Elukestev õpe vananevas ühiskonnas
description
Transcript of Elukestev õpe vananevas ühiskonnas
Elukestev õpe vananevas ühiskonnas
Tiiu Männiste
18.02.2011
2010
“Väärikate ülikool osutus üllatavalt popiks”
• Kokku 245 õppurit, kelle keskmine vanus on 70 aastat, alustavad täna Tartus õppeaastat väärikate ülikoolis.
• http://www.tartupostimees.ee/?id=310096
1998
• Eesti ühiskonna progresseeruv vananemistendents on kujundanud rohkearvulise vanuritegrupi. Pensionäride ja vanurite suurest õpihuvist annab tunnistust Kolmanda Nooruse Ülikoolide külastajate rohkus.
• (Tööalasest täienduskoolitusest ja pidevõppe võimalustest Eesti Vabariigis. Sihtasutus
Kutsehariduse Reform Eestis Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskus. Tallinn 1998)
Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad. Haridus- ja Teadusministeerium 2010
• Täiskasvanuks olemise vanuselised piirid pole haridusest rääkides täpselt defineeritud.
• Et täiskasvanuharidus on tihedalt seotud tööturu ja konkurentsivõime mõistega, siis on valdkondlikes ülevaadetes levinuimaks viisiks analüüsida 25-64-aastaste inimeste osalemist hariduses
Allikas: Eesti Statistikaamet, 2009
13,2%12,5% 12,2% 12,2%
15,6%
6,1% 5,9%
7,4%8,6%
10,8%
3,6%3,1%
3,6% 3,8%
7,4%
2,0%1,2%
1,9%2,6%
4,2%
0,0%
2,0%
4,0%
6,0%
8,0%
10,0%
12,0%
14,0%
16,0%
18,0%
2004 2005 2006 2007 2008
25-34
35-44
45-54
55-64
Elukestva õppe ideeline raamistik
• Elukestva õppe geneesist lähtudes võib rääkida selle protsessi 2 peamisest ideest:
• Elukestev õpe – kui inimkapitali arendamine
• Elukestev õpe - kui majandusresursi arendamine
• Elukestev õpe – kui inimkapitali arendamise idee on jõudnud konflikti majandusarengu ideega
• Elukestva õppe puhul oodatakse peamiselt
majandusedule kaasaaitamist (THA 2009-13 ja
Riigikontrolli THA audit 2010), vähem pööratakse
tähelepanu elukestva õppe muudele ülesannetele
nagu: inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja isiklik areng.
Riigikontrolli audit:
• täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldus Eestis ei toeta töötajate kvalifikatsiooni omandamist või täiendamist.
• Riik peab otsustama /.../ kui palju pakkuda riigi raha eest tasuta hobikoolitust ning kui palju panustada oskusliku tööjõu väljaõpetamisele
Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe. Kas Euroopa Liidu rahaga parandatakse tööjõu kvalifikatsiooni
ja konkurentsivõimet? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 17. september 2010
2010.a. Elukestva õppe ESF programmide tagasisideuuring:
• näitab õppijate tegelikke ootusi, mis on tugevalt inimkapitali ja isiklik arengu poole kaldu.
• Kõige kõrgemad ootused olid vastajatel enne koolitusele minekut oma silmaringi laienemise (78%), väljaspool tööd kasutatavate teadmiste/oskuste saamise suhtes (64%) ning isikliku rahulolu suurenemise suhtes (57% vastanutest).
Elukestva õppe kahe suuna konflikti tulemus
• konflikt reaalse situatsiooni ja ootuste vahel
• riigi senine elukestva õppe poliitika: elukestev õpe kui tarbimis- ja majanduskasvu haridusmudel.
• eakaid vaadeldud vaid riskirühmana – puuduvad vananeva ühiskonna tulevikulahendused, tegevuskavad.
senine elukestva õppe poliitika
• EÕS 2005-08 oli vaid majanduskasvule („täistööhõive taastamine“) ja eõ-s osalemisprotsentide tõusule orienteeritud
• THA 2009-13: puudub eõ konseptuaalne raamistik, pigem EL projekti maatrikstekst.
• Elukestva õppe arendus projektipõhine, killustunud - rahastamise ja korraldamisega tegelevad
vähemalt 16 asutust ja 25 Euroopa Liidu kaasrahastatud meedet.
Elukestva õppe arengud • 1990-ndatel
• majanduse struktuursete muutuste ajal – ettevõtjate panus elukestva õppe arendamisel oluline. Tihe seos tööjõuvajadustega.
• Vabahariduse koolituste roll – esmased baasoskused (arvutiõpe, võõrkeeled, sots.komm. oskused).
• Formaalhariduse roll nõrk.
Elukestva õppe arengud • majandusbuumi ajal
• elukestev õpe muutus kaubaks/tooteks, mida müüdi/tarbiti vastavalt turu nõudmistele
• (reguleerimata koolitajate turg paisunud kuni 1500 – 2000 koolitusfirmani)
• Elukestev õpe muutus ka elustiiliks –
koolitused muutusid spaaturismi kõrvalproduktiks,
meeldivaks ajaviiteks uute ja vanade tuttavatega
Elukestva õppe arengud - Täna (1)
• eõ ei vasta enam majanduskasvu mudeli ja kriisi situatsiooni ootustele – vähene seos tööjõuvajadustega (RK audit 2010)
• tänu ostujõu alanemisele ja ESF programmidele (tasuta koolitused) ka turuväärtus koolitusturul langenud
• koolitusturu korrastamine – alanud TäKS
muudatuste protsess – rangemad nõuded koolitajatele
Elukestva õppe arengud - Täna (2)
• kindla konseptuaalse aluseta elukestev õpe on hakanud elama oma elu, on muutumas ootuste ja tulevikulootuste inkubaatoriks
• isetoimiv sotsiaalse toimetuleku meede:
• kui tegevusteraapia (Beck 2005), sotsiaalse kapitali taimelava, meelelahutus
Elukestva õppe arengud - Täna (3)
Elukestva õppe piirid ja rakendused muutuvad
• piir õppe ja kultuuri vahel on muutumas tinglikuks.
• lisaks uued tehnoloogilised rakendused: Interaktiivne meedia, reaalajas toimuvad virtuaalkursused kolmedimensionaalses (3D) veebikeskkonnas.
• uued vanad oskused –pärimuskultuur
Elukestva õppe arengud - Täna (4)
Elukestva õppe piirid ja rakendused muutuvad
Elukestvat õpet on hakatud väärtustama formaalhariduse osana: üliõpilaste vähenemise
tõttu varasemast suurem tähelepanu.
2009 Tartu Ülikoolis võeti esimese kõrgkoolina vastu elukestva õppe põhimõtted
2011 aastast Tartu Ülikoolis elukestva õppe keskus + 2010 väärikate ülikool.
Elukestva õppe arengud - Täna (5)
2009 Tartu Ülikooli elukestva õppe põhimõtted:
• Elukestev õpe loob võimalused ja kujundab valmisoleku üksikisiku järjepidevaks ja igakülgseks arenguks, sõltumata east ja õppimise viisist ning toetab selle kaudu ühiskonna terviklikku sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist.
Eakate õppimine kõrgkoolide juures
• TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool tegutseb 1993.aastast, 2009 .a. 800 osalejat
• 2009 .aastast Pärnu Väärikate Ülikool
• osales 386 õppurit; 2010. aastal registreerus juba 458-pärnumaalast ning ootele jäi veel 90 inimest.
• 2010 sügisest TÜ VKA juures 50 õppijat väärikate ülikoolis
TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool. VHL küsitlus 2009
0,98
0,99
0,85
0,98
0,98
0,76
0,91
0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1
VÄÄRTUSTÖÖJÕUTURUL
Tõsta oma väärtusttööjõuturul (olla parem
töötaja)
Õppida midagi uut,omandada oskusi
Hoida ennast vormisaktiivsena
TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool. VHL küsitlus 2009
0,50
0,94
0,96
0,49
0,80
0,71
0,98
0,99
0,53
0,91
0,74
0,84
0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1
SOTSIAALNE SIDUSUS
Saada tunnustust teistelt inimestelt
Olla koos teistega, kuuluda kellegi hulka
Kohtuda sõprade ja tuttavatega, suhelda
Saada abi ja toetust koduste suhetega seotudprobleemide lahendamiseks
Vabaneda üksindustundest
Pärnu Väärikate Ülikooli küsitlustulemus 2009
46
38
36
42
84
72
66
0 20 40 60 80 100
Sõbraks Arvutiga
Õigusabi
Kodaniku ühiskond, elukorralduses kaasarääkimine
Praktilisi nõuandeid rahaasjade korraldamisel
Kus on minu juured?
Kodu korda!
Küpsetame ja keedame
pra
ktil
iste
õp
iko
dad
e so
ov
250 vastajat
Tasuta tööalastel täienduskoolitustel osalemine
66 40
4
247
86 305
250
35 26
8
193
0 100 200 300 400
VÜKK
PärnuKHK
Valga KÕK
ESF programmide raames kutsekoolide täiend ja ümberõppes osalemine 2010 II pa.
45 - 54
55 - 64
üle 65
kokku
ETTEPANEKUID
• rõhk eelkõige inimvara arendamisele
• kujundada elukestva õppe poliitika kui aktiivse kodaniku kasvatamise ja isikliku arengu strateegiaks.
• arendada läbi elukestva õppe ka eakate konkurentsivõimet tööturul
• suurendada ka kohalike omavalitsuste rolli eakate elukestvasse õppesse kaasamisel
Tänan!
Tiiu Männiste
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
täienduskoolitustalituse juhataja
52 03 998; [email protected]