ÖKOLOOGILINE MAKSUREFORMEcological Tax Reform

Environmental Tax ReformEnvironmental Fiscal Reform

Riigikogu teabepäev Eesti Linnade Liidus9. detsember 2005. a kell 14.00

ELLJüri Võigemast

Kuidas keskkonnateema kohalikke omavalitsusi puudutab?

1. KOV roll keskkonnavaldkonnas kasvab2. KOV-le on seadusega ja seaduse alusel pandud

kohustusi keskkonna valdkonnas3. Lisandunud kohustused ei ole sünkroonis KOV

tulubaasiga4. EL ühinemislepinguga on Eesti võtnud tähtajalisi

kohustusi5. Kohustuste täitmine eeldab suuri investeeringuid6. Elanikkonna probleemid seoses hindade tõusuga

jäävad KOV-de amortiseerida7. Jne …

Kohalike omavalitsuste huvi1. Et keskkonnavaldkonna küsimused oleksid KOV-

ga läbi räägitud2. Et ülesannete lisandumisel või muutmisel oleks

arvestatud ka kulude katmise võimalusega3. Et EL liitumislepinguga võetud tähtajalised

kohustused saaksid täidetud4. Et suuremahuliste keskkonnainvesteeringute

KOV omaosaluse katmise küsimused saaksid lahendatud

5. Et elanikkonna kulude kiire suurenemine oleks amortiseeritud

6. Jne …

Loogika küsimused

1. Ökoloogilise maksureformi lähtealused (teadmiseks 07.2005)

2. Keskkonnatasude seadus (dets 2005, jõustumine 01.01.2006)

3. Keskkonnastrateegia 2030 / töös4. Riigi eelarvestrateegia 2007 –

2010 (2013) / töös

KOV OOTUSI SELGUS SELLES, KAS JA KUS ON ÖMR VAJALIK

RAKENDADA (etapiliselt läbi räägitud, kontseptsioon, strateegia, konsensusele jõudmine KOV-dega, kui avaliku sektori ühe poolega)

SELGUS EESMÄRKIDES (tõstmine iseenesest ei ole eesmärk)

SELGUS TERMINOLOOGIAS (maksud, tasud. Kui riik peab vajalikuks maksureformi, siis miks umbes 1 miljardilist mahtu käsitletakse erandlikult - tasudena)

SELGUS ÜMBERKORRALDUSTE MAHUS (eraldi KOV-e puudutav osa. Praegu selles selgust ei ole)

SELGUS ÜMBERKORRALDUSTE MÕJUS (Maastrichti konvergentsikriteeriumide täitmine)

SELGUS MAKSUDE ÜMBERSTRUKTUREERIMISE ALUSTES (KOV-dega ei ole läbi räägitud “ökoloogilise maksureformi lähtealused. 8.07.2005” , (kabinet on võtnud teadmiseks, kinnitatud ega heaks kiidetud ei ole, reform käib)

SELGUS MUDELI VALIKU PÕHIMÕTETES JA PÕHJENDUSTES (Eesti mudel vs Soome mudel, ühtset EL mudelit ei ole)

Kohalike omavalitsuste küsimusi1. KAS ON PÕHJENDATUD KIIRUSTAMINE?

(keskkonnatasude seaduse eelnõu, millega jõustatakse keskkonnatasude tõstmine menetletakse enne kui on olemas riigi pikaajaline keskkonnastrateegia – sellega kaldutakse kõrvale 2006. a eelarveläbirääkimiste vahe- ja lõpp-protokollist)

2. KAS ON PÕHJENDATUD JÄTKUV TSENTRALISEERIMINE, LAEKUMISTE PROPORTSIOONIDE MUUTMINE? (kogutavate tasude jaotumise muutmine riigieelarve kasuks - keskkonnatasude seaduse eelnõu)

ÖMR ÜLDPÕHIMÕTTEID ÖMR tulemusena: * töötus peaks vähenema * keskkonnaseisund peaks paranema * majanduse konkurentsivõime peaks

kasvama * tootjad ja tarbijad peaksid saama

teha paremaid ostu- ja investeerimisotsuseid (valikuvõimaluste säilimine)

Eduka keskkonnapoliitika võti Eduka keskkonnapoliitika eesmärkide

saavutamise ja ühiskonna jätkusuutliku arengu võti on kõikide, nii regulatiivsete kui ka fiskaalmeetmete rakendamine üheaegselt: maksud ja loodusvarade kasutamise tasud peavad töötama paralleelselt muude keskkonnanõuetega nagu keskkonnaload, heitmete piirväärtused, kvaliteedistandardid, kasutuspiirangud, kasutusload jms.

KUS ON PROBLEEMID? Probleemid regulatiivsete meetmetega?  Probleemid fiskaalmeetmetega? Probleemid kommunikatsiooniga? Probleemid, mida kaudse

maksukoormuse tõstmine toob kaasa kohalikele omavalitsustele?

Probleemid kaudse maksukoormuse tõusust suurele osale elanikkonnast?

ÖMR põhimõtted pt 1.2 p 5Allikas: Rahandusministeeriumi veeb http://www.fin.ee/index.php?id=13008 (ÖMR lähtealused)

5. Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk-järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust.

Näiteid keskkonnatasude määrade tõusust 1993-2001 (EEK/t)

Näiteid keskkonnatasude määrade tõusust EEK/t aastatel 2006-2009 7.detsembril.2005. a vastu võetud Keskkonnatasude seaduse põhjal

Vee saastetasude mõnede komponentide osas

Tõus %1.01.2005 -1.01.2006

Tõus %1.01.2005 – 1.01.2009

Org ained arvutatuna BHT7 200 346

Fosforüh-d arvutatuna P(üld) 200 346

Lämmastiküh-d arvestatuna N(üld)

200 346

Heljum 100 173 + teadmata suurenemine(filter tihedamaks)

Sulfaadid (arvutatuna SO4 2-) 120 208

Ühealuselised fenoolid 200 346

Nafta 200,1 346

Põhjavee võtmine Tartu linnas 1931-2004

Põhjavee võtmine tartu linnas

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

1931

1936

1941

1946

1951

1956

1961

1966

1971

1976

1981

1986

1991

1996

2001

aasta

m3

Vee tarbimine kodumajapidamises (liitrit/inimese kohta ööpäevas)

Strateegia Säästev Eesti 21

Loodusressursside kasutuselevõtuga kaasnevad eelnevalt koostatud: • põhjendatud ja • suurimat majanduslikku tulu

tõotavad • optimaalse kasutamise skeemid

KAS SIHTOTSTARBELISTE MAKSUDE/TASUDE KASUTAMISEL VÕIB OLLA TAGASILÖÖKE?

 Määrates maksutulu ette ära, hindamata selle majanduslikku või keskkonnakaitselist põhjendatust, võib see põhjustada majandusliku ebaefektiivsuse.

Soome põhimõtteid (Allikas: Raportti ekoloogisesta verouudistuksesta, 2004)

Loodusvarade kasutust Soomes ei maksustata. Rahvamajanduse seisukohalt ei ole mõistlik välja arendada sellist maksusüsteemi. Heitmete maksustamiseks ei ole keskkonnapoliitilist vajadust. Eesmärgid saavutatakse haldusmeetmete rakendamisega. Keskkonnale kahjulike toodete maksustamise üle otsustatakse tootepõhise analüüsi põhjal. Olmejäätmekäitluse kulud kaetakse jäätmemaksust.

Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud (Eurostat & European Commission DG Taxation and Customs

Union)

1. Energiamaksud (Soome 1990, Rootsi ja Norra 1991, Taani ja Holland 1992, Saksamaa ja Itaalia 1999)

EL energiamaksude direktiiv 2003/96/EMÜ2. Transpordimaksud Kehtiv direktiiv 2003/96/EMÜ, võimalik miinimummäärade astmeline

saavutamine. Eesti on taotlenud üleminekuperioodi. Aktsiis pliivabale bensiinile Aktsiis diiselkütusele3. Saastamise ja loodusvara maksud Ainus riik, kus maksusummad on väga kõrged ja seotud reaalselt

mõõdetud heitmetega on Rootsi. Maksust laekunud tulud jagatakse aga saastavatele ettevõtetele tagasi nende energiatarbimise hulga alusel, st tööstus tervikuna seda maksu ei maksa.

Loodusvara maksud ei ole laialt levinud. Enamasti moodustavad need keskkonnamaksutuludest väga väikese osa.

KESKKONNAMAKSUDE TÜÜBID, MIDA EL JA OECD LIIKMESRIIKIDES KASUTATAKSE

KULU KATVAD MAKSED (cost-covering charges) – näit veepuhastus, kasutaja maksab

ERGUTAVAD MAKSUD (incentive taxes) – kujundatud muutmaks tootjate ja tarbijate käitumist

FISKAALSED KESKKONNAMAKSUD (fiscal environmental taxes) – loodud riigieelarvele lisatulu tootmiseks

MILLINE ON RAHANDUSLIKULT “HEA MAKS”?

KAS KESKKONNAMAKS / KESKKONNATASU ON “HEA MAKS”?

HEA MAKS - Toob tulu efektiivselt, stabiilselt, lihtsalt   Keskkonnamaks ei vasta neile kriteeriumidele   Maksu keskkonnakaitselise efektiivsuse ja

fiskaalefektiivsuse vahel on vastuolu   -        Stimuleeriv maks – kõrge maksumäär -        Maks töötab – maksutulu väheneb - Vajadus jälle maksumäära tõsta

KESKKONNAMAKSUDE HALDUSKULUD

OECD keskkonnamaksude andmebaasis on 173 erinevat maksu ja 1750 maksubaasi

-         maksuvabastuste ja maksusoodustuste arv on suur, keerukuseaste kõrge

-         raskusi heitmete mõõtmise või hindamisega

Taanis on halduskulud 1-2% maksutulustNorras on halduskulud madalad, kuna erandeid

(maksuvabastusi) on väheBelgias on halduskulud kõrgedEestis töötab keskkonnamaksude haldamisega 50 - 100 inimest ministeeriumi maakondades asuvates

teenistustes (+ konsultatsioonifirmad, + inimesed ettevõtetes + laboratooriumid + ministeeriumi keskaparaat)

ÖKOMAKSUREFORMI RAKENDAMISE MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMEID

         Sotsiaalmaksude vähendamine võrdselt tööandjatel ja töövõtjatel

(Saksamaa)    Madalapalgalistele kõrgema energia ja toodete-teenuste hinna

osaline kompenseerimine nende sotsiaalmakse vähendades   Tulumaksu määra vähendamine madalaimas tuluvahemikus

olevatele inimestele (Taani ja Rootsi) Spetsiaalsete sotsiaalsete kompensatsioonimehhanismide

kehtestamine nendele, kes ei tööta ja kellele sotsiaalmaksude või sissetulekutele soodustused ei rakendu (nt tudengid, pensionärid, töötud, lapsed)

    Vaeste elanikegruppide sissetuleku toetamine (Hollandis makstakse madalama sissetulekuga leibkondadele maksuaasta

lõpus teatud osa elektriarvetest kinni)    Spetsiaalsed toetusmehhanismid elumajade soojustamiseks ja

energiaefektiivsuse tõstmiseks      Paljudes riikides on suurendatud sotsiaaltoetuste summasid, et

kompenseerida suurenenud kulutusi energiakasutusele

Näide 7. detsembri 2005. a “ökomaksureformi” olmejäätmekomponendi mõjust leibkonna kuludele

Olmeprügi äraveo hinna tõus saastetasu tõstmise tõttu:

1. Tallinnas ~13%2. Tartus ja Viljandis ~21%3. Hiiumaal ~24%4. Pärnus ~33%5. Rakveres ~37% Oluliselt tõuseb ka ehitus-lammutusprahi

äraveo hind, kuna selle ladestushind võrdsustati olmejäätmete omaga

Allikas: BNS 7 dets majandusuudis Cleanaway ja Ragn-sellsi info põhjal

2006. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE 22. JUUNI 2005 VAHEPROTOKOLL

2. Jätkata läbirääkimisi: 2.1 välisabi vahendite, sealhulgas Norra ja

EMP tagastamatu finantsabi planeerimise ja kasutamise küsimustes;

2.2 reformimata riigimaade osas omaniku kohustuste täitmise rahastamise küsimustes;

2.3 saastetasude ja loodusressursi kasutuse tasude (edaspidi keskkonnatasude) jaotuse osas kohalike omavalitsuste eelarvete ja riigieelarve vahel.

2006. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE 20. SEPTEMBRI 2005 LÕPP-PROTOKOLL

Kohalike omavalitsuste ettepanek: 4. Mitte muuta saastetasude ja loodusressursi

kasutuse tasude (edaspidi keskkonnatasude) jaotust kohalike omavalitsuste eelarvete ja riigieelarve vahel kohalike omavalitsuste eelarvete kahjuks.

Kokkulepe: Uue keskkonnastrateegia (aastani 2030) ning keskkonnategevuskava (aastateks 2007-2013) koostamisel arvestatakse kohalike omavalitsuste keskkonnaalaste kohustuste kaardistamise ning riiklike ja kohalike keskkonnaküsimuste lahendamise maksumuse hindamise vajadust.

KOV ülesanded keskkonna valdkonnas (inventuur, maksumuse hindamine)

KOKS-ga pandud ülesanded Eriseadustega pandud ülesanded Maksumus on hindamata Ülesannete täitmine toimub suures osas projektipõhisel

rahastamisel (ebakindlus, ajalisest nihkest toimuvad suured või ülisuured muudatused vahendite vajaduse osas, ettevalmistamisteenus ostetakse konsultantidelt, omavalitsusest ei sõltu otsustamise juures õieti midagi)

Tööjaotus riigi ja omavalitsuste vahel on ähmane Vahendid tsentraliseeritakse ja tsentraliseeritult otsustatakse

vahendite jagamise üle Kohalikud omavalitsused ei saa võtta vastutust riigi poolt EL ees

võetud kohustuste tähtaegse täitmise eest Tulubaas ei ole ülesannete lisandumisega suurenenud

-

Omavalitsusliitude Koostöökogu poolt 22.02.2005kinnitatud ettepanekud riigi eelarvestrateegia aastateks 2006-2009 küsimustes

- keskkonnavaldkond

Ettepanekud: 1. Tuua keskkonnakaitse- ja korralduse, looduskaitse,

metsade säästliku kasutamise, keskkonnainfo kogumise, töötlemise ja teavitamise ning keskkonna järelevalve tegevusvaldkonna meetmete maksumuste raames välja Keskkonnaministeeriumi haldusalas riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud.

2. Kajastada varasemalt rakendamata jäänud välisabi vahendite kasutamise mahud vastavate meetmete maksumuste järgnevate aastate mahtudes.

EL ühinemislepinguga võetud tähtajalisi kohustusi Prügiladirektiiv (1999/31/EÜ) – üleminekuperiood

kuni 16. juulini 2009 põlevkivituha uuendatud ladestamismenetluse väljatöötamiseks

Ei tohi ladestada jäätmeid nõuetele mittevastavates prügilates

Asulareovee direktiiv (91/27/EMÜ – üleminekuperiood 31. detsembrini 2010 kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks ja väljaehitamiseks

Põllumajandusliku nitraadireostuse direktiiv (91/676/EMÜ) nitraaditundlikel aladel sõnnikuhoidlad rajatud 2008. a lõpuks ja mujal 2010. a lõpuks)

EL ühinemislepinguga võetud tähtajalisi kohustusi Joogivee direktiiv (98/83/EMÜ) – üleminekuperiood

31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide ja veepuhastussüsteemide renoveerimiseks ja väljaehitamiseks, et oleks tagatud nõuetele vastav joogivesi üle 50 elanikuga asulates

Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) – veemajanduskavad

Suurte põletusseadmete direktiiv (2001/80/EÜ – üleminekuperiood 31. Detsembrini 2010 (Ahtme), ja kuni 31. Detsembrini 2015 Narva ja kohtla-Järve elektrijaamade õhusaaste piirnormide täitmiseks SO2 ja tolmuosakeste osas

Muid kiiret tegutsemist nõudvaid kohustusi Pakendidirektiiv (94762/EMÜ) – pakendite

kogumise ja taaskasutamise süsteemide rakendamine

Linnudirektiivi (79/409/EMÜ) täitmine Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) täitmine1. Eestis 66 linnuala (1 236 808 ha) 2. Eestis 509 loodushoiuala (1 058 981 ha)* Natura võrgustiku alasid linnades üle 20

Muid kiiret tegutsemist nõudvaid kohustusi

Müra direktiiv (2002/49/EÜ) - Müra sihttasemete saavutamine (Tallinn, Tartu, Narva, raudtee, lennuväli)

EL 6 keskkonnategevusprogrammi täitmine

Valmimas on 7 teemastrateegiat EL 6 keskkonnategevusprogrammi täitmiseks: (nende hulgas õhusaaste teemastrateegia + direktiivi eelnõu, jäätmetekke vältimise ja ringluse teemastrateegia + direktiivi eelnõu, mullakaitse teemastrateegia + raamdirektiiv info- ja seiresüsteemi loomiseks, linnakeskkonna teemastrateegia, säästva arengu strateegia, säästva pestitsiidikasutuse strateegia, merekeskkonna kaitse strateegia).

Omavalitsuste soov keskkonnaministeeriumile on, et uus praegu koostamisel olev keskkonnastrateegia aastani 2030 formaat oleks võimalikult vastav EL keskkonnaõigustiku elluviimise 6 tegevusprogrammi ja teemastrateegiate formaadile, et oleks selgus lisanduvates ülesannetes nii riigi kui ka KOV tasandil, EL ja Eesti prioriteetides ja elluviimise käigus KOV-le langevate ülesannete mahtudes ja täitmiseks ette nähtud vahendites. Orienteerumine ainult projektipõhisele tegevusele keskkonnavaldkonnas ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikke lahendusi pakkuv tegutsemisviis.