Ene-Margit Tiit,

Tartu Ülikool, Statistikaamet

Kas me tõesti sureme välja? Pilk taha ja ette

Õppimisealiste noorte arv aastail 2010—2035. Legendid ja tegelikkus

Vaene pensionär ja toimetulev vanapaar

Immigratsiooni ohtudest ja hüvedest. Kas meie lapsed peavad pensioni maksma meie abilistele?

Tööpuudus vs tööjõupuudus. Lapsehoidjad ja torujürid koju!

Aus ülestunnistus – kõik andmed vajavad kontrollimist rahvaloendusel

2

Ettekandes kasutatavad andmed pärinevad põhiliselt Statistikaameti kodulehelt http://pub.stat.ee/

3

See pealkiri pärineb ―Postimehe‖ lühiteatest, mille sisuks oli nending, et 2010. aastal oli Eestis SA esialgse hinnangu kohaselt absoluutne iive -5 ja iibekordaja 1000 elaniku kohta oli -0,04, ehk surmajuhte oli 5 võrra rohkem kui sünde.

Naljakas küll, väljasuremise teema on ajakirjanike ja mõtisklejate teemaderingi tõusnud just nüüd, kui me hakkame demograafilisest august välja ronima.

5

-10000

-8000

-6000

-4000

-2000

0

2000

40001990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Eestlased

Kokku

6

Eesti ajaloos on olnud kaks kriitilist hetke, kus rahvaarv on langenud ca 150 000ni – need olid pärast Liivi sõda, katku ja näljahäda ja pärast

Põhjasõda. Rahvastik taastus üsna kiiresti

0

200000

400000

600000

8000001

20

0

12

40

12

80

13

20

13

60

14

00

14

40

14

80

15

20

15

60

16

00

16

40

16

80

17

20

17

60

18

00

18

40

18

80

Eesti rahvaarvu muutumine kuni esimese

rahvaloenduseni

7

Sellel perioodil on kolm olulise languse hetke;

1. maailmasõda, 2.maailmasõda ja taas-iseseisvumise periood (siirdešokk, mis esines

kõigis siirderiikides)

0

500000

1000000

1500000

2000000

18

81

18

88

18

95

19

02

19

09

19

16

19

23

19

30

19

37

19

44

19

51

19

58

19

65

19

72

19

79

19

86

19

93

20

00

20

07

Eesti rahvastikuareng 1881--2010

8

Variant 1 on ilma rännet arvestamata, st tugineb üksnes loomulikule iibele, variant 2 arvestab ka rännet.

Prognoosid on tehtud Statistikaametis (Helerin Rannala), edasises kasutatakse varianti 1, vt ka

http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/.

1180000

1200000

1220000

1240000

1260000

1280000

1300000

1320000

1340000

1360000 Rahvastikuprognoos

Variant 1

Variant 2

9

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

1400000

1600000

1800000

19

00

19

08

19

16

19

24

19

32

19

40

19

48

19

56

19

64

19

72

19

80

19

88

19

96

20

04

20

11

20

19

20

27

20

35

20

43

Eesti rahvaarv 1900—2050

10

Rääkida praegu rahva väljasuremisest demograafilistel põhjustel on kohatu ja asjatundmatu.

Iseseisva riigina on Eesti rahva püsivus tagatud paremini kui varem

See aga ei tähenda, et Eestis ei tuleks arendada väga intensiivset ja jõulist rahvastiku (sh pere-) poliitikat tagamaks normaalne rahvastiku struktuur, vanusekoosseis ja järjepidevus.

11

0

100000

200000

300000

400000

500000

Õppimisealiste laste ja noorte arvu muutumine

19--24

16--18

7--15

3--6

13

Lasteaialaste osas oli miinimum 2005. Esialgu kasvab, peale 2030. aastat hakkab mõõdukalt vähenema.

Põhikooli õpilaste arvu miinimum oli 2010, praegu juba kasvab. Mõõdukas langus pärast 2030. aastat.

Gümnaasiumiealiste õpilaste miinimum on 2015, edasi kasv, praeguses ajapiiris langust ei ole näha.

Kõrgkooliealiste noorte miinimum on aastal 2020, edasi algab kasv.

14

•Lasteaiaealiste laste arv kasvab 6%

•Põhikooliealiste laste arv kasvab 20%

•Gümnaasiumiealiste noorte arv kahaneb 10%

•Kõrgkooliealiste noorte arv kahaneb kolmandiku võrra

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

3--6 7--15 16--18 19--24

Keskmine laste/noorte arv aastail 2015--2035

võrreldes aastaga 2010

2010

2015--2035

15

Seega, tõsiselt mõjutab noorte arvu vähenemine lähiperspektiivis üksnes kõrgkoole.

Kõigis teistes koolitasemetes tuleks pigem mõelda tingimuste avardamisele.

Gümnaasiumiealiste vähenemise vastukaaluks peaks olema madala haridustasemega noorte kaasamine.

16

0

20

40

60

80

100

120

6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Õppijate vanuseline määr 2009

Mehed

Naised

17

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

1400000

1600000

19

90

19

95

20

00

20

05

20

10

20

15

20

20

20

25

20

30

20

35

Rahvastiku struktuuri muutumine

65+

15-64

0-14

19

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

0-14

15-64

65+

20

•Noorte arvukus on keskmiselt perioodil 2015—2035 15 % võrra suurem kui aastal 2010, kuid aastal 2035 ületab 2010 aastat vaid 1% võrra.

•Tööealiste arv on keskmiselt 8% väiksem, aastaks 2035 kahaneb 12% võrra.

•Eakate arv on keskmiselt 11% võrra suurem, aastal 2035 on eakaid võrreldes 2010 aastaga 17% rohkem

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

0-14 15-64 65+

Vanuserühmade muutused võrreldes 2010

aastaga

2010

2015-2035

2035

21

•Ülalpeetavate suhe: 15-64-aastaste arvu suhe ülejäänud vanuserühmade (kuni 14-aastaste ja vähemalt 65-aastaste ) summaarsesse arvusse. See näitaja on võrdlemisi püsiv, väheneb 2010 aasta kõrgseisust (2,1) 2035ks aastaks 1,7ni.•15—64-aastaste ja vähemalt 65-aastaste suhe on oluliselt langenud tänu keskmise eluea kasvule ja langeb 2010 aastast 2035 aastani 3-lt 4-le.

0

1

2

3

4

5

6

7

1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035

Ülalpeetavate suhe

15-64/65+

22

60

65

70

75

80

Mehed 0

Mehed 50

Naised 0

Naised 50

23

Mitte ainult pensionitõstmine ja vanurihooldus, vaid ka◦ Meeste keskmise eluea järelejõudmine

naiste omale.

◦ Paaride koospüsimine.

Üksikult elada on kallis ja ohtlik, kahekesi märksa odavam ja turvalisem.

24

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

45000

500001

5-1

9

20-2

4

25-2

9

30-3

4

35-3

9

40-4

4

45-4

9

50-5

4

55-5

9

60-6

4

65-6

9

70-7

4

75-7

9

80-8

4

85 +

Mehed

Naised

25

700000

800000

900000

1000000

1100000

1200000

1300000

1400000

1500000

1600000

1881 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 2010

Muud

Venelased

Eestlased

27

0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000

0-45-9

10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-84

85 +

Eesti rahvastiku vanusejaotus etnilises lõikes, 2008

MuudEestl…

28

Kui eesti põlisrahvastiku vanusestruktuur on hoolimata kõigist kaotustest võrdlemisi ühtlane, siis muulaste (sh immigrantide) vanusestruktuur on äärmiselt ebaühtlane, mis põhjustab sotsiaalseid probleeme.

Pensioniikka on jõudmas suurearvulised immigrantide põlvkonnad.

Kutsudes täna Eestisse tööle välistööjõudu eesmärgiga tagada pension oma lastele (idee, mida on arendatud), paneme oma lastele/lastelastele kohustuse maksta pensionit nendele sisserännanutele.

29

Tõeline talent toob Eestile kasu ka välismaal, luues seal eestlaste jaoks võrgustikke ja mainet.

Tavainimene on Eestile kasulik põhiliselt vaid Eestis olles.

Tagasi on tarvis kutsuda ka neid noori, kes teevad välismaal lihttööd, kuid pole tahtnud seda teha Eestis.

Stiimulid ei tarvitse olla ainult materiaalsed (raha), vaid ka sotsiaalsed, nt õppimise võimalused, tugi ettevõtluse alustamiseks.

31

Enne liht- või oskustöölise (nt keevitaja) Eestisse kutsumist on tarvis seda otsust üheksa korda mõõta.

On karta, et selle otsuse hinda peavad maksma kutsuja lapsed ja lapselapsed.

Probleem võib olla ka väärtushinnangutes: peale poolsajandi pikkust elu töölisklassi diktatuuri riigis pole töölisklassi kuulumine Eestis populaarne.

Taasväärtustada tuleks ka maatööd: selmetkorjata maasikaid võõral põllul, tuleks julgustada noori neid ise kasvatama.

32

On alanud rahvastiku suhteliselt stabiilse arengu etapp ja see on positiivne.

Enamik demograafilisi näitajaid liigub positiivses suunas.

Pole õige ekstrapoleerida seniseid negatiivseid arenguid (nt laste arvu kahanemist).

AGA…

34

Peamine põhjus: elukoha registreerimise kohustust ei jälgita;

Eestist on võimalik lahkuda pikaks ajaks ilma riiki sellest teavitamata;

Me loodame kõiki andmeid kontrollida ja täpsustada rahvaloendusel, mis algab käesoleva aasta viimasel päeval.

Sellel loendusel saab iga inimene end internetis loendada, ülejäänuid küsitletakse.

Rahvaloenduse korraldajad loodavad riigi ja üldsuse tugevat toetust sellele üritusele.

35