ELUKESKKOND: Vanade kaevanduste kohale rekordarv ... · mustele tuginedes peab ta vä-ga...
1
1. AUGUST 2017 5 UUDISED -24% -48% Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. HELE ÕLU HEINEKEN 5% 6 x 0,5 L RANNAROOTSI MAITSESTATUD SEAVÄLISFILEE, KG LAPIK VIRSIK PARAGUAYO, KG 4.49 1.19 8.79 0.49 1.48/kg 0.65 01.08.- 07.08.2017 7.45/l 4.99 I klass, Hispaania ~1,3 kg apelsini-astelpaju, vaarika-granaatõuna, mustika-banaani HELLUS JOOGIJOGURT 330 G 1.66/l + pant 6 x 0.10 Pakkumised kehtivad 01.08.- 07.08.2017. Toodete tavahinnad on Laagri Maksimarketi põhjal 25.07.2017 seisuga. Piltidel on illustreeriv tähendus. IRINA KIVISELG [email protected] Tallinna tehnikaülikooli Vi- rumaa kolledžis peaks sel sügisel õppima asuma 232 uut üliõpilast. See on suurim esmakursuslaste arv õppe- asutuse 17 tegutsemisaasta jooksul. TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roo- sileht ütles, et nad ise plaani- sid vastu võtta 140 inimest, ent kuna soovijaid oli peaae- gu kaks korda rohkem ning lisagruppide moodustamine oli võimalik, võeti juulis vas- tu 232 tudengit. "Konkurssi me läbi ei vii- nud, sooviavalduse võis esi- tada igaüks, kelle lõputun- nistuse keskmine hinne oli vähemalt 3,5," selgitas Roo- sileht. "Varasemate aastate kogemustest teame, et hoo- limata sellest, et kõik uus- tulnukad on kinnitanud oma soovi meil õppida, võib eel- dada, et umbes 15 protsen- ti neist jääb septembris eri põhjustel tulemata. Isegi kui nii juhtub, võib ikkagi öel- da, et vastuvõtt on korda läi- nud. Möödunud aastal näi- teks ei õnnestunud meil ava- da magistriõpet ja keemiku- te gruppi, sest polnud piisa- valt soovijaid. Tänavu telli- sime magistrantuuri 15 koh- ta, saime 23 sooviavaldust ja kokkuvõttes võtsime vastu 19 üliõpilast." Millega sellist huvi tõu- su seletada? On ju teada, et gümnaasiumilõpetajaid jääb iga aastaga vähemaks. Kolledži juhtkond arvab, et positiivset mõju on aval- danud see, et on avardu- nud võimalused omandada kõrgharidus kaugõppe vor- mis. Sel aastal on kolmvee- rand sisseastujatest eri va- nuses tööl käivad inimesed. Kõrgkool teeb suurt tööd, et luua neile õppimisvõima- lused. "Õppekavasid muudetak- se kogu aeg, püüame ju aja- ga kaasas käia, kuid tänavu on kardinaalsed muutused kõiki- del erialadel peale automaa- tika. Pakume abiturientidele täiesti uusi õppekavasid," sõ- nas Roosileht. Kõige populaarsemaks osu- tus sel aastal masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsessi- de juhtimise õppekava - vas- tu võeti 68 üliõpilast. Arendus- direktor selgitas, et see õppe- kava ühendab endas mäen- duse, energeetika ja masina- ehitustehnoloogia, pärast esi- mest õppeaastat saavad tuden- gid spetsialiseeruda kitsama- le erialale. Populaarsuselt teisel kohal on tootmise automatiseerimi- se õppekava - 64 inimest. Roo- sileht toonitas, et osaliselt ai- tas huviliste arvu kasvule kaa- sa soov "hüpata viimasesse va- gunisse" - seda eriala saab vii- mast aastat õppida vene kee- les. 58 inimest soovis õppida te- lemaatika ja arukate süstee- mide õppekava alusel. "See on päris uus pakkumine. Käivi- tame õppekava koostöös Tar- tu kolledžiga, minu teada on Tartus vastu võetud sama pal- ju tudengeid," ütles Roosileht. "Siin hakatakse õpetama info- tehnoloogiat ja tarkvara, kuid rõhuga tööstusele - turu-uu- ringud näitavad, et ettevõtted vajavad just selliseid spetsia- liste." Uut õppekava pakuti ka tu- levastele keemiatehnoloogi- dele, nüüd saavad üliõpilased märksa laiema profiiliga spet- sialistideks, sest tähelepanu ei pöörata üksnes kütuste tehno- loogiale nagu varem, vaid ka muudele valdkondadele. Koht- la-Järvel on seda eriala valmis omandama 23 inimest. Roosileht ütles, et praegu ei saa ta nimetada piirkon- di, kust esmakursuslased pä- rit on, sest analüüsi pole veel tehtud, ent ta teab, et üks tu- deng tuleb kolledžisse õppima Ukrainast. Virumaa kolledžis on rekordarv sisseastujaid KÜLLI KRIIS [email protected] Eelmisel nädalal linnavalitsu- sele kirja saatnud KÜ Sinivoo- re 7 on maja ühe trepikoja sei- na tekkinud mõra pärast juba mõnda aega muretsenud. Eel- misel aastal ühistu tellimusel ekspertiisi teinud OÜ Ehitus- konsult Grupp jõudis järeldu- sele, et kuna hoone on ehitatud vana kaevanduse kohale, on alust eeldada, et pinnas ei ole stabiilne ja maja vajub. Eks- perdid pidasid vajalikuks teha maja ümber ja all suuremahu- lised geoloogilised uuringud ning uurida ka naabruses asu- vate majade seisukorda. Pä- rast uuringuid tuleks tellida konstruktiivne lahendus hoone(te) konstruktsioonide tugevdamiseks ja pinnase sta- biliseerimiseks. Järgmisena võttis korteri- ühistu tänavu kevadel OÜ-lt Reib pakkumuse geoloogilis- te uuringute tegemiseks. Töö- de maksumuseks osutus 750 eurot, millele lisandub puurau- kude puurimise kulu (ligikau- du 4000 - 5000 eurot). Nüüd küsibki korteriühistu linnalt abi nende tööde rahas- tamiseks. Äkki hoopis ehituspraak? Kohtla-Järve linnapea Ljud- mila Jantšenko ütles, et korte- rühistu kiri alles jõudis linna- valitsusse ja sellega pole jõu- tud veel tegelda. "See teema vajab põhja- likku uurimist. Varem pole meile selliseid kaebusi tul- nud, vähemalt mitte sel ajal, kui mina linnavalitsuses olen töötanud. Võib-olla on mõra põhjus hoopis mingi ehitus- lik viga või näiteks vihma- veekanalisatsioon," pakkus ta alt tühjaks kaevandatud ala kõrvale teisi võimalikke va- riante. Ühistule hinnapakkumi- se esitanud OÜ Reib juhataja Margus Saavik ütles, et koha- peal ta ei käinud, aga kaardi- materjalile ja omaenese koge- mustele tuginedes peab ta vä- ga tõenäoliseks, et mõra tek- kimise põhjus on altkaevanda- tud ala. "Neid probleeme on seal piirkonnas varemgi olnud. Loomulikult on vaja põhjali- kumalt uurida: kui suured ja paksud tervikud on jäetud, kui korralikult on kaevandus pä- rast tööde lõppu konservee- ritud. Kõigepealt peaks ehi- tusspetsialist maja üle vaata- ma, et saada selgust, millise iseloomuga need praod on, sa- muti tuleb uurida markšeide- riplaane." Ehitusspetsialistina ei pea Saavik tõenäoliseks, et nime- tatud kohas võiks pragu olla ehituspraagiga seotud. Inimesed otsivad abi Tänavu kevadel tõstatasid kohtlajärvelased majade va- jumise teema ka tollase kesk- konnaministri Marko Pome- rantsiga kohtudes. "Majad tõepoolest liigu- vad, fassaadidesse ja korteri- te seintesse on tekkinud praod ning inimesed on mures, kas edasine elamine nendes maja- des on ikka ohutu," rääkis ühe Lõuna mikrorajooni korteri- ühistu juht Jelena Mutonen. Elanike arvates on rajooni territooriumil tarvis teha uu- ringud, et hinnata seal asuvaid kaeveõõsi ning välja töötada soovitused majade edasiseks ekspluateerimiseks. Väidetavalt pöördusid Lõu- na mikrorajooni elanikud möö- dunud aastal sellise palvega linna- ja maavalitsuse poole, ent vastust pole nad saanud. Ida-Viru maavalitsuse do- kumendiregistris on Lõuna mikrorajooni mitme korterü- histu kiri aastast 2014, milles nad palusid maakonnaplanee- ringusse kirjutada pidevate vaatluste tegemise vajaduse ja uuringute alusel ettepane- kute tegemise. Maavalitsus ei tegele "Me ei saanud seda maakon- naplaneeringusse panna," ütles maavalitsuse arengu- ja pla- neeringuosakonna nõunik Tiit Toos. "See oleks eeldanud spet- siaalseid uuringuid ja analüü- se, mille jaoks polnud meil ra- ha; järelikult ei olnud meil ka alust järeldusi teha. Tegelikult ei olegi see üldse maakonna- planeeringu teema - maava- litsusel puudub pädevus selle- ga tegelda." Toos meenutas, et omal ajal valmis koostöös Tallinna üli- kooli teadlastega põlevkivi tee- maplaneering, mille jaoks teh- tud uuringutest tulenes soovi- tus mitte ehitada altkaevanda- tud aladele kõrgemaid kui ka- hekorruselisi hooneid. Lõuna mikrorajoon oli selleks ajaks juba ammu märksa kõrgemaid maju täis ehitatud. "Uurida seal ju võib, aga ega see aita. Ilmselgelt on põhjuseks altkaevandatud ala - seal on ju varem ka uuritud -, aga ega keegi seda alt täit- ma hakka," ei näe ta olukorra- le lahendust. Igal juhul on see Toosi sõ- nul sada protsenti omavalitsu- se teema. ELUKESKKOND: Korteriühistud paluvad linnalt uuringute rahastamist Vanade kaevanduste kohale ehitatud elamud pragunevad TIIT TOOS Uurida seal ju võib, aga ega see aita. Ilmselgelt on põh- juseks altkaevandatud ala - seal on ju varem ka uuritud -, aga ega keegi seda alt täitma hakka. Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni korteriühistud on mures majaseintesse tekkinud pragude pärast ja pa- luvad linnavalitsuselt abi põhjuste väljaselgitamiseks. Sinivoore 7 pole ainuke maja, mis praguneb - seintesse tekki- nud pragusid on lapitud ka selle tänava 11. ja 13. majas. ARHIIV/PEETER LILLEVÄLI
Transcript of ELUKESKKOND: Vanade kaevanduste kohale rekordarv ... · mustele tuginedes peab ta vä-ga...
1. AUGUST 2017
5UUDISED
-24%-48%Tähelepanu!Tegemist on
alkoholiga.Alkohol võib
kahjustadateie tervist.
7.45/l
HELE ÕLUHEINEKEN5% 6 x 0,5 L
RANNAROOTSI MAITSESTATUDSEAVÄLISFILEE, KG
LAPIK VIRSIKPARAGUAYO, KG
4.491.198.79
0.49 1.48/kg
0.65
01.08.- 07.08.2017
7.45/l4.99I klass, Hispaania ~1,3 kg
apelsini-astelpaju,vaarika-granaatõuna,mustika-banaani
HELLUS JOOGIJOGURT 330 G
1.66/l+ pant 6 x 0.10
Pakkumised kehtivad 01.08.- 07.08.2017. Toodete tavahinnad on Laagri Maksimarketi põhjal 25.07.2017 seisuga. Piltidel on illustreeriv tähendus.
IRINA [email protected]
Tallinna tehnikaülikooli Vi-rumaa kolledžis peaks sel sügisel õppima asuma 232 uut üliõpilast. See on suurim esmakursuslaste arv õppe-asutuse 17 tegutsemisaasta jooksul.
TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roo-sileht ütles, et nad ise plaani-sid vastu võtta 140 inimest, ent kuna soovijaid oli peaae-gu kaks korda rohkem ning lisagruppide moodustamine oli võimalik, võeti juulis vas-tu 232 tudengit.
"Konkurssi me läbi ei vii-nud, sooviavalduse võis esi-tada igaüks, kelle lõputun-nistuse keskmine hinne oli vähemalt 3,5," selgitas Roo-sileht. "Varasemate aastate kogemustest teame, et hoo-limata sellest, et kõik uus-tulnukad on kinnitanud oma soovi meil õppida, võib eel-dada, et umbes 15 protsen-ti neist jääb septembris eri põhjustel tulemata. Isegi kui nii juhtub, võib ikkagi öel-da, et vastuvõtt on korda läi-nud. Möödunud aastal näi-teks ei õnnestunud meil ava-da magistriõpet ja keemiku-te gruppi, sest polnud piisa-valt soovijaid. Tänavu telli-sime magistrantuuri 15 koh-ta, saime 23 sooviavaldust ja kokkuvõttes võtsime vastu 19 üliõpilast."
Millega sellist huvi tõu-su seletada? On ju teada, et gümnaasiumilõpetajaid jääb iga aastaga vähemaks. Kolledži juhtkond arvab, et positiivset mõju on aval-danud see, et on avardu-nud võimalused omandada kõrgharidus kaugõppe vor-mis. Sel aastal on kolmvee-rand sisseastujatest eri va-nuses tööl käivad inimesed. Kõrgkool teeb suurt tööd, et luua neile õppimisvõima-lused.
"Õppekavasid muudetak-
se kogu aeg, püüame ju aja-ga kaasas käia, kuid tänavu on kardinaalsed muutused kõiki-del erialadel peale automaa-tika. Pakume abiturientidele täiesti uusi õppekavasid," sõ-nas Roosileht.
Kõige populaarsemaks osu-tus sel aastal masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsessi-de juhtimise õppekava − vas-tu võeti 68 üliõpilast. Arendus-direktor selgitas, et see õppe-kava ühendab endas mäen-duse, energeetika ja masina-ehitustehnoloogia, pärast esi-mest õppeaastat saavad tuden-gid spetsialiseeruda kitsama-le erialale.
Populaarsuselt teisel kohal on tootmise automatiseerimi-se õppekava − 64 inimest. Roo-sileht toonitas, et osaliselt ai-tas huviliste arvu kasvule kaa-sa soov "hüpata viimasesse va-gunisse" − seda eriala saab vii-mast aastat õppida vene kee-les.
58 inimest soovis õppida te-lemaatika ja arukate süstee-mide õppekava alusel. "See on päris uus pakkumine. Käivi-tame õppekava koostöös Tar-tu kolledžiga, minu teada on Tartus vastu võetud sama pal-ju tudengeid," ütles Roosileht. "Siin hakatakse õpetama info-tehnoloogiat ja tarkvara, kuid rõhuga tööstusele − turu-uu-ringud näitavad, et ettevõtted vajavad just selliseid spetsia-liste."
Uut õppekava pakuti ka tu-levastele keemiatehnoloogi-dele, nüüd saavad üliõpilased märksa laiema profiiliga spet-sialistideks, sest tähelepanu ei pöörata üksnes kütuste tehno-loogiale nagu varem, vaid ka muudele valdkondadele. Koht-la-Järvel on seda eriala valmis omandama 23 inimest.
Roosileht ütles, et praegu ei saa ta nimetada piirkon-di, kust esmakursuslased pä-rit on, sest analüüsi pole veel tehtud, ent ta teab, et üks tu-deng tuleb kolledžisse õppima Ukrainast.
Virumaa kolledžis on rekordarv sisseastujaid
KÜLLI [email protected]
Eelmisel nädalal linnavalitsu-sele kirja saatnud KÜ Sinivoo-re 7 on maja ühe trepikoja sei-na tekkinud mõra pärast juba mõnda aega muretsenud. Eel-misel aastal ühistu tellimusel ekspertiisi teinud OÜ Ehitus-konsult Grupp jõudis järeldu-sele, et kuna hoone on ehitatud vana kaevanduse kohale, on alust eeldada, et pinnas ei ole stabiilne ja maja vajub. Eks-perdid pidasid vajalikuks teha maja ümber ja all suuremahu-lised geoloogilised uuringud ning uurida ka naabruses asu-vate majade seisukorda. Pä-rast uuringuid tuleks tellida konstruktiivne lahendus hoone(te) konstruktsioonide tugevdamiseks ja pinnase sta-biliseerimiseks.
Järgmisena võttis korteri-ühistu tänavu kevadel OÜ-lt Reib pakkumuse geoloogilis-te uuringute tegemiseks. Töö-de maksumuseks osutus 750 eurot, millele lisandub puurau-kude puurimise kulu (ligikau-du 4000 − 5000 eurot).
Nüüd küsibki korteriühistu linnalt abi nende tööde rahas-tamiseks.
Äkki hoopis ehituspraak? Kohtla-Järve linnapea Ljud-
mila Jantšenko ütles, et korte-rühistu kiri alles jõudis linna-valitsusse ja sellega pole jõu-tud veel tegelda.
"See teema vajab põhja-likku uurimist. Varem pole meile selliseid kaebusi tul-nud, vähemalt mitte sel ajal, kui mina linnavalitsuses olen töötanud. Võib-olla on mõra põhjus hoopis mingi ehitus-lik viga või näiteks vihma-veekanalisatsioon," pakkus ta alt tühjaks kaevandatud ala kõrvale teisi võimalikke va-riante.
Ühistule hinnapakkumi-se esitanud OÜ Reib juhataja Margus Saavik ütles, et koha-peal ta ei käinud, aga kaardi-materjalile ja omaenese koge-mustele tuginedes peab ta vä-ga tõenäoliseks, et mõra tek-kimise põhjus on altkaevanda-tud ala.
"Neid probleeme on seal piirkonnas varemgi olnud. Loomulikult on vaja põhjali-kumalt uurida: kui suured ja paksud tervikud on jäetud, kui korralikult on kaevandus pä-rast tööde lõppu konservee-ritud. Kõigepealt peaks ehi-tusspetsialist maja üle vaata-
ma, et saada selgust, millise iseloomuga need praod on, sa-muti tuleb uurida markšeide-riplaane."
Ehitusspetsialistina ei pea Saavik tõenäoliseks, et nime-tatud kohas võiks pragu olla ehituspraagiga seotud.
Inimesed otsivad abiTänavu kevadel tõstatasid
kohtlajärvelased majade va-jumise teema ka tollase kesk-konnaministri Marko Pome-rantsiga kohtudes.
"Majad tõepoolest liigu-vad, fassaadidesse ja korteri-te seintesse on tekkinud praod ning inimesed on mures, kas edasine elamine nendes maja-des on ikka ohutu," rääkis ühe Lõuna mikrorajooni korteri-ühistu juht Jelena Mutonen.
Elanike arvates on rajooni territooriumil tarvis teha uu-ringud, et hinnata seal asuvaid kaeveõõsi ning välja töötada soovitused majade edasiseks ekspluateerimiseks.
Väidetavalt pöördusid Lõu-na mikrorajooni elanikud möö-dunud aastal sellise palvega linna- ja maavalitsuse poole, ent vastust pole nad saanud.
Ida-Viru maavalitsuse do-kumendiregistris on Lõuna mikrorajooni mitme korterü-histu kiri aastast 2014, milles nad palusid maakonnaplanee-ringusse kirjutada pidevate vaatluste tegemise vajaduse ja uuringute alusel ettepane-kute tegemise.
Maavalitsus ei tegele"Me ei saanud seda maakon-
naplaneeringusse panna," ütles maavalitsuse arengu- ja pla-neeringuosakonna nõunik Tiit Toos. "See oleks eeldanud spet-siaalseid uuringuid ja analüü-se, mille jaoks polnud meil ra-ha; järelikult ei olnud meil ka alust järeldusi teha. Tegelikult
ei olegi see üldse maakonna-planeeringu teema − maava-litsusel puudub pädevus selle-ga tegelda."
Toos meenutas, et omal ajal valmis koostöös Tallinna üli-kooli teadlastega põlevkivi tee-maplaneering, mille jaoks teh-tud uuringutest tulenes soovi-tus mitte ehitada altkaevanda-tud aladele kõrgemaid kui ka-hekorruselisi hooneid. Lõuna mikrorajoon oli selleks ajaks juba ammu märksa kõrgemaid maju täis ehitatud.
"Uurida seal ju võib, aga ega see aita. Ilmselgelt on põhjuseks altkaevandatud ala − seal on ju varem ka uuritud −, aga ega keegi seda alt täit-ma hakka," ei näe ta olukorra-le lahendust.
Igal juhul on see Toosi sõ-nul sada protsenti omavalitsu-se teema.
ELUKESKKOND: Korteriühistud paluvad linnalt uuringute rahastamist
Vanade kaevanduste kohale ehitatud elamud pragunevad
TIIT TOOS
Uurida seal ju võib, aga ega see aita. Ilmselgelt on põh-juseks altkaevandatud ala − seal on ju varem ka uuritud −, aga ega keegi seda alt täitma hakka.
Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni korteriühistud on mures majaseintesse tekkinud pragude pärast ja pa-luvad linnavalitsuselt abi põhjuste väljaselgitamiseks.
Sinivoore 7 pole ainuke maja, mis praguneb − seintesse tekki-nud pragusid on lapitud ka selle tänava 11. ja 13. majas.
ARHIIV/PEETER LILLEVÄLI
