EESTIS ÖÖBINUD VÄLISTURISTID 2015.-2016.A ......Eesti Panga ja OÜ Positium LBSi...

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Registrikood 90006006 Tel: 6279700 www.eas.ee

Lasnamäe tn 2, Tallinn 11412 Faks: 6279701 [email protected] 1

EESTIS ÖÖBINUD VÄLISTURISTID 2015.-2016.A. VÄLISKÜLASTAJATE UURINGU PÕHJAL

SISUKORD:

Taustainfo uuringu kohta ………………………………………………………………………………… 1

Vanusegrupid ……………………………………………………………………………………………… 2

Reisimine koos lastega …………………………………………………………………………………... 4

Eelnevad reisid Eestisse …………………………………………………………………………………. 5

Reisi eesmärk ……………………………………………………………………………………………... 6

Eestis viibimise kestus …………………………………………………………………………………… 10

Kulutused ………………………………………………………………………………………………….. 11

Reisikorraldus ……………………………………………………………………………………………... 13

Millistes riikides käisid turistid lisaks Eestile? ………………………………………………………….. 15

Eestis külastatud kohad ………………………………………………………………………………….. 16

Peamine sihtkoht Eestis ………………………………………………………………………………….. 18

Majutuskohad ……………………………………………………………………………………………… 19

Tegevused Eestis ………………………………………………………………………………………… 22

Motivatsioon Eestisse puhkusereisile tulekuks ………………………………………………………... 30

Infoallikad ………………………………………………………………………………………………….. 32

Lühikokkuvõte ………………………………………………………….…………………………………..

38

TAUSTAINFO UURINGU KOHTA

Väliskülastajate uuringu teostas Statistikaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel. Väliskülastajate uuring on valikuuring, millega kogutakse infot Eestist lahkuvatelt vähemalt 15-aastastelt välisriikide elanikelt silmast-silma intervjuuna. KÜSITLUSPERIOOD: 2015.a. uuring toimus 1.07-11.08 ja 16.11-13.12. 2016.a. uuring toimus sarnasel ajavahemikul: 1.07-11.08 ja 14.11-11.12. NB! Uuringu tulemused on üldistatavad ainult küsitlusperioodidel Eestis käinud väliskülastajatele; uuringu tulemusi ei saa üldistada kogu aasta jooksul (s.t. kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastajatele. Mõlema aasta uuringus oli suvisel etapil vastanute osakaal 75% ja sügistalvisel etapil vastanute osakaal 25%. Eesti Panga ja OÜ Positium LBSi mobiilpositsioneerimise 2015. ja 2016.a. andmetel käis suvekuudel Eestis vaid umbes 1/3 kogu aasta jooksul Eestis ööbinud välisturistidest, II ja III kvartalis kokku (mida võiks käsitleda laiema suvehooajana) aga 61% kogu aasta jooksul Eestis ööbinud välisturistidest. Seega ei saa uuringu tulemusi üldistada kogu aasta jooksul (s.t. kõigil hooaegadel) Eestis käinud väliskülastaja-tele, kuna 2 etapi koondtulemustes oleks suvel (ja eriti puhkuste tippkuul juulis) vastanute osakaal tunduvalt suurem kui Eestit külastanute seas tegelikult. Seetõttu on järgnevalt esitatud andmed ainult suvise ja talvise etapi kohta eraldi (10 suurema osatähtsusega elukohariigi turistide kohta). KÜSITLUSKOHAD paiknesid Tallinna sadama A ja D terminalides, Tallinna lennujaamas, bussijaamas (rahvusvahelistes liinibussides) ja raudteejaamas (Venemaale suunduvates rongides), Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktides, Valgas (valdavalt kaubanduskeskuste ja bensiinijaamade parklates, kuid ka endistes piiriületuskohtades) ning Ikla endises piiripunktis ja selle lähedal Lätis asuvas bensiinijaamas. Iklas ja Valgas vastanute puhul tuleb arvestada, et seal sai küsitleda vaid neid, kes ise küsitluskohtades peatusid. Kuna Statistikaameti küsitlejatel pole õigust sõidukeid peatada, siis neil, kes küsitluskohas peatust ei teinud, puudus võimalus küsitlusse sattuda. Sellepärast ei pruugi tulemused kajastada päris adekvaatselt Läti turistide tegelikku struktuuri (näiteks sattus valimisse väga vähe Saaremaad külastanud Läti turiste). Et saada valimisse rohkem üle Läti piiri lahkuvaid vastajaid, küsitleti lisaks Tartus Ahhaa keskuse juures, Pärnu spaades ja suvel Lottemaal. Seal küsitleti neid, kes kavatsesid samal päeval üle Läti piiri Eestist lahkuda. Kuna nende reis ei olnud küsitlemise hetkeks veel lõppenud, ei ole need tulemused ülejäänud andmestikuga võrreldavad ja neid selles ülevaates ei esitata (need avaldatakse eraldi ülevaates). Neilt, kes kavatsesid Eestist üle Läti piiri lahkuda järgnevatel päevadel, küsiti e-posti aadress ja paluti neil täita veebiankeet pärast koju jõudmist. Nende vastajate andmed sisalduvad selles ülevaates. Ülevaates kajastatud vastanute arv elukohariikide kaupa:

KOKKU Soome Rootsi Norra Venemaa Läti Leedu Saksamaa Suurbrit. Itaalia Prantsusmaa

talv 4026 632 240 225 901 150 138 214 326 107 72

suvi 9391 864 345 353 2627 239 154 898 520 258 265

EESTIS ÖÖBINUD VÄLISTURISTID 2015.-2016.A. VÄLISKÜLASTAJATE UURINGU PÕHJAL 2

Vastanute jaotus küsitluskohtade järgi TALVEL (%)


Tallinna sadam 60 98 75 33 5 13 5 17 13 15 38

Tallinna lennujaam 15 1 25 66 6 9 40 70 80 47 44

Narva pp* 13 0,2 0,2 0,4 66 2,2 0 3,1 0 0 0

Luhamaa pp 2 0 0 0 11 0,3 0 0 0 0 0

Koidula pp 1,4 0 0 0 7 0 0 0 0 0 0

Valga 0,6 0,2 0 0 0,2 15 4 0 0 0 0

Ikla * 7 1,0 0,5 0,4 2,4 58 51 10 6 35 18

Teadmata** 0,1 0 0 0 0 3,5 0 0 0 2,7 0

Tallinna rongijaam 0,4 0 0 0 1,9 0,3 0 0,3 0 0 0

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Vastanute jaotus küsitluskohtade järgi SUVEL (%)


Tallinna sadam 63 97 89 44 8 14 17 33 17 41 38

Tallinna lennujaam 13 0,5 9 50 5 2,1 8 40 66 29 36

Narva pp * 12 0,3 0,3 0,4 68 0,9 0,8 6 4 13 2,9

Luhamaa pp 1,4 0 0 0 8,8 0 0 0 1,2 0 0

Koidula pp 0,6 0 0 0 3,7 0 0 0,3 0 0,4 0

Valga 1,2 0,6 0 0,9 1,1 21 14 0,8 1,3 1,8 0

Ikla * 8 2 1 4 3 47 56 19 11 15 23

Teadmata** 0,6 0 0 0 0,2 15 3,5 0,5 0 0 0

Tallinna rongijaam 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100

*Narva piiripunkti ja Ikla hulgas kajastuvad ka Tallinna bussijaamas küsitletud inimesed, kes lahkusid liinibussiga vastavalt Narva või Ikla kaudu. **Teadmata real kajastuvad veebiankeedi täitnud vastajad (sattusid valimisse Ahhaa keskuse juures, Pärnu spaades ja suvel Lottemaal). Tehnilistel põhjustel ei olnud veebiankeedis küsimust piiriületuskoha kohta. NB! Vastanute jaotus küsitluskohtade järgi kajastab küsitluskohtade lõikes kaalutud andmeid. S.t. küsitlusega kogutud andmed kaaluti vastavalt küsitluskoha / piiripunkti tegelikule hinnangulisele osakaalule küsitlusperioodil Eestist lahkunud väliskülastajate seas. Küsitluskoha kaal omakorda hinnati olemasoleva transpordistatistika (laeva-, lennu-, rongi- ja bussireisijate statistika), Vene piiri ületavate transpordivahendite statistika, Valga lähedal ja Iklas paiknevate maanteeloendurite andmete ning küsitluse käigus kogutud loendusandmete põhjal.

Kõik järgnevas tekstis esitatud osatähtsused põhinevad kaalutud andmetel.

UURINGUTULEMUSED VANUSEGRUPID Eestis ööbinud välisturistide jaotus vanusegrupiti on suhteliselt ühtlane, ükski vanusegrupp teistega võrreldes ei domineeri. Talvel vastanute seas oli suvega võrreldes veidi rohkem üle 45aastasi inimesi ja veidi vähem 25-44aastasi, kuid üldiselt ei olnud erinevus suve ja talve vahel väga suur. 8% TALVEL vastanutest olid 15-24aastased, 39% 25-44aastased, 40% 45-64aastased ja 13% üle 65aastased. SUVEL vastanute seas oli 15-24aastasi samuti 8%; 45% olid 25-44aastased, 37% 45-64aastased ja 10% üle 65aastased. Suvel vastanute seas eristuvad Saksa turistid (valdavalt puhkuseturistid), kelle seas on märkimisväärselt (26%) üle 65aastasi inimesi. Ka 55-64aastasi on suvel Eestis käinud Saksa turistide seas mõnevõrra rohkem kui välisturistide seas keskmiselt. Kokkuvõttes on suvel Eestis käinud Saksa turistidest ligi pooled üle 55aastased. Suhteliselt palju on üle 65aastasi ka Rootsi turistide seas – nii suvel (18%) kui ka talvel (16%). Kõige vähem on üle 65aastasi Läti, Leedu ja Vene turistide seas, kuna seal reisivadki aktiivsemalt välismaale nooremad vanusegrupid.


8 6 5 3 615 13

2111

1624

19

11 1525 22

2826

2437

15

38

20

1621

3127

27 3817

17

25

14

22

22

24

13 27

2314

2613

25

1219

24

19

19

14

6 810

17 17 513

2016

9 5 1 0 2 4 38

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Eestis ööbinud välisturistid vanusegrupiti (% TALVEL vastanutest)

65+

55-64

45-54

35-44

25-34

15-24

Norra ja Suurbritannia turistide seas on suurel hulgal Eestist pärit inimesi. Selle segmendi seas on rohkem nooremate (25-44a.) vanusegruppide esindajaid kui muude Norra ja Suurbritannia turistide seas. Vene turistide puhul väärib märkimist, et talvel ja suvel Eestit külastanute vahel ei ole vanusegrupiti suuri erinevusi. Suvel vastanute seas on küll 35-44aastasi veidi rohkem (32%) kui talvel (27%) ja selle võrra on suvel vastanute seas on küll 45-64aastasi veidi vähem (35%) kui talvel (41%), kuid need vahed on väga väikesed. Muude vanusegruppide puhul puuduvad erinevused suvel ja talvel vastanute vahel hoopiski. Seevastu näiteks Soome turistide puhul ilmnevad talvel ja suvel vastanute vahel suuremad erinevused. Suvel vastanud Soome turistidest pooled olid 15-44aastased ja pooled üle 45aastased. Talvel vastanute seas on aga vanemate vanusegruppide esindajaid tunduvalt rohkem: 15-44aastasi oli vaid 1/3 ja üle 45aastasi 2/3. Seejuures üle 65aastasi oli suvel vastanutest 10%, talvel aga 20%.

8

8

21

19

25

20

20

22

17

19

10

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

suvi

talv

Eestis ööbinud välisturistid vanusegrupiti (%)

15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65+

vastata said välisturistid alates 15. eluaastast


8 83 5 6 10 9 5

1020

10

21 17 21

35

23

37

27

17

3910

24

2525 25

25

32

31

25

13

14

9

14

2020 18

1923

11

28

16

19

18

19

17 2015

10 11 8 10

22

12

26

21

10 1018

6 5 4 2

26

717

12

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Eestis ööbinud välisturistid vanusegrupiti (% SUVEL vastanutest)

65+

55-64

45-54

35-44

25-34

15-24

REISIMINE KOOS LASTEGA Suvel reisis 23% ja talvel 8% välisturistidest koos alla 15a. lastega. Eelkõige tulevad lastega reisijad lähiriikidest. Suvel vastanud Läti turistidest koguni 51% reisis koos lastega (talvel vaid 6%). Vene ja Rootsi turistidest reisis suvel koos lastega 29%, samas talvel oli nende seas lastega reisijaid rohkem kui Läti turistide seas (Vene turistidest reisis talvel koos lastega 15%, Rootsi turistidest 11%). Soome turistide seas oli suvel koos lastega reisinuid poole vähem kui Läti turistide seas (26%), talvel aga enam-vähem samapalju kui Läti turistide seas (7%).

8

6

15

11

7

2 1

3 3

6

3

23

51

29 29

26

22

18

11

10

5

7

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55% välisturistidest, kes reisis koos kuni 14a. lastega

talv suvi

%

Lastega reisijaid on tunduvalt rohkem nende vastajate seas, kes on Eestist pärit – eriti Suurbritannia, aga ka Norra, Rootsi ja Soome turistide puhul. Näiteks Suurbritannia turistidest, kes ei ole Eestist pärit, reisis suvel koos lastega vaid 4% ja talvel 1%.


EELNEVAD REISID EESTISSE Tulenevalt lähiriikide (eelkõige Soome ja Venemaa) elanike suurest osakaalust Eestis ööbinud välisturistide seas, domineerivad turistide hulgas korduvalt Eestis käinud inimesed. Vaid 1/5 Eestis ööbinud välisturistidest oli Eestis esmakordselt, samas kui u. 40% oli Eestis käinud üle 10 korra. SUVEL, kui Eestis käib rohkem kaugematest riikidest pärit turiste, on esmakordseid külastajaid mõnevõrra rohkem (23%) kui talvel (16%). Üle 10 korra käinuid oli suvel 33% ja siin varem elanuid 12%. TALVEL oli üle 10 korra käinuid koguni 45% ja siin varem elanuid 16%. Varem Eestis elanud inimesed on valdavalt Eestist välismaale elama või tööle läinud inimesed, kuid on vähesel määral ka neid, kes on Eestis pikemalt elanud seoses õpingute või tööga.

23

16

6

4

4

4

11

9

10

7

33

45

12

16

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

suvi

talv

Mitu korda olid turistid varem Eestis käinud? (% vastanutest)

Mitte ühtegi 1 kord 2 korda 3-5 korda 6-10 korda Üle 10 korra Eestis elanud

Kui Soome turistide seas on esmakordseid külastajaid vaid paar protsenti, siis teiste naaberriikide elanike seas siiski mõnevõrra rohkem: Läti turistide seas u. 7% ja Vene turistide seas 1/10. Leedu turistide seas on neid u. 20%, Rootsi turistide seas veidi üle 20%, Norra turistide seas 1/3. Saksamaa ja Suurbritannia turistidest olid Eestis esimest korda pooled. Üle 10 korra käinuid on kõige rohkem loomulikult lähiriikide (Soome, Venemaa, Läti ja Leedu) elanike seas, suhteliselt palju ka Rootsi elanike seas. Soome ja Läti turistidest on üle 10 korra Eestis käinud üle poole, Vene turistidest veidi alla poole, Leedu turistidest veidi rohkem kui 1/3 ja Rootsi turistidest 1/4. Varem Eestis elanuid on kõige rohkem Norra ja Suurbritannia turistide seas (eriti suvel). Märkimisväärselt on neid ka Soome ja Rootsi ning mõnevõrra ka Venemaa ja Saksamaa turistide seas. Teatud hulk varem Eestis elanuid on ka kaugematest riikidest (k.a. teistest maailmajagudest) saabunud turistide seas.


16

1

20

37

9 6

19

4454

76

54

4

2

6

8

65

6

16

8

6

10

4

2

7

5

77

8

45

3

5

9

6

9

10

1416

9

7 5

6

15

7

8

5

5

75

9

3 3

13

45

60

34

1247 57

4711 6

4 121621 19 22

103 3

16 19

4 1

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Mitu korda olid turistid varem Eestis käinud? (% TALVEL vastanutest)

Eestiselanud

Üle 10korra

6-10korda

3-5korda

2 korda

1 kord

Mitteühtegi

23

3

26 27

11 8

21

66

44

79 81

6

2

145

76

15

9

6

8 9

4

2

7

2

56

6

4

3

22

11

13

12

5

10 17

13

7

2

10

16

8

4

8

14

14

2

33

48

16

19

49

48

28

7

8

8 212 15 15

37

112 6

30

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Mitu korda olid turistid varem Eestis käinud? (% SUVEL vastanutest)

Eestiselanud

Üle 10korra

6-10korda

3-5korda

2 korda

1 kord

Mitteühtegi

REISI EESMÄRK Reisil võis olla mitu eesmärki. SUVEL vastanutest 84% nimetas külastuse ühe eesmärgina puhkusereisi. Sugulaste või tuttavate külastust nimetas 19%, ostureisi 10%, tööreisi (k.a. konverentsireisi) 6%, transiitreisi 4%, ravireisi 2%, õppimist 1% ja muid eesmärke 2% (nende hulka kuuluvad näiteks haudade või oma kinnisvara hooldamine, dokumentide vormistamine, spordilaagrid jne.).


Reisi peamise eesmärgina nimetas 71% suvel vastanutest puhkusereisi, 15% sugulaste või tuttavate külastust, 5% tööreisi, 3% ostureisi ja 6% muid eesmärke. Kui tööreisi enamasti teiste eesmärkidega ei kombineerita, siis 13% puhkusereisidest oli kombineeritud muude eesmärkidega – enamasti ostureisiga või sugulaste / tuttavate külastusega. TALVEL oli suvega võrreldes puhkusereisijaid vähem ja tööreisijaid rohkem, kuid ka talvel vastanute seas oli siiski puhkusereisijaid kõige rohkem. Samuti oli talvel (suvega võrreldes) rohkem neid, kes kombineerisid puhkuse- ja ostureisi (kuigi peamise eesmärgina nimetasid nad enamasti puhkusereisi). Talvel vastanutest 60% nimetas külastuse ühe eesmärgina puhkusereisi. Sugulaste või tuttavate külastust nimetas 23%, ostureisi 18%, tööreisi (k.a. konverentsireisi) 17%, transiitreisi 1%, ravireisi 2%, õppimist 2% ja muid eesmärke 2%. Reisi peamise eesmärgina nimetas 50% talvel vastanutest puhkusereisi, 21% sugulaste või tuttavate külastust, 16% tööreisi, 6% ostureisi ja 7% muid eesmärke. Sugulaste või tuttavate külastajaid oli keskmisest rohkem nende riikide elanike seas, kus on palju Eestist väljarännanuid (Suurbritannia, Norra) või kelle rahvuskaaslased on kunagi Eestisse kolinud (Venemaa). Keskmisest vähem aga oli sugulaste või tuttavate külastajaid Läti ja Leedu turistide seas, samuti Lõuna-Euroopast saabunute seas. Tööreisijaid oli keskmisest märkimisväärselt rohkem Leedu turistide seas (talvel vastanutest koguni 2/3 ja suvel vastanutest 1/4). Keskmisest rohkem oli tööreisijaid ka Lätist ja Suurbritanniast saabunute seas. Keskmisest tunduvalt vähem aga oli tööreisijaid Vene turistide seas. Ostureisijaid oli riikide võrdluses kõige rohkem Soome turistide seas, kuid mõningal määral oli neid ka Rootsi, Norra, Venemaa ja Läti turistide seas. Ravireisi märkis ühe reisieesmärgina nii suvel kui ka talvel vaid 2% vastanutest. Peaaegu kõik neist olid kas Soomest, Rootsist või Norrast.

84

60

71

50

19

23

15

21

10

18

3

6

6

17

5

16

4

1

2

1

2

2

1

2

1

2

1

2

2

2

2

3

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130

suvi

talv

suvi

talv

Välisturistide reisieesmärgid (% vastanutest)

Puhkusereis Sugulaste/tuttavate külastus Ostureis Tööreis Transiit Ravireis Õppimine Muu

%

kõik reisieesmärgid (ühel reisil võis olla mitu eesmärki)

reisi peamine eesmärk


60 6154 58

73

45

23

4255

78

54

23 2224

28

34

8

5

22

29

15

13

18 25

15

17

21

9

0

0

1

2

1

1711

2918

8

41

67

38

2414

28

8

7

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140Välisturistide reisieesmärgid (% vastanutest) TALVEL

Muu

Ravireis

Transiit

Tööreis

Ostureis

Sugulaste/tuttavatekülastusPuhkuse-reis

ühel reisil võis olla mitu eesmärki

50 5140

4857

44

19

3546

70

53

21 20

20

27

30

7

5

20

24

12

13

1611 27

18

7

39

67

36

23

14

27

610

75 3 6 7

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Reisi peamine eesmärk (% vastanutest) TALVEL

Muu

Ravireis

Transiitreis

Ostureis

Tööreis



84 88 83 81 80 7964

87

62

86 91

19 14 2337 36

12

8

12

405

14

10 16 5

3 9

5

2

11

6

1

64

3

8 3

13

26

715

4

5

4 3

82

13

74

5

8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150Välisturistide reisieesmärgid (% vastanutest) SUVEL

Muu

Ravireis

Transiit

Tööreis

Ostureis


ühel reisil võis olla mitu eesmärki

71 75 72

49

6470

56

78

46

72

84

15 10 19

31

2910

6

10

36

4

85 4

3

4

3

12

25

712

4

53 5

1

1

12

3

0

8 4

5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Reisi peamine eesmärk (% vastanutest) SUVEL

Muu

Ravireis

Transiit

Ostureis

Tööreis



EESTIS VIIBIMISE KESTUS Suvisel puhkusehooajal viibitakse Eestis mõnevõrra kauem kui talvel. Pikem viibimise kestus suvel tuleneb ühelt poolt sellest, et suvel on pajudel inimestel pikem puhkus, mistõttu ka reisid kestavad pikemalt (mitte ainult puhkusereisid, vaid ka näiteks sugulaste või tuttavate külastused). Teisalt on talvel külastajate seas vähem kaugematest riikidest pärit inimesi ja rohkem naaberriikidest (eriti Soomest) saabunud külastajaid, kelle reisid ongi üldiselt lühemad (vaid nädalalõpp). Suvel vastanutest pooled ja talvel vastanutest 2/3 viibisid Eestis 1-2 ööd. SUVEL vastanutest 24% veetis Eestis vaid ühe öö ja 26% 2 ööd, 17% viibis 3 ööd, 20% 4-7 ööd, 8% viibis 8-14 ööd ja 5% kauem (Maailma Turismiorganisatsiooni definitsiooni järgi loetakse reisiks kuni aasta kestvat viibimist sihtkohas ja ka uuringule vastanute seas oli neid, kes viibisid mitu kuud). TALVEL vastanutest veetis 35% Eestis vaid ühe öö, 28% 2 ööd, 13% viibis 3 ööd, 17% 4-7 ööd, 4% viibis 8-14 ööd ja 3% kauem.

24

35

26

28

17

13

20

17

8

4

5

3

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

suvi

talv

Välisturistid Eestis viibimise kestuse järgi (% vastanutest)

1 öö 2 ööd 3 ööd 4-7 ööd 8-14 ööd kauem

%

3541

47

11

29

46 48

7 8

26 27

28

2722

23

36

2729

3324

31 26

1311 11

35

13

13 8

2329

1716

1716

11

20

178 12

2623

19

13

4 4 91

31

2

57

3

13

3 1 110

2 5 2 6 84 4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Välisturistid Eestis viibimise kestuse järgi (% TALVEL vastanutest)

kauem

8-14ööd

4-7ööd

3 ööd

2 ööd

1 öö


24 2619

10

2333 37

1712

24 22

26 2533

14

25

3433

28

16

25 26

1718 14

15

14

11 8

12

18

24

13

2022

21

34

21

1513

25

25

1226

85

8

14

11

4 7

13

22

12 9

5 4 514

6 2 3 5 83 4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Välisturistid Eestis viibimise kestuse järgi (% SUVEL vastanutest)

kauem

8-14ööd

4-7ööd

3 ööd

2 ööd

1 öö

Keskmisest lühemalt viibisid Eestis Läti ja Leedu turistid – mõlemal hooajal. Talvel vastanud Läti turistidest 46% viibis Eestis vaid ühe öö ja 27% kaks ööd (kokku viibis siin 1-2 ööd 73%). Suvel vastanud Läti turistidest viibis Eestis vaid ühe öö 1/3 ja kaks ööd samuti 1/3 (kokku 68%). Talvel vastanud Soome turistidest viibis Eestis 1-2 ööd 69%, suvel aga tunduvalt vähem (51%). Keskmisest pikemalt viibisid Eestis Norra turistid (eriti suvel), kuid siin on põhjuseks Eestist pärit inimeste suur osakaal nende seas (paljud sellest segmendist tulevad Eestisse oma põhipuhkust veetma ja viibivad siin mitu nädalat). Näiteks neist suvel vastanud Norra turistidest, kes on Eestist pärit, veetis vaid 4% Eestis 1-3 ööd, 14% 4-7 ööd, 52% 8-14 ööd ja 29% viibis veel kauem. Seevastu need, kes ei ole Eestist pärit, viibisid märksa lühemalt. Neist suvel vastanud Norra turistidest, kes ei ole Eestist pärit, veetis 69% Eestis 1-3 ööd ja 26% 4-7 ööd (kauem viibis vaid 5%). Neist talvel vastanud Norra turistidest, kes ei ole Eestist pärit, veetis 76% Eestis 1-3 ööd ja 24% 4-7 ööd. Sama kehtib ka Suurbritannia kohta. Neist suvel vastanud Suurbritannia turistidest, kes on Eestist pärit, veetis vaid 2% Eestis 1-3 ööd, 22% 4-7 ööd, 59% 8-14 ööd ja 17% viibis veel kauem. Neist suvel vastanud Suurbritannia turistidest, kes ei ole Eestist pärit, veetis 71% Eestis 1-3 ööd ja 22% 4-7 ööd (kauem viibis vaid 7%). Neist talvel vastanud Suurbritannia turistidest, kes ei ole Eestist pärit, veetis 74% Eestis 1-3 ööd ja 23% 4-7 ööd (kauem viibis vaid 3%).

KULUTUSED TALVEL kulutas ööbimisega külastaja Eestis tarbitud kaupade ja teenuste eest reisi jooksul keskmiselt 309 eurot ja ööpäeva jooksul 131 eurot, SUVEL aga reisi kohta 278 eurot ja ööpäeva kohta 100 eurot (kõik kulutused on näidatud inimese kohta, s.t. näiteks koos reisinud ja kulutanud pere kulutused on jagatud pereliikmete arvuga, sisaldades ka lapsi). Keskmise arvutamisel on arvesse võetud ka need, kes üldse ei kulutanud (s.t. kelle kulutus oli 0 eurot). Tuleb aga silmas pidada, et siin esitatud kulutused ei sisalda reisipaketti kasutanute puhul reisipaketis sisaldunud teenuste maksumust, kuna paketis ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi (talvel vastanutest kasutas reisipaketti 14% ja suvel 15%). Samuti ei sisalda siin esitatud tööreisijate kulutused kõiki tööandja makstud kulutusi (mida vastaja ise ei maksnud ja seetõttu ka ei teadnud). Kõige suurem kuluartikkel oli kaupade ost, millele talvel kulutati 132 eurot ja suvel 89 eurot. Majutusele kulutati talvel 65 eurot ja suvel 73 eurot (reisi kohta), toitlustusele (restoranides, baarides ja kohvikutes) talvel 66 eurot ja suvel 65 eurot. Kõigile muudele teenustele kokku kulutati talvel 46 eurot ja suvel 51 eurot.


Talvel vastanud kulutasid suvekülalistega võrreldes rohkem kaupade ostule, kuna talvel on turistide seas rohkem ostureisijaid (eelkõige Soomest). Suvel kulutati mõnevõrra rohkem majutusele (reisi kohta), kuna suvised reisid olid mõnevõrra pikemad. Samuti kulutati suvel veidi rohkem meelelahutusele, kuna suvel on turistide seas rohkem puhkuseturiste. Iga liigi keskmise arvutamisel on arvesse võetud ka need, kes antud liigile üldse ei kulutanud (s.t. kelle kulutus oli 0 eurot).

89

132

65

66

73

65

28

28

11

7

6

4

6

6

suvi

talv

Välisturisti keskmised kulutused Eestis reisi jooksul (eurodes inimese kohta)

kaubad toitlustus majutus transport meelelahutus tervishoiuteenused muud teenused

Reisipaketti kasutanute puhul ei sisalda siin esitatud kulutused reisipaketi maksumust, kuna sellest ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi. Tööreisijate kulutused ei sisalda kõiki tööandja tehtud kulutusi.

Reisi kohta kulutasid kõige rohkem Norra turistid (suvel 615 eurot ja talvel 435 eurot). Norra turistid kulutavad üldiselt kõigile kululiikidele rohkem kui välisturistid keskmiselt (reisi kohta). Üheks põhjuseks on see, et Norra elanike seas on suurel hulgal Eestist pärit inimesi, kes tulevad suvel Eestisse puhkusele ja viibivad siin seetõttu üsna pikalt (suvel oli neid kõigist Norrast saabunud turistidest koguni 37%). Teiselt poolt tõstab keskmist kulutust väike hulk Norrast saabunud ravituriste, kes kulutasid suure summa raviteenustele. Norra turistid, eks ei ole Eestist pärit, kulutasid reisi kohta vähem, kuid ööpäeva kohta rohkem kui Eestist pärit Norras elavad turistid (vt. järgnevad joonised). Ööpäeva kohta kulutavad kõige rohkem Soome turistid (suvel 123 ja talvel 161 eurot). Talvel on nende kulutused suuremad kui suvel seetõttu, et talvel on nende seas rohkem ostudele orienteeritud reisijaid. Soome turistide kulutused ostudele olid suvel 111 eurot ja talvel 167 eurot (reisi kohta). Muude kulutuste puhul oli vahe suve ja talve vahel väga väike: nende kulutused kõigile teenustele kokku (majutus, toitlustus jne) olid suvel 181 eurot ja talvel 173 eurot. Nii reisi kui ka ööpäeva kohta kulutasid keskmisest tunduvalt vähem Leedu ja Läti turistid. Nad kulutasid üldiselt kõigile kululiikidele vähem kui välisturistid keskmiselt (reisi kohta). Kõige suurem vahe on aga ostude puhul, millele Leedu ja Läti turistid kulutasid 3-4 korda vähem kui välisturistid keskmiselt. Mõlema riigi turistid kulutasid kaupade ostule u. 30 eurot reisi kohta (välisturistid keskmiselt kulutasid talvel 132 eurot ja suvel 89 eurot). Vene turistid kulutasid nii reisi kui ka ööpäeva kohta keskmisest vähem. Teatud määral tuleneb see sellest, et Vene turistide seas on vähem tasuliste majutuskohtade kasutajaid kui välisturistide seas keskmiselt. Samas ei ole see sugugi peamine põhjus, kuna nad kulutavad vähem mitte ainult majutusele, vaid ka teistele kuluartiklitele. Suvel kulutasid nad ostudele umbes samapalju (91 eurot) kui välisturistid keskmiselt (kes kulutasid 89 eurot). Talvel aga kulutasid nad ka ostudele vähem (107 eurot) kui välisturistid keskmiselt (kes kulutasid 132 eurot).


30

9

43

5

38

6

37

9

32

0 33

9 36

3

29

6

23

2

22

8

22

8

15

9

16

5

27

8

61

5

42

2

34

7

31

3

29

1

26

4

25

9

24

3

23

1

20

2

16

1

12

2

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

600

650

Välisturisti keskmised kulutused Eestis reisi jooksul (eurodes inimese kohta)

talv suvi * tärniga on eraldi näidatud need Norra ja Suurbritannia turistid, kes ei ole Eestist pärit

13

1

16

1

13

0

15

0

14

8

10

5

10

2

91

10

6

76

91

87

74

10

0

12

3

11

2

13

0

78 8

1

71 7

7

91

90

74

65

54

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

170

Välisturisti keskmised kulutused Eestis ööpäevas (eurodes inimese kohta)

talv suvi

* tärniga on eraldi näidatud need Norra ja Suurbritannia turistid, kes ei ole Eestist pärit

REISIKORRALDUS Suvel ja talvel vastanud olid reisikorralduse poolest väga sarnased: valdav osa välisturistidest reisifirmade teenuseid ei kasutanud. TALVEL vastanutest 77% korraldas oma reisi ise, 14% ostis pakettreisi ja 7% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid. SUVEL vastanutest 78% korraldas oma reisi ise, 15% ostis pakettreisi ja 7% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid. NB! Siin tuleb märkida, et pakettreisi kasutanuid (eriti bussiga üle Läti piiri lahkunud grupireisijaid) võis valimisse sattuda vähem kui


neid tegelikult turistide seas on (kuna Läti piiril küsitlemise võimalused on piiratud ja kõigil reisijasegmentidel ei pruugi olla võrdne võimalus valimisse sattuda). Reisipaketi kasutajaid on keskmisest rohkem Soome ja Rootsi elanike seas ning suvel ka Saksamaa elanike seas. Väga vähe on neid aga Venemaa, Suurbritannia, Norra ja Läti turistide seas.

1422 19

7 4 71 0 3

111

7

78

13

2

1016 16 10

9

12

7770 72

78

9382 82 81 86 69 83

1 0 1 2 1 1 2 3 111

4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Reisikorraldus (% vastanutest) TALVEL

Ei tea

Reisisreisifirmavahendu-seta

Kasutasreisifirmaüksik-teenu-seid

Pakett-reis

15 18

35

1 2 5 8

20

613 11

76

5

3 12

8

16

6

34

14

78 76

60

95 97 9083

63

87

54

74

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Reisikorraldus (% vastanutest) SUVEL

Ei tea

Reisisreisifirmavahendu-seta

Kasutasreisifirmaüksik-teenu-seid

Pakett-reis


MILLISTES RIIKIDES KÄISID TURISTID LISAKS EESTILE? SUVEL vastanutest käis lisaks Eestile sama reisi jooksul teistes riikides 1/3, TALVEL vastanutest 17% (muude riikide külastusena ei võetud arvesse neid riike, kust sõideti vaid läbi või kus istuti vaid ümber teisele transpordivahendile selles riigis midagi külastamata). Kõrgem protsent suvel tuleneb esiteks sellest, et suvel on turistide seas rohkem puhkusereisijaid (kes teevad pikemaid ringreise) ning teiseks sellest, et suvel on turistide seas rohkem kaugematest riikidest saabunud turiste.

17

5 7

28

11 12

29

34 3

7

65

62

34

12

19

60

24

19

74 7

6

53

83

80

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

% vastanutest, kes käis sama reisi jooksul lisaks Eestile teistes riikides

talv suvi

%

7 3 1 38 9

20 2328

154

1

24

2

2 4

46

524

8

4

10

6

20

2017

43

14

4

1

1

1 2

136

11

14

4

14

3

3

8

4

4

05

101520253035404550556065707580859095

Millistes riikides käisid turistid lisaks Eestile? (% TALVEL vastanutest)

käismuudesriikides

käisVenemaal

käisLeedus

käis Lätis

käisRootsis

käisSoomes

%

% kõigist vastanutest (mitte neist, kes käisid teistes riikides)


14 1122

7 1524

3321

42 4270

25

71

6

18

13

7 14

22

118

20

13

61

59

28

60 54

14

46

5

6

52

15

52 47

4

6

7

188

8

10

5

6

18

17

16

16

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200Millistes riikides käisid turistid lisaks Eestile? (% SUVEL vastanutest)

käismuudesriikides

käisVenemaal

käisLeedus

käis Lätis

käisRootsis

käisSoomes

%

% kõigist vastanutest (mitte neist, kes käisid teistes riikides)

Talvel vastanud Itaalia ja Prantsusmaa turistidest käis teistes riikides üle 60%, suvel vastanutest aga 4/5 (seejuures suvel vastanutest üle poole käis Lätis, pooled Leedus ja 42% Soomes). Talvel vastanud Saksa turistidest käis teistes riikides 1/3, suvel vastanutest aga 3/4. Talvel vastanud Saksa turistidest käis nii Soomes kui ka Lätis 20%, suvel aga domineerisid Balti riikide ringreisid: 59% käis Lätis ja 52% ka Leedus, samas Soomes vaid 1/3. Suurbritannia turistide seas on teiste kaugemate riikidega võrreldes veidi vähem neid, kes Eestile lisaks teistes riikides käivad: talvel 37%, suvel veidi üle poole. Enamasti käivad nad lisaks Eestile Soomes ja / või Lätis. Talvel oli kõige levinum Eesti kombineerimine Soomega (seal käis 23% talvel vastanud brittidest), suvel aga Lätiga (seal käis 28% suvel vastanud brittidest). Nii suvel kui ka talvel kombineeris veerand Norra turistidest Eesti külastuse Rootsiga; suvel käis 22% neist ka Soomes ja 20% Lätis. Rootsi ja Soomega kombineerimist seletab see, et suhteliselt suur osa neist reisib Eestisse laevaga (Rootsi või Soome kaudu): suvel 44% ja talvel 33%. EESTIS KÜLASTATUD KOHAD Talvel vastanud turistidest 85% ja suvel 84% käis reisi jooksul Tallinnas. Pärnus käis talvel 7% ja suvel 24%, Tartus talvel 8% ja suvel 12%, Narvas nii talvel kui ka suvel 8%, Saaremaal talvel 2% ja suvel 7%. Külastatud sihtkohaks ei loetud kohti, kus peatuti vaid läbisõidul (nt. bensiinijaamas), teisele transpordivahendile ümberistumiseks (näiteks ei loetud külastatud kohaks Tallinna, kui turistid saabusid mujalt Eestist bussi või autoga Tallinna sadamasse ja läksid laevale) või piiriületuseks (näiteks ei loetud külastatud kohaks Narvat, kui turistid saabusid mujalt Eestist bussi või autoga Narva piiripunkti vaid piiriületuseks).


85

7 8 8

1,8

1,7 2,7

2,5

1,5

1,1 1,4

1,1

0,7 1,0

10

84

24

12

8 6,9

5,5

4,4

3,0

2,7

2,5

1,8

1,5 1,6

1,3

17

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

% vastanutest, kes Eestis antud kohta külastas

talv suvi

%

Peaaegu kõiki sihtkohti külastati suvel rohkem kui talvel, kuna suvel sõideti üldiselt rohkem mööda Eestit ringi. Erandiks on Tallinn, kus suvel käidi veidi vähem kui talvel – eelkõige seetõttu, et suvel on Läti ja Leedu turistide seas tunduvalt rohkem neid, kes Tallinna ei jõuagi. Talvel vastanud Läti turistidest käis Tallinnas 76%, suvel vaid 45%. Talvel vastanud Leedu turistidest käis Tallinnas 95%, suvel 81%. Teiste riikide elanikega võrreldes käisid Vene turistid mõlemal hooajal oluliselt vähem Tallinnas: talvel käis neist reisi jooksul Tallinnas 57% ja suvel 54%. Palju käisid nad erinevates Ida-Virumaa sihtkohtades – eelkõige Narvas (1/3) ja Narva-Jõesuus (suvel 21% ja talvel 13%). Paljudel Vene turistidel on Ida-Virumaal sugulasi või tuttavaid, kuid on ka neid, kellel on seal kinnisvara. Keskmisest rohkem reisisid mööda erinevaid kohti ringi Saksa turistid – eriti suvel. Kui peaaegu kõik suvel vastanud Saksa turistid käisid Tallinnas, siis 35% käis ka Pärnus (enamasti läbisõidul teel Tallinnast Riiga), 15% Tartus, 11% Haapsalus, 10% Saaremaal ja 9% Narvas. % TALVEL vastanutest, kes Eestis antud kohta külastas


Tallinn 85 89 94 96 57 76 95 96 98 99 100

Narva 8 2 2 4 33 5 2 11 3 2 4

Tartu 8 5 10 13 12 10 6 18 9 6 18

Pärnu 7 10 6 2 4 23 6 4 3 3 1

Narva-Jõesuu 3 0 0 0 13 1 0 2 1 1 2

Rakvere 3 3 0 1 3 0 1 3 1 0 2

Saaremaa 2 2 7 0 0 0 1 3 0 0 2

Haapsalu 2 2 4 4 1 1 0 4 1 1 1

Valga 1 1 0 6 2 15 4 0 0 0 1

Jõhvi 1 0 0 6 4 0 0 3 2 1 2

Võru 1 0 0 6 3 0 0 0 2 0 2

Toila 1 0 0 6 4 0 0 1 0 1 0

Kohtla-Järve 1 0 0 1 3 0 0 1 2 0 1

Sillamäe 1 0 0 0 3 1 0 0 0 1 2

Muud kohad 10 13 11 8 8 7 4 9 8 3 3


% SUVEL vastanutest, kes Eestis antud kohta külastas


Tallinn 84 88 89 91 54 45 81 96 93 92 99

Pärnu 24 31 18 19 8 35 30 35 17 15 30

Tartu 12 10 8 19 14 36 21 15 14 17 12

Narva 8 2 2 6 36 4 6 9 5 10 5

Saaremaa 7 8 7 5 3 13 10 10 4 1 9

Haapsalu 5 6 6 9 3 2 1 11 4 1 14

Narva-Jõesuu 4 2 1 1 21 0 0 2 3 0 3

Rakvere 3 2 2 6 5 2 5 3 4 0 3

Valga 3 2 0 1 2 22 13 2 5 3 5

Võru 2 2 3 5 3 10 8 2 3 0 2

Jõhvi 2 1 0 1 5 0 4 2 3 0 3

Sillamäe 2 1 0 0 7 0 0 1 1 1 2

Toila 2 0 0 3 6 0 0 3 2 0 2

Kohtla-Järve 1 1 0 0 4 1 4 1 1 0 0

Muud kohad 17 17 24 35 17 19 4 20 24 8 15

PEAMINE SIHTKOHT EESTIS

Tallinna nimetas reisi peamise sihtkohana 72% talvel vastanutest, kuid vaid 58% suvel vastanutest. Pärnut seevastu nimetas reisi peamise sihtkohana 5% talvel vastanutest ja 14% suvel vastanutest. Tartut nimetas peamise sihtkohana enam-vähem ühepalju vastajaid nii suvel kui ka talvel (4,2-4,5%).

72

4,7

4,5

3,7

1,2 2,0

0,9

11

58

13

,5

4,2

2,3 3,7

2,5

2,3

13

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

Reisi peamine sihtkoht (% vastanutest)

talv suvi

%

Soome turistidest nimetas talvel Tallinna oma peamise sihtkohana 73%, suvel aga vaid 47%. Seevastu suvel oli paljudele neist peamiseks sihtkohaks Pärnu (seda nimetas talvel vaid 8%, suvel aga koguni 1/4). Ka muid sihtkohti nimetasid nad suvel sagedamini (eriti Saaremaad ja Haapsalut). Ka Läti turistide puhul ilmnes suvel ja talvel vastanute vahel märkimisväärne vahe: talvel nimetas Tallinna oma peamise sihtkohana 70%, suvel aga peaaegu poole vähem ehk vaid 37%. Pärnut nimetas peamise


sihtkohana enam-vähem ühepalju Läti turiste nii suvel kui ka talvel (13-14%). Seevastu Tartut, Saaremaad ja ka muid, vähemkülastatud sihtkohti, nimetasid Läti turistid peamise sihtkohana suvel tunduvalt rohkem kui talvel. NB! Läti puhul tuleb veelkord meenutada, et kuna Läti piiril sai küsitleda vaid neid, kes ise endises piiripunktis või piiripunkti läheduses olevates küsitluskohtades peatusid, siis neil, kes küsitluskohas peatust ei teinud, puudus võimalus küsitlusse sattuda. Sellepärast ei pruugi tulemused kajastada päris adekvaatselt Läti turistide tegelikku struktuuri. Suuremad vahed suve ja talve vahel ilmnevad ka Suurbritannia ja Norra turistide puhul – peamiseks põhjuseks on see, et suvel on nende riikide turistide seas rohkem Eestist pärit inimesi. Need turistid, kes on Eestist pärit, külastavad Eestis rohkem erinevaid sihtkohti ning käivad rohkem väiksemates või vähemkülastatavates sihtkohtades, kus neil on kas tuttavaid / pereliikmeid või oma kinnisvara. Suurbritannia turistidest, kes ei ole Eestist pärit, nimetas talvel Tallinna oma peamise sihtkohana 92% ja suvel vaid mõnevõrra vähem: 85%. Suurbritannia turistidest, kes on Eestist pärit, nimetas nii talvel kui ka suvel Tallinna oma peamise sihtkohana vaid veidi üle poole.

Norra turistidest, kes ei ole Eestist pärit, nimetas talvel Tallinna oma peamise sihtkohana 99% ja suvel 89%. Norra turistidest, kes on Eestist pärit, nimetas Tallinna oma peamise sihtkohana talvel 11% ja suvel 13%.

Vene turistidest nimetas talvel Tallinna oma peamise sihtkohana 50%, suvel aga 40%. Suur osa nende reisidest suundus erinevatesse Ida-Virumaa paikadesse. Talvel oli nende tähtsuselt teine sihtkoht Tallinna järel Narva (mida nimetas peamise sihtkohana 13%) ja kolmas Narva-Jõesuu (10%). Suvel oli Narva-Jõesuu Tallinna järel teisel kohal (seda nimetas peamise sihtkohana 15%) ja Narva kolmandal kohal (11%). Kaugematest riikidest – Saksamaalt, Itaaliast, Prantsusmaalt – saabunud turistid küll käivad suvel rohkem erinevates Eesti piirkondades, kuid peamine sihtkoht on valdavale osale siiski Tallinn. Näiteks Saksa turistidest nimetas talvel Tallinna oma peamise sihtkohana 84% ja suvel peaaegu sama palju – 80%. Reisi peamine sihtkoht (% TALVEL vastanutest)


Tallinn 72 73 76 80 50 70 87 84 85 97 94

Pärnu 5 8 3 1 1 13 6 0 1 0 0

Tartu 5 3 10 6 7 6 6 5 4 1 3

Narva 4 1 2 4 13 1 0 4 1 1 2

Narva-Jõesuu 2 0 0 0 10 0 0 0 0 0 0

Rakvere 1 2 0 0 1 0 0 0 1 0 0

Saaremaa 1 2 2 0 0 0 0 0 1 0 0

Haapsalu 1 1 0 1 1 1 0 0 0 0 0

Muud kohad 10 10 7 8 17 9 1 6 8 1 1

Reisi peamine sihtkoht (% SUVEL vastanutest)


Tallinn 58 47 71 60 40 37 72 80 71 91 92

Pärnu 14 24 10 3 4 14 13 2 5 4 1

Tartu 4 5 3 6 5 17 4 3 4 1 1

Saaremaa 4 6 1 2 1 11 2 2 2 0 1

Narva-Jõesuu 3 0 0 0 15 0 0 0 0 0 0

Haapsalu 2 4 4 0 1 1 0 2 0 0 0

Narva 2 0 0 2 11 0 1 1 1 1 1

Muud kohad 13 13 10 28 23 20 7 9 17 3 4

MAJUTUSKOHAD TALVEL vastanutest 72% ööbis reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.), 2% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 3% muude kanalite kaudu üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila), 16% tasuta majutuses (nt. tuttavate juures) ning 8% isiklikul või tööandja elamispinnal (summa ületab 100%, kuna osa vastanutest kasutas reisi jooksul mitut liiki majutuskohti).


SUVEL vastanutest ööbis 68% reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.), 4% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 4% muude kanalite kaudu üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila), 19% tasuta majutuses (nt. tuttavate juures) ning 9% isiklikul või tööandja elamispinnal. Nagu näha, on erinevused suvel ja talvel vastanute vahel väga väikesed, talvel on turistide seas vaid veidi rohkem majutusettevõtete kasutajaid. Kuna tasuta majutuses või oma elamispinnal viibitakse enamasti pikemalt, moodustasid seal veedetud ööd Eestis veedetud öödest märkimisväärse osa. TALVEL veedeti tasuta majutuses või oma elamispinnal 40% Eestis veedetud öödest, tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.) 45% öödest ja üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila) 15% öödest. SUVEL veedeti tasuta majutuses või oma elamispinnal koguni 51% Eestis veedetud öödest. Tasulises majutusettevõttes (hotell, külalistemaja, hostel jm.) veetsid välisturistid suvel 41% ja üüritud elamispinnal (tuba, korter, maja, suvila) 8% Eestis veedetud öödest.

Majutusettevõtete kasutajaid oli keskmisest rohkem Itaalia ja Prantsusmaa turistide seas ning ka Leedu turistide seas (mis tuleneb sellest, et Leedu turistidest märkimisväärse osa moodustasid tööreisijad). Kuna Norra ja Suurbritannia turistide seas on palju Eestist pärit inimesi, kes kasutavad Eestis enda või tuttavate elamispinda, siis on joonistel eraldi välja toodud need Norra ja Suurbritannia turistid, kes ei ole Eestist pärit. Valdavalt kasutasid nad Eestis tasulist majutusettevõtet. Samas kasutab ka osa Eestist pärit inimestest tasulist majutust. Neist Norra turistidest, kes olid Eestist pärit, kasutas tasulist majutust ligi veerand, Suurbritanniast saabunud Eesti päritolu inimestest aga 1/10. Kõige vähem oli majutusettevõtete kasutajaid aga Venemaa turistide seas (talvel 58% ja suvel 47%). Eestis veedetud öödest veetsid Vene turistid tasulises majutusettevõttes talvel 47% ja suvel vaid 1/3. Eraldi küsiti ankeedis ka portaali airbnb.com kaudu majutuse broneerimise kohta. Talvel oli selle kaudu endale elamispinna broneerinud 2% ja suvel 4% vastanutest. Keskmisest veidi rohkem kasutasid seda kaugematest riikidest pärit turistid, keskmisest vähem aga Soome ja Rootsi turistid. Näiteks Soome turistidest kasutas seda talvel vaid 0,4% ja suvel 2%, Rootsi turistidest aga talvel 0,8% ja suvel 0,2%.

68

72

41

45

4

2

3

4

4

3

5

11

19

16

35

25

9

8

16

15

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 105

suvi

talv

suvi

talv

Turistide ööbimiskohad Eestis (%)

Tasuline majutusettevõtePortaali Airbnb kaudu broneeritud tuba, korter või majaMuude kanalite kaudu üüritud tuba, korter või suvilaTasuta majutus (tuttavate juures, telkimine)Isiklik või tööandja elamispind% veedetud öödest

%

% vastanutest (vastaja võis reisi jooksul ööbida mitmes eri tüüpi ööbimiskohas)


72 74 77 79

92

58

7584

66 6879

85 85

20

1 2

2

2

2

9

8 6

7

104

3 2 12

3

7

1

0

2 6

81

16 14 1314

1

25

17

3

2219

6 512

8 10 93 1

10 4 34 3 2

50

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110% TALVEL vastanutest, kes antud ööbimiskohta kasutas

Isiklik võitööandjaelamispind

Tasuta majutus(tuttavatejuures,telkimine)

Muude kanalitekaudu üüritudelamispind

Portaali Airbnbkaudu bron.elamispind

Tasulinemajutus-ettevõte

Summa ületab 100%, kuna vastaja võis reisi jooksul ööbida mitmes kohas

* Norra ja Suurbrit. turistid, kes ei ole Eestist pärit

4552

46

24

92

47

23

56

17

45

73 71

9240

1

0

2

3

1

30

31

5

88

1

1115

4

1

3

5

1

0

1

8

7

1

0

2516

21 74

2

28

49

1

35

33

814

715 17

28

1 2

1727

12 168 4 6

0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Veedetud ööde jaotus majutusliigiti (%) - TALVEL VASTANUD



Muude kanalitekaudu üüritudelamispind





68 72 7159

85

47

71

8780

68

83 86 82

42 0

3

5

3

3

03

4

4 1 8

4 45

1

1

4

9

3 5

3

2 3 319 16 20

24

7

34

1511 14

28

10 6139 11 8

163

146 2

3 63 4

0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

% SUVEL vastanutest, kes antud ööbimiskohta kasutas



Muudekanalite kauduüüritudelamispind



Summa ületab 100%, kuna vastaja võis reisi jooksul ööbida mitmes kohas


41 42 39

23

65

33

4757 57

31

52

76

57

3 10

2

7

2

1

0 2

3

3

1

7

5 6

4

1

1

4

18 15

1

2

5

335 32 47

30

18

42

2230

31

42

16

14

33

16 1810

44

1020

13 124

23 27

4 0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Veedetud ööde jaotus majutusliigiti (%) - SUVEL VASTANUD


Tasuta maju-tus (tuttavatejuures,telkimine)

Muudekanalite kauduüüritudelamispind

PortaaliAirbnb kaudubron.elamispind


* Norra ja Suurbrit. turistid, kes ei ole Eestist pärit TEGEVUSED EESTIS Nii talvel kui ka suvel tegi 85% Eestis ööbivatest välisturistidest sisseoste. Suvel vastanutest käis restoranis, pubis või kohvikus 88%, talvel vastanutest 81%. Arhitektuuriga tutvus suvel 65% ja talvel 58%. Parke jm. rohealasid linnades külastas suvel 63%, talvel 31%. Muudest tegevustest osavõtjaid oli juba tunduvalt vähem. Üldiselt oli suvel peaaegu kõigist tegevustest osavõtjaid rohkem kui talvel, kuna suvel on turistide


seas rohkem (vaba aja veetmisele ja vaatamisväärsustele orienteeritud) puhkusereisijaid ning suvel on ka reisid pikemad. Kõige suurem vahe suviste ja talviste tegevuste vahel ilmneb loomulikult vabas õhus ja looduses toimuvate tegevuste puhul (näiteks väljaspool linnu viibis looduses suvel vastanutest 31% ja talvel vastanutest 11%). Seevastu ilu- või raviteenuste, kultuuri- ja spordiürituste ning sisseostude puhul ei ole suvel ja talvel vastanute vahel väga suurt vahet. Ööelu nautijaid oli talvel isegi veidi rohkem kui suvel (eelkõige seletab seda tulemust see, et tööreisijate seas on ööelu nautijaid üldiselt mõnevõrra rohkem kui puhkusereisijate seas).

3

9

10

17

20

11

23

20

31

58

81

85

15

16

21

21

22

31

20

34

63

65

88

85

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90

Tasuliste atraktsioonide külastamine

Giidiga ekskursioon

Aktiivne harrastus, sport

Kultuuri- ja spordiüritused

Ilu- või raviteenused

Looduses viibimine väljaspool linnu

Ööelu

Muuseumi, galerii külastamine

Rohealade külastamine linnades

Tutvumine arhitektuuriga

Restoranis/pubis/kohvikus käimine

Sisseostude tegemine

% vastanutest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

% % TALVEL vastanutest, kes võttis osa nimetatud tegevusest KOKKU Soome Rootsi Norra Vene-

maa Läti Leedu Saksa-

maa Suur-brit.

Itaa-lia

Prantsus-maa

Sisseostude tegemine 85 88 80 81 89 67 66 67 76 74 58

Restoranis/pubis/kohvikus käimine 81 83 79 83 78 70 84 82 85 78 84

Tutvumine arhitektuuriga 58 49 75 61 59 47 52 66 78 94 83

Rohealade külastamine linnades 31 21 23 27 45 24 24 47 45 67 32

Muuseumi, galerii külastamine 20 11 30 15 23 17 15 33 36 64 39

Ööelu 23 23 21 38 11 17 26 47 51 34 36

Looduses viibimine väljaspool linnu 11 10 11 12 12 6 3 20 18 11 6

Ilu- või raviteenused 20 24 25 28 18 11 2 11 15 14 4

Kultuuri- ja spordiüritused 17 14 16 13 21 14 12 22 19 14 23

Aktiivne harrastus, sport 10 10 12 16 7 8 4 16 13 14 11

Giidiga ekskursioon 9 5 7 16 9 5 9 17 21 30 17

Tasuliste atraktsioonide külastamine 3 0,5 8 5 6 12 0 3 5 9 9

Norra ja Suurbritannia turistide seas on suurel hulgal Eestist pärit inimesi, kelle reisikäitumine erineb tunduvalt neist Norra ja Suurbritannia turistidest, kes ei ole Eestist pärit. Seetõttu on nende andmed, kes ei ole Eestist pärit, järgnevatel lehekülgedel eraldi joonistel näidatud.


% SUVEL vastanutest, kes võttis osa nimetatud tegevusest KOKKU Soome Rootsi Norra Vene-

maa Läti Leedu Saksa-

maa Suur-brit.

Itaa-lia

Prantsus-maa

Restoranis/pubis/kohvikus käimine 88 93 91 96 78 84 80 82 91 81 93

Sisseostude tegemine 85 91 77 84 87 74 65 78 75 65 79

Tutvumine arhitektuuriga 65 55 80 75 56 51 77 81 77 82 89

Rohealade külastamine linnades 63 56 70 61 67 60 59 62 67 71 79

Muuseumi, galerii külastamine 34 23 36 33 34 47 34 54 48 42 48

Looduses viibimine väljaspool linnu 31 25 29 44 38 35 24 47 38 28 39

Ilu- või raviteenused 22 28 25 46 21 14 2 8 23 4 12

Aktiivne harrastus, sport 21 23 26 36 15 19 17 22 25 19 17

Kultuuri- ja spordiüritused 21 20 24 32 22 28 16 15 30 12 20

Ööelu 20 22 21 32 9 13 15 22 38 23 18

Giidiga ekskursioon 16 9 22 9 8 20 18 39 21 36 23

Tasuliste atraktsioonide külastamine 15 14 12 17 16 39 12 12 23 14 14

0,5

5

10

11

14

10

23

24

21

49

83

88

14

9

23

23

20

25

22

28

56

55

93

91

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95


Giidiga ekskursioon





Ööelu






% SOOME turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

% Sisseoste teinud inimesi oli keskmisest rohkem Soome ja Vene turistide seas. Arhitektuuriga tutvunud inimesi oli keskmisest rohkem kaugematest riikidest pärit ja / või esmakordsete külastajate seas (näiteks ka Rootsi turistide seas), keskmisest vähem aga Soome, Läti ja Vene turistide seas. Muuseumide külastajaid oli samuti rohkem kaugematest riikidest pärit külastajate seas, kõige vähem (nende 10 riigi võrdluses) aga Soome turistide seas. Looduses väljaspool linnu viibisid keskmisest rohkem Saksa turistid. Suhteliselt palju oli looduses viibijaid ka Norra ja Suurbritannia turistide seas, kuid valdavalt olid need seal elavad Eestist pärit inimesed. Nende Norra ja Suurbritannia turistide seas, kes ei ole Eestist pärit, oli looduses käinud inimesi oluliselt vähem (eriti Norra turistide puhul). Ilu- või raviteenuseid kasutanuid oli keskmisest rohkem Soome, Rootsi ja Norra turistide seas (Norra turistide puhul eriti need, kes on Eestist pärit, kuigi ka muude Norra turistide seas oli ilu- või raviteenuseid kasutanuid suhteliselt palju). Giidiga ekskursioonidel käinuid oli keskmisest rohkem kaugematest riikidest pärit külastajate seas, eriti Itaalia ja suvel ka Saksa turistide seas. Tasuliste atraktsioonidena peeti ankeedis silmas lastele (kuid ka mitte ainult lastele) huvipakkuvaid atraktsioone (näiteks Lottemaa, Vembu-Tembumaa, seikluspargid, loomaaed, samuti Ahhaa keskus, Lennusadam, Teletorn), kus rõhk on pigem aktiivsel osalusel või elamusel, mitte passiivsel näituse vaatamisel. Tasulisi atraktsioone külastanuid oli kõige rohkem Läti turistide seas, eriti suvel – põhjuseks


ilmselt see, et suvel vastanud Läti turistide seas oli koos lastega reisinuid tunduvalt rohkem kui muude turistide seas (koguni 51%) .

8

7

12

16

11

21

25

30

23

75

80

79

12

22

26

24

29

21

25

36

70

80

77

91

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95


Giidiga ekskursioon




Ööelu







% ROOTSI turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

%

5

16

13

15

16

12

38

28

27

61

81

83

17

9

32

33

36

44

32

46

61

75

84

96

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95100


Giidiga ekskursioon





Ööelu






% NORRA turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

% Norra turistide seas on eraldi joonisel näidatud need Norra turistid, kes ei ole Eestist pärit, kuna nende tegevustes on olulisi erinevusi võrreldes nende Norrast saabunud turistidega, kes on Eestist pärit. Valdav osa neist, kes ei ole Eestist pärit, käis restoranis, üle 80% tutvus arhitektuuriga, u. 70% tegi sisseoste. Linnaparkides käis neist suvel 70% ja talvel 30%, ööelu nautis suvel 48% ja talvel 34%, ilu- või raviteenuseid


kasutas nii suvel kui ka talvel veerand. Seevastu väga vähe oli nende seas aktiivsete harrastustega tegelenud inimesi (suvel 6% ja talvel 5%) ning looduses käinud inimesi (suvel 14% ja talvel vaid 1%). Need Norra turistid, kes olid Eestist pärit, käisid (võrreldes ülejäänud Norra turistidega) tunduvalt rohkem looduses, kultuuri- või spordiüritustel, tegelesid aktiivsete harrastustega, külastasid tasulisi atraktsioone, kasutasid ilu- või raviteenuseid ja tegid sisseoste.

5

1

5

13

18

21

26

34

30

75

84

90

6

14

12

15

13

30

26

48

70

67

81

97

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95100





Giidiga ekskursioon



Ööelu





Osavõtt tegevustest: % NORRA turistidest, kes ei ole Eestist pärit

suvi

talv

%

9

11

7

6

18

21

12

23

45

59

78

89

8

9

15

16

21

22

38

34

67

56

78

87

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90

Giidiga ekskursioon

Ööelu











% VENE turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

%


11

5

8

17

6

14

12

17

24

47

67

70

14

20

19

13

35

28

39

47

60

51

74

84

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85


Giidiga ekskursioon


Ööelu









% LÄTI turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

%

2

0

4

9

3

12

26

15

24

52

66

84

2

12

17

18

24

16

15

34

59

77

65

80

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85




Giidiga ekskursioon



Ööelu






% LEEDU turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

%


3

11

22

16

17

20

47

33

47

67

66

82

12

8

15

22

39

47

22

54

62

78

81

82

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85





Giidiga ekskursioon


Ööelu






% SAKSA turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

%

5

15

13

21

19

18

36

51

45

76

78

85

23

23

25

21

30

38

48

38

67

75

77

91

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95




Giidiga ekskursioon




Ööelu





% SUURBRITANNIA turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

% Ka Suurbritannia turistide seas on eraldi joonisel näidatud need turistid, kes ei ole Eestist pärit, kuna nende tegevustes on olulisi erinevusi võrreldes nende Suurbritanniast saabunud turistidega, kes on Eestist pärit. U. 90% neist, kes ei ole Eestist pärit, käis restoranis, üle 80% tutvus arhitektuuriga, üle 2/3 tegi sisseoste, üle poole käis linnaparkides ja ligi pool muuseumides; ööelu nautis suvel 34% ja talvel 55%. Seevastu väga vähe oli nende seas aktiivsete harrastustega tegelenud inimesi (suvel 11% ja talvel 3%) ning ilu- või raviteenuseid kasutanud inimesi (1/10).


Need Suurbritannia turistid, kes olid Eestist pärit, käisid (võrreldes ülejäänud Suurbritannia turistidega) tunduvalt rohkem looduses, kultuuri- või spordiüritustel, tegelesid aktiivsete harrastustega, külastasid tasulisi atraktsioone, kasutasid ilu- või raviteenuseid ja tegid sisseoste.

3

9

5

5

15

30

55

44

51

74

84

94

11

12

16

25

24

30

34

48

59

61

83

85

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95






Giidiga ekskursioon

Ööelu






Osavõtt tegevustest: % SUURBRITANNIA turistidest, kes ei ole Eestist pärit

suvi

talv

%

14

9

14

14

11

34

30

64

67

74

78

94

4

14

12

19

28

23

36

42

71

65

81

82

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95






Ööelu

Giidiga ekskursioon






% ITAALIA turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

%


4

9

11

17

23

6

36

39

32

58

83

84

12

14

17

23

20

39

18

48

79

79

89

93

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95




Giidiga ekskursioon



Ööelu






% PRANTSUSE turistidest, kes võttis osa nimetatud tegevusest

suvi

talv

% MOTIVATSIOON EESTISSE PUHKUSEREISILE TULEKUKS 2016.a. uuringus küsiti puhkuseturistidelt, milline tegevus oli neile peamine põhjus Eestisse puhkusereisile tulekuks. Valida sai tegevuste hulgast, mis on esitatud järgnevatel joonistel. NB! Kuigi eelmistel lehekülgedel olid reisitegevuste hulgas ka sisseostude tegemine ja restoranides / kohvikutes käimine, küsiti neid eraldi küsimuses, seetõttu ei saanud neid peamise põhjusena valida.

17

17

1

1

1

2

1

4

4

10

9

35

16

14

3

4

4

4

5

2

2

6

10

32

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36

Ei oska öelda

Mitte ükski eelnevatest

Aktiivne harrastus


Giidiga ekskursioon

Linna rohealade külastamine


Ööelu

Muuseumi, näituse külastamine

Ilu- või raviteenuste kasutamine



Mis oli peamine põhjus Eestisse tulekuks? (% puhkuseturistidest, 2016)

suvi

talv

%%


1/3 puhkuseturistidest nimetas peamise põhjusena arhitektuuri, 1/10 kultuuri- või spordiüritusi. Ilu- või raviteenuseid nimetas talvel 10% ja suvel 6%, muuseumikülastust ja ööelu talvel 4% ja suvel 2%, väljaspool linnu looduses viibimist talvel 1% ja suvel 5%. 16% ei osanud peamist põhjust välja tuua, s.t. ükski tegevus ei tundunud neile teistest olulisem või mitu tegevust olid reisiotsuse tegemisel võrdselt olulised. Umbes sama palju oli ka neid, kes ütlesid, et ükski nimetatud tegevus polnud peamine põhjus, miks ta Eestisse tuli (s.t. peamine põhjus oli miski muu kui eelmises küsimuses nimetatud tegevused).

19

26

1

0

0

2

1

5

5

9

7

25

17

20

3

3

1

4

6

3

3

6

11

22

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28

Ei oska öelda


Aktiivne harrastus


Giidiga ekskursioon



Ööelu





Mis oli peamine põhjus Eestisse tulekuks? (% SOOME puhkuseturistidest)

suvi

talv

%

7

8

1

2

3

3

1

3

4

20

17

31

7

14

5

7

1

6

4

1

2

14

11

29

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32

Ei oska öelda


Aktiivne harrastus


Giidiga ekskursioon



Ööelu





Mis oli peamine põhjus Eestisse tulekuks? (% VENE puhkuseturistidest)

suvi

talv

%


Suvel vastanud Soome puhkuseturistidest 22% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 11% kultuuri- või spordiüritusi, 6% väljaspool linnu looduses viibimist ja 6% ilu- või raviteenuste kasutamist. Talvel vastanud Soome puhkuseturistidest 25% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 9% ilu- või raviteenuste kasutamist, 7% kultuuri- või spordiüritusi, 5% muuseumide külastamist ja 5% ööelu. Suvel ütles 20% ja talvel 26% Soome puhkuseturistidest, et ükski küsitud tegevustest ei olnud neile teistest olulisem (osa niimoodi vastanutest kombineeris puhkusereisi ostureisi või sugulaste / tuttavate külastusega). Suvel vastanud Vene puhkuseturistidest 29% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 14% ilu- või raviteenuste kasutamist, 11% kultuuri- või spordiüritusi ja 7% tasuliste atraktsioonide külastamist. Talvel vastanud Vene puhkuseturistidest 31% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 20% ilu- või raviteenuste kasutamist, 17% kultuuri- või spordiüritusi ja 4% muuseumide külastamist. Suvel ütles 14% ja talvel 8% Vene puhkuseturistidest, et ükski küsitud tegevustest ei olnud neile teistest olulisem. Kuna küsimus esitati ainult 2016.a. uuringus ja ainult puhkuseturistidele, oli talvel andmete eraldi esitamiseks piisavalt suur ainult Soome ja Venemaa vastanute arv. Ülejäänud riikide puhul on järgnevas tabelis esitatud ainult suvel vastanute andmed.

% suvel vastanutest Rootsi Norra Läti Leedu Saksamaa Suurbrit. Itaalia Prantsusmaa

Tutvumine arhitektuuriga 33 44 8 51 31 42 57 54

Kultuuri- ja spordiüritused 18 3 17 1 4 17 2 3

Ilu- või raviteenuste kasutamine 15 1 3 0 3 0 0 0

Muuseumi, näituse külastamine 0 1 3 0 1 4 2 2

Ööelu 3 2 0 4 0 2 3 1

Looduses viibimine väljaspool linnu 3 1 7 4 8 5 2 3

Linna rohealade külastamine 3 0 1 0 2 1 5 0

Giidiga ekskursioon 0 4 3 11 19 2 5 10

Tasuliste atraktsioonide külastamine 0 0 33 0 3 0 0 0

Aktiivne harrastus 3 3 1 13 1 1 0 0

Mitte ükski eelnevatest 3 21 8 9 5 13 5 12

Ei oska öelda 20 21 15 4 22 15 19 14

Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100

Kõigi riikide (v.a. Läti) puhkuseturistide seas oli enim neid, keda motiveeris Eestisse tulema arhitektuur. Läti puhkuseturistidest 1/3 nimetas peamise põhjusena tasuliste atraktsioonide külastamist ja 17% kultuuri- või spordiüritusi, 8% arhitektuuri ja 7% looduses viibimist. Rootsi puhkuseturistidest 1/3 nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 18% kultuuri- või spordiüritusi ja 15% ilu- või raviteenuste kasutamist. Suurbritannia puhkuseturistidest 42% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 17% kultuuri- või spordiüritusi ja 5% looduses viibimist (viimast nimetasid rohkem need Suurbritannias elavad inimesed, kes on Eestist pärit). Saksa puhkuseturistidest 31% nimetas peamise põhjusena soovi tutvuda arhitektuuriga, 19% organiseeritud (giidiga) ringreisi / ekskursiooni ja 8% looduses viibimist. INFOALLIKAD Kuna valdav osa välisturistidest oli varem Eestis käinud või elanud, oli ka suurem osa vastanutest saanud Eestisse reisimiseks vajalikku infot oma varasematelt reisidelt või eelnevast Eestis viibimisest. Kuna talvel oli turistide seas rohkem Eestis elanud või korduvalt käinud inimesi, siis nimetas varasemat Eestis viibimist oma infoallikana talvel 70% ja suvel 57% kõigist välisturistidest. Muude infoallikate osas ei olnud talvel ja suvel vastanute vahel muid suuremaid erinevusi kui see, et suvel kasutati erinevaid infoallikaid (sh. erinevaid veebilehti) lihtsalt mõnevõrra rohkem (kuna suvel on turistide seas rohkem pikemalt viibivaid puhkusereisijaid ja / või esmakordseid külastajaid, kes otsivad põhjalikumat infot). TALVEL sai internetist infot veidi üle 1/3 välisturistidest, sealhulgas 10% broneerimissüsteemidest (nt booking.com, expedia.com), 7% kodulehelt www.visitestonia.com, 6% reisiblogidest või reisifoorumitest (nt TripAdvisor, VirtualTourist), 4% sotsiaalmeediast (nt Facebook) ja 24% muudelt internetilehtedelt (eelkõige külastatava sihtkoha või atraktsiooni kodulehelt, aga mainiti ka näiteks Google’i otsingut, Google’i kaarti jm.). 23% talvel vastanutest sai infot Eestis elavatelt tuttavatelt ja 10% väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt (s.t. ilmselt inimestelt, kes on Eestit külastanud) ning 9% sai infot reisifirmalt või transpordifirmalt (nt laevafirmalt) – selle hulka loeti nii nende büroost, kataloogist kui ka kodulehelt saadud info. Seega arvestades, et osa neist sai infot reisifirma või transpordifirma kodulehelt, oli tegelik internetist infot saanute hulk veidi suuremgi.

http://www.visitestonia.com/


SUVEL sai internetist infot veidi üle poole välisturistidest, sealhulgas 13% broneerimissüsteemidest, 9% kodulehelt www.visitestonia.com, 9% reisiblogidest või reisifoorumitest, 7% sotsiaalmeediast (nt Facebook) ja 40% muudelt internetilehtedelt. 20% suvel vastanutest sai infot Eestis elavatelt tuttavatelt ja 8% väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt ning 12% sai infot reisifirmalt või transpordifirmalt (nt laevafirmalt). Reisiraamatuid kasutas vaid mõni protsent välisturistidest. Samas suhteliselt palju kasutavad reisiraamatuid (eriti suvel reisivad) Itaalia, Prantsuse ja Saksa turistid. Samade riikide turistid kasutasid (muude riikidega võrreldes) infoallikana rohkem ka reisifirmasid.

3

1

2

24

7

4

6

10

9

10

23

70

1

4

4

40

9

7

9

13

12

8

20

57

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70

Muud

Tasulised reisiraamatud

Tasuta reklaambrošüürid

Muud internetilehed

www.visitestonia.com

Sotsiaalmeedia

Reisiblogid ja reisifoorumid

Broneerimissüsteemid

Reisibüroo või transpordifirma

Tuttavad väljaspool Eestit

Tuttavad Eestis

Varem Eestis käinud või elanud

% välisturistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%

1

0

2

21

4

1

4

6

12

5

15

89

2

0

4

44

8

6

5

11

13

6

14

76

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% SOOME turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%

http://www.visitestonia.com/


3

0

2

29

7

1

1

6

10

16

17

62

3

4

5

33

11

2

3

10

14

9

13

48

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% ROOTSI turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

% NB! Kuna varem Eestis elanud turistid erinevad infoallikate kasutuse poolest oluliselt muudest välisturistidest, siis on Norra ja Suurbritannia joonisel esitatud ainult nende turistide andmed, kes ei ole Eestist pärit (Eesti päritolu inimeste info oli valdavalt pärit nende varasemast Eestis viibimisest, mõningal määral ka Eestis elavatelt tuttavatelt).

3

1

0

43

8

1

9

23

14

8

14

28

2

3

3

52

3

6

10

7

2

8

13

35

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


Kasutatud infoallikad: % NORRA turistidest, kes ei ole Eestist pärit

suvi

talv

%


1

0

1

17

7

6

4

17

4

16

48

70

0

1

3

28

7

8

7

13

3

10

43

68

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% VENE turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%

Vene turistide seas on märkimisväärselt rohkem Eestis elavatelt tuttavatelt infot saanud inimesi kui ühegi teise riigi turistide seas. Muude riikidega võrreldes vähem aga on Vene turistide seas reisifirmast infot saanud inimesi.

7

0

0

22

8

9

3

8

4

4

20

62

2

0

6

44

16

16

23

24

4

16

30

55

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% LÄTI turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%

Suvel reisivad Läti turistid kasutavad tunduvalt rohkem erinevat tüüpi internetikanaleid kui teistest riikidest suvel saabunud turistid. Eelkõige iseloomustab see just koos lastega reisivaid Läti turiste (koos lastega aga reisis suvel koguni 51% Läti turistidest). See on ilmselt seotud sellega, et koos lastega reisivad turistid planeerivad üldiselt oma reisi põhjalikumalt kui ilma lasteta reisivad inimesed.


4

0

2

35

10

9

9

10

3

11

19

47

6

1

3

32

10

11

9

8

5

8

20

47

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% LEEDU turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%

9

8

2

30

9

5

5

12

2

13

23

43

3

18

5

38

10

6

9

11

25

8

13

23

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% SAKSA turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%


8

2

0

52

5

5

20

16

5

7

14

19

11

3

1

40

4

3

35

23

9

15

17

22

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


Kasutatud infoallikad: % SUURBRITANNIA turistidest, kes ei ole Eestist pärit

suvi

talv

%

2

13

7

46

32

6

23

17

26

5

15

17

1

25

5

28

18

8

12

16

33

16

6

9

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% ITAALIA turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%


4

5

3

40

18

3

19

9

9

21

27

22

2

31

19

52

11

2

21

16

17

11

16

14

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55

Muud



Muud internetilehed


Sotsiaalmeedia





Tuttavad Eestis


% PRANTSUSE turistidest, kes kasutas nimetatud infoallikat

suvi

talv

%

LÜHIKOKKUVÕTE VANUSEGRUPID: 8% talvel vastanutest olid 15-24aastased, 39% 25-44aastased, 40% 45-64aastased ja 13% üle 65aastased. Suvel vastanute seas oli 15-24aastasi samuti 8%; 45% olid 25-44aastased, 37% 45-64aastased ja 10% üle 65aastased. Suvel vastanute seas eristuvad Saksa turistid (valdavalt puhkuseturistid), kellest ligi pooled üle 55aastased. REISIMINE KOOS LASTEGA: Suvel reisis 23% ja talvel 8% välisturistidest koos alla 15a. lastega. Eelkõige tulevad lastega reisijad lähiriikidest. Suvel vastanud Läti turistidest koguni 51% reisis koos lastega (talvel vaid 6%). Lastega reisijaid on tunduvalt rohkem nende vastajate seas, kes on Eestist pärit – eriti Suurbritannia, aga ka Norra, Rootsi ja Soome turistide puhul. EELNEVAD REISID EESTISSE: Tulenevalt lähiriikide (eelkõige Soome ja Venemaa) elanike suurest osakaalust Eestis ööbinud välisturistide seas, domineerivad turistide hulgas korduvalt Eestis käinud inimesed. Vaid 1/5 Eestis ööbinud välisturistidest oli Eestis esmakordselt, samas kui u. 40% oli Eestis käinud üle 10 korra. Suvel, kui Eestis käib rohkem kaugematest riikidest pärit turiste, on esmakordseid külastajaid mõnevõrra rohkem (23%) kui talvel (16%). REISI EESMÄRK: Reisi peamise eesmärgina nimetas 71% suvel vastanutest puhkusereisi, 15% sugulaste või tuttavate külastust, 5% tööreisi, 3% ostureisi ja 6% muid eesmärke. Talvel vastanutest nimetas reisi peamise eesmärgina puhkusereisi 50%, sugulaste või tuttavate külastust 21%, tööreisi 16%, ostureisi 6% ja muid eesmärke 7%.

EESTIS VIIBIMISE KESTUS: Suvel vastanutest pooled viibisid Eestis 1-2 ööd, 37% viibis 3-7 ööd ja 13% kauem. Talvel vastanutest 2/3 viibis Eestis 1-2 ööd, 30% viibis 3-7 ööd ja 7% viibis kauem. KULUTUSED: Talvel kulutas ööbimisega külastaja Eestis tarbitud kaupade ja teenuste eest reisi jooksul keskmiselt 309 eurot ja ööpäeva jooksul 131 eurot, suvel aga reisi kohta 278 eurot ja ööpäeva kohta 100 eurot. Tuleb aga silmas pidada, et siin esitatud kulutused ei sisalda reisipaketti kasutanute puhul reisipaketis sisaldunud teenuste maksumust, kuna paketis ei saa eristada ainult Eestis tehtud kulutusi (talvel vastanutest kasutas reisipaketti 14% ja suvel 15%). Talvel vastanud kulutasid suvekülalistega võrreldes rohkem kaupade ostule, kuna talvel on turistide seas rohkem ostureisijaid (eelkõige Soomest).


REISIKORRALDUS: Valdav osa välisturistidest reisifirmade teenuseid ei kasutanud. Talvel vastanutest 77% korraldas oma reisi ise, 14% ostis pakettreisi ja 7% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid. Suvel vastanutest 78% korraldas oma reisi ise, 15% ostis pakettreisi ja 7% broneeris reisifirma kaudu üksikuid reisiteenuseid. KÜLASTATUD KOHAD: Talvel vastanud turistidest 85% ja suvel 84% käis reisi jooksul Tallinnas. Pärnus käis talvel 7% ja suvel 24%, Tartus talvel 8% ja suvel 12%, Narvas nii talvel kui ka suvel 8%, Saaremaal talvel 2% ja suvel 7%. PEAMINE SIHTKOHT EESTIS: Tallinna nimetas reisi peamise sihtkohana 72% talvel vastanutest, kuid vaid 58% suvel vastanutest. Pärnut seevastu nimetas reisi peamise sihtkohana 5% talvel vastanutest ja 14% suvel vastanutest. Tartut nimetas peamise sihtkohana enam-vähem ühepalju vastajaid nii suvel kui ka talvel (4,2-4,5%). MAJUTUSKOHAD: Talvel vastanutest 72% ööbis reisi jooksul tasulises majutusettevõttes (hotell, hostel jm.), 2% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 3% muude kanalite kaudu üüritud elamispinnal, 16% tasuta majutuses (nt. tuttavate juures) ning 8% isiklikul või tööandja elamispinnal (summa ületab 100%, kuna osa vastanutest kasutas reisi jooksul mitut liiki majutuskohti). Suvel vastanutest ööbis 68% reisi jooksul tasulises majutusettevõttes, 4% portaali airbnb.com kaudu üüritud elamispinnal ja 4% muude kanalite kaudu üüritud elamispinnal, 19% tasuta majutuses ning 9% isiklikul või tööandja elamispinnal. Kuna tasuta majutuses või oma elamispinnal viibitakse enamasti pikemalt, moodustasid seal veedetud ööd Eestis veedetud öödest märkimisväärse osa. TEGEVUSED EESTIS: Nii talvel kui ka suvel tegi 85% Eestis ööbivatest välisturistidest sisseoste. Suvel vastanutest käis restoranis, pubis või kohvikus 88%, talvel vastanutest 81%. Arhitektuuriga tutvus suvel 65% ja talvel 58%. Parke jm. rohealasid linnades külastas suvel 63%, talvel 31%, muuseume suvel 34% ja talvel 20%. MOTIVATSIOON EESTISSE PUHKUSEREISILE TULEKUKS: 1/3 puhkuseturistidest nimetas peamise põhjusena Eestisse puhkusereisile tulekuks arhitektuuri, 1/10 kultuuri- või spordiüritusi. Ilu- või raviteenuseid nimetas talvel 10% ja suvel 6%, muuseumikülastust ja ööelu talvel 4% ja suvel 2%, väljaspool linnu looduses viibimist talvel 1% ja suvel 5%. INFOALLIKAD: Kuna valdav osa välisturistidest oli varem Eestis käinud või elanud, oli ka suurem osa vastanutest saanud Eestisse reisimiseks vajalikku infot oma varasematelt reisidelt või eelnevast Eestis viibimisest (talvel 70% ja suvel 57%). Talvel sai internetist infot veidi üle 1/3 välisturistidest, Eestis elavatelt tuttavatelt 23%, väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt 10% ning reisifirmalt või transpordifirmalt 9%. Suvel sai internetist infot veidi üle poole välisturistidest, Eestis elavatelt tuttavatelt 20%, väljaspool Eestit elavatelt tuttavatelt 8% ning reisifirmalt või transpordifirmalt 12%.

EESTIS ÖÖBINUD VÄLISTURISTID 2015.-2016.A ......Eesti Panga ja OÜ Positium LBSi...

Documents

Transcript of EESTIS ÖÖBINUD VÄLISTURISTID 2015.-2016.A ......Eesti Panga ja OÜ Positium LBSi...