Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9....
Transcript of Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9....
Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9. klass
Eesti keele ja kirjanduse õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane
keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja
nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku
ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja
keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine
teeb vaimselt rikkamaks.
9. klass eesti keel 2,5 tundi nädalas
Teemad
Õpitulemused
1. Suuline ja kirjalik suhtlus
Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused
ja ohud.
Veebipõhised suhtluskanalid:
jututoad, blogid, kommentaarid.
Veebis kommenteerimine.
Keeleviisakus ja -väärikus.
Anonüümsuse mõju keelekasutusele.
Aktuaalse meediateksti
kommenteerimine vestlusringis. Loetu
kirjalik ja suuline vahendamine.
Suhtlemine ajakirjanikuga.
Väitlus, väitluse reeglid.
Õpilane
1) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb
kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab
hinnanguid;
2) suudab asjalikult sekkuda avalikku
diskussiooni meediakanalites, üritustel ja
mujal;
3) teab veebisuhtluse eesmärke, võimalusi ja
ohtusid;
4) kasutab veebipõhiseid suhtluskanaleid;
5) kommenteerib veebis asjakohaselt.
2. Teksti vastuvõtt
Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus.
Veebist teabe otsimine, teabeallikate
ja info kriitiline hindamine.
Teabe talletamine ja
süstematiseerimine.
Sõnalise teksti seostamine pildilise
teabega (foto, joonis, skeem jm).
Pilttekstide ja teabegraafika lugemine
ja tõlgendamine.
Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide
Õpilane
1) loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja
õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust
huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri
viise ja võimalusi;
2) loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja
arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui
ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
3)valib teadlikult oma lugemisvara;
4) suudab teha järeldusi kasutatud
keelevahenditest, märkab kujundlikkust;
5) loeb veebilehti;
tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja
teabetekstidest olulise info leidmine,
süstematiseerimine ja selle põhjal
järelduste tegemine.
Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-,
meedia- ja reklaamitekstide
keelekasutus.
6) otsib veebist vajalikku teavet;
7) oskab teavet elektrooniliselt talletada ja
süstematiseerida.
3. Tekstiloome
Arutlusteema leidmine ja sõnastamine
isikliku kogemuse või alustekstide
põhjal. Arutluse põhiskeem: väide,
põhjendus, järeldus.
Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik,
tekstilõigu ülesehitus. Lõikude
järjestamise põhimõtted ja
võimalused.
Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava
ja arutleva tekstiosa sidumine
tervikuks.
Sobivate keelendite valimine
kõnelemisel ja kirjutamisel vastavalt
suhtluseesmärkidele.
Kirjaliku ja suulise keelekasutuse
eripära.
Teksti keeleline toimetamine:
sõnastus- ja lausestusvigade
parandamine.
Keeleteadmiste rakendamine töös
tekstidega. Keelekujundite
kasutamine tekstiloomel: konteksti
sobivad ja sobimatud kujundid.
Tarbetekstide koostamine ja
vormistamine: elulookirjeldus,
seletuskiri, avaldus, taotlus.
Õpilane
1) oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;
asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;
2) oskab kirjutada elulugu, avaldusi,
seletuskirju ja taotlusi;
3) seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse
või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;
4) vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt,
sobiva pikkuse ja täpsusega;
5) kasutab teksti loomiseks, toimetamiseks ja
talletamiseks elektroonilisi vahendeid.
4. Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
Keeleuuendus. Kirjakeele areng
tänapäeval: võimalused ja ohud.
Keelesugulus, soomeugri ja
Õpilane
1) väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja
maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult,
tajub nende erinevusi;
2) edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot
indoeuroopa keeled.
Eesti keele eripära, võrdlus teiste
keeltega.
Häälikuõpetus ja õigekiri
Muutumatute sõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Tsitaatsõnade märkimine kirjas.
Võõrnimede õigekiri ja
vormimoodustus.
Lühendamise põhimõtted ja õigekiri,
lühendite käänamine.
Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede
poolitamine.
Arvuti keelekorrektori kasutamine.
Sõnavaraõpetus
Keelendite stiilivärving, seda
mõjutavad tegurid. Fraseologismid,
nende stiilivärving.
Sõnavara täiendamise võimalused:
sõnade tuletamine, liitmine ja
tehissõnad. Sagedamini esinevad
tuletusliited ja nende tähendus.
Eesti keele olulisemad sõna- ja
käsiraamatud, keelealased
veebiallikad. Sõnaraamatute
kasutamine sõnade tähenduse ja
stiilivärvingu leidmiseks.
korrektses eesti keeles ja arvestades eesti
keele kasutuse väljakujunenud tavasid;
3) leiab oma sõnavara rikastamiseks
keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi,
kasutusviise ja mõistesuhteid;
4) tunneb keelendite stiiliväärtust;
5) oskabkeelendeid tekstis mõista ja kasutada;
6) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja
avalikus elus ning edasi õppides;
7) kasutab arvuti keelekorrektorit;
8) kasutab keelealaseid veebiallikaid.
9. klass kirjandus 2 tundi nädalas
Teemad
ÕPITULEMUSED
1. Lugemine
Erinevate lugemistehnikate
valdamine. Oma lugemise analüüs
ja lugemisoskuse hindamine.
Õpilane
1) on läbi lugenud vähemalt neli
eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka
kuuluvat tervikteost (raamatut);
Huvipakkuva kirjanduse leidmine
ja iseseisev lugemine.
Loetud raamatu autori, sisu,
tegelaste, probleemide ja sõnumi
tutvustamine klassikaaslastele,
teose võrdlemine mõne teise
teosega. Lugemissoovituste
jagamine klassikaaslastele.
Soovitatud tervikteoste
kodulugemine, ühisaruteluks
vajalike ülesannete täitmine.
2) loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku
teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab
lugemist;
3) tutvustab loetud raamatu autorit, sisu,
tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb
teost mõne teise teosega;
4) huvipakkuva kirjanduse ja selle kohta
kirjutatud info leidmiseks kasutab
beebiallikaid.
2. Jutustamine
Loo jutustamine: jutustamine
teksti kompositsioonist lähtuvalt,
jutustades tegevuse aja ja koha
muutmine,
uute tegelaste ja sündmuste ja/või
erinevat liiki lõppude lisamine,
eri vaatepunktist jutustamine,
jutustades tsitaatide kasutamine,
kokkuvõtlik jutustamine faabula
ja/või süžee järgi.
Tutvumine elektroonilise meedia
(raadio, televisioon, internet)
erinevate jutustamisviisidega.
Õpilane
1) jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest,
järgides teksti sisu ja kompositsiooni;
2) tunneb elektroonilise meedia
jutustamisviise.
3. Teksti tõlgendamine, analüüs ja
mõistmine
Teose mõistmist toetavad tegevused
Küsimuste koostamine: fakti-,
järeldamis-, analüüsi- ja
hindamisküsimused. Küsimustele
vastamine tsitaadiga, teksti toel
oma sõnadega või oma
Õpilane
1) vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis-
ja analüüsiküsimustele;
2) kasutab esitatud väidete tõestamiseks
tekstinäiteid ja tsitaate;
3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -
kohta, määratleb teose olulisemad
sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste
üle;
4) kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust,
arvamusega, toetumata tekstile.
Teksti kesksete mõtete leidmine.
Teose teema ja peamõtte
sõnastamine. Konspekti
koostamine.
Arutlemine mõnel teoses käsitletud
teemal. Autori hoiaku ja teose
sõnumi mõistmine ja sõnastamine.
Oma arvamuse sõnastamine,
põhjendamine ja kaitsmine.
Esitatud väidete tõestamine oma
elukogemuse ja tekstinäidete varal.
Illustratiivsete näidete leidmine
tekstist: tsitaatide otsimine ja
valimine, tähenduse
kommenteerimine ja valiku
põhjendamine. Probleemi olemuse-
põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste
üle arutlemine. Loetu põhjal
järelduste tegemine.
Tundmatute sõnade tähenduse
otsimine sõnaraamatust või teistest
teabeallikatest, oma sõnavara
rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
Tegelase analüüs: bioloogiline,
psühholoogiline ja sotsiaalne
aspekt. Muutuv ja muutumatu
tegelane. Teose käigus tegelasega
toimunud muutuste leidmine.
Lihtne ja keeruline tegelane.
Tegelase suhe iseendaga, teiste
tegelastega, ümbritseva maailmaga.
Tegelase sisekonflikti äratundmine.
Tegelastevahelise põhikonflikti
leidmine ja sõnastamine, suhete
analüüs. Tegelaste tegevusmotiivide
selgitamine, käitumise põhjuste
iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste
omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab
tegelasi, lähtudes humanistlikest ja
demokraatlikest väärtustest;
5) arutleb kirjandusliku tervikteksti või
katkendi põhjal teksti teema,
põhisündmuste, tegelaste, nende
probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab
ja põhjendab oma arvamust, valides
sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma
elust;
6) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud
teose teema, probleemi ja peamõtte;
7) otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb
endale selgeks nende tähenduse;
8) kasutab veebisõnastikke;
analüüsimine.
Tegelasrühmadevaheline konflikt
ja konflikti gradatsioon.
Erinevate teoste peategelaste
võrdlemine.
Sündmuste toimumise aja ja koha
kindlaksmääramine. Miljöö
kirjeldamine. Tegevuse
pingestumine, kulminatsioon ja
lahendus. Pöördeliste sündmuste
leidmine. Teose rütm: ellipsi
täitmine. Sündmuste põhjus-
tagajärg-seoste leidmine.
Ajaloosündmuste ja
kirjandusteoses kujutatu
seostamine. Ajastule iseloomuliku
ainese leidmine teosest.
Eesti aja- ja kultuuriloo
seostamine.
Teksti aja- või kultuuriloolise
tähenduse uurimine.
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
Epiteedi, võrdluse, metafoori,
isikustamise, korduse, retoorilise
küsimuse ja hüüatuse, ellipsi ja
inversiooni tundmine ja
kasutamine.
Sümbolite seletamine. Allegooria ja
allteksti mõistmine.
Sõna-, karakteri- ja
situatsioonikoomika leidmine.
Luuleteksti tõlgendamine.
Autori keelekasutuse omapära
leidmine. Teose stiililise eripära
kirjeldamine.
Oma kujundliku väljendusoskuse
9) tunneb ära ja kasutab enda loodud
tekstides epiteete, metafoore, isikustamist,
võrdlusi ja algriimi;
10) mõtestab luuletuse tähenduse iseenda
elamustele, kogemustele ja väärtustele
tuginedes;
hindamine ja arendamine.
Teose mõistmiseks vajaliku
metakeele tundmine
Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika,
lüürika, dramaatika tunnused.
Eepose, romaani (erinevad liigid),
jutustuse, novelli, miniatuuri
tunnused.
Luule vorm: värss, stroof, erinevad
riimiskeemid. Oodi, ballaadi,
soneti, haiku ja vabavärsilise luule
tunnused.
Komöödia, tragöödia ja draama
tunnused.
Arvustuse olemus.
11) seletab oma sõnadega eepika, lüürika,
dramaatika, eepose, romaani, jutustuse,
novelli, ballaadi, haiku, vabavärsi, soneti,
komöödia ja tragöödia olemust.
4. Esitamine
Esitamise eesmärgistamine (miks,
kellele ja mida?).
Esituse ladusus, selgus ja
tekstitäpsus; esitamiseks kohase
sõnavara, tempo, hääletugevuse
valimine; korrektne kehahoid,
hingamine ja diktsioon. Silmside
hoidmine kuulaja-vaatajaga.
Miimika ja žestikulatsiooni
jälgimine.
Teost tutvustava ettekande
koostamine ja esitamine.
Õpilane
1) koostab ja esitab teost tutvustava
ettekande;
2) kasutab elektroonilisi näitlikustamise
vahendeid;
5. Omalooming
Õpilased kirjutavad lühemaid ja
pikemaid omaloomingulisi töid:
regilaulu, kujundirikka luuletuse
või miniatuuri, tegelase
iseloomustuse või CV, tegelaste
juhtlaused,
Õpilane
1) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa
sõnastusega kirjeldava (tegelase
iseloomustus või miljöö kirjeldus) või
jutustava (muinasjutu või muistendi)
teksti;
2) kirjutab kirjandusteose põhjal arutlus-
teise ajastusse paigutatud
tegevustikuga loo, miljöö
kirjelduse,
kirjandusteose probleemidest
lähtuva arutluse,
alustekstile sisulise vastandteksti,
teatrietenduse, filmi või
kirjandusteose arvustuse vms.
Omaloomingulised tööd (nt
lühiuurimused) tänapäeva
kultuurinähtuste ja kultuurilooliste
isikute kohta.
elementidega kirjandi, väljendades oma
seisukohti alusteksti näidete ja oma
arvamuse abil ning jälgides teksti sisu
arusaadavust, stiili sobivust, korrektset
vormistust ja õigekirja;
3) kasutab teksti loomiseks, toimetamiseks ja
säilitamiseks elektroonilisi vahendid.
Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduseainekavad
Keele ja kirjanduse õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes keele- ja
kirjanduspädevus, mis tähendab suutlikkust mõista keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja
eneseidentiteedi alust ja kunstiliiki ning mõista ja hinnata rahvuslikku ning maailma
kultuuripärandit. Keele- ja kirjanduspädevus tähendab oskust kasutada keelt erinevates
suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja
keelekasutustavasid. Keele- ja kirjanduspädevus on oskus erinevaid tekste mõista ja luua,
analüüsida ning kriitiliselt hinnata.
Ühe kursuse maht on 35 tundi.
Eesti keel
10. klass„Keel ja ühiskond“, „Praktiline eesti keel I“ „Praktiline eesti keel II“
11. klass , „Meedia ja mõjutamine“, „Praktiline eesti keel III“ „Praktiline eesti keel IV“
12. klass „Teksti keel ja stiil“, „Praktiline eesti keel V“ „Praktiline eesti keel VI
Kirjandus
10. klass „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“, „Kirjandus antiigist 19. sajandini“
11. klass „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“, „20. sajandi kirjandus“
12. klass „Uuem kirjandus“, „Müüt ja kirjandus“
Eesti keel
I kursus ,,Keel ja ühiskond“
Teemad Õpitulemused
1. Keele ülesanded: infovahetus,
suhteloome, identiteedi väljendamine,
maailmapildi kujundamine.
Keel kui märgisüsteem. Teised
märgisüsteemid. Graafilised üldistused
Õpilane
1) mõistab ja oskab analüüsida keele
rolli, funktsioone ja tähendust
ühiskonnas;
2) kasutab infovahetuseks IKT
(joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel.
Märgisüsteemide ühendamine tekstis.
Kunst ja keel.
vahendeid.
2.Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi
keeled.
Eesti keele eripära teiste keelte kõrval.
Häälikusüsteem, astmevaheldus,
muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg,
totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses
(täis- ja osaalus, -sihitis, -öeldistäide),
eesti sõnamoodustuse erijooni.
Õpilane
1) tunneb eesti keele erijooni teiste
keeltega võrreldes;
2) kasutab IKT võimalusi keelealase
teabe hankimiseks.
3.Eesti keel võrdluses soome keele ja
teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja
maailma keeled (valikuliselt).
Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja
soome keele mõju eesti keelele. Keele
varieerumine ja muutumine.
Õpilane
1) mõistab allkeelte ja keele
varieerumise olemust;
2) kasutab IKT vahendeid
keelekontaktide uurimiseks.
4.Tänapäevase kirjakeele kujunemine.
Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja
kodumurre.
Kirjakeele norm. Keeleline etikett.
Keelekasutuse valdkonnad ja
sotsiaalrühmade erikeeled. Släng.
Aktsent.
Õpilane
1) tunneb suulise ja kirjaliku keele
norme ja etiketti;
2) tunneb veebietiketti.
5.Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse
maana. Keeleline tolerantsus. Eesti
keelepoliitika.
Eesti keele kasutusvaldkonnad ja
arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia
ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur.
Eesti keele staatus ja tulevik.
Õpilane
1) oskab eakohasel tasemel nimetada ja
analüüsida ajastuomaseid
keelenähtusi;
2) kasutab IKT vahendeid
keeletehnoloogia, terminoloogia,
oskuskeele ja tõlkekultuuri
õppimisel.
II kursus ,,Praktiline eesti keel I“
Teemad Õpitulemused
1. Suuline esinemine ja suhtlus eri
tüüpi olukordades (loetule toetuv
ettekanne, PP-esitlus, käsilehed vm
jaotvara, sõnavõtt)
Õpilane
1) analüüsib avalikke esinemisi;
2) koostab rühmas esitamiseks ettekandeid;
3) imiteerib rollimänguna tüüpilisi elulisi
suhtlusolukordi;
4) kasutab esinemiseks valmistumisel ja
ettekande näitlikustamiseks IKT
vahendeid.
2. Seotud ja sidumata tekstide
mõistmine (nimestik, loend, kava,
rippmenüü, graafikud, tabelid jm)
Õpilane
1) loeb ja mõistab ning kasutab suulises
ja kirjalikus suhtluses erinevaid
tekste alustekstidena;
2) tunneb põhilisi elektroonilise
infootsingu võimalusi ning kasutab
neis leiduvat infot oma tekstides.
3. Suhtluspartneri mõistmine
dialoogis, avaliku esinemise
mõistmine (kuulajamärkmed,
sõnavõtt, küsimus-vastus-dialoog
vms)
Õpilane
1) kuulab suhtluspartnerit, video- ja
audiomaterjali ning kaaslast;
2) konspekteerib loenguesitust;
3) esitab täpsustavaid ja vaidlustavaid
küsimusi või seisukohavõtte;
4) vahendab kuuldut suuliselt või kirjutab
kuuldu põhjal.
4. Argumenteerimine, veenmine,
tooni ja emotsionaalsuse kasutus
(väitlus, läbirääkimised,
seisukohavõtt aktuaalsel teemal,
eriarvamusele jäämine jms)
Õpilane
1) Osaleb väitluses, arutelus,
läbirääkimistes ühise seisukoha
kujundamiseks rühmas ja rühmade
vahel;
2) argumenteerib veenvalt ja selgelt
ning kaitseb oma seisukohti
5. Arvamustekstide koostamine
(lugejakiri, arvustus)
Õpilane
1) Leiab arvamuskirjutiste koostamiseks
alustekstid (loetu, teatris või
televiisoris vaadatu vm) ning määrab
kirjutise sihtrühma;
2) oskab kasutada elektroonilisi ja
paberil sõnaraamatuid;
3) on kinnistanud ja parandanud oma
õigekirja- ja kirjakeeleoskust
III kursus ,,Praktiline eesti keel II“
Teemad Õpitulemused
1.Eesmärgistatud
refereerimine,
ülevaate ja kokkuvõtte
kirjutamine (kirjalik
kokkuvõte, suuline
tunnikokkuvõte, tunni
või aimesaate konspekt
jms)
Õpilane
1) analüüsib alusteksti (kirjalik või suuline tekst, nt arvustus,
refereeriv ja resümeeriv aimetekst, kultuurisündmusi
vahendav telesaade);
2) kasutabprotsesskirjutamise printsiipi mitmesuguste tekstide
koostamisel;
3) oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet,
vältides plagiaati.
2.Tarbetekstide
koostamine (elulugu,
avaldus, seletuskiri,
taotlus, kaebus, kiri ja
e-kiri, plangid ja
vormid)
Õpilane
1) koostab levinumaid tarbetekste;
2) leiab veebikeskkonnast nii asjaajamistekstide näidiseid kui ka
oskab neid veebis koostada.
3.Tekstiotsing veebist ja
raamatukogust;
infootsing
elektroonilisest ja
paberil tekstist
Õpilane
1) Leiab vajaliku info nii veebist kui ka paberil tekstist.
4.Õigekirja jm õige-
keelsusküsimuste
kordamine vastavalt
vajadusele
Õpilane
1) kasutab stiili- ja keelevigadega töötades sõnaraamatuid ja
kirjakeele veebiallikaid ning spellerit;
2) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja
kirjakeeleoskust
5.Süstemaatiline
sõnavaraarendus
Õpilane
1) kasutab kõnes ja kirjas asjakohast sõnavara;
2) leiab infot paber- ja veebisõnaraamatutest.
IV kursus ,,Meedia ja mõjutamine“
Teemad Õpitulemused
1.Tekstide liigitamine ja
analüüs.
Teksti üldtunnused:
sobivus suhtlusolukorda,
üldine sidusus ja sisuosade
seostamine. Teksti
adressaat ja
vastuvõetavus.
Tekstide tõlgendamine,
retseptsiooni erinevuse
põhjused: teadmised,
isiklik kogemus,
kultuuritaust.
Keel info ja suhteloome
teenistuses; keeleline
loovus ja õigekeelsus.
Õpilane
1) tunneb tekstide liigitamise aluseid (suuline või kirjalik,
vahendatud või vahetu, kunsti- või tarbetekst, teabe- või
ajaviiteline tekst).
2) oskab tekstiliike ja keelevalikuid suhtlusolukorraga
seostada: adressaat (indiviid või sihtrühm), teksti
eesmärgist tingitud tegevused (nt eravestlus tegevuse
suunajana või suhete kujundajana; ajakirjandustekst
sündmuste vahendajana ja/või teadmiste ja arvamuste
kujundajana; reklaam ja tooteinfo ostuotsuste alusena
jms).
3) analüüsib nii suulisi kui ka kirjalikke tekste (nt ERR
vestlussaadete lindistused; teleuudiste põhitekst ja
illustratiivsed lõigud; portaali Youtube materjal,
pressiteated, kultuuri- või poliitika-sündmusi kajastavad
tekstid, arvamuslood ja arvustused jms
4) tunneb teksti kompositsiooni, üld- ja alapealkirju:
tekstiosade üleminekuid, tekstiosade sidumiseks
kasutatud keelendeid ja võtteid (viiteahelate sidumine
korduse, asenduse ja ellipsi abil jms).
2.Meediakanalid.
Kirjutatud teksti,
kuuldeteksti ja
audiovisuaalse teksti
esitusviisid ning vahendid.
Eri tüüpi meediatekstide
vastuvõtu spetsiifika;
verbaalse teksti taju heli ja
pildi kontekstis.
Tähtsamad meediakanalid
Eestis, eriala- ja
üldhuviajakirjad, raadio-
ja telekanalid, internet,
paber- ja on-line-välja-
anded.
Kvaliteet- ja
meelelahutusajakirjanduse
erinevused.
Õpilane
1) teab nii traditsioonilisi meediakanaleid kui ka uusi
meediumeid: portaalid, mobiilside, Skype, kõnepost
jne..
2) tunneb Eesti kanaleid, kvaliteet- ja meelelahutus-
ajakirjandust, paber- ja on-line-väljaandeid.
3) oskab kuulata ja intervjueerida ning väidelda.
3.Olulisemad
meediažanrid (uudis,
reportaaž, intervjuu,
arvamus).
Meediatekstide
seostamine: viited ja
vihjed, vahendamise
ulatus ja eesmärgid.
Meediatekstide
usaldusväärsus.
Suhtlus interneti-
portaalides. Oma seisu-
koha eetiline ja asja-
kohane sõnastamine.
Õpilane
1) tunneb meediažanreid;
2) suhtleb internetiportaalides.
4.Reklaam (kommerts-
reklaam, poliitiline
reklaam, sotsiaalreklaam).
Reklaami sihtrühmad ja
kanalid.
Reklaam mainekujundus-
vahendina.
Erandlikud keele- ja
tähelepanu äratamise
võtted.
Reklaami mõjusus.
Õpilane
1) tunneb reklaami kui tekstiliiki;
2) mõistab reklaami sotsiaalset rolli ja mõjusust;
3) on kriitiline meediatarbija, analüüsib ja kommenteerib
reklaamitekste.
5.Meedia ja mõjutamine.
Meedia retoorika ja
argumendid.
Sotsiaalsete tunnuste ja
müütide konstrueerimine
meediatekstis.
Verbaalne ja visuaalne
mõjutamine.
Autoripositsioon, info
allikad ja nende usaldus-
väärsus. Manipuleerimine,
meediaeetika ja -kriitika.
Kriitiline ja teadlik
lugemine. Fakti ja
arvamuse eristamine.
Kriitilise reklaamitarbija
kujundamine.
Õpilane
1) kasutab trükimeediat, video- ja audiomaterjali ning ana-
lüüsib mõjutamise võtteid;
2) meediateksti analüüsides seostab, arutleb, leiab veen-
vaid argumente ja näiteid leidmist.
3) osaleb vaidlustavate küsimuste või seisukohavõttude
esitamisel, kuuldu vahendamisel suuliselt või
kirjalikult;
4) kasutab IKT vahendeid fakti ja arvamuse eristamiseks,
leiab tekstidest fakte ja argumente, eristab fakti- ja
tundepõhiseid argumente;
5) analüüsib ajakirjanduse, internetikeskkonna ja reklaami
seotust.
V kursus ,,Praktiline eesti keel III“
ÕPPESISU Õpitulemused
1.Paindliku enese-
väljenduse
harjutamine (suhtlus
ametiisikute ja
teenindajatega,
intervjuu andmine
pressile, arutelul
osalemine)
Õpilane
1) oskab suhelda keerulistes olukordades ametiisikute ja
teenindajatega;
2) oskab suhelda pressiga, osaleda ümarlauaarutelul telesaates.
2.Ratsionaalsete,
emotsionaalsete ja
eetiliste argumentide
kasutamine,
veenmine ja
mõjutamine
Õpilane
1) annab paindlikult ja olukorrale vastavalt edasi oma tundeid,
mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka
ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka
elektrooniliselt;
2) argumenteerib veenvalt ja selgelt ning suudab kaitsta oma
seisukohti eakohastes aruteludes koolis;
3) kasutab argumentide leidmiseks alustekste ajalehtedest ja
internetiportaalidest.
3.Tarbekirjade
koostamine (juhend,
koosoleku memo,
tegevuskava)
Õpilane
1) suudab kirjutada arvamuslugu, retsensiooni ja pressiteadet,
koostada koosoleku memo, tegevuskava;
2) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust, suudab
kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;
3) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.
4.Mitme allika
põhjal kokkuvõtte ja
referaadi
kirjutamine
Õpilane
1) suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri
allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal
tasakaalustatud kokkuvõtet teha;
2) suudab mitme populaarteadusliku allika põhjal
kirjutada referatiivset teksti, vältides plagiaati.
5.Meediatekstide
koostamine:
arvamuslugu,
retsensioon,
pressiteade, blogi,
podcast
(taskuhääling)
Õpilane
1) oskab koostada erinevaid meediatekste, kasutades ka IKT
vahendeid;
2) kasutab korrektseid keelevahendeid.
VI kursus ,,Praktiline eesti keel IV“
Õppesisu Õpitulemused
1.Õigekirja ja
õigekeelsusküsimuste
kordamine vastavalt
vajadusele
Õpilane
1) on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja
kirjakeeleoskust;
2) kasutab IKT vahendeid õigekirja ja õigekeelsusküsimuste
kordamiseks;
3) oskab teha korrektuuri oma ja kaasõpilase tööle.
2.Eri modaalsusega
tekstide (kirjalik,
audiovisuaalne,
hüpertekst)
tähenduse mõistmine
Õpilane
1) loeb erinevaid tekste, ka veebitekste;
2) mõistab erinevaid tekste, mis on eelduseks teistele
suhtlustegevustele.
3.Teksti eesmärgi ja
vaatenurga
mõistmine,
meediatekstide
kriitiline
analüüsimine
Õpilane
1) suudab eri liiki meediatekste kriitiliselt hinnata ning eri
allikatest pärineva info ja arutluskäikude põhjal
tasakaalustatud kokkuvõtet teha;
2) analüüsib kasutada nii kirjutava kui ka audiovisuaalse
pressi päevakajalisi tekste..
3) analüüsib võrdlevalt ajalehtedes ja veebis ilmuvaid
uurivaid artikleid, arvamuslugusid, juhtkirju ja reportaaže.
4.Ratsionaalsete,
emotsionaalsete ja
eetiliste argumentide
eristamine suulises
tekstis, kallutatuse ja
manipuleerimise
Õpilane
1) annab paindlikult ja olukorrale vastavalt edasi oma tundeid,
mõtteid ja hinnanguid niihästi isiklikus, avalikus kui ka
ametlikus suhtluses, nii suuliselt, kirjalikult kui ka
elektrooniliselt
äratundmine
5.Teksti sisuliste ja
keeleliste tunnuste
põhjal paindlike
elektrooniliste
otsingustrateegiate
kasutamine
Õpilane
1) on arendanud oma elektroonilise infootsingu oskust,
suudab kasutada paindlikke infootsingu strateegiaid;
6.Süstemaatiline
sõnavaraarendus
Õpilane
1) omab laialdast teemakohast sõnavara;
2) kasutab sõnavara laiendamiseks mitmesuguseid allikaid, ka
elektroonilisi
VII kursus ,,Teksti keel ja stiil“
Õppesisu Õpitulemused
1.Keel suhtluse ja
tunnetuse vahendina.
Suulise ja kirjaliku
suhtluse ja teksti
erinevused.
Stiil ja stilistika.
Asjalikkus ja
isikupära. Viisakus ja
sõbralik toon.
Võimukus, vulgaarsus
ja suhtlusvead.
Ametlik stiil,
publitsistlik stiil,
teadusstiil.
Stiilivärving, stiiliviga;
keele kasutus-
valdkondade
tüüpilised stiilivead.
Ilukirjandusstiil ja
poeetika.
Õpilane
1) analüüsib tekstide sisu, eesmärke,
kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara, stiili;
2) koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja
muud probleemkirjutised; tarbetekstid;
uurimistöö);
3) kasutab IKT vahendeid tööks tekstidega;
4) kasutab IKT võimalusi keelealese teabe
hankimiseks
2.Eesti sõnavara;
tähendus- ja stiili-
jooned. Oma sõnavara
rikastamise võima-
lused.
Keele kujundlikkus ja
loov keelekasutus.
Õpilane
1) valib sobiva suhtluskanali ja väljendab
ennast korrektselt nii suulises kui kirjalikus
vormis;
2) valib väljendusvahendeid vastavalt
suhtlusolukorrale ja kõneainele;
3) tunneb võrgusuhtluse keele omapära;
4) kasutab IKT vahendeid oma sõnavara
rikastamiseks,
Tekstide võrdlev
analüüs (eesmärgid,
kasutuskontekst,
grammatilised
erijooned, sõnavara,
stiil).
Võrgusuhtluse keele-
valikud.
3.Teadlik kirjutamine.
Kirjutamise eesmärk,
adressaat, pealkiri,
probleem, põhiidee.
Teksti ainestik,
materjali kogumine ja
süstematiseerimine.
Teema, selle varase-
mad käsitlused ja
tahud. Teksti
ülesehitus ja sidusus.
Lõigu ülesanne
(allteema, väide,
selgitus, tõestus,
järeldus, üldistus).
Arutlev kirjutamine.
Oma teksti toimeta-
mine.
Õpilane
1) teab tekstide olulisemaid omadusi;
2) teab tekstiliikide ja keelevalikute seost
olukorratüübiga, pealkirja ja teema sõnastamise
tähtsust, pealkirjade ülesehitust ja eri võimalusi
ning alapealkirjade ja moto ülesannet.
3) oskab valida argumente, tunneb argumentatsiooni
struktuuri;
4) on omandanud protsesskirjutamise oskused;
5) teab ja kasutab tekstistrateegiaid ja kompositsiooni
elemente;
4.Teadustekst.
Uurimiseesmärgi ja
hüpoteesi
sõnastamine.
Materjali
kirjeldamine ja
usaldusväärsus.
Uurimuse struktuur.
Allikate refereerimise
ja tsiteerimise
eesmärgid. Lause- ja
lõiguviited; viitekirje.
Võrdlemine, analüüs,
üldistamine,
järeldamine.
Uurimuse vormistus.
Arvustamine.
Loomevargus ehk
plagiaat.
Õpilane
1) tekstide loomisel seob alustekste omavahel,
refereerib, tsiteerib, parafraseerib, kasutab
viitamissüsteeme;
2) tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid,
argumenteerib, nõustub esitatud väidetega,
lükkab neid ümber nii suulises kui
kirjalikus tekstis.
3) koostab eri liiki tekste (arutlus, arvustus ja
muud probleemkirjutised; tarbetekstid;
uurimistöö);
4) kasutab tekstide loomisel ja analüüsil IKT
vahendeid.
VIII kursus ,,Praktiline eesti keel V“
Õppesisu Õpitulemused
1.Keelelise väljendus-
rikkuse ja stilistilise
mitmekesisuse
kasutamine erineva
mõju saavutamiseks
suulises esinemises ja
väitluses.
Õpilane
1) koostab ja esitab erinevaid suulisi tekste;
2) kasutab IKT vahendeid esinemise näitlikustamiseks.
2.Arutleva artikli
kirjutamine eri tüüpi
tekstide (verbaalne,
pildiline,
audiovisuaalne;
lineaarne, mitte-
lineaarne, hüpertekst)
põhjal.
Õpilane
1) oskab veenvalt ja selgelt argumenteerida ja kaitsta
oma seisukohti keerukaid küsimusi käsitlevas
ametlikus arutelus.
3.Tarbetekstide
koostamine
(nt projekti
põhjendus,
kandidaadi
põhjendus, tegevus-
aruanne)
Õpilane
1) oskab koostada keerulisi tarbetekste.
4.Teadusteksti
koostamine ja
vormistamine
Õpilane
1) tunneb teadusliku stiili põhitunnuseid ja suudab
koostada eakohast teaduslikku teksti, vältides
plagiaati.
2) kasutab IKT vahendeid teadusteksti koostamiseks ja
vormistamiseks.
5.Õigekirja ja õige-
keelsusküsimuste
kordamine vastavalt
vajadusele
Õpilane
1) valdab eesti kirjakeelt
2) kasutab kirjandust ja IKT vahendeid
õigekirjaprobleemide lahendamiseks.
IX kursus ,,Praktiline eesti keel VI“
Õppesisu Õpitulemused
1.Keeruka
struktuuriga ja eri
modaalsusega
tekstide mõistmine
Õpilane
1) oskab mõista ja edastada eri modaalsuse ja
struktuuriga ning eri allikatest saadud infot ja
arutluskäike sidusas tekstis ning lõimida sellesse
oma hinnanguid ja seisukohti.
2.Keeruka kujundliku
väljenduse mõistmine
Õpilane
1) suudab mõista ja edasi anda tähendusvarjundeid, tajub
keelendite konnotatiivseid tähendusi, mõistab vihjelist
keelekasutust.
3.Süstemaatiline
sõnavaraarendus
Õpilane
1) omab rikkalikku sõnavara, tunneb IKT vahendeid,
mille abil sõnavara rikastada.
4.Teabeotsinguoskust
e tõhustamine.
Õpilane
1) kasutab keerukaid elektroonilise teabeotsingu
strateegiaid, suudab hinnata teabe usaldusväärsust.
5.Keeruka
struktuuriga suulise
teksti
konspekteerimine
Õpilane
1) suudab konspekteerida näitvahenditega toestamata
suulist esitust.
6.Väitluse juhtimine
ja seal esile tõusnud
argumentidest
kokkuvõtte tegemine
Õpilane
1) osaleb väitluses erinevates rollides.
Kirjandus
I kursus „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“
Õppesisu Õpitulemused
1.Kirjanduse olemus ja roll. Õpilane
1) mõistab ilukirjanduse olemust ja selle
rolli ühiskonnas.
2) on kursuse lõpul tuttav vähemalt
kolme kirjaniku loomingulooga,
mõistab nende loomingu tähtsust
kultuuri- ja kirjandusloos ning
iseloomustab autorite stiili;
3) kasutab IKT vahendeid
kirjandusteaduse, -ajaloo ja –kriitikaga
tutvumisel.
2.Tekstikeskne lähenemine kirjandusele.
Õpilane
1) oskab analüüsida teksti olustiku ja
sündmustiku seisukohalt;
2) oskab vaadelda peategelase välimust
ja käitumist;
3) oskab lahti mõtestada tegelaste
dialoogi ja teose kesksetsümbolit,
sõnastada teose teema ja põhiidee.
4) oskab analüüsida tekst miljööloome
aspektist: leida detaile, motiive ja
kujundeid
5) oskab analüüsida teksti
karakteriloome, teema ja põhiidee
aspektist.
6) oskab analüüsida teksti põhjal
looduse kirjeldamise võtteid,
kujundikasutust, romantilist
loomelaadi (stiili), looduskirjelduste
ja aadete kooskõla.
7) oskab analüüsida teose struktuuriosi
(tasandeid), nende omavahelisi
suhteid ja tähendust.
3.Autorikeskne lähenemine kirjandusele.
Õpilane
1) oskab pöörata tähelepanu autori
stiilile
2) oskab analüüsida teost loo, jutustaja,
vaatepunkti, tegelaste, teema,
probleemistiku ja keelekasutuse aspektist;
3) oskab analüüsida tekstisiseseid
tasandeid, nende omavahelisi
suhteid ja tähendust;
4) oskab vaadelda teksti narratiivi
seisukohalt, näiteks jutustamise
võtteid, sündmustikku, peategelast,
tegelastevahelisi suhteid, nende
käitumist.
4.Lugejakeskne lähenemine kirjandusele. Õpilane
1) oskab käsitleda teost ühiskondliku,
moraalse ja tundelise väärtuse aspektist;
2) oskab leida tekstist olulist (nt tsitaate,
sümboleid), avaldada oma arvamust ja
sõnastada küsimusi, argumenteerida nii
suuliselt kui ka kirjalikult, nii
individuaalselt kui ka rühmatöös
3) hindab käsitletavate kirjandusteoste
humaanseid väärtusi, märkab teostes
peituvaid eetilisi ja esteetilisi väärtusi,
suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste
maailma, põhjendab oma kirjanduslikke
eelistusi ja lugemiskogemusi.
5.Luuletekstide analüüs ja tõlgendamine.
Õpilane
1) oskab analüüsida ja tõlgendada
loetud luuletuste sisu ja
vormivõtteid: nimetada teema ning
põhimotiivid, iseloomustada
vaatepunkti, kujundi- ja
keelekasutust, riimi, rütmi ja
salmilisust, kirjeldada meeleolu ning
sõnastada mõtte;
2) loeb ja esitab luulet, kuulab seda
salvestustelt (ETV luulenurk);
3) oskab võrrelda ühe või eri autorite
luuletusi;
4) oskab kirjutadaluuletust analoogia põhjal,
koostada luulekava ja esitleda seda IKT
vahendeid kasutades.
II kursus „Kirjandus antiigist 19. sajandi lõpuni“
Õppesisu
Õpitulemused
1.Kultuuri mõiste
Õpilane
1) oskab arutleb kultuuri erinevate
valdkondade suhete ja põimumise üle, tuua
näiteid erinevatest valdkondadest.
2.Maailma loomise müüdid ja
muistendid; eri rahvaste loomismüüte.
Vana-Kreeka müüdid
Õpilane
1) teab müüdi ja muistendi erinevust:
2) oskab analüüsida müüte, leides sarnasusi ja
erinevusi nii tegelastes kui kujutletavas,
uurides fantaasia ja tegelikkuse vahekorda,
nende kujutamist, müütide sõnumit.
3.Kirja ja kirjanduse sünd.
Antiikkirjandus. Homeros. Sophokles
„Kuningas Oidipus“
Õpilane
1) teab kirja ja kirjanduse sündi,
antiikkirjanduse olulisemaid autoreid, nende
rolli kultuuriloos
2) oskab anda hinnangut teostele tänapäeva
seisukohalt.
3) kasutab IKT vahendeid kirjanduse ajalugu
uurides
4.Kirjanduse põhiliikide ja žanride teke
Õpilane:
1) teab ja kasutab olulisi kirjandusteoreetilisi
mõisteid, nende leidmiseks kasutab
erialakirjandust ja IKT vahendeid;
2) oskab arutleda ühiskonna ja kirjanduse seoste
üle.
5.Piibel kui kirjanduse alustekst
Õpilane
1)tunneb kristluse kujunemistja mõju ühiskonnale
ning Piibli olulisi tekste ja nende tegelasi;
2)oskab luua seoseid Piibli ja kirjandusteoste
vahel, leida arhetüüpseid tegelasi, motiive,
teemasid; Piibli mõju teistelekunstiliikidele.
6.Keskaja kirjandus. Saaga,
kangelaseepos, rüütliromaan;keskaegne
luule ja draama
Õpilane
1)oskabaktiivõppemeetodeid kasutades uurida
keskaega ja keskaja kirjandust mõjutavaid
tegureid;
2)suudab teha kokkuvõtte keskaja
kangelaseepostestning ajastu kirjanduse
põhisuundadest, teemadest ja tegelastest;
3) kasutab esitlustehnikat.
6.Renessansikirjandus DanteAlighieri,
FrancescoPetrarca, Giovanni Boccaccio,
Thomas More, Miguel de Cervantes.
Õpilane
1)oskab kirjeldadarenessansikirjandusele
iseloomulikke tekste ja nende põhjal ajastule
iseloomulikku;
3)suudab arutledaDante teose katkendi põhjal
renessansiaja ja tänapäeva inimese maailmapildi
üle;
4)oskab Petrarca loomingule tuginedes uurida
sonetivormile iseloomulikku;
5)loeb katkendeid Boccaccio „Dekameronist“;
6)suudab teha kokkuvõtte renessansikirjanduse
mõjust kirjanduse arengule.
7.Shakespeare´i looming; „Hamlet“
Õpilane
1)teeb õppekirjanduse põhjal ülevaate kirjaniku
loomingust;
2)on läbi lugenud teose „Hamlet“;
3)teeb aktiivõppemeetodeid kasutades kokkuvõtte
teose probleemidest ja analüüsib tegelasi,
4)teeb esitluse loetust, kasutab esitlustehnikat;
5)arutleb, kuidas põrkuvad teoses erinevad
arusaamad eetikast, kuidas saada hakkama
mõistuse ja tunnete konfliktiga;
6)analüüsib teose tegelaste käitumist;
7)otsib teosest arhetüüpseid tegelasi, teemasid,
motiive;
8)kirjutab loovtöö.
8.Barokk-kirjandus (PedroCalderón)
Klassitsismikirjandus (Molière)
Õpilane
1)suudab õppekirjanduse põhjal tehakokkuvõtte
barokile ja klassitsismile iseloomulikest joontest;
2)loeb katkendeid teostest ja leiab neist ajastule ja
voolule iseloomulikku;
3)tutvub Moliere´i pärandiga ja analüüsib seda
tänapäeva seisukohalt.
9.Valgustuskirjandus Daniel Defoe,
Jonathan Swift, Voltaire, Johann
Wolfgang Goethe
Õpilane
1)oskab tekstikatkendite põhjal leida seoseid
kirjanduse ja filosoofia lõimumise kohta;
2)oskab arutleda, miks tekkis uus kujutlus
ideaalist, kuidas ühiskond seda mõjutas;
3)loeb katkendeid teostest ja loob selle põhjal pildi
ideaalühiskonnast;
4)oskab arutleda, kuidas valgustusajastu ideaalid
ontänapäevaga seotud.
10.Eesti kirjanduse lätetel
Kroonikad, vaimulik kirjandus, ilmalik
kirjandus, juhuluule.
Õpilane
1)tunneb eesti kirjanduse vanimaid allikaid;
2)oskab arutleda, kuidas on need tekstid
mõjutanud eesti keele ja kultuuri arengut;
3)loeb tekstikatkendeid;
1) määrab eesti kirjanduse tekkeaja ning
võrdleb selle kujunemist muu Euroopa
kirjanduse arenguperioodidega;
4)suudab teha ajateljele märkmed eesti kirjanduse
alguse kohta.
11.Romantism. George Byron, Victor
Hugo, WalterScott, ProsperMérimée
Õpilane
1)suudab meenutada romantismile iseloomulikku
ja teha selle iseloomulikest joontest kokkuvõtte;
2)loeb tekstikatkendeid, leiab sealt romantismile
iseloomulikku;
3)oskab analüüsida romantilise kangelase olemust
ja maailmavaadet; arutleda romantismi ideaalide
ja kaasaja seoste üle; uurida tekstidest, kuidas on
kujutatud loodust ja milline on selle seos teose
üldtausta või tegelasega;
4)suudab täiendada ajatelge.
12.Puškini looming; „Jevgeni Onegin“
Õpilane
1)suudab teha õppematerjalide põhjal kokkuvõtte
Puškini elust ja loomingust;
2)on läbi lugenud teose „Jevgeni Onegin“;
3)oskab leida teosest romantismile iseloomulikke
jooni;
4)oskab aktiivõppemeetodeid kasutades
tehakokkuvõtte teose probleemidest ja analüüsida
tegelasi,
5)oskab esitlustehnikat kasutades teha esitluse
loetud teosest;
6)oskab arutleda teose probleemistiku ja
tänapäeva seoste üle;
7)teeb loovtöö.
13.Rahvusliku ilukirjanduse algus
Kristjan Jaak Peterson.
Õpilane
1)tunneb K. J. Petersoni elu ja loominguga;
2)oskab konspteerida;
3)loeb kirjaniku tekste ja analüüsib neid
rahvuslikkust aluseks võttes;
4)kirjutab loovtöö.
14.Rahvusliku ärkamis-aja kirjandus
Friedrich Robert Faehlmann,
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Lydia
Koidula
Õpilane
1)suudab meenutada kirjanduse ajalooga;
2)oskab koostada õppematerjali põhjal kokkuvõtte
oluliste autorite tegevuse ja mõjukuse kohta;
3)on läbi lugenud vähemalt ühe peatüki F. R.
Kreutzwaldi „Kalevipojast“, analüüsib tegelast ja
sündmustikku;
4)loeb L. Koidula luuletusi, analüüsib kirjaniku
isamaaluule olemust;
5)oskab arutleda rahvusliku ärkamisaja kirjanduse
olemuse ja mõjukuse üle.
15.Realism ja naturalism Õpilane
Honoré de Balzac, GustaveFlaubert,
Stendhal, Fjodor Dostojevski, Lev Tolstoi,
ÉmileZola.
1)oskab teha õppekirjanduse põhjal kokkuvõtte
realismile ja naturalismile iseloomulikest joontest;
2)loeb katkendeid teostest ja leiab neist ajastule ja
voolule iseloomulikku;
3)oskab arutleda, kuidas loetus kajastub
ühiskondlike olude kriitika, missugused inimlikud
voorused ja pahed neis esinevad;
4)oskab kirjutada (ühe) katkendi põhjal selle
analüüsi, lähtudes realismi/naturalismi olemusest
5)suudab täiendada ajatelge.
16.Realistlik draamakirjandus. Anton
Tšehhov, Henrik Ibsen, August
Strindberg
Õpilane
1)teab dramaatika arengut ja žanre;
2)oskab võrrelda realismi ja romantismi;
3)loeb katkendeid realistlikust
draamakirjandusest;
4)oskab analüüsida loetut, võttes aluseks
realismile iseloomuliku;
5)suudab täiendada ajatelge.
17.Eesti realistliku kirjanduse algus.
Juhan Liiv, Eduard Vilde
Õpilane
1)teab realismile iseloomulikku;
2)tunneb J. Liivi elu ja loomingut;
3)loeb J. Liivi luulet ja analüüsib seda nii autori
isiku kui isamaaluule näitena;
4)oskab võrrelda Liivi ja Koidula luulet (teemad,
kujundlikkus);
5)kirjutab loovtöö.
18.Estetism. OscarWilde„DorianGray
portree“
Õpilane
1)tunneb estetismi põhimõtteid;
2)oskab arutleda looja vabaduse üle astuda üle
üldkehtivatest normidest;
3)suudab teha kokkuvõtte O. Wilde elu ja
loomingu seostest kaasajaga;
4)on lugenud läbi Wilde´i „DorianGray portree“;
5)oskab teha aktiivõppemeetodeid kasutades
kokkuvõtte teose probleemidest ja analüüsida
tegelasi ning IKT vahendid kasutades teha oma
tööst esitluse;
6)oskab arutleda teose probleemistiku ja
tänapäeva seoste üle;
7)oskab analüüsida teost autorikesksest
vaatepunktist;
8)oskab leiada teosest arhetüüpseid teemasid,
motiive, tegelasi; arutleda teoses olevate eetiliste
ja humanistlike väärtuste üle, looa seoseid.
19.Romantismijärgne luule, sümbolism
WaltWhitman, Charles Baudelaire,
Rainer Maria Rilke, Eino Leino,
Rabindranath Tagore
Õpilane
1)loeb sümbolistlikke luuletusi, teeb kokkuvõtte
sümbolismi olemusest;
2)oskab analüüsida sümbolite
tõlgendamisvõimalusi, kordumist, olemust;
arutleda sümbolismi seoste üle ühiskonnas
toimuvaga;leiada sümboleid teistest kunstiliikidest
(nt maalikunstist).
III kursus „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“
Õppesisu Õpitulemused
1.Ilukirjanduse põhiliigid ja žanri
mõiste
Õpilane
1)on lugenud õpiku- jm kirjandusteaduslikke
tekste;
2)oskab konspekteerida materjali;
3)oskab analüüsida loetud tekste, leiab
kirjandusvoolude ja -žanride tunnuseid.
4)eristab õppematerjalidele toetudes
kirjandusvoole, põhiliike ja -žanre ning analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;
2.Eepika
Õpilane
1)teab eepika olemust ja tunnusjooni;
2)on lugenud eepiliste tekstide katkendeid;
3)oskab analüüsida tekste, leiab eepika olulisi
tunnuseid;
2) kirjutab loovtöö.
3.Romantiline romaan, realistlik
romaan
Õpilane
1)on lugenud romaani;
2)oskab leida loetust romantismile ja realismile
iseloomulikke tunnuseid,
3)oskab analüüsida erinevaid tekste, lähtudes
kirjandusteoreetilistest teadmistest.
4.Romaani alaliigid: kujunemisromaan,
ajalooline romaan, psühholoogiline
romaan, maagilis-realistlik romaan,
armastusromaan, modernistlik romaan,
postmodernistlik romaan
Õpilane
1)on koostanud romaani alaliikidest ülevaatliku
kokkuvõtte õppematerjali põhjal;
2)on lugenud tekstikatkendeid ja romaane;
3)oskab leida loetust romantismile ja
realismile iseloomulikke tunnuseid,
4)oskab analüüsida erinevaid tekste, lähtudes
kirjandusteoreetilistest teadmistest
5)oskab analüüsida tööjuhenditele toetudes
eelnevalt läbi loetud tervikteost nii üksi kui ka
rühmas töötades, kanda analüüsi rühmas või
klassis ette ja kirjutada tehtu põhjal kirjaliku
töö või teha mõnes muus vormis kokkuvõtte.
6)teab psühholoogilise, maagilis-realistliku
jaarmastusromaani romaani tunnuseid;
7)oskab katkendite põhjal võrrelda modernismi
ja realismi.
8)oskab tekstikatkendist leida postmodernismi
tunnuseid
9)toob näiteid romaani alaliikide, autorite ning
teoste kohta.
5.Novell:
Õpilane
1)teab novelli tunnuseid ja novellikirjanikke;
2)on lugenud novelle;
3)oskab novelli analüüsida.
6.Miniatuur
Õpilane
1)tunnebminiatuuri olemust;
2)oskab loetud miniatuuri analüüsida;
3)oskab kirjutada miniatuuri;
7.Elulookirjandus, Õpilane
1)tunneb elulookirjanduse eri liike;
2)on lugenud elulookirjanduse katkendeid.
8.Lüürika ja lüroeepika
Õpilane
1)tunneb lüürika allliike;
2)oskab lüületeksti lahti mõtestada ja selle
vormi analüüsida.
9.Sonett
Õpilane
1)teab sonetimeistrite tekste ja oskab leida neist
kujundeid;
2)oskab analüüsida sonettide sisu ja vormi;
3)on teinud kokkuvõtte autoritele
iseloomulikust, kasutades kirjandust ja IKT
võimalusi.
10.Modernistlik luule
Õpilane
1)tunneb modernistliku luule tunnuseid;
2)oskab analüüsida modernistlikku luulet;
3)on kirjutanud loovtöö ühe luuletuse põhjal.
11.Vabavärss
Õpilane
1)teab vabavärsi olemust;
2)on lugenud ja analüüsinud vabavärsilist
luulet;
3)oskab koostada ja ette kanda luulepõimikut.
12.Laululine luule
Õpilane
1)oskab luuletust analüüsida.
13.Dramaatika Tragöödia Komöödia
Draama: Johann Wolfgang Goethe
„Faust“ (I osa)
Õpilane
1)teab dramaatika tunnuseid ja näiteid draama
alaliikide kohta;
2)on lugenud näidendit ja oskab sealt leida
dramaatika elemente
3)oskab analüüsida tragöödia kompositsiooni
ühe teose näitel;
4)oskab arutleda tekstikatkenditele tuginedes
ühe tragöödia probleemide ja tegelaste
motiivide üle;
5)oskab nähtud komöödia põhjal analüüsida
selle koomikaelemente.
6)oskab erinevate ajastute draamatekste;
7)oskab arutleda ühe nähtud draamateose
probleemistiku ja tegelaste käitumise
motiivide üle.
IV kursus „20. sajandi kirjandus“
Õppesisu Õpitulemused
1.20. sajandi modernistlikud
voolud.
Õpilane
1)on lugenud luulenäiteid erinevatelt vene ja eesti
modernistlikelt autoritelt;
2)oskab analüüsida luule kujundlikkust ja
sõnumit;
3)oskab tuua välja voolule iseloomulikud sisu ja
vormitunnused;
4)oskab võrrelda vene ja eesti modernistlikku
luulet;
5)esitab modernistlikku luulet.
2.Modernistlik proosa Õpilane
1)teab modernismi tunnuseid;
2)oskab leida loetud katkenditest modernismi
tunnuseid;
3)oskab määratleda loetud novelli modernistliku
olemuse;
4)oskab arutleda novelli tõlgendusvõimaluste üle;
5)oskab selgitada modernistliku teose
ülesehituslikku eripära;
6)oskab tuua välja loetud romaani probleemid,
leiab oma väidete tõestamiseks tekstinäiteid
teosest.
3.„Kadunud põlvkond“
Õpilane
1)on lugenud ,,kadunud põlvkonna“ autorite
loomingut;
2)oskab leida „kadunud põlvkonna“ autorite
tegelaskujudes sarnast;
3)oskab sõnastada põlvkonna peamised mõjutajad.
4.Vonnegut, Salinger Õpilane
1)tunneb Ameerika kirjanike Vonneguti ja
Salingeri elu ja loomingut;
2)oskab analüüsida loetud teost;
3)oskab koostada kokkuvõtte Vonneguti ja
Salingeri loomingu võtmeteemadest;
4)oskab kommenteeridaVonneguti teostest välja-
kirjutatud mõtteid, seostada neid tänapäevaga.
5.Eksistentsialism.Camus ja
Sartre
Õpilane
1)on lugenud läbi viimase peatüki Camus’ esseest
„Sisyphose müüt“ ja oskab arutleda vabaduse ja
vastutuse ning tähtsamate eksistentsiaalsete
probleemide üle ja sõnastada oma seisukoha;
2)on lugenud tervikuna läbi Camus’ „Katku“ või
„Võõra“;
3)oskab leida teosest eksistentsialistlikke
jooni,tuua välja Camus’ eksistentsialismi
põhiseisukohad;
4)oskab arutledaSartre’i ja Camus’ tähenduse üle
prantsuse ja Euroopa kirjanduse kontekstis.
6.Modernistlik draama.
Õpilane
1) on tutvunud katkendi põhjal Ionesco
absurdidraamaga „Kiilaspäine
lauljatar“;
2) oskab arutleda absurdikirjanduse eesmärkide ja
sõnumi üle;
3) on lugenud/vaadanud
(video)katkenditBeckettiabsurdi-
draamast/lavastusest„Godot’d oodates“;
4) oskab võrrelda kaht absurdidraamat;
5) suudab analüüsida absurdidraama tegelasi,
olukordi ja ajakujutust.
7.Maagiline realism: Marquez ja
Borges
Õpilane
1)on lugenud läbi Marqueze novellid „Sinise
koera silmad“ ja „Kadunud aja meri“ või
katkendi romaanist “Sada aastat üksildust“ ja
Borgese novelli „Ülevaade Herbert Quaini
loomingust“;
2)oskab sõnastada oma lugemismulje;
3)oskab iseloomustada loetud novellide ja
katkendite põhjal maagilist realismi.
8.60.–80. aastate proosa areng.
Kundera, Traat, Kross.
Proosa uuenduslikkus:
sisemonoloog, eksistentsialisimi
mõjud, võõrandumine, grotesk.
Postmodernism.
Õpilane
1) on lugenud katkendeid Kundera
romaanist „Olemise talumatu kergus“;
2) eritleb Kundera teemaderingi ja probleeme
romaanikatkendi põhjal;
3) teab postmodernismi tunnuseid.
9.60.–80.aastad luules.
Kassetipõlvkond.
Arbujate mõjud: Alver, Talvik.
Alliksaar. Viiding, Kareva, Hirv.
Õpilane
1) oskab koostadaluulekava ühe autori
loomingust;
2) oskab luulekava esitada;
3) oskab kasutada IKT vahendeid luulekava
koostamisel ja esitamisel.
10.Tammsaare. ,,Tõde ja õigus“ I
Õpilane
1) teab Tammsaare kohta eesti kirjandus-
ja kultuuriloos minevikus ja
tänapäeval;
2) on läbi lugenud ja oskab analüüsida
Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus“I;
3) oskab diskuteerida teose eetiliste dilemmade
üle;
4) oskab sõnastada teose väärtused;
5) on kirjutanud romaani põhjal essee.
11.Pagulaskirjandus.
Pagulasproosa ja -luule.
Laabani sürrealism
Õpilane
1)on lugenud katkendi Ristikivi romaanist
„Nõiduse õpilane“;
2)oskab analüüsida peategelase eesmärke ja
saatuse kujunemist;
3)teab sürrealismi tunnuseid.
V kursus „Uuem kirjandus“
ÕPPESISU Õpitulemused
1.1980. aastad Eesti ühiskonnas ja kirjanduses.
1990. aastate alguse murrangulised muutused
ühiskonnas ja kirjanduselus.
Õpilane
1)teab Eesti lähiajaloo sündmusi ja fakte;
2)omab ülevaadet muutustest kirjanduselus;
3)oskab arutleda teemal „Ideoloogiad, moraal,
esteetika ümberhinnangute keerises“.
2.Kirjanduse roll ja lugemine
tänapäevaühiskonnas.
Õpilane
1)oskab arutleda teemal „Kirjandus ja ühiskond“,
2)teab, milline koht on täita kirjanduselja
lugemisel inimese elus, (rahvus)kultuuris ja
ühiskonnas.
3.Murranguaastate sõnavabadus.
Provokatiivne keeleluule: Karl Martin Sinijärv,
Kivisildnik, Contra.
Etnofuturism: Kauksi Ülle.
Punkluule: Tõnu Trubetsky, Villu Tamme,
Merca.
Õpilane
1)oskab analüüsida valitud luuletust;
2)teab punkliikumise ja etnofuturismimõistet.
4.TERVIKLIKULT KÄSITLETAV
TEOS:
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“
Õpilane
1)omab ülevaadet stalinismiperioodist Eestis;
2)oskab analüüsida teose metafoorset stiili.
5.Elulookirjandus. Memuaarid ja
päevikud. Elulooline draama.
Andrus Kivirähk „Voldemar“,
Mart Kivastik nn „Viinistu triloogia“.
Õpilane
1)oskab analüüsida loetud teost, märkab fiktsiooni ja
tegelikkuse seoseid;
2)oskab analüüsida näidendit, teab vajalikke
mõisteid.
6.Sotsiaalne vabavärss.
Näited luulekogudest: Jürgen Rooste „Sonetid“;
„Veri valla“, „21. sajandi armastusluule“.
Õpilane
1)oskab analüüsida ja tõlgendada loetud
luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema
ning põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja
keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või
vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning
sõnastab mõtte;
2)oskab deklameeridakodus ettevalmistatud luuletust.
7.Tuglase novelliauhinna laureaadid.
Näiteid novellikogudest:
Jüri Ehlvest „Hobune eikusagilt“,
Mehis Heinsaar „Vanameeste näppaja“,
ArminKõomägi „Amatöör“.
Õpilane
1)oskab analüüsida ning tõlgendada loetud
kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab
teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte,
iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste
suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab
sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti
sõnumiga;
2)oskab võrrelda erinevate kirjanike stiili.
8.Eestlaste paroodia ja eneseiroonia. Õpilane
TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:
Andrus Kivirähk „Rehepapp“ või
Mihkel Mutt „Rahvusvaheline
mees“
1)oskab analüüsida tervikteost;
2)oskab seostada loetut tänapäeva eluolu ja -
nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike
probleemide ja väärtustega.
9.21. sajandi luule otsingud:
Kristiina Ehin, Elo Viiding, Maarja Kangro,
Triin Soomets jt.
Õpilane
1)oskab analüüsida loetud luuletust või luulekogu;
2)teab nüüdisluule iseloomulikke jooni.
10.Nüüdiskirjandus ja ajalugu:
Tiit Aleksejevi „Palveränd“,
Indrek Hargla „Apteeker Melchior“
sari.
TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:
SofiOksanen „Puhastus“.
Õpilane
1)oskab analüüsida loetud teost, leiab seoseid
ajaloo, tänapäeva ja teose vahel.
11.Kirjanduse institutsioonid Eestis.
Õpilane
1)omab ülevaaet kirjandusega tegelevatest
institutsioonidest Eestis.
12.Uusim maailmakirjandus.
Õpilane
1)tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi;
2)omab ülevaadet viimasel aastal ilmunud
olulisemast tõlkekirjandusest;
3)oskab arutleda hittkirjanduse, veebikirjanduse ja
küberkirjanduse üle.
13.Uusim eesti kirjandus.
TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:
üks värskelt ilmunud eesti kirjanduse uudisteos.
Õpilane
1)oskab arutleda loetud uudisteoste üle,
kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem
loetuga.
VI kursus „Müüt ja kirjandus“
ÕPPESISU Õpitulemused
1.Müüt, muistend, muinasjutt
Müüdi olemus.
Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri
rahvaste loomismüüte.
Friedrich Robert Faehlmanni müütilised
muistendid.
Õpilane
1)on tuttav kirjanduse kõige vanema
kihistusega;
2)oskab võrrelda erinevate rahvaste loomismüüte
ja muistendeid; kirjeldada nende põhjal,
erinevate rahvaste, sh eestlaste müütilist
maailma;
3) teab loetud müütide ja muistendite narratiive
ja tegelasi;
4)oskab arutleda selle üle, miks on pärimust
tunda ja hoida vajalik, milliseid elutõdesid
kajastavad müüdid, kuidas kirjandus(teos)e
tähendus aja jooksul muutub .
2.Eestlaste mütoloogiline maailmapilt: vaimud,
haldjad, maa-alused, nõiad, targad, triksterid,
vanapagan jt üleloomulikud olendid.
Õpilane
1) oskab kirjeldada mütoloogilisi elemente
eestlaste maailmapildis;
2) oskab selgitada müüdi kui arhetüüpse
žanri ja tänapäeva müütide olemust ning
mõtestada pärimust õpitust ja iseenda
kogemusest lähtuvalt;
3) oskab arutleda selle üle, missugune on
fantaasia ja tegelikkuse vahekord
pärimuslugudes;
4) kasutab IKT vahendeid esitluse
koostamiseks. (nt fotoromaan,
mõistekaart).
3.Muinasjutt kui kirjanduse ja müüdi vahelüli,
kunstmuinasjutt.Oscar Wilde „Õnnelik prints“.
Muinasjutu dekonstrueerimineVõrdlev
mütoloogia: rändmotiivid.
Õpilane
1) oskab leida teosest müüdile ja
muinasjutule iseloomulikke jooni;
2) oskab analüüsida folkloorse pärandi
kasutamist autoriloomingus;
3) oskab seletada autori seisukohti ja hoiakuid;
4) oskab leida loost rändmotiive, selgitada
nende päritolu ja võrdlda neid eri maade
lugudes.
4.TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:
Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ või Anton H.
Tammsaare „Juudit“
Õpilane
1)oskab nimetada arhetüüpseid müüdimotiive ja
leia neid käsitletavast ilukirjandusteostest;
2)oskab analüüsida teost ja oma analüüsi
esitleda.
5.Pärimus kirjanduses.
Eepiline minevik.
Vanakreeka müüdid ja nende töötlused
Õpilane
1) seostab vana pärimust ilukirjanduse ja
kultuuriga;
2) oskab seletada müütidest pärit väljendite
tähendu, kasutab IKT vahendeid;
3) oskab analüüsida vanakreeka
müütidevormi, sisu ja funktsiooni;
4) oskab arutleda müütide tähenduse üle
kaasaegsete inimeste ja tänapäeva lugeja
seisukohast lähtudes.
6.Piibli müüdid ja nende töötlused Õilane
1) oskab loeb õpilane õpiku- jm tekste, teeb
loetust kokkuvõtte;
2) loeb katkendeid õppesisus nimetatud
tekstidest või tervikteose, leiab õpetaja abiga
analüüsi toetavad piiblitekstid, leiab loetud
teostest piiblist pärit motiive, lugusid, tegelasi
jm;
3) oskab kujundada oma seisukoha teoses
kujutatud probleemide suhtes, sõnastada
põhiidee.
.
7.Eepos: Homeros „Ilias“, „Odüsseia“.
Keskaegsed kangelaseeposed
Õpilane
1) teab olulisemaid eeposi, eeposele kui
arhetüüpsele žanrile iseloomulikke jooni
ja olulisi motiive.
8.Rahvuseeposed.
Õpilane
1) teab eesti rahvuseepose sünnilugu ja sisu
ning kultuuri- ja rahvusloolist tähtsust.
9.Intertekstuaalne lähenemisviis: teose avamine
teiste tekstide vormilisel või sisulisel taustal.
Õpilane
1) oskab tõlgendada ja analüüsida
ilukirjandusteoste katkendeid või
tervikteoseid, sh regivärsilist rahvalaulu;
2) oskab leida eepose „Kalevipoeg“ ja erinevate
tekstide intertekstuaalseid seoseid motiivi,
loo, tegelase jm tasandil;
3) oskab arutleda kirjanduse mitmekihilisuse
üle, selle üle, kas tekstidevaheline laenamine
on hea või halb ja milline lugeja saab
hakkama intertekstuaalse lugemisega;
4) oskab mõtestada pärimust õpitust ja iseenda
kogemusest lähtuvalt.
10.Argimütoloogia ja rahvapärimus. Müüt
kirjanduses ja tänapäeva kultuuris.
Õpilane
1) oskab tõlgendada ja analüüsida
ilukirjandusteoste katkendeid või
tervikteoseid;
2) oskab arutleda selle üle, miks kirjanikud
pöörduvad vanade lugude juurde, miks on
huvi müütide vastu tänapäeval jälle
suurenenud;
3) oskab leida, missuguseid müüdikangelasi
toodab kaasaegne filmitööstus ja kuidas
kirjandus ja film teineteist müütide loomise
seisukohalt mõjutavad;
4) oskab arutleda meedia rolli üle müüdiloomes;
5) oskab arutleda selle üle, missugused on
vanade müütide ja tänapäevalugude
sarnasused ja erinevused, kuidas on vanad
müüdikangelased tänapäevamaailmas
teisenenud, esindades kindlat müüdikangelase
tüüpi (nt vägilane, päästja, kunstnik,
karismaatiline juht jts).
11.Pärimuse mõtestamine.
Arhetüüp ja arhitekst.
Õpilane
1) mõistab intertekstuaalseid suhteid ning
maailmakirjanduse ja folkloori ühtsust;
2) uurib väärtuste jäävust ja muutumist ajas
ning mõtestab maailma oma
elukogemusest lähtuvalt.
12.TERVIKLIKULT KÄSITLETAV TEOS:
Bulgakov „Meister ja Margarita“ või
JeanetteWinterson „Taak“
Õpilane
1) tunneb loetud müütide ja arhetüüpsete
tegelastega seotud narratiive ja motiive
ning leiab neid käsitletavatest
ilukirjandusteostest;
2) analüüsib kirjandusteoste teemat, süžeed
ja tegelasi nii müüdimotiividest kui ka
eetilistest ja esteetilistest väärtustest
lähtuvalt;
3) tunneb ära ja analüüsib folkloorse
pärandi kasutamist autoriloomingus ning
selgitab kirjandus(teos)e tähenduse
muutumist ajas;