Eesti 18. sajandil: Põhjasõda,

Balti erikord, asehalduskord

Põhjasõda 1700-1721

1710 Rootsi kapituleerub: Eesti ala läks tegelikult (de facto) Vene võimu alla.

1721 Uusikaupunki rahu Rootsi ja Vene vahel: Eesti ala läks õiguslikult (de jure) Vene võimu alla.

TÖÖLEHT LK. 3 P. 5. ÕPIK LK. 34-35. ATLAS LK. 70.

Tsaar Peeter I

BALTI ERIKORD = Balti kubermangude laialdane

omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 1721-1783 ja 1796-

1880+ hoidis ära põliselanike

venestumise ja saksastumise

+ aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära

+ võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu

- baltisaksa aadli piiramatu võim

- eestlaste õiguste mahasurumine

- pärisorjuse süvenemine

RÜÜTELKONNAD, SAKSA KEEL, LUTERLUS,

PRIVILEEGID, MAAD TAGASI (RESTITUTSIOON)

1739 pärisorjuse kinnistamine (Roseni deklaratsioon)

* talupoega võis pärandada, müüa, vahetada

* talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule

* mõisakoormised

* sunnismaisus

* kodukariõigus

1765 kergendused Liivimaal (positiivsed määrused)

* õigus vallasvarale

* vilja ülejääk endale

* mõisakoormisi piirati

* peksunorm 30 hoopi

* talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata

Asehalduskord 1783-1796*Venemaa terviklikkus,

unifitseerimine (piirialade

liitmine Venemaaga)

* piiramatu keisrivõim

* Venemaaga sarnane haldusjaotus ja juhtimine (usaldusväärne asehaldur)

* kärpis aadlike seisuslikke privileege (mõisad jäid)

* kodanike võrdsustamine linnades

*rahvaloendused, pearahamaks

Keisrinna Katariina II