedja looduskaitseala jt), kus toetatakse niitetöid. Tuhanded

tonnid niidetavat biomassi jääb niitealade lähedusse igal aastal seisma. Lisaks saaks Eestis

märgalade ratsionaalse hoolduse käigus kasutusele võtta pilliroovarud. Tallinna

Tehnikaülikooli Soojustehnika Instituudi hinnangul oleks eelnimetatud maadelt võimalik

varuda kuni 500 GWh biomassi aastas (primaarenergia sisalduse järgi). [Eesti taastuvenergia

tegevuskava …]

1.2. Biomassi ressurss

Biomassi ressursi potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Lisaks olemasolevale ressurssidele

võetakse kasutusele uusi ressursse nagu kasutusest väljas olevad maa-alad, võsa. Biomassist

bioenergia tootmine rakenduspiirkonnas vähendab omakorda sõltuvust teisest piirkonnast.

Bioenergia tootmise suurenemisel vähenevad oletatavasti tarbijate kulutused energiale, samuti

väheneb fossiilsete kütuste tarbimine. Eelpool nimetatud aspektidest lähtuvalt suureneb

8

põllumeeste teadlikkus bioenergia valdkonnas, mis võib vähendada takistusi (eelarvamused,

tavad) bioenergia tootmiseks.

Biomassi ressursse võib liigitada alljärgnevalt (Danciu et a., 2009):

puidutööstuse ja raiejäätmed;

bioloogiliselt lagunevad tööstus- ja olmejäätmed;

põllumajandustootmises tekkiv biomass ja energiakultuuridena kasvatatavad

puittaimed ning rohtsed kultuurid.

Biomassi ressursi kättesaadavus on mõjutatud järgnevatest asjaoludest (Hoogwijk et al,

2004):

- toiduainete tootmise ja tööstusele tooraine andmise vajadusest,

- söötade tootmise vajadusest,

- toiduainete tootmise süsteemist, mida saab tarvitusele võtta ülemaailmselt, arvestades

seejuures vee ja toiduainete kättesaadavust,

- metsade ja energiakultuuride tootlikkusest,

- biomaterjalide (laialdasemast) kasutamisest,

- maakasutuse teistest konkureerivatest variantidest (nt looduhoid).

Biomassi ressursi kasutamist piiravad mitmesugused tegurid. Ressursikasutust mõjutavad ka

keskkonnakaitselised piirangud, raiemaht, puidutöötlemise ettevõtete paiknemine ning nendes

kasutatavad tehnoloogiad ning alternatiivsete kütuste hinnad.

Bioenergia tootmise ja kasutamise võib skemaatiliselt jagada kolme gruppi, mis koosneb

bioenergia tootmiseks vaja mineva toorme jaotusest, biomassi toormest valmiva biokütuse

liigitusest ning biokütuse lõpptarbimise liigitusest. (Joonis 1)

Bioenergia toormematerjalina nähakse tootmistegevusest tulenevat biomassi, loomset

biomassi ning biolagunevaid jäätmeid. Bioenergia toormematerjalist valmistatakse bioenergia

toode, kasutades selleks erinevaid tehnoloogilisi viise. Biokütused liigitatakse kolme rühma –

vedel, gaasiline ning tahke biokütus. Vedelaid kütuseid toodetakse õli- ja suhkrurikastest

energiakultuuridest, gaasilist biokütust erinevatest biolagunevatest ja tööstuse jäätmetest ning

loomsest biomassist. Tahket biokütust toodetakse puidust ja puidujäätmetest. Biokütuste

kasutamine oleneb selle lõppkasutamise otstarbest, mida on võimalik kasutada nii elektri ja

sooja tootmiseks, elektri ja soojaenergia koostootmiseks ning transpordi kütuseks.

9

Allikas: Scubert et al, 2010

Joonis 1. Bioenergia toorme, toote ja lõpptarbimise liigitus

Põllumajandustootmisest tulenev biomass bioenergia tootmiseks on põhk; teravili, sõnnik,

rohumaadelt ja looduslikelt taimekooslustelt koristatav biomass. Spetsiaalselt

transpordikütuse, soojus- ja elektrienergia tootmise eesmärgil kasvatatavaid kultuure

nimetatakse energiakultuurideks. Energiakultuuridena kasvatatakse peamiselt järgmisi

kultuure [Biokütuste…2005]:

õlikultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder);

etanoolikultuurid (teravili, kartul, peet);

biomassikultuurid-puittaimed (paju, hübriidhaab, paplid, lepad);

biomassikultuurid-energiahein (päideroog, ida-kitsehernes ehk galeega, roog-aruhein,

liblikõielised vahekultuurid, kiukanep, teravili).

Biomassist energia saamisel on väga palju tehnoloogilisi võimalusi, mida võib olenevalt

biomassi tüübist grupeerida järgmiselt [Biomassi tehnoloogiauuringud … 2008]:

õlitaimedest (raps, päevalill jne) toodetakse (töödeldakse mehhaaniliselt) taimeõli

(bioõli), millest toodetakse biodiiselkütust, produktiks on eelkõige transpordi jaoks

vedelate biokütuste tootmine;

suhkrurikastest põllukultuuridest (suhkrupeet, suhkruroog jne) toodetakse

(töödeldakse bioloogiliselt) bioetanooli, st vedelate biokütuste tootmiseks;

10

tahkest biomassist (puit, õled, turvas jne) toodetakse (töödeldakse termiliselt) energiat.

Pärast hüdrolüüsimist (vedeldamist) on sellest toorainest võimalik saada bioetanooli;

märjast biomassist (orgaanilised jäätmed, läga, kanalisatsiooni settemuda jne)

toodetakse (töödeldakse termiliselt) biogaasi, mida kasutatakse nii sooja kui ka elektri

tootmiseks, samuti transpordikütusena.

1.3. Bioenergia tootmisega kaasnev mõju tööhõivele

Bioenergial on selge positiivne mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja tööhõivevõimalustele,

eriti seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega ning sõltumatute energiatootjatega.

[Euroopa Majandus...2008, C77/43]

Bioenergia valdkonna arenguks on väga oluline kujundada vajalikke kompetentse, sealhulgas

arendada antud valdkonna tööturul vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid. (Roheline… 2010)

Bioenergia valdkonnast kui ka üldistest arengusuundadest tulenevad tendentsid viitavad

kahele peamisele asjaolule tööjõuturul ja selle vajadustes:

- suureneb nõudlus oskustööjõu järele ja väheneb vähekvalifitseeritud töötajatega

täidetavate töökohtade arv;

- suureneb vajadus tööjõu paindlikkuse ja mobiilsuse järele. (Roheline… 2010)

Roheliste ametikohtade teema on aktuaalne ning sellest räägitakse palju, kuid kirjutatakse

vähe nende spetsiifikast, mille põhjuseks võib pidada asjaolu, et rohelistumise käsitlemisel on

seni keskendutud enim kliimamuutustele ja keskkonnale ning vähem on uuritud sotsiaalset

mõju. Rohelist töökohta võib defineerida UNEP’i (United Nations Environment Programme)

määratlusest tulenevalt järgmiselt, et roheline töökoht on see töökoht, mis panustab

keskkonna kvaliteedi hoidmisele või parendamisele ning aitab vältida kahju tekkimist

ökosüsteemile. (Green… 2008)

Tihti defineeritakse rohelist ametit kui tööd põllumajanduse, tootmise, innovatsiooni,

arenduse, halduse ja teeninduse valdkonnas, mille käigus panustatakse elukeskkonna

kvaliteedi hoidmisse (Green… 2008). Roheliste töökohtade loomise üks mõte on saavutada

energia kokkuhoid, tarbimise ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine, reostamise ja

11

ressursside ebaefektiivse kasutamise minimeerimine ning ökosüsteemide ja nende

mitmekesisuse kaitsmine. (Roheline… 2010)

Bioenergia valdkonna laienemine võib töökohtadele mõju avaldada mitmel moel. Tekivad

uued ametikohad seoses reostuse kontrolli seademete ja energiamõõteriistadega ning

ökoloogilise jalajälje mõõtmisega. Ametid asenduvad teiste ametitega näiteks üleminekul

fossiilkütuselt taastuvenergiale või maanteeveokite tootmiselt raudteetranspordivahendite

tootmisele muutub ametite sisu. Mõned ametid kaovad näiteks keskkonnale mittesõbralike

pakkematerjalide tootmise keelustamisel. Olemasolevad ametid teisenevad ja töö uueneb

vajaminevate oskuste ning töömeetodite rohelistumise tõttu. (Green…, 2008) (Tabel 2)

Tabel 2. Bioenergia tootmise ja kasutamise mõju tööhõivele

Mõju tüüp tööhõivele Mõju mõõtmine tööhõivele

Positiivne mõju tööhõivele

Bioenergiaga seotud poliitikad ja äripraktikad võivad kaasa tuua nii uute töökohtade loomise kui ka aidata kaasa olemasolevate säilimisele

Negatiivne mõju tööhõivele

Keskkonnaalased regulatsioonid võivad teoreetiliselt põhjustada negatiivseid tagajärgi töökohtadele, mille ajenditeks on kulude kasv, nõudluse vähenemine või ettevõtte konkurentsivõime vähenemine, kuid selline lõpptulemus on praktikas osutunud äärmiselt haruldaseks.

Uute töökohtade loomine Rohelisi töökohti luuakse juurde osalt tehnoloogia arengu ja uute tööstusharude tekkimisega (tuulegeneraatorid, biokütused)

Töökohtade säilitamine

Olemasolevate ettevõtete üleminekul bioenergiale võivad töökohad muunduda ja seeläbi säilida (töömeetodite muutuse ja ümberõppe tõttu), mis muidu oleksid võinud tõenäoliselt kaduda.

Otsene mõju tööhõivele Otsene töökohtade loomine on tingitud suurenenud nõudlusest ja toodangu kasvust keskkonnaalaste investeeringute tõttu

Kaudsed mõjud tööhõivele

Kaudsed mõjud tööhõivele ilmnevad toetatavates tegevusharudes. Kaudsed mõjud töökohtadele eksisteerivad sel juhul, kui sissetulek kulutatakse uute tegevusharude nõudluse suurendamiseks

Ajutised töökohad

Ehitus- ja paigaldustöökohad (tuulegeneraatorite puhul) on üldjuhul ajutised, kuna neid ametikohti toetatakse valdavalt selleks mõeldud poliitika või programmi kaudu

Pikaajalised töökohad Tootmise ja hooldamisega seotud ametikohti peetakse üldjuhul oma olemuselt pikemaajalisteks.

Osalise ja täiskoormusega töökoht

Osalise koormusega töökohad, kus ühel täiskoormusega kohal töötab mitu inimest

Allikas: (Green… 2008)

Bioenergia tootmise ja kasutamisega kaasnevad mõjutegurid tööhõivele, mis võivad erineda

nii ettevõtte, piirkonna kui ka riigi tasandil.

1.4. Kasvatamiseks sobiva energiakultuuri valiku kriteeriumid

Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning

sordid, mille kasvatamisest saadav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes

12

maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale

(Biomassi ja… 2007).

Õnnestunud energiakultuuri valikuks peavad olema täidetud järgnevad tingimused:

a) sobivus kliima- ning mullatingimustele;

b) kergesti kohandatavus põllumajandustootmisega;

c) ühtlased ja jätkuvad saagitasemed koguse ja kvaliteedi suhtes;

d) konkurentsivõimeline sissetulek võrreldes traditsiooniliste põllukultuuridega;

e) positiivne energiabilanss (väljund (energeetiline väärtus)/sisend (energeetiline kulu)

suhtarvu) ja eriti väljundina käsitletud puhastulu (väljund/sisend) suhtarvu suhtes;

f) kasvatamise tehnilised võtted kooskõlas jätkusuutliku põllumajanduse

kontseptsiooniga;

g) resistentsus biootilistele ja abiootilistele ebaõnnestumistele;

h) geneetiliste ressursside (seemnete ja risoomide) kättesaadavus ning sobivus;

i) õige masintehnika (eeskätt koristamisega seotud tööoperatsioonide masintehnika)

olemasolu, mis sobiks kultuurile või on kasutatav kerge kohandamisega. (Venturi, 2003)

Kui tingimused on energiakultuuride kasvatamiseks soodsad, vajavad vastamist kaks

põllumajanduslikku küsimust: sobivaima liigi/sordi ning parima võimaliku tehnika valik.

Liigi valikul tuleks eelistada mitme-aastaste kultuuride kasvatamist põllumajanduslikust

kasutusest väljas olevatel aladel ning neid liike, mida saab kaasata juba toimivasse

põllumajandusliku tootmise ringlusesse. Esimesse gruppi kuuluvad peamiselt puitkultuurid,

teise grupi moodustavad rohtsed energiakultuurid. (Venturi, 2003 )

Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka kultuuri

kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks, elektriks kui

transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab toodetava produkti omahinna

erinevus oluliselt kultuuri valikut. Paljude energiakultuuride puhul ei erine

kasvatamistehnoloogiad oluliselt sama liigi nn. tavapärasest tootmisest põllumajanduses.

Suurim erinevus on siinjuures tavaliselt sordivalikul, näiteks bioetanooli tootmiseks sobivad

kõrge tärklisesisaldusega teraviljasordid vastupidiselt toiduainetetööstusele, kus eelistatakse

terade kõrget valgusisaldust. Nõudluse puudusel on Eestis seni energiakultuuride sordiaretus

ning uurimistöö tegemata.

13

Teiseks erinevuseks sõltuvalt energiakultuurist ning selle kasutusotstarbest võib olla

soovitatav väetamisskeem (liigne lämmastikukogus kõrtes ei mõju hästi põletuskatlale) või

koristusaeg. Biogaasi tootmiseks vajalik biomass koristatakse suvel või mitu korda

kasvuperioodi jooksul, kui taimede veesisaldus on kõrge. Põletamiseks kogutakse biomassi

varakevadel.

Kolmandaks erinevuseks on see, et rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks on

minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. (Biomassi ja…,

2007).

Energiakultuurid nagu kõik teisedki põllukultuurid on maksimaalselt saagikad piisava vee

ning toitainete kättesaadavuse korral. Energiakultuuride väetamisel on erinevalt toidu- ning

söödakultuuridest sobilik kasutada lisatoitainete allikana reovett või reoveepuhastite

jääkmuda juhul, kui nende raskemetallide sisaldus on kontrollitud. Selline võimalus aitab

kindlasti tõsta energiakultuuride majanduslikku tasuvust, kuna üha kallinevate

mineraalväetiste kasutuskulud on võimalik asendada reoainete utiliseerimisest saadava

lisatuluga. (Biomassi ja… 2007)

1.5. Ühe- ja mitme-aastased energiakultuurid

Kaasajal on enamuse müügi eesmärgil kasvatatud energiakultuuride puhul tegemist ühe-

aastaste toidukultuuridega. Need on traditsioonilised toidukultuurid, mille kasvatamisel on

põllumeestel olemas eelnevad kogemused. Suhkru- ja tärkliserikkaid kultuure on kasvatatud

etanooli tootmise ning rapsiseemneid biodiisli tootmise eesmärgil. Siiani on Euroopas vähe

kogemusi mitme-aastaste energiakultuuride kasvatamiseks müügi eesmärgil. Olenemata

sellest arvatakse, et tulevikus on suurimaks potentsiaaliks biomassi tootmises mitme-aastased

energiakultuurid (Biomassi ja… 2007).

Mitme-aastastel energiakultuuridel on mitmeid eeliseid ühe-aastaste energiakultuuride ees

(Montia et al, 2007; Jasinskas et al, 2008; Ericsson 2006):

- suurem biomassi toodangumaht (kõrgem saak kuivaines);

- väiksem tööjõu ja -aja vajadus (nt maaharimist vajavad vaid esimesel aastal);

- vähendavad mulla degradatsiooni;

- kulutused materiaalsetele sisenditele väiksemad;

- suurem positiivne energiabilanss;

- väiksem mõju keskkonnale.

14

Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride kasvatamine omab omakorda eeliseid

kiirekasvuliste puitkultuuride kasvatamise ees, kuna rohtset biomassi saab energia tootmise

toorainena kasutada juba külvamisele järgneval või ülejärgmisel aastal. Mitme-aastased

energiakultuurid on võrreldes ühe-aastaste energiakultuuridega mullaviljakusele vähem

nõudlikud, veelgi enam, nad annavad saaki uuesti külvamiseta 7-10 aastat ja lisaks kaitsevad

mulda erosiooni eest ning säilitavad mullaviljakuse. Rohtsete energiakultuuride kasvatamisel

saab kasutada teravilja kasvatamisega samu põllutöömasinaid nii külvamisel, hooldustöödel

kui saagi koristamisel. (Jasinskas et al, 2008)

Kokkuvõttes on mitme-aastaste energiakultuuride kasvatamine eelistatum tänu nende

kõrgemale biomassi toodangule, paremale energiabilansile ja väiksemale keskkonnamõjule.

Sellele vaatamata on need aga põllumehe jaoks uued kultuurid eriti energiapaju ning nende

kasvatamine võib tuua kaasa suured muudatused ettevõtte tasemel nii töökorralduses kui

masinates (Ericsson 2006).

15

2. PÄIDEROO KASVATAMISE PERSPEKTIIV

ENERGIAKULTUURINA

Eesti klimaatilistes tingimustes energiaheina ja biogaasi tootmiseks potentsiaali omavate

heintaimede majanduslikuks iseloomustuseks kasutatakse kasutusaastate saagitaseme

analüüsimisel võrdlusandmetena Rõhu katseandmeid (teostaja Eesti Maaülikool

põllumajandus- ja keskkonnainstituut) ning Lavassaare ammenduval turbatootmisala

katseandmeid (teostaja Jõgeva SAI). Eestis kogemused rohttaimede kasvatamiseks energia

tootmise eesmärgil puuduvad, kuid Soomes peetakse päideroogu tänu kultuuri kõrgele

kuivainesaagile põllul kasvatatavatest energiataimedest kõige perspektiivikamaks. Kuna

Eestis energiakultuurina kasvatatava päideroo katseandmed on ebapiisavad (esimesed sel

eesmärgil rajatud katse- ja tootmispõllud on alles 2-3-aastased), antakse hinnang eelkõige

Soome ja Rootsi katseandmetele tuginedes.

Energia tootmise eesmärgil saab kasutada päideroo biomassi tahke ja gaasilise biokütuse

toormena soojuse ja elektri tootmiseks. Tahke biomassina kasutatakse kevadel või suvel

koristatud päideroogu energiaheinana põletamiseks. Gaasilise biokütuse toormeks on

päideroo kaheniitelisel koristusel saadav haljasmass. Tehnoloogiliselt on energiaheina ja

haljasmassi tootmine erinev.

2.1. Energiakultuurina kasvatatava päideroo sobivad kasvutingimused ja

sordid

2.1.1. Sobivad kasvutingimused

Päideroog (Phalaris arundinacea L.) on mitmeaastane heintaim, mis looduslikult kasvab

mere, järvede, ojade kallastel ja teepeenarde ääres. Eestis on päideroogu kasvatatud

silokultuurina loomasöödaks. Sort Pedja on Eesti sordilehel alates 1984. aastast. Kasvatamise

alaseid teadmisi, praktilisi oskusi ja juba olemasolevat põllumajandustehnikat saab kasutada

ka päideroo viljelemisel energiakultuurina.

Päideroog on väga laia ökoloogilise amplituudiga taim, mis suudab kasvada laias

mullatingimuste, temperatuuri ning sademetehulga piirides. See võib kasvada

kõrgusvahemikus 0–1100 meetrini merepinnast ja taluda aprillist oktoobrini temperatuure

vahemikus 1-39ºC, sademeid 300–2600 mm ning kasvada mullal, mille pH on 4.5–8.2

16

(Noormets, 2007). Kuigi päideoog on põuakindel, tuleks suuremate saakide saamiseks

eelistada paras- ja liigniiskeid muldi sügavalt kuivadele ja põuakartlikele. Päideroog ei talu

kõrget seisvat põhjavett ega huumusevaest happelist mulda. Jäätumisele ja külmale on ta

vastupidav. (Bender, 2006)

Päideroole sobivad hästilagundunud turvasmullad, eriti huumuselised, kobedad,

toitaineterikka liikuva põhjaveega mineraal- ja üleujutatavad lammimullad, kus on ta püsiv ja

suure saagivõimega. Soodsates tingimustes tõrjub päideroog aastatega kõik teised liigid, ka

umbrohud välja ja muutub rohukamaras valitsevaks. Liiga madal ja sage niitmine vähendab

järgnevaid saake ning taimede püsivust. (Bender, 2006).

EMÜ Eerika katsejaamas gleistunud pseudoleetunud mullal (huumusesisaldus 3.0…3.7%,

pHKCI 6.0…6.2) läbiviidud katse näitas, et päideroog võib püsida taimikus 13 (katse kestus)

ja enam aastat. (Noormets, 2007)

Seemnekasvatuseks sobivad soodsa niiskusrežiimiga saviliivmullad, rahuldavad on ka

raskemad liivsavi- ja hästilagundunud turvasmullad. Külvatakse peamiselt laiareavahelises

(külvisenorm 7-9 kg/ha), harvemini kitsarealises külvis (12-15 kg/ha). Seemnepõldu võib

rajada juuni esimese poole lõpuni. Külvi järel areneb päideroog võrdlemisi pikaldaselt.

Kasutusaastatel algab kasv vara ja kulgeb kiiresti. Õitsema hakkab juuni teisel poolel. Seeme

valmib alates juuli teisest dekaadist kuni kuu lõpuni, valmib ebaühtlaselt ja variseb kergesti.

Seemnepõllu taimiku seisukindlus on keskmine kuni hea, kasutuskestvus 4-6 aastat,

seemnesaak 200-300 kg/ha. (Bender, 2006)

2.1.2. Päideroo sordid

Rootsis on tegeldud päideroo sordiaretusega energeetiliseks ka kiukultuuriks alates 1989.

aastast. Üks uus sort „Bamse“ on juba tunnustatud, mitmed teisedki varieteedid on näidanud

häid tulemusi. Soomes alustati aretustööga 1994. a.. Häid tulemusi on andnud sordid

„Palaton“ ja „Venture“, Lääne-Soomes ka „Lara“ ja „Vantage“.(Heinsoo, Jürgens 2005)

Tabel 3. Sordiagrotehnika nõuded päideroo importsordil „Palaton“ ja Eesti sordil „Pedja“

Importsort „Palaton“ Eesti sort „Pedja“

Hea söömus, kõrge suhkrusisaldus, hea

seeduvus, kõrge saagipotentsiaal

Kultuurniidul kahe- või kolmeniiteliseks

kasutamiseks, heina ja silo valmistamiseks

Keskmiselt kiire ädalakasv, kõrge saak

(8…12t/ha )

Kaasliigid: aas-rebasesaba, põldtimut, harilik

Ädalasaak on keskmine kuni suur, kuid liiga

madal ja sage niitmine vähendab järgnevaid

saake ning taimede püsivust

17

aruhein, aasnurmikas, ohtetu luste

Väga talvekindel, talub liigniiskust, põuda,

jäätumist

Põua-, talve-, külma-, jäätumis- ja

üleujutuskindel

Haigusekindel Haigustele vastupidav

Parasniisked, niisked või märjad liikuvad

põhjaveega kasvukohad. Moodustab tugeva

rohukamara, levib pikkade juurevõsundite -

risoomide abil. Ei kasva mättasse.

Hästilagundunud turvasmullad,

huumuserikkad, kobedad, toitaineterikka

liikuva põhjaveega mineraal- ja üleujutatavad

lammimullad

Puhaskülvis 10-12 kg/ha, segus teiste

liikidega 5-7 kg/ha

Külvisenorm: puhaskülvis 15, segukülvis 5-

12 kg/ha

Kestus:

Rajamisaastal taimede läbilöövus nõrk

Kestvus vähemalt 8a

Allikas: (Sepajõe, T., Older grupp)

Eesti sort „Pedja“ on varavalmiv sort, selle sordi kõrgekasvuline (niidul kuni 1,3 m,

seemnepõllul kuni 2,0 m) keskmiselt kuni tugevasti võrsunud püstine puhmas omab rohkesti

pikki (10-35 cm) ja laiu (0,8-1,8 cm) lehti. Pikkade ja tugevate maa-aluste võsundite ning

tugeva juurestikuga taim on kevadel väga hea, suvel hea põuakindlusega. Jõgeva

põhivõrdluskatsetes oli keskmine haljasmassisaak lammimuldadel kaheniitelisel kasutamisel

41,8 t/ha (maksimaalne 54,8), heinasaak 9,3 KA t/ha (maksimaalne 15,4) ja suurim

seemnesaak 410 kg/ha. (Bender, 2006)

Ideaalne päideroo sort, mida kasutada energia saamiseks, on pika tugeva kõrrega ning sellel

on vähe lehti. Tähtis on ka kõrge KA saak ning selle madal mineraalainete (Si, K, Cl)

sisaldus.. Välismaistest sortidest, mis on aretatud samuti loomasööda tootmiseks andsid

Soome tingimustes häid saake ’Vantage’‚ ’Venture’‚ ’Platon’, ’Lara’, ’Barphal

050’,’Chiefton’. Suurim kevadel koristatud saak oli nende sortide korral 11…14 t KA/ha

(Pahkala. et al, 2005). Seejuures olid ’Barphal 050’ ja ’Lara’ saagikad just põhjapoolsetes

katsejaamades.

Saagikust mõjutab seemnete kvaliteet. Päideroo kasvatamist energiaheinaks piirab hetkel

päideroo seemne nappus. Oluliseks piiravaks faktoriks on ka energiaheinaks suhteliselt

vähesobivate genotüüpide kasutamine.

2.2. Päideroo saagikus

Eesti klimaatilistes tingimustes energiaheina ja biogaasi tootmiseks potentsiaali omavate

heintaimede agrobioloogiliseks ja majanduslikuks iseloomustuseks on Eestis korraldatud

18

rohkesti rohumaakatseid, kust on selgunud erinevate taimeliikide ja nende segude saagivõime

ja kuivaine keemiline koostis.

Tabelis 4 on toodud pikaajaliste katsete (Older, 1985; Viiralt, 2006) andmetele tuginedes,

päideroo keskmine saagitase ja kestus Eestis enam-vähem optimaalsete kasvutingimuste

(väetamine, sobiv niiterežiim) korral. Kirjanduse andmetel (Pahkala jt 2005) suureneb

päideroopõllu saagikus oluliselt alates kolmandast aastast peale külvamist. (Heinsoo jt, 2009)

Tabel 4. Päideroo saagitase Eestis optimaalsete kasvutingimuste korral, t/ha

Taimeliik N kg/ha

Optimaalne

niidete arv

Kestus aastat

(valdav) Sobiv muld

KA saak t/ha

valdavalt

Päideroog 200 2 >10 T; M 9 … 10

2007. aastal külvatud päideroopõldude saagi ja kvaliteedi uuringute põhjal andis

mineraalmuldadel kõige suuremat saaki sort ‘Venture’ (12,8 tonni kuivmassi hektarilt), sordi

‘Pedja’ parim põld andis saaki 10,3 t/ha. Sügiseks oli päideroo biomass kõikidel uuritud

põldudel suvega võrreldes kasvanud. Jätkuvalt oli suurim produktsioon mineraalmullal

kasvanud sordil ‘Venture’ (16,8 t/ha). Kõikidel turbamullal kasvatatud päideroopõldudel oli

biomass väiksem kui mineraalmullal asuvatel, sõltumata sellest, et esimesi oli väetatud (joonis

2). Turbamullal kasvanud ‘Palatoni’ ja ‘Pedja’ sortide keskmine saagikus omavahel oluliselt

ei erinenud. Potentsiaalse saagikuse võrdlus mineraalmuldadel näitas, et suvest sügiseni

muutus oluliselt nii sordi ‘Palaton’ kui ka sordi ‘Venture’ saagikus (kahe sordi seguga põllul

oli muutus statistiliselt mitteoluline). (Heinsoo jt, 2009)

2.2.1. Päideroo potentsiaalne saak kultuuri kasvatamisel energiaheinana

Päideroo biomassi energiaheinana tootmisel võib saaki koristada kas ükskord aastas

kasvuaastale järgneval kevadel (Pahkala, 2007), kasvuaasta suvel (Espenberg, 2009) või

sügisel, kui päideroopõld annab küll suurimat saaki, kuid selle kasutamist põletamiseks võib

takistada küttekoldeid kahjustavate elementide kõrge kontsentratsioon (Heinsoo jt, 2009).

Soomes ja Rootsis koristatakse energiaheina reeglina kevadel kohe pärast lumesulamist.

Sealsete uurimistööde põhjal on kevadisel saagikoristusajal sügisega võrreldes rida eeliseid:

Saagi kuivainesisaldus on kõrge ja saak ei vaja täiendavat kuivatamist

19

taimi ei häirita kasvuperioodil, mistõttu nende juurestik on tugevam ning sinna

koguneb rohkem süsivesikuid, mis aitavad taimel elada talve paremini üle ja alustada

kevadel kasvu varem

muld on aastaringselt taimedega kaetud, mistõttu väheneb erosioon väheneb taimiku

umbrohtumus

toitaineid viiakse põllult vähem minema, mistõttu väetise vajadus väheneb

mineraalainete sisaldus saagis on väiksem ning saagi kvaliteet põletuseks seepärast

parem

väike tööjõukulu (umbes 5 inimpäeva /ha (Pahkala, 2007) Kevadise saagikoristuse

puudused:

talvel tekib suur materjali kadu (50…60% KA)

kevadel puudub turul nõudlus kütte järele, mistõttu tuleb saak ladustada

koristus nõuab täpset ajastust. Maa peab olema kuiv kuid taimede kasv ei tohi olla

alanud. Optimaalne koristusperiood kevadel on umbes 10…15 päeva . Sellel ajal püsib

koristatava massi niiskusesisaldus vahemikus 10…15% (Pahkala,2007)

Kevadisel koristamisel on päideroo mineraalainete sisaldus väikseim ja põlemisomadused

paremad. Kevadise koristuse puhul on eeliseks ka saagi madal niiskusesisaldus (alla 14%),

mis võimaldab energiaheina kasutada kütusena täiendava kuivatamiseta. (Raave, 2008)

Kevadise koristamisega võib kaasneda aga hulk probleeme. Esimene neist on saagikadu, mis

võib ulatuda kuni 60% bioloogilisest saagist. Probleemiks on samuti lühike koristusperiood ja

selle kestuse sõltuvus ilmast, mis ei võimalda igal aastal kogu saaki kätte saada. (Raave 2008)

Eesti kliima on Soomega võrreldes soojem ja niiskem. Talved lõpevad sageli vihmaga ja kelts

kaob põldudelt varakult, mistõttu võib saagi kättesaamine osutuda Soomega võrreldes veelgi

problemaatilisemaks. (Raave 2008)

Senised tulemused näitavad, et Eestis on võimalik koristada energiaheina saaki ainult

kasvuaasta suvel ning saagi koristamiseks tuleks rakendada analoogset koristustehnoloogiat,

mis heina tootmisel söödaks. Suvise saagikoristuse puuduseks on suurem väetise vajadus kui

kevadise saagi koristamise korral. Teatavasti liiguvad mineraalelemendid kasvuperioodi lõpus

heintaimede maapealsetest osadest juurtesse (Landström et al, 1996; Pahkala, 2007) ja

järgmisel kevadel kasutab taim neid uue saagi kasvamiseks. Suvise saagikoristuse korral

eemaldatakse mineraalelemendid koos saagiga, mistõttu tuleb need väetisega kompenseerida.

Suvise saagikoristuse korral tuleb teha veel lisakulutusi biomassi kuivatamiseks põllul, kuid

20

selle eeliseks kevadise saagikoristuse ees on oluliselt väiksemad saagikaod ning võimalus

koristada septembris veel ädala saak, mida saab kasutada kas loomasöödaks või ka

biogaasijaamades toorainena. (Espenberg, 2009)

Tabel 5. Rõhu katse saak esimese kasutusaasta sügisel (2008) ja sellele järgneval kevadel

(2009)

Taimik Väetusfoon Saak, t/ha KA

Saagikadu, % Sügisel Kevadel

Päideroog N0P0K0 5,1 5,0 2

N0P30K60 6,2 7,6 -23

N60P30K60 6,7 6,5 3

Reoveesete 7,9 7,4 6

Allikas:( Espenberg, 2009)

Sügisel varieerus Soomes saadud tulemuste põhjal päideroo saagikus kuuel kasutusaastal

3,3...6,4 t/ha KA. Kevadel tõusis päideroo saak Soome katsetes märgatavalt. Saagikus jäi

vahemikku 6,4...7,7 t/ha KA (Pahkala, Pihala, 2000). Antud katses jäi päideroo saagikus

erinevatel väetusfoonidel sügisel 5,1...7,9 t/ha KA ja kevadel 5,0...7,6 t/ha KA vahemikku.

Järelikult sügisel kujunes antud katses saadav saak suuremaks kui Soomes, kuid kevadel

madalamaks (Espenberg, 2009).

Saagikaod kevadisel koristamisel

Soomes toimunud katsed on näidanud, et energiaheina tootmisel on hulk probleeme. Esimene

neist on suur saagikadu, mis võib ulatuda kuni 60% bioloogilisest saagist. Probleemiks on

samuti lühike koristusperiood ja selle kestuse sõltuvus ilmast, mis ei võimalda igal aastal

kogu saaki kätte saada. (Pahkala, 2005)

On küsitav, kas Eesti tingimustes langeb energiaheina niiskusesisaldus nii madalale, et seda

saab ladustada ilma täiendava kuivatamiseta. Probleemiks võib meil saada ka saagi kõrge

mineraalainete sisaldus. Selleks, et mineraalainete sisaldus maapealses biomassis väheneks,

on vaja külma talve. Eestis on viimaste aastate talved olnud mõõdukalt jahedad, mistõttu võib

siin jääda mineraalainete sisaldus taimedes Soome ja Rootsiga võrreldes kõrgemaks. (Raave,

2008). Suurema biomassikoguse saamise huvides tuleks saaki varuda sügisel või siis täiustada

koristustehnoloogiat. (Heinsoo jt, 2009)

21

Saagikoristus ja transport

Maa kuivendussüsteemid peavad olema korras, siis saab energiaheina õigeaegselt koristada.

Koristus tuleb lõpetada siis, kui noor taimik on 10-15 cm kõrge, et ei halvendataks saagi

kvaliteeti ega nõrgestataks noort taimikut. Kuiva (vaid 10-15% niiskusesisaldusega) ja hapra

lamandunud päideroo taimiku kevadisel koristusel on kaod vältimatud. (Aavola, 2008)

Seepärast on koristustehnoloogia optimeerimine oluline. Katsetes on õnnestunud

rootorniiduki ja vaaluti kasutamisel, ka niidukmuljuri ja pallimise korral koristuskadu

vähendada 20-30%-ni. Ka liikurniiduki puhul ulatusid need 20%-ni. Rootorniiduk põhjustas

väiksemaid kadusid kui niidukmuljur, kuid niidukaared tuleb koristuse kiirendamiseks ja

kogumiskadude minimeerimiseks vaalutada. (Aavola, 2008)

Päideroo lahtiselt, hekslina koristamise tehnoloogia rakendamisel on saagikaod madalamad

kui pallitehnoloogia puhul. Ruloonide sidumisel kasutatav võrk vähendab sidumisfaasiga

kaasnevaid saagikadusid.

Allikas: MSI arvutused agrotehnoloogiliste kaartide põhjal

Joonis 2. Päideroo kasvupinna hektarilt saadav energia kogus tulenevalt saagikao osakaalust

kogusaagis, MWh/ha

Eesti oludes võivad ulatuda saagikaod 50-60%-ni (Joonis 2). Seega, kui esimesel saagiaastal

päideroo kuiva massi saak on 6,3 tonni hektari kohta, kujuneb koristuskadusid arvestades

saagiks 3,0 tonni hektari kohta. Alates teisest saagiaastast on saak 9 t KA/ha, arvestades

saagikadusid kujuneb saak 4-4,5 t KA/ha.

Eesti tingimustes võib energiaheina tootmine osutuda väga riskantseks ettevõtmiseks. Kui

Soomes kestab energiaheina koristamiseks sobiv periood 10-15 päeva, siis Eestis võib see olla

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

. 10% 20% 30% 40% 50% 60%

saagikadu, %

1 h

a s

aa

da

v e

ne

rgia

ko

gu

s,

MW

h/h

a

9 KA t/ha 8 KA t/ha 7 KA t/ha 6 KA t/hasaak kuivaines, t/ha

KA energeetline väärtus 5 MWh/t

22

oluliselt lühem ja piirduda vaid mõne päevaga ja sedagi võib-olla mitte igal aastal.

Energiaheina koristamiseks on vaja külmunud maapinda, mis kannaks raskeid

koristusmasinaid, ja päikesepaistelist kuiva ilma, et niiskusesisaldus langeks saagis nõutava

tasemeni. Juhul kui üks neist tingimustest on täitmata, ei ole põletamiseks sobiva saagi

koristamine võimalik. 2008. aasta aprillikuus, kui päideroo maapealse biomassi

niiskusesisaldus vastas energiaheina jaoks kehtestatud nõuetele, ei olnud maapind külmunud,

mistõttu saagi koristamine raske koristustehnikaga oleks olnud küsitav. Kahtlust, et

energiaheina tootmiseks sobivad hästi ainult Soome ja Rootsi põhjapoolsed piirkonnad,

suurendab Norra kogemus, kus on samuti probleemiks madala niiskusesisaldusega

energiaheina saamine. Sealsetes katsetes püsis energiaheina niiskusesisaldus üle 30% ning see

vajas enne kütusena kasutamist täiendavat kuivatamist. (Raave, 2008)

2.2.2. Kultuuri saagikus päideroo kasvatamisel toormena biogaasi tootmiseks

Väetamisnormid

Päideroo rohukamara saak sõltub antavast lämmastiku normist. EMÜ Eerika katsejaamas

läbiviidud katses saadud saagiandmete regressioonanalüüs näitas, et päideroo saak suurenes

kolmeniitelise kasutuse korral lämmastiku annuse kasvades kuni 305 kg. On ka andmeid, et

maksimaalse KA saagi formeerumiseks peab N norm olema isegi 400 kg/ha. Samas näitasid

kõik EMU Eerika katsejaamas toimunud põldkatsed ,et KA saagi oluline juurdekasv toimub

üksnes N normini 200 kg/ha. N- normi edasi kasvades KA saagi juurdekasv aeglustus,

lämmastiku efektiivsus vähenes ja saagi omahind suurenes. Sarnaselt mineraalmullaga osutus

keskmiselt lagunenud madalsoo turvasmullal päideroole optimaalseks lämmastiku normiks

200 kg/ha, mille korral saadi kaheniitelisest variandist KA 8 t/ha ja kolmeniitelisest variandist

7 KA t/ha. (Noormets, 2007)

Päideroole on iseloomulik stabiilne saak, mis sõltub vähe vegetatsiooniperioodil valitsevast

ilmastikust. Leetunud liivsavimullal toimunud pikaajalises katses, kus päideroogu väetati

normiga N240 kg/ha, selgus, et tõenäosusega 90% (s.o. üheksal aastal kümnest), annab

päideroog neis tingimustes 8 tonni kuiva heina hektarilt. Selle näitaja osas ületas päideroog

enamikke teisi Eestis viljeldavaid heintaimi (Rand, 1981).

Eestis on aretatud päideroo sort ‚Pedja’. Lisaks sellele on läbinud sordivõrdluskatsed ja

võetud sordilehte veel USA firma Norfarm Seed Inc. sordid ‚Venture’ ja ‚Palaton’ , mis Toris

toimunud sordivõrdluskatsetes andsid 2 katseaasta keskmisena vastavalt 8,9 ja 9,15 t KA/ha.

23

Jõgeval sööda tootmise eesmärgil aretatud sort ‚Pedja’ on kõrgekasvuline, varavalmiv sort,

kahe ja kolmeniiteliseks kasutamiseks. Seemnepõldudel on taimede kõrgus ulatunud 2m.

Mitmeniitelise kasutuse korral on see keskmiselt 1,3m. Selle keskmiselt kuni tugevasti

võrsunud puhmik omab rohkesti pikki (10…35 cm) ja laiu (0.8…1.8) lehti. Sort on kevadel

väga hea ja suvel hea põuakindlusega, on talvekindel, talub hästi jäätumist, külma, pikaajalisi

üleujutusi ning kevadisi ja sügisesi öökülmi. Jõgeva SAI põhivõrdluskatsetes oli keskmine

haljasmassisaak lammimuldadel kaheniitelisel kasutamisel 41,8 t/ha (maksimaalne 54,8) ja

heinasaak 9,3t/ha (maksimaalne 15,4) (Annuk, Aavola, 2006). (Noormtes, Raave, 2007)

Haljasmassi koristamine

Päideroo konkurentsivõimet vähendab madal (< 12cm) ja ka sage (3 ja enam korda) niitmine.

Selle tulemusena väheneb nii tema saagikus kui ka lüheneb püsivus taimikus. Madala

niitekõrguse korral eemaldatakse kõrre alumistes osades olevad varutoitained, mis päiderool,

kui juurmiste lehtede poolest vaesel liigil on olulised tema edasiseks kasvuks. Päideroole

soovitatakse optimaalseks niitekõrgusena 4…5 tolli (10.16…12.70 cm). (Noormets, 2007)

Päideroo haljasmassi hektarisaak

Päideroo kasvatamisel toorainena biogaasi tootmiseks kasutatakse maapealset fütomassi.

Taimiku kestuseks arvestatakse 10-15 aastat. Päideroo kasvatamisel toorainena biogaasi

tootmiseks koristatakse saak saagiaastatel kaks korda aastas. Esimesel, rajamise aastal

teostatakse üks niitmine septembri kolmandal dekaadil. Järgnevatel aastatel koristatakse

päideroo saak kahel korral, esimene niitmine teostatakse juunikuu kolmandal dekaadil, teine

niitmine septembri kolmandal dekaadil. Viljeluse lõpetamise aastal teostatakse vaid esimene

niitmine juuni kolmandal dekaadil.

Külviaasta on esimeseks saagiaastaks. Kuivaine sisaldus koristatavas massis on 20%.

Külviaasta esimese niite saak on 19 tonni haljasmassi ehk 3,8 t KA/ha kohta. Alates teisest

saagiaastast on haljasmassi saagiks 45 tonni ehk 9 t KA/ha kohta.

Saagiks arvestatakse 9-10 t KA/ha, sellest saadav metaani kogus on 2 860-3 182 m3/ha. Ühelt

hektarilt saadav teoreetiline energia kogus on 28,6-31,8 MWh. Antud juhul ei ole arvesse

võetud saagikadusid.

24


Joonis 3. Päideroo biomassi saagist saadav teoreetiline energia kogus ühelt hektarilt,

MWh/ha

Heintaimedest biogaasi tootmise jaoks on vaja selgitada välja indikaatorid, mille alusel

hinnata heintaimede optimaalset niiteaega. Biogaasi väljatulek biomassist on tihedasti seotud

heintaimede arengufaasiga ning see väheneb taimiku vananedes.

Saksamaal heintaimedega läbiviidud katsete tulemused näitavad:

Biogaasi väljatulek rohust sõltub valdavalt taimiku arengufaasist niite ajal.

Hilisemates arengufaasides biogaasi väljatulek väheneb. Selle põhjuseks võib olla

toorkiusisalduse tõus biomassis. Samas ei mõjuta taimede arengufaas biogaasi

metaanisisaldust.

Looduslikult rohumaalt koristatud biomassist saadav biogaasi saak on oluliselt

väiksem kui biomassist, mis koristatakse varases arengufaasis intensiivselt viljeldavalt

rohumaalt või siis saadakse maisist ja teraviljadest. Erinevus on kuni 1,6 korda.

Seejuures oli metaani saak maisi biomassist 2,3…6,2 korda ja karjamaa raiheina ja

lutserni biomassist 2,5 korda suurem kui looduslikult rohumaalt koristatud biomassist.

Heintaime liikide vahel on erinevus biogaasi väljatuleku osas väike ja energeetilise

biomassi tootmise eesmärgil rajatava rohumaa seemnesegu koostamisel võib seda

mitte arvestada. (Noormets, 2007)

22,2

35

18

28,6

45

23

38,1

60

30

0

10

20

30

40

50

60

70

haljasmassina

koristatud biogaasi

tootmiseks

energiaheinana

koristatud põletamiseks

energiaheinana

koristatud saagikadu

50%

1 ha

-lt s

aada

v en

ergi

a ko

gus

(teor

eetil

ine)

MW

h/ha

7 KA t/ha 9 KA t/ha 12 KA t/ha

25

2.3. Päideroo hektarisaak ammenduval turbakaevandusalal

Eestis võiks sarnaselt Soomele alustada päideroo kasvatamisega eeskätt jääksoodes. 2005.

aasta turbavarude kasutamisega seotud Riigikontrolli auditis märgitakse

turbakaevandamisega rikutud alade mitterahuldavat seisukorda ning kohustatakse valitsust

algatama jääksoode korrastamist. Eestis leiduvate jääksoode pindala ning nende seisundi

täpsustamine on praegu käsil. Senise hinnangu kohaselt on neid 10 000- 15 000 ha.

Ammendunud turbarabades peaks turvas olema kaevandatud nii, et alles on jäänud õhuke,

ebaühtlane vähemalt 10 cm paksune turbalasund. Turbaraba kuivendussüsteemi võib

energiaheina kasvatamiseks jätta endiseks, sest lubatud on lühiajalist üleujutust. Jääksoode

kasutuselevõtt võimaldaks päideroo kasvatamiseks suurendada riigi taastuvenergia

potentsiaali, korrastada inimtegevusega rikutud maastikke, vähendada keskkonna

reostuskoormust (kasutades väetamiseks puhastusseadmete muda, sõnnikut või läga ning

lupjamiseks turba-, puu- või põlevkivituhka), suurendada maapiirkondades tööhõivet ning

võimaldada maaomanikele ja väikeettevõtjatele lisasissetulekut.

Soomes kaevandatakse turvast umbes 50 000 hektaril ja jääksoid tekib aastas 1000–2000 ha.

Enamus neist sobivad hästi päideroo (Phalaris arundinacea) kasvatamiseks (Blending…,

2006) ning jääksood ongi Soomes peamisteks päideroo kasvatusaladeks (Hytönen, 2005).

Väetisetarve päideroo kasvatamiseks jääkrabadel on väike, kusjuures väetamiseks sobivad

tuhk, reoveepuhastite jääkmuda ja erinevad kompostid. (Paal jt, 2007)

2004. a kasvatati Soomes päideroogu 8700 hektaril ja saaki koristati 2000 hektaril (Heinimö,

Alakangas, 2006). Just Soomes on päideroo tootmine viimasel kümnel aastal kasvanud. Kui

2008. aastal kasvatati Soomes päideroogu 20 000 hektaril, siis Rootsis vaid 1000 hektaril.

Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on päideroo kasvatamine piirdunud vaid väikeste

katsepõldude rajamisega.

Lavassaare katseväljak

AS Tootsi Turvas alustas 2006. aastal Lavassaares ammenduval turbakaevandusalal

ettevalmistustöid päideroo kasvatamiseks. Päiderooga hakatakse kütma Lavassaare katlamaja,

mis asub energiapõldudest kuni 10 km kaugusel. Korrastamisprojekt hõlmab 230 ha

ammenduvat kaevandusala, millest enamik on ette nähtud energiaheina kasvatamiseks.

Energiaheina kasvatamise katsekava koostasid Jõgeva Sordiaretuse Instituudi (SI) teadurid

Mati Koppel ja Rene Aavola. Võrdluskatsed tehakse kahe päideroo sordiga: Pedja ja Palaton,

mõlemat kuues väetusvariandis.

Katsete eesmärgiks oli välja selgitada energiatoodang pinnaühikult, tootmiseks sobivaim

kultuur ja ökonoomseim väetamisskeem, aga samuti kuivendusvee reostuskoormus eesvoolule

heintaimede erinevate väetisekomponentidega intensiivsel väetamisel.

26

Kevadel antavad orgaanilise ja mineraalväetise kogused hektari kohta

Väetusvariandid ja tööoperatsioonid hektari kohta

1. jääkmuda - 22-88-21 (jääkmuda 0,25-1,01-0,24; 35% k.a., 25 t) - sette vedu 30 km

kauguselt, laotamine sõnnikulaotajaga, seemne külv kombikülvikuga, umbrohutõrje

2. vedelsõnnik 2007 jne - 101-21-77 (vedelsõnnik 2,24-0,47-1,70 kg/m3; 45 m3)-

Vedelsõnniku ost, transport 4 km, laotamine virtsalaotajaga, seemne külv kombikülvikuga

3 – mineraalväetis - 0-21-80 (Kemira Power 0-12-24, 400 kg) 2008 jne - 63-14-44

(Kemira Power 18-9-15, 350 kg) - Mineraalväetise ja seemne külv kombikülvikuga

4 - jääkmuda ja mineraalväetis 2007 jne - 22-88-21 (jääkmuda 25 t) + 54-0-22 (Kemira

Blend 27-0-13, 200 kg) – Sette vedu 30 km kauguselt, laotamine sõnnikulaotajaga, seemne ja

mineraalväetise külv kombikülvikuga

5 - vedelsõnnik ja mineraalväetis 2007 jne - 101-21-77 (vedelsõnnik 45 m3) + 0-11-40

(Kemira Power 0-12-24, 200 kg) - Vedelsõnniku ost, transport 4 km, laotamine

virtsalaotajaga, seemne ja mineraalväetise külv kombikülvikuga

6 – mineraalväetis 2007 - 16-32-133 (Viking Brand 4-18-40, 400 kg) 2008 jne - 63-14-44

(Kemira Power 18-9-15, 350 kg) - Mineraalväetise ja seemne külv kombikülvikuga (Jõgeva

SI- 2007)

Esimese aasta (Jõgeva SAI analüüs) haljasmassitoodangu näitajad ei kajasta tegelikku

energiatoodangut, kuid selgus siiski, et sõnnik ja eriti sõnnik koos mineraalväetisega andsid

teiste väetusvariantidega võrreldes kõrgema saagise (Tabel 6), kusjuures märgatavalt suurem

saak saadi katsetes Palatoniga, vastavalt 3,9 ja 4,4 t/ha kuivainena. Teiste väetisainete

kasutamisel jäid saagid poole väiksemaks, kusjuures mõlemal kultuuril peaaegu

ühesuuruseks. Suurima kõrguse saavutasid taimed katsetes Palatoniga – veidi üle 80

cm.(Saarmets, 2008)

Tabel 6. 2007. aasta juunis külvatud päideroo hektarisaak kuivaines Lavassaare katseväljakul

2008. aastal, t/ha

Päideroo kuivaine, t/ha

8.VII.08 14.X.08

1 - reoveesete 44-177-42 (reoveesete 50 t) 1,43 6,01

2 - vedelsõnnik 153-15-45 [vedelsõnnik 3,4(om.1,5)-0,33-1

kg/m3; 45 m3] 5,78 8,15

3 - pool vedelsõnnikust 75-7-22 (vedelsõnnik 22 m3) 2,9 5,9

4 - reoveesete ja mineraalväetis 22-88-21 (reoveesete 25 t) + 60-

6-25 (Rossosh 24-6-12, 250 kg) 3,16 9,01

27

5 - pool vedelsõnnikust ja mineraalväetis 75-7-22 (vedelsõnnik 22

m3) + 13-17-62 (Arvi 5-15-30, 250 kg) 7,4 5,92

6 - mineraalväetis 80-14-30 (Arvi 20-8-9, 400 kg) 4,89 7,76

Allikas: Jõgeva SAI

Päideroo kõrge produktsioonipotentsiaal Eesti põldudel viitab võimalusele kasutada seda

kultuuri bioenergiaallikana. Kõige kõrgemat saaki andis sort ‘Ventura’ mineraalmuldadel.

Kuna taimede lämmastikusisaldus suve teisel poolel oluliselt väheneb, tuleb biogaasi

tootmiseks päideroo põlde varakult koristada. Kõige suurema saagi saaks päideroo põllult

sügisel, kuid selle kasutamist põletamiseks võib takistada küttekoldeid kahjustavate

elementide kõrge kontsentratsioon. Kevadeks nende elementide sisaldus biomassis langeb

ning teoreetiline biomassi saagikus pole sügisesest oluliselt väiksem. Samas, päideroo

kevadist saagikust võivad vähendada kaod biomassi koristamisel või ilmastikuolud, mis ei

võimalda masinatel põllule minna.

2.4. Päideroo biomassi energiabilansi arvestamise põhimõtted ja saagi

energiasisaldus

Leedus läbiviidud mitme-aastaste rohtsete kultuuride kasvatamise ja kasutamise uuringu

raames anti hinnang rohtsete kultuuride kasvatamise energiakulule. Rohtsete kultuuride

kasvatamise, koristamise ja kütusena ettevalmistamise tehnoloogiate energeetiliseks

hindamiseks arvutati: otsene energiakulu, kaudne energiakulu, masinate energiakulu, tööjõu

energiakulu (Tabel 7).

Rohtsete kultuuride rajamise ja kasvatamise energiakuluks arvestati külvieelset maaharimist,

külvamist ning väetamist. Koristamise energiakulu koosneb niitmise, vaalutamise,

kuivatamise, kuivmassi kogumise, pallimise, pallide laadimise ja transpordi kulust hoiukohta.

Rohtsete kultuuride kogu energiakulu külvamise aastal on 3,77 MWh hektari kohta (13,6

GJ/ha), esimesel koristusaastal (teisel kasvuaastal) on 5,33 MWh hektari kohta (19,2 GJ/ha).

(Jasinskas et al, 2008)

Tabel 7. Rohtsete energiakultuuride kasvatamise ja koristamise energiakulu, MWh/ha

Energiakulu liik

Kasvatamise energiakulu Koristamise energeetiline kulu

Kogu energiakulu

Külvamise aasta

Koristamise aasta

Koristamise aasta Külvamise aasta

Koristamise aasta

Otsene energiakulu 0,281 0,297 0,786 1,066 1,083

Kaudne energiakulu (väetised, seemned) 2,310 3,843 - 2,310 3,843

28

Masinate energiakulu 0,118 0,124 0,274 0,391 0,397

Tööjõu kulu 0,001 0,001 0,005 0,006 0,006

Kogu energiakulu 2,709 4,266 1,064 3,773 5,330

Allikas: (Jasinskas et al, 2008)

Rohtsete energiakultuuride sh päideroo energiabilanss on positiivne, energiakulu külvamise

aastal on kogukuluna 3,77 MWh hektari kohta, esimesel koristusaastal (teisel kasvuaastal) on

5,33 MWh hektari kohta (Jasinskas et al, 2008).

Energiaheinana kasvatatava päideroo ühelt hektarilt saadav teoreetiline energia kogus,

saagitasemetel 7-12 KA t/ha, on 18-30 MWh/ha. Biogaasi toormena kasvatatava päideroo

ühelt hektarilt saadav teoreetiline energia kogus on 28,6-31,8 MWh/ha.

Rõhu rohtsete energiakultuuride katses andis päideroog suurima energiasaagi (40,4 MWh/ha)

reoveesettega väetatud variandis (Joonis 4, Joonis 5). Kõige väiksemaks jäi energiasaak kõigil

heintaimedel väetamata variandis. (Espenberg, 2009). Taimikute saagid olid suurimad sügisel

ja madalamad kevadel koristades. Niiteaja mõju saagi suurusele sõltus taimiku liigilisest

koosseisust.

Allikas: Espenberg, 2009

Joonis 4. Energiasaak esimese kasutusaasta sügisel.

Rohtsete energiakultuuride võrdluskatses Rõhul saadi esimese kasutusaasta kevadel suurim

energiasaak (37,0 MWh/ha) päideroo taimikult reoveesette foonilt (Espenberg, 2009). Kõigil

heintaimedel jäi energiasaak kõige madalamaks väetamata foonil (Espenberg, 2011).

26,1 28,5

19,0

34,2

54,9

40,1 40,4

34,6

28,3

0

10

20

30

40

50

60

Päideroog Ohtetu luste Kerahein

N0P0K0 N60P30K60 Reoveesete

Ener

gia

saak

, M

Wh

/ha

29

Allikas: Espenberg, 2009

Joonis 5. Energiasaak esimese kasutusaasta kevadel

Rõhu katsete uurimistöö näitas, et biomassi saagi suurus sõltus oluliselt koristusajast. Enamik

katses võrreldud liikidest andis suurima biomassi saagi hilissügisesel. Kevadel koristatud

saagi suurus sõltus liigi saagivõimest ja ka sellest, millisel määral taimik talvel lume raskuse

all lamandus. Rõhu katses lamandus kolmest võrreldud kõrrelistest tänu jämedamale kõrrele

kõige vähem päideroog. Kuigi ka selle liigi taimik oli kevadel tugevasti lamandunud, ei olnud

see surutud nii tihedasti vastu maapinda kui harilikul keraheinal ja ohtetul lustel. (Espenberg,

2011)

Üks peamisi argumente, miks soovitatakse energiaheina saaki koristada kasvuaastale

järgneval kevadel (delayd harvest), on biomassi väike niiskuse-, tuha- ja aluseliste metallide

sisaldus. Erinevates riikides läbiviidud katsed näitavad, et biomassi niiskusesisaldus ei lange

kevadel mitte igal pool saagi koristamist võimaldavale tasemele. Norras läbiviidud katses

biomass ei kuivanud ning vajas enne ladustamist täiendavat kuivatamist (Nesheim, 2007).

Sama on märkinud K. Heinsoo et al. (2011) Eestis läbiviidud katse põhjal. Rõhu katse näitas,

et biomassi kuivamiseks kuluv aeg on liigiti erinev. Biomass kuivas võrreldud kolmest

kõrrelisest kevadel kõige kiiremini päiderool. See oli ka ainus liik, mille biomassi oli võimalik

koristada ilma täiendava kuivatamiseta kõigil katseaastatel. (Espenberg, 2011)

25,0

19,017,2

32,5

25,522,4

37,0

25,522,4

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

Päideroog Ohtetu luste Kerahein

En

erg

iasa

ak, M

Wh

/ha

N0P0K0 N60P30K60 Reoveesete

30

3. ÜLEVAADE PÄIDEROOST KUI KÜTUSEST NING

PÄIDEROOST ENERGIAT TOOTA VÕIMALDAVATEST

TEHNOLOOGIATEST

3.1. Rohtse biomassi kasutamine biokütusena

Kütuste ja energiaallikate hindade vahekorra muutumine sunnib kallinenud kütuse kasutajat

otsima võimalust odavama kütuse põletamiseks samas seadmes, sh kütuste koospõletamiseks.

Elektrituruseadusest tulenev soodustus -taastuvatest toodetud elektri võrku müügi hind 1,15

krooni/kWh kohta kuni 100 MW netovõimsusega seadmest -ahvatleb fossiilkütustele lisama

biomassi, et selle ulatuses elektri kõrgemat hinda taotleda. (Vares, 2008)

Energeetilisel eesmärgil on võimalik rohtset biomassi töödelda kahel viisil. Nendeks on:

termo-keemiline töötlemine;

bioloogiline töötlemine. [Biomassi tehnoloogiauuringud… 2008]

Termo-keemilisel töötlemisel on palju erinevaid tootmise tehnoloogiaid:

otsene põletamine, kus protsessiks on põlemine temperatuuril 900-2 000° C juures ja

tulemusena saadakse soojus- ja elektrienergiat;

biomassi gaasistamine tähendab biomassi põletamine temperatuuril 800-1 300° C

juures õhu või hapniku ja veeauru juuresolekul, tulemuseks on gaaskütus (sünteetiline

gaas): H2, СО, СО2, NOx, СН4 segu;

biomassi veeldamine (karboksülolüüs) on biomassi vastastikune toime CO-ga

leeliskatalüsaatori juuresolekul vedelas keskkonnas rõhu 150-250 atm ja temperatuuri

300-350° C juures 10-30 minuti jooksul, produktiks on viskoosne vedelik (η=100

centipoise) keemistemperatuuriga 200-350° C ja 10 korda suurema

energiamahukusega kui esialgne tooraine;

pürolüüsil toimub tooraine konversioon ilma õhuta temperatuuril 450– 800° C ja

tulemusena saadakse 1) bionafta (took kuni 80% kuiva tooraine massist), 2) söetaoline

jääk (kuni 30-35%); 3) pürolüüsgaas (kuni 70%);

31

kiirpürolüüs toimub õhu juurdevooluta ekstreemkõrgete temperatuuride (600–1 400°

С) termilisel mõjul 2-3 sekundi jooksul ning produktideks on etanool, propüleen,

bensiinilähedased süsivesinikud, vesinik metaan, etüleen;

biometanooli ja tema tuletiste süntees toimub biomassi termilisel konversioonil

tekitavatest gaasidest (СО, H2) katalüüssünteesina kõrge rõhu ja temperatuuri 300° C

juures

Rohtse biomassi bioloogilise töötlemise tehnoloogiateks on:

metanogenees, mis on biomassi anaeroobne fermentatsioon, ja mille tulemusena on

võimalik saada CH4 (kuni 80%), CO2 (kuni 20%) ja lisandite (N2, H2, H2S) sisaldavat

biogaasi;

biobutanooli tootmisprotsessiks on atsetoon-butüleeni käärimine.

Kolmandaks võimaluseks on rohtsest biomassist integreeritud biogaasi ja tahke kütuse

tootmine. Energiaheina puuduseks puiduga võrreldes on selle suurem tuhasus ja

madalam tuhasulamistemperatuur, mis seab energiaheina kasutamisele kütusena

piiranguid. Heintaimedest biogaasi tootmisel on miinuseks selle väike efektiivsus. Suur

kogus heintaimedes sisalduvast energiast satub jäätmete näol tagasi põllule. Nende puuduste

likvideerimiseks arendati Saksamaal välja tehnoloogia, mis võimaldab heintaimede biomassist

samaaegselt toota kvaliteetset tahket kütust ahjus põletamiseks kui ka senisest täielikumalt

lagundatavat substraati biogaasi tootmiseks. Biogaasi tootmise teatud etapil toimub substraadi

mehhaaniline pressimine, mille tulemusena paraneb üheaegselt nii tahkekütuse kui ka

biogaasi tootmiseks kasutatava substraadi kvaliteet, mis kokkuvõttes võimaldab senisest

oluliselt paremini kasutada ära heintaimedes leiduvat energeetilist ressurssi. [Rohtsete

energiakultuuride uuringud, 2007]

Kokkuvõtvalt rohtsest biomassist on võimalik toota biokütused nii tahkes kui ka vedelas või

gaasilises vormis ning tehnoloogia valik oleneb tooraine omadustest. Kuivem tooraine sobib

paremini termilistes protsessides ümbertöötlemiseks, märga biomassi saab bioloogiliselt

ümber töödelda vedelaks või gaasiliseks kütuseks.

Biomassi muundamine (näiteks etanooliks) ei ole õige lähenemisviis, sest iga (tööstuslik)

molekulaarne muundamine on seotud energia kasutamise ja seega energia kaoga. Mõistlikum

oleks saadud biomassi kasutada otse, ilma tööstuslik-keemilise muundamiseta. [Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus…, 2008]

32

Seega põletamine soojuse tootmiseks on kõige suurema kasuteguriga biomassi kasutusala, s.t

väikseimate summaarsete energiakadudega protsess, kui võrrelda kõiki võimalusi biomassi

energeetiliseks kasutamiseks. [Biomassi tehnoloogiauuringud…, 2008]

Väheuuritud omadustega rohtseid biokütuseid on võimalik lisada põhikütusele ja põletada

keevkihtkolletes. Keevkihttehnoloogia on väga paindliku kütusekasutusega kolle ja võimaldab

ka suhteliselt erinevate kütuste koospõletamist. Enamasti soovitatakse põhikütusele lisada

mitte üle 10% teist kütust, mille korral põletamisel olulisi probleeme või häireid oodata ei ole.

Spetsiaalseid rohtse biomassi põletusseadmeid praktiliselt pole -turu piiratuse tõttu nende

arendamisega ei tegelda. Ka Soomes kasutatakse päideroogu segus teiste kütteainetega umbes

30-s elektri- ja soojatootmise jaamas. (Aavola, 2008)

Rohtset biomassi käsitletakse standardis prEN14961, mille eesmärgiks on -täpsustada need

kütuse parameetrid, mis on kütusena kasutamisel vajalikud. Standardis määratletakse

biomassipõhiste kütustena alljärgnevaid:

• puidupõhine biomass;

• rohtne biomass (põllumajandusest saadav ja looduses kasvav), sh õled, päideroog,

terad ja seemned;

• puuvilja biomass, näit oliivide pressimise jäägid;

• lisanditega kütused ja kütuste segud;

Põllumajandusliku biomassi kui kütuse iseärasused:

• tuleb koristada lühikese ajavahemiku jooksul;

• väga väike mahukaal, ka pressitult;

• saagikus ja koristustingimused väga kõikuvad;

• viljavahelduse tõttu ei saa põllupinnad biomassi kasvatamiseks olla eriti suured;

• energeetiline biomass konkureerib toiduga ja keemiatööstuse toorainega;

• suurte laomahtude (sageli ka järelkuivatuse) vajadus;

• elutsükli jooksul vajatakse kasvatamiseks, väetamiseks, koristamiseks jne suhteliselt

palju energiat, seega on see ainult osaliselt taastuvenergia;

• vajatakse erinevaid sööte-ja/või põletusseadmeid (võrreldes hakkpuiduga);

• katla küttepindadel võib esineda korrosiooniprobleeme;

• tuhk sulab suhteliselt madalal temperatuuril, mis raskendab teiste kütustega

koospõletamist (Vares, 2008).

33

Energiaheinaks kasvatatavad taimed sarnanevad kuivainesaagi poolest põhuga. Nad on tugeva

varrega, vältimaks taimede lamandumist sademete toimel. Vahetult pärast kuivatamist on

põhk tihti niiske, kütteväärtus kuivast põhust madalam. Samuti on niiske põhu säilivus

halvem. Neid puudusi saab vähendada, kui töödelda põhk brikettideks või graanuliteks

(või koristada päideroog kevadel). Põhk on tänapäeval arvestatav kütus, millega on

siiski seotud mõned probleemid, näiteks suur maht, mis teeb ladustamise ja transpordi

kalliks. Energiaheina kasutamisvõimalused energeetikas on kasutatavate tehnoloogiate

poolest väga laialdased:

• põletamine tahkekütusena (soojus- ja elektrienergia),

• tooraine gaasilise või vedelkütuse tootmiseks,

• termokeemiline töötlemine (gaasistamine, pürolüüs),

• biokeemilised protsessid (anaeroobne lagundamine – metaan)

Heintaimedest energiatootmine võib toimuda kahel viisil. Üks variant, mida kasutatakse

peamiselt Lääne-Euroopas, on kasutada heintaimede biomassi biogaasi tootmiseks ja teine

(seni peamiselt Soomes ja Rootsis), kasutada põllult saadavat biomassi kateldes kütteks.

Biokütuste objektiivseks võrdlemiseks fossiilsete kütustega ja nende võimaliku paremuse

tõestamiseks osutub kindlasti vajalikuks määratleda ja hinnata vastavaid olelustsükleid.

Olelustsüklid võivad suures ulatuses varieeruda sõltuvalt biokütuste tootmise toorainest,

geograafilisest asukohast, tootmise kaasproduktidest, tootmise tehnoloogiast ja lõpptoodangu

(biokütuse) kasutusviisist. Vaatamata variantide paljususele, on biokütuste olelustsükli

põhilised etapid suhteliselt muutumatud.

Biokütuste olelustsükli põhilised etapid on:

1) biomassi tootmine;

2) biomassi transport;

3) biomassi töötlemine;

4) biokütuse laialivedu;

5) biokütuse kasutamine. (Biomassi tehnoloogiauuringud..., 2007)

Biokütuse olelustsükkel on produkti tootmissüsteemi järjestikused ja tihedalt seotud etapid

alates toorme hankimisest või looduslikke ressursside tootmisest kuni lõppmüügini.

34

3.2. Päideroo biomassi kasutamine energiaheinana põletamiseks

3.2.1. Energiaheina kvaliteeti iseloomustavad näitajad

Olulisemad omadused, mida peaks taimede energeetilisel kasutamisel silmas pidama on:

niiskus (talveks ja kevadeks on taimede niiskus oluliselt vähenenud), kuivaine kaod,

mineraalide translokatsioon (kasvuperioodi lõppedes paigutuvad mineraalid risoomidesse,

seega väheneb koristusajaks taimede mineraalide sisaldus), töötamiseks sobiv aeg

(koristusperiood algab esimesest päevast, mil saab koristada ning lõpeb enne uute võsude

pealekasvamist. Peamiselt sõltub koristuse algus taimede niiskusest ning pinnase olukorrast

(lumi on sulanud, kuid pinnas on veel kõva). (Heinsoo, Jürgens, 2005)

Võrreldes biogaasi tootmisega on heintaimedest energiaheina tootmist ja selle kasutamist

katelde kütmiseks uuritud vähem. Üheks selle põhjuseks on ilmselt asjaolu, et parema

kvaliteediga (madalam tuha- ja niiskusesisaldus) energiaheina saamiseks tuleks seda koristada

talve järel varakevadel, enne maa sulamist. Seepärast sobib energiaheina tootmine eelkõige

põhjapoolsetesse regioonidesse, kus on pikk talv ja maapind püsib kevadel kaua külmununa.

Energiaheina tootmist on põhjalikumalt uuritud ainult Rootsis ja Soomes. Soomes on

energiakultuuride tootmine riigi poolt doteeritud. (Raave, 2009) Soomes on päideroo

kasvatamine bioenergiaks olemuselt lepinguline. Päideroogu tuleb kasvatada vähemalt 5

hektaril. Soome energiakontserniga VAPO sõlmitavas lepingus lepitakse kokku toodangu

koguses, kvaliteedis ja hinnas. Katlamaja on kohustatud vastu võtma kvaliteedinõuetele

vastava saagi ja tootma sellest energiat. (Aavola, 2008).

Päideroost energiatootmisel on suurimaks probleemiks materjali väike energia tihedus (0.3

MW h/m3) ja kõrge aluseliste metallide sisaldus, mis kahjustab katlaid. Johansson (1993)

andmetel on rohttaimede KA energiatihedus 17,5 GJt-1 ja puidul 20 GJt-1. Kivi- ja pruunsöel

on vastavad näitajad 33 GJt-1 ja 24,5 GJt-1. Madalama energiatiheduse tõttu kulub

energiaheina koristamiseks, transpordiks ja ladustamiseks rohkem energiat kui suurema

energiatihedusega materjalide korral ja seetõttu on sealt saadav netoenergiahulk väiksem.

Energiaheina energiatihedust on võimalik suurendada, kui koristatav biomass pressida

niitmise järel palliks, rulooniks, briketiks või pelletiks (Hovi, 2006). Biomassi kvaliteedi

tõstmiseks on oluline vähendada selles mineraalelementide, eelkõige aga aluseliste metallide

sisaldust. Üheks selliseks võimaluseks on koristusaja nihutamine suve või sügise lõpust

varakevadeks. Hilissügisel paigutuvad mineraalelemendid lehtedest ja vartest ümber

juurtesse, mistõttu on kevadel koristatud kuivanud biomassis nende sisaldus väiksem. Osa

35

kahjulikest elementidest talve jooksul taimest ka leostub. See puudutab eelkõige K ja Cl.

(Noormets, 2007). Mineraalelementide sisalduse vähenemisele aitab kaasa ka taime lehtede

varisemine talvel, sest mineraalainete sisaldus on lehtedes suurem kui vartes.

Energiaheina puuduseks puiduga võrreldes on selle suurem tuhasus ja madalam

tuhasulamistemperatuur, mis seab energiaheina kasutamisele kütusena piiranguid (Heinsoo,

2005). Taimede tuhasisaldust mõjutab suurel määral kasvukoha mullastik. On selgunud, et

rasketel savimuldadel kasvanud taimede saak sisaldab tuhka rohkem kui kergetel liivmuldadel

kasvanud taimede oma. Tuhasisaldus sõltub samuti liigist. Üldreeglina on C4 taimede

tuhasisaldus madalam kui C3 taimedel, sest nende poolt transpireeritud veehulk saagiühiku

kohta väiksem. Ühe tonni biomassi tootmiseks kulutavad C4 taimed poole sellest veehulgast,

mis C3 taimed. Samuti on seda võimalik vähendada kasutades väiksemaid N norme ning

valides kasvukohaks kergemad mullad. (Noormets, 2007)

Päideroog saavutab täisküpsuse augusti esimesel poolel, niiskusesisaldus on siis umbes 65%.

Energiaheinaga sarnase põhu koristusaeg algab augusti keskel, kui põhu niiskus on 30-60%.

Pärast vihma on põhu niiskus aga 75-82%. Suur niiskusesisaldus mõjub negatiivselt heina

kütteväärtusele, sest osa energiat kulub kütuses oleva vee aurustamiseks. Ka heina säilitamisel

on niiskus ebasoovitav. Kuna energiaheina koristatakse sügisel või kuluna kevadel, on

säilitusaeg vähemalt 6 kuud. (Bender, A. Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine 2.

osa). Energiahein tuleks koristada võimalikult väikese niiskusesisalduse juures. Liigniiske

biomassi koristamine, tähendab täiendavaid energeetilisi kulutusi, mis tekivad niiske massi

transportimisel ja kuivatamisel. Soomes makstakse kõrgemat hinda energiaheina eest, mille

niiskusesisaldus on alla 14% (Pahkala, 2007). Soome ja Rootsi kogemus näitab, et kevadise

koristamise korral on võimalik saada biomass, mis ei vaja täiendavat kuivatamist.

Päideroo kuivaine (100% kuiv) alumine kütteväärtus on 16,6 MJ/kg, samas kui 20%

niiskusesisaldusega päideroo alumine kütteväärtus on 14,0 MJ/kg (Hovi, 1995).

Madalama tuhasisalduse kõrval on see teiseks oluliseks põhjuseks, miks koristatakse seal

energiahein kevadel. Norras läbiviidud katsed Soome ja Rootsi katsete tulemusi koristatava

massi niiskusesisalduse osas ei kinnitanud. Seal saadi kevadise saagikoristamise korral

energiahein mille niiskusesisaldus oli üle 30% ja enne kütteks kasutamist vajas see täiendavat

kuivatamist. (Noormets, 2007).

36

Spetsiaalselt põllumajandusliku biomassi põletamiseks kavandatud seadmed praktiliselt

puuduvad ja tuleb kasutada puidupõhiste kütuste põletusseadmeid. Põllumajanduslikku

biomassi võib ilma tõsiseid põletustehnilisi probleeme kartmata lisada kuni 10% ulatuses

keevkihtkoldesse. Põllumajandusliku biomassi kogused on väikesed ja nende kütusena

kasutamine eeldab pikaajalisi kokkuleppeid kütuse tootjate ja kasutajate vahel. (Vares, 2007).

3.2.2. Energiaheina otsepõletamine, granuleerimine ja briketeerimine

Energiaheina otsepõletamine pallina

Heina energiakasutuse suurim takistus on tema väike mahumass. Seetõttu on heina

transport ja käsitsemine tülikas ja kallis ning on vaja suuri laopindu. Hekseldatud ja

pallitud heina põletamiseks kasutatavate erikonstruktsiooniga katelde ja kütuse

etteandeseadmete soetamine nõuab suuri investeeringuid. Heina energiakasutuse

suurendamise üks lahendus võiks olla selle töötlemine pressimise teel, misläbi mahumassi

saaks suurendada 50-90 kg/m3 kuni 500-700 kg/m3 (Stahlberg et al, 1985).

Kõrrelistega kütmisel tekivad probleemid kütuse suure mahu ja pudenevuse tõttu. Seepärast

kogutakse hein pallidesse või hekseldatakse. Palle on kolme liiki: suurkantpallid, ruloonid ja

väikepallid. Heina tihendamine palli nõuab küll energiat, kuid transpordi- ja

säilituskulude vähenemine ning võimalus kütuse koldesse andmist mehhaniseerida

tasuvad ära.

Heinpallide energiakasutus on edukas vaid selleks ehitatud erikateldes. Sellised põhjalikud

automatiseeritud ja ruumi nõudvad põletusseadmed on aga kallid ning nende kasutamine on

majanduslikult tasuv üksnes maaelamute ja talude normaalset soojustarvet ületavas

tarbimises.

Granuleerimine ja briketeerimine

Heina saab pressida brikettideks ja graanuliteks või jahvatada. Brikettide tihedus on 300-550

kg/m3, graanulitel 450-750 kg/m3 (Järvenpää et al, 1994). Jahvatamisel saadakse kütuste

tiheduseks 220-240 kg/m3, mis ei ole suur, kuid jahvatatud heina saab põletada samades

kolletes, kus põletatakse jahvatatud puitu, sütt ja turvast. Konstrueeritud on ka seadmed heksli

ja tervete pallide põletamiseks. Soomes kasutatakse päideroogu segus puu ja turbaga.

Päideroost saadava energia osa moodustab sellise segakütuse korral 10…15% (Leinonen et

al) (Noormets, 2007)

37

Heina energiakasutust piirab odavate ja hästi töötavate väikekatelde nappus. Hein põleb

teistes kohalikele kütustele mõeldud kateldes halvasti. See on põhjustatud heina märgatavalt

väiksemast energiatihedusest, tuha suurest hulgast ja selle sulamisomadustest.

Energiaheina edukas ja lai energiakasutus eeldab selle töötlemist kütusegraanuliteks.

Heinagraanulitega vähenevad kulutused põletusseadmetele, katlaruumile, kütuselaole ja

kütmisele. Kasuteguri suurenemine vähendab kütusevajadust. Granuleerimine on aga

tehniliselt keerukas ja üldjuhul energiamahukas protsess.

3.3. Biomassist integreeritud biogaasi ja tahke kütuse tootmine

Rohtse biomassi anaeroobse kääritamise tehnoloogilisi lahendusi on maailmas väga suures

valikus, mille konfiguratsioon sõltub eelkõige kääritatava tooraine omadustest ja planeeritava

biogaasijaama asukohast. Substraadi kuivainesisalduse alusel eristatakse kahte anaeroobset

kääritamismeetodit:

madala kuivainesisaldusega anaeroobne kääritamine (nn märgmeetod, mille korral

kääritatav substraat on pumbatav);

kõrge kuivainesisaldusega anaeroobne kääritamine (kuivmeetod, mille korral

kääritatav substraat on kuhjatav). [Aavik, Kask, 2010]

Toodetud biogaasi saab põletada soojuse ja elektri koostootmisjaamades ning kasutada

puhastatuna mootorsõidukite kütusena [Aavik, Kask, 2010].

Biogaasi väljatulek sõltub rohu liigilisest koosseisust (kõrrelised puhaskülvis või segus

ristikuga), kasutusviisist (värskena või sileeritult) ja taimede arengufaasist (s.o. niiteajast).

Biogaasi väljatulek rohust sõltub valdavalt taimiku arengufaasist niite ajal. Hilisemates

arengufaasides biogaasi väljatulek väheneb. Selle põhjuseks võib olla toorkiusisalduse tõus

biomassis. Samas ei mõjuta taimede arengufaas biogaasi metaanisisaldust. [Rohtsete…]

Looduslikult rohumaalt koristatud biomassist saadav biogaasi saak on oluliselt väiksem kui

biomassist, mis koristatakse varases arengufaasis intensiivselt viljeldavalt rohumaalt või siis

saadakse maisist ja teraviljadest. Erinevus on kuni 1,6 korda. [Rohtsete… ]

Heina tihedus on suhteliselt väike, umbes 20 – 50 kg/m3. Väikse mahukaalu tõttu

transporditakse ja kasutatakse heina tavaliselt pressituna silindri või risttahukakujulistesse

pallidesse. [Misso valla … ]

Ettevalmistusetapil või eeltöötlusel biomass sorteeritakse, purustatakse, homogeniseeritakse.

Soomes on uuritud biogaasi kadude vähendamiseks ka rohu töötlemist kemikaalidega (NaOH,

38

Ca(OH)2, Na2CO3) enne sileerimist. Tulemusena suurenes biogaasi väljatulek kuni 15%

[Rohtsete… ]

Seejärel toimub substraadi sileerimine. Sileeritud biomassi (silo) eraldatakse tahkeks

kiudaineterikkaks osaks (presskook, mida kasutatakse tahkekütusena) ja bioloogiliselt

lagunevaks vedelikuks (pressmahl) biogaasi tootmiseks. Presskooke on võimalik brikiteerida

ja lõpptulemusena saada brikette. Pressmahlast biogaasi tootmine toimub kääritamise teel,

mille tulemusena moodustub biogaas ja käärimisjäägid.

Järgnevalt toimub biogaasi töötlemine: kuivatamine, puhastamine – väävli eemaldamine, ning

hoiustamine. Käärimisjääkidest järelkääritamise tulemusena on võimalik saada kas vedela ja

tahke osa eraldamisel vedel väetist ning komposti või otse viia põllule ilma tahke osa

eraldamiseta.

Enne kütusena kasutamist läbib biomass eeltöötluse, mille käigus mehhaaniliselt pressitakse

taimede osadest välja rakumahl, mida kasutatakse biogaasi tootmiseks ja järgi jäänud tahket

fraktsiooni ahjus põletamiseks. Võrreldes tavalise energiaheinaga on pressijäätmete tahkes

fraktsioonis vähem tuhaelemente, sest need eemaldatakse sealt koos rakumahlaga. Samas

jäävad pressjäätmete tahke fraktsiooni koosseisu kõik raskesti lagundatavad taime osad, mis

tõttu tekib biogaasi tootmisel vähem jäätmeid. Näiteks maisiga tehtud katses kasutati

vedelatest pressjäätmetest ära 90% (Wachendorf, et al, 2007).

Kirjeldatud tehnoloogia on veel suhteliselt uus ja seda on vähe katsetatud kuid esialgsed

tulemused on paljulubavad. Mehhaanilise pressimise tulemusena paraneb üheaegselt nii

tahkekütuse kui ka biogaasi tootmiseks kasutatava substraadi kvaliteet, mis kokkuvõttes

võimaldab senisest oluliselt paremini kasutada ära heintaimedes leiduvat energeetilist

ressurssi.

3.4. Päideroo biomassi kasutamine toorainena biogaasi tootmiseks

Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv gaas, mis

koosneb ca 55-60 mahu-% ulatuses metaanist (CH4) ja 40-45 mahu-% süsihappegaasist

(CO2). Seega on biogaas üks taastuvenergia kasutusvormidest.

Biogaasi väljatulek sõltub rohu liigilisest koosseisust (kõrrelised puhaskülvis või segus

ristikuga), kasutusviisist (värskena või sileeritult) ja taimede arengufaasist (s.o. niiteajast).

Saksamaal heintaimedega läbiviidud katsete tulemused näitavad (Mähnert, et al, 2002;

Mähnert, et al, 2005; Prochnow et al, 2005):

39

Biogaasi väljatulek rohust sõltub valdavalt taimiku arengufaasist niite ajal. Hilisemates

arengufaasides biogaasi väljatulek väheneb. Selle põhjuseks võib olla toorkiusisalduse tõus

biomassis. Samas ei mõjuta taimede arengufaas biogaasi metaanisisaldust.

Looduslikult rohumaalt koristatud biomassist saadav biogaasi saak on oluliselt väiksem kui

biomassist, mis koristatakse varases arengufaasis intensiivselt viljeldavalt rohumaalt või siis

saadakse maisist ja teraviljadest. Erinevus on kuni 1,6 korda. Seejuures oli metaani saak

maisi biomassist 2,3…6,2 korda ja karjamaa raiheina ja lutserni biomassist 2,5 korda

suurem kui looduslikult rohumaalt koristatud biomassist.

Heintaime liikide vahel on erinevus biogaasi väljatuleku osas väike ja energeetilise biomassi

tootmise eesmärgil rajatava rohumaa seemnesegu koostamisel võib seda mitte arvestada.

(Rohtsete …, 2007)

3.5. Eesti kogemused põhu kasutamisel katlamajades

OÜ Lihula Soojuse põhu ja rohtse biomassi katlamaja

Eestis puudus seni rohtse biomassi mehhaniseeritult põletamise tehnoloogia ja kogemus

kaugkütte katlamajades ning seetõttu on projekti edukas läbiviimine eeskujuks teistele

põllumajanduslikele piirkondadele, et nemadki läheks üle rohtsele biokütusele (põhk, hein,

pilliroog jne.).

Lihula linna kaugkütte süsteem põhines kallil ja keskkonda saastaval põlevkiviõlil. Fossiilsete

kütuste, sh põlevkivi hind on pikemaajalises perspektiivis ainult tõusmas. Kasutamata oli

piirkonna rikkalik taastuvkütuste potentsiaal - Matsalu märgala pilliroog, luhahein, võsa ja

piirkonnas tekkivad põllumajanduslikud jäätmed - põhk, väheväärtuslik hein. Vajalik

oli regulaarne rannaniitude ja luhtade niitmine ning roolõikus. Niitmisel saadud biomass on

loomasöödana väheväärtuslik, lisaks on oluliselt viimase 10-15 aastal vähenenud veiste arv.

Uuringute tulemusena järeldati, et biokütuseid saab Lihula katlamajas kasutada nii tehniliselt

kui majanduslikult siis, kui:

Biokütuste varumisel rakendatakse võimalikult palju olemasolevaid seadmeid, nt

põllumajandusmasinaid;

Katlad sobivad mitmesuguste biokütuste- pilliroog, luhahein, põhu ja ka puidujäätmete

põletamiseks;

Saadakse tagastamatut abi ehitustööde osaliseks finantseerimiseks.

Osutati ka riskidele:

40

Kütuste ebaregulaarne või vähene kättesaadavus,

Biokütuste hinna tõus,

Tarbijate arvu vähenemine linna kaugküttevõrgus. (Kask, 2010)

Projekti eesmärgiks on odavamate kohalike kütuste kasutuselevõtt, vähendada sõltuvust ühest

kallist ebastabiilse hinnaga kütte liigist ning läbi selle stabiliseerida soojahinda.

Peale selle globaalsema ja keskkonnahoiu aspektidena on eesmärgiks kasvuhoonegaaside

vähendamine OÜ Lihula Soojus katlamajas, asendades praegu kasutusel oleva põlevkiviõli

taastuva biokütusega - rohtse biomassi ja puiduhakkega, suurendada tööhõivet ning piirkonna

sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ning muuta elukeskkonda turvalisemaks ja

atraktiivsemaks.

Rohtse biomassina võetakse Lihula Soojuse katlamajas kasutusele Kasari jõe luhahein, mida

on vaja niita Matsalu märgala maastike säilitamiseks. Veel saab katlamajas põletada Matsalu

lahe pilliroogu ja kohalike põllumajandusettevõtete rohtset biomassi. Puiduhake pärineb

vallas tegutsevatelt metsa- ja puidutöötlemise firmadelt.

Seni on enamus lahendusi tehtud suhteliselt primitiivselt, mis ei ole eriti automatiseeritud ja

vajavad üsna palju inimese ning masinate abi ning seega ei ole nad just eriti sobivad

kaugkütte katlamajadele või soojuse ja elektri koostootmisjaamadele, millede majanduslik

efektiivsus sõltub just paljuski automatiseerituse tasemest.

OÜ Lihula Soojusele ehitatud katlamaja on täisautomatiseeritud alates kütuse etteandmisest

kuni välistemperatuurile vastava soojusvõimsuse väljastuseni. Mis teeb selle katlamaja veel

eriliseks on see, et ühes katlas põletatakse nii rohtset biomassi kui puiduhaket, vastavalt

sellele, mis kütus on soodsam ja varustuskindlam.

Tamsalu kogemus

Tamsalu valla soojatootjal Kalor ASil on biokütuse kasutamisel tänaseks juba pikaajalised

kogemused, sest hakkepuidu kasutamisele mindi üle 2001. aastal. Katlamajasse on tehtud 12

miljoni krooni suurune investeering. Tamsalu Vallavalitsus soovis Tamsalu vallas soojuse

tootmiseks vähendada põlevkivi kasutamist ning suurendada taastuvate kütuste (põhk, puit)

osakaalu. AS Tamsalu Kalor katlamaja võimsuse suurendamiseks ehitati lisaks puiduhakke

katlale kaks põhuküttel töötavat katelt. 2006. aasta sügisel paigaldati Kalori katlamajja veel ka

Taani firmas Overdahl valmistatud 850 kW katel, milles saab kütusena kasutada põhupalle,

tükkturvast ja puitu.

41

Erineva biokütuse edukas kasutamine Overdahli katlas sõltub sellest, kui hästi saadakse

mehhaniseerida kütte laadimine. Soojahind on keskmiselt madalam, kui on gaasi või õliga

küttes, ega sõltu nende hüppelistest hinnatõusudest.

Seniste kogemuste põhjal või öelda, et biokütusel töötavad katelseadmed nõuavad

suuremaid remondikulusid, sest palju on kuluvaid osi. Töökindluski on väiksem, sest

sagedased on ummistused ja avariid. Biokütusel töötavad katlad vajavad rohkem

personali ja suurem on elektrikulu. Lisaks sellele on üheks biokütustel töötava katla

oluliseks puuduseks see, et investeering on kallis.

Biokütustele ülemineku tulemusel vähenes keskkonnasaaste, paranes tarbijatele

väljastatava soojusenergia kvaliteet ning alanes soojusenergia hind. Piirkonna

põllumajandustootjatel suurenesid võimalused toodangu (põhk) realiseerimiseks.

42

4. PÄIDEROO KASVATAMISE KULUDE ARVESTAMINE

4.1. Energiakultuuride kasvatamise kulude arvestamine

Energiakultuuride kasvatamise kulud on biokütuste tootmiskulude arvestamise esimeseks

tasemeks. Biokütuse tootmise kogukulud koosnevad biomassi tootmiskuludest, biomassi

transpordikuludest, biomassi töötlemiskuludest biokütuseks ja kütuse laialiveo kuludest

(Biomassi tehnoloogiauuringud... 2007).

Energiakultuuride kulud põllumajandusettevõtte tasemel võib jaotada kolmeks komponendiks

(Ericsson, 2006):

1. Uue kultuuri kasvatamise alustamisega seotud kulud kasvatamiseks vajaminevate

teadmiste omandamisele, täiendavatele masinatele, seadmetele jne.

2. Kasvatamisega seotud kulutused.

3. Maa kasutamisega seotud kulud (alternatiivkulud).

Uue kultuuri kasvatamisel tuleb kuludena arvestada ka kulutusi koolitusele, uutele masinatele

ja seadmetele (nt energiavõsa kasvatamisel tuleb põllumehel investeerida saagi koristamise

seadmetesse).

Kasvatamisega seotud kuludesse arvestatakse kulutusi maaharimisele,

külvamisele/istutamisele, väetamisele, saagi koristamisele, koristatud massi

pallimisele/lõikamisele, põllult transportimisele, ladustamisele, hoiustamisele, viljeluse

lõpetamisele.

Maakasutuses on keeruline hinnata tehtavaid kulutusi. Maa kasutamisega seotud

kuludena võib arvestada nii maa rendikulu, ostetud maa intressimäärasid või

alternatiivkulu maa kasutamisel kas traditsioonilise või energiakultuuri kasvatamiseks.

Energiakultuuride kasvatamise kulude kalkulatsioonis tuleks kasutada maa kasutamise

alternatiivkulu. (Rosenqvist, Nilsson, 2006)

43

Energiaks toodetavate ühe-aastaste kultuuride kulude arvestamine on samasugune kui

toiduks toodetavate oma, kuid muutused, mida tuleb arvestada, on väetiste vajaduses ja

taimekaitse vahendite osas ning sellest tulenevalt ka nende kululiikides.

Mitme-aastastel energiakultuuridel kulutused ei ole regulaarsed (nt energiapaju

koristamiskulud), see tähendab, et mitte igal aastal ei ole need ühesuurused. Seepärast peab

kuluarvestuses arvestama kas tüüpilise või keskmise aasta kulutustega. Kuluarvestuste

tegemisel peaks arvestama ka raha ajaväärtusega.

Mitme-aastaste energiakultuuride kasvatamise kulude hulka arvestatakse:

- kulutused rajamisele sh mullaharimine, külvamine/istutamine, väetamine jmt;

- kulutused hooldamisele sh taimekaitse tööd, rohimine/harvendamine, väetamine

jmt;

- kulutused koristamisele sh lõikamine/niitmine, pallimine, hekseldamine jmt;

- kulutused viljeluse lõpetamisele sh taimiku hävitamine, mullaharimine jmt.

Lisaks kasvatamisega otseselt seotud kulutustele arvestatakse kulude hulka ka

kulutused biomassi transpordile põllult hoiu- või laoruumi või lõpptarbijale ning

kulutused biomassi ladustamisele, hoiustamisele.

Mitme-aastaste energiakultuuride kasvatamise kulude arvestamise aluseks on Rootsi teadlase

H. Rosenqvisti poolt välja töötatud modifitseeritud total step kalkulatsiooni meetod. Selle

meetodi abil on võimalik arvutada erinevate kultuuride kulusid baasperioodil. Meetod on

algselt arendatud välja selleks, et võimaldada nii energiapaju kasvatamise majandusliku

hinnangu andmist kui ka võrdlemist teiste kasvatavate, nt traditsiooniliste põllukultuuridega.

Probleemid paju majanduslike kulude kalkulatsiooni teostamisel on osalt seotud sellega, et

tootmine kestab mitu aastat ning maksed ja kulud jaotuvad ebaühtlaselt kasvatamise

perioodile ning osaliselt ei nõua energiapaju kasvatamine ka samu ressursse, mis

traditsiooniliste kultuuride kasvatamine. (Ericsson et al, 2006)

Kui kalkulatsioonis arvestatakse ajafaktoriga, võimaldab total step kalkulatsiooni kasutamine

ühe- ja mitme-aastaste kultuuride majanduslikku võrdlust. See saavutatakse kahe

kalkulatsioonimeetodi, nüüdisväärtuse ja annuiteetväärtuse meetodi, kombineerimisega. Total

step meetod baseerub traditsioonilisele muutuvkulude arvestamisele, mida on laiendatud

sammhaaval kogukulude kalkulatsiooniks ning põhineb viljelemise kogutsükli maksete ja

44

kulude nüüdisväärtuste summal, mis on korrutatud intressimäära annuiteetteguriga ja

viljelemise hinnangulise kestvuse aastate arvuga. (Ericsson et al, 2006)

Total step arvestusmeetodit praktiseeritakse juhul, kui analüüsi objektiks ei ole kogu ettevõte,

vaid ainult üksik tootmisharu. Kui tootjal tuleb kevadel otsustada, kas külvata otra või kaera,

siis kuluarvestuses tuleks huvituda sellest, millised on erinevused nende kultuuride

kasvatamisel muutuvkuludes. Kui aga põllumajandustootja alles asutab oma ettevõtet, tuleb

arvestada kõikide kuluarvestuse astmetega, eesmärgiga anda pika-ajaline hinnang ettevõtte

tootmistegevuse tasuvusele. (Rosenqvist, Nilsson 2008)

Mitme-aastaste puitkultuuride kasvatamise kulude arvestamisel tuleks kalkuleerida kulusid

total step arvestusmeetodiga, kuna kultuuri rajamiskulud on kõrged, moodustades kuni 20%

kogukuludest. Saaki saadakse alates kolmandast, neljandast aastast (energiavõsa). Seega, võib

puupõllu (energiavõsa) rajamist ettevõtja seisukohast võtta kui kasu saamise eesmärgil

tehtud pika-ajalist investeeringut.

Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride rajamiskulud ei ole kõrgemad ühe-aastaste

traditsiooniliste põllukultuuride kuludest ning saaki saadakse kas külviaastal või külvile

järgneval aastal, seega tuleb kulude võrdlemisel kasutada kasutusaastate keskmisi

kulunäitajaid, mille puhul rajamiskulud jagatakse võrdsetes osades kasutusaastatele.

4.1.1. Päideroo kasvatamise kulude jaotamine

Tootmiskulude arvestamisel ja analüüsil kasutatakse täiskuluarvestuse meetodit, mille

kasutamisel jagatakse kõik kulud tooteühikutele, saades ühiku kogukulud. Kulud jaotatakse

otse- ja kaudseteks kuludeks.

Päideroo tootmiskulude arvestamiseks ja analüüsimiseks jaotatakse kulud vastavalt

tööetappidele:

1. Rajamisaasta kulud.

2. Saagiaasta kulud.

3. Viljeluse lõpetamise kulud.

Päideroo tootmise kogukulud koosnevad: tootmiskuludest, transpordikuludest,

töötlemiskuludest, töödeldud biomassi laialiveo kuludest.

Tootmise otsekuludena arvestatakse materjalikulusid ning kasvatamisega seotud

masinkulusid. Kaudsed kulud on seotud paljude saaduste tootmisega ja nende kandmine

45

üksikute toodanguliikide kuludesse on raskendatud. Standardseid kaudseid kulusid

kalkuleerida ei ole võimalik, sest siin hakkavad mõju avaldama ettevõtte suurus,

struktuur ja juhtimine.

Tootmise otsekulude taseme selgitamiseks kasutatakse abivahendina EMÜ põllumajanduse ja

keskkonnainstituudi ning Jõgeva Sordiaretuse Instituudi poolt koostatud agrotehnoloogilisi

kaarte. Päideroo kasvatamisel mitmeaastase kultuurina summeeritakse viljelusaastate kulud

ja jaotatakse võrdselt 10-le kuni 15-le viljelusaastale ning leitakse aasta keskmine

tootmiskulu.

2008. aasta oli taimekasvatuses erakordselt keeruline nii ilmastikutingimuste kui ka

tootmissisendite (väetised, taimekaitsevahendid, kütus jne) suure hinnatõusu tõttu. Seetõttu

võetakse tootmiskulude arvestuses antud töö raames aluseks 2007. aasta hinnatasemed.

4.1.2. Tootmiskulud päideroo kasvatamisel energiaheinana

Päideroo kasvatamisel arvestatakse rajamiskuluna rajamisele eelneva aasta sügisel tehtud

kulutusi, mis on seotud maa ettevalmistamisega ning rajamisaastal tehtud kulutusi

külvamisele ja hooldamisele.

Rajamiseelsete materjalikuludena arvestatakse eelneva taimiku hävitamiseks kasutatud

preparaati Roundup (kulunorm 8 l/ha). Kalkulatsioonis arvestatakse masinkuludena rajamisele

eelneva aasta sügisel taimiku hävitamiseks teostatud pritsimist, künnieelset koorimist,

kündmist, kultiveerimist ja kivikoristust. Rajamiseelsete masintööde kuludeks oma tööna

kujunes 2007. aasta hinnatasemetel 1 905 kr/ha, teenustööna 1 883 kr/ha (lisa 3 ja lisa 4).

Rajamisaasta materjalikulud on seotud külviga. Ühe hektari külvamiskulu (seemet 20 kg/ha,).

Rajamisaasta hooldustööde materjalikulu koosneb väetise (Kemira Power 20-5-15) ja

umbrohutõrje (MCPA) kuludest. Väetise Kemira Power 20-5-15 kulunorm on 200 kg/ha,

MCPA kulunorm on 1,5 l/ha. Kultuuri hoolduskulud, mis esitatud masintööde kuludena, on

seotud umbrohutõrje ja mineraalväetise laotamisega. Teenustööna võib hoolduskulude tase

olla sellest erinev. Rajamisele eelneva aasta ja rajamisaasta materjalide maksumuseks kujuneb

4 352 kr/ha (lisa 3) ja masintööde kuludeks 2 498 kr/ha (lisa 4). Rajamise kulud kokku

2007. aasta hinnatasemetel on 6 850 kr/ha.

Hoolduskulud saagiaastatel piirduvad väetamisega. Väetamise kulude suurus sõltub

väetusvajadusest, väetisest ja kasutatavast tehnoloogiast väetamisel. Saagiaasta istanduse

46

hooldustöid e väetamist teostatakse kord aastas, kokku näiteks 15-aastase istanduse kestel 13

korda. Näidiskalkulatsioonis kasutatakse hoolduskulude kalkuleerimisel väetisena

ammooniumnitraati kulunormiga 220 kg/ha. Väetamise masinagregaadiks on 100 kW traktor

koos 24-m pneumolaoturiga.

Energiaheina niitmisega võib alustada kevadel niipea, kui põllud masinaid kannavad. Niita

saab edukalt ka külmunud maapinnalt, eeldusel, et taimestik on lumeta. Saaki koristatakse

kevadeti üks kord, kokku näiteks 15-aastase istanduse kestuse jooksul 14 korda.

Koristuskuludes on materjalikuludena arvestatud sidumiseks vajaliku võrgu kulu, mille

kulunormiks on 0,17 rulli/ha. Saagikoristuse masintöödeks on niitmine/vaalutamine,

pressimine, massi transport lattu või tarbijale. Transpordi masinagregaadiks on traktor koos

metsaveohaagise ja tõstukiga. Transpordikulude arvestamisel on lähtutud keskmisest

veokaugusest 40 km. Saagiaasta koristus- ja hoolduskulud kokku on 2 426 kr/ha.

Viljeluse lõpetamise tööoperatsioonideks on pritsimine taimiku hävitamiseks ja kündmine.

Materjalikuludena arvestatakse taimiku hävitamiseks kasutatavat preparaati Roundup

kulunormiga 8 l/ha. Viljeluse lõpetamise kulud kokku on 1 475 kr/ha.

4.1.3. Tootmiskulud päideroo kasvatamisel toormena biogaasi tootmiseks

Rajamiskulud päideroo kasvatamisel toorainena biomassi tootmiseks on samad, mis päideroo

kasvatamisel energiaheinana põletamiseks (lisa 5, lisa 6).

Hoolduskulud saagiaastatel piirduvad vaid väetamisega. Väetamise kulude suurus sõltub

väetusvajadusest, väetisest ja kasutatavast tehnoloogiast väetamisel. Saagiaasta hooldustöid e

väetamist teostatakse kaks korda aastas 13-l kestuse aastal ning üks kord viljelemise

lõpetamise aastal. Mõlemal väetamisel kasutatakse väetisena Kemira Power 20-5-15.

Esimene väetamine toimub üks nädal pärast rohukasvu algust. Esimese väetamise

kulunormiks on 600 kg/ha. Teine väetamine toimub nädal pärast esimest saagikoristust juuli

algul. Teise väetamise kulunormiks on 400 kg/ha. Väetamise masinagregaadina kasutatakse

100 kW traktor koos 24-m pneumolaoturiga.

Saagiaasta hooldustööde materjalide maksumuseks kujuneb 2007. aasta hinnatasemetel

5 400 kr/ha ja masintööde kuluks 270 kr/ha. Saagiaasta hoolduskulud kokku on 5 670

kr/ha.

47

Päideroo kasvatamisel toorainena biogaasi tootmiseks koristatakse saak saagiaastatel kaks

korda aastas. Esimesel, s.o. rajamise aastal teostatakse üks niitmine septembri kolmandal

dekaadil. Järgnevatel aastatel koristatakse päideroo saak kahel korral, esimene niitmine

teostatakse juunikuu kolmandal dekaadil, teine niitmine septembri kolmandal dekaadil.

Viljeluse lõpetamise aastal teostatakse vaid esimene niitmine juuni kolmandal dekaadil.

Niidetakse liikurniidukiga, mille töölaiuseks on 4 m. Niidetud mass kogutakse ja

hekseldatakse 3-meetri laiuse haagiskoguriga ning saadud mass transporditakse tarbijani,

veokaugusega 40 km. Materjalikulud koristustöödel puuduvad Viljeluse lõpetamise kulud on

samad, mis päideroo kasvatamisel energiaheinana põletamiseks. Viljeluse lõpetamise

kuludeks kujuneb 1 475 kr/ha.

4.1.4. Tootmiskulude võrdlus sõltuvalt päideroo biomassi kasutamise otstarbest

Mitme-aastase viljelustsükliga päideroo tootmiskulude suurus sõltub päideroo tooraine

kasutamise otstarbest. Joonisel 6 on esitatud päideroo rajamiskulude, saagiaastate hooldus-

ja koristuskulude ning viljeluse lõpetamise kulude võrdlus päideroo kasvatamisel

energiaheinana põletamiseks ning haljasmassi toormena biogaasi tootmiseks.


Joonis 6. Päideroo kasvatamise tootmiskulud 2007. aasta hinnatasemetel erineva

agrotehnoloogia korral, kr/ha

6850

10261380

6850

5670

3500

14751475

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

Raja

mis

kulu

d

Hoold

uskulu

d

saagia

asta

l

Koristu

skulu

d

saagia

asta

l

Viljelu

se

lõpeta

mis

e

kulu

d

Raja

mis

kulu

d

Hoold

uskulu

d

saagia

asta

l

Koristu

skulu

d

saagia

asta

l

Viljelu

se

lõpeta

mis

e

kulu

d

Päideroo kasvatamine energiaheina tootmiseks Päideroo kasvatamine haljasmassi tootmiseks

tootm

iskulu

d k

r/ha

48

Rajamise ja viljeluse lõpetamise tööoperatsioonidega seotud materjali- ja masintööde kulud

on päideroo kasvatamisel nii energiaheina kui haljasmassi toorme saamise eesmärgil samad.

Kasvatades päideroogu energiaheina tootmise eesmärgil on saagiaasta hooldamise- ja

koristuskulud märkimisväärselt madalamad (2406 kr/ha) kui päideroo kasvatamisel

haljasmassi tootmiseks (9170 kr/ha). Haljasmassi suurema saagikuse saavutamiseks on

väetamise tarve oluliselt kõrgem ning sellest tulenevalt on kõrgemad ka hoolduskulud.

Koristuskulud on haljasmassi saamise eesmärgil kasvatatud päiderool kõrgemad, kuna

niitmist teostatakse saagi aastal kaks korda.

4.1.5. Energiakultuuride tootmiskulude võrdlus

Energiakultuuride tootmiskulude analüüsimisel 2007. aasta hinnatasemetel selgus, et kõige

töömahukamad ning suuremate kuludega materjalile ja masintöödele on õlikultuurid raps ja

rüps. Nende kultuuride väetise ning taimekaitsevahendite tarvidus on suurem kui teistel

kultuuridel. Teraviljadest olid kõige suuremate tootmiskuludega tritikale, mis on suurima

väetustarbega.

Päiderool mitmeaastase kultuurina summeeritakse viljelusaastate kulud ja jaotatakse võrdselt

10-le viljelusaastale ning leitakse aasta keskmine tootmiskulu. Päideroo kasvatamisel

energiaheinana kujunevad aasta keskmised tootmiskulud oluliselt madalamaks võrreldes

teiste energiakultuuride tootmise otsekuludega.

Tootmiskulude analüüsi tulemused Eestis on sarnased Euroopa Liidu erinevates piirkondade

energiakultuuride kasvatamise ja kasutamise võrdleva analüüsi tulemusel välja selgitatud

kulutasemetega. RENEW projekti raames teostatud tootmiskulude võrdleva analüüsi

tulemusena jaotati energiakultuurid kulutasemete järgi kolme gruppi:

1) Kõrged tootmiskulud on ühe-aastastel energiakultuuridel, sh teraviljadel, kanepil. Seda

gruppi iseloomustab ühe-aastane kasvutsükkel, intensiivne kasvatamine ning kõrged

töötlemiskulud.

2) Keskmiselt kõrged kulud on mitme-aastastel rohtsetel energiakultuuridel, sh päiderool.

Seda gruppi iseloomustab mitme-aastane kasvutsükkel, kõrged töötlemis- ja transpordikulud.

3) Madalad kulud on lühikese raieringiga puitkultuuridel– energiapaju. Seda gruppi

iseloomustab mitme-aastane kasvutsükkel, suhteliselt madalad rajamis- ning töötlemiskulud.

(Rosenqvist 2006)

Kõige madalamate kasvatamise ja kasutamise kuludega energiakultuurid (energiapaju) toovad

endaga kaasa suurimad muutused ettevõttes, seevastu kõrgeimate kasvatamise kuludega

kultuurid nõuavad tootjalt kõige vähem muudatusi (teravili, raps). (Rosenqvist 2006)

49

4.2. Rohtsest biomassist toodetud biokütuse kulude kalkuleerimine

tootmisahelas

4.2.1. Kulude arvestamise põhimõtted

Tootmise majandusliku tasuvuse hindamise aluseks on tootmisprotsessidega kaasnevate

kulutuste analüüs. Kuna biokütuse tootmisahel koosneb teatud etappidest või protsessidest,

siis biokütuse tootmiskulude kalkuleerimise aluseks on võetud protsessikuluarvestuse

süsteem.

Biokütuse tootmiskulud koosnevad biomassi tootmiskuludest, biomassi transpordikuludest

ning biomassi biokütuseks töötlemiskuludest. Joonisel 7 on skemaatiliselt esitatud biokütuse

tootmise kulukomponendid.

Allikas: Ariva, 2011

Joonis 7. Biokütuse tootmiskulude skeem

Biomassi tootmiskulud

Taimekasvatuse tootmiskulude arvestamisel on levinum kulude kalkuleerimine

tööoperatsioonidest lähtuvalt. Selleks selgitatakse üksikute tööoperatsioonide kulutused

materjalile, masintöödele ja tööjõule. Kui kultuuri viljelemisel enamus tööoperatsioonidest

teostatakse põllutöömasinate abil, võib arvestada tööjõukulud masintööde kuludega koos.

Energiakultuuride kasvatamise kulud on biokütuste tootmiskulude arvestamise esimeseks

tasemeks. Mitme-aastastel energiakultuuride kulutused ei ole regulaarsed, see tähendab, et

mitte igal aastal ei ole need ühesuurused. Seepärast peab kuluarvestuses arvestama keskmiste

kuludega kasutusaasta kohta. Kasutusaasta kulude leidmiseks lisatakse saagiaasta kuludele

rajamisaasta kulud, mis on jagatud saagiaastatele võrdsetes osades.

Kõik kulud biomassi tootmiskulude leidmisel on arvutatud hektari kohta ning hiljem on leitud

biomassi tootmiskulud ühe kuivaine tonni kohta, kr/tKA. Rajamis- ja saagiaastate

tööoperatsioonid on esitatud lisas 8, kus materjalide kogused ning masinate valik on

optimaalsed, et saavutada maksimaalsele lähedast saagikust.

50

Rohtsest biomassist briketi tootmise kulud päideroo ja looduliku heina näitel

Rohtsest energiakultuurist briketi tootmisele võrdleva hinnangu andmiseks on valitud kaks

kultuuri:

päideroog energiaheinana;

looduslik hein kui kasutamata biomassi ressurss, mida võiks kasutada biokütuse

tootmisel. Näidiskalkulatsioonide tegemiseks on võetud Läänemaa põlluhein.

Rohtsete heinakultuuride energiasisaldus oli mõõdetud katsete käigus ning looduslikul heinal

oli see 5,23 MWh/tKA, energiaheinal (päideroog) 5,27 MWh/tKA.

Energiakultuuri kasutusaasta kulude leidmisel on arvestatud taimiku kasutuskestusena 10

aastat, viljeluse lõpetamise aasta kulud (mullaharimisega seotud kulud) arvesse ei lähe.

Materjalikulu hektari kohta moodustasid päiderool 1891 kr/ha ning põlluheinal 211 kr/ha.

Masinkulud olid vastavalt 2482 kr/ha ning 977 kr/ha. Biomassi tootmise kogukulud

energiaheinal olid 5029 kr/ha ja looduslikul heinal 1367 kr/ha.

Päideroo tootmiskulud ühe KA kilogrammi kohta moodustasid 0,59 kr/kgKA. Looduslikul

heinal ühe KA kilogrammi tootmiskuludeks on 0,44 kr/kgKA. (Tabel 8)

Tabel 8. Biomassi tootmiskulud 2010-2011. aastate hinnatasemetel ühe hektari kohta (kr/ha)

ja ühe kuivaine kilogrammi kohta (kr/kgKA)

Loodusliku rohumaa biomass Päideroog energiaheinana

Tootmiskulud ühe hektari

kohta, kr/ha

1367

5029

Tootmiskulud ühe KA

kilogrammi kohta, kr/kgKA

0,44

0,59

Allikas: (Agrotehnoloogilised…2007), [Kattetulu... 2010]

Loodusliku heina ja energiaheina ühe hektari tootmiskulude erinevus on märgatavalt suur:

päideroo kasvatamise tootmiskulud hektari kohta on ca 3,7 korda suuremad kui loodusliku

rohumaa biomassi tootmisel. See on tingitud sellest, et loodulikust heinast biomassi tootmisel

materjalikulu praktiliselt puudub (arvesse on võetud vaid võrk sidumiseks niitmisejärgsel

biomassi rullimisel) ning masinkuludeks koristamisega seotud kulud. Kui võrrelda biomassi

tootmiskulusid ühe kuivaine kilogrammi kohta, siis looduslikul heinal on see ca 25% väiksem

kui energiaheinal. Selline vahe on põhjustatud kultuuride hektarisaakidest.

Lisaks sellele, et loodusliku rohumaa biomassi tootmine on odavam, on tähelepanuväärne ka

see, et sellise biomassi kasutusele võtmisel väheneb negatiivne mõju keskkonnale.

51

Transpordikulud

Transpordiprotsess hõlmab kolme komponenti: töö, veos ja veok. Kulutused veose

vedamisele tekivad transporditööl, veose ettevalmistamisel ja peale/maha laadimisel.

Transpordikulude arvestamiseks sobib teenuse või funktsiooni kuluarvestus.

Teenuste/funktsiooni kulude arvestuses protsessikulude jaotamisel kuluobjektidele võib

kasutada transpordi puhul kulukäiturina tonnkilomeetrit.

On olemas mitu tegurit, mis mõjutavad rohtse biomassi transpordimaksumust (Lindh et al

2008):

• Veoauto kandevõime ja haagise mahutavus;

• Substraadi tihedus ja pakendamise kuju;

• Veokaugus.

Veoauto koorma suurus on oluline tegur, mis mõjutab transpordikulusid. Koorma suurust ja

maksumust mõjutavad substraadi tihedus ja pallide kuju. Heina võib vedada pallides (ruloonid

või suurkantpakkid) või lahtiselt/hekseldatult. (Lindh et al, 2008)

Teoreetiliselt on alternatiiviks teha kompaktseid väikesi brikette kohapeal st põllul. Teiseks

võimaluseks oleks enne suurtele kaugustele transportimist segada päideroog koos hakkpuidu

või turbaga. Hekseldatud biomassi transpordiks võib kasutada turbale mõeldud

tarnspordivahendeid ning pallide transpordiks raiejääkidele mõeldud transpordivahendeid.

(Lindh et al, 2008) Transpordikulud on lineaarses sõltuvuses veokaugusest. (Kukk et al,

2010)

Transpordikulude arvestuse aluseks on võetud ühe biomassi kuivaine tonni vedamise kulud

kilomeetri kaugusele (kr/tKAkm). Arvutused põhinevad keskmisel transpordikaugusel 10 km,

mis on rohtse biomassi puhul optimaalseks kauguseks. Kuivaine ühe tonnkilomeetri

maksumuseks on 1,72 kr/tKAkm. (Kukk et al, 2010). Sellisel veokaugusel kujunevad

transpordikulud 17,21 kr/tKA.

Mõlema kultuuri transpordikulud on võetud arvesse 1,72 krooni /tKAkm kohta. Kulud ei erine,

kuna biomasside omadused on väga sarnased ning vedamisel võib rakendada ühte ja sama

transporditehnoloogiat.

52

Töötlemiskulu

Töötlemiskulu (konversioonikulu, muundamiskulu) on kulu, mida tehakse tootmisprotsessis

soetatud sisendite muutmisel väljundiks ehk ostetud materjalide ja sisseostetud teenuste

muutmiseks valmistoodanguks.

Allikas: Ariva, 2011

Joonis 8. Biomassist biokütuse töötlemise kulude kujunemine

Biomassi biokütuseks töötlemiskulud sõltuvad biomassi kasutusotstarbest (biogaasi

tootmiseks või tahke kütusena põletamiseks). Joonisel 8 on esitatud töötlemiskulude peamised

komponendid.

Töötlemisprotsessidega seotud kulud koosnevad erinevatest kulukomponentidest:

materjalikulud, tööjõukulud, põhivaraga seotud kulud (amortisatsioon, hooldus- ja

remondikulud), ettevõtte üldkulud.

Rohtse biomassi töötlemisel kulude kalkuleerimisel arvestatakse järgnevate kuludega:

materjalide kulu (energia, kütus), tööjõukulud, seadmete amortisatsiooni, remondi- ja

hoolduskulud ühe tunni kohta (kr/h) ning tööaja kulu, mis kulub ühe tonni kuivaine

töötlemiseks erinevate tööoperatsioonide käigus (h/tKA). Biomassi töötlemise kulud leiti kr/tKA

ning toodangu tootmise kulud leiti nii ühe KA tonni kohta (kr/tKA) kui ka energiaühiku kohta

(kr/MWh).

Põhivaraga seotud kulud

Objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul

amortisatsioonikuluna. Põhivara kulum nii energiaheina kui ka loodusliku heina töötlemisel ei

erine (Tabel 9), kuna kõik kasutatavad masinad ja seadmed on mõeldud just rohtse biomassi

töötlemiseks. Põhivara kulum töötunni kohta sõltub eelkõige sellest, milline on põhivara

53

kulum kasutusaasta kohta (kr/a), põhivara kasutusest päevas (h/p) ning seadmete

tootlikkusest. Erinevatel seadmetel on nii töötundide arv aastas kui ka tootlikkus erinevad.

Võttes arvesse briketeerimispressi tootlikkuse, on kogu põhivara kulum toodanguühiku kohta

summaarselt 0,35 kr/h ning kogu põhivara kulum ühes töötunnis on 13,85 kr/h. (Tabel 9)

Tabel 9. Põhivara kulum kasutusaasta (kr/a) ja ühe töötunni (kr/h) kohta

Loodusliku rohumaa

biomass Päideroog

energiaheinana

Põhivara kulum kasutusaasta kohta, kr/a 51 929 51 929

Põhivara maksumus toodanguühiku kr/kg 0,34 0,34

Kogu põhivara kulum tunnis, kr/h 13,85 13,85

Allikas: Briketeerimisseadmete maksumus EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

Suurema osa põhivara kulumist moodustavad briketeerimispress ning tõstuk (ca 89%

masinate ja seadmete soetusmaksumusest). Biomassi töötlemisel biokütuseks

briketeerimispressi ja tõstuki kulum toodanguühiku kohta moodustab vastavalt 60,69% ja

27,32% kogu põhivara kulumist. Potentsiaalseks võimaluseks vähendada töötlemisprotsessis

kulusid masinatele on tõstuki kasutamine ühiskasutusena või teistes töödes.

Põhivara, mis on töötlemiskulude kalkuleerimise aluseks, on:

Biomassi etteandmist teostati laboris tõstukiga Avant 320S ning tigutransportööriga

Himel Typ FS 102. Andmed etteandmise, laadimise ja transpordi kohta baseeruvad

varustuse tehnilistel kirjeldusel. Tigutransportööri kasutati purustatud materjali

edastamiseks briketeerimiseks ning tõstukit kasutati laadimise ja kohaliku transpordi

töödel.

Jahvatusmasin RS06, mis on ehitatud biomassi purustamiseks niiskusesisaldusega

kuni 30% et tagada osakesi pikkusega 2...5 cm.

Briketeerimisel kasutati briketeerimispressi Weima C-150, mida on võimalik kasutada

brikettide pressimiseks igast sobivast materjalist nagu puit, polüstüreen, paber või

biomass läbilaskevõimega kuni 50 kg/h. Kulude arvutamisel oli kasutatud seadme

läbilaskevõimet 40 kg/h.

Arvestades biokütuste labori suurust ja spetsiifikat on rohtse biomassi töötlemiskulude

arvutamisel võetud üldkulude protsendimääraks 15%, mis on lähedane eksperthinnanguna

arvestatud piiridele. Biomassi töötlemisprotsessidega seotud üldkulud on arvestuslikult kokku

15,96 kr/h. (Lisa 11)

54

Tööjõukulud

Tööjõukulu arvestamisel võeti aluseks, et biomassi töötlemisprotsessides osaleb üks tööline,

täistööajaga ehk 40 tundi nädalas.

Keskmise tunni tööjõukulu leidmiseks võeti Eesti Statistika andmebaasi 2010. aasta

kvartaalsed näitajad tegevusalas põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Aastal 2010 oli

selle tegevusala keskmine tööjõukulu 90,12 krooni tunnis. Tööjõukulude arvestamisel

võetakse arvesse briketeerimismasina tööaega päevas, kui suur on briketeerimismasina

päevane tootmismaht. Selle alusel leitakse tööjõukulud ühe kilogrammi kohta ning

briketeerimismasina tootlikkuse (40kg/h) alusel tööjõukulud ühe tunni kohta (kr/h).

Tööjõukulu kujunesid 48,05 kr/h (Lisa 11).

Materjalikulu

Elektrienergia ja kütuse kulu töötlemiskulude analüüsiks arvestatakse masinate ja seadmete

energia tarbimise ja tööaja põhjal. Briketeerimisseadmete energiakulu arvestatakse

tööoperatsioonide põhjal. Tööoperatsioonide energiakulu on arvestatud ühe KA kg

töötlemisel. Erinevate tööoperatsioonide energia tarve liidetakse ja saadakse energiatarve

kuivaine kilogrammi kohta. Ühe töötunni energiatarve arvutatakse lähtuvalt

briketeerimismasina tootlikkusest (keskmine tootlikkus 40 kg/h). Ühe töötunni energia

tarbimine korrutatakse elektrienergia hinnaga 1,11 krooni/kWh (Eesti Energia ärikliendi

hinnapakett)

Kütusekulu arvutamisel leitakse masina kütusekulu ühe kuivaine kg kohta ning ühe töötunni

kütusekulu lähtuvalt briketeerimismasina tootlikkusest (keskmine tootlikkus 40 kg/h).

Kõigis töötlemise etappides mõõdeti elektrienergia kulu. Täpse energiatarbimise mõõtmiseks

kasutati loenduriga elektrikilpe, mis on programmeeritud lugema täpsusega 1W.

Tõstuki puhul arvestati kütusekulu ühe töötunni kohta.

Loodusliku rohumaa biomassi töötlemisel energiatarve ühes töötunnis moodustas 7,0120

kWh/h ning energiaheina töötlemisel see näitaja oli 6,8560 kW/h. Vahe (ca 2%) tekib rohtse

biomassi purustamisel ja briketeerimisel. Erinevate tööoperatsioonide energia tarve on

esitatud lisas 10.

Energiakulu tunni kohta moodustas põlluheinal ca 7,82 kr/h ja päiderool ca 7,51 kr/h (Tabel

10), elektrienergia 2011. aasta hinnatasemel 1,11 kr/kWh.

Tõstuki kütusekulu tunnis mõlema kultuuri puhul on sama, 36,77 kr/h, sest kütusekulu tunnis

(l/h) ei muutu.

55

Kokku materjalikulu loodusliku heina töötlemisel oli ca 44,59 kr/h ja energiaheinal ca 44,44

kr/h, millest suurema osa (ca 83%) moodustas kütusekulu.

Tabel 10. Energia- ja kütusekulu, kr/h

Loodusliku rohumaa

biomass Päideroog

energiaheinana

Energiakulu, kr/h 7,82 7,51

Kütusekulu, kr/h 36,77 36,77

Materjalikulu kokku, kr/h 44,59 44,44

Allikas: Briketeerimisseadmete energiatarve ja kütusekulu EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete

põhjal

Energiakulu suurus sõltub eelkõige elektrienergia hinnast ning arvestada võiks ka biomassi

kultuuriliikide koosseisuga. Erinevatel kultuuridel võib füüsiliste ja keemiliste parameetrite

tõttu töötlemiseks vajav energia kogus teatud määral erineda.

Remondi- ja hoolduskulud

Masinate ja seadmete remondi- ja hoolduskulud leitakse protsendina põhivara kasutamise

intensiivsusest. Remondi- ja hoolduskulud on võimalik leida nii aasta kohta kui ka töötunni

kohta, arvestades seda kui palju töötunde teeb üks või teine masin või seade aastas.

Masinate ja seadmete korrashoiukulud sõltuvad põhivara kasutamisest. Töötlemismasinate

remondi- ja hoolduskulude suuruseks on võetud 2,5% masinate ja seadmete kulumist

töötunnis (kr/h), ning on leitud, et korrashoiukulud tunni kohta on 0,31 kr/h. (Lisa 11)

Võib eeldada, et masinate ja seadmete kasuliku eluea lõpus reaalsed kulud remondile ja

hooldusele võivad olla palju suuremad kui arvestatud 2,5% põhivara kulumist.

Ettevõtte üldkulud

Tootmisvälised e ettevõtte üldkulud sõltuvad ettevõtte suurusest, asukohast ja paljudest

muudest teguritest, seepärast selles uurimistöös on üldkulud arvestatud protsendimäärana

tootmiskuludest. Sõltuvalt ettevõttest, võib nende suurus erineda mitu korda.

Eksperthinnanguna võivad need sageli jääda 6–12% piiridesse. [Loko jt. 2007]

Töötlemiskulud kokku

Töötlemiskulud kokku kujunevad mõlemal biomassil praktiliselt samasuurusteks: põlluheinal

122,83 kr/h ja energiaheinal on 122,67 kr/h. Kuivaine tonni kohta on töötlemiskulud vastavalt

3071 kr/tKA ja 3066 kr/tKA. (Tabel 11). Väike erinevus tekib töötlemiseks vajaliku energia

tarbimisel.

56

Tabel 11. Biomassi töötlemiskulud tunni (kr/h), KA kilogrammi (kr/kgKA) ja KA tonni

(kr/tKA) kohta

Loodusliku rohumaa

biomass Päideroog

energiaheinana

Töötlemiskulud kokku, kr/h 122,83 122,67

Töötlemiskulud ühe KA kilogrammi kohta, kr/kgKA 3,07 3,07

Töötlemiskulud ühe KA tonni kohta, kr/tKA 3071 3066

Allikas: MSI poolt tehtud arvutused EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

Suurema osa töötlemiskuludest moodustavad tööjõukulu ja materjalikulud, summaarselt nad

annavad ca 75% kogu töötlemiskuludest, 39,18% ja 36,19% vastavalt. Masinkulude osakaal

töötlemiskuludest on ca 11%. Üldkulude protsent töötlemiskuludest on 13,04%. (Joonis 9)

Allikas: MSI arvutused EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

Joonis 9. Töötlemisprotsessi kulukomponentide osakaal kogu töötlemiskuludest, %

Materjalikuludest peamine kulukoht on tõstuki kütusekulu, mida arvatavasti vähendada ei ole

võimalik, sest tõstuk teeb täpselt sama palju tööd kui on ettenähtud. Töötlemiskulude

vähenemine on tõenäoliselt võimalik tööjõukulu arvelt. Tööjõukulu alaneks, kui näiteks

alandada töötaja töötasumäära või töökoormust, kuna masinad ja seadmed teevad suurema osa

oma tööst täisautomaatselt.

4.2.2. Biokütuse omahinna arvestamine briketeerimise näitel

Omahind on ühe tooteühiku valmistamise kulud. See on teatud mõttes tooteühiku hind, mis

näitab, kui palju iga tooteühik tootjale maksma on läinud. See on kulude arvestuse meetod,

mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks. Juhul kui jaotatakse kõik

kulud kuluobjektidele, nimetatakse seda täisomahinna arvestuseks. Juhul kui jaotatakse

kuluobjektidele ainult tootmise kulud, siis nimetatakse seda tootmisomahinna arvestuseks.

(Karu, 2008)

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Masinkulu Tööjõukulu Materjalikulu Korrashoiukulu Üldkulud

57

Biokütuse omahinna arvutamisel on kasutatud tootmisomahinna arvestuse põhimõtteid, mis

hõlmavad endas biomassi tootmis- ja transpordikulusid ning biomassist biokütuseks

töötlemisega seotud kulusid.

Biomassi tootmiskulud arvestatakse ühe KA kilogrammi kohta (kr/kgKA). Biomassi

transpordikulude arvestamisel leitakse ühe kuivaine tonni veokulud ühe kilomeetri kaugusele

(kr/tKAkm). Transpordikulude arvutamisel kuivaine tonni kohta (kr/tKA) või kuivaine

kilogrammi kohta (kr/kgKA) võetakse arvesse veokaugust. Töötlemise kulud on töötunni kohta

(kr/h).

Biomassi töötlemisprotsessi põhiliseks tööoperatsiooniks on briketeerimine ning toodangu

maht sõltub briketeerimisseadme läbilaskevõimest, st kui palju biomassi ta on võimeline

töötlema ühes tunnis.

Kuna briketeerimine tähendab materjali pressimist, mille tulemusena materjali ruumiline maht

oluliselt väheneb, ei toimu selle juures olulist materjalikadu. Seega väljundiks on sama palju

kuivaine materjali kui palju oli kuivaine sisendressursina. Ühe kuivaine tonni briketi

tootmisomahinna arvutamiseks leitakse sisendressursi maksumus ning transpordi- ja

töötlemiskulud sellele ja jagatakse nende summa toodangumahuga.

Kulud töötlemisele on ka arvutatavad töötunni kohta. Sellest lähtuvalt leitakse biokütuse

tootmisprotsessi kogukulud, mis on arvestatud töötunni kohta.

Et leida tootmiskulud ühe kuivaine tonni kohta, jagatakse tootmisprotsessi kogukulud selle

biomassi kogusega, mis oli arvestatav briketeerimisseadme läbilaskevõimega. Ühe kuivaine

tonni tootmisomahinna ühikuks on kr/tKA.

Selleks, et hiljem leida ühe energiaühiku tootmisomahinda, tuleb arvesse võtta ühe KA tonni

energiasisaldust, mida mõõdetakse kas MWh/tKA või GJ/tKA. Energiaheinana kasvatatava

päideroo kuivaine energeetiline väärtus on 5 MWh/t (18 GJ/t), materjali 14%

niiskusesisalduse korral langeb see 4,2 MWh/t (15,12 GJ/t). (Rohtsete... 2007). Rohttaimede

kuivaine kütteväärtus on 16,8 MJ/kg. [Gavrilova, Vilu 2008].

Briketi omahinna arvutus

Briketi toodangu maht arvestatakse briketeerimispressi tootlikkuse järgi, milleks on 40 kg

biomassi tunnis. Briketeerimise protsessis biomassi kaal briketiks töötlemisel ei vähene (kaalu

muutus on marginaalne), seega ühes tunnis toodab briketeerimisseade 40 kg briketti.

Briketi tootmiskulud on energiaheinal kõrgemad (3,67 kr/kg) kui looduslikul heinal (3,53

kr/kg). (Tabel 12)

58

Tabel 12. Briketi tootmiskulud (kr/kg)

Loodusliku

rohumaa hein Päideroog

energiaheinana

Biokütuse tootmiskulud, kr/kg 3,53 3,67

Toodang, kg 1,00 1,00

Tootmisomahind, kr/t 3529 3668

Ühe energiaühiku maksumus, kr/MWh 675 696

Allikas: MSI poolt tehtud arvutused EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

Biokütuse tootmiskuludest suurema osa moodustavad biomassi töötlemiskulud. Põlluheina

briketi tootmisel töötlemiskulud moodustavad umbes 87% ja energiaheinal umbes 83%

tootmiskuludest.

Toodanguks on samapalju töödeldud biomassi kogust kui oli sisendressursi (biomassi). Seega,

kuivaine kilogrammi omahind briketi tootmisel looduslikul heinal on 3,53 kr/kg ja

energiaheinal 3,67 kr/kg. Kuivaine tonni kohta on tootmisomahinnad vastavalt 3529 kr/tKA ja

3668 kr/tKA. Tabel 13)

Päideroo briketi tootmisomahind oli 139 kr/tKA võrra kõrgem kui looduslikul heinal, ühe

energiaühiku tootmise maksumus on päiderool 0,70 kr/kWh ja looduslikul heinal on see 0,67

kr/kWh. (Tabel 13)

Tabel 13. Briketi KA tonni (kr/tKA) ja energia (kr/kWh) tootmisomahind

Loodusliku rohumaa

hein Päideroog

energiaheinana

Tootmisomahind, kr/tKA 3528 3668

Toodangu energiasisaldus, MWh/tKA 5,23 5,27


Ühe energiaühiku maksumus, kr/kWh 0,67 0,70

Allikas: arvutused EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

Kokku labori tingimustes praeguse arvestusega on võimalik toota aastas ca 790 MWh. See on

potentsiaalne energiakogus ja sõltub suuremal määral biomassi energiasisaldusest ning

masinate ja seadmete tootlikkusest.

Biokütuse briketeerimise tootmisomahindade analüüsi põhjal võib öelda, et loodusliku

rohumaadelt saadavast heinast on võimalik toota odavamat briketti kui spetsiaalselt

energiakultuurina kasvatatavast päideroo biomassist. Kuna just looduslike ja

poollooduslike rohumaade biomassi ei kasutata loomasöödana ning see jääb põldudele

seisma, siis tuleks briketeerimisel kaaluda just selle rohtse biomassi ressursi kasutusele

võtmist.

59

Briketeerimisseadme hindamisalused

Briketeerimisseadme valikul on määravaks selle töökindlus, kasutusaeg, tehnilised ja

majanduslikud näitajad. Sobiva valiku tegemiseks võrreldakse kolme erinevat

briketeerimisseadet. Briketi pressimiseks võib kasutada erinevaid briketeerimisseadmeid.

Tehnoloogiliselt jagunevad briketipressid mehaanilisteks ja hüdraulilisteks kolbpressideks

ning kruvipressideks.

Mehaanilise kolbpressina võiks kasutada CFN BP 4000 briketipressi, mille tehnilised andmed

on välja toodud tabelis 14. Toormaterjal suunatakse etteande mehhanismidega briketipressi

survekambrisse. Kolb pressib materjali läbi koonuse, kus tekib katkematu briketimass

diameetriga ca 60 mm. Edasi pressitakse briketimass läbi survekanali, mis suurendab

vastusurvet ja võimaldab veelgi tugevamat briketi kokku pressimist

Hüdraulilise kolbpressina võiks kasutada Weima c150, mille tehnilised andmed on välja

toodud tabelis 14. Seade koosneb ca 1 m3 suurusest materjali etteandepunkrist ja

hüdraulilisest kolvist. Punkri põhjas on pöörlev laba, mis tagab materjali etteande

tigutransportööri ettesööte kanalisse. Tigutransportöör suunab materjali vertikaalse eelpressi

töötsooni. Vertikaalse eelpressi kolb surub materjali teise, horisontaalsesse hüdraulilisse

kolbpressi. Horisontaalses pressis pressitakse eeltihendatud materjal briketiks. Kõik valmivad

briketid on ühesuurused. Et saada püsivam põhubrikett, on vajalik viimase jahtumine surve

all.

Kruvipressina võiks kasutada spetsiaalselt põhu ja heina briketeerimiseks mõeldud

briketeerimisliini BIOMASSER Multi, koosneb kaheksast Biomasser DUOST mis saavad

tooraine ühest suurest mahutist. Etteandepunkri maht on 14 m3. Iga biomasser Duo koosneb

etteandepunkrist ja kahest pressteost. Punkri põhjas on pöörlev laba, mis tagab materjali

etteande tigude söötkanalitesse. Presstigu surub materjali läbi elektriliselt kuumutatava

koonilise presspea ja suunab moodustunud briketi väljuvale liinile. Presspea temperatuuri

saab muuta 0...300 °C. Elektriline presspea soojendus on vajalik ennekõike töö alustamisel.

Tööprotsessi käigus soojendatakse presspead vajadusel automaatselt, kuna presspea ja

materjali vahelisel hõõrdumisel eraldub soojus. Liin on varustatud surve tekitamiseks vajalike

mehhanismidega. Seadme tehnilised andmed on välja toodud tabelis 14.

60

Tabel 14. Briketipresside võrdlus

Briketipress BP 4000 Weima c150 Biomasser Multi

Tehnoloogia Mehaaniline

kolbpress

Hüdrauliline

kolbpress

Kruvipress

Tootlikkus kg/h Kuni 750 Kuni 50 Kuni 700

Briketi diameeter mm 60 50 70

Kasutatava materjali

niiskus %

10- 15 Kuni 18 15-30

Kasutatava materjali

Hekslipikkus mm

Kuni 20 Kuni 20 20- 50

Energiatarve, kW 30 5,5 79

Mass, kg 3700 800 3400

Pikkus, mm 2850 1960 4000

Laius, mm 1350 1315 3000

Kõrgus, mm 1350 1410 3000 Allikas: [www.cfnilesen.com], [www.weima.com], [www.asket.pl]

Briketeerimisseadme CFN BP 4000 tehnilised näitajad

Briketeerimisseadet BP 4000 toodab C.F. Nielsen SA Taanis. BP 4000 on keskmise

suurusega ettevõttele mõeldud briketipress, mille aastane tootmisvõimsus on kuni 6000 tonni

briketti. Seade sobib nii saepuru ja põhu briketeerimiseks. Seadme tehnilised andmed on

toodud tabelis 15.

Tabel 15. Briketeerimisseadme CFN BP 4000 tehnilised andmed

Tehnilised andmed BP 4000

Briketi diameeter Ümar 60 mm

Pressi mõõdud PxLxK= 2850x1350x 1350

Pressi kaal Ca 3700 kg

Tootlikkus Kuni 750 kg/h

Peamootor 30 kW

Allikas: [www.cfnielsen.com]

CFN BP 4000 on mehhaaniline kolbpress. Toormaterjal suunatakse etteande mehhanismidega

briketipressi survekambrisse. Kolb pressib materjali läbi koonuse, kus tekib katkematu

briketimass diameetriga ca 60 mm. Edasi surutakse briketimass läbi survekanali, mis

suurendab vastusurvet ja võimaldab veelgi tugevamat briketi kokku pressimist.

Juhul kui materjali fraktsioon on lubatust suurem, tuleb enne briketeerimist materjal

peenestada. Kuna vajaliku tooraine fraktsioon on ca 20 mm, siis on vaja põhk eelnevalt

purustada. Selleks sobiv seade on HDH 770 haamerveski, mis koosneb kootidega rootorist,

http://www.cfnilesen.com/

http://www.weima.com/

http://www.asket.pl/

61

avadega võrestikust ja ventileerivast rootorist. Põhu purustamisesüsteemi tootlikkuseks on

arvestatud 1500 kg/h.

Purustamiseks asetatakse pallid söötkonveierile, mis söödab pallid automaatselt purustisse.

Pärast purustit suunatakse materjal pneumaatiliselt haamerveskisse, mis jahvatab põhu

briketeerimiseks vajalikuks fraktsiooniks. Pärast vajaliku fraktsiooni saavutamist suunatakse

materjal ventilaatori abil briketipressi mahutisse. Kuna purusti ja veski on

briketeerimismasinast suurema tootlikkusega, on nende seadmete tööaeg lühem. Tootmisliini

seadmete tarbimisvõimsused, tööaeg ja tarbitav energiahulk on toodud tabelis 16.

Tabel 16. CFN BP 4000 tootmisliini seadmete tarbimisvõimsused (kW), tööaeg (h) ja tarbitav

energiahulk (kWh)

Seadme nimetus Tarbimis-

võimsus, kW

Tööaeg, h

Päevas

Energiahulk, kWh

Päevas

Sissesöödukonveier 2,2 3 6,6

Põhupurusti 33,7 4 134,8

Haamerveski 45 4 180

Ventilaator 5,5 4 22

Briketipress 30 8 240

Kokku 116,4 583,4

Allikas: www.cfnielsen.com

Kvaliteetse briketi tootmiseks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

Tooraine niiskussisaldus ei tohi ületada 15 %;

Tooraine fraktsioon ei tohi ületada 20 mm;

Tooraine ei tohi sisaldada võõrkehasid või segavaid lisaaineid.

Briketeerimisseadme Biomasser Multi tehnilised näitajad

Briketeerimisliini Biomasser Multi toodetakse Poolas. Briketeerimisliini aastane

toodanguvõimsus on kuni 6000 tonni briketti. Seade sobib ainult põhu ja heina pressimiseks.

Seadme tehnilised andmed on toodud tabelis 17.

Tabel 17. Briketeerimisseadme Biomasser Multi tehnilised andmed

Briketi diameeter Ümar 70 mm, auk keskel

Pressi kaal Ca 3400 kg


Peamootor 77 kW

Allikas: www.asket.pl

Pressimiseks mineva materjali fraktsioon on 20- 50 mm, seetõttu on vaja põhk eelnevalt

purustada. Pallipurustiks sobib TOMASSER RB505E18, mille tootlikkus on kuni 2000 kg/h.

62

Kuna purusti tootlikkus on suurem kui pressimisliini oma, siis toimub pallide purustamine

tsükliliselt. Seadme tarbimisvõimsused, tööaeg ja tarbitav energiahulk on toodud tabelis 18.

Tabel 18. Biomasser Multi tootmisliini seadmete tarbimisvõimsused (kW), tööaeg (h) ja

tarbitav energiahulk (kWh)


võimsus, kW

Tööaeg, h

päevas

Energiahulk, kWh

päevas

Etteandelaud 6 0,11 0,66

Peenesti 31,6 3,2 101,12

Punker 1,5 8 12

Tolmueemaldi 7,5 3,2 24

Presside mootorid 36 8 288

Presside küttekehad 32 6 192

Kokku 114,6 617,78 Allikas: www.asket.pl

Briketeerimisseadme Weima C150 tehnilised näitajad

Weima 150 on Saksamaal toodetud hüdrauliline kolbpress. Seade on ette nähtud puidu, paberi

ja biomassi pressimiseks. Seade on sobiv väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Weima C150 tehnilised andmed on toodud tabelis 19.

Tabel 19. Seadme Weima C150 tehnilised andmed

Briketi diameeter Ümar 50 mm

Pressi kaal 800 kg


Peamootor 5,5 kW

Allikas: www.weima.com

Kuna briketeerimiseks mineva materjali fraktsioon on kuni 20 mm, on põhk vaja eelnevalt

purustada. Kuna briketeerimisseade on väikese tootlikkusega sobib purustiks RS 06, mis on

mõeldud väikestele tootmisliinidele. Purusti reaalne tootlikkus on kuni 200 kg/h. Kuna purusti

tootlikkus on briketeerimisseadme tootlikkusest suurem, on purusti tööaeg 2 h/päevas.

Seadmete tarbimisvõimsused, tööaeg ja tarbitav energiahulk on toodud tabelis 20.

63

Tabel 20. Weima C150 tootmisliini seadmete tarbimisvõimsused (kW), tööaeg (h) ja tarbitav

energiahulk (kWh)


Võimsus, kW

Tööaeg, h

päevas

Energiahulk, kWh

päevas

Põhupurusti 7,5 2 15

Briketeerimisseade 5,5 8 44

Toorme segaja 0,37 8 2,96

Etteandetigu 0,37 8 2,96

Kokku 13,74 64,92 Allikas: www.weima.com

Põhu briketeerimise majanduslikud näitajad

Hinnates briketeerimisseadme majanduslikke näitajaid, on üheks aluseks seadme

soetusmaksumus. Briketeerimisseadmete hinnad on esitatud tabelis 21.

Tabel 21. Briketeerimisseadmete hinnad, kroonides

CFN BP 4000 Biomasser Multi Weima C150

Etteandelaud

93880

Põhupurusti 1600021

42246

Pallipurusti

359872

Briketeerimisseade 2190524 2034058 220617

Kokku 3790545 2487809 262863

Käibemaks 758109 497562 52573

Summa käibemaksuga 4548654 2985371 315435

Põhu briketeerimisel seadmega CFN BP 4000, on arvestuslikud muutuvkulud 118 516,9

aastas. Ligikaudu 50% muutuvkuludest moodustab toorainekulu. Muutuvkulud ühe tonni

kohta on 1173 kr.

Püsikulude aastane osatähtsus kogukuludest on muutuvkuludest väiksem. Aastased püsikulud

antud toodangumahu juures on 780 995 kr. Suurimateks püsikuludeks on seadmete

amortisatsioon ja laenukulud. Püsikulud ühe tonni kohta on 501 kr.

Biomasser Multi`ga põhu briketeerimise kulud on toodud tabelis 22. Aastane muutuvkulu on

1 798 262 kr, millest 54% moodustab tooraine. Muutuvkulud ühe tonni kohta on 1216 kr.

Püsikulud aastas on 583 862 kr, moodustades kogukuludest ca 25%. Püsikulud ühe tonni

kohta on 401 kr. Muutuv- ja püsikulude summa ühe tonni kohta on 1617 kr.

64

Tabel 22. Briketeerimise kulud aastas (kr aastas) ning ühe tonni kohta (kr/t) kokku erinevate

briketeerimisseadmete kasutamisel

CFN BP 4000 Biomasser Multi Weima C150

kr aastas kr tonn kr aastas kr tonn kr aastas kr tonn

Põhk ( toormaterjal) 1055958 660 989960 660 68637 660

Palk 630871 404 630871 433 189261 1820

Elekter 167558 107 177431 122 18646 180

Muutuvkulud kokku 1854387 1173 1798262 1216 276545 2658

Laokulud 73398 47 73398 50

Laenukulud 195575 125 131854 91 12880 124

Hoonekulud 93880 60 93880 64 22531 216

Amortisatsioon 342332 219 230906 158 22554 214

Kindlustuskulud 37905 25 26912 19 2629 25

Hoolduskulud 37905 25 26912 19 2629 25

Püsikulud kokku 780995 501 583862 401 63222 604

Kulud kokku 2635382 1675 2382124 1617 339767 3262

Briketeerimisseadme Weima C150 kogukulude kujunemine on toodud tabelis 22.

Muutuvkulud aastas on 2658 kr tonni kohta, kogusummana 276 545 kr/ aastas. Ligi 70%

muutuvkuludest moodustab palgakulu. Suure palgakulu toodanguühiku kohta põhjustab

seadme väike tootlikkus, kuna töötaja peab seadme kõrval olema 8 h/päevas..

Püsikulud on 63 222 kr aastas. Püsikulud ühe toodanguühiku kohta on 604 kr/t, moodustades

18,7 % kogukuludest. Muutuv- ja püsikulude summa ühe tonni kohta on 3262 kr.

Omahinna arvutamine

Omahinna arvestamisel liideti kokku tootmise muutuvkulud ja püsikulud aastas ja jagati need

aastase briketitoodanguga. Selle tulemusena saadi kulutused ühe tonni põhubriketi kohta.

Kõigi kolme seadme kuluarvestus on toodud tabelis 23.

65

Tabel 23. Põhubriketi kulude arvestus ühe tonni kohta (kr/tonn) ning omahinna struktuur (%)

CFN 4000 BP Biomasser Multi Weima C150

kr/tonn % kr/tonn % kr/tonn %

Muutuvkulud

Tooraine 660 39,4 660 40,8 660 20,2

Palgad 406 24,2 433 26,8 1820 55,6

Elekter 108 6,4 122 7,5 180 5,5

Muutuvkulud kokku 1173 70 1216 75,1 2658 81,3

Püsikulud

Laokulud 47 2,8 50 3,1 0

Laenukulud 125 7,5 91 5,6 124 3,8

Hoonekulud 60 3,7 64 4 216 6,7

Amortisatsioon 219 13 158 9,8 214 6,6

Kindlustuskulu 25 1,5 19 1,2 25 0,8

Hoolduskulud 25 1,5 19 1,2 25 0,8

Püsikulud kokku 501 30 401 24,9 604 18,7

Kulud kokku 1675 1617 3262 Allikas: MSI koostatud põhu briketeerimise kulude arvestus koond

Kuna briketeerimisseade Weima C150 on tootlikkuselt väiksem ja ka kulud erinevad

eelnevatest seadmetest, siis käsitletakse seda eraldi. Seadmete CFN BP 4000 ja Biomasser

Multi tootlikkused ja kulude arvestus on omavahel võrreldavad. Mõlemal seadmel

moodustavad suurema osa kuludest muutuvkulud. Muutuvkulud moodustavad vastavalt 70%

ja 75,1% kogukuludest.

Muutuvkuludest suurim osakaal on toorainel, moodustades CFN puhul 39,4% kuludest ja

Biomasseri puhul 40,8% kuludest. Palgakulud on vastavalt 24,2 ja 26,8%. Väikseim

osatähtsus muutuvkuludest on elektrienergia kulul.

Püsikulud koosnevad laokuludest, laenukuludest, hoonekuludest, amortisatsioonist,

kindlustusest ja hoolduskuludest. Püsikulude osakaal kogukuludest CFN puhul on 30% ja

Biomasseri puhul 24,9%. Suurimaks püsikuluks on seadme amortisatsioon.

Weima C150 puhul olid suurimateks kuludeks palgakulu, mis moodustab 55,6%

kogukuludest. Palgakulude suure osatähtsuse põhjuseks on seadme väike tootlikkus.

Tooraine moodustab 20,2% kogukuludest. Briketeerimisseade Weima C150 sobib pigem

kodusesse majapidamisse kui tootmisettevõttesse.

66

5. PÄIDEROO KASVATAMISE TULUDE ARVESTAMINE Uue kultuuri kasvatamisel vajab põllumees kompensatsiooni kasvatamisega seotud riskide

hüvitamiseks. Energiakultuuride kasvatamisel ei saa kasutada samu ressursse ning põllumees

peab tegema kulutusi ka uute kultuuride kasvatamiseks vajaminevate teadmiste

omandamiseks. Sel põhjusel peab uus kultuur andma kõrgema oodatava sissetuleku kui

traditsioonilised toidukultuurid (põllumajanduskultuurid), selleks et ahvatleda põllumehi neid

kultuure kasvatama. (Rosenqvist 2006)

Riski vältimine ja riskipreemia on kesksed mõisted energiakultuuride kasvatamise

majanduslikule tegevusele hinnangu andmisel. Riski vältimine ei tähenda seda, et

indiviidid ei sooviks riskida, vaid riski vältimine tähendab pigem seda, et riski võtmine

peab olema kompenseeritud preemiaga ja omafinantseeringust kõrgemal. Tuleb ka ette

näha, et ettevõtmine, mis on teisest ettevõtmisest riskantsem, peab olema kõrgema tasuvuse

määraga, et riski vältija seda teisele eelistaks. (Rosenqvist 2006)

Riskipreemia suurus sõltub põllumehe riski vältimise tasemest ja ka investeeringu loodetud ja

tajutud riski suurusest. Energiakultuuride kasvatamist tajutakse sageli riskantsema

ettevõtmisena kui traditsiooniliste põllukultuuride kasvatamist. Riski kulude hinnang baseerub

ekspertide oletustele, kuna puudub empiiriline baas kulude määramiseks. (Rosenqvist 2006)

Tootmisettevõtte kasum ühelt tootelt kujuneb tooteühiku müügihinna ja omahinna vahena.

Kogu müügist saadav kasum on müüdud toodangu müügi- ja omahinnas arvestatud

maksumuse vahe. Kasum põllumajanduses on puhastulu see osa, mis realiseerub kaupade

ringlussfääris. Põllumajandusettevõttes kujuneb kasum kaubatoodangu realiseerimishinna ja

täisomahinna vahena. Selleks, et põllumehed otsustaksid energiakultuuride kasvatamise

poolt, peab nende kultuuride kasvatamise kasumlikkuse määr olema vähemalt sama

kõrge kui nendel kultuuridel, nt teraviljad, mille kasvatamisest loobutakse.

67

5.1. Arvestuslike müügitulude võrdlus 2007. aasta hinnatasemetel

Energiakultuuride arvestuslike müügitulude analüüsimiseks kasutati Eesti

Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud ja ettevõtjatelt kogutud hinnainfot ning

agrotehnoloogilistel kaartidel toodud keskmise saagikuse näitajaid. Teraviljade arvestuslike

tulude kalkuleerimisel on summeeritud nii terade kui põhu müügitulu. Arvestati, et kogu

toodang müüakse turuhinnaga.

Energiaheinaks kasvatatud päideroo aasta keskmine arvestuslik müügitulu on madalaim,

sõltudes ühelt hektarilt müügiks saadavast toodangukogusest (Tabel 24). Kui kuivaine saak on

4 t/ha kohta, kujuneks müügitulu 1 ha kohta 2 616 krooni, 9 KA t/ha korral kujuneks

müügituluks 5 886 kr/ha. Biogaasi toorainena toodetud päideroo aasta keskmine arvestuslik

müügitulu ühe hektari kohta kogu toodangu realiseerimisel 13 500 kr/ha, mis on võrreldav

teiste energiakultuuride 1 ha-lt saadava müügituluga.

Agrotehnoloogiliste kaartide saagikuse näitajate põhjal kalkuleeritud müügitulu teraviljadel

on kõrgeim tritikalel ja rukkil. Õlikultuuridest on kõrgeim arvestuslik müügitulu talirapsil ja -

rüpsil.

Tabel 24. Energiakultuuride arvestuslik tulu agrotehnoloogiliste kaartide keskmiste

saagikuste näitajate põhjal 2007. aasta kokkuostuhindade tasemete juures, kr/ha

Energiakultuur Saagikus t/ha 2007.a. arvestuslik tulu , kr/ha

Päideroog energiaheinaks (KA saagiaastal) 4 - 9 2 616- 5 886

Päideroog biogaasiks (haljasmass saagiaastal) 45 13 500

Rukis (tera, põhk) 5,0 (tera) 14 045

Kaer (tera, põhk) 4,0 (tera) 8 072

Tritikale (tera, põhk) 7,0 (tera) 17 010

Taliraps (seeme,) 3,0 (seeme) 15 360

Suviraps (seeme,) 2,5 (seeme) 12 800

Talirüps (seeme,) 3,0 (seeme) 15 360

Suvirüps (seeme) 2,2 (seeme) 11 264

Allikas: MSI koostatud agrotehnoloogiliste kaartide põhjal

Statistikaameti poolt kogutud saagitasemete andmed on oluliselt madalamad

agrotehnoloogiliste kaartide saagikuse näitajatest. Tehnoloogilistel kaartidel toodud saagikuse

näitajad on saadud katsete tulemustel ning tuleb arvestada, et nii kõrgeid näitajaid saavutavad

vaid vähesed põllumajandustootjad. Enamusel põllumajandustootjatel läheneb saagikus Eesti

Statistikaameti keskmise saagikuse näitajatele ning arvestuslik tulu toodangu müügist kujuneb

Statistikaameti saagikuse näitajate baasil arvutatud müügitulule.

68

5.2. Päideroo kattetulu arvestused

Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe, mis näitab, kas on võimalik katta

püsikulusid. Kattetulu arvestusi saab kasutada tootmise planeerimisel olenevalt konkreetse

ettevõtte paiknemise piirkonnast ja olukorrast turul.

Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla

toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus

sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud otsetoetusi. (Kattetulu 2008)

Taimekasvatussaaduste tootmisel arvestatakse muutuvkuludena nii kulutusi materjalidele kui

masintöödele, mis on arvestatud tööoperatsioonidest lähtuvalt ühe hektari kohta.

Püsikulusid kattetulu arvestusse ei lisata, kuna neid on raske konkreetse tootmisharuga siduda.

Püsikulud sõltuvad ettevõtte põhivara seisundist, ettevõtte juhtimisest jm teguritest, mis

oluliselt erinevad ettevõtteti.

Kattetulu meetodi rakendamise etapid taimekasvatussaaduste tootmisel:

1. Kogutoodangu väärtuse leidmisel võetakse arvesse nii oma ettevõtte tarbeks või

müüdava põhi-, kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus turuhindades.

2. Kattetulu 1 arvutamisel (kr/ha; kr/ha) arvestatakse kulutused seemnele, väetistele,

taime-kaitsevahenditele jm materjalidele ning tasu hooajatöölistele.

Tööoperatsioonidega kaasnevaid kulusid siin ei arvestata.

3. Kattetulu 2 arvutamisel (kr/ha, kr/ha) arvestatakse toodangu väärtusest maha lisaks

kattetulu 1 tasemel toodud kuludele ka konkreetsete tööoperatsioonidega kaasnevad

masintööde kulud.

5.2.1. Kattetulu võrdlus 2007. aasta hinnatasemetel

Eesmärgiga võrrelda traditsiooniliste põllumajanduskultuuride ja päideroo kasvatamise

majanduslikku tulemit teostati eeltoodud kultuuride osas kattetulu 1 ja 2 võrdlus.

Agrotehnoloogiliste kaartidel toodud saagikuse näitajad on saadud katsete tulemusel ning

need on oluliselt kõrgemad Eesti Statistikaameti poolt kogutud põllukultuuride saagikuse

näitajatest. Agrotehnoloogilistel kaartidel esitatud saagitasemeid saavutavad vaid vähesed

intensiivse tootmisega põllumajandusettevõtjad.

69

Kogutoodangu väärtuse kalkuleerimisel on arvestatud kogu toodangu realiseerimisega (sh

teraviljade, rapsi ja rüpsi põhk). Toetustega kalkulatsioonis ei arvestata, kuna need võivad

tootjatel oluliselt erineda.

Ühe-aastaste kultuuride kattetulu arvutamisel arvestatakse ühe tootmistsükli otsekulude ja

toodangu müügist saadava laekumistega 1 hektari kohta. Mitme-aastase (päideroo) kattetulu

arvutamisel koostatakse kattetulu kalkulatsioon viljelusperioodi aasta keskmisega ja toodangu

müügist saadav arvestuslik laekumine esitatakse 1 hektari kohta.

Joonisel 10 on esitatud päideroo kattetulu võrdlus energia eesmärgil kasvatatud

traditsiooniliste põllukultuuride arvestuslike kattetuludega.


Joonis 10. Erinevate saagitasemetega päideroo ning põllukultuuride kattetulud 2007. aasta

hinnatasemetel, kr/ha

Päideroo tootmisel energiaheinana on kattetulu negatiivne, mis tuleneb eelkõige madalast

saagitasemest, mitte iga-aastastest suurtest kuludest materjalile ja masintöödele.

Päideroo haljasmassi (kasvatamisel toorainena biogaasi tootmiseks) turuhind ei ole veel välja

kujunenud. Toodangu koguväärtuse arvutamisel lähtutakse kõrgemast tootmisomahinnast

riski katmisest tulenevate lisanduvate kulude (5% kuludest) ning ettevõtte kasuminõudluse (ca

15%) võrra.

1,19

3,38

15,12

7,95

19,22

10,49

8,05

0,76

8,99

1,88

12,12

5,19

2,57

0

5

10

15

20

25

Päideroogenergiaheinaks

Päideroogbiogaasiks

Rukis Kaer Tritikale Taliraps Suviraps

tuh

kr/

ha

Kattetulu 1 Kattetulu 2 Kogutoodangu väärtus

70

Teraviljade kattetulu, mis on arvestatud tehnokaartide keskmiste saagikuse ja keskmiste

kuludega masintöödele ja materjalidele, kujuneb tritikalel 12 121 kr/ha ja rukkil 8 988 kr/ha.

Kaera kattetulu on teiste teraviljadega võrreldes tunduvalt madalam. Madalam kattetulu

tuleneb kaera madalamast saagikusest, mitte kõrgematest kuludest materjalidele ja

masintöödele.

Õlikultuuride kasvatamisel on kõige suurem kattetulu 1 talirapsil, kuna taliraps on

õlikultuuridest suurima saagikusega ja seega kujuneb toodangu koguväärtus kõrgeimaks ning

suurim materjalikulu ei ole määrava tähtsusega (vt lisa 7). Kattetulu 2 on talirapsil ja talirüpsil

võrdne, need kultuurid on kõrgema saagikusega kui suviviljad. Õlikultuuride kokkuostuhind

on võrreldes teraviljakultuuridega kõrgem ja iga realiseeritud tooteühik suurendab kattetulu.

Kuna materjali ja masinkulu on õlikultuuridel võrdne, siis nende omavahelisel võrdlusel saab

määravaks saagikus ja selle põhjal leitud arvestuslik tulu. Suviviljadel on saagikus madalam,

seega on kattetulu nendel madalam kui taliviljadel, kattetulu 2 tase on suvirüpsil negatiivne,

suvirapsil 2 566 kr/ha, talirapsil 5 189 kr/ha ja talirüpsil 5 237 kr/ha.

Päiderool kattetulu 2 on traditsiooniliste põllukultuuridega võrreldes tunduvalt madalam.

Energiaheinana kasvatatava päideroo kattetulu 2 on negatiivne, seega tootmine ilma toetusteta

kasumit ei anna. Biogaasi toormena kasvatatava päideroo kattetulu näitaja on arvestuslik,

kuna rohtseid kultuure haljasmassi müümise eesmärgil ei kasvatata ning reaalset müügihinda

ei ole välja kujunenud. Kultuuride kattetulude võrdlusest võib järeldada, et päideroo

kasvatamine energiaheinana ei konkureeri traditsiooniliste põllukultuuride kasvatamisega.

5.2.2. Kattetulu võrdlus 2010. aasta hinnatasemetel

Energiaheina tootmise kuluanalüüsi aluseks oli Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas 2007.

aastal rajatud energiaheina toomiskatses kasutatav agrotehnoloogia (Raave, et al, 2008) ning

seal saadud kahe aasta keskmised saagid. Kuluanalüüsi tegemisel kasutati järgmiste

väetusfoonide saake: N0P0K0 ja N60P30K60. Arvesse võeti ainult suvel juuni lõpus koristatud

saak, sest senised selle katse tulemused näitavad, et Eestis on võimalik koristada energiaheina

saaki ainult suvel. Samalt taimikult sügisel koristatud ädalsaaki kuluanalüüsi tegemisel

arvesse ei võetud, sest täna puudub sellel veel rakendus.

Kõigi sisendite (seeme, väetised, taimekaitsevahendid) hinnad võeti müügifirmade 2010.

aasta hinnakirjadest (ilma käibemaksuta). Kuluanalüüsis kasutatav päideroo seemne hind

võeti OÜ Aed ja Muru, kompleksväetise hind Baltic Agro AS ja taimekaitsevahendi hind

71

Pest-Chemical OÜ hinnakirjast. Masintööde hinnad võeti Maamajanduse Infokeskuse 2010.

aasta infomaterjalist “Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses”.

Odra väetamiseks kasutati kompleksväetist NPK 18-8-16. Päideroo katses anti kõik

toiteelemendid eraldi väetisega, milleks kasutati ammooniumnitraati (N), superfosfaati (P) ja

KCl (K). Kuna P ja K väetist täna enam eraldi ei müüda ja nende hind ei ole teada, siis

arvutused tehti kompleksväetise YaraMila 18-8-16 põhjal. Arvutuste tegemisel oli aluseks

väetise kogus (333kg), mis vastab 60 kg N ha-1

. P ja K kogus tuli siit vastavalt 11 ja 44 kg,

mida on katses kasutatuga võrreldes veidi vähem. Ühe tonni kompleksväetise maksumus oli

5292 kr ja see sisaldab 348 kg põhitoiteelemente, nii kujunes ühe toiteelemendi hinnaks 15,18

kr kg-1

.

Tegelikkuses huvitab tootjat ka see, kui palju ta peab füüsilises koguses ühele hektarile andma

kompleksväetist, et tagada planeeritud saagikus (Kattetulu arvestused..., 2010). Odra

planeeritaval saagitasemel 3,0 t ha-1

kohta kulub 1 hektarile kompleksväetist 400 kg ja

päideroo väetataval variandil planeeritaval saagitasemel 6,6 KA t ha−1

kasutusaastal 333 kg.

Taimekaitse kulude arvutuste aluseks oli ühele hektarile kuluvate pestitsiidide rahaline

maksumus.

Rohumaa kasutuskestuseks võeti arvestuste tegemisel 14 aastat, mis on päideroo taimiku

keskmine kasutusaeg varasemate (Annuk, 1979; Eilart, Reidolf 1987) katsete põhjal.

Masintööde kulude arvestamisel võeti kõigi jõu- ja töömasinate hinnaks lääne päritolu uute

masinate hinnad. Ka on võetud arvesse masina tööressurssi ja aastast töömahtu ettevõttes ja

masina kasutusiga aastates. Diislikütuse hinnaks võeti 9,54 krooni l−1

. Töötasuks

masinatöödel on arvestatud 59,93 krooni h−1

koos maksudega. Arvutuste tegemisel lähtuti

olukorrast, kus kõik tööd tehakse palgatööliste poolt. Masinatööde kulud sisaldavad 7%

tootmise üldkulusid. Kuludesse ei ole arvestatud riski, kasumit ja käibemaksu. Arvestuste

aluseks on võetud masinate keskmine tunnitootlikkus 5 ha suurustel põllutükkidel väikese

kivisusega pinnasel (Kattetulu arvestused..., 2010).

Traditsioonilise põllumajanduskultuuri odra ja päideroo kasvatamise majanduslikku tulemi

võrdlemiseks kasutati kattetulu metoodikat. Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja

muutuvkulude vahe, mis näitab, kas kogutoodangu väärtus katab muutuvkulud (Kattetulu

arvestused…, 2010). Püsikulusid kattetulu arvestusse ei lisatud, kuna neid on raske

konkreetse tootmisharuga siduda, sest need sõltuvad ettevõtte põhivara seisundist, ettevõtte

juhtimisest jm teguritest, mis oluliselt erinevad ettevõtteti.

Ühe-aastase võrdluskulutuuri, odra, kattetulu arvutamisel arvestati ühe tootmistsükli

otsekulude ja toodangu müügist saadava laekumistega 1 hektari kohta. Odra kogutoodangu

72

väärtuse ja kattetulu arvestamisel kasutati Maamajanduse Infokeskuse 2010. aasta kattetulu

arvestusi.

Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride rajamiskulud ei ole suuremad ühe-aastaste

traditsiooniliste põllukultuuride omast ning saaki saadakse kas külviaastal või külvile

järgneval aastal. Seetõttu kasutati kulude võrdlemisel kasutusaastate keskmisi kulunäitajaid,

mille puhul rajamiskulud jagati võrdsetes osades kasutusaastatele. Päideroo kui mitme-

aastaste energiakultuuride kasvatamise kulude hulka arvestati:

- kulutused rajamisele sh mullaharimine, külvamine, väetamine jmt;

- kulutused hooldamisele sh taimekaitse tööd, väetamine jmt;

- kulutused koristamisele sh niitmine, pallimine, hekseldamine jmt.

Päideroo kasvatamisel energiaheinaks arvestati toodangu koguväärtuse kalkuleerimisel põhu

turuhinnaga 2010. aastal, mis ettevõtete (JK Otsa talu, OÜ Lihula Soojus) küsitluste andmetel

jäi vahemikku 660–850 krooni t−1

, mille põhjal arvutati aritmeetiline keskmine.

Eesmärgiga võrrelda traditsioonilise põllumajanduskultuuri ja päideroo kasvatamise

majanduslikku tulemit viidi läbi odra ning päideroo väetisega ja väetamata variandi kattetulu

arvutused. Kattetulu arvestuste põhjal on põllumehel võimalus enne oluliste otsuste tegemist

kaaluda, kas tasub üht või teist tootmisharu arendada.

Tabel 25. Odra ja päideroo toodangu väärtus 2010. aasta hinnatasemetel, krooni ha−1

Kogus

t ha−1

Hind

kr t−1

Toodangu

väärtus kr ha−1

Oder

Terad 3,00 1840 5520

Põhk 1,03 755 778

Ühtne pindalatoetus 1235

Toodangu väärtus KOKKU 7533

Päideroog N60P11K44

Saak, KA t ha−1

6,6 755 4953



Päideroog / Reed canary grass N0P0K0

Saak, KA t ha−1

5,2 755 3926



Odra kogutoodangu väärtuse kalkuleerimisel arvestati nii vilja- kui põhutoodangu väärtust

(krooni ha−1

), millele liideti juurde ühtne pindalatoetus (krooni ha−1

). Odra kogutoodangu

väärtuseks kujunes 7533 krooni ha−1

(Tabel 25). Päideroo kogutoodangu väärtuse

kalkulatsioonis arvutati rajamisaasta ja kasutusaasta saagid keskmise saagina viljelusaastate

kohta. Liites juurde ühtse pindalatoetuse kujunes päideroo väetisega variandi

73

toodanguväärtuseks põhu keskmise turuhinna 755 krooni t−1

juures 6194 krooni ha−1

ja

väetiseta variandil 5144 krooni ha−1

.

Kattetulu 1. taseme arvutamisel (krooni ha−1

) lahutati kogutoodangu väärtusest kultuuri

kasvatamisega seotud kulud tehnoloogilistele materjalidele (krooni ha−1

) (tabel 26 ja 27).

Sinna hulka arvestati kulutused seemnele, väetistele, taimekaitsevahenditele jm materjalidele.

Odra ja päideroo kasvatamisega seotud materjalide kulunormid, sisendressursside hinnad

2010. aasta tasemetel ning kulutused materjalidele on toodud tabelites 26 ja 27.

Masinakulusid ei arvestatud. Kõige kõrgem kattetulu 1. tase kujunes päideroo väetamata

variandil, kuna kulutused väetistele moodustasid suure osa nii odra kui ka päideroo väetisega

variandi kasvatamisega seotud materjalikuludest

Tabel 26. Odra kattetulu 1.tase 2010. aasta hinnatasemetel, krooni ha−1

Kulu nimetus

Kogus

ha−1

Ühiku hind

krooni

Sisendi väärtus

krooni ha−1

Rajamisaasta muutuvkulud

Seeme 210 kg 3,44 722

Herbitsiid Mustang (1 kord) 0,4 l 271,00 108,4

Kasutusaasta muutuvkulud

Kompleksväetis NPK 18-8-

16:

Lämmastik N 72 kg 15,18 1089

Fosfor P 14 kg 15,18 219

Kaalium K 53 kg 15,18 829

Võrk põhupallide

sidumiseks (2000m*1,23m) 1030 kg 39

Keskmised muutuvkulud KOKKU 3006,4

KATTETULU 1 4536

Kattetulu 2. taseme arvutamisel (EUR ha−1

) arvestati toodangu väärtusest maha lisaks

kattetulu 1. tasemel toodud kuludele konkreetsete tööoperatsioonidega kaasnevad masintööde

kulud (Tabel 28). Energiaotstarbeline päideroog nõuab pärast rajamist suhteliselt vähe tööd

ning kasvatamine tehnoloogilisse ketti täiendavaid masinaid ei lisa.

Odra tootmiskulude kalkuleerimisel arvestati järgnevate masintöödega: tüü randaalimine,

kündmine (pöördader), kultiveerimine, kivide koristamine, libistamine (kerglibisti),

mineraalväetise ja seemne vedu, külvamine (kombikülvik), taimekaitsetööd, väetise vedu ja

pealtväetamine, kombainkoristus, vilja vedu kuivatisse, vilja kuivatamine ja hoiustamine,

põhu rullimine (55%) muud abitööd.

Päideroo tootmiskulude kalkuleerimisel arvestati rajamisaastal järgnevate masintöödega: tüü

randaalimine, kündmine, kultiveerimine, kivide koristamine, libistamine, väetise vedu ja

külvamine, seemne vedu ja külvamine, rullimine, heina niitmine, kaarutamine, vaalutamine,

74

heina pallimine. Kasutusaasta masintöödena arvestati järgnevate masintöödega: väetise vedu

ja külvamine, niitmine muljurniidukiga, kaarutamine, vaalutamine, heina pallimine. Väetiseta

päideroo tootmiskulude kalkuleerimisel väetamisega seotud masinakulusid ei arvestatud.

Tabel 27. Päideroo kattetulu 1. tase 2010. aasta hinnatasemetel, krooni ha−1

Kulu nimetus

Kogus

ha−1

Ühiku hind

krooni

Toodangu

väärtus

krooni ha−1

Päideroog / N60P11K44


Seeme 20 kg 60 1200

Herbitsiid Roundup Bio 8 l 153 1224

Herbitsiid Mustang (1 kord) 0,5 l 271 135

Rajamisaasta keskmised kulud kasutusaasta kohta 183


Kompleksväetis NPK 18-8-

16:

Lämmastik N 60 kg 15,17 910

Fosfor P 11 kg 15,17 167

Kaalium K 44 kg 15,17 667

Võrk heinapallide

sidumiseks (2000m*1,23m) 245

Keskmised muutuvkulud KOKKU 2177

KATTETULU 1 4017

Päideroog / N0P0K0


Seeme 20 kg 60 1200

Herbitsiid Roundup Bio 8 l 153 1224

Herbitsiid Mustang (1 kord) 0,5 l 271 135


Lämmastik N 0 kg 0 0

Fosfor P 0 kg 0 0

Kaalium K 0 kg 0 0

Võrk heinapallide

sidumiseks (2000m*1,23m) 193

Keskmised muutuvkulud KOKKU 376

KATTETULU 1 4768

Päideroo NPK väetisega ja väetisteta variantide kattetulu kujunes odraga võrreldes

kõrgemaks. Kõrgeim kattetulu (2895 krooni ha−1

) kujunes sisendressursside kõrgete

hinnatasemete tõttu just väetiseta päideroo variandil. Tootjaomahind 2010. aasta

hinnatasemetel oli päideroo väetisega variandil 639 krooni KA t−1

ning väetamata variandil

531 krooni KA t−1

.

75

Tabel 28. Odra ja päideroo kattetulu 2.tase 2010. aasta hinnatasemetel, krooni ha−1

Oder

Päideroog

(N60P11K44)

Päideroog

(N0P0K0)

KATTETULU 1, kr/ha 4536 4017 4768

Keskmised masintööde

kulud, kr/ha 4961 2017 1872

KATTETULU 2, kr/ha −425 2000 2896

Kattetulu arvestuste põhjal saab kaaluda uue tegevusega alustamist, kuid otsuse tegemisel

tuleb arvestada, et energiakultuuride kasvatamise kulud on biokütuste tootmiskulude

arvestamise esimeseks tasemeks. Järgnevate biokütuste tootmiskulude tasemeteks on päideroo

biomassi transpordi- ja töötlemiskulud. Soome kasvatamise kogemusi arvestades võib just

ettevõtte kaugus töötlemiskohast oluliselt mõjutada energiakultuuri kasvatamise otsuse

tegemist. Nagu sealsed kogemused näitavad, tasub energiaheina varuda maksimaalselt 60 km

kauguselt, kusjuures kokkuostetava heina eest makstav hind väheneb kauguse suurenedes

(Pahkala, 2007).

Toodangu väärtus on päiderool nii väetisega kui ka väetamata variandis madalam kui odral,

kuid kattetulu 1. tase on kõrgem päideroo väetamata foonil ja kattetulu 2. tase päideroo

mõlemal foonil. See tuleneb sellest, et päideroo muutuvkulud ja keskmised masintööde kulud

on odraga võrreldes madalamad.

Energiakultuuride kasvatamisel ei saa kasutada aga samu ressursse nagu traditsiooniliste

kultuuride kasvatamisel. Sel põhjusel peab uus kultuur andma kõrgema oodatava sissetuleku

kui konventsionaalsed toidukultuurid (põllumajanduskultuurid), selleks et tasuks nende

kultuuride kasvatamist alustada.

Uue kultuuri kasvatamisel on vaja lisaks andmetele, mille alusel võrrelda

energiakultuuride kasvatamisega seotud kulutusi ning toodangu müügist ja toetustest

saadavaid laekumisi traditsiooniliste kultuuride kasvatamise vastavate näitajatega, ka

kindlustunnet, et energiakultuuridest saadavat bioenergeetilist tooret on võimalik ka

kasvatamiskoha läheduses turustada, kuna rohtse biomassi transpordi- ja

töötlemiskulud võivad oluliselt tõsta toorme omahinda. Just lõpptoodangu kõrge

omahind on siiani olnud peamiseks takistuseks bioenergia laialdasel tööstuslikul

tootmisel ja kasutuselevõtul.

76

5.3. Bioenergia tootmisega seotud toetused

5.3.1. „Bioenergia tootmise investeeringutoetus“ rakendamine

Meede 1.4.3 on ette nähtud põllumajandusettevõtete tootmise mitmekesistamiseks ja

konkurentsivõime parandamiseks bioenergia kasutusele võtmise kaudu. Meetme 1.4.3 alusel

saavad toetust taotleda maapiirkonnas tegutsevad põllumajandustootjad, kelle

põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud

põllumajandustoodete müügitulu moodustab vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust.

Meetme 1.4.3 taotlusvoorud on olnud avatud kaks korda:

1) 18.08.2007–17.09.2008;

2) 24.08.2009–14.09.2009.

Edaspidi nimetatakse vastavalt I taotlusvoor ja II taotlusvoor.

Meede 1.4.3 on toetusprogramm, mis põllumajandustootjatele otseselt investeeringu eesmärki

arvestades pakub vähem huvi kui investeerimine eesmärgiga taimekasvatuse või

loomakasvatuse seadmetesse ja hoonetesse, et kaasajastada põllumajandussaaduste tootmist.

Seda kajastab ilmekalt taotluste ja toetuse saajate madal arv võrreldes eelarve mahuga.

Seisuga 30.04.2010.a on toetust saanud 35 ettevõtjat ja määratud toetuse summa on 46,1 mln

krooni. Oluline on jälgida, et määratud eelarve perioodil 2007–2009 oli 109,6 mln krooni ning

sellest kasutati üksnes 42%. Toimunud on kaks taotlusvooru vastavalt eelarvega 69,6 mln

krooni ja 40,0 mln krooni ning eeldatavalt avatakse veel neli taotlusvooru. Aastaks 2010 on

meetmele määratud eelarve 30,0 mln krooni, mis seega ei ületa perioodil 2007–2009

kasutamata jäänud eelarvet 63,5 mln krooni. Meetme rakendamisel on ära kasutatud 1/3

ajalisest ressursist, ligikaudu 16% toetuse eelarvelisest ressursist ja sellega on täitunud

meetme sihttasemeks märgitud ettevõtjate arvust vaid 1/5.

Tabel 29 toodud toetussummade jaotuse alusel ilmneb, et toetuse saajad on valdavalt võtnud

toetust alla ühe mln krooni. Samas esineb üksikuid ettevõtjaid, kes on saanud toetust väga

suures summas. Seega tuleb vaadelda meetme raames toetuse saajaid detailsema jaotuste

alusel. Ühele toetuse saajale on määratud toetus kahes voorus. Analüüsi seisukohalt liideti

määratud toetused toetuse saaja kohta kokku ning loeti taotlused üheks ettevõtjaks. Võttes

aluseks meetme piirmäära 4,6 mln krooni programmperioodil, siis 35 ettevõtjast kuus on

toetust saanud meetme 1.4.3 maksimaalse piirmäärale ligilähedaselt. Kaheksast uuest

ettevõtjast, kes lisandus II taotlusvoorus, taotlesid viis toetust vahemikus 0,04 kuni 0,4 mln

krooni.

77

Tabel 29. Toetuse saajate arv toetussummade jaotuse alusel

Toetuse saajate arv Toetuse

summa, mln

krooni

Meetme 1.4.3 on saadud toetust kuni 1,0 mln 23 6,5

Meetmest 1.4.3 on saadud toetust üle 1,01–2,50

mln

3 4,0

Meetmest 1.4.3 on saanud toetust üle 2,51 –3,50

mln

3 9,2

Meetmest 1.4.3 on saadud toetust üle 3,51 mln 6 26,4

Kokku 35 46,1

Ettevõtjad jagunevad toetuse summade alusel ebaühtlaselt ja meetme piirmäär ei takista ühel

toetuse saajal korduvalt toetust taotlemast.

Eelnevat kokkuvõttes:

1) esimeses taotlusvoorus sai toetust 27 ettevõtjat ja teises taotlusvoorus üheksa taotlust,

mille puhul lisandus kaheksa uut ettevõtjat;

2) vähemalt 1/3 toetust saanud ettevõtjatest jätkab toetuse taotlemist;

3) toetuse piirmäärad on piisavalt suured, kuid määratud toetuse summad ning tehtavad

investeeringud on enamjaolt tagasihoidlikud, kus 23 toetuse saajal jääb toetuse summa

alla 1,0 mln krooni;

4) meetme taotlejaskond ja taotletavad toetuse summad on küllaltki ebaühtlased, mille

alusel on keerukas prognoosida tuleviku tendentse. Siiski saame eeldada, et toetuse

summad jäävad järgmise kahe aasta jooksul 60% võrra väiksemad võrrelduna meetme

1.4.3 maksimaalse piirmääraga (4,6 mln krooni);

5) teadmiste ja kogemuste mittepiisava olemasolu tõttu kasutatakse meetme 1.4.3

võimalusi innovatiivseteks tegevusteks põllumajanduses vähe ära.

Meetme 1.4.3 rakendamise suurimaks probleemiks on sihttasemete mittetäitumine

ettevõtjate arvu, investeeringute mahu ja uusi tooteid tootvate ettevõtjate arvu osas.

Järgnevalt on analüüsitud meetmest 1.4.3 toetust saanud ettevõtjate eelnevat tegevusala ja

selle seotust kavandatava bioenergialase tegevusega.

Tegevusaladeks jaotamisel on kasutusel järgmist liigitus:

1) aiandus;

2) loomakasvatus (v.a piimakari);

3) piimakarjakasvatus;

4) seakasvatus;

78

5) segatootmine;

6) taimekasvatus.

Investeeringute liigitamisel kasutatakse järgmist jaotust:

1) energiavõsa istikute ja pistokste ostmine ehk istikud;

2) energiavõsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku

masina või seadme ostmine ehk energiavõsaga seotud seadmed;

3) hoone või rajatise ehitamine ehk ehitamine;

4) lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia

tootmiseks vajaliku masina või seadme ostmine ehk lühikese raieringi madalmetsaga

seotud seadmed;

5) tootmishoonele juurdepääsutee ehitamine ehk tee ehitus;

6) ettevalmistavad tööd.

Olenemata ettevõtja tegevusalast eelistatakse hetkel arendada ettevõttes energiavõsa ja

lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamist ning investeerida biomassi töötlemise ja

bioenergia tootmiseks vajalike seadmete soetamisse.

Edaspidi soovitame uurida reaalseid tulemusi ettevõttes energiavõsa kasvatamise osas.

Tabel 30. Määratud toetuse summad vastavalt ettevõtja tegevusalale ja investeeringu liigile,

krooni Istikud Energiavõsa

seadmed

Ehitamine Lühikese

raieringi

seadmed

Tee

ehitus

Ette-

valmistava

d tööd

Kokku Kesk-

mine

ettevõtja

kohta

Aiandus - - 2 925 810 642 000 501 720 - 4 069 530 4 069530

Loomakasvatus

(v.a. piimakari)

- 266 550 - 4 531 800 - - 4 798 350 1 599

450

Piimakarja-

kasvatus

9 800 11 153 544 2 533 798 - - 20 000 13 717 142 2 286

190

Seakasvatus - 362 383 1 372 885 - - 43 500 1 778 768 592 922

Segatootmine - 3 152 557 4 537 716 1 565 220 - 67 260 9 322 753 1 035

861

Taimekasvatus - 11 708 498 25 516 682 509 - 3 200 12 419 723 955 363

Kokku 9 800 26 643 532 11 395 725 7 421 529 501 720 133 960 46 106 266 x

Määratud toetuse summade kokkuvõttest tabeli 30 alusel saame esile tuua järgmisi seoseid:

1) energiavõsa seadmetesse on suunatud kaks korda rohkem toetust kui hoonete

ehitamisse või lühikese raieringiga metsa kasvatamise seadmetesse;

2) üle poole määratud toetussummadest said ettevõtjad, kes tegelesid

piimakarjakasvatusega või taimekasvatusega, kuna selliseid ettevõtjaid oli arvuliselt

ka rohkem;

79

3) keskmiselt ettevõtja kohta tegid suuremaid investeeringuid aiandusega,

piimakarjakasvatusega, loomakasvatusega ja segatootmisega tegelevad ettevõtjad.

Tabel 31. Toetuse saajate taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta

finantsnäitajate seotus toetusega

Toetuse

saajad

Keskmine

müügitulu,

mln krooni

Keskmine

puhaskasum

mln krooni

Keskmine

võlakordaja

(kohustused/

varad)

Keskmine

müügitulu

ühe

tööjõukulu

krooni kohta

Kasutatud kuni

20% meetme 1.4

maksimummäärast

15 3,36 1,26 0,35 1982

Kasutatud kuni

66% meetme 1.4

maksimummäärast

11 4,70 2,38 0,33 138

Kasutatud üle

66% meetme 1.4

maksimummäärast

9 22,36 3,75 0,42 350

Tabelis 31 on esitatud kokkuvõte finantsnäitajate ja toetuse seotusest. Kokku on üheksa

ettevõtjat, kes on taotlenud toetust meetmest 1.4 kokku üle 66% võimalikust toetuse määrast.

Võimalikuks toetuse määraks on 9,3 mln krooni. Tegemist on ettevõtjatega, kelle keskmine

müügitulu on üle 4 korra suurem kui seda on väiksema toetuse summa saajatel ja puhaskasum

keskmiselt 1-2,5 mln krooni suurem. Keskmine võlakordaja on 0,07 kuni 0,09 ühikut suurem,

kusjuures keskmise võlakordaja arvutamisel on arvesse võetud suuremat toetust saanud

taotlejatest 8 ettevõtja andmed, keskmisel grupil 7 ettevõtja andmed ja kõige vähem toetust

saanud grupil 6 ettevõtja andmed.

Analüüsist selgus, et ettevõtjad, kes on saanud toetust kuni 20% piirmäärast on üldjuhul

füüsilisest isikust ettevõtjad (10 ettevõtjat 15-st). Füüsilisest isikust ettevõtjatel puudub

tavaliselt tööjõud ja sellest tulenevalt saadakse kümnetes kordades kõrgemat müügitulu

kulutatud tööjõu krooni kohta, kui seda on toetusgrupis, kus vähemalt pooled on äriühingud.

Lisaks on selles grupis ka keskmiselt kõige väiksem müügitulu ja puhaskasum.

Järeldus- kõrgem müügitulu ja puhaskasum annab ettevõtjale kindluse rohkem

investeerida ja seeläbi suuremat toetussummat taotleda. Seega ettevõtjad jälgivad

kriitiliselt oma finantsvõimekust ja ei esita taotlusi investeeringutele läbimõtlematult.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et meetme 1.4.3 toetuse saajate puhul on tegemist pikaajaliste

investeeringutoetuste taotlemise ja toetuse saamise kogemusega ettevõtjatega. Ainult üks

80

toetuse saaja juriidilise isikuna ei ole saanud toetust eelnevatest programmperioodidest või

MAK programmi teistest meetmetest.

Meetme 1.4.3 rakendamise üheks suurimaks kitsakohaks on taotlejate vähesus ja seeläbi

meetme sihttasemete mittetäitumine. Ajalisest ressursist meetme rakendamisel on kulutatud

1/3, kuid sihttase ettevõtjate arvu osas on täitunud vaid 20% ja investeeringute maht 13%

ulatuses. Oluline mõju meetme 1.4.3 taotlejate arvule on kindlasti teiste toetusmeetmete

võimalustes biomassi töötlemisele ja bioenergia tootmisele toetust taotleda. Kokku on saanud

toetust bioenergia arendamisele perioodil 01.01.2008–30.04.2010.a 65 ettevõtjat koos teistest

meetmetest toetust saanud ettevõtjatega.

Investeeringuobjektide valikul eelistatakse energiavõsa ja lühikese raieringiga madalmetsa

kasvatamise, biomassi töötlemise ja bioenergia tootmise seadmete soetamist.

5.3.2. Energiakultuuride toetus

Seni on kõige enam energiakultuuride pindalapõhist toetust taotletud rapsi kasvatamisele,

mida saab kasutada nii toiduainena kui energiakandjana. Õlikooke ja põhku (varsi) võib

kasutada kütusena põletamisel ja biogaasi tootmiseks. Seemnetest toodetakse õli-esterifiidi,

mida lisatakse diiselkütusesse. Rapsiõli tootmise kõrvalsaadusena on võimalik valmistada

rapsipelleteid, mis on väga kõrge kütteväärtusega kütteaine. Raps sobib biodiisli tootmiseks.

Biodiisli valmistamise kõrvalprodukte kasutatakse loomasööda väärindamiseks. [Rohtsete

energiakultuuride uuringud 2007]

Arvestades asjaolu, et rapsi kordumine külvikorras ühel ja samal väljal on iga 5 aasta järel, on

potentsiaalne rapsi pind 80 tuh. ha (Ilumäe et al, 2004). Rakendades külvikorralist

maakasutamist rapsile ja rüpsile väga hästi sobivatele muldadele, viies mullastikust tuleneva

riski miinimumini, võib Eestis aastane rapsi kasvupind olla ca 56 000 kuni 60 000 hektarit.

Keskmiselt sobivaid muldi rapsi ja rüpsi kasvatamiseks on veel lisaks 35,5% põllumaast

(Mõtte 2002). Rapsi kasvupind oli 2009. aasta seisuga 80 274 ha, ületades sellega

potentsiaalset rapsi kasupinda (Värnik, 2010). Rapsi kasvupind oli 2007. aastal

energiakultuuride toetusalusel maaalal kokku 11 347 ha, mis moodustas energiakultuuridele

makstava pindalapõhise toetuse maa-alast 98%. Suurimad energiakultuuride (põhiliselt rapsi)

kasvatajad kuulusid Viljandi maakonda, mille rapsipõllud ulatusid ca 2100 hektarini. Viljandi

maakonnast järgmised suurimad kasvatajad kuuluvad Lääne-Viru, Tartu ja Pärnu maakonda,

Vähem intensiivsemalt tegeletakse energiakultuuride kasvatamisega Võru, Saare, Ida-Viru,

81

Valga ja Lääne maakonnas – nende maakondade energiakultuuride kasvupind ulatub 62

hektarist 400 hektarini. (9)

Allikas: MSI arvutused PRIA andmete põhjal

Joonis 12. Energiakultuuride toetusalune pindala 2007. aastal, ha

Võrreldes 2009. aastaga on energiakultuuride toetusalune maa kahekordistunud - 2007. aastal

oli rapsi pinna suuruseks 11 347 hektarit ning 2009. aastaks oli rapsi pind suurenenud 24 319

hektarini. Samas on võrreldes 2007. aasta energiakultuuride kasvupindade jaotus maakondade

lõikes veidi muutunud. Kõige rohkem on energiakultuuride pindalapõhise toetuse taotlusi

rahuldatud Viljandi maakonnas, mille kasvupind suurenes 4862 hektarini. Võrreldes eelmise

aastaga suurenes rapsi kasvupind üle kahe korra. Pärnu maakond on jäänud energiakultuuride

kasvupinna suuruse mõttes samale tasemele, mille kasupind suurenes ca 500 hektarit.

Energiakultuuride kasvatamise intensiivsust vähenes Ida-Viru maakonnas ca 50 hektari võrra.

Stabiilsete ja kõrgete rapsisaakide saamiseks on väga heade muldade suur osakaal Järva

(66,6%), Lääne-Viru (45,6%), Jõgeva (41,5%), Ida-Viru (31,5%), Põlva (28,6%), Tartu

(26,7%) ja Rapla (25,2%) maakonnas. (Mõtte 2002)

82

Allikas: MSI arvutused PRIA andmete põhjal

Joonis 13. Energiakultuuride toetusalune pindala 2009. aastal, ha

Rapsi kasvatamine võib osutuda bioenergia tootmist piiravaks teguriks, sest üldiselt kurnavad

tehnilised kultuurid maad, mille käigus väheneb mullaviljakus ning mullaviljakuse tõstmine

on hiljem keeruline.

Eelpool nimetatud näide tõestab seda, et bioenergia tootmise potentsiaal rapsi baasil on juba

maksimaalselt ära kasutatud ning tuleks mõelda alternatiivsete energiakultuuride kasvatamise

peale. Rapsi kasvupinda ei ole mõistlik ka seetõttu suurendada, et antud kultuuri kasvatamine

kurnab mulda ning endise mullaviljakuse taseme saavutamine on pikaajaline protsess.

83

6. PROJEKTI RAAMES LÄBIVIIDUD KÜSITLUSTE

ANALÜÜS

6.1. Vallavalitsuste majandusspetsialistide küsitlus 2007. aastal

2007. aasta aprillis läbi viidud valdade küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja potentsiaalsed

energiakultuuride kasvatamise piirkonnad, hinnata valdkonna- alast teadlikkust ning aktiivsust

vallas. Küsitlusele vastasid 89 valda 193-st vallast. Küsitluses uuriti valla maakasutuse

intensiivsust, energiakultuuride kasvatamise ja töötlemisega tegelevate ettevõtete olemasolu

vallas, ettevõtjate-poolse huvi selgitamine, millal ja kuidas kavatsetakse vallas taastuvenergia

valdkonnaga tegeleda ning millist valdkonna-alast teavet vajatakse?

Vastuste analüüsi põhjal võib välja tuua taastuvenergia valdkonnaga tegelevad aktiivsemad

piirkonnad: Läänemaa, Põlvamaa, Tartumaa vallad.

Teabe vajadus

Kultuurid, mille kohta sooviti täiendavat teavet:

raps, rüps,

linaluu,

energiahein,

pilliroog,

teravili,

alternatiivsed kultuurid teraviljale,

kiirekasvulised puitkultuurid.

Teemad, mis küsitluses esile toodi:

energiakultuuride kasvatamine, ümbertöötlemine, kasutamine (puittaimed, linaluu,

põhk, hakkepuit)

seasõnnikust, jäätmetest energia tootmine

odavama bioenergia kasutamine soojatootmiseks

biomassi turg- kellele on võimalik müüa

84

energiakultuuride kasvatamise tasuvus ning kasvatamise rahastamise võimalused

(toetused)

erinevate biomassi kultuuride energiasisaldused, võrreldav tootmiskulu ja toodetava

energia hind, erinevate kultuuride kasutamise võimalused energia tootmisel, sööda ja

energia koostootmise võimalus ja majanduslik põhjendatus

Soojusenergia tootmiseks vajalike kultuuride kohta, kuna kortermajade küttesüsteemid

on lagunenud ja oleks vaja ehitada uus küttesüsteem. Samuti vajaksid kohalikud

väikeettevõtjad rohkem teavet energiavõsa tootmise võimaluste kohta, et parandada

oma ja ka valla kui terviku majanduslikku olukorda

Energiavõsa, selle kasvatamise viisid, alternatiivsed taastuvad energiaallikad ja nende

tootmise küsimused ja üksikasjad (näit põhupelletid), samuti erinevate energialiikide

tasuvusaegade ja kulutuste tabelid ja muu võrdlev infomaterjal

energiakultuuride kasvatamisel ja kasutamisel on eeskätt vajalik teada selget

energiapoliitikat

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et taastuvenergia valdkonnast on kuuldud, kuid teave, kuidas ise

seda valdkonda vallas arendada, puudub. Vastuste analüüs näitas, et valdades ollakse

huvitatud taastuvenergia teemaga tegelemisest 2007. aastal, kuid samas jääb puudu nii

teadmistest kui ka informatsioonist antud valdkonnas. Seega tuleks põllumeestes huvi

tekitamiseks informatsiooni edastada nii massiteabevahendite kui teabepäevade kaudu.

Küsitluse näidis ja valdade vastuste kokkuvõtted on esitatud lisas 1

6.2. Küsitlus bioenergia tootmise ja kasutamise võimaluste ja takistuse

kohta Eestis

6.2.1. Uurimistöös läbiviidud ekspertküsitluse eesmärk, valim ja metoodika

Eestis on olemas mitmed soodustavad tegurid bioenergia valdkonna arenguks nagu selleks

loodud toetused Euroopa Liidu poolt ja bioenergia tootmiseks vajamineva maaressursi kui ka

biomassi ressursi olemasolu, kuid bioenergia kasutamise osakaal nii taastuvenergeetika

sektoris kui ka kogu energia sektoris jääb väga madalaks.

Seni on bioenergia valdkonna alased uuringud keskendunud ressursside hindamisele,

kasutamisele, kuid ei ole hinnatud, mis takistab bioenergia valdkonna arengut.

85

Väidetavalt on bioenergia tootmisel suur potentsiaal Eestis, kuid sellele vaatamata on

kasvanud kõige enam tuuleenergiast toodetud energia osakaal. Seega on küsitluse eesmärk

välja tuua võimalused ja takistused seoses bioenergia tootmise ja kasutamisega.

Ankeetküsitluse esimese osa eesmärgiks on välja tuua taastuvenergia, sh bioenergia

valdkonna arengusuunad. Küsitluse teise osa eesmärgiks oli anda hinnang

majandusvaldkonnaga seotud aspektidele bioenergia tootmisel ja kasutamisel.

Küsitletavate valik toimus ekspertvalimi alusel, mille põhimõtteks oli, et küsitletav oleks

seotud bioenergia valdkonnaga. Eksperdid olid valitud kolmest huvigrupist – teadlased,

ametnikud ja ettevõtjad/arendajad. Teadlaste ning ametnike puhul kaasati valimi koostamisel

eksperdid, keda võib nimetada bioenergia valdkonna eestvedajateks. Bioenergiavaldkonnas

tegutsevad ettevõtjad valiti Biokütuste Ühingu kodulehel asuvast nimekirjast, samuti kaasati

kaks 2009. aasta meetme 1.4.3 suurimat toetuse saajat.

Valim koosnes 32-st isikust, kes asusid üle Eesti. Valimi väike maht tulenes asjaolust, et

ankeetküsitlus oli suunatud bioenergia valdkonna ekspertidele, kelle arv Eestis ei ole suur,

kuna bioenergia valdkond on Eestis niivõrd uudne teema ning selle valdkonna areng on

suhteliselt algusjärgus.

Eelpool nimetatud eesmärkidest lähtuvalt koostati ankeetküsitluse esimene osa „Biomassi

tootmise ressursid, biomassi energiaks muundamise tehnoloogiad ja biokütuse liigid“, mis

koosnes 9 valikvastusega ja 2 vabavastusega küsimusest. Teine osa „Majandusvaldkonnaga

seotud aspektid bioenergia tootmisel ja kasutamisel“ koosnes ühest küsimusest, mis omakorda

koosnes 22 väitest ning ühest vabavastusega küsimusest. Ekspertide hinnangute mõõtmisel

kasutati Likert’i viiepunktilist skaalat, kus 5 tähendas nõustumist ja 1 tähendas

mittenõustumist esitatud väidete suhtes.

Küsitlus oli eestikeelne, mis toimus veebipõhiselt (Google Docs veebikeskkonnas).

Küsimustik saadeti e-maili teel, mis koosnes uuringu eesmärgist ning küsitluse lingist, mis

suunas otse küsimustikule. Küsitletavatele saadeti ka kaks korduskirja. Täidetud ankeedi

tagastas 18 küsitletut, st vastamisprotsent oli 56,3. Küsitlusele vastasid kõige aktiivsemalt

poliitikakujundaja sihtgrupi esindajad (välja saadeti 8 ankeeti, vastas 7 ametnikku, st 88%)

Küsitlusele vastanud eksperdid on bioenergia valdkonnaga seotud ca 8,6 aastat.

Küsitlustulemuste analüüsis kolme sihtgrupi vastuseid ei eristatud, seda valimimisse kaasatud

ekspertide ja laekunud vastuste väikese arvu tõttu.

86

6.2.2. Ekspertküsitlusele vastanute hinnang bioenergia valdkonna

arengusuundadele

Ankeetküsitluse esimeses osas andsid eksperdid hinnangu potentsiaalseimale taastuvenergia

liigile, biomassi tootmise perspektiivseimale ressursile Eesti tingimustes, maaressursi

kättesadavusele ja perspektiivseimale energiakultuurile Eesti tingimustes. Samuti selgitati

välja, milline on biomassi energiaks muundamise parim tehnoloogiline viis ning hinnati,

millise taastuvenergiaallika ja biokütuse arvelt võiks saavutada „Taastuvenergia tegevuskavas

aastani 2020“ püstitatud eesmärgid.

Ankeetküsitluse esimese osa vastuste analüüsimisel esitatakse iga analüüsitud küsimuse puhul

viide nt (küsimus 1.1), mis asuvad lisas 2. Selline viitamine hõlbustab küsimuste esitamise

viisi ja analüüsimise jälgimist.

Küsitletavatel paluti hinnata taastuva energiaallika liikide potentsiaali Eestis aastani 2020

(küsimus 1.1). Kõige enam potentsiaali omavateks taastuva energiaallika liikideks nimetati

biomassist toodetavat energiat ja tuuleenergiat ning vähem potentsiaalsemaks päikese- ja

hüdroenergiat. Kõige vähem potentsiaali nähti hüdroenergial (joonis 14, lisa 2).

Väidetavalt on Eestis palju kasutamata maad ja piisavalt arenenud metsatööstus, mille tõttu on

just biomassist toodetud kütused taastuvatest energiaallikatest Eesti tingimustes

perspektiivseimad.

Allikas: MSI ankeetküsitluse põhjal

Joonis 14. Hinnang taastuva energiaallika liikide potentsiaalile Eestis aastani 2020,

küsimustele vastanute osakaal, %

11

50

77

28

33

38

17

22

28

6

39

28

6

6

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Hüdroenergia

Päikeseenergia

Tuuleenergia

Biomass

Seda kindlasti Pigem seda Ei tea, raske öelda Seda pigem mitte Seda kindlasti mitte

87

Euroopas on uuritud erinevates kliimavöötmetes asuvate põllumajandusettevõtete jaoks

sobivat taastuvenergialiikide kasutamise kombinatsiooni. Põhja- ja Kesk-Euroopas on

bioenergia kasutamine kombineeritult teiste taastuvate energiaallikatega mõttekas El Bassami

järgi järgmiselt – 90% biomassi, 7% tuuleenergiat ja 3% päikeseenergiat (El Bassam, 2001,

pp 405-407). Saksamaal läbiviidud uuringu tulemus sarnaneb ekspertide poolt antud

hinnangule. Kõige enam kasutatakse biomassi ning väiksem osakaal energiaallikana

kasutamise osas on päikese- ja tuuleenergial. Päikese- ning tuuleenergia madalam osakaal

võib tuleneda sellest, et eelpool nimetatud taastuvad energialiigid sõltuvad ilmastikuoludest

(pilvisus, tuulisus jne).

Perspektiivsemaks biomassi ressursi liigiks (küsimus 1.2) hindasid eksperdid metsaraie ning

puidutööstuse jäätmeid ning biolagunevaid tööstuse- ja olmejäätmeid. Vähem perspektiivseim

biomassi ressursi liigiks peeti energiakultuuridena kasvatavaid põllukultuure. Metsaraie ning

puidutööstusest tekkivaid jäätmeid on võimalik peaaegu 100%-liselt ilma lisatöötlemiseta

kasutada energia tootmiseks, mis ei nõua liiga suuri lisakulutusi ning mille kasutamise osas on

Eestis olemas ka kogemused.

Puidupõhise biomassi kasutamise osas on alates 2008. aastast toimunud suured arengud.

Puitu kasutavad suured soojuse ja elektri koostoomisjaamad Väos, Tartus, Narvas, Pärnus,

mis kasutab lisaks puidule ka muid jäätmeid. Peamine takistus on biokütuste tootmise osas

investeeringute mahukus praegustes oludes Eestis. Kasvav nõudlus puitbiomassi järele on

võimalus lisaks metsandusele ka Eesti põllumajandussektorile. Lühikese raieringiga

madalmetsa (paju, arukask, hall lepp, hübriidhaab) kasvatamine on uue Euroopa Liidu

põllumajanduse otsetoetuste määruse alusel toetuskõlbulik, kuid siiski ei ole Eestis nende

kultuuride kasvatamisega seotud majandusliku tasuvuse ja keskkonnamõju kohta veel

piisavalt teadmisi, mistõttu tuleks seda täiendavalt uurida.

Küsitlusele vastanutest 94% arvasid, et Eestis on potentsiaalne maaressurss (küsimus 1.3)

biomassi tootmiseks (energiakultuuride kasvatamiseks) olemas (joonis 15). Kiirekasvuliste

puitkultuuride kasvatamist peetakse perspektiivsemaks kui energiakultuuridena kasvatatavaid

põllukultuure.

88


Joonis 15. Hinnang biomassi toomiseks vajamineva maaressursi potentsiaalile Eestis aastani

2020 küsitlusele vastanute arvu (n=18) ja osakaalu (%) lõikes

Esialgsetel andmetel on Eestis aastaks 2010 põllumajandusmaa kasutusele võtmine

suurenenud 7,2% võrreldes 2001. aastaga. Sellele vaatamata on Eestis olemas piisavalt

kasutusest väljasolevat maad bioenergia tootmiseks, mis annaks majanduslikku tulu,

parandaks Eesti energiabilanssi, tööhõivet ja võimaldaks mitmeid lisavõimalusi maastiku- ja

keskkonnakaitse jaoks.

Enim potentsiaali omavaks maaressursi liikideks (küsimus 1.4) hindasid eksperdid

looduslikku ja poollooduslikku rohumaad ja metsamaad ning madala produktiivsusega

põllumajandusmaad, vähem potentsiaalseimaks maaressursi liigiks kõrge produktiivsusega

põllumajandusmaad (joonis 16).

8

9

1

4450

6

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Jah, kindlasti Pigem jah Ei tea, raskeöelda

Pigem mitte Kindlasti mitte

Küsitlusele vastanute arv (n=18) Küsitlusele vastanute osakaal, %

89


Joonis 16. Hinnang suurimat potentsiaali omavale maaressursi liigile biomassi tootmiseks

(kasvatamiseks) Eestis aastani 2020, küsitlusele vastanute osakaal, %

Täiendavalt küsiti ekspertidelt arvamust, millist maaressursi liigi kasutamist tuleks

kompenseerida lisatoetustega biomassi tootmise eesmärgil (küsimus 1.5). Ekspertide

hinnangul peaks lisatoetustega kompenseeritavad maaressursi liigid olema looduslikud ja

poollooduslikud rohumaad, madala produktiivsusega põllumajandusmaa ning jäätmaa. Kõrge

produktiivsusega põllumajandusmaa kasutamist energiakultuuride kasvatamiseks ei tuleks

kompenseerida lisatoetustega.

Küsitlusele vastanud ekspertide hinnangul peeti kõige perspektiivikamateks energiakultuuri

liikideks Eestis (küsimus 1.6) kiirekasvulisi puitkultuure (paju, hübriidhaab, pappel, lepp) ja

rohtseid energiakultuure, looduslikke heintaimi (päideroog, roog-aruhein, põldtimut, harilik

kerahein, ohtetu luste, ida-kitsehernes, siidpööris). Vähem perspektiivikaimaks hinnati

õlikultuuride (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep) kasvatamist. Õlikultuuride ja eriti rapsi

madalam perspektiivikus tuleneb asjaolust, et tehniliste kultuuride kasvatamine kurnab maad,

mille käigus väheneb mullaviljakus ning mullaviljakuse tõstmine on hiljem keeruline.

Valitud energiakultuuride grupist nimetati kõige suurema potentsiaaliga energiakultuuriks

(küsimus 1.7) kiirekasvulisi puitkultuure (lepp, paju).

11

22

28

39

61

17

55

55

33

22

17

16

10

11

6

33

6

6

17

11

22

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kõrge produktiivusegapõllumajandusmaa

Madala produktiivsusegapõllumajandusmaa

Looduslikud ja poollooduslikudrohumaad

Jäätmaa

Metsamaa

See kindlasti Pigem see Ei tea, raske öelda See pigem mitte See kindlasti mitte

90


Joonis 17. Hinnang erinevatele energiakultuuri liikide kasvatamise perspektiivikusele Eestis

aastani 2020, küsitlusele vastanute osakaal, %

Energiakultuuride kasvatamisel tuleks eelistada mitme-aastaseid energiakultuure ühe-

aastastele energiakultuuridele, kuna mitme-aastased energiakultuurid ei konkureeri

toidukultuuride kasvatamiseks kasutatavale põllumaale, vaid neid saaks ja tuleks viljeleda

nendel põllumaadel, mis on seni kasutusest väljas või on vaid toetuse saamise eesmärgil

ekstensiivselt majandatud. Mitme-aastaste energiakultuuridel on väiksem tööjõu- ja aja

vajadus, väiksem mõju keskkonnale ning ka madalamad tootmiskulud.

Põllumajandustootmisest tekkiva biomassi muundamise viisidest pidasid eksperdid kõige

potentsiaalsemaks (küsimus 1.8) biomassi põletamist, mille koostootmise tulemusel saadakse

elektri- ja soojaenergiat ning anaeroobset kääritamist biogaasi tootmise eesmärgil. Väiksema

potentsiaaliga biomassi muundamise viisideks peeti fermentatsiooni, mille tulemusel saadakse

biomassist etanooli ning esterdamist, mille tulemusel saadakse biomassist bioõli. (joonis 18)

Biomassi kasutamisel transpordi valdkonnas biokütuste tootmiseks peab rõhk olema

tõhususel. Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma ettepanekus taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta selgitanud, et biomassi

muundamine estriks või etanooliks ei ole õige lähenemisviis, sest iga (tööstuslik)

molekulaarne muundamine on seotud energia kasutamise ja seega energia kaoga. Seega oleks

mõistlikum saadud biomassi kasutada otse, ilma tööstuslik-keemilise muundamiseta.

11

22

39

56

33

28

39

33

28

17

10

11

22

22

6

6

11

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Tärklise / suhkrurikkad kultuurid

Õlikultuurid

Rohtsed energiakultuurid,looduslikud heintaimed

Kiirekasvulised puitkultuurid


91


Joonis 18. Hinnang põllumajandustootmisest tekkiva biomassi energiaks muundamise viiside

potentsiaalile Eestis aastani 2020, küsitlusele vastanute osakaal, %

Biomassi muundamise viiside nagu esterdamise ja fermentatsiooni madalam potentsiaali

osakaal võib tuleneda ka sellest, et need tehnoloogilised viisid on veel uurimis- ja

arendamisjärgus.

Eksperdid hindasid ka biokütuse tootmise investeeringute mahukust (küsimus 1.9).

Biomassist biokütuse tootmine on Eestis praegustes oludes suhteliselt investeeringute

mahukas olenemata sellest, millist liiki biokütust toodetakse. Küsitlusele vastanud eksperdid

hindasid investeeringute mahukateks biokütusteks biomassist toodetud tahke kütuse (nt

pelletid), biogaasi, biodiisli ja bioetanooli võrdselt. Muu hulgas nimetati ka bioõli ja söegaasi

tootmist biomassi pürolüüsimisel. (joonis 19)

6

17

44

44

67

44

22

39

28

33

28

28

44

32

17

17

5

22

22

6

11

6

6

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Esterdamine

Fermentatsioon

Pürolüüs

Põletamine (soojus)

Anaeroobne kääritamine

Põletamine (koostootmine)


92


Joonis 19. Hinnang investeeringute mahukusele biokütuste tootmisel praegustes oludes Eestis

küsitlusele vastanute arvu (n=18) ja osakaalu (%) lõikes

Biokütuste laialdasel tööstuslikul tootmisel ja kasutuselevõtul on peamiseks takistuseks nende

kõrge tootmisomahind. Tänu mõningatele tehnoloogilistele edusammudele viimastel aastatel

on biokütuste tootmise omahind küll veidi vähenenud, kuid jäänud fossiilkütustega

konkureerimiseks endiselt liiga kõrgeks.

Enam edasist uurimis- ja arendamistööd erinevate asutuste ning ülikoolide poolt vajaksid

küsitlusele vastanud ekspertide hinnangul (küsimus 1.10) biogaas ja biomassist toodetud

tahke kütus. Vähem tähelepanu tuleks pöörata biometanoolile ja bioetanoolile, sest nende

biokütuste tootmise ja kasutamise potentsiaali võrreldes teiste biokütustega Eesti tingimustes

loetakse madalamaks.

Majanduslikud aspektid bioenergia tootmisel ja kasutamisel

Ankeetküsitluse teine osa seostub majandusvaldkonna aspektidega bioenergia tootmisel ja

kasutamisel, millele on andnud erinevaid eksperthinnanguid kolme sihtgrupi esindajad.

Ekspertide poolt antud hinnangute põhjal kaardistati bioenergia tootmise ja kasutamisega

seotud võimalused ning takistused Eestis.

2

4

4

4

4

12

22

22

22

22

0% 20% 40% 60% 80% 100%

1 2 3 4

Muu

Biomassist tahke kütus

Biogaas

Biodiisel

Biometanool

Bioetanool

Küsitlusele vastanute arv (n=18) Küsitlusele vastanute osakaal, %

93

Küsitlusele vastanud ekspertide hinnangu põhjal võib pidada üheks suurimaks bioenergia

tootmise ja kasutamise takistuseks teiste taastuvate energialiikide arendamise eelistamist

bioenergia arendamisele (tabel 36).

Tulenevalt ekspertide kõrgest hinnangust ka tuulenergia potentsiaalile Eestis, võib sellest

järeldada, et pigem toetatakse ja arendatakse uute tuuleparkide rajamist tuuleenergia

tootmiseks, kui bioenergia baasil sooja ja elektri tootmist, mis võib tuleneda sellest, et ka

tuuleenergial nähakse üsna suurt potentsiaali energia tootmisel. Teiste taastuvate

energialiikide arendamise eelistamine võib tuleneda ka sellest, et alates 2010. aastast

kehtestati elektrituruseaduses piirang, et tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust

elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud taastuvast energiaallikast, välja arvatud biomassist.

Antud seadusemuudatus näitab seda, et pigem eelistatakse toetada teisi taastuvaid energialiike

biomassile. Teine oluline muudatus aktsiisialaste regulatsioonide osas biokütustele toimub

2011. aasta juulis, mil lõppeb aktsiisivabastus biokütustele. Antud regulatsiooni muudatus

võib saada oluliseks takistuseks biokütuste tootjatele, kuna aktsiisivabastusega on eelnevalt

äriplaani koostades ja ettevõtlusega alustades arvestatud.

Eestis on suhteliselt pikka aega jõus olevaks toetuseks riigi poolt elektrivõrguettevõtetele

pandud kohustus osta kindlaks määratud hinnaga ära taastuvatest energiaressurssidest

toodetud elekter. Siiski on aastaid kehtiva soodustuse põhimõtteid muudetud kolmel korral.

Põhiliselt puudutasid muudatused võrguettevõtete poolt kohustuslikult ostetava elektrienergia

hinda (ostutariifi), mida on järk-järgult tõstetud. Elektrituruseaduse viimase parandusega, mis

hakkas kehtima 1. maist 2007. a, anti soodustuse saajale võimalus valida ostukohustuse ja

toetuse vahel ning võimaldatakse samu soodustusi ka elektrienergia eest, mis on toodetud

tõhusat koostootmist kasutades. Selline põhimõtete muutmine rikub õiguspärase ootuse

printsiipi ja ei anna potentsiaalsetele investoritele piisavalt selget kindlust äriplaanide

tegemiseks.

Tallina Tehnikaülikooli poolt teostatud taastuvallikatest toodetud elektri koguste muutumise

analüüs näitab, et regulatsioonide poolt kehtestatud soodustuste mõju võib täheldada

tuuleenergia kasutamisel. Samal ajal on biomassi kasutamise osas mõju olnud väga

tagasihoidlik – puitu elektri tootmiseks Eestis peaaegu ei kasutata. Ainsaks erandiks on

tselluloositööstuses tekkiva puidupõhise musta leelise kasutamine elektri tootmiseks, kuid

siinjuures tuleb märkida, et kuni viimase ajani seejuures elektrituruseadusest tulenevaid

94

soodustusi ei ole kasutatud. Bioloogilise päritoluga kütuste kasutamisel elektri tootmiseks

võib esile tuua ainult prügilagaasi, kui biogaasi ühe liigi, kasutamist.

Pidev regulatsioonide ja põhimõtete muutmine võib raskendada bioenergia tootmise ja

kasutamise majandusliku tulukuse prognoosimise. Bioenergia tootmise ja kasutamise

majandusliku tulukuse prognoosimise osas olid eksperdid hinnangut andes eriarvamustel,

kuid küsitlusele vastanud 56% ekspertidest leidis, et tulukust on rakse prognoosida (tabel 36).

Ekspertide hinnangul võib bioenergia valdkonna arengut pärssida ka pikaajaliste

näidisprojektide puudumine Eestis. (tabel 36)

Eestis seni vähe rakendust leidnud taastuvate energiaallikate majandusliku otstarbekuse

hindamine on raske kulude usaldusväärsete hinnangute tõttu. Majanduslikke hinnanguid saab

esitada kas mujal Eestis või teistes riikides tehtud näidisprojektide abil, püüdes nende

kogemustest lähtudes hinnata samade projektide otstarbekust mõne Eesti piirkonna

tingimustes. Puitkütuste, turba ja veel mõne muu kohaliku energiaressursi kasutamisel on

Eestis kogemused olemas, kuid puuduvad kogemused ja ka pikaajalised näidisprojektid

biokütuse (eriti biodiisli) kasutamise osas. Seega on bioenergia valdkonna edendamisel

näidisprojektide olemasolu väga tähtis.

Bioenergia valdkonnaalaste pikaajaliste näidisprojektide puudumist võib mõjutada ka

riigipoolsete rahastamisvõimaluste piisavuse aspekt. Üle poole (55%) küsitlusele vastanud

eksperdid hindavad bioenergia valdkonna arenguks riigipoolseid rahalisi toetusi ebapiisavaks.

(tabel 36)

Bioenergia tootmiseks vajamineva ressursi osas võib takistuseks saada biomassi tootmise

konkureerimine toiduainetetootmisega vajamineva maaressurssi pärast, millele on oma

eksperthinnangu andnud 72% ekspertidest (tabel 36). Kuigi olemasoleva maaressursi osa

biomassi kasvatamiseks hinnatakse olevat kõrgeks, võib konkureerimine maaressursi osas

avalduda põllumajandussaaduste (toiduaine- ja söödakultuuride) hindade tõusus.

Kuna enamus energiakultuure konkureerib kasvukohtades toidu- ja söödakultuuridega, tuleb

kasvatamispotentsiaali hindamisel kindlasti arvestada prognoositavate kasvupindadega nende

kultuuride osas. Kuna toidu- ja söödakultuuride poolt kasutatava põllumajandusmaa

vähenemist lähiaastakümnetel ei ole ette näha, võiks prognoosida energiakultuuride

kasvatamist Eestis ülejäänud ligikaudu 300 - 400 tuhandel hektaril põllumajandusmaal.

Küsitav on, kui palju sellest reaalselt suudetakse kasutusele võtta (ka toetuste olemasolu

95

korral), millised on kulutused, toodang ja kasum. Kui energiakultuuri kasvatamine ei osutu

kasumlikuks (koos toetustega), siis see potentsiaal ei realiseeru. Biomassi tootmine energiaks

sellel maal oleneb biomassi turustamisel pakutavast hinnast, mis peab katma tootmiskulud ja

andma mõistliku kasumi. Samas on oluline, et töötleva tööstuse toorainenõudluse tekkel saab

arvestada maaressursi olemasoluga. Alternatiivina tuleb kõne alla ka kultuuride kasvatamine

aladel, mis ei ole registreeritud põllumajandusmaana, kuigi nende puhul võib oletada

suuremat pindade killustatust ning madalamat boniteeti. Lisaks tuleks otstarbekamalt

reguleerida energiakultuuride kasvatamise tingimused looduskaitsealadel. See, mitu ühikut

energiat nimetatud pindadel on võimalik toota, sõltub peale kasutatavate kultuuride oluliselt

ka biomassi energiakandjaks töötlemise tehnoloogiatest. Siinjuures kehtib enamasti reegel, et

efektiivsemad tehnoloogiad nõuavad oluliselt suuremat investeeringut tootmise rajamise

faasis. Seetõttu on eriti oluline pikaajaliste tegevusplaanide arendamine ning seeläbi tootjatele

kindlusetunde loomine. Energiakultuuride kasvatamine peab soodustama põllumajandusmaa

kasutuse laiendamist ning metsamaa kasutus energia tootmiseks peab suurenema.

Takistusi nähakse ka erinevate energiakultuuride kasvatamise osas, seda just õlikultuuride ja

suhkru- ning tärkliserikaste kultuuride puhul. Eelpool nimetatud õlikultuurid kahjustavad

pöördumatult mullaomadusi, mistõttu nendel energiakultuuride puhul on potentsiaal

suhteliselt madal bioenergia tootmiseks (tabel 36).

Majanduslikust aspektist lähtuvalt võib mullaomaduste osas oluliselt mõjutada bioenergia

edasist arengut energiakultuuride kasvatamise osas asjaolu, et mullaomaduse suure kahjustuse

korral nõuab selle taastamine suurt rahalist väljaminekut.

Tabel 36. Majandusvaldkonnaga seotud takistused bioenergia tootmisel ja kasutamisel

Väide

Jah

kindlasti ja

pigem jah

vastuste

osakaal, %

Pigem ei ja

ei, kindlasti

mitte

vastuste

osakaal, %

1) Teiste taastuvate energialiikide arendamist (näiteks

tuuleenergia) eelistatakse bioenergia arendamisele 77 17

2) Biomassi tootmine konkureerib vältimatult

toiduainetootmisega vajamineva maaressurssi pärast 72 22

3) Potentsiaalset biomassi kogust bioenergia tootmiseks

hinnatakse olemasolevast suuremaks 45 22

96

4) Bioenergia tootmise ja kasutamise majanduslik

tulukus on raskesti prognoositav 56 39

5) Kõrged bioenergia toorme hinnad muudavad

bioenergia projektid majanduslikult vähetasuvaks 72 11

6) Bioenergia valdkonna arengut pärsib biomassi

pakkumise hooajalisus 67 11

7) Õlikultuuride kasvatamisel on suur oht kahjustada

pöördumatult mullaomadusi 67 11

8) Suhkru- ja tärkliserikkad kultuuride kasvatamisel on

suur oht kahjustada pöördumatult mullaomadusi 44 28

9) Väikesed alevikud ja asumid ei ole võimelised

investeerima bioenergia tootmistehnoloogiasse 83 11

10) Pangad annavad meelsasti laenu uue tegevuse

alustamiseks bioenergia valdkonnas 12 50

11) Bioenergia valdkonnaga seotud toetuste taotlemine ja

nende menetlemine on aeganõudev ja keeruline 39 28

12) Bioenergia valdkonna arenguks on riigipoosleid

rahalisi toetusi piisavalt 12 55

13) Bioenergia valdkonnas puuduvad Eestis pikaajalised

näidisprojektid 77 17


Küsitlusele vastanud ekspertide hinnangul pärsib bioenergia valdkonna arengut biomassi

pakkumise hooajalisus (tabel 36). Biomassi pakkumise hooajalisust mõjutab Eesti ilmastiku

olud, kus talveperioodil on biomassi pakkumine väiksem võrreldes suveperioodiga. Kuigi

biomassi on võimalik ladustada ning selleks on Eestis olemas ekspertide hinnangul ka

ladustamise võimalused, mõjutab biomassi pakkumist ilmastikuolud. Biomassi pakkumise

sesoonsus võib mõjutada ka energia lõpptarbijaid, mistõttu oleks vajalik mitmete erinevate

biomassipakkujate olemasolu. Ettevõtjad, kes biomassist energiat toodavad, peaksid olema

sõlminud lepingud mitmete erinevate biomassi pakkujatega ärahoidmaks energiatootmise

kõikumisi.

Potentsiaalse biomassi koguse hindamise osas bioenergia tootmiseks ollakse ekspertide seas

erinevatel arvamustel, kus küll 45% ekspertidest on arvamusel, et potentsiaalse biomassi

olemasolu hinnatakse kõrgeks, kuid samas 33% ekspertidest ei osanud aspektile hinnangut

anda (tabel 36). Eestis on läbi viidud Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 2006. aastal

97

Eestis olemasoleva ja tekkiva biomassiressursi hinnanguga seotud uuring, mis selgitas välja

potentsiaalse biomassi ressursi tekkimist ja olemasolu.

Sellele vaatamata võivad potentsiaalse biomassi ressursi olemasolevat ja tekkivat kogust

mõjutada erinevad tegurid. Biomassi kogust mõjutavad looduslikel rohumaadel eelkõige

muld, taimkatte liigiline koosseis ja ilmastik. Muld ja taimkate on väga varieeruvad, seetõttu

on ka saagikus ebaühtlane. Hooldamata lammi- ja rannaniitudel hakkab domineerima

pilliroog ja biomassitoodang on oluliselt suurem, kui järjepideval hooldamisel.

Tänaste hindade juures on ilma toetusteta tasuvam puidu ja turbapõhised soojatootmise- või

elektri ja sooja koostootmisjaamad. Bioenergia tootjad välja arvatud puidu ja puidujäätmete

põhised tootjad, vajad toetusi, et olla konkurentsivõimelised. Põhjus võib olla selles, et

võrreldes puidu ja puidujäätmete kasutamise majanduslikku tasuvust energiakultuuride

(õlikultuurid, rohtsed kultuurid) kasvatamise ja kasutamisega on viimaste kasutamine

majanduslikult vähetasuvam.

Olenemata energiatootmiseks vajamineva infrastruktuuri olemasolust või uue ehitamisest, on

fossiilselt kütuselt biokütusele üleminek investeeringutemahukas, mistõttu tuleb uute

seadmete soetamisel kokku puutuda ka finantsasutustega. Ekspertide hinnangul ei anna

pangad kõige meelsamini laenu uue tegevuse alustamiseks bioenergia valdkonnas, mistõttu

muutuvad ka bioenergia valdkonnaga seotud taotluste taotlemine ja nende menetlemine

aeganõudvaks ning keeruliseks protsessiks (tabel 36).

Enamus eksperte hindasid (83%) väikeste alevike ning asumite võimekust investeerida

bioenergia tootmistehnoloogiasse madalaks (tabel 36). Madal hinnang investeeringu

võimekuse osas võib tuleneda sellest, et väikesed asulad ja asumid ei suuda täita uute

biomassi kasutavate energeetiliste jaamade rajamise otstarbekuse tingimusi. Otstarbekas

oleks energeetiline jaam rajada siis, kui lähiümbruskonnas on olemas piisav

soojakoormus ja koostootmise korral tingimused elektri müümiseks võrku või

konkreetsele müüjale. Piirkonnas peaks olema nõutava biomassi ressursi kättesaadavus,

sest mida kaugemal asub toorme pakkuja energia tootjast, seda kulukam on energia

tootmine. Tähtis on ka sobiv jaama asukoht, sest sellest oleneb kohaliku omavalitsuse ja

piirkonna elanike ning asutuste toetus ettevõtmisel.

Kõrged bioenergia toorme hinnad muudavad ekspertide hinnangul bioenergia projektid

vähetasuvaks 73% (tabel 36). Bioenergia toorme hinna muudab rahalises mõttes kallimaks

98

näiteks energiakultuuride kasvatamisel suuremate väetiste koguste lisamine kõrgemate

saagitasemete saavutamise eesmärgil.

Majanduslikult vähetasuvaks võib olla ka reovee sette kasutamine bioenergia tootmisel, mis

tuleneb asjaolust, et antud projekt on väga pika tasuvuseaga. Näitena võib tuua AS Tartu

Veevärgi Tartu reoveepuhasti projekti, mille eesmärgiks on Tartu linna reoveepuhasti

settekäitluskompleksi rekonstrueerimine. Projekti teostumise tulemusena paraneb Tartu

reoveesette käitlemise kvaliteet ning puhasti tehnoloogiline, automaatika- ja ehituslik tase.

Anaeroobsel stabiliseerimisel väheneb sette käitlemisega kaasnev ebameeldiv lõhn ja sette

haigustekitajate sisaldus. Reoveesette maht väheneb ca 30%, mistõttu alanevad veo- ja

käitluskulud. Peale anaeroobset stabiliseerimist on settes sisalduvad ained taimedele kergesti

omastatavad ja seda saab kasutada kompleksväetisena. Anaeroobsel kääritamisel eralduvat

metaangaasi saab kasutada elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Investeeringuarvutluse teel

leiti projekti tasuvuseaks 50 aastat. Arvestada tuleb asjaoluga, et biogaasi tootmisel

kasutatavate mootorite kasutusiga on tunduvalt madalam investeeringu tasuvusajast, lisanduks

veel kulusid projekti käigus hoidmiseks.

Ettevõtjate kompetentsi bioenergia tootmise ja kasutamises osas hinnati ekspertide poolt

pigem positiivselt (tabel 37), kuid siiski võib vastuste osakaalude jagunemisel järeldada, et

ettevõtjate kompetentsust on bioenergia valdkonna osas raske hinnata. Sellest tulenevalt võiks

ettevõtjate kompetentsi bioenergia tootmise ja kasutamise osas tõsta läbi erinevate seminaride,

teabepäevade ning konverentside.

Ekspertide hinnangul (78% ekspertidest) toetab bioenergia tootmine uute ettevõtete näiteks

ühisfirmade loomist (tabel 37). Üldiselt ei suuda üks energiakultuure kasvatav ettevõte üksi

piisavat tootmismahtu saavutada, mistõttu tuleks saavutada piirkondlik kokkulepe näiteks

teiste energiakultuuride kasvatajate, saavutamaks piisav tootmismaht ning pidada üleval ühte

energiatootmise jaama.

Eelnevalt bioenergia valdkonna arengu võimalusena väljatoodud uute ettevõtete loomisel on

ka väga oluline ekspertide hinnangul ühistegevuse olemasolu (tabel 37). Ühistegevus on

oluline bioenergia tootmisel seetõttu, et sellega on võimalik hoida kokku tootmisega seotud

kulusid.

Eestis on olemas ekspertide hinnangul (55%) vahendid biomassi tootmiseks, transportimiseks

ning ladustamiseks (tabel 37). Mitmete energiakultuuride kasvatamine võrreldes

99

traditsiooniliste põllukultuuridega uusi masinaid tootmisprotsessi ei lisa, seega ei nõua see ka

ettevõtjalt lisainvesteeringuid.

Logistilised lahendused sõltuvad kõige enam kütuseliigist. Metsast saadava puidu puhul

pakutakse välja neli põhilist logistilist võimalust, mis on kõik erinevad:

Raiejäätmete hakkimine langil. Sellisel korral on otstarbekas ühildada tarbepuu

saamiseks vajalik raie ja jäätmete hakkimine. Hakke transport peab sellisel juhul

toimuma raieperioodil ja hakke ladustamine üldreeglina lühiajaliselt ja katlamaja

juures.

Raiejäätmete hakkimine vahelaos.

Raiejäätmete transport töötlemata kujul ja hakkimine lõpplaos, st kas kütuse müüja

laos või katlamaja juures.

Raiejäätmete pallimine. See tehnoloogiline lahendus on otstarbekas suure võimsusega

koostootmisjaama või katlamaja varustamiseks, samuti sobib see paremini suurte

metsamassiivide puhul, sest nii välditakse kallite ja suure tootlikkusega

pallimismasinate transportimist ühest metsast teise. Kuigi metsanduse spetsialistid

peavad seda tehnoloogilist skeemi logistiliselt parimaks, on selle juurutamine väikeses

mastaabis väga ebatõenäoline.

Rohtse biomassi jaoks on logistilise skeemi väljatöötamisel teatud kriteeriumid, mis

puitkütuste korral ei olnud nii olulised. Need iseärasused seisnevad rohtse biomassi

koristamise hooajalisuses ja kogu aastaks ladustamise vajaduses. Esiteks on tarvis ladu kogu

aasta varu jaoks, teiseks aga peab ladustatav rohtne biomass olema sellise niiskusega, mis ei

põhjusta ladustatud materjali mädanemist, isekuumenemist ja kvaliteedi langust. Õlgede

korral on ladustamistingimused üsna hästi tuntud, muude rohtse biomassi liikide korral võivad

need tingimused erineda ja neid on vaja iga liigi jaoks täpsustada, mistõttu õlgesid varutakse

enamasti pressituna.

Biokütuseid peetakse ekspertide hinnangul (73%) perspektiivseks ekspordiartikliks (tabel 37).

Seni on Eestis biomassi kütuste osas valdavaks ekspordiartikliks puidupelletid ja -briketid,

mille väljavedu on viimastel aastatel kiiresti kasvanud.

100

Tabel 37. Majandusvaldkonnaga seotud võimalused bioenergia tootmisel ja kasutamisel

Väide

Jah

kindlasti ja

pigem jah

vastuste

osakaal, %

Pigem ei ja

ei, kindlasti

mitte

vastuste

osakaal, %

1) Bioenergia tootmise ja kasutamise kompetents on

ettevõtjatel olemas 39 28

2) Biokütus on perspektiivne ekspordiartikkel 72 17

3) Bioenergia tootmine toetab uute ettevõtete (ka

ühisfirmade) loomist 78 6

4) Ühistegevus bioenergia tootmisel on oluline 100 -

5) Biomassile on turg ja turustamise võimalused olemas 60 23

6) Puit ja turvas on bioenergia tootmisel majanduslikult

tasuvamad kui põllukultuurid 93 -

7) Sobivad transpordi ja ladustamise vahendid on

biomassi jaoks olemas 55 28

8) Rohtsed energiakultuuride kasvatamisel on suur oht

kahjustada pöördumatult mullaomadusi 12 66

9) Kiirekasvulised puitkultuurid kasvatamisel on suur oht

kahjustada pöördumatult mullaomadusi 23 36


Majandsulikult tasuvamaks biomassi liigiks bioenergia tootmisel peetakse ekspertide

hinnangul (94%) puitu ning turvast võrreldes põllukultuuridega (tabel 37). Majanduslikult

tasuvam on puidust bioenergia tootmine seetõttu, et puit ei vaja olulist eeltöötlemist, samuti

olulist tehnoloogiamuutust, seega ei teki suuri investeeringukulutusi. Puidust bioenergia

tootmist peetakse majanduslikult tasuvamaks ka seetõttu, et selle kasvatamine ei kahjusta

mullaomadusi võrreldes näiteks õlikultuuride ja suhkru- ning tärkliserikaste kultuuridega.

Samuti võib puidu ja turba eelistamine tulla asjaolust, et selle kasutamisega on Eestis olemas

positiivsed kogemused ning peetakse selle kasutamist ka majanduslikult tasuvaks [Oja 2009].

101

Küsitlusele vastanud ekspertidel oli võimalus ka lisaks küsija poolt koostatud väidete

hindamisele vastata ka lahtisele küsimusele, kus vastaja võis lisada omapoolseid positiivseid

ning negatiivseid bioenergia tootmise ja kasutamisega kaasnevaid majandusaspekte.

Bioenergia valdkonna arendamisel puhul tuleks jätkuvalt mõelda sellele võimalusele, et Eestis

on olemas kodumaine tooraine sooja ja elektri tootmiseks ning sellese tuleks ka riiklikult

panustada, et saavutada suuremat sõltumatust imporditavates kütustest. Antud tegevus aitab

kaasa nii töökohtade loomisele, eriti maapiirkondades, kui üldisele majanduse elavnemisele.

Majanduslikust aspektist on biomassi energiaks muutmine otstarbekas eelkõige jäätmete

(puit) ja iseeneslikult tekkiva gaasi (prügilad) ärakasutamise kaudu, kusjuures ka nendel

juhtudel tuleb väga täpselt arvestada tehnoloogia, selle käigushoidmise ning energia tarbijani

viimise maksumusi.

.

102

7. UURIMISTÖÖ TULEMUSTE ESITAMINE SIHTGRUPPIDELE

7.1. Veebipõhine abivahend põllumeestele- energiakultuuride kalkulaator

Energiakultuuride kalkulaator on esimeseks katseks varustada ettevõtjat informatsiooniga

kasvatamise arvestuslike kulude ja tulude kohta. Eelkõige põllumehele suunatud kalkulaator

annab selle kasutajale ülevaate vajalikest tööoperatsioonidest erinevate energiakultuuride

kasvatamisel. Sobiva kultuuri valimiseks on võimalik teostada võrdlusarvutusi erinevate

kultuuride erinevate tööoperatsioonide maksumuste kohta. Lisaks võrdlusandmetele

kasvatamisega seotud kulude ja tulude kohta on kalkulaator ka infoallikaks toodangu

müügihindade ja pindalapõhiste toetuste määrade osas. Veebipõhise kalkulaatori link on:

www.agri.ee/energia

Kulude arvestus

Energiakultuuride tootmiskulud leitakse kõikide tööoperatsioonide maksumuste alusel.

Tööoperatsioonidega seotud materjali kulunormide ning masintööde normide selgitamiseks

103

kasutati abivahendina EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, Eesti Maaviljeluse

Instituudi ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi poolt koostatud agrotehnoloogilisi kaarte.

Tootmise otsekulude taseme määramisel tugineti agrotehnoloogilistele kaartidele ja Jäneda

Maamajanduse Infokeskuse kalkulatsioonidele. Infot materjalide hindade kohta saadi Eestis

seemnete, väetiste ja taimekaitsevahendite müügiga tegelevate ettevõtete kodulehekülgedelt.

Masintööde kulude kalkuleerimisel on võimalik kasutada tehnokaartide andmeid masintööde

kulude kohta või keskmisi teenustööde hindasid Eestis.

Kulude arvestamisel ja analüüsil kasutatakse täiskuluarvestuse meetodit, mille puhul

jaotatakse tootmisega seotud kulud otse- ja kaudkuludeks. Kalkulaatori abil on võimalik leida

ainult tootmise otsekulud ehk siis kulud, mis kantakse otse tooteühikule ning mida saab

seostada kulukandjaga. Kaudsed kulud sõltuvad ettevõtte põhivara seisundist, ettevõtte

juhtimisest jm teguritest, mis oluliselt erinevad ettevõtteti. Seetõttu kaudseid kulusid

kalkulaatori kulude arvestusse ei lülitata. Materjali- ja masinkulud on arvestatud

tööoperatsioonidest lähtuvalt ühe hektari kohta.

Mitme-aastaste energiakultuuride tootmiskulude kalkuleerimiseks ja analüüsimiseks

jaotatakse kulud vastavalt tööetappidele: rajamisaasta kulud, hooldusaasta kulud, viljeluse

lõpetamise aasta kulud. Ühe-aastaste energiakultuuride tootmiskulude arvestamisel ja

analüüsimisel lähtutakse ühest tootmistsüklist.

Tuluarvestus

Energiakultuuride kasvatamise arvestusliku tulu kalkuleerimisel lähtutakse energiakultuuride

saagikusest, turuhindadest ning kasvatamisele suunatud toetustest. Müügitulu ja

pindalapõhised toetused on arvestatud ühe hektari kohta. Energiakultuuride saagikuse näitajad

tulenevad agrotehnoloogilistest kaartidest. Seejuures tuleb märkida, et tehnokaartide

saagikuse näitajad erinevad oluliselt (on kõrgemad) keskmiste kultuuride saagikuse

näitajatest, mis on kogutud Eesti Statistikaameti poolt.

Müügilaekumiste kalkuleerimise aluseks on Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt kogutud

hinnainfo. Lisaks müügituludele on tulude kalkuleerimisel arvestatud võimalikke

pindalapõhiseid toetusi (energiakultuuride kasvatamisele.

104

Ülevaade kalkulaatorist

Kalkulatsiooni etapid

Kalkulaatorit on võimalik kasutada mitmete kultuuride kulude ja tulude hindamise

abivahendina. Kalkulatsiooni koostamist energiakultuuri kohta võib vaadelda nelja etapina:

1. etapp: kasutaja valib energiakultuuri grupi, nt puitkultuurid.

Kultuuride grupi kohta kuvatakse tutvustav tekst. Kultuuride eripärast tulenevalt on

energiakultuurid jaotatud kalkulaatoris viide gruppi (vt joonis 20):

Joonis 20. Energiakultuuri grupi valimise programmiaken

a) puitkultuurid, sh energiapaju, lepp, kask, hübriidhaab, pappel;

b) rohtsed energiakultuurid, sh galeega, lutsern, päideroog;

c) teravili, sh rukis, kaer, tritikale,

d) tärkliserikkad kultuurid, sh maapirn, kartul, suhkrupeet

e) õlikultuurid, sh suviraps,-rüps, taliraps, -rüps, kanep.

2. etapp: kasutaja valib konkreetse energiakultuuri, nt päideroog.

Kultuuri kohta kuvatakse tutvustus, näidiskalkulatsioon, kasvatamiseks vajalik agrotehnika ja

tööoperatsioonide ajastus ning kasutamisvõimalused energia tootmiseks.

105

Joonis 21. Energiakultuuri programmiaken

3. etapp: kalkulatsiooni teostamine.

Kasutaja muudab vajadusel administraatori poolt etteantud vaikeväärtusi kalkulatsiooni

vastava mooduli töölehel ning võib need väärtused, mis pole kohustuslikud, nullida. Selle

tulemusena kuvatakse näidiskalkulatsiooni leht, mis on koostatud kas fikseeritud näitajate

põhjal või kasutaja poolt muudetud andmete alusel.

4. etapp: kasutaja saab kalkulatsiooni ja töölehed välja trükkida.

Väljatrüki leht sisaldab energiakultuuri kasvatamise koondtabelit teostatud kalkulatsioonist ja

töölehti kulude (eraldi materjali-ja masintööde kulud), müügitulu ja toetuste kalkuleerimise

kohta.

Kalkulatsiooni moodulid

Kalkulaator koosneb neljast moodulist. Tootmise otsekulude arvestamiseks tuleb täita

materjalikulude ning masintööde kulude moodulite töölehed. Tulude arvestamiseks täidetakse

müügitulu ja toetuse moodulite töölehed.

106

Materjalikulude leidmine

Materjalikulude töölehel esitatakse tööoperatsiooni nimetus (nt külvamine), selle

tööoperatsiooni toimumisaeg, kasutatud materjali nimetus, materjali kulunorm ja ühiku hind

(vt joonis 22).

Materjalikulude rippmenüüs on kasutajal võimalik valida kahe variandi vahel:

fikseeritud materjali maksumus (€/ha) – tööoperatsiooni teostamiseks vajalik materjali

nimetus, kulunorm, soovituslik kasutusaeg ja ühiku müügihind on juba sisestatud

agrotehnoloogiliste kaartide alusel;

arvutatud materjali maksumus - kasutaja poolt sisestatud tööoperatsiooni teostamiseks

vajamineva materjali kulunormi (kg,l/ha) ja ühiku hinna (€/kg,l) alusel arvutatud

materjali maksumus (€/ha).

Joonis 22. Väljavõte materjalikulu töölehest

Joonisel 13 esitatud päideroo kasvatamisega seotud rajamisaasta materjalikulude

kalkuleerimise töölehel on näiteks valitud tööoperatsiooniks külvamine, mis teostatakse

varasügisel. Külviks kasutatud seemnesordi kulunormiks hektari kohta on 20 kg,

ühikuhinnaks 7,48 €/kg. Külvamise materjalikuluks kujuneb 150 eurot hektari kohta.

Masintööde kulude leidmine

Masintööde kulude kalkulatsiooni lehel esitatakse tööoperatsiooni ja masinagregaadi nimetus,

masina tootlikkus (ha/h), töötunni maksumus ning masinkulud.

Masinkulude kalkulatsioonis on kasutajal võimalik rippmenüüs valida nelja variandi vahel:

107

fikseeritud masinkulud (€/ha) - tööoperatsiooni teostamiseks vajaliku masinagregaadi

tootlikkus (ha/h) ja tunnihind (€/h) pärinevad agrotehnoloogilistelt kaartidelt;

masinkulud teenustööna (€/ha) - kaalutud keskmised teenustööde hinnad pärinevad

Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurite poolt kogutud andmetest;

masinkulud oma tööna (€/ha) - tootja poolt sisestatud masinagregaadi tootlikkuse

(ha/h) ja töötunni hinna (€/h) alusel arvutatud tööoperatsiooni maksumus (€/ha);

tööoperatsiooni mitte tegemisel valitakse neljas variant („ei teostata“).

Joonis 23. Masintööde maksumuse leidmine

Joonisel 23 on valitud tööoperatsiooniks näiteks külvamine. Fikseeritud masinagregaadiks on

180 kW traktor koos 4-meetrise kombikülvikuga, tootlikkusega 1,5 hektarit tunnis. Töötunni

maksumuseks on arvestatud 33,49 €. Seega kujuneb külvamise masintöö kuluks 22,31 €/ha.

Analoogiliselt leitakse kõikide tööoperatsioonide (nt kündmise, kultiveerimise,

kombainkoristuse jt ) maksumused

Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride tootmisega seonduvate otsekulude arvestamiseks

tuleb täita materjalikulude ja masintööde kulude kalkulatsioon eraldi nii rajamisaasta,

saagiaasta kui ka viljeluse lõpetamise aasta kohta (joonis 4). Kogu tootmistsükli kulude

arvestamisel summeeritakse rajamisaasta, saagiaastate ja viljeluse lõpetamise aasta kulud.

108

Joonis 24. Mitme-aastase energiakultuuri kulude kalkulatsioonileht

Joonisel 24 esitatud energiaheinana kasvatatava päideroo kulude kalkuleerimisel 2010. aasta

hinnatasemete juures kujunesid rajamisaasta kulud 452 €/ha, saagiaasta kulud 183 €/ha ja

viljeluse lõpetamise aasta kulud 200 €/ha.

Müügitulu leidmine

Müügitulu kalkulatsioon koosneb toodangu nimetusest, hektarisaagist, saagikadude osakaalust

ning toodangu hinnast.

Müügitulu kalkulatsioonis on võimalik valida kahe variandi vahel:

1. Fikseeritud müügitulu (€/ha), st fikseeritud saagikus (t/ha), saagikadu (%) ja

müügihind (€/t).

2. Kasutaja andmetel põhinev müügitulu (€/ha) - kasutaja poolt sisestatud saagikus

saagikadu ja ühiku müügihind.

Pindalapõhiste toetuste arvestamine

Energiakultuuride kasvatamisel on tootjal võimalik taotleda põllumassiivide registris olevale

maale järgnevaid toetusi:

1) energiakultuuri kasvatamise toetus;

2) ühtne pindalatoetus;

3) põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetus;

4) ebasoodsate piirkondade toetus;

109

5) mahetootmise toetus või põllumajanduslik keskkonnatoetus.

Neid pindalapõhiseid toetusi on võimalik taotleda, kuid mahetootmise ja põllumajandusliku

keskkonnatoetuse taotlemise puhul tuleb järgida rangeid põllumajandus- ja

keskkonnatingimusi. Energiakultuuride kasvatamine mahepõllumajanduslikult ei ole

majanduslikult põhjendatud, sest madala saagikuse tõttu jäävad ka tulud madalaks. Seega

võime energiakultuuride kasvatamisel arvestada eelkõige kolme esimese pindalapõhise

toetusega.

Toetuste kalkulatsioonis on võimalik valida:

1. Fikseeritud toetus (€/ha) - 2007.-2010. aasta toetuste määrad (€/ha).

2. Sisestatav toetuse määr (€/ha) - tootja sisestab toetuse (€/ha).

7.2. Ettekanded

Värnik, R., Roosmaa, Ü., Oper, L., Luik, H. Energiakultuuride tasuvusuuring. Arengukava

alusel tellitud uuringute lõpuseminar. Türi-Alliku 19.12.2007

Energiakultuuride tasuvuskalkulaator. Stendiettekanne konverentsil „Biomass ja bioenergia“,

Tallinn (27-29. veebruar 2008)

Energiakultuuride kasvatamine. Arvestuslike tootmiskulude ja tulude kalkulaator.

Stendiettekanne Maamessil (17.-19. aprill 2008)

Oper, L. Energiakultuuride kasvatamine. Arvestuslike tootmiskulud ja tulud. Ettekanne Pärnu

Koidula Gümnaasiumi õpilastele, Pärnu (25. aprill 2008)

Luik, H., Oper, L. „Bioenergia“ Eesti Maaülikool majandus- ja sotsiaalinstituudi seminar 4.

mai 2008

Energiakultuuride tasuvuskalkulaator. Stendiettekanne konverentsil „Taastuvate

energiaallikate uurimine ja kasutamine X, Tartu (13. novembril 2008)

Oper, L. Päideroo kasvatamise ja kasutamise majanduslikud aspektid. Eesti Maaülikool

majandus- ja sotsiaalinstituudi seminar 8. detsember 2008

Oper, L. Energiakultuuride kasvatamine. Koolitus konsulentidele. 5. mai 2009, Waide motell

110

Oper, L. Uuringu "Energiakultuuride tootmise tasuvusuuring" tulemustest ja projekti raames

koostatud energiakultuuride kalkulaator. Põllumajandusministeeriumi teabepäevad 9.-10.

detsembril 2009, Rakveres

Roosmaa, Ü. Economical and social aspects of biofuel production. Ettekanne. ESF

(LESC/SCSS) Exploratory Workshop. Trinity College Dublin, 26.-28. April 2010

Värnik, R. Maakasutuse võimalustest Eestis. Ettekanne foorumil „Nutikas jätkusuutlik

biomajandus“ 24. sept. 2010

Värnik, R. Roheline majandus. Ettekanne Eesti Majandusteadlaste Seltsi Aastakonverentsil.

Narvas 28. – 29. jaanuaril 2011.

Oper, L., Espenberg, E. Stendiettekanne teemal „Energiaheinana toodetava päideroo

kasvatamise majanduslik tulem kattetulu meetodil“ konverentsil Agronoomia

2010/2011. (koostamisel) Sakus 10. märtsil 2011.

7.3. Projekti raames ilmunud ning teemaga seotud publikatsioonid

Oper, L., Roosmaa, Ü. 2008. Energiakultuuride otsekulude ja arvestuslike tulude arvestus.

Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine.- Kümnenda konverentsi kogumik. Tartu,

2008, 140 lk

Oper, L., Roosmaa, Ü. Energiakultuuride kalkulaator.-Artikkel Maamajandus.

Oper, L., Vahejõe, K. Ülevaade põllumajanduses toodetavate avalike hüvede hindamisest.

2011. aasta Eesti Majandusteadlaste seltsi aastakonverentsi artiklite kogumik.

Värnik, R. Roheline majandus. 2011. aasta Eesti Majandusteadlaste seltsi aastakonverentsi

artiklite kogumik.

Espenberg, E., Oper, L., Raave, H., Noormets, M. Energiaheinana toodetava päideroo

kasvatamise majanduslik tulem kattetulu meetodil.-Agronoomia 2010/2011. aasta. (lk 215-

221.

Menind, A., Oper, L., Kers, J., Melts I. Preliminary investigation of technological, physical

and economic parameters of herbaceous biomass briquettes. Artikkel avaldamisel kogumikus

Agronomy research

111

KOKKUVÕTE Eestis on taastuvate energiaallikatest toodetud soojus- ja elektrienergia osatähtsus kogu

energiatootmises suurenenud, kuid sellegipoolest jääb bioenergiast toodetud energia osakaal

väiksemaks võrreldes teistest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga.

Eestis on rajatud mitmeid biomassil põhinevaid koostootmisjaamasid, mis toodavad elektri ja

soojuse energiat, kui ka väiksemaid katlamaju, mis ainult sooja energiat toodavad.

Biomassina kasutatakse Eestis peamiselt puiduhaket aga ka rohtset biomassi ning loomset

biomassi. Kuna olemjäätmete kasutamise perspektiivikust hinnatakse Eestis kõrgeks, siis ei

puudu tulevikuperspektiivist ka olmejäätmete kasutamine energia tootmise eesmärgil.

Energiakultuuride kasvatamine on üheks alternatiivseks tegevuseks maaettevõtluse

mitmekesistamisel. Tegevusharu arendamisel võib olla positiivne mõju nii maaelu arengule

kui ka laiemalt regionaalse ja kohaliku arengu võimalustele, energia varustuskindlusele ning

ekspordi- ja tööhõivevõimalustele. Energiakultuuride kasvatamine lisab uusi

teenimisvõimalusi põllumeestele ning avab põllumajandustoodangule uusi turusektoreid.

Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning

sordid, mille kasvatamisest saadav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes

maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale,

kultuuride kasvatamise energiabilanssi ning sotsiaal-majanduslikku mõju.

Energiakultuure saab kasvatada eelkõige nendel põllu- ja rohumaadel, mida toidu tootmiseks

vajalike kultuuride kasvatamisel ei kasutata. Eestis arvestatakse energiakultuuride

kasvatamiseks sobiva maaressursina ca 400 tuhat ha. Maaressursina võetakse arvesse

toetustaotluseta e tinglikult kasutamata põllumajandusmaad ning vaid toetuse eesmärgil

äärmiselt ekstensiivselt majandatavad põllumajandusmaad.

Energiakultuuride kasvatamisel tuleks eelistada mitme-aastaseid rohtseid ning puitkultuure

ühe-aastastele energiakultuuridele, kuna mitme-aastased energiakultuurid ei konkureeri

toidukultuuride kasvatamiseks kasutatavale põllumaale, vaid neid saaks ja tuleks viljeleda

nendel põllumaadel, mis on seni kasutusest väljas või on vaid toetuse saamise eesmärgil

112

ekstensiivselt majandatud. Mitme-aastaste energiakultuuridel on väiksem tööjõu- ja aja

vajadus, väiksem mõju keskkonnale ning ka madalamad tootmiskulud. Uuringus valiti

analüüsitavaks kultuuriks päideroog, mis on osutunud Põhjamaades (Soomes, Rootsis) teiste

kasvatavate kultuuride seas konkurentsivõimeliseks.

Energiakultuuride kasvatamist toetati Euroopa Liidu poolt aastatel 2007-2009, kuid selle

toetamine lõpetati, kuna ei nähtud antud toetuse puhul perspektiivi. Kõige enam maksti

energiakultuuri toetust nimetatud aastatel rapsi kasvatamiseks. Samas on teada, et rapsi

kasvatamine suurtel pindadel ja sageli kahjustab mullaomadusi ning selle taastamine on

kulukas. Tulenevalt sellest asjaolust ja rapsi keerulise muundamise protsessi tõttu kütuseks ei

olnud see tegevus Eesti tingimustes majanduslikult tasuv. Päideroost energiatootmine võib

toimuda kahel viisil: põllult saadava biomassi kasutamisel katelde kütteks või biomassi

kasutamisel biogaasi tootmiseks. Uurimistöös anti majanduslik hinnang päideroo

kasvatamisel mõlema tehnoloogia korral.

Põllumehe otsus energiakultuuride kasvatamise poolt sõltub suuresti sellest, kui tulutoov on

kasvatamine võrreldes teiste põllukultuuride viljelemisega. Tootmiskulude analüüsist selgus,

et päideroo tootmiskulude suurus sõltub tooraine kasutamise otstarbest. Rajamise ja viljeluse

lõpetamise tööoperatsioonidega seotud materjali- ja masintööde kulud on päideroo

kasvatamisel nii energiaheina kui haljasmassi toorme saamise eesmärgil samad. Kasvatades

päideroogu energiaheina tootmise eesmärgil on saagiaasta hooldamise- ja koristuskulud

märkimisväärselt madalamad kui päideroo kasvatamisel haljasmassi tootmiseks. Haljasmassi

suurema saagikuse saavutamiseks on väetamise tarve oluliselt kõrgem ning sellest tulenevalt

on kõrgemad ka hoolduskulud. Koristuskulud on haljasmassi saamise eesmärgil kasvatatud

päiderool kõrgemad, kuna niitmist teostatakse saagi aastal kaks korda.

Energiakultuuride (päideroog, teraviljad, raps, rüps) tootmiskulude võrdleval analüüsimisel

selgus, et energiaheinana kasvatatav päideroog on madalaimate kasvatamisega seotud

kuludega. Biogaasi toormena kasvatatava päideroo kasutusaasta keskmised toomiskulud on

võrreldavad teraviljade ühe tootmistsükli vastavatele kuludele. Kõige suuremad kulutused

materjalile ja masintöödele tehakse õlikultuuride rapsi ja rüpsi kasvatamisel, kuna nende

kultuuride väetise ning taimekaitsevahendite tarvidus on suurem kui teistel kultuuridel.

Päideroo biomassi arvestusliku tulu kalkuleerimisel võeti energiaheinana kasvatatava

päideroo müügihinna aluseks põhu hind. Energiaheinana kasvatatava päideroo kuivaine

113

saagitasemetel 4-9 t/ KA ha korral on aasta keskmine müügitulu võrreldes teiste

põllukultuuride arvestuslike müügituludega madalam, sõltudes ühelt hektarilt müügiks

saadavast suhteliselt madalast toodangukogusest.

Päideroo kasutamine biogaasiks on alles katsetamisjärgus, seepärast ei ole päideroo kui

biogaasi tooraine turuhind välja kujunenud. Päideroo haljasmassi arvestusliku müügihinna

kalkuleerimiseks arvestati tootmisomahinnale juurde lisakulud riski katmiseks ning ettevõtte

kasuminõudlus.

Eesmärgiga võrrelda traditsiooniliste põllumajanduskultuuride ja päideroo kasvatamise

majanduslikku tulemit teostati päideroo ning traditsiooniliste põllukultuuride osas kattetulude

1 ja 2 võrdlus. Tootmistegevuse tulemusnäitaja kattetulu 2 on energiaheinana kasvatataval

päiderool traditsiooniliste põllukultuuridega võrreldes tunduvalt madalam. Kõrgeim kattetulu

kujuneb praeguste hinnatasemete juures talirapsil.

Meil peetakse päideroogu heaks söödataimeks ja soovitatakse seda viljeleda niiskemal ja/või

soostunud mullal. Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi erakorralise professori

Jaanus Paali ettepanekul võiks Eestis sarnaselt Soomele alustada päideroo kasvatamisega

eeskätt jääksoodes. 2005. aasta turbavarude kasutamisega seotud Riigikontrolli auditis

märgitakse turbakaevandamisega rikutud alade mitterahuldavat seisukorda ning kohustatakse

valitsust algatama jääksoode korrastamist. Eestis leiduvate jääksoode pindala ning nende

seisundi täpsustamine on praegu käsil. Senise hinnangu kohaselt on neid 10 000- 15 000 ha.

Ammendunud turbarabades peaks turvas olema kaevandatud nii, et alles on jäänud õhuke,

ebaühtlane vähemalt 10 cm paksune turbalasund. Turbaraba kuivendussüsteemi võib

energiaheina kasvatamiseks jätta endiseks, sest lubatud on lühiajalist üleujutust.

Jääksoode kasutuselevõtt võimaldaks päideroo kasvatamiseks suurendada riigi taastuvenergia

potentsiaali, korrastada inimtegevusega rikutud maastikke, vähendada keskkonna

reostuskoormust (kasutades väetamiseks puhastusseadmete muda, sõnnikut või läga ning

lupjamiseks turba-, puu- või põlevkivituhka), suurendada maapiirkondades tööhõivet ning

võimaldada maaomanikele ja väikeettevõtjatele lisasissetulekut.

Probleemseks võib osutuda biokütuse tarne logistiline teostatavus –energiakultuuri

kasvatavate jäätmaade ja turbaväljade suurtelt pindadelt kogutav hein ei pruugi paikneda

piisavalt lähedal katlamajadele, milles toodetavale soojusele on olemas piisav tarbijaskond.

114

Esmaste ja teiseste andmete analüüsi põhjal võib väita, et päideroo kasvatamine

energiaheinana on Eesti klimaatilisi tingimusi arvestades riskantne ettevõtmine, kuna

biomassi põllult koristamisega kevadel, kui päideroo niiskusesisaldus on madal, võivad

kaasneda suured saagikaod. Perspektiivsemaks võib osutuda päideroo kasvatamine biogaasi

toorme tootmise eesmärgil.

Energiakultuuride kasvatamisele majandusliku hinnangu andmisel põhjapanevaid järeldusi

teha veel ei saa, kuna energiakultuuride kasvatamine on Eestis alles katsetuste järgus ning

katseperiood on olnud lühike. Arvestama peab ka sellega, et katseväljade väike pindala ei

peegelda täpselt suuremale tootmispinnale vastavat tootmistegevust ja selle tulemust

iseloomustavaid näitajaid. Positiivseks teguriks valdkonna uurimisel saab pidada OÜ Starfeldi

poolt päideroo tootmispõllu rajamist, mis tagab tulevikus võrdlevate andmete olemasolu

päideroo kasvatamise kohta Eesti oludes suuremal tootmispinnal.

Biokütuste tootmisele anti hinnang kahe kultuuri näitel, milleks olid põlluhein loodusliku

heinana ja päideroog energiaheinana. Selleks, et anda majanduslik hinnang biokütuse

tootmisele rohtsest biomassist, selgitati, millistest etappidest koosneb biokütuste tootmise

ahel. Tootmisahela esimeseks etapiks on biomassi tootmine, järgmiseks etapiks on biomassi

transportimine. Rohtse biomassi transportimisel tuleb arvestada selle biomassi liigi

eripäradega. Kolmandaks etapiks on biomassi töötlemine biokütuseks, mida antud töös uuriti

briketeerimise näitel.

Analüüsi põhjal selgitati biokütuse tootmise kulukomponendid ja selgitati meetodeid, kuidas

kulusid on võimalik erinevatel biokütuse etappidel arvestada, kuna ühtset arvestusmeetodit

rakendada ei saa.

Loodusliku heina ja energiaheina tootmisel päideroo tootmiskulud hektari kohta oli kõrgemad

kui looduslikul heinal, tänu sellele, et looduslikul heinal tootmiseks oli ainult niitmine ja

biomassi koristamine põllult. Arvestades kultuuride saagikust (kuivaine tonni ühelt hektarilt)

selgus, et tootmiskulud on kuivaine tonni kohta praktiliselt võrdsed.

Transpordikulude arvestuse põhjal võib järeldada, et veokulud ei moodusta nii suurt

osatähtsust biokütuste tootmisahelas, kuigi tegemist on väga mahuka, kuid samas kaalu järgi

väikse koormaga. Olulist rolli transpordikulude kujunemisel mängib veokaugus, sest kauguse

suurenemisega rohtse biomassi transportimine kallineb. Soome arvutuste järgi rentaabel

kaugus on 60 kilomeetrit.

115

Nii põlluheina kui ka päideroo biomassi töötlemise katsete käigus selgus, et kulud

briketeerimisele on sarnased. Biokütuste labori andmete põhjal briketeerimisel suuremad

kulukomponendid on materjalikulud ja arvestuslik tööjõukulu.

Brikettide tootmisel moodustavad töötlemiskulud tootmiskuludest põhilise osa.

Biokütuse briketeerimise tootmisomahindade analüüsi põhjal võib öelda, et loodusliku

rohumaadelt saadavast heinast on võimalik toota odavamat briketti kui spetsiaalselt

energiakultuurina kasvatatavast päideroo biomassist. Kuna just looduslike ja poollooduslike

rohumaade biomassi ei kasutata loomasöödana ning see jääb põldudele seisma, siis tuleks

briketeerimisel kaaluda esmalt selle rohtse biomassi ressursi kasutusele võtmist.

Energiakultuuride tootmise tasuvusuuringu raames valmis kalkulaator energiakultuuride

kasvatamise otsekulude ja arvestuslike tulude kalkuleerimiseks (www.agri.ee/energia).

Eelkõige põllumehele suunatud kalkulaator annab selle kasutajale ülevaate vajalikest

tööoperatsioonidest erinevate energiakultuuride kasvatamisel. Sobiva kultuuri valimiseks on

võimalik teostada võrdlusarvutusi erinevate kultuuride erinevate tööoperatsioonide

maksumuste kohta. Lisaks võrdlusandmetele kasvatamisega seotud kulude ja tulude kohta on

kalkulaator ka infoallikaks toodangu müügihindade ja pindalapõhiste toetuste määrade osas.

Kalkulaator on koostatud koostöös EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, Eesti

Maaviljeluse Instituudi, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadurite ning infotehnoloogia firmaga

AS Piksel.

Ettepanekud bioenergia valdkonna arendamiseks:

1) Bioenergia valdkonna toetusmeetmete väljatöötamisel tuleks selgelt läbi mõelda,

kuidas oleks võimalik bioenergia valdkonna arengule kaasa aidata nii, et see areng ei

omaks negatiivset mõju keskkonnale või sotsiaalvaldkonnale, et ei korduks

situatsioon, kus energiakultuuride toetamisel toetati kõige enam rapsi, millel pole

energiakultuurina perspektiivi Eesti tingimustes.

2) Järjepidevuse ja selguse puudumine bioenergia valdkonda puudutavas seadusandluses

ning valdkonna toetamisel pärsib oluliselt bioenergia alase ettevõtluse arengut ning ei

anna investoritele kindlustunnet investeeringute tegemisel. Seega on nii

toetusmeetmete kui ka seadusandluse järjepidevus oluliseks aspektiks bioenergia

valdkonna edasisel arengul.

116

3) Bioenergiat tootva ettevõtte toetamisel tuleks arvestada kõiki biokütuse tootmise ja

kasutamisega seotud ahela lülisid, see tähendab, et toetusmeetmete väljatöötamisel

tuleks arvestada nii biomassi kasvataja, biokütuste tootja ka logistilise lüli ja biokütuse

tarbijaga.

4) Ankeetküsitlusele vastanud eksperdid pidasid ühistegevuse rolli bioenergia valdkonna

arendamisel äärmiselt tähtsaks. Seega võib ühistegevusel olla suurem piirkondlik

positiivne mõju. Selleks, et aidata ettevõtjatel otsust langetada piirkondlikul tasandil,

tuleks välja töötada nn juhendmaterjalid või edulugude tutvustused. Samuti võiks luua

ettevõtjate koolitamissüsteemi biokütuste valdkonnas. Selline tegevus aitaks kaasa

ettevõtjate kompetentsi tõstmisele.

5) Olenemata asjaolust, et biometanooli ja bioetanooli tootmist ja kasutamist ei hinnata

hetkel perspektiivikamateks biokütusteks Eesti tingimustes, tuleks siiski nende

uurimist ja arendamist jätkata. Kuigi uued tehnoloogiad on kallid, tuleks leida sobiv

lahendus ja sobiv biokütus, mis eeldab erinevate biokütuste edasist uurimist. Seega

tuleks erinevate biokütuste uurimis- ja arendustegevust ka edaspidi toetada, et

selgitada tehnoloogiliselt ja majanduslikult tulemuslikumad lahendused biokütuste

tootmisel ja kasutamisel.

6) Energiakultuuride kalkulaator on esimeseks katseks varustada ettevõtjat

informatsiooniga kasvatamise arvestuslike kulude ja tulude kohta. Eelkõige

põllumehele suunatud kalkulaator annab selle kasutajale ülevaate vajalikest

tööoperatsioonidest erinevate energiakultuuride kasvatamisel. Sobiva kultuuri

valimiseks on võimalik teostada võrdlusarvutusi erinevate kultuuride erinevate

tööoperatsioonide maksumuste kohta. Lisaks võrdlusandmetele kasvatamisega seotud

kulude ja tulude kohta on kalkulaator ka infoallikaks toodangu müügihindade ja

pindalapõhiste toetuste määrade osas.

Kalkulaatori tutvustamine messidel, koolitustel on näidanud, et kalkulaatorit on raske

Põllumajandusministeeriumi kodulehelt üles leida, samas huvi kalkulatsioonide

teostamiseks on põllumajandustootjatel olemas.

Energiakultuuride kasvatamisest parema ülevaate andmiseks tuleks veebirakenduse

haldajatel, kelleks on 2008. aastal olnud Põllumajandusministeerium, kalkulaatorit

pidevalt uuendada ja täiendada. Igal aastal tuleks uuendada fikseeritud andmeid

sisendite maksumuse ja hindade kohta.

118

LISAD

119

Lisa 1.

Vallavalitsuste majandusspetsialistide küsitlus 2007. aastal

Vald:

Maakond:

1. Andmed valla maakasutuse kohta:

Põllumajandus

maa, ha

Metsamaa, ha

Kasutusest väljas

olev

põllumajandusmaa,

ha

Kasutusest väljas

olev metsamaa,

ha

Vaba maa

energiakultuuri

de

kasvatamiseks

(hinnang), ha

2. Kas vallas on ettevõtteid, mis tegelevad energiakultuuride* kasvatamisega? Kui jah, siis

palun märkige ettevõtete nimed tabelisse.

Energiakultuuride kasvatamisega

tegelev ettevõtte nimi

Kasvatatav

energiakultuur

Energiakultuuri ligikaudne

kasvatamise pind (ha)

*energiakultuurid:

1. biomassikultuurid:

puittaimed: paju, hübriidhaab, paplid, lepad;

energiahein: a) mitme-aastased energiaheinakultuurid: päideroog, ida-

kitsehernes e galeega, roog-aruhein;

b) üheaastased energiaheinakultuurid: liblikõielised

vahekultuurid, kiukanep, tera

2. õlikultuurid: raps ja rüps, õlilina, valge sinep, tuder,

3. etanoolikultuurid: teravili, kartul, peet, vili

3. Kas vallas on ettevõtteid, mis tegelevad bioenergeetilise toorme väärindamisega?

Energiakultuuride väärindamisega tegelevad

ettevõtte nimi

Bioenergeetiline toore

120

4. Kas vallas on energiakultuuride kasvatamisest huvitatud ettevõtjaid/ ettevõtteid?

Ettevõtte nimi Planeeritav kultuur

5. Kas vallas on bioenergia tootmisest huvitatud ettevõtjaid/ ettevõtteid?

Ettevõtte nimi Bioenergeetiline toore

6. Kas ettevõtjad on pöördunud valla poole, et saada teavet energiakultuuride kasvatamisest ja

kasutamisest? (Palun märkige ristiga õige variant!)

Kasvatamise küsimustes Kasutamise küsimustes

Ei ole pöördutud

1-5 ettevõtjat

6-10 ettevõtjat

üle 10 ettevõtja

7. Kas ja kuidas on kajastatud valla arengudokumentides (arengukava, jäätmekava jms)

taastuvenergia temaatika? Jah/ Ei (Kui jah, siis millistes dokumentides on kajastatud?

Vastus:..

8. Kuidas toetab ja suunab vald taastuvenergia arengut?

Kommentaarid

Vastus:..

9. Millistel energiakultuuridega seotud teemadel vajaks vald rohkem teavet?

Vastus:..

Vastaja nimi:

amet:

kontakt telefon:

e-mail:

Täname!

121

Vastanud vallad maakonniti

Valdasid

kokku

Vastanuid % (vastanud

valdade %

maakonna valdade

arvust)

Harjumaa 18 6 33

Hiiumaa 4 2 50

Ida-Virumaa 16 6 38

Jõgevamaa 10 4 40

Järvamaa 11 5 45

Läänemaa 11 9 82

Lääne-Virumaa 13 8 62

Põlvamaa 13 6 46

Pärnumaa 17 9 53

Raplamaa 10 6 60

Saaremaa 15 5 33

Tartumaa 19 7 37

Valgamaa 11 5 45

Viljandimaa 12 6 50

Võrumaa 12 5 42

Vastajate arv

Saadetud 193

Vastajaid kirjana e-mailiga kokku

35 54 89

Küsimuste vastused

Kokku Jah Ei

2. Kas vallas on energiakultuuride kasvatamisega tegelevaid ettevõtteid 42 33 9

3. Kas vallas on ettevõtteid, mis tegelevad bioenergeetilise toorme

väärindamisega? 30 9 21

4. Kas ettevõtjad on pöördunud valla poole , et saada teavet

energiakultuuride kasvatamisest ja kasutamisest? 66 15 51

5. Kas vallas on energiakultuuride kasvatamisest huvitatud

ettevõtjaid/ettevõtteid? 31 13 18

6. Kas vallas on bioenergia tootmisest huvitatud ettevõtjaid/ettevõtteid? 31 15 16

7. Kas ja millal on vald huvitatud taastuvenergia valdkonna arendamisest? 63 42 21

8. Kas ja kuidas on valla arengudokumentides kajastatud taastuvenergia

temaatika? 67 24 43

9. Kas vald suunab taastuvenergia arengut? 54 26 28

10. Kas vald vajaks energiakultuuridega seotud teemadel rohkem teavet? 34 28 6

122

Hinnang valla maaressursile

Vald

Kasutusest väljas olev

põllumajandusmaa

Kasutusest väljas olev

metsamaa

Vaba maa energiakultuuride

kasvatamiseks

Vihula 247

100

300

Mikitamäe 259 51 1000

Paistu 600 800 500

Alatskivi 900 100 100

Saarde 300 500

Lüganuse 209 344

Käina 150 1180 150

Meremäe 100 2000

Räpina 1800 500 1500

Kihelkonna 1200 2600

Kärla 300 500 300

Toila 400 60 200

Lasva 150 150

Jõelähtme 300

Vara 300 200 100

Kullamaa 170 170

Tori 2000 1500 1000

Võnnu 132 100

Tõlliste 592 376 100

Viru-Nigula 2500

Emmaste 753 1525

Abja 500 1500 700

Antsla 90 50

Avinurme 500 1000 500

Halliste 500 1000 500

Imavere 267

Juuru 1000

Järva-Jaani 217 300 200

Kadrina 1500

Karksi 1535

Karula 403 1059

Kehtna 2467

Kolgajaani 689 1184 700

Kõue 500 500

Laheda 20

Leisi 1000 5000 1000

Martna 494 1218 2000

Nõva 40

Rae 800 700 200

Rakke 800

Rannu 50 100

Rapla 900

Ridala 3279 3296 1081

Roosnaalliku 600 600 400

Rõngu 70 46 60

Saare 500 200

Surju 360 200 400

Taebla 128 1980 650

Tamsalu 35 35

Tootsi 19

Torma 200 300

Tähtvere 700

Vigala 1200 2700

Õru 200 50 100

KOKKU 31150 32509 20781

123

Lisa 2.

Küsitlus „Bioenergia tootmise võimaluste ja takistused Eestis“

KÜSITLUS BIOENERGIA TOOTMISE JA KASUTAMISE VÕIMALUSTE JA TAKISTUSTE KOHTA EESTIS

Veebruar 2011

Lugupeetud vastaja!

Palume Teil osaleda projekti „Energiakultuuride kasvatamise majanduslik hinnang“ ja magistritöö

„Bioenergia tootmise ja kasutamise võimalused ja takistused Eestis“ raames läbiviidavas bioenergia

tootmise ja kasutamisega seotud võimaluste ja takistuste uuringus. Uuringut viib läbi Eesti

Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut.

Uuringus osalemine on täielikult anonüümne – tulemusi analüüsitakse statistiliselt ja kasutatakse

ainult koondatud kujul ega seostata konkreetse vastajaga.

Kui soovite kokkuvõtet ankeetküsitluse tulemustest oma e-posti aadressile, võtke palun ühendust

kontaktisikutega.

Täname Teid meeldiva koostöö eest!

Liis Oper, lektor, [email protected], tel. 52 06 703

Jaana Prants, magistrant, [email protected], tel. 58 404 839

Majandus- ja sotsiaalinstituut

Eesti Maaülikool

Kreutzwaldi 1

Tartu 51014

124

1. Biomassi tootmise ressursid, biomassi energiaks muundamise tehnoloogiad ja biokütuse liigid

1.1. Milliseid taastuva energiaallika liike peate potentsiaalseimateks Eestis aastani 2020?

Seda

kindlasti Pigem seda

Ei tea, raske öelda

Seda pigem mitte

Seda kindlasti

mitte

Biomass ja biokütused ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Päikeseenergia ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Tuuleenergia ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Hüdroenergia ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

1.2. Milliseid biomassi ressursside liike peate kõige perspektiivikamateks Eestis aastani 2020?

Seda



Seda pigem mitte

Seda kindlasti

mitte

Energiakultuuridena kasvatatavad puittaimed

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Energiakultuuridena kasvatatavad põllukultuurid

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Metsaraie ning puidutööstuse jäätmed

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Biolagunevad tööstus- ja olmejäätmed

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Põllumajandustootmise bioorgaaniline jääk (sõnnik, põhk)

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

1.3. Kas Eestis on biomassi tootmiseks (energiakultuuride kasvatamiseks) olemas potentsiaalne maaressurss?

Jah,

kindlasti Pigem jah


Pigem mitte

See kindlasti

mitte

Potentsiaalse maaressursi olemasolu

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

125

1.4. Millised järgnevad maaressursi liigid omavad Teie hinnangul suurimat potentsiaali biomassi tootmiseks (kasvatamiseks) Eestis aastani 2020?

Seda



Seda pigem mitte

Seda kindlasti

mitte

Kõrge produktiivsusega põllumajandusmaa

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Madala produktiivsusega põllumajandusmaa

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Metsamaa ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Jäätmaa ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

1.5. Millistel maadel kasvatatava biomassi kasutusele võtmist tuleks kompenseerida lisatoetustega Eestis aastani 2020?

Sellel

kindlasti Pigem sellel


Sellel pigem mitte

Sellel kindlasti

mitte

Kõrge produktiivsusega põllumajandusmaa

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Madala produktiivsusega põllumajandusmaa

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Metsamaa ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Jäätmaa ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

1.6. Millised energiakultuuri liigid võiksid olla Eesti tingimustes kasvatamiseks perspektiivikaimad aastani 2020?

See

kindlasti Pigem

see


See pigem mitte

See kindlasti

mitte

Õlikultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep)

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Tärklise / suhkrurikkad kultuurid (teraviljad, mais, lupiin, kartul, maapirn, suhkrupeet)

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Kiirekasvulised puitkultuurid, sh paju, hübriidhaab, pappel, lepp

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Rohtsed energiakultuurid ning looduslikud heintaimed, sh päideroog, roog-aruhein, põldtimut, harilik kerahein, ohtetu luste, ida-kitsehernes, siidpööris

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

126

1.7. Teie poolt valitud energiakultuuride grupist punktis 1.6., nimetage kõige suurema potentsiaaliga energiakultuur (nt energiapaju, maapirn) Eesti tingimustes? ..........................................................................................................

1.8. Millised energiaks muundamise viisid võiksid olla potentsiaalseimad põllumajandustootmisest tekkiva biomassi jaoks Eestis aastani 2020?

1.9. Milline biokütuse tootmine võiks olla praegustes oludes investeeringute mahukaim

Eestis?

Biomassist toodetud tahke kütus ☐

Biogaas ☐

Bioõli (biodiiselkütus) ☐

Biometanool ☐

Bioetanool ☐

1.10. Millised biokütuse liigid vajaksid edasist uurimis- ja arendustööd erinevate asutuste ja ülikoolide poolt Eestis aastani 2020?

See kindlasti

Pigem see


See pigem mitte

See kindlasti

mitte

Biomassist toodetud tahke kütus ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Biogaas ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Bioõli (biodiiselkütus) ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Biometanool ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Bioetanool ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

2. Majandusvaldkonnaga seotud aspektid bioenergia tootmisel ja kasutamisel

1 Biomassi ja orgaaniliste jäätmete anaeroobne käitlemine;

2 Biomassi toorme ümbertöötlemine otsepõletamisel soojusenergiaks;

3 Õli (nt rapsiõli) ümbertöötlemine biokütuseks;

4 Hüdrolüüsi produktide muutmine alkoholiks;

5 Tahke kütuse muundamine gaasiks, kondenseeritavateks aurudeks ja tahmaks, st puhta süsiniku osakesteks;

See kindlasti

Pigem see


See pigem mitte

See kindlasti

mitte

Anaeroobne kääritamine (biogaas)1 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Põletamine (soojus)2 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Põletamine (soojuse ja elektri koostootmine) ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Esterdamine (biodiisel)3 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Fermentatsioon (bioetanool)4 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

Pürolüüs (bioõli, söegaas)5 ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

127

2.1. Kas olete nõus alljärgnevate väidetega?

Jah

Pigem jah

Pigem ei Ei Ei oska öelda

1. Teiste taastuvate energialiikide arendamist (näiteks tuuleenergia) eelistatakse bioenergia arendamisele

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

2. Biomassi tootmine konkureerib vältimatult toiduainetootmisega vajamineva maaressurssi pärast

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

3. Bioenergia tootmise ja kasutamise kompetents on ettevõtjatel olemas

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

4. Biokütus on perspektiivne ekspordiartikkel

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

5. Potentsiaalset biomassi kogust bioenergia tootmiseks hinnatakse olemasolevast suuremaks

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

6. Bioenergia tootmine toetab uute ettevõtete (ka ühisfirmade) loomist

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

7. Ühistegevus bioenergia tootmisel on oluline

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

8. Bioenergia tootmise ja kasutamise majanduslik tulukus on raskesti prognoositav

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

9. Biomassile on turg ja turustamise võimalused olemas

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

10. Puit ja turvas on bioenergia tootmisel majanduslikult tasuvamad kui põllukultuurid

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

11. Kõrged bioenergia toorme hinnad muudavad bioenergia projektid majanduslikult vähetasuvaks

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

12. Sobivad transpordi ja ladustamise vahendid on biomassi jaoks olemas

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

13. Bioenergia valdkonna arengut pärsib biomassi pakkumise hooajalisus

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

14. Milliste alljärgnevate energiakultuuride kasvatamisel on suur oht kahjustada pöördumatult mullaomadusi: a) õlikultuurid;

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

15. b) suhkru- ja tärkliserikkad kultuurid; ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

16. c) rohtsed energiakultuurid; ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

17. d) kiirekasvulised puitkultuurid. ☐ ☐ ☐ ☐ ☐

18. Väikesed alevikud ja asumid ei ole võimelised investeerima bioenergia tootmistehnoloogiasse

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

19. Pangad annavad meelsasti laenu uue tegevuse alustamiseks bioenergia valdkonnas

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

128

20. Bioenergia valdkonnaga seotud toetuste taotlemine ja nende menetlemine on aeganõudev ja keeruline

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

21. Bioenergia valdkonna arenguks on riigipoosleid rahalisi toetusi piisavalt

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

22. Bioenergia valdkonnas puuduvad Eestis pikaajalised näidisprojektid

☐ ☐ ☐ ☐ ☐

2.2. Milliseid bioenergia tootmisega kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid majandusaspekte soovite veel lisada?

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

……………………………

3. Vastaja üldandmed

3.1. Kas Te olete …

Teadlane ☐

Ametnik ☐

Ettevõtja/arendaja ☐

3.2. Kui kaua (mitu aastat) olete bioenergia valdkonnaga seotud olnud (läbi uuringute,

ettevõtluse ja/või ametikoha)? … aastat.

Täname Teid vastuste eest!

129

Lisa 3.

Päideroog energiaheinana materjalikulud 2007. aasta hinnatasemetel

RAJAMISAASTA MATERJALIKULU

Tööoperatsioon Materjali nimetus Materjali kulunorm

Ühik Kasutusaeg

Materjali hind (käibemaksuga)

Materjali maksumus

kr/ l, kg kr/ha

Taimiku hävitamine

Roundup Classic 8 l/ha Rajamisel (eelneva aasta sept.)

100 800

Külvamine Seemnesort Pedja 20 kg/ha aprilli lõpp- mai algus

117 2340

Umbrohutõrje MCPA 1,5 l/ha külviaastal (mais)

88 132

Väetamine Kemira Power 20-5-15

200 kg/ha külviaasta juunis

5,4 1080

Rajamisaasta materjalikulu kr/ha

4352

SAAGIAASTA MATERJALIKULU


Ühik Kasutusaeg


Materjali maksumus

kr/ l, kg kr/ha

Pressimine Võrk sidumiseks 0,17 rulli/ha (2000m*1,23m)

vahetult peale niitmist

1500 250

Väetamine Ammooniumnitraat

220 kg/ha juunis

4,05 891

Ühe saagiaasta materjalikulu kr/ha

1141

VILJELUSE LÕPETAMISE AASTA MATERJALIKULU


Ühik Kasutusaeg


Materjali maksumus

kr/ l, kg kr/ha

Pressimine Võrk sidumiseks 0,17 rulli/ha (2000m*1,23m)

vahetult peale niitmist

1500 250

Taimiku hävitamine

Roundup Classic 8 l/ha Viljeluse lõpetamine (juuni algus)

100 800

Viljeluse lõpetamise materjalikulu kr/ha

1050

Allikas: autori koostatud agrotehnoloogiliste kaartide põhjal

130

Lisa 4.

Päideroog energiaheinana masinkulud 2007. ja 2008. aastal

RAJAMISAASTA MASINKULU

Tööoperatsioon Masinagregaat Tootlikkus Töötund Masinkulu Teenus

ha/h kr/h kr/ha kr/ha

Eelneva taimiku hävitamine 100 kW traktor+18-meetrine taimekaitseprits 6 750 125 122

Künnieelne koorimine 180kW traktor+5-meetrine rullrandaal 1 600 600 425

Künd 180kW traktor+5-hõlmaline pöördader 1 550 550 536

Kultiveerimine 180kW traktor+8-meetrine lausharimiskultivaator 2,5 450 180 350

Kivikoristus 100kW traktor+UKP-0,7 1 450 450 450

Külv 100kW traktor+4-meetrine kombikülvik 1,5 500 333 410

Umbrohutõrje 100 kW traktor+18-meetrine taimekaitseprits 6 750 125 135

Min. väetise laotamine 100kW traktor+24-pneumolaotur 135 135

Rajamisaasta masinkulu kokku 2007. aastal 2498 2563

SAAGIAASTA MASINKULU, kr aasta kohta

Niitmine ja vaalutamine 180 kW traktor+4 m muljurniiduk 2 600 300 360

Pressimine 100 kW traktor+rullpress 2 800 400 320

Massi transport tarbijale Traktor+metsaveohaagis tõstukiga 1 450 450 450


Ühe saagiaasta masinkulu kokku 2007. aastal 1285 1265

VILJELUSE LÕPETAMISE AASTA MASINKULU


Pressimine 100 kW traktor+rullpress 2 800 400 320

Massi transport tarbijale Traktor+metsaveohaagis tõstukiga 1 450 450 450

Taimiku hävitamine 100 kW traktor+18-meetrine taimekaitseprits 6 750 125 122


Viljeluse lõpetamise aasta masinkulu kokku 2007. aastal 1825 1788


131

Lisa 5.

Päideroog toorainena biogaasi tootmiseks materjalikulud

RAJAMISAASTA MATERJALIKULU

Tööoperatsioon Materjali nimetus Materjali kulunorm Ühik Kasutusaeg


kr/l,kg

Materjali maksumus

kr/ha

Taimiku hävitamine Roundup Classic 8 l/ha

rajamisel (eelneva aasta sept.) 100 800

Külvamine Seemnesort Pedja 20 kg/ha aprilli lõpp - mai algus 117 2340

Umbrohutõrje MCPA 1,5 l/ha külviaasta mais 88 132

Väetamine Kemira Power 20-5-15 200 kg/ha külviaasta juunis 5,4 1080

Rajamisaasta materjalikulu kokku 4352

SAAGIAASTA MATERJALIKULU

Väetamine Kemira Power 20-5-15 600 kg/ha

üks nädal pärast rohukasvu algust (aprilli lõpp - mai algus) 5,4 3240


üks nädal pärast esimest niidet (juuli algus) 5,4 2160

Ühe saagiaasta materjalikulu kokku 5400

VILJELUSE LÕPETAMISE AASTA MATERJALIKULU


üks nädal pärast rohukasvu algust (aprilli lõpp - mai algus) 5,4 3240

Taimiku hävitamine Roundup Classic 8 l/ha

20 päeva pärast niitmist (juuli algus) 100 800

Viljeluse lõpetamise materjalikulu kr/ha 4040


132

Lisa 6.

Päideroog toorainena biogaasi tootmiseks masinkulud

RAJAMISAASTA MASINKULU

Tööoperatsioon Masinagregaat Tootlikkus Töötund Masinkulu Teenus

Ha/h Kr/h Kr/ha kr/ha


Künnieelne koorimine 180kW traktor+5-meetrine rullrandaal 1 600 600 425


Kultiveerimine 180kW traktor+8-meetrine lausharimiskultivaator 2,5 450 180 350

Kivikoristus 100kW traktor+UKP-0,7 1 450 450 450

Külv 100kW traktor+4-meetrine kombikülvik 1,5 500 333 410

Umbrohutõrje 100 kW traktor+18-meetrine taimekaitseprits 6 750 125 135


1.niide

Liikurniiduk /muljurniiduk 63 kw , töölaius 4 m 2 600 300 300

Rajamisaasta masinkulu kokku 2007.aasta hinnatasemetel 2798 2863

SAAGIAASTA HOOLDUSKULU



Saagiaasta hoolduskulu kokku 2007.aasta hinnatasemetel 270 270

SAAGIAASTA KORISTUSKULU

1. Niide 180 kW traktor+4 m muljurniiduk 2 600 300 360

Massi kogumine ja hekseldamine Haagiskogur 1 1000 1000 1000

Massi transport tarbijale 1 450 450 450

2. Niide 180 kW traktor+4 m muljurniiduk 2 600 300 360



Saagiaasta koristuskulu kokku 2007.aasta hinnatasemetel 3500 3620

VILJELUSE LÕPETAMISE AASTA MASINKULU







Viljeluse lõpetamise aasta masinkulu kokku 2007.aasta hinnatasemetel 2560 2603


133

Lisa 7.

Energiakultuuride kattetulu 2007. aasta hinnatasemetel

Päideroog energiaheinaks

Päideroog biogaasiks

Rukis Kaer Tritikale Taliraps Suviraps Talirüps Suvirüps

Toodang

Saak (põhk) t KA /ha 3,9 7,5 4,5 8,0 2,5 2,5 2,5 1,5

Saak (haljasmass, tera, õliseeme) t/ha

40 5,0 4,0 7,0 3,0 2,50 3,0 2,2

Saagi müügihind (põhk) kr/t 650 650 650 650 650 650 650 650

Saagi müügihind (tera, haljasmass) kr/t

220 2700 2176 2546 5225 5225 4798 4798

Kogutoodangu väärtus kr/ha 2535 8800 18375 11629 23022 17300 14688 16019 11531

Materjalikulud kokku kr/ha 1349 5423 3256 3679 3807 6812 6643 5572 6199

Kattetulu 1 kr/ha 1186 3377 15119 7950 19215 10488 8045 10447 5332

Masinkulud kokku kr/ha 1402 2619 6131 6066 7094 5299 5479 5174 5479

Kattetulu 2 kr/ha -216 758 8988 1884 12121 5189 2566 5273 -147


134

Lisa 8.

Biomassi tootmiskulud 2010-2011 hinnatasemel

Loodusliku

rohumaa

biomass

Päideroog

energiaheinana

Saagikus, tKA/ha 3,1 8,6

Materjalikulud, €/ha

Rajamisaasta

Taimiku hävitamine x 1320,6

Külvamine x 1999,6

Umbrohutõrje x 143,8

Väetamine (kompleks väetis) x 1431,7

Saagiaasta

Rullimine (võrk sidumiseks) 211 211,4

Väetamine (N-väetis) x 1190,4

Kasutusaasta keskmine materjalikulu, €/ha 211 1891,4

Masinkulu, €/ha

Rajamisaasta

Tüü randaalimine x 282,0

Kündmine x 881,1

Kultiveerimine x 235,0

Kivide koristamine x 179,9

Libistamine x 56,0

Väetise vedu ja külvamine x 136,0

Seemne vedu ja külvamine x 302,0

Rullimine x 132,1

Heina niitmine x 291,0

Kaarutamine x 213,0

Vaalutamine x 176,0

Heina pallimine x 215,9

Pallide äravedu x 81,0

Saagiaasta ,0

Väetise vedu ja külvamine x 136,0

Niitmine muljurniidukiga 291,03 291,0

Kaarutamine 212,95 213,0

Vaalutamine 176,02 176,0

Heina pallimine 215,92 979,9

Pallide äravedu 81,05 367,5

Kasutusaasta keskmine masinkulu, kr/ha 976,97 2481,6

Tootmiskulud aastas, kr/ha 1188,36 4372,9

Üldkulud aastas, kr/ha 178,21 655,9

Biomassi tootmiskulud kokku aastas, kr/ha 1366,57 5029,0

Tootmiskulud ühe KA tonni kohta, kr/tKA 440,76 584,7

Tootmiskulud ühe KA kilogrammi kohta,

kr/kgKA 0,44 0,59

Allikas: Agrotehnoloogilised kaardid, Kattetulu arvutuste..., Farm..., Baltic..., Jõgeva Sordiaretuse...

135

Lisa 9.

Briketeerimissüsteemi Weima C 150 põhivara kulum

Masinad, seadmed

Soetus-maksumus, kr (KM-ta)

Kasutus-aastad

Põhivara kulum kasutusaasta kohta, kr/a

Töötundide arv aastas, h/a

Põhivara kulum ühe töötunni kohta, kr/h

Põhivara kasutus päevas, h/p

Põhivara maksumus päevas, kr/p

Brikett päevas, kgKA/p

Põhivara kulum toodanguühiku kohta, kr/kgKA

Biomassi purusti RS06

34000 7

4857 1500 0,2070 6

3,24 600

0,03

Kolbpress Weima C 150

220617 7

31517 3750 0,5371 15

8,40 600

0,21

Tigutransportöör (100 mm) Himel Typ FS 102, 4m

9584 7

1369 1500 0,0583 6

0,91 600

0,01

Tõstuk Avant 320S

141863 10

14186 250 3,6267 1

56,75 600

0,09

Kokku 406063

51929

0,35

Allikas: Briketeerimisseadmete maksumus EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

Lisa

9

136

Lisa 10.

Briketeerimissüsteemi Weima C 150 materjalikulu

Loodusliku rohumaa biomass Päideroog energiaheinana

Masinad, seadmed

Nimetus, tööoperatsioon

Erinevate tööoperatsioonide energia tarve, kWh/kgKA

Kütusekulu ühes töötunnis, l/h

Erinevate tööoperatsioonide energia tarve, kWh/kgKA

Kütusekulu ühes töötunnis, l/h

Biomassi purusti Purusti RS06 põhu ja rohtse massi purustamiseks

0,0200 x 0,0138 x

Kolbpress Tselluloosi rikaste materjalide pressimiseks, briketteerimiseks, Weima C 150

0,1438 x 0,1461 x

Tigutransportöör (100 mm)

Himel Typ FS 102, 4m 0,0115 x 0,0115 x

Tõstuk Avant 320S x 3,0000 x 3,0000

Energiatarve kokku, kWh/kgKA 0,1753 x 0,1714 x

Energiatarve 1 töötunnis, kWh/h 7,0120 x 6,8560 x

Energia hind, kr/kWh 1,11 x 1,11 x

Energia maksumus, kr/h 7,75 x 7,58 x

Kütuse (diisel) hind, kr/l x 12,27 x 12,27

Kütuse maksumus, kr/h x 36,80 x 36,80

Materjalikulu kokku, kr/h 44,55 44,38

Allikas: Briketeerimisseadmete energiatarve ja kütusekulu EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

137

Lisa 11.

Biomassi töötlemiskulud

Loodusliku

rohumaa biomass Päideroog

energiaheinana

Masinkulu töötunnis, kr/h 13,85 13,85

Tööjõukulu töötunnis, kr/h 48,07 48,07

Materjalikulu, kr/h 44,55 44,38

Hooldus- ja remondikulud (2,5%), kr/h

0,35 0,35

Töötlemiskulud, kr/h 106,81 106,64

Üldkulud (15%), kr/h 16,02 16,00

Töötlemiskulud kokku, kr/h 122,83 122,67

Töötlemiskulud kokku ühe KA kilogrammi kohta, kr/kgKA

3,07 3,07

Töötlemiskulud kokku ühe KA tonni kohta, kr/tKA

3070,96 3065,95

Allikas: Autori poolt tehtud arvutused EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

138

Lisa 12.

Biokütuse (briketi) tootmisomahind

Loodusliku

rohumaa hein Päideroog

energiaheinana

Biomassi tootmiskulud KA kilogrammi kohta, kr/kgKA

0,44 0,59

Transpordikulu KA kilogrammi vedamisel (10 km), kr/kgKA

0,02 0,02

Töötlemiskulud kokku KA kg, kr/kgKA 3,07 3,07

Biokütuse tootmiskulud, kr/kgKA 3,53 3,67

Toodang, kgKA 1,00 1,00

Tootmisomahind, kr/kgKA 3,53 3,67

Tootmisomahind, kr/tKA 3529 3668

Toodangu energiasisaldus, MWh/tKA 5,2300 5,2700


Ühe energiaühiku maksumus, kr/kWh

0,67 0,70

Kogutoodangu potentsiaalne energiakogus aastas, MWh/a 784,50 790,50

Allikas: Autori poolt tehtud arvutused EMÜ Tehnikainstituudi Biokütuste labori andmete põhjal

ENERGIAKULTUURIDE (PÄIDEROO) KASVATAMISE JA …energiamajanduse arengukava eesmärgiga tagada pidev...

Documents

Transcript of ENERGIAKULTUURIDE (PÄIDEROO) KASVATAMISE JA …energiamajanduse arengukava eesmärgiga tagada pidev...