Eesti keele päritolust
-
Upload
virtsukool -
Category
Education
-
view
4.333 -
download
1
Transcript of Eesti keele päritolust
![Page 1: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/1.jpg)
EESTI KEELE PÄRITOLUST
VIRTSU PÕHIKOOL
![Page 2: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/2.jpg)
Eesti keel kuulub
Soome – Ugri keelkonda
![Page 3: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/3.jpg)
Konkreetsemalt saab eesti keele arenemist jälgida alates II aastatuhande esimesest poolest alates.
![Page 4: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/4.jpg)
Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani hindamisraamatus on hulk eesti isiku- ja kohanimesid.
![Page 5: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/5.jpg)
Eesti kirjakeele ajalugu saab jälgida alates XVI sajandist, mil eesti keelt hakati kasutama kirikuraamatutes.
![Page 6: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/6.jpg)
Kujunes kaks kirjakeelt: põhjaeesti ehk Tallinna ja lõunaeesti ehk Tartu kirjakeel.
![Page 7: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/7.jpg)
Eesti kirjakeele arengu algusetapil 16. – 17. saj olid eesti kirjasõna rakendajaks kirikuraamatuid kirjutavad saksa päritoluga pastorid.
![Page 8: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/8.jpg)
Wanradti ja Koelli katekismus (1535) näitab, et paljud keelenähtused (nt Kaasaütlev kääne on tekkejärgus, selle kohta üks näide ßwkas ‘sinuga’; leidub näide ma-liitelise tegevusnime kohta, nt vlless towsma ‘ülestõusmine ) olid juba lähedased tänapäeva keelele.
![Page 9: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/9.jpg)
16. saj jätkus võõrlaenude sissetung meie keelde: alamsaksa laenud (nt sibul, äädikas), rootsi laenud (enam, meie) ja vene laenud (uulits).
![Page 10: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/10.jpg)
17. – 18. saj kujunes saksa kirjutustava matkiv vana kirjaviis.
![Page 11: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/11.jpg)
18. saj hakkas lõunaeesti kirjakeele osatähtsus kahanema.
![Page 12: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/12.jpg)
19. saj I poolel asendusid sakslastest kirjamehed ja kirjakeeles toimus üleminek võõrapäraselt kirikukirjanduse keelelt rahvapärasele keeletarvitusele.
![Page 13: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/13.jpg)
19. saj II poolel, kui pääsesid kehtima Karl August Hermanni grammatikas (1884) esitatud seisukohad, meie kirjakeel ühtlustus.
![Page 14: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/14.jpg)
Aastaid 1900 – 1940 võib nimetada kirjakeele normeerimise perioodiks.
![Page 15: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/15.jpg)
1912. aastast hakkas keeleuuenduslikke ettepanekuid esitama Eesti Kirjanduse Selts
![Page 16: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/16.jpg)
Ühtlustuma hakkas kirjakeel pärast 1925. aastat, mil ilmus Johannes Voldemar Veski “Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu” I osa
![Page 17: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/17.jpg)
Pärast 1940. aastat oli eriti rohkesti uusi sõnu laenatud vene keelest.
![Page 18: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/18.jpg)
Peale õigekeelsus-sõnaraamatute koostas J. V. Veski ka oskussõnastikke.
![Page 19: Eesti keele päritolust](https://reader036.fdocument.pub/reader036/viewer/2022082318/55931f3c1a28ab14248b4607/html5/thumbnails/19.jpg)
Tänapäeva eesti kirjakeel kasutab ladina kirja, tähestikus on 32 tähte (Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn OoPp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü
Cc Qq Ww Xx Yy), neist üksnes võõrnimedes võivad esineda Ff Šš Zz Žž Cc Čč Qq Ww Xx Yy.