Elanike käitumusharjumus olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis
-
Upload
teele-sikka -
Category
Documents
-
view
345 -
download
8
description
Transcript of Elanike käitumusharjumus olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis
EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus ja maaehitusinstituut
Metsakorralduse osakond
Teele Sikka
Elanike harjumused olmejäätmete liigiti kogumisel Eestis
Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal
Juhendaja: dotsent Mait Kriipsalu
Tartu 2012
2
Lõputöö koostasin iseseisvalt. Kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele ja andme-
allikatele on viidatud. Kinnitan, et annan oma intellektuaalomandi varalised õigused
lõputöö tulemuste suhtes üle Eesti Maaülikoolile.
…………………………………………
kuupäev / nimi / allkiri /
Tunnistan lõputöö kaitsmisvalmiks.
Juhendaja:
…………………………………………
kuupäev / nimi / allkiri /
3
SISUKORD
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Olmejäätmetest ja nende liigiti kogumisest Eestis .................................................... 6
1.1. Eesmärgid olmejäätmete kogumisel ................................................................... 6 1.2. Tegevused olmejäätmetega ................................................................................ 8 1.3. Biolagunevate jäätmete käitlemine..................................................................... 8 1.4. Saavutatud tulemused ....................................................................................... 10 1.5. Olmejäätmete põletamine ................................................................................. 10
2. Uurimuse eesmärgid, metoodika ja läbiviimine ..................................................... 13 3. Tulemused ............................................................................................................... 15
3.1. Küsitluse tagasiside analüüs ............................................................................. 15 3.2. Valimi iseloomustus ......................................................................................... 16
3.3. Harjumused ...................................................................................................... 20 3.4. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk ............................................................................ 22 3.5. Suhtumine ......................................................................................................... 25 3.6. Teadlikkus ........................................................................................................ 29 3.7. Biolagunevad jäätmed ...................................................................................... 32 3.8. Tulevikuootused ............................................................................................... 35
4. Arutelu .................................................................................................................... 38 4.1. Jäätmekäitlussüsteem ....................................................................................... 38 4.2. Jäätmevedu ja konteinerid ................................................................................ 39 4.3. Inimeste teadlikkus ........................................................................................... 40 4.4. Biolagunevate jäätmete käitlemine................................................................... 41 4.5. Lahendused tulevikuks ..................................................................................... 41
4.6. Väljapakutavad ideed ....................................................................................... 42 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 44
Summary in English ........................................................................................................ 46 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 48 Kasutatud lühendid.......................................................................................................... 50 LISAD ............................................................................................................................. 51 Lisa 1. Küsitluse ankeet ............................................................................................... 52
Lisa 2. Küsitlusele vastanute tulemused....................................................................... 60
4
Sissejuhatus
Käesoleva bakalaureusetöö uurimusteema valikul on lähtutud selle vajalikkusest ning
päevakohasusest. Vastavalt Eesti Vabariigi jäätmeseadusele [1], pidi alates 2005. aastast
jäätmevedu olema korraldatud. Jäätmetest tuleb välja sortida ohtlikud jäätmed, aia-
pargijäätmed (puulehed, oksad, pügatud muru), vanapaber ja papp (ajalehed-ajakirjad,
raamatud, kontoripaber jmt) [2], pakendijäätmed, sega-olmejäätmed. Alates 2013 aasta
16. juulist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid
jäätmeid üle 30 massi%.
Uurimuse alguses püstitati hüpotees, et inimestele ei meeldi sorteerida korraldatud
jäätmeveo tähenduses. Uurimustöö eesmärk on uurida, kuidas suhtuvad inimesed
sorteerimisse ja mis on põhilised takistused jäätmete sorteerimisel.
Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgnevad tööülesanded, et teada saada:
1) Kas ja kui suurel hulgal inimesed erinevates elamutüüpides sorteerivad?
2) Mis häirib inimesi antud jäätmekäitluse juures?
3) Kuivõrd ollakse valmis biolagunevate jäätmete sorteerimiseks?
4) Mida oleks vaja muuta, et parandada praegust jäätmekäitluskorraldust?
Loetletud tööülesannete täitmiseks kasutati ühte põhilist meetodit – küsitlust. Inimeste
arvamuste kaardistamiseks koostas käesoleva töö autor küsitluse ankeedi, mida levitati
EMÜ erinevate erialade listides, tuutorite listis, Keskkonnakaitse üliõpilaste seltsi
(KÜS) [3], Eesti Metsaüliõpilaste seltsi (EMEÜS) [4], TTÜ Säästva arengu klubi
(SAK) [5], Tartu Ülikooli Looduskaitse Ringi (TYLKR) [6], Loodusaja (LA) [7]
listides ja suhtlusportaalis Facebook [8] jm. Vastanuid kogunes 510. Kuna küsitlus oli
anonüümne, eeldati, et küsimustikule vastati ausalt.
5
Bakalaureusetöö koosneb referatiivsest ning uurimuslikust osast. Referatiivses osas on
kirjutatud üldiselt olmejäätmete sorteerimisega seotud nõuetest, sihtarvudest ja ees-
märkidest ning õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Uurimuslik osa on koostatud
küsitluse tulemuste põhjal ja esitatud jooniste ning tabelite näol. Tulemustele järgnevad
arutelu, järeldused ning kokkuvõte.
Autor tänab küsitlusele vastanud inimesi ja dotsenti Mait Kriipsalu, kelle juhendamisel
käesolev bakalaureusetöö valmis.
6
1. Olmejäätmetest ja nende liigiti kogumisest Eestis
Olmejäätmete käitlemise kavandamisel tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata jäätme-
tekke vältimisele ja jäätmete taaskasutamisele. Jäätmete taaskasutamise edendamiseks
on õigusaktidega kehtestatud terve rida piiranguid ja taaskasutuseesmärke, mis sunnivad
otsima tõhusaid ja keskkonnale sobivaid jäätmete käitlemise alternatiive. [9]
Eesti Vabariigi jäätmeseadus [1] käsitleb olmejäätmeid kui jäätmeid kodumajapida-
misest ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste
poolest samalaadsed jäätmeid, mis võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
Pakendijäätmete taaskasutuse nõue tulenev pakendiseadusest, mille kohaselt pidi 2004.
aasta 1. maiks pakendijäätmete taaskasutamine moodustama 50% jäätmete kogumassist,
kuid selle tulemuseni jõuti 2006. aastal. 2010. aastaks oli sihtarvud seatud juba
60%-ni [9] sh ringlussevõttu 55–80%-ni. [10]
Olmejäätmete kogumissüsteemiga oli 2005. aastal liitunud üle Eesti 80% leibkondadest,
kuid 2012. aastaks oli see tõusnud 95%-ni. Elamutest olid kogumisüsteemiga liitunud
vaid 40% ning nüüdseks on selle osakaal 82%, mis on üle kahe korra suurem. [9]
1.1. Eesmärgid olmejäätmete kogumisel
Eesti riigi eesmärgid võtab kokku riigi jäätmekava, mis on seatud aastateks 2008–
2013. [9] Selle kava eesmärgiks on jäätmekäitluse arendamine riigi tasandil, järgides
seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Põhieesmärk on saavutada jäätme-
7
hierarhia rakendamine, mille puhul jäätmeteket tuleks vältida või kui see ei olnud
võimalik, siis jäätmeid võimalikult suures ulatuses taaskasutada, s.h korduskasutada,
ringlusse võtta. Prügilasse suunatakse jäätmeid võimalikult vähe. Põhieesmärgiks on
seose katkestamine majanduskasvu ja keskkonnakoormuse vahel. Jäätmepoliitika
elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja
tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus, toote keskkonnamõju jälgimine kogu
olelustsükli vältel, roheline riigihange jne. [10] Selle rakendamine sõltub väga suures
osas kohalikust omavalitsusest, kelle ülesandeks on jäätmejaamade, taaskasutatavate
jäätmete kogumiskohtade rajamine. [9]
Eestil on ka oma keskkonnastrateegia, mis on seatud 2030. aastani, mille põhilisi
eesmärke on vähendada ladestatud olmejäätmete koguseid võrreldes baastasemega, mis
on 283 kg elaniku kohta aastas. Samuti tõsta jäätmete taaskasutamise osatähtsust kogu
jäätmetekkes klaasi, paberi ja plasti osas (baastasemed vastavalt 53%, 36% ja
45%). [10] Keskkonnastrateegia eesmärk on vähendada 2030. aastaks tekkivate
jäätmete ladestamist 30% võrra on selgelt alahinnatud, sest juba praeguseks on see
saavutatud ning Iru põletusseadme valmides muutub töötlemata jäätmete ladestamine
marginaalseks.
Kui prügilatesse ladestatavad jäätmekogused on aastatel 2003–2007 püsinud enam-
vähem samal tasemel, siis nende osakaal võrreldes kogu jäätmetekkega on aasta-aastalt
vähenenud 69%-lt 58 %-ni. Seega on üldine eesmärk, vähendada jäätmete ladestamist,
täidetud.
Lähtuvalt 2005.aastast alustatud korraldatud jäätmeveoga jäätmed taaskasutatakse või
kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas
ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Enne segunenud
olmejäätmete ladestamist prügilasse, tuleks neid sortida. Sortimisel eraldatakse
taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on
tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. [11]
8
1.2. Tegevused olmejäätmetega
Keskkonnamõju ja majanduse seisukohalt on optimaalne selline jäätmekäitlus-
stsenaarium, kus võimalikult suur kogus olmejäätmeid suunatakse taaskasutusse
materjali ringlussevõtuna ning ülejäänud jäätmed põletatakse võimalikult suures
koguses energiatootmise eesmärgil. Taaskasutuse hulka loetakse ka orgaaniliste
jäätmete käitlemine. Jäätmekäitluse kavandamisel tuleb arvestada, et erinevates Eesti
piirkondades võivad optimaalsed jäätmekäitlusvalikud olla erinevad. Samas tuleb
arvestatud ka üldise jäätmekäitlussüsteemi arenguga, st asjaolud ajas muutuvad ja koos
sellega ka jäätmekäitlus. Siinkohal on oluline, et piirkondlikud projektid oleksid oma-
vahel koordineeritud. Vastasel juhul on oht, et toimub jäätmekäitlusvõimsuste üle- või
aladimensioneerimine, dubleerimine jne. [9] Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja
taaskasutussüsteemi toimimiseks rakendatakse pakendi tagasivõtmise kohustust. [10]
Kodumajapidamise tasandil on olulised tegevused liitumine korraldatud jäätmeveoga,
olmejäätmete sortimine tekkekohas, pakendi ja pakendijäätmete eraldi kogumine,
ohtlike jäätmete eraldamine ja nende viimine kogumispunkti jm. juhindudes valla või
linna jäätmehoolduseeskirjast. [9] Narva jäätmeuuringu põhjal on peamisteks
keskkonnamõju põhjustajaiks tekkivad prügilagaas ja nõrgvesi. [13]
Nagu olmejäätmete osas, on ka pakendijäätmete puhul olulised korraldavad ülesanded
kohalikel omavalitsustel. Oluline on rõhutada, et pakendijäätmete kogumine ja
käitlemine toimub „tootjavastutuse“ põhimõttel, kus KOV-l ei ole mingeid rahalisi
kohustusi, küll aga on KOV-l n-ö korraldav funktsioon, et süsteem toimiks kohalike
elanike vajadusi arvestades. [9] Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses
olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks
õigust omavale isikule. [1]
1.3. Biolagunevate jäätmete käitlemine
Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: [1]
9
1) üle 45 massi% alates 2010. aasta 16. juulist;
2) üle 30 massi% alates 2013. aasta 16. juulist;
3) üle 20 massi% alates 2020. aasta 16. juulist.
Biolagunevaid jäätmeid on aga segaolmejäätmetes hinnanguliselt 60–65%. Prügilasse
ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 30 massi%
alates 2013. aasta 16. juulist. Biolagunevate jäätmete eraldamiseks on sisuliselt ainult
üks võimalus – tekkekohal liigitikogumine. Tekkekohas sortimisega saadakse kõrge-
kvaliteediline toore kompostimiseks, kuid see tegevus nõuab jäätmetekitajatelt kõrget
motivatsiooni ja tahet, eelkõige aga selgeid korralduslikke meetmeid kohalike oma-
valitsuste poolt. [9] Sõltumata jäätmepõletustehaste ja/või mehaanilis-bioloogiline
töötlemine (MBT) olemasolust peavad omavalitsused rakendama biolagunevate jäät-
mete liigiti kogumist ning arendama välja vastava käitlussüsteemi. Biolagunevate
jäätmete prügilasse ladestamise vähendamiseks võetavate meetmete eesmärk peaks
olema ka biolagunevate jäätmete lahuskogumine, üldine sortimine, taaskasutamine ja
ringlussevõtt. [1]
Tallinna linna võimalike jäätmekäitlusstsenaariumite olelusringipõhine keskkonna-
mõjude ja majanduskulude hindamine ja võrdlemise analüüs toob välja jäätmete liigiti
kogumise otstarbekuse ning taaskasutusse suunamise vajaduse. Biolagunevate jäätmete
käitussüsteemi laiendamisel tuleks arvestada, et panus keskkonnamõju vähendamisse on
suhteliselt väike, kuid majanduskulud võivad olla küllaltki suured. Kuna antud uuringu
eesmärk oli erinevate jäätmekäitluslahenduste võrdlemine ühtse metoodika alusel ning
saadud tulemused põhinevad metoodika alusel siis tulemusi saab vaadata, kui
lisainformatsiooni jäätmekäitluse edasisel kavandamisel. [17]
Biolagunevad jäätmete konteinerisse sobivad aiajäätmed ja köögijäätmed ning muud
biojäätmed. Aiajäätmete hulka kuuluvad puu- ja põõsalehed, taimeosad, kuivanud lilled
ning puukoored. Köögijäätmete hulka kuuluvad toiduvalmistamisel tekkivad toiduainete
jäätmed, köögi- ja juurviljade ning kanamunade koored, marjade, puu- ja köögiviljade
puhastusjäätmed, kalade puhastusjäätmed, toiduainete ülejäägid, kohvi ja teepaks koos
filterpaberiga, kuivanud ja riknenud toiduained. Muud biojäätmed on defineerimata aga
loogika põhjal võib kompostitavate jäätmete hulka liigitada ka nt lillemulla. [14]
10
1.4. Saavutatud tulemused
Aastail 2004-2007 oli jäätmevaldkonnas muutuste aeg, mis oli tingitud Eesti liitumisest
Euroopa liiduga. Liitumisega jõustus uus jäätme- ja pakendiseadus ning nende alusel
kehtestatud alamad õigusaktid. Vähenes keskkonnanõuetega vastuolus olevate prügilate
hulk ning suurenesid taaskasutusmäärad ja rakendati taara tagatisrahasüsteem. Jäätme-
vedu ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, kuid võimaldab süsteemi arendamist maapiir-
kondades.
Olmejäätmeid tekkis aastail 1999–2007 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Olmejäätmete
koguste vähenemine on osaliselt tingitud metoodilistest muudatustest ja jäätmeandmete
kvaliteedi paranemisest. Alates 2001. aastast on jäätmete õigele klassifitseerimisele
pööratud suurt tähelepanu. [15]
Tänapäeval üha enam käsitletakse jäätmeid kui kütust. Erinevalt teistest fossiilsetest
kütustest on olmejäätmed heterogeense koostisega. Tuha hulk jäätmete põletamisel
moodustab u 20-35% põletavate jäätmete kaalust ning veesisaldus võib olla vahemikus
15-40%, toidujäätmetel ka rohkem. Kütteväärtus sõltub jäätmete koostisest ja muutub
aasta lõikes, kuid segaolmejäätmete kütteväärtuseks on hinnatus 8-12 MJ/kg ehk 2,2-3,3
MWh/t (keskmiselt 9 MJ/kg). Olmejäätmete kütteväärtus sortimata jäätmetes võib
tulevikus suureneda, kuna suureneb ühekordsete pakendite kasutamine ja biolagunevate
jäätmete liigiti kogumine. Teisalt võib jäätmetekitajate juures jäätmete liigiti kogumine
vähendada kütteväärtust, kuna järjest suurem osa kõrge kütteväärtusega materjale
suunatakse taaskasutusse. [16]
1.5. Olmejäätmete põletamine
Olmejäätmete (sh MBT käigus saadud jäätmekütuse) põletamine tänapäevases nõuetele
vastavas jäätmepõletuskäitises panustab muude uuritud jäätmekäitlusmoodustega
võrreldes vähem keskkonnamõju tekkesse ning on samas positiivse keskkonnamõjuga.
11
Üha tõusvate energiahindade valguses omab nimetatud jäätmekäitlusmoodus ka
arvestatavat majanduslikku efekti. [9]
Jäätmekäitlussüsteem, kus enamus olmejäätmeid prügilasse ladestatakse, on suurima
keskkonnamõjuga ning omab samas ka majanduskulusid. Olelusringi mudeli tulemused
näitavad, et jäätmete põletamine energia tootmisega võib olla perspektiivikas
jäätmekäitlusmoodus nii keskkonnamõju kui ka majanduslikust seisukohast
vaadatuna. [17]
Olmejäätmete põletamine on seni veel halvasti defineeritud valdkond. Kui võrrelda
2007. aasta jäätmete tekke ja ladestamise tulemusi siis erinevad allikad käsitlevad neid
erinevalt. Keskkonnaülevaade aastast 2009 sõnastab segajäätmete lauspõletamise
rakendamise olukorra, kus inimese kohta aastas 415 kg jäätmeid taaskasutatakse ja 25
kg ladestatakse prügilasse. [15] Jäätmeseadus käsitleb jäätmete kõrvaldamist
toiminguna, kus jäätmed ladestatakse prügilasse, põletatakse ilma energiakasutuseta või
muu samaväärse toiminguna, mis ei ole taaskasutus. Samuti ei kuulu taaskasutuse alla
jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene
tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. [1, 18]
Tulevikuvisioone silmas pidades on oluline märkida, et vaatamata masspõletustehase
rajamisele Irus, on siiski vajalik biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ning eraldi
käitlemine. Biolagunevate jäätmete põletamisega väljuks taimetoitained aineringest ja
mullad jääks vaesemaks. Kompost aga viiks mulda lämmastiku, fosfori ja süsiniku.
Esiteks ei käivitu jäätmete masspõletus olulises mahus kindlasti enne aastaid 2013–
2014. Samas, sihtarve silmas pidades, on ladestatavates jäätmetes biolagunevate
jäätmete vähendamist vajalik alustada võimalikult kiiresti. Teiseks on vajalik tõsta
jäätmete taaskasutusmäära jäätmete ringlussevõtu kaudu. Ringlussevõtuks loetakse
jäätmete kompostimist, kuid mitte masspõletust. [9] Praktikas tuleb aga arvestada, et
erinevates Eesti piirkondades võivad optimaalsed jäätmekäitlusvalikud olla erinevad
ning mõningatel juhtudel võib majanduslikult kasulikuks osutuda mõni alternatiivne
käitlusviis (näiteks MBT). [19]
Keskkonnamõju seisukohalt on seega optimaalsemad need jäätmekäitlusstsenaariumid,
kus võimalikult suur kogus olmejäätmeid suunatakse taaskasutusse materjali ringlusse-
võtuna ning ülejäänud jäätmed põletatakse võimalikult suures koguses energiatootmise
12
eesmärgil. Olmejäätmete käitlemise sh liigiti kogutud jäätmematerjalide taaskasutamise
majanduskulud sõltuvad paljus aga kogumissüsteemi korraldusest ja valitud jäätme-
käitluslahendustest. Hoolimata sellest, et jäätmepõletustehase rajamise alginvesteering
on väga suur, võib WAMPS uuringu tulemustele ja ka teiste riikide kogemusele
tuginedes eeldada, et segaolmejäätmete põletamise hind jääb võrreldes teiste alterna-
tiivsete jäätmekäitluslahendustega (sh MBT) mõnevõrra madalamaks ja ka pikaajaliselt
stabiilsemaks. [13]
13
2. Uurimuse eesmärgid, metoodika ja läbiviimine
Uurimuse eesmärk oli uurida inimeste suhtumist sorteerimisse ja põhilisi takistusi
jäätmete sorteerimisel. Uuringuga sooviti teada saada inimeste harjumustest jäätmetega,
täiendada infot inimeste arvamustest, hirmudest ning rõõmudest sorteerimisel, saada
aimu inimeste valmisolekust biolagunevate jäätmete sorteerimisel.
Küsitlus koostati Google Docs’i abil. [20] Küsitluse loomiseks antud keskkonnas tuleb
alustada käsuga Create Form. Küsitluse kujundusel kasutati kujundust „Garden“ .
Kokku oli 29 küsimust. Küsimused koostati nii, et kolmel juhul sai vastata vabas teksti
vormis. Kahel juhul neist küsiti asukoha kohta (linn, linnaosa) ja kolmandal oli vaba
vorm oma tähelepanekuteks. Ülejäänud küsimused olid valikvastustega. 17-l juhul sai
valida ainult ühte vastusevarianti ja 9-l juhul sai valida mitut vastusevarianti. Kohustus-
likud olid küsimused 21-l juhul. Ankeedi koostamisel ja kujundamisel ei võimaldatud
nuppu ankeedi täitmise katkestamiseks. Ankeedi kujunduses oli võimaldatud olukord,
kus vastaja sai mööda ankeeti edasi-tagasi rännata ning muuta varem antud vastuseid.
Andmete töötlemisel kasutati Microsoft Exceli tabelarvutussüsteemi [21] ja MapInfo
kaarditöötlusprogrammi [22].
Küsitlus oli üleval kahes kohas. Esimeseks kohaks oli küsimustiku enda keskkond
Google Docs keskkonnas ja teine koht oli Eesti Maaülikooli serveris leheküljel
http://ph.emu.ee/tsikka. Küsitluse vorm on kättesaadav Lisa 1-s .
Küsitletavate värbamine toimus läbi interneti. Esmane küsitluse levitamise koht oli
Facebooki suhtlusportaal. Teiste edastusvahendina kasutasin erialaliste, Eesti Maaüli-
kooli tuutorite listi, seltside listides nagu KÜS ja EMEÜS. Kasutasin ka sõprus-tudengi-
organisatsioonide TYLKR-i ja SAK-i ning listi Loodusaeg ning samuti oli üleval EMÜ
14
Üliõpilasesinduse kodulehel. Eesti oludes interneti kogukond on meil liiga väike
leidmaks piisavalt palju ja erinevaid vastajaid. Arvutita kasutajad on pigem noorema-
poolsed ja antud listide kaudu võimalik kätte saada vaid teatud sortiment inimesi.
Küsitlus toimus 30. jaanuar 2012 kuni 19. märts 2012.
15
3. Tulemused
3.1. Küsitluse tagasiside analüüs
Kvantitatiivuuringutes [23] peaks vastajate arv olema soovitavalt üle 400. Antud
küsimustikule vastas 510 inimest. Vastanuid oli kõigis vanuse valdkondades. Küsitlust
võib pidada kvantitatiivseks. Vastuseid oli pärit üle Eesti. Vastajad ei leitud juhuvaliku
printsiipe järgides vaid listi liikmete ja lähimate tuttavate ringkonnast, mistõttu ei ole
uuringu tulemusi võimalik üldistada kõigile vastavate sihtrühma liikmetele Eestis.
Internetiküsitluses antud vabas vormis vastused on kas napisõnalised, või vastupidi,
sõnaohtrad. Tegelikku käitumist peegeldavad küsimused on täpsemad, sest küsitletav
valib endale sobiva ning piisava aja vastamiseks. Kuna puudub intervjueerija mõju, on
vastajad ausamad, kriitilisemad ja vähem tõrksad tundlike teemade suhtes.
Küsitluse üks küsimus oli vabas vormis oma tähelepanekute jagamine. Seda kasutati nii
enda arvamuse täpsustamiseks, teema üle arutlemiseks kui ka küsitluse ülesehituse
analüüsiks. Küsitluse ankeedi väliselt tundsid mõned vastajad huvi uuringu tulemustest.
Autor plaanib avaldada töö tulemused artiklina Rohelise eluviisi portaalis Bioneer [24].
Küsitlusele vastanute tähelepanekutest tuleb välja, et tihti jäi küsimuste juures puudu
vajalikest vastuvariantidest. Kõige rohkem toodi välja eelarvamuse küsimuse juures
varianti „eelarvamus puudub“ puudumist. Küsitluse koostamisel seati eesmärgiks,
võimalikult ausate vastuste tagasisaamise. Tihti on inimestel lihtsalt raske tunnistada, et
neil on eelarvamus millegi suhtes. Siiski oleks pidanud võimaldama antud vastuse-
variandi olemasolu. Samuti sõna „eelarvamus“ ise oleks saanud asendada millegi
16
neutraalsemaga, nt „hoiak“. Samuti toodi välja, et küsimused tundusid olevat mõeldud
rohkem linnainimestele korterelamus. Siiski püüti küsimuste koostamisel arvestada
võimalikult erinevate olukordadega.
Kuna inimeste teadlikkus jäätmemõistetest on tagasihoidlik siis tuleks ka alati üle defi-
neerida erialaga seotud mõisted. Samuti tuleks alati selgitada iga küsimuse juures
täpsemalt, mis sorti jäätmetega seoses küsimus on. Arusaamatuks jäi ka jäätmete
tekkimise hulga arvestuses, kas tuleb arvestada mahu või massi järgi. Küsimuste
kohustuslikkus oli tihti inimeste kohati ebameeldivust tekitav. Samuti eeldati, et ühe
küsimuse vastamine välistab järgmise küsimuse. Kohustuslikkus seati nii suurel määral
põhjusel, et inimesed ei jätaks lihtsalt laiskuse pärast osadele küsimusetele vastamata,
mis neis algselt ei huvita.
Küsimuste puhul, mis eeldasid vastajalt rohkem fantaasiat, kiputi siiski antud olukorra
analüüsima. Kuna biolagunevate jäätmete sorteerimine ei ole teatavasti väga arenenud
siis lähtusingi küsimuste ülesehitusel, et inimesed annaks infot tegevuse kohta, kui neil
oleks antud võimalus. Kiputi ikkagi antud olukorda analüüsima. Sellest võib järeldada,
et tuleks täpsemalt kirjeldada, kuidas küsitlusele vastaja peaks toimima.
3.2. Valimi iseloomustus
Vanus
Enamuse küsitlusele vastajatest moodustasid inimesed vanuses 19-26. See viitab tuge-
vale tudengite ülekaalule ja nooremate arvamuste enamusele ja sellele, et küsitluse
läbiviimise meetod, interneti abil, on rohkem kättesaadav noortele. Ühe kolmandiku
ulatuses oli vastajaid ka 27-40 aastates.
17
Joonis 3.2.1. Vanus
Amet
Küsitlusele vastajast üle kahe kolmandiku moodustasid tudengid. Tudengid jaotusid
veel eraldi töötavateks tudengiteks ja mitte-töötavaks tudengiteks. Ligi üks kolmandik
vastajatest oli ka lihtsalt töötavad inimesed. Ülejäänute osakaal moodustab 6%
vastustest.
Joonis 3.2.2. Amet
Tegevusvaldkond
Tugeva enamuse moodustas loodusteaduse või põllumajanduse valdkond, mis oli üle
ühe kolmandiku vastustest. Sellele järgnes haridus või teaduse valdkond, kus oli vasta-
jaid ligi ühe kuuendiku ulatuses.
0% 20% 40% 60% 80%
>60
41-60
27-40
19-26
<18
0% 10% 20% 30% 40% 50%
tudeng
töötav inimene
kodune
pensionär
töötu
ettevõtja
töötav tudeng
õpilane
18
Joonis 3.2.3. Tegevusvaldkond
Päritolu
Vastajate päritolus joonistub selgelt välja Tartu ja Tallinna ülekaal. Tartlaste vastuseid
oli siiski kaks korda rohkem. Ülejäänud vastajad jaotuvad ühtlaselt üle Eestimaa.
0% 10% 20% 30% 40%
Õigusala või korrakaitse või turva
Tööstus või tootmine
Turundus või reklaam või pr
Turism või hotellindus
Transport või logistika
Toitlustus
Tervishoid või farmaatsia
Riigi- ja avalik haldus
Rahandus
Müük
Mehaanika või tehnika
(Uus) meedia või loomemajandus
Loodusteadused või põllumajandus
Kultuur või meelelahutus
Koolitus või personal
Klienditeenindus
Juhtimine
Infotehnoloogia või e-kaubandus
Haridus või teadus
Energeetika või loodusvarad
Elektroonika või telekommunikatsioon
Ehitus või kinnisvara
Assisteerimine või administreerimine
19
Joonis 3.2.4. Vastanu asukoht
Elamutüüp
Vastanutest ligi kaks kolmandikku moodustavad kortermajade elanikud. Ülejäänud üks
kolmandik moodustab pigem eramaja tüüpi elamu nagu ridaelamu, kaksik- või kahe-
pereelamu ja ühepereelamu.
Joonis 3.2.5. Elamutüüp
0% 10% 20% 30% 40%
ühepereelamu
kaksik- või kahepereelamu
ridaelamu
vähem kui viie korrusega
mitmekorteriline elamu
viie või enamkorruseline
paljukorteriline elamu
20
Leibkonna suurus
Võrdse osa, kokku ligi pool vastajatest, moodustavad leibkonnad suurusega üks või
kaks inimest. Sellest järeldaksin, et pool vastajatest on saavad rohkem kontrollida
jäätmete sorteerimist oma elukohas. Suuremate leibkondade puhul oleneb juba enamuse
leibkonna liikmete käitumistest. Kui üks soovib ainult sorteerida ja ta ei suuda selles
teisi veenda, siis tema võimalused sorteerimiseks on raskendatud.
Joonis 3.2.6. Inimeste arv leibkonnas
3.3. Harjumused
Liigiti kogumine
Ligi kaks kolmandikku vastajatest kogub jäätmeid eraldi. Lisaks ligi neljandik
vastajatest, kes kas kogub mõnikord või osaliselt. Vastanuid, kes üldse ei kogu, on
ainult alla 10%.
0% 10% 20% 30%
8
7
6
5
4
3
2
1
21
Joonis 3.3.1. Osavõtt liigiti kogumisest
Tudengite harjumuste muutumine seoses elukoha vahetusega
Tudengi elukoha vahetusel õpingute ajaks toob palju uut igapäevaellu. Kui kodus on
pere sorteerinud jäätmeid siis isegi üle poolte vastanutest teeb seda ka uues elukohas.
Samas ligi kümnendik ei sorteeri kummaski kohas ning teine kümnendik ainult õpingute
ajal. Kolmandik vastajatest sorteerib aga ainult kodus.
Joonis 3.3.2. Tudengite harjumuste muutumine seoses elukohavahetusega
Toodete pakenditega arvestamine
Ligi kaks kolmandikku ehk ka enamuse lähtuvad siiski hinnast. Natuke üle kolmandiku
puhul pole pakendi arvestamine oluline samas teine osa, ligi kolmandik, eelistab osta
pakendamata toiduaineid. Samuti ligi viiendik ostab korraga suurema koguse, et oleks
vähem pakendeid. Suuremate koguste puhul on ka tavaliselt toote kilo hind odavam.
Vastajad ise tõid veel välja, et kui toote valik on kindel ja pole võimalik teist
pakendamist valida siis hoitakse kokku liigsest kilekoti majandamisest. Tihti mõeldakse
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%
jah
mõnikord
ei
osaliselt
pole kindel
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
Ei ole muutunud, sorteerin mõlemas
kohas
Sorteerin ainult kodus
Sorteerin ainult õpingute perioodil uues
elukohas
Ei sorteeri kummaski kohas
22
ka sellele, et mis otstarve oleks sellel pakendil pärast toote kasutamist. Samuti leidub
vastajaid, kes käivad sihilikult, kas turul või ostavad võimalikult palju asju lahtiselt.
Samas vastasleer rõhub toidu pikaajalisemale säilimisele ja kättesaadavusele.
Joonis 3.3.3. Pakendi mõju otsusele toote valiku üle ostu tegemisel
3.4. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk
Eraldi kogutavad jäätmed
Inimeste arusaam jäätmete liigiti kogumisest on vägagi erinev. Enamus kogub eraldi
pappi ja paberit. Kui arvestada vastajate enda tähelepanekuid, siis tuleb ka välja, et papp
ja paber on ka üks põhilisi jäätmeliike, mida kogutakse ka ainukese jäätmeliigina maja-
pidamises. Tihti sorteeritakse jäätmeid rohkem kui ühe liigituse ulatuses. Populaar-
seimaiks kujunes kombinatsioon, kus sorteeritakse pappi ja paberit ning pakendit ja
klaasi.
0% 10% 20% 30% 40%
ebamugav
ei näe mõtet
ei oska
ei viitsi
kiirem, mugavam ja lihtsam on ühte
konteinerisse visata
konteiner on tihti täis
läheduses puudub konteiner
majapidamises pole võimalik eraldi
koguda
23
Küsitlejate vastustest tuli ka välja, et sorteerimine varieerub vastavalt hooajale: suvel
sorteeritakse rohkem just biolagunevaid jäätmeid ja pappi ning paberit. See asjaolu
tuleneb sellest, et peredel on võimalus kasutada maakohta ja seal olevat komposti-
hunnikut ning lõkkekohta, linnas pole aga selleks võimalust. Olenemata ohtlike
jäätmete eraldi kogumise vastuse võimalusest, viidati eraldi patareide, tablettide,
lambipirnide, luminofoorlampide jm liigiti kogumisele, kuigi ka need moodustavad
ohtlikud jäätmed. See viitab sellele, et inimesed pole lihtsalt informeeritud ohtlike
jäätmete olemusest.
Samuti võiks täheldada, et isegi kui liigiti kogumise peatükis (vt. Liigiti kogumine)
vastas pea kümnendik, et ei sorteeri jäätmeid siis siin taandus see alla 2%. Sellest võiks
järeldada, et inimesed pole päris täpselt aru saanud sorteerimise olemusest.
Joonis 3.4.1. Eraldi kogutavad jäätmed
Võrdlus majapidamises tekkivate jäätmeliikide vahel
Jäätmekava järgi tekkis 2005. a biolagunevaid jäätmeid 65% olmejäätmetest. [9] Antud
võrdlus eri tüüpi jäätmete koguse hindamise osas näitas, et inimesed hindavad erinevalt
jäätmete tekkimise hulka. Kui räägitakse koguseliselt suuremast hulgast jäätmetest, jääb
inimestele rohkem silma see, mida on mahult rohkem. See mahu arvestuse erinevus
võib tuleneda sellest, et kuigi pakendeid tekib rohkem mahu järgi arvestades, siis massi
0% 10% 20% 30% 40%
papp/paber
pakend
klaas
biolagunevad jäätmed
taara
ohtlikud jäätmed
ei kogu
24
järgi tekibki kõige rohkem biolagunevaid jäätmeid. [15] Pakendid on kergemad ja
võtavad ühiku kohta rohkem ruumi.
Hoolimata sellest, et eelnevas peatükis (vt. Eraldi kogutavad jäätmed) ilmnenud
põhilisteks kogutavateks jäätmeliikideks on papp ja paber ning klaas ja pakendid, siis
vastanute arvates tekib kõige rohkem just pakendeid. See, mida aga inimesed
ennustavad majapidamistes enim tekkivaks jäätmeliigiks, ei erine väga sellest, mida neil
endal enim tekib.
Joonis 3.4.2. Võrdlus majapidamises tekkivate jäätmeliikide vahel
Konteinerite kasutamine
Ligi pool vastajatest viib oma jäätmed konteineritesse maja ees, ehk suurel enamusel on
siiski võimalus jäätmete sorteerimiseks elukoha vahetusläheduses. Natuke üle ühe
kolmandiku kasutab, kas konteinereid paarisaja meetri raadiuses või konteinereid
lähima kaubanduskeskuse juures. Jäätmejaama kasutab vaid üks kümnendik vastajatest.
0% 20% 40% 60%
biolagunevad jäätmed
klaas
pakendid
pandipakendid
papp/paber
segajäätmed Ennustavalt
enim tekkiv
jäätmeliik
majapidamises
Enim tekkiv
jäätmeliik
majapidamises
25
Joonis 3.4.3. Konteinerite kasutamine
3.5. Suhtumine
Suhtumine sorteerimisse
Jäätmete sorteerimine peaks olema igapäevase tegevuse loomulik osa, kuid pärast toote
muutumist jäätmeks ei leia see alati teed taaskasutusse ja võib lõpetada kasutu prügina.
See sõltub asjaoludest, kuidas inimesed antud tegevusse suhtuvad ja kuivõrd nad edasist
tegevust usaldavad. Kolm neljandikku vastajatest peab liigiti kogumist vajalikuks. See
on hea, et inimesed selle tähtsust näevad. Kui vastajate tähelepanekuid arvestada siis tuli
välja ka, et isegi kui sorteerimist peetakse vajalikuks, siis ligi kuuendik vastanutest tõid
asjaolu, et hoolimata vajalikkusest on see üpris ebamugav tegevus. Inimesed teadvus-
tavad endale selle vajalikkust aga sellest hoolimata leiavad vabanduse. Negatiivse poole
pealt nagu mõttetu või kulukam kui mitte liigiti koguda oli vastuseid kokku ligi 7%.
0% 20% 40% 60%
konteineritesse maja ees
konteineritesse lähima
kaubanduskeskuse juures
jäätmejaama
konteineritesse paarisaja meetri
raadiuses
konteinerid puuduvad
26
Joonis 3.5.1. Suhtumine sorteerimisse
Ettekäänded jäätmete liigiti kogumiseks
Jäätmete sorteerimiseks tuuakse erinevaid ettekäändeid. Antud küsimuse juures leidis
kolm viiendikku vastajatest põhjuse jäätmete mitte sorteerimiseks. Kõige populaarsem
põhjus on see, et läheduses puudub konteiner ja seda natuke ühe neljandiku. Tihti
arvestatakse sellega, et jäätmeid saab ära visata lähimasse konteinerisse ja kui seda
võimalust pole, jäetakse jäätmed sorteerimata. Teine, samuti ligi neljandiku moodustav
ettekääne on seotud inimeste seisukohaga, et pole ruumi sorteerimiseks. Kolmanda
veerandi moodustab ettekääne mugavustsoonist ehk kiirem, mugavam ja lihtsam on
ühte konteinerisse visata. Neljanda neljandiku moodustavad ettekäänded, mis on veel
seotud mugavusega, oskuste, võimaluste ja skeptilisusega.
0% 20% 40% 60% 80%
vajalik
mõttetu
vaevarikas
kulukam kui mitte liigiti koguda
vahet pole
27
Joonis 3.5.2. Ettekäänded jäätmete liigiti kogumiseks
Eelarvamused
Ligi kolmandik vastajatest peab pakendite pesule kulutatavat veehulka liiga väärtus-
likuks ning ei pea eraldi kogumist piisavalt väärtuslikuks. Kuna küsimus oli kohustuslik
aga polnud võimaldatud vastust eelarvamuse puudumisest, tekitas see algselt vastajates
meelehärmi. Lõpuks kogunes vastuseid eelarvamuse puudumisest üks viiendik.
0% 10% 20% 30% 40%
ebamugav
ei näe mõtet
ei oska
ei viitsi
kiirem, mugavam ja lihtsam on ühte
konteinerisse visata
konteiner on tihti täis
läheduses puudub konteiner
majapidamises pole võimalik eraldi
koguda
28
Joonis 3.5.3. Eelarvamused
Alternatiivsed meetodid jäätmetest vabanemiseks
Jäätmetest vabanemiseks kasutatakse vahel ka kõrvalisi meetodeid. Üks populaarsemaid
on oma kompostihunniku omamine, mis moodustab kolmandiku vastustest. Umbes üks
viiendik kasutab ka jäätmetest vabanemiseks põletamisest. Vastuste tähelepanekutest
võib täheldada, et põletusse läheb enamuses siiski papp ja paber. Alternatiivseid meet-
meid mitte kasutavaid oli kokku peaaegu kahe viiendiku osas. Siiski ligi kaks viien-
dikku ei kasuta alternatiivseid meetodeid. Ülejäänute osakaal jääb ühte kümnendiku.
0% 10% 20% 30% 40%
ebameeldiv aroom
ebameeldiv tühjendamine
eelarvamus puudub
ei ole kättesaadav
kulukas tegevus
linnud/loomad laastavad konteinerit
läheduses puudub konteiner
pakendite pesule kulutatav veehulk ei
ole eraldi kogumist väärt
pole aega
putukad ja vaglad vm kahjurid
hakkaksid levima
skeptilisus süsteemi suhtes
võtab palju ruumi
29
Joonis 3.5.4. Alternatiivsed meetodid jäätmetest vabanemiseks
3.6. Teadlikkus
Motiveeritus loodusvarade säästmiseks
Kui inimesele öelda, et tema sorteerimine säästab loodusvarasid siis kindlasti moti-
veeriks see nii mõndagi inimest järjepidevamalt sorteerima. Antud juhul motiveeris see
ligi kolmveerandit inimesi. Kuid üks viiendik vastajatest moodustab osa, kes on
loodusvarade säästmise osas kahtleval arvamusel. Inimesed pole näinud elavat tõestust,
et kas see tõesti kasu toob loodusele. Samuti viidatakse vee kui loodusvarade säästmise
vajadusele.
0% 10% 20% 30% 40% 50%
ei
jah, põletan
jah, matan
jah, viin metsa alla
jah, viin töökoha konteinerisse
jah, viin lähisugulase juurde
mul on oma kompostihunnik/komposter
30
Joonis 3.6.1. Motiveeritus loodusvarade säästmiseks
Põhjus jäätmete kogumiseks
Kui vastanutel tekivad põhjused ja eelarvamused jäätmete mitte sorteerimiseks siis
siiski on enamasti ka informeeritud, mis on sorteerimise põhjuseks. Neli viiendikku
vastajatest peabki peamiseks põhjuseks jäätmete sorteerimiseks jäätmete taaskasutamist.
Umbes kuuendik vastajatest peab seda ka iseenesest mõistetavaks. Kas ei leia põhjust
või peab sorteerimist kasutuks, on kokku vaid ligi 3%.
Joonis 3.6.2. Põhjus jäätmete kogumiseks
0% 20% 40% 60% 80%
jah
ei
vahet ei ole
võib-olla inspireeriks
skeptiline jäätmemajanduses
0% 20% 40% 60% 80%
iseenesest mõistetav
jäätmete taaskasutamine
peaks,aga ei tea põhjust
ei oska öelda
ei pea eraldi koguma
31
Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest
Pakendite sorteerimise juures ei täideta tihti kõiki tingimusi. Pakendite taaskasutuseks
on kehtestatud nõue, et pakendid peavad puhtad olema[25]. Ligi kolmveerand
vastanutest olid sellest teadlikult ja veerandi juhul oli info puudulik.
Joonis 3.6.3. Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest
Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse
Küsitlusele vastanud on üpris teadlikud, mida ei tohiks biolagunevate jäätmete
konteinerisse panna. Kõige populaarsemad olid lapsemähkmed, ravimid, suitsukonid,
plastmass ja ühekordsed pabernõud. Nendest, mida tegelikult tohib biolagunevate
jäätmete konteinerisse panna on samuti osadel juhtudel välja arvatud. Ka kohvi- ja tee-
puru, toidujäätmeid ning näiteks puuviljade, juurikate ja munade koored on mõnel juhul
peetud mitte-sobivaks.
0% 20% 40% 60% 80%
jah
ei
teadsin osaliselt
32
Joonis 3.6.4. Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse
3.7. Biolagunevad jäätmed
Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul
Vaatamata sellele, et biolagunevate jäätmete konteinereid ei ole väga populaarsed linna-
pildis on vastanud suuremas osas valmis sorteerima biolagunevaid jäätmeid. Nende
seast, kes juba koguvad, toimub see enamasti kompostihunniku baasil.
0% 10% 20%
ühekordsed pabernõud
puuviljad, juurikate ja munade koored
plastmass
majapidamispaber ja paberlinikud
keemiliselt töötlemata puidu jäätmed
aiajäätmed(rohi, lehed, oksad)
suitsukonid
tuhk ja tolmuimeja tolm
ravimid
linased riided
toidujäätmed
lemmiklooma väljaheited
lapsemähkmed
lillemuld ja taimejäätmed
kohvi- ja teepuru
33
Joonis 3.7.1. Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul
Esmane koht biolagunevate jäätmete kogumiseks
Vastustest on näha, et eestlased on lihtsad inimesed ja eelistavad tavalist ämbrit esma-
seks biolagunevate jäätmete kogumiseks. Umbes üks viiendik vastajatest märkis lihtsalt
ära, et kogub juba eraldi, kuid ei andnud infoks asukohta. Mõnel üksikul juhul mainiti
ka eelmisest peatükist kõlama jäänud kompostihunnikut. Ligi üks kolmandik vastajatest
oleks isegi huvitatud koguma spetsiaalsesse biolagunevate jäätmete ämbrisse, hoolimata
sellest, et paljud ei teadnud millega täpselt tegu, tundus asi uus ja huvitav.
Joonis 3.7.2. Esmane kogumiskoht biolagunevate jäätmete sortimisel
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%
ei
jah
juba kogun eraldi
mõnikord
suuremate koguste korral
0% 10% 20% 30% 40%
eelistaksin biolagunevat prügikotti
ei kogu
ei oska öelda
eraldi tavalisse ämbrisse
juba kogun regulaarselt
juba kogun regulaarselt
(kompostihunnik)
kilekotti
spetsiaalselt biolagunevate
jäätmete ämbrisse
34
Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus
Kaks viiendikku vastajatest peab biolagunevate jäätmete konteinerit vajalikuks.
Võrreldes sellega, kas inimesed koguksid jäätmeid eraldi (vt 3.4.1) on huvi
biolagunevate konteineri vastu langenud. Kui sorteerimisel oli kas juba kogumas eraldi
või nõus koguma kaks kolmandikku vastanutest siis kindlalt vajalik on see ainult kahele
kolmandikule vastanutele. Ligi kolmandiku ulatuses ei ole aga konteiner inimestele
vajalik.
Joonis 3.7.3. Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus
Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamise sagedus
Kuna biolagunevate jäätmete köögis pidamine erineb teistest jäätmeliikidest võib antud
olukorras tekkida konteineri tühjendamise vajadus varem. Umbes kaks viiendikku
vastajatest viiks biolagunevad jäätmed õue konteinerisse 1-2 korda nädalas. Igapäevast
või 5-6 korda nädalas viiks biolagunevad jäätmed välja alla kuuendiku. Järelikult üle
päeva biolagunevate jäätmete hoidmine köögis ei tekita enamustele probleemi.
Jäätmekäitlejate soovitustel parim variant oleks üle päeva, mitte harvem.
0% 10% 20% 30% 40% 50%
jah
ei
ei oska öelda
35
Joonis 3.7.4. Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamine õuekonteinerisse
3.8. Tulevikuootused
Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest
Kui rääkida hinnatõusust paremini korraldatud jäätmeveo eest tekib vastanute seas
kolme erinevat tüüpi seisukohti. Esimene ja kõige suurem on vastanute hulk, kes ei ole
nõus mitte mingil juhul rohkem välja käima. Nende hulk kuuluvad ka need, kes isegi
ootavad pigem hinnaalandust või tasuta äravedu või lausa peale maksmist toorme eest.
Teine, peaaegu võrdne, hulk inimesi on neid, kes on nõus hinnatõusuga ja osad isegi üle
15%. Kolmanda osa moodustab need, kes ei pea muutusi vajalikuks ja on süsteemiga
rahul. Neid on küll alla ühe kümnendiku, kuid see toetab teist osa inimesi, kes on nõus
investeerima jäätmeveosse. Samas ei ole otseselt räägitudki, mis paremini korraldatud
jäätmekäitlus endaga kaasa tooks. Nendele, kes poleks nõus rohkem maksma, tuleks
selgitada, mis on senise teenuse hinna taga. Tegelikult tuleks inimestega rääkida mitte
protsentides vaid absoluutarvudes ja seostada see teenuste kvaliteediga.
0% 10% 20% 30% 40% 50%
1-2 korda nädalas
3-4 korda nädalas
5-6 korda nädalas
ei kasutaks
ei tea
harvem
iga päev
vastavalt vajadusele
36
Joonis 3.8.1. Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest
Liigiti kogumist motiveeriv faktor
Tihti on vaja inimest motiveerida tegema asju, mida ta igapäevaselt nii meeldivalt ei
teeks. Kui erinevates peatükkides tuli välja erinev inimeste hulk, kes ei kogu jäätmeid
eraldi siis nad ei jäta jäätmeid sorteerimata kiusu pärast vaid ilmselt on lihtsalt
protsessis mõni ebamugav tegevus. Populaarseim faktor, mis motiveeriks inimesi liigiti
koguma on prügikonteinerite parem kättesaadavus. Viiendik vastanutest ootaks soodus-
tusi antud prügiveol. Neid, kes juba koguvad, ei ole vaja niivõrd enam vaja motiveerida,
kuid ka neil on omad kõhklushetked. Vastajate tähelepanekutest võib välja tuua, et
kurdetakse just pakendite pesu nõude üle ja uskumuse kohta, et prügifirmad endiselt
kallavad kõik jäätmed ühte autosse.
0% 10% 20% 30% 40%
üle 15% hinnatõus
11-15% hinnatõus
6-10% hinnatõus
1-5% hinnatõus
ei oleks nõus rohkem maksma
ei oska öelda
ootan hinnaalandust
rahul jäätmemajandusega
vastavalt hüvedele
37
Joonis 3.8.2. Liigiti kogumist motiveeriv faktor
0% 10% 20% 30% 40%
kogun regulaarselt
soodustused prügiveol
tasuta kilekotid
parem teavituskampaania
linnavalitsuse premeerivad kingitused
prügikonteinerid oleksid paremini
kättesaadavad
38
4. Arutelu
4.1. Jäätmekäitlussüsteem
Inimesed siiski näevad jäätmetes pigem ressurssi kui koormat. Samas tahavad inimesed
kindlustunnet, et see, mida me teeme on õige ja hea eesmärgi nimel.
Ühtlasi kasutatakse tihti erinevaid võimalusi jäätmete käitlemiseks. Üha rohkem on
populaarsust kogumas biolagunevate jäätmete sorteerimine ja kompostimine kohapeal
oma kompostihunnikus. Ühtlasi põletatakse endiselt kodus paberit ja pappi. Pakendeid
pestakse ja viiakse pakendikonteinerisse. Siinkohal tekitab paljudele elanikele
meelehärmi see, et ühest küljest justkui eeldatakse, et elanikud sordiksid jäätmeid
võimalikult palju, teisalt aga on segajäätmete kogumine korraldatud nii, et seda
tühjendatakse liiga sageli ning ära viiakse ka pooltühje konteinereid. Elanikele jääb
mulje, et prügikasti peab ilmtingimata täis panema, kui aga osa pakendeid sellest välja
sortida, siis kast täis ju ei saa. Praegu oleks eramajade elanikud nagu kohustatud
viskama võimalikult palju tavaprügikasti. Prügikastid saaks sellise aktiivse sortimise
juures täis mitme kuu jooksul, mitte aga nädala või paariga. Jäätmefirma pakub küll
selle lahenduseks värviliste kilekottide süsteemi, kuid nende äraveoks peab need õigel
ajal jäätmevedajale kättesaadavaks tegema. Samuti puudub konkreetne jäätmete puhtuse
nõue, mis tekitab ebausaldusväärsust ja kahtlusi.
Tundub, et Eesti jäätmekäitlussüsteem liigub pigem edasi ressursimahukamate
tegevustega nagu jäätmete taaskasutamine ja ei tähtsusta niivõrd jäätmete tekke
vähendamist. Sortimissüsteemi paremaks korraldamiseks oleks päris paljud nõus isegi
39
jäätmeveo hinna tõusuga, kuid samas ei nähta praegu selle õigustatust. Elanikud
eeldavad, et parema süsteemiga annaks rohkem pakendeid taaskasutusse suunata ning
väärtuslikku komposti teha ja jäätmefirma saaks ise selle pealt vajaliku investeeringu
arengusse. Vastanud on valmis jäätmeid suunama taaskasutusse, aga kaheldakse selle
efektiivsuses. Põhiline küsimus on tasuvusanalüüs – kas ikka tekib aineline või
energeetiline võit.
4.2. Jäätmevedu ja konteinerid
Kõige suuremat hirmu ja eelarvamusi tekitavad prügiautod, mis on elanikele halvas
mõttes silma jäänud. Küsitlusele vastanute seas oli palju neid, kes on jätnud
prügisorteerimise minevikku tänu sellele, et nägid erinevat liiki jäätmete läbisegi
tühjendamist samasse autosse.
Samuti tekitab trotsi, et jäätmete konteinereid pole piisavavalt ja nad on tihti täis. Prügi-
firma on aga ettekäändeks toonud ebapädeva väite, et kui konteinerite tühjendamist
intensiivistada siis hakkavad ka konteinerid kiiremini täituma ning on ka oht suuremale
konteinerite ümbruse reostumisele.
Lisaprobleemiks peetakse konteinerite väikesi täiteavasid. Inimesed ootaks, et saaks
mugavalt korraga kogu jäätmekoti konteinerisse visata, kuid tihti ei suudeta ette näha, et
sellega võivad teised inimesed sinna ka segaolmejäätmete koti visata.
Prügiveo hea korraldamise õppimiseks tasuvat vastanute kommentaaride põhjal võib
vaadata nt Põhjamaade või ka mitmete Lääne-Euroopa riikide korraldatud
prügimajanduse eeskujude poole. Saksamaal kehtivat süsteem, kus on eraldi prügiautod
segajäätmete, pakendite, paberi ja papi ning biojäätmete jaoks – sorteerimine on
kohustuslik ning toimib.
40
4.3. Inimeste teadlikkus
Jäätmete sorteerimise süsteem hakkab toimima siis, kui inimesi on selle eesmärkidest ja
korraldusest hästi informeeritud. Sellest aga on Eestis veel liiga vähe või liiga segaselt
räägitud. Inimesed on küll osaliselt kursis, kuid otsest teavet süsteemi toimimise ja
edusammude, st tagasiside, kohta puuduvad. On küll korraldatud erinevaid kampaaniaid
ja teavitusi, kuid see ei too edu kui see pole laiaulatuslik ja järjepidev. Riik saaks
teavituskampaaniatega palju muuta, kui sellega vaeva näha. Samas, korraldatud
jäätmevedu on omavalitsuse kompetentsis ja võib arvata, et omavalitsuste võimekus
jäätmekäitlust suunata on erinev. Selleks, et süsteem toimima saada tuleks palju rohkem
tähelepanu pöörata jäätmete liigiti kogumisele. Suuremat rolli peaksid mängima
pakendiorganisatsioonid, kelle pädevusse kuulub pakendijäätmete kogumine.
Küsitlusele vastanud viitavad vähesele info liikumisele ja möönavad, et sooviks rohkem
teada, kuidas jäätmetega ümber käia. Samuti peaks elanikke teavitama sellest kui suurt
kahju tekitab prügi valimatu põletamine ja jäätmekonteinerite risustamine valet tüüpi
jäätmetega.
Tihti tekib inimestel küsimus, mida ikkagi sorteeritud jäätmetega tehakse. Hipilik
looduse säästmine ei ole inimestele nii motiveeriv kui näha reaalset tulemust. Võiks
leida põhjuseid, kuidas inimesele on reaalselt kasulikum hoida kodus kolme prügikasti
ning sortida jäätmeid eraldi. Samamoodi tunnevad elanikud puudust üldisest
tunnustamisest.
Maal elavad inimesed oleks isegi rohkem motiveeritud, kui oleks võimalusi ja tead-
likkust, kuna nad elavad niigi tihedas koostöös loodusega. Internetist ei kiputa infot
otsima ja sortimise kohta uurimustööd tegema, vaid oodatakse teavituskampaaniat.
Vähesed teavad võimalusi, kuidas, kuhu ning mil viisil sorteerida.
41
4.4. Biolagunevate jäätmete käitlemine
Biolagunevate jäätmete kohta esitatud küsimustest tuli välja, et paljud ikkagi kõhklevad,
mida võib või ei või kompostihunnikusse panna. Teatakse biolagunevate jäätmete
üldisest jaotusest aga mõningate jäätmeliikide juures jäädakse kahtlema. Samuti peaks
biolagunevate jäätmete konteinerid sama kättesaadavad olema nagu teiste liikide omad.
Kui biolagunevate jäätmete eraldi kogumine oleks rohkem aktuaalne, siis teataks ka
paremini, mis sinna käib. Samuti võrreldakse liigitust oma kompostihunnikuse ja
biolagunevate jäätmete konteinerisse kuuluva vahel, kuna peetakse neid erinevateks
sorteerimise alusteks.
4.5. Lahendused tulevikuks
Ratsionaalsematel juhtudel soovitakse, et süsteem ümber tehtaks ning kõik suunataks
põletusse ning inimestele veel peale makstaks sorteeritud jäätmete eest. Prügis nähakse
tihti tooret sooja saamiseks.
Konteinerite olemasolu ja kättesaadavuse paremaks logistikaks pakuti välja, et korter-
majade seintele võiks paigutada stende vajaliku infoga. Lahenduseks pakuti ka
sorteerijatele "kliendikaart", millega saab nt taaskasutatud igapäevatooteid soodsa
hinnaga ning kaardi omanikele oleks biolagunevad kilekotid poes tasuta. Soodustused
võiks olla sellega ka prügiveol. Kui tekiks reaalne käegakatsutav põhjus, miks eelistada
prügi sorteerimist, siis inimestel oleks mille nimel sorteerida. Alustada võiks ka kange
alkoholi taara kaasaamisest pandipakendi süsteemi.
Samuti võiks prügi sorteerimisele olla üle Eesti sarnased reeglid Kuna inimesed on
liikuvad aga sorteerimise süsteem erinevates Eesti osades erinev, tekitab see palju
segadust. Veel absurdsem on see näiteks Tallinna ja naabervaldade piirid, mis lähevad
isegi läbi elamurajoonide aga sorteerimine on erinev.
42
Pakutakse ka võimalust valesti sorteerijaid trahvida. Keskkonnatrahvid on juba toimiv
süsteem aga kuna puudub järelvalve jäätmekonteinerite kasutuse üle, oleks see väga
raskesti teostatav.
Mainitakse ka võimalust toidujäätmed läbi prügihundi kanalisatsiooni juhtida. See
meetod on isegi mõnel pool kasutuses, kuid laialdane juurutamine tooks kaasa vajaduse
ümber töötada ka veepuhastusseadmed.
Juba 2002. aastal ilmunud M. Kriipsalu artikkel viitas, et kliendi tulevikuootused
prügiveo suhtes võiksid olla prügi või jäätmete lihtne kogumine, konteinerid nähku
head välja ning äravedu ei tohiks kedagi häirida ja ei tohiks olla ohtu tervisele. Kõige
selle juures ei tohiks jäätmete äravedu olla kallis. Samuti vääris juba siis tähelepanu
jäätmete käitlemine tekkekohas, et vähendada veo sagedust ja maksumust. [26]
Jäätmekäitlus peab olema majanduslikult tasuv, kuid seda ei tohi saavutada keskkonna
arvelt. Jäätmekäitluse põhjalik muutmine võib tekitada võõristust, ometi peame oma
igapäeva elus sellele üha suuremat tähelepanu pöörama. Jäätmekäitlus peab saama
iseenesestmõistetavaks ja motiveeritud tegevuseks meie ühisvara – puhta elukeskkonna
hoidmisel. [27]
4.6. Väljapakutavad ideed
Tulenevalt inimeste teadlikkuse puudulikkusest, tuleks rakendada aktiivsemat
teavitustööd jäätmekäitluse tutvustamiseks. Kuna nii suurele hulgale inimestele tekitab
kahtlust ja kõhklusi jäätmekonteinerite äravedu, võimaldaks tutvuda käesoleva
tehnoloogiaga ja kogu pakendi teekonnaga olelusringi vältel.
Elanikele on küll tutvustatud sorteerimist mõningate näidete näol, aga endiselt jäädakse
sellega hätta. Selleks, et tõsta inimeste teadlikkust sellest, kuhu miski pakend käib,
võiks uues jäätmekavas sees olla punkt, et turul olevatele pakenditele trükkida peale
märk (Joonis 4.1), informeerimaks, kuhu pakend peale kasutust suunata.
43
Joonis 4.1. Pakenditele lisatavad piktogrammid
Lisaks pakuks välja, et omavalitsused seaks eesmärgiks koostada vallale jäätmekäitluse
kalender. Kalender võik meelde tuletada seda, kuna toimub vähempopulaarsemate
jäätmeliikide kogumise aktsioonid nagu puulehed, autokummid, puidujäätmed,
jõulukuused jm. Varakult võik panna aastaks paika konteinerite asukohad ja tegevused
nende majandamiseks. Samuti annaks kalender värskeima info omavalitsuse
jäätmekäitlusega seonduvast.
44
Kokkuvõte
Uurimuse alguses püstitatud hüpotees, et inimestele ei meeldi hetkel toimiv jäätmeveo
süsteem, ei leidnud kinnitust. Uurimustöö eesmärk oli uurida, kuidas suhtuvad inimesed
sorteerimisse ja mis on põhilised takistused jäätmete sorteerimisel. Eesmärgi saavuta-
miseks püstitati tööülesanded, et teada saada sorteerimise ulatust, häiringutest jäätme-
käitluses, valmisolekust biolagunevate jäätmete sorteerimiseks ja vajaminevatest muu-
datustest jäätmekäitluskorralduses.
Põhimeetodiks püstitatud eesmärkide saavutamiseks oli internetipõhine küsitlus.
Üldiselt moodustas enamuse vastanutest Tartu ja Tallinna tudengid ja töötavad inimesed
vanuses 19-27 aastat, kes tegelesid loodusvarade või põllumajandusega ning osad veel
hariduse või teaduse või ka tervishoiu või farmaatsiaga. Vastanute eluasemeks on
põhiliselt korterelamud, leibkonna suurusega kuni neli inimest.
Küsitluse vastustest selgub, et enamikule inimestest meeldib sorteerida ja sellega
ollakse suures osas harjunud. Korraldatud jäätmeveo nõue, kus igal majapidamine peab
liituma korraldatud jäätmeveoga, [1] tekitab aga endiselt ebameeldivusi. On jäänud
mulje, et olmejäätmete konteiner tuleb iga hinna eest täis saada (et õigustada selle
äraveo hinda), aga siis kaob inimestel ära huvi jäätmeid liigiti koguda. Sellest tuleneb ka
inimeste mõttemugavus jäätmed kõik ühte olmejäätmete konteinerisse visata. Samas
suhtutakse sorteerimisse kui vägagi vajalikku ja loomulikku tegevusse. Ka teadmine, et
sorteerimine säästab loodust, motiveerib inimesi jäätmeid koguma, samas ei olda kindel
süsteemis ja ei teata, mis jäätmetest edasi saab. Sageli napib ruumi jäätmete
sorteerimiseks. Pakendeid pestakse, aga hästi ei meeldi teadmine selleks kuluvast vee
hulgast. Avalikkusesse on juurdumas ka arusaam, et pakendid peavad ilmtingimata
puhtad olema, kuna muidu ei ole võimalik neid taaskasutusse suunata. Selle asemel
45
tuleks propageerida sõnumit, et pakendite loputamine aitab elanikel oma kodus puhtust
hoida ja on prügivedaja suhtes viisakas.
Biolagunevaid jäätmeid kogubki juba suur hulk vastanuid oma kompostihunnikusse
ning teadvustatakse vajadust neid eraldi sortida. Üle poole vastanutest peab vajalikuks
biolagunevate jäätmete äravedu ja selleks siis õuekonteineri olemasolu. Inimesed pole
veel päris hästi informeeritud, mida ikkagi võib biolagunevate jäätmete konteinerisse
panna.
Jäätmekäitluse üldise arengu nimel poleks enamus nõus rohkem maksma. See tähendab,
et inimestele tuleb rohkem selgitada, mida hetkel korraldatud jäätmevedu tagab ja mida
nad paremini korraldatud jäätmeveoga võidaksid. Inimestele meeldiks kui konteinerid
oleks kättesaadavad ja oleks täielik ülevaade jäätmete edasisest käitlemisest. Taas-
kasutuse sihtarvude saavutamiseks peaks esmajoones läbi viima teavituskampaaniad ja
looma parema läbisaamine jäätmevedajate ja elanike vahel. Kriitiline seis on ka elanike
ja jäätmepõletusjaama vahel. Selgelt ei teata, mis nende käivitumisel juhtuma hakkaks.
Vastanuile meeldib sorteerida, kuid jäätmepõletusjaamade käivitamisel tuleks esma-
joones selgeks teha, missuguseid jäätmeid näiteks Iru elektri- ja soojuse koostootmis-
jaama suunatakse.
46
Summary in English
The hypothesis stated at the beginning of the present study, that people do not like the
waste management system, was not confirmed. The goal of the study was to investigate
how do people feel about waste sorting and what are the main obstacles. In order to
accomplish it, tasks were set to find out the extent of sorting waste, disturbances,
readiness for sorting biodegradable waste and required changes of the waste
management.
The main method to fulfill the goals was internet based questionnaire. Overall, the
majority of the respondents were students from Tartu and Tallinn and working people of
19-27 years of age whose purview were agriculture and natural resources management,
or healthcare and pharmacy. Habitation type of the respondents were mostly apartment
buildings, household size up to four people.
The responses of the survey show that most people like to sort waste and they are in
general used to it. The requirement of organized waste transport, where each household
has to join the organized waste management [1], however, still poses difficulties. There
is an impression that waste containers have to be filled up at any cost (to justify the
price of their removal), but then people lose interest to sort their waste. This habit
results in such a behaviour where people throw all their domestic waste only in one
container. At the same time they take their attitude towards it as a natural and much
needed action. Also knowing that waste sorting saves nature motivates people to collect
waste, but at the same time they are not sure in the system and do not know what will
happen to the waste afterwards. There is often a lack in space for waste
sorting. Packages are washed but knowing the amount of water required for doing it
makes it unpleasant. An understanding that the packages have to be absolutely clean has
47
been deepening in the public, as otherwise it would not be possible to recycle these.
Instead, a message that washing their packages can help people keep their homes clean
and to be polite to their garbage collector, should be promoted. A large number of
respondents collect their biodegradable waste already to their compost heap and
acknowledge the need to sort it separately. Over half of the respondents consider
biodegradable waste removal and the existence of curbside containers to be
necessary. People are not yet well informed of what they can put into a biodegradable
waste container.
The majority of the respondents would not be willing to pay more for overall
development of waste management. This means that people must be more informed
what are the results of the present waste management and what would they gain from
better organized waste management. People would like the public waste containers to be
more available and to have a complete overview of the following handling of waste. In
order to achieve the recycling targets one should primarily carry out information
campaigns and create a better social understanding between waste handlers and waste
producers. The critical situation is also between people and waste burning power
plants. It is not known clearly what would happen when these waste burning power
plants would start working. The respondents like sorting waste but when waste burning
power plants are started up, it should be made clear first of all, what type of waste will
be directed for example to the waste incineration unit at the Iru combined heat and
power plant.
48
Kasutatud kirjandus
1. Jäätmeseadus [https://www.riigiteataja.ee/akt/749804]
2. Korduma kippuvad küsimused: Jäätmete sorteerimine
[http://www.envir.ee/959496]
3. EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts [http://www.fooniks.com/kys/]
4. Eesti Metsaüliõpilaste Selts [http://emeus.ee/]
5. TTÜ Säästva arengu klubi [http://sak.ee/]
6. Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering [http://looduskaitsering.blogspot.com/]
7. Loodusaja listi koduleht [http://loodusaeg.blogspot.com/] (17.05.2012)
8. Suhtlusportaal Facebook [http://www.facebook.com] (17.05.2012)
9. Riigi jäätmekava 2008-2013
[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1075105/RIIGI+J%C
4%C4TMEKAVA+2008-2013.pdf]
10. Leevik-Polli, M. 2009. Jäätmed. – Rmt: Antso, K., Kaukver, K. (toim.). Eesti
keskkonnaseisundi näitajad 2009. Tallinn: Auratrükk. 57–64.
11. Prügilasse jäätmete vastuvõtmise kriteeriumid ja kord
[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1126730/Pr%FCgilas
se+j%E4%E4tmete+vastuv%F6tmise+kriteeriumid+ja+kord.pdf]
12. Pakendiseadus [https://www.riigiteataja.ee/akt/13328511]
13. Moora, H. 2009. Narva jäätmeuuring. Tallinn. lk 30.
[http://web.narva.ee/files/2727.pdf] (15.05.2012)
14. Moora, H. 2008. Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja
biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs. Segaolmejäätmete
sortimisuuring. Tallinn. lk 43–44.
49
[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1085199/Olmej%E4
%E4tmete+uuring+2008.pdf] (15.05.2012)
15. Leevik-Polli, M., Liiver, M., Viisimaa, M., Möller, U.-K., Virak, S., Piirsoo, M.,
Kiviselg, R., Jõekaar, P. 2009. Jäätmed. – Rmt: Kaukver, K. (toim.).
Keskkonnaülevaade 2009. Tallinn: AS Ecoprint. 146–159.
16. Punning, J.-M., 2008. Taskutark I: Energia, kliima, jäätmed. Tallinn: AS
Ecoprint. 48–49.
17. Moora, H., Sundqvist, J.-O., Stenmarck, Å. 2006. Kokkuvõte Tallinna
jäätmekäitlusalternatiivide keskkonna- ja majanduskulude analüüsist.
[http://www.seit.ee/failid/24.doc] (15.05.2012)
18. Keppart, V. 2011. Keskkonnakaitse:Jäätmekäitlus. Argo. lk 22.
19. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskkonnastr
ateegia.pdf]
20. Google Docs [http://docs.google.com] (17.05.2012)
21. Microsoft Corporation . Microsoft Excel 2007. [http://office.microsoft.com]
22. Mapinfo Corporation. MapInfo Professional 10.5 [http://www.mapinfo.com]
23. Kaal, E. 2000. Internetiküsitluse võimalused ja karid.
[http://www.emor.ee/internetikusitluse-voimalused-ja-karid/] (21.05.2012)
24. Rohelise eluviisi portaal Bioneer [http://www.bioneer.ee/]
25. Pakendijäätmete sorteerimisjuhend
[http://www.novavald.ee/docs/undefined/sorteerimisjuhend.pdf]
26. Kriipsalu, M. 2002. Prügiveo homne päev. – Rmt: Maastik, A. (toim.) Jäätmed
ja loodushoid. Tartu-Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 25–34.
[http://www.zbi.ee/talkk/materjalid/Jaatmekogumik.pdf] (15.05.2012)
27. Kriipsalu, M. 2001. Jäätmeraamat. Tallinn: Ehitame. lk 91.
50
Kasutatud lühendid
EL – Euroopa Liit
EMEÜS – Eesti Metsaüliõpilaste Selts
EMÜ – Eesti Maaülikool
EV – Eesti Vabariik
KOV – Kohalik omavalitus
KÜS – MTÜ Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts
MBT – Mehaanilis-bioloogiline töötlemine
MTÜ – Mittetulundusühing
RT – Riigi Teataja
SAK – MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Säästva Arengu Klubi
TTÜ – Tallinna Tehnikaülikool
TYLKR – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
vt – vaata
WAMPS – Olelusringi hindamise mudel jäätmekäitlussüsteemide keskkonna- ja
majandusaspektide ning kulude hindamiseks (Waste Management
Planning system)
51
LISAD
Lisa 1. Küsitluse ankeet ............................................................................................... 52 Lisa 2. Küsitlusele vastanute tulemused....................................................................... 60
Lisa 2.1. Valimi iseloomustus .................................................................................. 60 Lisa 2.2. Harjumused ............................................................................................... 64 Lisa 2.3. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk ..................................................................... 66 Lisa 2.4. Suhtumine ................................................................................................. 67 Lisa 2.5. Teadlikkus ................................................................................................. 69 Lisa 2.6. Biolagunevad jäätmed ............................................................................... 71 Lisa 2.7. Tulevikuootused ........................................................................................ 73
�����
��������� ��������������������������������������
����������������������������������������������������������
�����������������������������������������������������
���������������������������������
�������������������� ���� �����!���������������������������
����������
"���������� ��������������������#���������
"�������������������������
�
$����������������!
�����������
����������%������
�������������� ����
http://ph.emu.ee/~tsikka/
�
�Lisa 1. Küsitluse ankeet
52
�������� ���������������������� ��
�������������������������� �������� ������������ ��������������������
������������������&
�����������������������������
������������������������&�'
� ��!�������
������"� ������!�������
��������
� �������� ���������#�������������������
� �� ����������������!����������������
"����������������&�'
�$"%&
�%'"()
�(*"+$
�+%")$
�)$,
"������������������&�'
������� �������� �������
������#
��--�� ������
�������
�!�������
��--��
������!������!������.�
�������������������������&
/��������������������������� ���� ���������
�0�������������0������������
�1����������� ���
�1����������������������������
�1���#��������/����� ����
�2�����
�3��������������
���������4�����������/������������
�5�6��������#����1"���7�����
��������������������������&�'
53
��������
�������������
����������8������
��������������������
�/����������������8����������
������������������
�� �
�9#"����� ��������
���� �������2��������
���������
������!������/�#����
���������3�������
������������9��������89
��--��������������
�:#����������������������� �
������!������!������.�
����������������������������&�'
/�7������������!���� ����������������� ��� �������� �#��������������!�����������
��#��� ������������������� ���!���������������
�%
�(
�;
�+
�<
�)
�*
������!������!������.�
"������������� �������������&�'
����
��
�!�������
��������
������!������!������.�
��������� ����������������������&�'
������� �������� �������
�!�!!�!�7��
�!�����
�����
54
�7��#��� ����������
������!������!������.�
"���������(������ ��������������������&�'
������� �������� �������
� ����
��������
� �� �����
����������������#����#���
������!������!������.�
"����������������������� ����������)�������!��������������������������������������
� �������������������������������&
���� ����������� ����������� ������!��������������������#� �����������������������
�������=
�1�����������������������������������
�>������������������
�>��������������!�#����!������������������
�1����������������������
������������������������������������� �����������&�'
������� �������� �������
�����������������������
�����������������������7������������������
������������
���������������!����������������������
�����������!���� ��
������!������!������.�
"��������������� �����������!�������&
������� �������� �������
��� ��
��������������������
������������
����������!����7���������
�����!�������!��� ������������#���
���������#� ��������������� ���������������� ����
������!������!������.�
��������������������� ����������������������&�'
55
��7����� �� ���������
��7����� ������
�!���������� �#��� �������������������� ��
����������������� ������������
�!��������!������������ � ������������������#����� ����
������!������!������.�
��������� �������������������&�'
�����������������
�����������������������
�!�������#��������!������
��������-���
���!����������#���
������!������!������.�
"���������������!������� ��������������������!����������!�����������������������
��(���&�'
����������!������������������������������������� ������ ��#�������������!���������7���������
�������!� # ����������#��������������� ���� �������� ��!��7�����������������������
!����������������� ����������������!������!������ ������ ���������������!� #������������7
��������������������������������#������--�
����
��
��������������
"������������ ���������������������������������&�'
������� �������� �������
��
������!�����
�����������
������ ����������
������ ���--����������������
������ ������#�����������
��������������!������������!�����
������!������!������.�
"������������������������������������������&�'
������� �������� �������
�����������������������!�������������������
�����������������!��������������������
����������
56
�������������
������������#������������#������������� �����!�������
������!������!������.�
"��������������������������������� ���������������!�������������������&�'
����
��
��������
�������������#����������
������!������!������.�
"��������������������������� ������������!���(����������������&
���7����#�����#�������
�������� �������7����
��!���������7��#��� ���������������7����
������!������!������.�
"���������������� ��������������������������������&
����
��
��������-���
"��������������)����������������������� ���������������������������&�'
�#��!��
�;"+�������������
�%"(�������������
���� ��
������!������!������.�
�����������!����������� ������������������������������������(���&�'
�!�!!�!�7��
�!������
�!���!������
�7��#��� ����������
�����
���#��������
��� �����������������������������������������(���������&�'
���#��������
57
�!�!!�!�7��
�!������
�!���!������
�7��#��� ����������
�����
"������������������������������������������� �������������(����� ����� ���&�'
��������������������������
������������������
�%"<?���������
�)"%$?���������
�%%"%<?���������
� ��%<?���������
������!������!������.�
*���������������� �����������������������(��������������������������"���������
������������ ��!������������������ ��������������������&�'
����
� ���������
� �7"�����!������
������!������!������.�
������������������� ��������������������&�'
������� �������� �������
���#�����#�������
�������������!� # ��
��������������
�!�������� ������!����
���� �������!������ �����#�����
�!� #����������������!���������������� ��
������!������!������.�
�������������������������������������� �����������������&�'
��������7���7 ��
� ����������!�7������
�!�� ������������������������������
�!�������
�����!����!�7������!�7������
����������--�������!�����������
����������������������������
58
����������
���������������������
��� ��
�����������
������������
���������� ��������
��!���������
��������������������
���� "�������!���
������ ��������������������(��&
���!������������� ������������!����������
8�@�����7A�B��#��C�D�
9�!����07����"��������6�>�� D��"�0������������
59
60
Lisa 2. Küsitlusele vastanute tulemused
Lisa 2.1. Valimi iseloomustus
Lisa 2.1.1. Vanus
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui vana Te
olete?“
Tabel Lisa 2.1.1. Vanus
Lisa 2.1.2. Amet
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kes Te ametilt
olete?“
Tabel Lisa 2.1.2. Amet
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
<18 3 0,6%
19-26 327 64,1%
27-40 158 31,0%
41-60 21 4,1%
>60 1 0,2%
Vastanute hulk 510 100%
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
Tudeng 221 43,3%
Töötav inimene 151 29,6%
Kodune 9 1,8%
Pensionär 4 0,8%
61
Lisa 2.1.3. Tegevusvaldkond
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis
valdkonnaga Te tegelete?“
Tabel Lisa 2.1.3. Tegevusvaldkond
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
Õigusala, korrakaitse või turva 3 0,6%
Tööstus või tootmine 11 2,4%
Turundus või reklaam 5 1,1%
Turism või hotellindus 3 0,6%
Transport või logistika 3 0,6%
Toitlustus 2 0,4%
Tervishoid või farmaatsia 41 8,8%
Riigi- ja avalik haldus 24 5,1%
Rahandus 12 2,6%
Müük 12 2,6%
Mehaanika või tehnika 4 0,9%
Meedia või uus meedia või loomemajandus 6 1,3%
Loodusteadused või põllumajandus 178 38,1%
Kultuur või meelelahutus 17 3,6%
Koolitus või personal 3 0,6%
Klienditeenindus 13 2,8%
Juhtimine 3 0,6%
Infotehnoloogia või e-kaubandus 12 2,6%
Haridus või teadus 78 16,7%
Energeetika või loodusvarad 10 2,1%
Elektroonika või telekommunikatsioon 1 0,2%
Ehitus või kinnisvara 21 4,5%
Assisteerimine või administreerimine 5 1,1%
Vastanute hulk 467 100%
Lisa 2.1.4. Päritolu
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis linnas Te
elate?“
Töötu 9 1,8%
Ettevõtja 2 0,4%
Töötav tudeng 109 21,4%
Õpilane 5 1,0%
Vastanute hulk 510 100%
62
Tabel Lisa 2.1.4. Vastanu asukoht
Nr Linn/Vald Maakond Vastanute arv
1 Tallinna linn Harju maakond 112
2 Harku vald Harju maakond 4
3 Rae vald Harju maakond 3
4 Saue vald Harju maakond 3
5 Kiili vald Harju maakond 2
6 Viimsi vald Harju maakond 2
7 Anija vald Harju maakond 1
8 Jõelähtme vald Harju maakond 1
9 Keila linn Harju maakond 1
10 Kose vald Harju maakond 1
11 Kuusalu vald Harju maakond 1
12 Maardu linn Harju maakond 1
13 Raasiku vald Harju maakond 1
14 Saku vald Harju maakond 1
15 Saue linn Harju maakond 1
16 Emmaste vald Hiiu maakond 1
17 Käina vald Hiiu maakond 1
18 Avinurme vald Ida-Viru maakond 1
19 Iisaku vald Ida-Viru maakond 1
20 Jõhvi vald Ida-Viru maakond 1
21 Maidla vald Ida-Viru maakond 1
22 Põltsamaa linn Jõgeva maakond 4
23 Tabivere vald Jõgeva maakond 4
24 Jõgeva linn Jõgeva maakond 1
25 Kasepä vald Jõgeva maakond 1
26 Pajusi vald Jõgeva maakond 1
27 Pala vald Jõgeva maakond 1
28 Puurmani vald Jõgeva maakond 1
29 Torma vald Jõgeva maakond 1
30 Paide linn Järva maakond 1
31 Paide vald Järva maakond 1
32 Väätsa vald Järva maakond 1
33 Haapsalu linn Lääne maakond 1
34 Lihula vald Lääne maakond 1
35 Risti vald Lääne maakond 1
36 Kadrina vald Lääne-Viru maakond 4
37 Rakvere linn Lääne-Viru maakond 4
38 Haljala vald Lääne-Viru maakond 2
39 Vinni vald Lääne-Viru maakond 2
40 Väike-Maarja vald Lääne-Viru maakond 2
41 Rakke vald Lääne-Viru maakond 1
42 Tapa vald Lääne-Viru maakond 1
43 Räpina vald Põlva maakond 2
44 Põlva linn Põlva maakond 1
45 Põlva vald Põlva maakond 1
46 Vastse-Kuuste vald Põlva maakond 1
63
Nr Linn/Vald Maakond Vastanute arv
47 Pärnu linn Pärnu maakond 5
48 Audru vald Pärnu maakond 2
49 Are vald Pärnu maakond 1
50 Häädemeeste vald Pärnu maakond 1
51 Kihnu vald Pärnu maakond 1
52 Paikuse vald Pärnu maakond 1
53 Sauga vald Pärnu maakond 1
54 Tahkuranna vald Pärnu maakond 1
55 Märjamaa vald Rapla maakond 2
56 Kehtna vald Rapla maakond 1
57 Rapla vald Rapla maakond 1
58 Kuressaare linn Saare maakond 2
59 Tartu linn Tartu maakond 235
60 Elva linn Tartu maakond 7
61 Tartu vald Tartu maakond 7
62 Ülenurme vald Tartu maakond 7
63 Tähtvere vald Tartu maakond 6
64 Nõo vald Tartu maakond 4
65 Luunja vald Tartu maakond 3
66 Konguta vald Tartu maakond 2
67 Haaslava vald Tartu maakond 1
68 Mäksa vald Tartu maakond 1
69 Rannu vald Tartu maakond 1
70 Vara vald Tartu maakond 1
71 Võnnu vald Tartu maakond 1
72 Otepää vald Valga maakond 3
73 Puka vald Valga maakond 1
74 Sangaste vald Valga maakond 1
75 Taheva vald Valga maakond 1
76 Tõlliste vald Valga maakond 1
77 Valga linn Valga maakond 1
78 Viljandi linn Viljandi maakond 5
79 Karksi vald Viljandi maakond 3
80 Käo vald Viljandi maakond 1
81 Pärsti vald Viljandi maakond 1
82 Tarvastu vald Viljandi maakond 1
83 Viiratsi vald Viljandi maakond 1
84 Võru linn Võru maakond 3
85 Meremäe vald Võru maakond 2
86 Haanja vald Võru maakond 1
87 Misso vald Võru maakond 1
88 Rõuge vald Võru maakond 1
89 Sõmerpalu vald Võru maakond 1
90 Vastseliina vald Võru maakond 1
91 Võru vald Võru maakond 1
64
Lisa 2.1.5. Elamutüüp
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis on Teie
kodu elamutüüp?“
Tabel Lisa 2.1.5. Elamutüüp
Vastusevariant Vastanute
arv
Protsentuaalne
jaotus
Ühepereelamu 146 28,6%
Kaksik- või kahepereelamu 33 6,5%
Ridaelamu 9 1,8%
Vähem kui viie korrusega mitmekorteriline elamu 158 31,0%
Viie või enamkorruseline paljukorteriline elamu 164 32,2%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.1.6. Leibkonna suurus
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mitu inimest on
Teie leibkonnas?“
Tabel Lisa 2.1.6. Inimeste arv leibkonnas
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
1 inimest 141 27,6%
2 inimest 132 25,9%
3 inimest 85 16,7%
4 inimest 100 19,6%
5 inimest 42 8,2%
6 inimest 7 1,4%
7 inimest 2 0,4%
8 inimest 1 0,2%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.2. Harjumused
Lisa 2.2.1. Liigiti kogumine
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas Te kogute
jäätmeid liigiti?“
65
Tabel Lisa 2.2.1. Osavõtt liigiti kogumisest
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
jah 337 66,1%
ei 38 7,5%
pole kindel 8 1,6%
mõnikord 115 22,5%
osaliselt 12 2,4%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.2.2. Tudengite harjumuste muutumine seoses elukoha vahetusega
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui olete teisest
linnast pärit tudeng/õpilane, kuidas on muutunud Teie poolt teostatav jäätmete sorteeri-
mine õpingute ajal?“
Tabel Lisa 2.2.2. Tudengite harjumuste muutumine seoses elukoha vahetusega
Vastusevariant Vastanute
arv
Protsentuaalne
jaotus
Ei ole muutunud, sorteerin mõlemas kohas 177 52,4%
Sorteerin ainult kodus 98 29,0%
Sorteerin ainult õpingute perioodil uues elukohas 31 9,2%
Ei sorteeri kummaski kohas 32 9,5%
Vastanute hulk 338 100%
Lisa 2.2.3. Toodete pakenditega arvestamine
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas valite poes
tooteid ka pakendeid arvestades?“
Tabel Lisa 2.2.3. Pakendi mõju otsusele toote valiku üle ostu tegemisel
Vastusevariant Vastanute
arv
Protsentuaalne
jaotus
jah, eelistan letist osta pakendamata toiduaineid 130 18,1%
eelistan hermeetilisi pakendeid (toidu säilimine) 39 5,4%
ei ole oluline 158 22,0%
lähtun hinnast 280 39,1%
ostan korraga suurema koguse, et oleks vähem pakendeid 81 11,3%
eelistan loodussõbralikku pakendamist 5 0,7%
vastavalt olukorrale 3 0,4%
võimalikult vähe pakendamist 16 2,2%
eelistan loodussõbralikku pakendamist 5 0,7%
Vastuste hulk 717 100%
66
Lisa 2.3. Jäätmeliigid ja jäätmete hulk
Lisa 2.3.1. Eraldi kogutavad jäätmed
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Milliseid
jäätmeid te eraldi kogute?“
Tabel Lisa 2.3.1. Eraldi kogutavad jäätmed
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
papp/paber 423 31,4%
pakend 279 20,7%
klaas 359 26,7%
biolagunevad jäätmed 197 14,6%
taara 23 1,7%
ohtlikud jäätmed 44 3,3%
ei kogu 22 1,6%
Vastuste hulk 1347 100%
Lisa 2.3.2. Enim tekkiv jäätmeliik majapidamises
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis jäätmeid
teil Teie arvates tavaliselt kõige rohkem tekib?“
Tabel Lisa 2.3.2. Enim tekkiv jäätmeliik majapidamises
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
papp/paber 6 1,2%
pakendid 351 68,8%
pandipakendid 4 0,8%
biolagunevad jäätmed 37 7,3%
klaas 0 0,0%
segajäätmed 112 22,0%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.3.3. Ennustavalt enim tekkiv jäätmeliik majapidamises
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis Te arvate,
mis liiki jäätmeid tekib kodumajapidamises kõige rohkem?“
67
Tabel Lisa 2.3.3. Ennustavalt enim tekkiv jäätmeliik majapidamises
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
segajäätmed 145 28,4%
papp/paber 15 2,9%
pakendid 318 62,4%
pandipakendid 4 0,8%
biolagunevad jäätmed 27 5,3%
klaas 1 0,2%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.3.4. Konteinerite kasutamine
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Millistesse
konteineritesse Te sorteeritud jäätmeid viite?“
Tabel Lisa 2.3.4. Konteinerite kasutamine
Vastusevariant Vastanute
arv
Protsentuaalne
jaotus
konteineritesse maja ees 338 47,7%
konteineritesse lähima kaubanduskeskuse juures 155 21,9%
Jäätmejaama 74 10,5%
konteineritesse paarisaja meetri raadiuses 98 13,8%
konteinerid puuduvad 43 6,1%
Vastuste hulk 708 100%
Lisa 2.4. Suhtumine
Lisa 2.4.1. Suhtumine sorteerimisse
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kuidas Te
suhtute jäätmete eraldi kogumisse?“
Tabel Lisa 2.4.1. Suhtumine sorteerimisse
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
vajalik 449 77,3%
mõttetu 18 3,1%
vaevarikas 91 15,7%
kulukam kui mitte liigiti koguda 22 3,8%
vahet pole 1 0,2%
Vastanute hulk 581 100%
68
Lisa 2.4.2. Ettekääne jäätmete liigiti kogumiseks
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui Te ei kogu
jäätmed eraldi, siis miks? “
Tabel Lisa 2.4.2. Ettekääne jäätmete liigiti kogumiseks
Vastusevariant Vastanute
arv
Protsentuaalne
jaotus
ebamugav 1 0,3%
ei näe mõtet 19 6,2%
ei oska 2 0,6%
ei viitsi 25 8,1%
kiirem, mugavam ja lihtsam on ühte konteinerisse visata 74 24,0%
konteiner on tihti täis 19 6,2%
läheduses puudub konteiner 89 28,9%
majapidamises pole võimalik eraldi koguda 79 25,6%
Vastuste hulk 308 100%
Lisa 2.4.3. Eelarvamus
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis on teie
eelarvamus jäätmete liigiti kogumisel?“
Tabel Lisa 2.4.3. Eelarvamus
Vastusevariant Vastanute
arv
Protsentuaalne
jaotus
ebameeldiv aroom 53 10,4%
ebameeldiv tühjendamine 96 18,8%
eelarvamus puudub 109 21,4%
ei ole kättesaadav 6 1,2%
kulukas tegevus 3 0,6%
linnud/loomad laastavad konteinerit 15 2,9%
läheduses puudub konteiner 8 1,6%
mul oma konteiner 2 0,4%
pakendite pesule kulutatav veehulk ei ole eraldi
kogumist väärt 164 32,2%
pole aega 1 0,2%
putukad ja vaglad vm kahjurid hakkaksid levima 7 1,4%
skeptilisus süsteemi suhtes 30 5,9%
võtab palju ruumi 16 3,1%
Vastanute hulk 510 100%
69
Lisa 2.4.4. Alternatiivsed meetodid
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas vabanete
jäätmetest alternatiivsetel meetoditel? “
Tabel 0. Alternatiivsed meetodid
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
ei 236 38,1%
jah, põletan 150 24,2%
jah, matan 5 0,8%
jah, viin metsa alla 2 0,3%
jah, viin töökoha konteinerisse 22 3,6%
jah, viin lähisugulase juurde 18 2,9%
mul on oma kompostihunnik/komposter 186 30,0%
Vastuste hulk 619 100%
Lisa 2.5. Teadlikkus
Lisa 2.5.1. Motiveeritus loodusvarade säästmiseks
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Liigiti kogutud
jäätmete taaskasutuse arvelt hoitakse kokku loodusvarasid. Kas võimalus loodusvarasid
säästa, motiveerib Teid jäätmeid liigiti koguma?“
Tabel Lisa 2.5.1. Motiveeritus loodusvarade säästmiseks
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
jah 378 74,1%
ei 0 0,0%
vahet ei ole 26 5,1%
võib-olla inspireeriks 94 18,4%
skeptiline jäätmemajanduses 12 2,4%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.5.2. Põhjus jäätmete kogumiseks
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Miks peaks
jäätmeid liigiti koguma?“
70
Tabel Lisa 2.5.2. Põhjus jäätmete kogumiseks
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
iseenesest mõistetav 81 15,9%
jäätmete taaskasutamine 413 81,0%
peaks, aga ei tea põhjust 7 1,4%
ei oska öelda 4 0,8%
ei pea eraldi koguma 5 1,0%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.5.3. Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas Te teadsite
et, kõik välja sorditud pakendid, kilekotid, vanapaber peavad olema puhtad?“
Tabel Lisa 2.5.3. Teadlikkus pakendite puhtuse nõudest
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
jah 366 71,8%
ei 32 6,3%
teadsin osaliselt 112 22,0%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.5.4. Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Millised
loetelust ei sobi biolagunevate jäätmete konteinerisse?“
Tabel Lisa 2.5.4. Jäätmete mittesobivusest biolagunevate jäätmete konteinerisse
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
ühekordsed pabernõud 288 9,9%
puuviljad, juurikate ja munade koored 8 0,3%
plastmass 496 17,1%
majapidamispaber ja paberlinikud 172 5,9%
keemiliselt töötlemata puidu jäätmed 74 2,5%
aiajäätmed (rohi, lehed, oksad) 0 0,0%
suitsukonid 396 13,6%
tuhk ja tolmuimeja tolm 179 6,2%
ravimid 489 16,8%
linased riided 202 7,0%
toidujäätmed 11 0,4%
lemmiklooma väljaheited 87 3,0%
lapsemähkmed 477 16,4%
lillemuld ja taimejäätmed 10 0,3%
kohvi- ja teepuru 17 0,6%
Vastuste hulk 2906 100%
71
Lisa 2.6. Biolagunevad jäätmed
Lisa 2.6.1. Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui oleks eraldi
ka biolagunevate jäätmete konteiner, kas koguksite eraldi?“
Tabel Lisa 2.6.1. Biolagunevate jäätmete sorteerimine konteineri olemasolul
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
ei 48 9,4%
jah 282 55,3%
juba kogun eraldi 48 9,4%
mõnikord 56 11,0%
suuremate koguste korral 76 14,9%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.6.2. Esmane koht biolagunevate jäätmete kogumiseks
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui koguksite
biolagunevaid jäätmeid eraldi, kuhu esmalt koguksite?“
Tabel Lisa 2.6.2. Esmane kogumiskoht biolagunevate jäätmete sortimisel
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
eelistaksin biolagunevat prügikotti 7 1,5%
ei kogu 2 0,4%
ei oska öelda 7 1,5%
eraldi tavalisse ämbrisse 206 43,4%
juba kogun regulaarselt 108 22,7%
juba kogun regulaarselt (kompostihunnik) 5 1,1%
kilekotti 4 0,8%
spetsiaalselt biolagunevate jäätmete ämbrisse 136 28,6%
Vastanute hulk 475 100%
Lisa 2.6.3. Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kas
biolagunevate jäätmete konteiner on Teile vajalik?“
72
Tabel Lisa 2.6.3. Biolagunevate jäätmete konteineri vajalikkus
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
jah 206 41,8%
ei 143 29,0%
ei oska öelda 144 29,2%
Vastanute hulk 493 100%
Lisa 2.6.4. Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamise sagedus
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui sageli
viite/viiksite biolagunevaid jäätmeid köögist õuekonteinerisse?“
Tabel Lisa 2.6.4. Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamine õuekonteinerisse
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
1-2 korda nädalas 210 41,2%
3-4 korda nädalas 141 27,6%
5-6 korda nädalas 1 0,2%
ei kasutaks 4 0,8%
ei tea 5 1,0%
harvem 39 7,6%
iga päev 78 15,3%
vastavalt vajadusele 32 6,3%
Vastanute hulk 510 100%
73
Lisa 2.7. Tulevikuootused
Lisa 2.7.1. Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Kui palju
oleksite nõus paremini korraldatud jäätmeveo eest rohkem välja käima?“
Tabel Lisa 2.7.1. Aktsepteeritav hinnatõus paremini korraldatud jäätmeveo eest
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
ei oleks nõus rohkem maksma 191 37,5%
ei oska öelda 15 2,9%
ootan hinnaalandust 58 11,4%
rahul jäätmemajandusega 18 3,5%
vastavalt hüvedele 14 2,7%
1-5% hinnatõus 140 27,5%
6-10% hinnatõus
11-15% hinnatõus
51
13
10,0%
2,5%
üle 15% hinnatõus 10 2,0%
Vastanute hulk 510 100%
Lisa 2.7.2. Liigiti kogumist motiveeriv faktor
Käesolevas peatükis olev tabel ja joonis kajastavad vastust küsimusele „Mis motiveeriks
Teid jäätmeid liigiti koguma?“
Tabel Lisa 2.7.2. Liigiti kogumist motiveeriv faktor
Vastusevariant Vastanute arv Protsentuaalne jaotus
kogun regulaarselt 232 21,7%
soodustused prügiveol 233 21,8%
tasuta kilekotid 92 8,6%
parem teavituskampaania 116 10,8%
linnavalitsuse premeerivad kingitused 54 5,0%
prügikonteinerid oleksid paremini kättesaadavad 343 32,1%
Vastuste hulk 1070 100%