EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU RIIKLIK EHITUSKOMITEE...
Transcript of EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU RIIKLIK EHITUSKOMITEE...
EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU RIIKLIK EHITUSKOMITEE
'VABARIIKLIK RESTAUREERIM ISVALlTSUS
OBJEKT: 1 ed linn a ku e ------ -----
SIFR. NR .:
TELLIJA: sv 1iklik t i omitee
TEOSTAJA: ______ _
- -------------
o lis
j
i ' l~ . n d i
re leer1mi
•
Peaspetsialist arhi tektuuri alal :
e-
/ R. Sir 1 ./
/ :- .-8-Objekti autor: lE. S- d--.
TALLINN 197 2.
K. 6767. 10000. 1971.
- 2 -
en' ad mimu>:> use j älj d V11j di limbruakonn s t tü u-
vad keskmise kivi&e u. Soo loodu lik e nd Lõun - esti e-
lahkmel ja suurte aanteede sõlmpunk võim'ld s~d mui s tel
ees last 1 r'j ~ siia Vili n linnu nin elle jal ile
l1nn~t'o11 e asula.
P le adis pä va lahing t l2l7 . a s 1 1 ges S, al a
ordu või u alla. l248 . aaetal mooduetat di komtuur~ond,
p 11e m jand sli ud issetulekud olid er ordo 1 suured .
nII j d11 ust ti suurejoonelise linnuse v"ljaoh1ta-
1st ees laste uin linnus emal.
ast val r 1jeef11 ning s toegili tel kaalutlustel
tekkia linnuse ette osula, lle lanikkonna moodustasid kä i
töölis d ja k up ah • Linnus andis ne le teenistust ning p
kus r u tel s ja nin alastõusade a el k seto Vilj n ile
anti 12 9. sast linna äi us d.
'stavalt om uuri mõjuvõimule kujune Viljandi linnueeet
lae' kin lus . innuse ja linn v-
hel r j at! kaks va vallikra vig e llinnuat. ellinnus-
tesae r~jat! sul 8 maj~d, hobu etallid, moona! od . iti õh-
j alikul t t:· u . i linnu e taevõime t (linnuse k . tsemLlilr1d ,
flan eeriv d dluoed, t ula v vllr v kindlus sed) .
lusta ud linnus 1 oli ~s linnapoolns v11 vürav . Kesk gse
linna piirav dlua usvöönd eoti orgaaniliselt linnuse kai -
ae Ustee i a . Konvendihoone 0 a ri alike r .iddet ilide 'a 0 s
uur kunstilia v··Ur u
Ordulinn s h"'vi
ses II s j and il j
sõj aliae t~·hts se.
pool roo al ste vahelia s võ1tlu-
cule Põhjasõjas suQdud kahjustusi k ot a
- 3 -
XIII sajandi lõpul ehit i linna turu l'tsi äärdo Püha Jo
hann e ja Piiha 01 a kirikltd. nv El j dil alustati Püha ratl
zis uso kloostri ja kloos rikiriku ehit 1at.
Saan~ linna j riidilised õi ed for erus lõplikult ke
aegoe linn~ crri oori . Linn ja linnus oodust aid ühtse linn
hi tllsliku arviJm . Linn Umbri taeti üüri a, mü.üri- ja vär v'-
tornideg n linn läänes rv e, kus Plludua loo uolik orgt
eevati vallikra v.
ikele loo usli~ le tin . ustele, aapinna
reljeefile ja 01 esolevatele 1 iklust ed le kujunes loomulikul
el välj k' kakaegne linnaplaan, illino n põhimiselt sllili-
nud tän e . 1.
ustav lt v' 11kraavi su~ale kujunes ringtänav ber vana
iku . . a atevõr u paat lj s on Lossi (prae~e
sep ) t.. v. Peatänav ga ris uvad kõrval änQ ad, ' lliseid
omakorda uh d vad i tänav d . Lossi t" . v Uäres etseb linna
nelinurkne turg. ülj am ääre paiknesid linnakirik kulmio uga,
rackod-, h i a , ool ja üksiku el jQd .
Linn v liIaaaV iirasid linn 'erri toori i laic-
no 1 t . ask egs id ehi usi 011 kivi- või ki i-puit-
sõreoti~eh1 is d.
1560. a . ene-Liivi sõjas hävis
dil käi linn ool ate j a roo '~6lu
hävis " ieli lt.
e ka €1le 1 • XVII s . arl-
oo e1 s
u põbj lik hävin
e vahel käest kätte nin
tus v !nn
taö3.s linna oh asõ'
õis üle Võ u alla.
jal aastal 1703,
õeenev d rootsi väed õhkasid 6õjav~el od g selle t sütti
11
linn . les 1783 . a a al s iljGlldi uue 1uõ1 a kr i ilillnv.-
- 4 -
na .. Linna tänavatevõrk jä1 ka k' egaeks. Li~<..JCs tokl~1 sid esime
aed änavad v" jaapool keskaegset linnapiiri.
XIX saj andi simesel poolel lu1enea linn lõunas, kus tek
kis korrapärase t·, vatevõrgu UUs Vilj ndi . Samal oj al hoo
ne tati ka ärgoru jäI' poolsed veerud. ,
EestI a d asusid põhiliselt eeslinn des, millised ulusid
mõiaule ( . viotiku, id iila, 1 an rekUla). an trekUla rongulo
andia erilise tõusu r ad aeUbanduse ai seseadmine 1897 . a . ja
1900.. antreküll~ rajati XX sajandil r1d~ tööstuse tevõtte1d.
odanliku perioodi algpäevil tlbendati eeslinn li admini s -
ratiivaeIt linnaga. Samal riood"l kujund ti ning rajati vu
kalt parke ning pl eriti Uueveoki aedlinn.
1929-1934. a' sta11 koostas arhitekt 1 . So~s linna .en 1'301-
Plaani, illist hilj m on korx1ge-r tud j täiend ude
XX saj~ dil hitati iljondisse (ka vanalinna piires ) rid
suurem" d iti 1 . Sau.re lsamaaeõj'- El hävis vanalinna sentr1s
kaks ltvartalit. kahu rajati haljasaJ.ad nin ehitati Iluaehiina! .
Ehituoteeevu e rasku punkt on viimast 1 u'st~tel kandunud Il 0
r-joonide välja hi
V11j andi linn·
isele .
allmeb rida . hl. elttulU'imälcs isi, il1-
dest 'nit gu ordulinnuso anaamb11t, l1nnakir1ku.t jne. 111 11-
riloo seisukOhal tuleb rõhu. tud a V11j nd' t ltui möödWlUd j nd
rubvu li1m li1l>.umise ke ust . Siin andis C. R"Jakobson alates
1878 . t. . välj a « tu, ElU ti "esti rj eeste Sel ts, 1882.
• su ta i laulus 1 s "Ksnnel It . Vilj undi elasid nin töö id
o. . J aItobson. . Ka b ~$, L. Suburg, • itzber , Juhan Liiv j •
Linn e ~nnab ri ära uure vanuse juures keskaeg 1 sUl
linud vanalinna tänava' evõrk XVIII - XIX srjanlist m dala e ait
hoonetega . .. ~rili e koloriid! annavc;i.d ne le untlsed telliak tu-
- 5 -
sed ja rikk ik ui tdekoor. Lllln panora il l.eb re1j eetsal t
esile linnuse varemetepargi ansambel.
Kõiki ee110e let~d komponente arvestades on iljandist kuju
nenud käesolev 1 s j dil Lõuns- est1 idülli11 o om'id kuurord1-
ja puhkclinnu, mille 0 apära väärib kaitset.
aitsstsooni piir kulgeb lõunas Valuoja orus, Haridu e tän -
val t l Õu..k:ot"uÖ:e vi:ilj kuni, läänes mööda T llinna tänavat, põhjas
Tartu än al Koi u ja ä:e tänav vahelisel kv alil artu . tänavale ja Järve tänav t mööda iljandi jürvele. Idas on k toe
tsooni piiriks järv.
e~le r" 1 tsooni moodustab see osa linnast, ida piir b
lÕWl' s Valuoj org, ar' duse tänav ja õukogude välj ak, l"·tines
Tallinna tänaV, põhjas Jakobsoni tänav ja Väike tänav, mid möö-
d tsooni piir ku.l b üle Õnne t:" ava, lä~1 kvurtalite . tu ja
Järve tänavale. Idas piirab regul er"m1staooni Vilj di järv.
Koo anud: ~ ~ ~ I ... JJ mrm../
\ \ \
I '/
-1'-{ I
JJ
e.o ' , Ji
l I
l An <:: l!!:.'f';)... NI ~\IR
- ... - .. - - - - - E'HIi""W,:;;.,e: co ~'")E: 1<E-:::''::;'W e:.~~\M."T?OOA.)~
L-II.JI\JA ""'€:~R.lTOOR.\UM· -17' 2..1C.v.~ ?i
KAIT"7E: I?OOr-J 'PIND. L-A - A 2-HA 2'?-'