Elu areng Maal
-
Upload
kristel-maeekask -
Category
Technology
-
view
6.943 -
download
1
description
Transcript of Elu areng Maal
ELU ARENG MAAL
Koostas: Kristel Mäekask
Arhaikumi geokronoloogiline tabel
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/arhaikum.html
Esimesed elusolendid Maal
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/stetteroxygen/index.html
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/ess/earthsys/deepseavents/index.html
Esimesed elusolendid MaalVanimad elusorganismid olid tõenäoliselt arhed, mis esmalt olid anaeroobsed kemolitotroofid.
Vanimateks on peetud väga erineva vanusega leide, nt:
3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast;
3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist;
Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on leitud 2,7 miljardit aastat tagasi.
Proterosoikumi geokronoloogiline tabel http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/proterosoikum.html
Vanimad eukarüoodid
Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.
Vanimad hulkraksed organismid
Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast.
560 miljoni aasta vanused - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistised, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks.
Ediacara hulkraksete kivistised ja rekonstruktsioon
Paleosoikumi geokronoloogiline tabel
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html
TAIMERIIGI EVOLUTSIOON
VETIKAD
SÕNAJALAD SEEMNETAIMEDÜRGRAIKAD
Vetikad
500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes
Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga!
Hõimkond rohevetikad Chlorophyta
Soontaimed
410 - 440 miljonit aastat tagasi - mõnede organismide siirdumine veest maismaale.
ÜRGRAIKAD - sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega.
Puudusid lehed ja juured
Esinesid varred ja risoomid
Cooksonia
4 cmRhynia
Hiiglaslikud eostaimed
280 - 360 miljonit aastat tagasi. Mõned 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga.
A) Pärisraikad (kollad)
Sigillaria Soomuspuu ehk lepidodendron
B) Kidad (osjad)
Kalamiidi kida Karboni kida http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/calamites2.jpg
C) Sõnajalgtaimed
paljunevad eostega
lehed (fotosüntees)
Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest.
Paljasseemnetaimed
300 - 350 miljonit aastat tagasi.
A) Seemnesõnajalad
Fossiilidena sarnanesid nad sõnajalgadega, kuid paljunesid seemnetega.
Paljude teadlaste arvates on nad tänapäevaste õistaimede esivanemad.
B) Kordaiidid
Paljasseemnetaimed, mis meenutasid okaspuid.
Kordaiidid olid umbes 30 m kõrgused ja 1 m tüve läbimõõduga.
C) Okaspuud
320 - 280 miljonit aastat tagasi.
Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega.
Õite ja viljade esinemine
Taxus buccata
Volzia heterophylla käbi
D) Hõlmikpuud
260-140 miljonit aastat tagasi.
Praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik Ginkgo biloba.
Hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas
E) Palmlehikud
250-65 miljonit aastat tagasi.
Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud.
Tänapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed
Katteseemnetaimed
130-65 miljonit aastat tagasi.
LOOMARIIGI EVOLUTSIOON
540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus.
Cosmoceras gulielmii
Gryphaea corrugata
Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi).
Paraceraurus aculeatus Trilobiidi rekonstruktsioon
Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.
Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi
Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik.
Uimedest oli olemas vaid suur sabauim.
erikilbiline Psammolepis
telodont Phlebolepis
kilbitu Rhyncholepis
Dartmuthia gemmifera
Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi
Iseloomulik kehakuju.
Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused.
hai Hybodus
Asterolepis
Hai Carcharodon sp. hambad
400 miljonit aastat tagasi - mõnede loomade siirdumine maismaale.PUTUKAD
Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm.
Kiililaadne putukas Aeschna
KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi
Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 m.
algeline kahepaikne Ichthyostega, vasakul all kopskalad ja paremal üleval vihtuimne kala
Ichthyostega
Ichthyostega Paljunevad vees Elavad maismaal
ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi
kehasisene viljastumine
Hiidsisalikud ehk dinosaurusedKriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex
Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni
Tekodondid
Kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini.
Osa tekodonte liikus tagajalgadel.
Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud.
Tiibsisalikud
ehk pterosaurused (Pterosauria) olid kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk.
Tiibsisaliku rekonstruktsioon
Kalu jahtivad lendavad roomajad - pterosaurused
Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid kalalaadsed roomajad.
Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest.
Triiase kalasisalikud:
A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont
Luukalad
Leptolepis sprattiformis
Sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused - ahvenad, haugid, särjed jt.
(Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed.
Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga.
Püsisoojasus
Areng emaüsas
Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad.
200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD
MorgunocodonTaeniolabis
150 miljonit aastat tagasi: LINNUD
(Aves) on selgroogsed, kellel on suled ja tiivad. Ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile. (ürglind - arheopterüks).
Arheopteryx lithographica
Lennuvõime
Püsisoojasus
Hammastega lõualuud
pikk sabalülisammas
tiivaluud
linnu kolju
Jätketega roided
suled
2 miljonit aastat tagasi:
mammut
Ka esimesed inimese eellased
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/permtriassext/index.html
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/fishfingers/index.html
http://www.teachersdomain.org/resources/ess05/sci/ess/eiu/littlemammals/index.html
Kasutatud materjalid:• http://lepo.it.da.ut.ee/~mi/silur.html
• http://www.dinosauria.com/
• http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html
• http://www.resa.net/nasa/origins_life.htm#earliest
• http://www.fossiles.qc.ca/en/302.html
• http://scitec.uwichill.edu.bb/bcs/bl14apl/conq.htm
• http://www.republika.pl/geotrzebinia/cgt/florakarb/flora.htm
• http://www.edu.amsterdam.nl/flevopark/Geschiedenis/geschiedenis%20aarde/lepidodendron.jpg
• http://www.fieldmuseum.org/research_collections/ecp/ecp_sites/NPI_web/models_coal.htm
• http://www.living-fossils.com/living_fossils_1_5.php
• http://www.floranimal.ru/classes/5492.html
• http://www.free-pictures-photos.com/flowers/index.htm
• http://www.lbl.gov/Science-Articles/Archive/sb/July-2004/2_spinach.html
http://www.aquamax.de/HG06UG06.htm
http://www.pbs.org/wgbh/evolution/