Eesti piimandus 2011 ja võimalikud tulevikuväljavaated

Tiina Saron, MBAEesti Piimaliittegevdirektor

Piimatööstuse osakaal toidutööstuses, %, allikas ESA

Lehmade arv, väljalüps, kogutoodang, 1993-2011

Piima tootmiskvoot

Piima tootmiskvoodi kasutamine 2004-2010 tuh t Kvoodiomanike arv

Piimakarja struktuur ja selle areng 1994-2010, allikas JKK

Piimatoodang omanike lõikes (%)

2005 a. 2009 a.

83% piimast 209 omanikult

1-100 lehma

101-600 lehma

Tootmine

Plussid• Üleminek uuele tehnoloogiale

(vabapidamisega, sügavallapanuta külmlaudad) on aidanud:

suurendada tootlikkust piimatootjate

konkurentsivõimet

toota hea hügieenikvaliteediga piima

suurendada väljalüpsi

Miinused• suur võlakoormus 2010. a suuremate tootjate

kohustuste osa varadest 54,1%

võlakordaja ületas kriitilise piiri 15,7%-l suurematest piimatootjatest

hinnavolatiilsusest tulenev haavatavus

hinnavolatiilsus pigem reegel kui erand

Karja taastootmise probleemid – vähene karjaspüsimine, tiinete mullikate eksport

Tunnustatud piimatöötlemisettevõtted 2011 (allikas VTA)

Toor-piima töötlejad

Talu-meiereid

Piima-toodete valmis-tajad

Jäätise valmis-tajad

Pakendajad Teadus-asutused

19, millest 14 üksust kuulub 5 omanikule

8 7 2 1 2

Tunnustatud ettevõtete nimekirjas 39 ettevõtet, omaniku järgi aga 30, tooraine järgi 18, kus kasutatakse toorpiima

Piimatöötlemisettevõtete kontsentratsioon, % sektori käibest, allikas PMM, Piimaliit

Toorpiima turg

Kokkuost 2001 Kokkuost 2011

14% toorpiimast eksporditi Leetu

Toorpiima kvaliteet, allikas ESA

Toorpiima kuivainesisaldus

Toorpiima keskmine hind, senti/kg, allikas ESA

18,4

24,5

25,424,3

26,829,6

21

27,7

32,2 32,5

0

5

10

15

20

25

30

35

Toorpiima kasutamine piimatoodeteks, %

2000 2010

Töötlemine

Plussid• 2001-2009 on Eesti

piimatööstuste lisandväärtus kasvanud 103,8% võrra

• tööstuste kontsentratsioon suurenenud

• 2001-2009 piimatööstused investeerinud keskmiselt 15,4 mln eurot aastas

• on suudetud säilitada positiivne väliskaubandusbilanss

Miinused• keskmine võlakordaja on

suhteliselt kõrge

• Lätis ja Leedus on viimasel kümnel aastal piimatööstuste tehnoloogiline tase ja konkurentsivõime kasvanud kiiremini

• ühistulise piimatöötlemise

osakaal suhteliselt madal

• põhikonkurendid turgudel on riigipiire ületavad ühistud

Eesti tööstuste tehnoloogiline tase

• pulbritootmise seadmed pärit aastatest 1968-1996 • piima eeltöötlemise seadmed ja kuumtöötlemise

seadmed aastatest 1995-2005 • tehnoloogilised mahutid 1970ndatest aastatest

• pakkeliinid aastatest 2000-…

• konkurentsis püsimiseks, jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb uuendada nii tehnoloogiaid kui ka seadmeid

Põllumajandussaaduste väliskaubandusbilanss, 1995-2011 9k, mln €

PIIMATOOTED

PÕLLUMAJANDUSSAADUSED

Piimatoodete osakaal ekspordis, %, allikas ESA

37

38

30

37

36

18

17

15

17

17

2,7

2,6

2,6

2,8

2,1

0 5 10 15 20 25 30 35 40

2006

2008

2009

2010

2011

Piimatoodete osakaal koguekspordis %

Piimatoodete osakaal põllumajandussaaduste ekspordis %

Piimatoodete osakaal toiduainete ekspordis %

Piimatoodete eksport riigiti, osakaal %, allikas PMM, 1995-2011 9k

Impordipartnerid, osakaal %, allikas PMM

Piimakaubandus Venemaaga 2004-2009, mln EEK, allikas PõM

Esimene Eesti päritolu probiootikum – Lactobacillus fermentum ME3 (1995, Tartu Ülikool, prof. M. Mikelsaar ja prof. M. Zilmeri , tootesari Hellus alates 2004)

Piima TAK

Aretus-organisatsioonid

Söödatööstus

Veistearetus,

söötmine,heaolu

Arendussuund 1

Piimatootjad

Lisand-väärtusega

toorpiim

Kliinilised katsed

Piimatöötlejad

Lisandväärtusegapiimatoode

Arendussuund 2

Südamejuust, www.tensia.eu Dairy Cooperative E-PIIM

Strateegia lühikokkuvõte

• Uus ÜPP, piimakvoot kaob, WTO on maailmakaubandust jätkuvalt liberaliseerimas.

• piimandusmaad (näiteks IRE, NL) planeerivad strateegiliselt, kuidas olla uues olukorras ja kasutada oma võimalusi

• Ka Eestile on piimandus oluline. Iga kolmas euro põllumajanduses tuleb piimast. Iga kolmas euro, mis põllumajanduse kaudu maapiirkonda jõuab, tuleb piimast.

• Eesti eeldused on piimatootmiseks soodsad, lähiturgudel on Eesti piimatoodetele nõudlust. Strateegiline eesmärk on müntida eeldused mõõdukaks kasvuks, lisades olemasolevale toodangule kolmandiku.

…järg

• piimatootmine võimaldab säilitada asustust suurel osal Eesti territooriumist, oma niši leidnud väiketoomine võiks (muuhulgas ka mahetoodete kaudu) lühikeste tarneahelate kaudu tuua inimesi maale ja tooted otse tarbijani.

• suurtootmine ja –töötlemine saab elus püsida vaid konkurentsivõimet silmas pidades, selleks tuleb teha uuendusi tead(us)likult koostöös põllumajandusteaduse söötmise, tõuaretuse, toiduainete tehnoloogia, tootearenduse ja ökonoomika uurimissuundadega.

• senisest paremini peab kasutama võimalust toodete

lisandväärtuse tõstmiseks.

…järg

• uuenenud tootmine toob uute lautade ja lüpsmisviisidega uued probleemid, mida peab teraselt jälgima, piimatoodangu suurenemine ei saa mööda karja laiendatud taastootmisest.

• senised meetmed, mis on kujundatud kogu ketti

silmas pidades, on ennast õigustanud ja peaksid jätkuma.

• strateegia probleemianalüüs ja eesmärgipüstitused peaksid olema sisendiks uuele MAK-ile aastateks 2014-2020.

…järg

• strateegia koostamise lisandväärtus on tulemuslikum dialoog piimatootmisketi kõigi osaliste vahel ja peaks jätkuma ka rakendamisel.

• paarikümnele leheküljele kontsentreeritud strateegia koosneb olukorra analüüsist, probleemide teadvustamisest, eesmärgipüstitusest ja probleemidele sihitud meetmete tabelist.

• lisas on mahukas analüüs Eesti Maaülikoolilt ja võrdlev andmestik teiste piimatootja-riikidega.

Kasutatud allikad

• www.stat.ee• www.agri.ee• www.piimaliit.ee• Eesti Maaülikooli koostatud piimasektori olukorra

analüüs (prof. Rando Värnik, Ants-Hannes Viira)• Töödokument Eesti piimanduse strateegia 2011-

2020, käsikiri.

Tänan tähelepanu eest!